Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

155-25/287952

Otsuse kuupäev 28.07.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Visionest Institute OÜ vaidlustus Maaelu

Teadmuskeskuse riigihanke „Koostööpartnerite leidmine

põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi

(AKIS) teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“ (viite-

number 287952) Maaelu Teadmuskeskuse otsusele

tunnistada riigihanke osas 6 edukaks MTÜ Eesti Maaelu

Nõuandeteenistus pakkumus

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Visionest Institute OÜ, esindaja

vandeadvokaat Kadri Matteus

Hankija, Maaelu Teadmuskeskus, esindaja vandeadvokaat

Mart Parind

Kolmas isik, MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada Visionest Institute OÜ vaidlustus Maaelu Teadmuskeskuse riigihankes

„Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS)

teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“ (viitenumber 287952) ning tunnistada kehtetuks

Maaelu Teadmuskeskuse otsus tunnistada riigihanke osas 6 edukaks MTÜ Eesti Maaelu

Nõuandeteenistus pakkumus.

2. Mõista Maaelu Teadmuskeskuselt Visionest Institute OÜ kasuks välja tasutud riigilõiv 1280

eurot ja vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud 2137,50 eurot (käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (17)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 06.02.2025 avaldas Maaelu Teadmuskeskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

(edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Koostööpartnerite leidmine

põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) teadmussiirde tegevuste

elluviimiseks“ (viitenumber 287952) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks

teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD).

Riigihange oli jaotatud kuueks osaks, sh osa 6 - Horisontaalsed teadmussiirde tegevused

(edaspidi Osa 6).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 18.03.2025, esitati Osas 6 üheksa pakkumust, teiste hulgas

esitasid pakkumuse Visionest Institute OÜ ja MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus.

2. 15.04.2025 tunnistas Hankija Osas 6 edukaks viis enim hindepunkte saanud pakkumust, mille

esitajateks olid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit,

Mahepõllumajanduse Koostöökogu, MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus ja Northern Roots

MTÜ. Edukaks ei tunnistatud 4 pakkumust. Hindamiskriteeriumi järgi oli paremuselt esimene

pakkumus, mis edukaks ei osutunud, Visionest Institute OÜ pakkumus.

25.04.2025 esitas Visionest Institute OÜ Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi

vaidlustuskomisjon) vaidlustuse, milles vaidlustas mh MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus

pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise Osas 6.

26.05.2025 tegi vaidlustuskomisjon otsuse nr 107-25/287952 (edaspidi VAKO otsus), millega

jättis mh vaidlustuse MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumuse Osas 6 vastavaks

tunnistamise peale läbi vaatamata ja rahuldas vaidlustuse MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus

pakkumuse Osas 6 edukaks tunnistamise peale, tunnistades selle otsuse kehtetuks.

Vaidlustuskomisjoni otsus on nimetatud osas jõustunud.

10.06.2025 otsusega tunnistas Hankija Osas 6 uuesti edukaks mh MTÜ Eesti Maaelu

Nõuandeteenistus pakkumuse.

3. 19.06.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Visionest Institute OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada Osas 6

edukaks MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus.

Alljärgnev puudutab üksnes Osa 6, kui otsuses ei ole märgitud teisiti.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 30.06.2025 kirjaga nr 12.2-10/155 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 03.07.2025 ja neile vastamiseks 08.07.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja ja Hankija. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Visionest Institute OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. 15.04.2025 tunnistas Hankija edukateks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (98,32 p-i),

Mahepõllumajanduse Koostöökogu (98,32 p-i), Eestimaa Talupidajate Keskliidu (70 p-i), MTÜ

Eesti Maaelu Nõuandeteenistus (68,68 p-i) ja Northern Roots MTÜ (67,6 p-i) pakkumused.

Ebaedukateks tunnistati Visionest Institute OÜ (41,08 p-i), OÜ WOW Events (20,08 p-i), OÜ

Nordmill ja Kolm Head Tegu OÜ (34,89 p-i) ja Eesti Noortalunikud (32,08 p-i) pakkumused.

Vaidlustaja vaidlustas MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumuses sisaldunud

arvutusvea ebaõige parandamise Hankija poolt. 26.05.2025 VAKO otsusega rahuldas

vaidlustuskomisjon vaidlustuse osaliselt ja tunnistas kehtetuks pakkumuse edukaks

3 (17)

tunnistamise otsuse osas, milles tunnistati edukaks MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus

pakkumus.

5.2. Peale VAKO otsuse jõustumist, 10.06.2025, tegi Hankija uue otsuse, millega tunnistas mh

uuesti edukaks MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumuse. Kõikidele pakkumustele

lisati põhjenduseks: RHR töölehe „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ punkti 3

„Tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr“ kohaselt tuli pakkujal sisestada riigihanke

maksumusena üldkulude määrade tabelist (Vorm 1) tegevuste korraldamisega seotud üldkulude

määr (exceli tabeli lahter C8). Kuna RHR-i töölehel ja Vormil 1 olev numbriline näitaja neljal

pakkujal erines, lähtus Hankija vastavalt hanke alusdokumentides sätestatule pakkumuse

hindamisel Vormil 1 esitatud numbrilisest näitajast.

Hankija on teinud uue otsuse, millega on õigusvastaselt eiranud VAKO otsuse resolutsiooni ja

põhjendusi, mistõttu on Hankija 10.06.2025 otsus vastuolus RHS § 200 lg-ga 6.

Alternatiivselt on Vaidlustaja seisukohal, et Hankija otsus on õigusvastane tulenevalt asjaolust,

et tegemist on pakkumuses esineva puudusega, mida ei saa kõrvaldada pakkumuse hindamise

ajal.

5.3. Hankija on RHAD-is sätestanud, et raamleping sõlmitakse 2-5 pakkujaga.

Vaidlustaja oli hindamise tulemusel järjekorras kuues ehk vaidlustuse tulemusel on võimalik

osutuda viie eduka pakkuja hulka. Sellest tulenevalt on Vaidlustajal vaidlustusõigus.

5.4. Hankija otsus on RHS § 200 lg 6 mõttes vastuolus VAKO otsusega. RHS § 200 lg 6 kohaselt

on vaidlustuse rahuldamisel vaidlustuskomisjoni otsus hankijale täitmiseks kohustuslik.

Hankija on kohustatud viima kõik oma riigihanke käigus tehtud otsused kooskõlla

vaidlustuskomisjoni jõustunud otsusega. Hankija sõlmitud hankeleping, mis on vastuolus

vaidlustuskomisjoni otsusega, on tühine.

Seega ei tohi Hankija teha uut samasisulist otsust, mis on vastuolus VAKO otsuse

põhjendustega, kuid käesoleval juhul on Hankija seda teinud.

5.5. Pärast vaidlustuse rahuldamist oli Riigihankes Hankijale kohustuslik nii VAKO otsuse

resolutsioon kui ka vaidluse eseme raamidesse jäävad põhjendused ning vaidlustuskomisjon ei

saa peale varasema otsuse jõustumist varasemas otsuses hinnatud asjaolusid ümber hinnata.

Seisukohad, mis on riigihanke jätkamisel Hankijale kohustuslikud, peavad paratamatult olema

kohustuslikud ka hankemenetluse jätkamisest võrsuvat vaidlust lahendavatele organitele – nii

vaidlustuskomisjonile kui ka kohtutele, vastasel korral oleks Hankija kohustus neist

seisukohtadest lähtuda sisutu. Vaidlustuskomisjoni jõustunud otsus samas Riigihankes mõjutab

ka Hankija neid otsuseid, mida otseselt ei vaidlustatud – käesoleval juhul 01.04.2025

vastavusotsust, mida Hankija oleks pidanud muutma peale VAKO otsuse jõustumist.

5.6. Vaidlustuskomisjon leidis VAKO otsuse p-is 16.2.2: Vaidlustuskomisjon nõustub

Vaidlustajaga, et sisuliselt ei ole tegemist arvutusvea parandamisega ja Hankija ei ole

Kolmanda isiku 4 pakkumuse maksumuse arvestamisel teostanud RHS § 117 lg-s 3 nimetatud

arvutusvea parandamist. Ilmselgelt on tegemist vastuoluga pakkumuse erinevates

dokumentides esitatud andmete vahel (Kolmas isik 4 on ühele vormile kirjutanud ühe numbri

ja teisele teise, kuigi ei saa olla vaidlust, et need numbrid ei saanud erineda ja pidid olema

mõlemal dokumendil samad) ja viga nendes numbrites ei ole tekkinud numbriliste arvutuste

tegemisel. Sellise vastuolu võimaliku kõrvaldamise lubatavuse osas tuli Hankijal anda hinnang

Kolmanda isiku 4 pakkumuse vastavaks tunnistamisel RHS § 114 lg-de 1 ja 2 alusel, mitte

pakkumuse edukaks tunnistamisel RHS § 117 lg-de 1 ja 3 alusel.

VAKO otsuse p-is 16.2.3 selgitas vaidlustuskomisjon: Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et

kuna Hankija on asunud Kolmanda isiku 4 pakkumuse edukaks tunnistamise otsusega

kõrvaldama Kolmanda isiku 4 pakkumuses puudusi, mis pidid olema kõrvaldatud juba

pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse tegemisel, on vastavasisuline Hankija tegevus

4 (17)

vastuolus RHS § 117 lga 3 ja Hankija otsus Kolmanda isiku 4 pakkumuse edukaks

tunnistamiseks RHS § 117 lg 1 alusel Osas 6, mis põhineb lubamatul arvutusvea parandamisel

RHS § 117 lg 3 alusel, tuleb tunnistada kehtetuks.

5.7. Seega on vaidlustuskomisjon välja toonud, et esiteks oli Kolmanda isiku pakkumuses

puudus RHS § 114 lg 2 mõttes ning sellest tulenevalt pidi Hankija vastavustingimustele

vastamise kontrollimisel ka Kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkama. Ühelgi juhul ei ole

võimalik puudust kõrvaldada, veel vähem teha seda hindamise etapis edukaks tunnistamise

otsusega. Ehk korrektne käitumine Hankija poolt oleks olnud esmalt vastavusotsuse kehtetuks

tunnistamine, uue vastavusotsuse tegemine ja seejärel uue edukaks tunnistamise otsuse

tegemine. Hankija tegi aga sisuliselt uuesti vastavustingimusi puudutava sisulise otsuse

edukaks tunnistamise otsuse raames, muutes üksnes mõnevõrra põhjendust. 10.06.2025 otsuse

põhjendused johtuvad aga samast faktilisest olukorrast, mida vaidlustuskomisjon juba analüüsis

ja tuvastas Hankija tegevuse õigusvastasuse. Seetõttu on Hankija 10.06.2025 otsus ka vastuolus

RHS § 200 lg-ga 6.

5.8. Oluline on, et vaidlustuskomisjon leidis VAKO otsuse p-is 16.3, et: Vaidlustaja on Osas 6

esitatud vaidlustuses mh märkinud, et ühtlasi on ebaselge, millisel alusel otsustas Hankija Osas

6 edukaks tunnistada 5 pakkumust, mitte 3 või 4 pakkumust, ja vaidlustuses on vastav

arusaamatus väljendatud kolmandate isikute pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse

vaidlustamises. Kuna Osas 6 on Hankija põhjendanud viie pakkumuse edukaks tunnistamist

asjaoluga, et edukaks tunnistati paremusjärjestuse alusel viis kõrgema hindepunktide

kogusummaga pakkujat, siis olukorras, kus Kolmanda isiku 4 pakkumuse edukaks tunnistamine

on õigusvastane, täidaks ka Vaidlustaja pakkumus Hankija eesmärgi tunnistada edukaks

paremusjärjestuse alusel viis kõrgema hindepunktide kogusummaga pakkujat. Sellega

vaidlustuskomisjon sedastas, et VAKO otsuse õiguspäraseks täitmiseks pidanuks Hankija

tunnistama edukaks Vaidlustaja pakkumuse, mida Hankija aga ei teinud.

5.9. Otsuse aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud, muutunud on üksnes Hankija põhjendused

otsuses sama asjaolu suhtes, milleks oli pakkumuses esinev viga. Hankija on seega

õigusvastaselt teinud 10.06.2025 uue edukaks tunnistamise otsuse, kuna tunnistas vastuolus

VAKO otsuse põhjenduste ja resolutsiooniga uuesti edukaks Kolmanda isiku pakkumuse.

5.10. Alternatiivselt on edukaks tunnistamise otsus õigusvastane olenemata varasemast VAKO

otsusest. Hankija on tunnistanud edukaks Kolmanda isiku pakkumuse, kusjuures

mittevastavuse RHS § 114 lg 2 mõttes tuvastas vaidlustuskomisjon VAKO otsusega.

5.11. Hankija on 10.06.2025 otsuses kõikide pakkujate edukaks tunnistamise otsuse juurde

lisanud põhjenduse: „Tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr“ kohaselt tuli pakkujal

sisestada riigihanke maksumusena üldkulude määrade tabelist (Vorm 1) tegevuste

korraldamisega seotud üldkulude määr (exceli tabeli lahter C8). Kuna RHR-i töölehel ja Vormil

1 olev numbriline näitaja neljal pakkujal erines, lähtus Hankija vastavalt hanke

alusdokumentides sätestatule pakkumuse hindamisel Vormil 1 esitatud numbrilisest näitajast.

Eeldades, et tegemist on nende nelja pakkumusega, mille puhul Hankija 15.04.2025 otsusega

„parandas arvutusviga“, peaks see kommentaar puudutama MTÜ-d Eesti Maaelu

Nõuandeteenistus, OÜ-d WOW Events, OÜ-d Nordmill ja MTÜ-d Eesti Noortalunikud. Neist

üksnes MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus pakkumus on osutunud Vaidlustaja ees edukaks,

mistõttu vaidlustas Vaidlustaja juba eelnevas vaidlustusmenetluses MTÜ Eesti Maaelu

Nõuandeteenistus pakkumuse vastavuse.

5.12. Hankija püüab saavutada olukorda, kus Kolmas isik saab Hankija lepingupartneriks.

RHAD-is ei olnud kuskil sätestatud, milline dokument on ülimuslik teise ees või kuidas

ületatakse ebaselgusi. Liiati on vaidlustuskomisjon selgitanud, et Ilmselgelt on tegemist

5 (17)

vastuoluga pakkumuse erinevates dokumentides esitatud andmete vahel (Kolmas isik 4 on ühele

vormile kirjutanud ühe numbri ja teisele teise, kuigi ei saa olla vaidlust, et need numbrid ei

saanud erineda ja pidid olema mõlemal dokumendil samad) ja viga nendes numbrites ei ole

tekkinud numbriliste arvutuste tegemisel. Ehk sisuliselt eksis Kolmas isik ühe ja sama numbri

kandmisel erinevatele väljadele ning Hankijal puudub õigus otsustamaks, kumb neist

numbritest on korrektne, veelgi enam – puudub õigus ise pakkumust muuta ja puudus

kõrvaldada.

5.13. Kui ka selline ülimuslikkus oleks sätestatud, siis on see pigem vastupidiselt just RHR-i

väljale sisestatavate andmete osas, kuna vastavustingimustes on sätestatud Pakkumuse

maksumus tuleb esitada töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ toodud

struktuuri kohaselt. Seega oli puudus igal juhul olemas ning Hankija pidi lähtuma just RHR-i

kantud numbrist, kui tuvastatakse, et pakkumuse erinevate dokumentide vahel on mingisugune

ülimuslikkus (millega Vaidlustaja ei nõustu).

5.14. Koguste, mõõtude ja muude numbriliste näitajate vastu eksimine on vaatamata eksimuse

väiksusele alati sisuline puudus, mis tingib pakkumuse tagasilükkamise, v.a kui eksimus seisneb

arvutusveas, mida on RHS § 117 lg 3 alusel võimalik parandada. Ainsa võimaliku välistuse osas

on vaidlustuskomisjon juba leidnud, et sellist olukorda käesoleval juhul Kolmanda isiku

pakkumuses ei esinenud.

Seega tuleb ka praegusel juhul järeldada, et Sellise vastuolu võimaliku kõrvaldamise lubatavuse

osas tuli Hankijal anda hinnang Kolmanda isiku 4 pakkumuse vastavaks tunnistamisel RHS §

114 lg-de 1 ja 2 alusel, mitte pakkumuse edukaks tunnistamisel RHS § 117 lg-de 1 ja 3 alusel

(VAKO otsuse p 16.2.2).

5.15. 03.07.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.15.1. Hankija leiab, et vaidlustus tuleks jätta läbi vaatamata, kuna selle sisuks ei ole Hankija

tehtud edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamine, vaid mittevastavaks tunnistamise otsuse

vaidlustamine. Vaidlustaja selle hinnanguga ei nõustu, kuivõrd on ilmne, et Hankija on teinud

edukaks tunnistamise otsuse raames tegevusi, mis õiguslikult ja menetluslikult kuuluvad

vastavusotsuse juurde ning tänaseks on Hankija teinud seda juba teist korda.

Vaidlustuskomisjon selgitas VAKO otsuse p-is 16.2.2, et kuna Hankija asus Kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamise otsusega kõrvaldama Kolmanda isiku pakkumuses puudusi,

mis pidid olema kõrvaldatud juba pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse tegemisel, on

vastavasisuline Hankija tegevus vastuolus RHS § 117 lg-ga 3. See on ka asjaolu, millele

käesolev vaidlustus tugineb, mistõttu on väär väita, et vaidlustuse sisuks on tegelikult

vastavusotsuse vaidlustamine.

Seega Vaidlustaja ei püüa edukaks tunnistamise otsuse kaudu vastavusotsust vaidlustada, vaid

Hankija püüab edukaks tunnistamise otsusega Kolmanda isiku mittevastavat pakkumust

vastavaks tunnistada.

5.15.2. Vaidlustamisõiguse küsimuses meenutab Vaidlustaja VAKO otsuse p-i 16.3, milles

vaidlustuskomisjon leidis, et [---] kuna Osas 6 on Hankija põhjendanud viie pakkumuse

edukaks tunnistamist asjaoluga, et edukaks tunnistati paremusjärjestuse alusel viis kõrgema

hindepunktide kogusummaga pakkujat, siis olukorras, kus Kolmanda isiku 4 pakkumuse

edukaks tunnistamine on õigusvastane, täidaks ka Vaidlustaja pakkumus Hankija eesmärgi

tunnistada edukaks paremusjärjestuse alusel viis kõrgema hindepunktide kogusummaga

pakkujat. Sellega vaidlustuskomisjon sedastas, et VAKO otsuse õiguspäraseks täitmiseks

pidanuks Hankija tunnistama edukaks Vaidlustaja pakkumuse, mida Hankija aga ei teinud.

Seega on Vaidlustajal reaalne võimalus käesoleva menetluse tulemusel lepinguni jõuda ehk

vastuväited vaidlustamisõiguse küsimuses on asjakohatud.

6 (17)

5.15.3. Hankija vastuväited käsitlevad üksnes VAKO otsuse Hankijale sobilikke osi, mis eeskätt

puudutavad vastavusotsuse läbi vaatamata jätmist. Nende vastuväidete esitamiseks pidi Hankija

looma esmalt ebaõige illusiooni sellest, et käesoleva vaidlustuse esemeks on vastavusotsus.

Vaidlustaja ei püüa vaidlustada vastavusotsust edukaks tunnistamise otsuse kaudu, vaid Hankija

püüab edukaks tunnistamise otsusega Kolmanda isiku mittevastavat pakkumust vastavaks

tunnistada. Seega on käesoleva vaidluse esemeks edukaks tunnistamise otsus ning Hankija

vastuväited sellele näitavad Hankija tegevuse õigusvastasust juba iseenesest kõnekalt ehk

käesoleval juhul peab Hankija oma vastuväidete kohaselt edukaks tunnistamise otsuse raames

tehtud „vigade parandust“ RHS § 117 lg 1 mõttes edukaks tunnistamise otsuse osaks. Selle

tegevuse õigusvastasus on juba tuvastatud kehtiva VAKO otsusega, seega sellega vastuolus uue,

üksnes põhjenduste poolest erineva, otsuse tegemine on ka vastuolus RHS § 200 lg-ga 6.

5.15.4. Vaidlustajal puudub vajadus VAKO otsuse moonutamiseks, kuivõrd vaidlustuskomisjon

on selles otsuses kirjeldanud asjaolud, mille vastu Hankija on eksinud ka nüüd.

Vaidlustuskomisjon selgitas VAKO otsuse p-is 16.2.2 muuhulgas: Sellise vastuolu võimaliku

kõrvaldamise lubatavuse osas tuli Hankijal anda hinnang Kolmanda isiku 4 pakkumuse

vastavaks tunnistamisel RHS § 114 lg-de 1 ja 2 alusel, mitte pakkumuse edukaks tunnistamisel

RHS § 117 lg-de 1 ja 3 alusel. Hankija ei saanud sellest lausest lugeda välja, et tal on õigus uue

edukaks tunnistamise otsuse tegemisel mingil muul põhjusel juba varem vaidlustuskomisjoni

poolt tuvastatud vastuolu pakkumuses kõrvaldada – see ei ole õiguslikult võimalik RHS § 117

lg 1 alusel. Ometi Hankija just seda tegigi.

5.15.5. Hankija väitel on vaidlustuskomisjon VAKO otsuse p-is 16.2.3 refereerinud Vaidlustaja

seisukohti. VAKO otsuse p 16.2.3 on sõnastatud: Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna

Hankija on asunud Kolmanda isiku 4 pakkumuse edukaks tunnistamise otsusega kõrvaldama

Kolmanda isiku 4 pakkumuses puudusi, mis pidid olema kõrvaldatud juba pakkumuse vastavaks

tunnistamise otsuse tegemisel, on vastavasisuline Hankija tegevus vastuolus RHS § 117 lg-ga 3

ja Hankija otsus Kolmanda isiku 4 pakkumuse edukaks tunnistamiseks RHS § 117 lg 1 alusel

Osas 6, mis põhineb lubamatul arvutusvea parandamisel RHS § 117 lg 3 alusel, tuleb

tunnistada kehtetuks. Vaidlustaja ei püüa seega „eksitavalt näidata“, justkui tegemist oleks

vaidlustuskomisjoni hinnanguga, vaid tegemist oligi vaidlustuskomisjoni hinnanguga, mis

langes kokku ka Vaidlustaja hinnanguga. Vaidlustuskomisjon ei ole selles punktis refereerinud,

vaid sedastanud oma seisukohta märkides, et Vaidlustuskomisjon on seisukohal [---].

5.15.6. Hankija selgitused sellest, et 01.04.2025 vastavusotsus on lõplik ega ole muudetav

Hankija poolt, on arusaamatud. Vaidlustuskomisjon selgitas, et RHS § 117 lg 1 alusel ei ole

võimalik pakkumuses esinevat vastuolu kõrvaldada, mistõttu isegi juhul, kui formaalselt

vaidlustuskomisjon ei tunnistanud kehtetuks vastavusotsust, siis Hankijal on igas

menetlusetapis õigus varasemaid otsuseid muuta ja uuesti teha. Kuni lepingu sõlmimiseni on

Hankijal menetluslikult kõik võimalused selleks, et viia menetlus kooskõlla kehtiva õigusega.

5.15.7. HMS § 66 lg 1 sätestab analoogia korras, et õigusvastase haldusakti võib isiku kahjuks

kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt. Seega puudub Hankijal

käesoleval juhul mistahes takistus vastavusotsuse uuesti tegemiseks ja seda eriti olukorras, kus

Hankijale on teada, et vastuolu pakkumuses ei ole võimalik RHS § 117 lg 1 alusel tehtava otsuse

raames parandada. Tegemist on RHS § 114 lg 2 otsusega ja kui Hankija sellise probleemi

tuvastas hiljem, siis on ainus kehtiva õigusega kooskõlas olev lahendus see, et tuleb varasem

otsus ümber muuta.

5.15.8. Teiseks selgitab Hankija, et pakkuja eksimus oli RHAD-i kohaselt lubatud ning ette

nähtud oli ka lahendus, milleks oli asjaolu, et olgu mis tahes number sisestatud RHR-i, lähtus

Hankija Vormist 1. Hankija viited RHAD-ile sellist „prevalveerivust“ ei näita. Samuti on

arusaamatu Hankija väide, et RHR-i sisestavad andmed on üksnes „formaalsus“. Kogu

7 (17)

pakkumus on ühtne tervik, milles ei tohi esineda mistahes vastuolusid ja ebaselgusi – tegemist

on hoolsuskohustusega, mida kannab pakkuja. Olukorras, kus pakkumuses on vastuolu, tuleb

hankijal selle vastuolu kohta minimaalselt esitada selgitustaotlus pakkuja, et olla veendunud,

miks puudus esines ja kumb esitatud numbritest on õige.

Vaidlustuskomisjon tuvastas VAKO otsuses selle faktilise olukorra järgmiselt: Ilmselgelt on

tegemist vastuoluga pakkumuse erinevates dokumentides esitatud andmete vahel (Kolmas isik

4 on ühele vormile kirjutanud ühe numbri ja teisele teise, kuigi ei saa olla vaidlust, et need

numbrid ei saanud erineda ja pidid olema mõlemal dokumendil samad) ja viga nendes

numbrites ei ole tekkinud numbriliste arvutuste tegemisel. Ehk sisuliselt eksis Kolmas isik ühe

ja sama numbri kandmisel erinevatele väljadele ning Hankijal puudub mistahes õigus

otsustamaks, kumb neist numbritest on korrektne, veelgi enam – puudub mistahes õigus ise

pakkumust muuta ja puudus kõrvaldada, mida Hankija aga on praegu teinud edukaks

tunnistamise otsuse raames ilma Kolmandalt isikult mistahes selgitusi nõudmata.

5.15.9. Vastavustingimuste kohaselt tuli esitada vajalik number just nimelt RHR-i väljale

sisestatava numbriga, kuna vastavustingimustes on sätestatud Pakkumuse maksumus tuleb

esitada töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ toodud struktuuri kohaselt.

Seda toetab ka vaidlustuskomisjoni hinnang, et puudus selle numbri erisuses oli sisuliselt

vastavusotsuse küsimus. Vaidlustuskomisjon leidis, et kaks esitatud numbrit ei tohtinud

omavahel erineda ning olukorras, kus need erinesid, pidi Hankija sellele hinnangu andma

vastavusotsuse tegemisel. Hankija tegi seda varem ja ka nüüd alles edukaks tunnistamise otsuse

raames, mis ei ole õiguslikult ega menetluslikult võimalik.

5.15.10. Eelnevast tulenevalt on asjasse puutumatud ka Hankija põhjendused sellest, et puudus

oli kõrvaldatav. Isegi, kui see puudus oli kõrvaldatav (millega Vaidlustaja ei nõustu), pidi

Hankija seda kontrollima vastavusotsuse raames ja tingimustel – seda Hankija faktiliselt teinud

ei ole.

5.15.11. Menetlusökonoomia põhimõte ei anna Hankijale alust RHS § 114 lg 2 otsust teha

RHS § 117 lg 1 otsuse raames. Seda ütles vaidlustuskomisjon ka VAKO otsuse p-s 16.2.2 leides

järgmist: Sellise vastuolu võimaliku kõrvaldamise lubatavuse osas tuli Hankijal anda hinnang

Kolmanda isiku 4 pakkumuse vastavaks tunnistamisel RHS § 114 lg-de 1 ja 2 alusel, mitte

pakkumuse edukaks tunnistamisel RHS § 117 lg-de 1 ja 3 alusel. Seega ei ole asjakohane ka

Hankija toodud kohtupraktika, kuna seal oli ühe sama otsuse täiendava motiveerimise küsimus,

mitte hindamisotsuse raames vastavusotsuse tegemine.

5.15.12. Hankija vastuväited vaidlustusele ei puuduta suuresti vaidlustust ennast, vaid on

keskendunud Hankija loodud narratiivile, et vaidlustuse sisuks on 01.04.2025 vastavusotsus,

mitte 10.06.2025 tehtud edukaks tunnistamise otsus. Hankija, segades ise omavahel RHS § 114

lg 2 ja § 117 lg 1 otsused, on käesoleva olukorra tekitanud. Hankija oma vastuses sisuliselt ka

möönab, et tegi edukaks tunnistamise otsuse raames vastavusotsuse, kuid õigustab seda

menetlusökonoomia põhimõtte ja hilisema otsuse motiveerimise õigusega. Kumbki neist ei ole

käesoleval juhul kohaldatavad.

5.15.13. Otsuse aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud, muutunud on üksnes Hankija

põhjendused otsuses sama asjaolu suhtes, milleks oli pakkumuses esinev viga. Hankija on

õigusvastaselt teinud uue edukaks tunnistamise otsuse 10.06.2025, kuna Hankija tunnistas

vastuolus VAKO otsuse põhjenduste ja resolutsiooniga edukaks uuesti Kolmanda isiku

pakkumuse, milles esineb mittevastavus. Hankijal on igal ajal enne lepingu sõlmimist võimalus

muuta menetlusotsuseid, seega juhul, kui Hankija tuvastas pakkumuses mittevastavuse, pidi ta

minema muutma ka 01.04.2025 vastavat otsust.

8 (17)

6. Hankija, Maaelu Teadmuskeskus, vaidleb vaidlustusele vastu ning palub jätta vaidlustuse

läbi vaatama või alternatiivselt rahuldamata.

6.1. Ehkki vaidlustus on formaalselt esitatud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise

otsuse peale, tuleneb vaidlustuse sisust, et tegelikult on Vaidlustaja etteheited suunatud

Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamisele. Vaidlustaja väidab läbivalt, et Kolmanda

isiku pakkumus on mittevastav ning tuleks seega tagasi lükata. Teisisõnu püüab Vaidlustaja

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu vaidlustada pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsust. See ei ole menetluslikult võimalik. Pakkumuste hindamise ja

selle järelmina pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasus saab seisneda selles, et

pakkumuste hindamisel on rikutud menetlusreegleid või on lõppotsustus parima pakkumuse

osas sisult ebaõige. Seda, et Hankija oleks Kolmanda isiku pakkumusele andnud liiga palju

hindepunkte või teinud hindamisel mõne muu vea, ei väida isegi Vaidlustaja. Kõik Vaidlustaja

etteheited seonduvad pakkumuse vastavuse kontrolliga.

6.2. Hankija ei ole teinud uut otsust Kolmanda isiku pakkumuse ega ühegi teise pakkumuse

vastavaks tunnistamise kohta. Jätkuvalt on jõus Hankija 01.04.2025 sellekohased otsused.

VAKO otsusega jättis vaidlustuskomisjon Vaidlustaja vaidlustuse Kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsuse peale läbi vaatamata, kuna vaidlustus oli esitatud

mittetähtaegselt. Seda enam on vaidlustus sama otsuse peale mittetähtaegne täna. Liiatigi

takistab nüüd vaidlustuse läbivaatamist VAKO otsus samas asjas (RHS § 192 lg 3 p 3).

6.3. Lisaks eelnevale seab Hankija kahtluse alla Vaidlustajal vaidlustamisõiguse olemasolu.

Nimelt tuleneb RHS § 185 lg-st 1, et vaidlustuses väidetav RHS-i rikkumine peab omakorda

rikkuma vaidlustaja õigusi või kahjustama tema huve. Seda mõistetakse vastavalt

vaidlustusskomisjoni ja kohtute praktikale nii, et vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve on

õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus ning seega peab vaidlustuse rahuldamine

positiivselt mõjutama vaidlustaja võimalust hankelepingu sõlmimiseks. Antud juhul näib

Vaidlustaja olevat arusaamisel, et kui Kolmas isik peaks konkurentsist välja langema, siis tagab

see Vaidlustajale raamlepingu. Nii see ei ole. Hanke tingimuste järgi sõlmitakse raamleping

Hanke kahe kuni viie pakkujaga. Järelikult ei pea Hankija sõlmima raamlepingut tingimata viie

pakkujaga. Seetõttu, isegi kui vaidlustusmenetlus peaks päädima tulemusega, et Kolmas isik

langeb Riigihankest välja, siis ei pea Hankija Vaidlustajaga raamlepingut sõlmima.

6.4. Võttes arvesse eeltoodut, taotleb Hankija, et vaidlustuskomisjon jätaks vaidlustuse

RHS § 192 lg 3 p-i 1 (mittetähtaegsus) ja/või p-i 3 (samas asjas on vaidlustuskomisjoni otsus)

ja/või p-i 7 (vaidlustamisõiguse puudumine) alusel läbi vaatamata.

6.5. Kui vaidlustuskomisjon peaks otsustama vaidlustuse sisuliselt läbi vaadata, siis taotleb

Hankija alternatiivselt, et vaidlustus jäetaks rahuldamata. Hankija on õiguspäraselt tunnistanud

Kolmanda isiku pakkumuse (uuesti) edukaks.

6.6. Vaidlustaja püüab jätta muljet justkui oleks vaidlustatud otsus vastuolus VAKO otsusega.

Selline seisukoht on väär. Vaidlustaja on VAKO otsust valesti mõistnud või moonutab seda

teadlikult. Seetõttu on asjatud ka Vaidlustaja viited RHS § 200 lg-le 6 ja seda tõlgendavale

kohtupraktikale.

6.7. Kuna vaidlustuskomisjon jättis VAKO otsusega vaidlustuse Kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsuse peale läbi vaatamata, siis ei võtnud vaidlustuskomisjon sisulist

seisukohta küsimuses, kas kõnealune pakkumus on vastav või mitte (RHS § 197 lg 8). Kõik

Vaidlustaja vastupidised väited on eksitavad. Vaidlustuskomisjon tuvastas Hankija poolt

ekslikult arvutusvea parandamise sätetele (RHS § 117) tuginemise, kuivõrd Kolmanda isiku

pakkumuses ei olnud tehtud mitte eksimust matemaatilises tehtes, vaid pakkumuses sisaldus

9 (17)

ebakõla kahe dokumendi vahel. Just seetõttu, teatava formaalse ja menetlustehnilise vea pärast,

rahuldas vaidlustuskomisjon vaidlustuse Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise

osas.

6.8. Vaidlustuskomisjon ei andnud VAKO otsuses isegi kaudselt mõista, et Kolmanda isiku

pakkumus on mittevastav ja kuulub tagasilükkamisele. Sellise tõlgenduse on Vaidlustaja VAKO

otsusele omistanud. VAKO otsus räägib „vastuolust“ pakkumuses, mitte pakkumuse

mittevastavusest. Iga vastuolu pakkumuses ei tähenda tarvidust pakkumus mittevastavana

tagasi lükata.

6.9. Mis puudutab Vaidlustaja viidet VAKO otsuse p-le 16.2.3, siis siin vaidlustuskomisjon

refereeris Vaidlustaja seisukohti. Tegu ei ole vaidlustuskomisjoni hinnanguga.

6.10. Hankija ei pidanud pärast VAKO otsust, enda 01.04.2025 otsust Kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta kehtetuks tunnistama ja võtma vastu uut otsust

Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse osas, olgu siis positiivse või negatiivse sisuga.

Vaidlustuskomisjoni leiud VAKO otsuses ei tingi vajadust varem tehtud otsust Kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta muuta, kuna see otsus on lõppjärelduses õige.

6.11. Nagu vaidlustuskomisjon tuvastas, esineb Kolmanda isiku pakkumuses vastuolu. Kolmas

isik on RHR-i töölehele „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ sisestanud ühe

üldkulude määra, Vormile 1 aga teise üldkulude määra. Hankija tegeles selle teemaga ka juba

enne eelmist vaidlustusmenetlust – see on kajastatud ka VAKO otsuses. Siis vaatles Hankija

seda teemat ekslikult arvutusvea instituudi valguses.

6.12. Lõppastmes tegi Hankija juba toona õige otsuse, lähtudes üldkulude määrast, mille

Kolmas isik on kandnud enda pakkumuse koosseisus esitatud Vormile 1 (lahter C8). Nimelt,

Hankes kehtestatud hindamiskriteeriumi nr 3 „Tegevuste korraldamisega seotud üldkulude

määr“ juurde on lisatud järgmine selgitus: Pakkuja sisestab riigihanke maksumusena üldkulude

määrade tabelist (Vorm 1) tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määra (exceli tabeli

lahter C8).

Kontaktsete tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr, veebipõhiste tegevuste

korraldamisega seotud üldkulude määr ning trükiste väljaandmisega seotud üldkulude määr

peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal

nimetamata kulusid, mis on vajalikud raamlepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Nimetatud kolm

määra tuleb esitada Vormil 1 „Üldkulude määrad“, kus esitatud määrad liidetakse kokku

järgmiste osakaaludega: 60% kontaktsete tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr,

30% veebipõhiste tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr ja 10% trükiste

väljaandmisea seotud üldkulude määr. Saadud summa moodustab hinnatava „Tegevuse

korraldamisega seotud üldkulude määra“.

Lisaks sätestab Hanke alusdokumendi „Lisateave“ p 3.7 järgmist: Kontaktsete tegevuste

korraldamisega seotud üldkulude määr, veebipõhiste tegevuste korraldamisega seotud

üldkulude määr ning trükiste väljaandmisega seotud üldkulude määr peab olema lõplik ja

sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid,

mis on vajalikud raamlepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Nimetatud kolm määra tuleb esitada

Vormil 1 „Üldkulude määrad“, kus esitatud määrad liidetakse kokku järgmiste osakaaludega:

60% kontaktsete tegevuste korraldamisega seotud üldkulude määr, 30% veebipõhiste tegevuste

korraldamisega seotud üldkulude määr ja 10% trükiste väljaandmisea seotud üldkulude määr.

Saadud summa moodustab hinnatava „Tegevuse korraldamisega seotud üldkulude määra“.

6.13. Eeltoodust tuleneb nii eraldi kui koosmõjus, et n-ö õige pakutav üldkulude määr on see,

mille pakkuja on kirjutanud Vormi 1 lahtrisse C8. Just see arvuline näitaja tuli kanda ka

RHR-i. Kui juhtub eksitus ning RHR-i ja Vormi 1 andmed erinevad, nagu Kolmandal isikul

10 (17)

juhtuski, prevaleerib Riigihanke tingimuste järgi Vorm 1. Vorm 1 on pakkuja pakutava

üldkulude määra n-ö algallikas ning sealne info tuleb kanda RHR-i hindamislehele kui

sekundaarsesse dokumenti vaid põhjusel, et pakkumused esitatakse läbi RHR-i. On loogiline,

et Hankija soovis RHAD-i kirja panna konstruktsiooni, mille kohaselt võetakse hindamisel

aluseks Vorm 1 ja seal toodud arvulised näitajad – sellisel juhul on olemas detailne kululoend,

millest lepingu täitmisel lähtuda. Seevastu RHR-i töölehel „Hindamiskriteeriumid ja

hinnatavad näitajad“ täidetav vorm on formaalsus, ilma milleta ei ole võimalik RHR-is

pakkumust esitada.

6.14. Alusetu on Vaidlustaja argumentatsioon, et Riigihanke tingimused ei näe ette ühe või teise

dokumendi ülimuslikkust või isegi kui näevad, siis on see hoopis RHR-i hindamisleht, mitte

Vorm 1. Asjasse puutumatu on Vaidlustaja viide kohtupraktikale, mis puudutab eksimust nn

arvulise vastavustingimuse vastu.

6.15. Vastuolu Kolmanda isiku pakkumuses on kõrvaldatav puudus. See puudus on ületatav

konfliktide lahendamise mehhanismi kaudu. Sealjuures pole isegi vaja küsida pakkujalt

selgitust, kuna Hanke tingimused annavad Hankijale õige lahenduse ette ka ilma pakkujaga

konsulteerimata. Ühtlasi ei ole tegu pakkumuse sisulise muutmisega, mis oleks keelatud.

Kolmas isik ei ole pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva esitanud uut üldkulude määra, ka ei

ole Hankija seda ise välja mõelnud. Hankija pelgalt valis kahest vastuolulisest arvnäitajast selle,

mille ta Hanke tingimuste järgi niisuguses olukorras valima pidi. Hankija ei teinud seda mitte

vaid Kolmanda isiku, vaid ka teiste analoogilise eksimuse teinud pakkujate pakkumuste puhul.

6.16. Oleks menetlusökonoomiliselt ebamõistlik ja tarbetu 01.04.2025 otsus Kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta VAKO otsuse järel kehtetuks tunnistada, et siis vastu

võtta uus samasisuline otsus, kuivõrd mingit sisulist ja pakkumuse tagasilükkamist tingivat viga

selles pakkumuses ei esine. Selle asemel saab Hankija sedastada, et tema 01.04.2025 otsus on

ka VAKO otsuses esitatud selgituste valguses ja pärast täiendavat, nüüd siis korrektset,

õiguslikku analüüsi õige. Niisugune varem tehtud otsuse tagasiulatuv uute ja täiendavate

argumentidega ülekontrollimine ja -valideerimine on õiguspärane, seda on kinnitanud

Riigikohus. Nimelt, vaidlustuskomisjon leidis vaidlustusasjas nr 53-20/218279 tehtud otsuses,

et hankija ei saa aprillis sedastada, et tema märtsikuine otsus on õige (mh) põhjustel, millest

märtsis otsust tehes ei lähtutud. Vaidlustuskomisjoni otsus kaevati edasi ning lõppastmes leidis

Riigikohus haldusasjas nr 3-20-924 tehtud otsuses (ja enne teda ka mõlemad alamad

kohtuastmed), et selline otsuse tagantjärele täiendav motiveerimine on võimalik. Sellest on

praegu lähtunud ka Hankija. See nähtub otsesõnu mh Hankija 10.06.2025 uutest

hindamisprotokollidest, kus Hankija on selgitanud, miks ta on pakkumuste uuel hindamisel

võtnud aluseks just pakkujate Vormil 1 esitatud üldkulude määrad.

6.17. Hankija pidi pakkumuste uue hindamise läbi viima tegelikult samadel alustel mis varemgi.

Pärast vaidlustuskomisjoni osutatud menetlustehniliste vigade korrigeerimist tuli pakkumusi

hinnata samade näitajate alusel kui varem. Seega on ka pakkumuste pingerivi jätkuvalt sama.

6.18. Hankija ei ole eksinud pakkumuste hindamisel, mille tulemuseks on pakkumuse edukaks

tunnistamise otsus. Hankija on toiminud kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb

hindamine läbi viia vastavalt avaldatud hindamismetoodikale. RHAD-ist on üheselt tuletatav,

et üldkulude määra puhul on hinnatavaks näitajaks just Vormil 1 toodud arv.

6.19. 01.07.2025 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.19.1. Vaidlustaja eksib väites, et hankija on teinud edukaks tunnistamise otsuse raames

tegevusi, mis õiguslikult ja menetluslikult kuuluvad vastavusotsuse juurde. Hankija ei ole

midagi niisugust teinud.

11 (17)

6.19.1.1. Hankija viis pakkumuste hindamise uuesti (teistkordselt) läbi põhjusel, et

vaidlustuskomisjon tunnistas Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse VAKO

otsusega kehtetuks. VAKO otsus on jõustunud. See tähendas, et Kolmanda isiku pakkumuse,

mis oli eelnevalt vastavaks tunnistatud (ja milline otsus jäi VAKO otsusega kehtima), suhtes ei

eksisteerinud enam hindamise tulemit – ei otsust edukaks ega ebaedukaks tunnistamise kohta.

Tekkinud tühimiku täitmiseks – ja kuivõrd pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on

pakkumuste hindamise tulem – viiski Hankija läbi pakkumuste uue hindamise.

6.19.1.2. Pakkumuste teistkordse hindamise raames hindas Hankija pakkumusi vastavalt

kehtestatud hindamisreeglitele. Konkreetselt pakkumuste uue hindamise raames ei tegelenud

Hankija pakkumustes sisalduvate ebakõlade temaatikaga. Öeldut ei väära tõik, et uue hindamise

protokollis esinevad remargid selle kohta, millistest andmetest Hankija lähtus. See teave on

hindamise protokollis vajalik ja kohane põhjusel, et oleks selge ja jälgitav, milliste andmete

alusel on pakkumusi hinnatud. Väär ja lihtsustatud on Vaidlustaja käsitlus nagu tähendavad kõik

märkused hindamise protokollis, et need märkused kuuluvad olemuslikult pakkumuste

hindamise protseduuri juurde (justkui oleks märkustest kätketud asjaolud

„sündinud“ hindamise käigus).

6.19.1.3. Vahetus seoses eeltoodud põhjusega analüüsis Hankija VAKO otsusega tõusetunud

küsimusi (vastuolud pakkumuste üldkulude määrades) enne pakkumuste uut hindamist. Selline

teguviis on kohtupraktika järgi õiguspärane. Hankija võib oma varasema otsuse üle vaadata

ning sedastada, et jääb sama otsuse juurde, võttes täiendavalt arvesse kaalutlusi, mida algne

põhjuste pakett ei sisaldanud. Kohtupraktika ega menetlusökonoomia printsiip ei nõua, et

Hankija peaks varasema täiesti õige otsuse kehtetuks tunnistama, et siis puhtformaalselt korraks

tagasi vastavuskontrolli etappi liikuda ja võtta vastu uus, täpselt sama sisuga otsus.

6.19.2. Vaidlustaja on mõistnud vääriti nii VAKO otsust kui Hankija tegevust pärast seda.

Lihtsustatult tähendas VAKO otsus Hankijale „kodutööd“, tal tuli teatud asjad üle vaadata ja

korda teha. Vaidlustuskomisjon tuvastas, et Hankija oli Kolmanda isiku pakkumuses sisaldunud

ebakõlale lähenenud „vale nurga alt“, läbi arvutusvea instituudi. Et vaidlustuskomisjon ei saa

asuda hankija rolli ega teha vajalikku „uue nurga alt mõtestamist“ Hankija eest, siis

vaidlustuskomisjon n-ö saatiski asja Hankijale tagasi. Hankija, vaadates VAKO märkustest

lähtuvalt oma otsused uuesti üle, mõistis, et need olid lõppastmes õiged. Sellega on VAKO

otsuses osutatud puudused üle kontrollitud ja kõrvaldatud. Ükski lause VAKO otsuses ei ütle,

et Kolmanda isiku pakkumus on mittevastav ja tuleb tagasi lükata.

6.19.3. Vaidlustaja etteheited Hankijale on seotud Kolmanda isiku pakkumuse vastavusega.

Vaidlustaja ei väida, et Hankija oleks pakkumusi valesti hinnanud (st andnud neile valesti

hindepunkte). Järelikult on Vaidlustaja de facto vaidlustanud Kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks tunnistamist, rääkides sellise vaidlustuse mittetähtaegsuse maskeerimiseks

pakkumuse edukaks tunnistamise vaidlustamisest.

6.19.4. Vaidlustaja viide VAKO otsuse p-le 16.3 jääb Hankijale arusaamatuks. Vaidlustaja on

võtnud VAKO otsusest mõned laused, ning annab neile täiesti teistsuguse sisu.

Vaidlustuskomisjon ei ütleks mitte kunagi, et hankija peab pakkujaga lepingu sõlmima, kuna

see oleks õiguslikult fundamentaalselt väär. Hankijal ei ole mitte kunagi kohustust kellegagi

lepingut sõlmida. Eduka pakkujaga hankelepingu sõlmimine on hankija õigus.

6.19.5. Kui vaidlustuskomisjon peaks otsustama vaidlustuse sisuliselt läbi vaadata, siis on

Hankija alternatiivne taotlus jätta vaidlustus põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

Asja õigeks lahendamiseks on oluline mitte lasta end eksitada Vaidlustaja demagoogiast justkui

oleks Hankija loonud mingisuguse „illusiooni“ selle kohta, millised kaalutlused on millise

otsuse osaks. Hankija tegutsenud läbipaistvalt, loogiliselt ja kooskõlas VAKO otsusega.

12 (17)

6.19.6. Eksitav on Vaidlustaja väide, et selle tegevuse õigusvastasus on juba kehtiva otsusega

vaidlustuskomisjoni poolt tuvastatud. VAKO otsus rajanes tõigal, et Hankija käsitas

pakkumuses sisalduvat vastuolu (ekslikult) arvutusveana. Praegu ei ole aga Hankija enam

midagi niisugust teinud.

6.19.7. Vaidlustaja täiendav oluline eksimus seisneb selles, et ta näib uskuvat nagu tuleks

varasem otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta kehtetuks tunnistada.

Seda ei nõua VAKO otsus ega faktiline tegelikkus. Kolmanda isiku ja veel mõne pakkuja

pakkumuses esineb kõrvaldatav vastuolu, mille ületamise reegel on RHAD-is selgelt ette

nähtud ja mille kõrvaldamine ei nõua isegi pakkuja kaasamist. Teiseks, vajalikud

kõrvaldamistehted näitavad, et Hankija otsused, ehkki põhjenduste poolest ebakorrektsed, olid

oma lõppjärelduses juba varemgi õiged. Õiguses ega loogikas ei leidu põhjust, miks peaks sisult

õige otsuse kehtetuks tunnistama.

7. Kolmanda isikuna vaidlustusmenetlusse kaasatud MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus ei

ole vaidlustusmenetluses oma seisukohti esitanud.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

Hankija taotluse läbivaatamine vaidlustuse läbivaatamata jätmiseks

8. Hankija esitas vaidlustusmenetluses mh taotluse jätta vaidlustus läbi vaatamata, kuna:

1) vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt (RHS § 192 lg 3 p 1); ja/või

2) samas asjas on tehtud vaidlustuskomisjoni otsus (RHS § 192 lg 3 p 3); ja/või

3) Vaidlustajal puudub vaidlustamisõigus (RHS § 192 lg 3 p 7).

Vaidlustuskomisjon Hankija põhjendustega ei nõustu ning leiab, et vaidlustus tuleb sisuliselt

läbi vaadata.

8.1. Hankija väitel püüab Vaidlustaja pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse kaudu

vaidlustada Hankija poolt 01.04.2025 tehtud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamise otsust (edaspidi Vastavusotsus), mille osas jäeti vaidlustus juba VAKO otsusega

läbivaatamata, kuna vaidlustus ei olnud esitatud tähtaegselt.

Vaidlustuskomisjon märgib, et erinevalt 25.04.2025 vaidlustusest, mille puhul

vaidlustuskomisjon jättis VAKO otsusega vaidlustuse Vastavusotsust puudutavas osas läbi

vaatama, kuna see ei olnud esitatud tähtaegselt, on käesoleval juhul Vaidlustaja esitanud

vaidlustuse Kolmanda isiku pakkumuse 10.06.2025 tehtud edukaks tunnistamise otsuse peale

(edaspidi Edukaks tunnistamise otsus), mille vaidlustamine on ilmselgelt tähtaegne. Vaidlustaja

leiab, et Edukaks tunnistamise otsus ei ole kooskõlas VAKO otsusega ning Hankija on teinud

selles otsustusi, mida ei saanud selle otsuse raames teha.

Vaidlustuskomisjon möönab, et vaidlustus omab puutumust Vastavusotsusega, kuid seda saab

vaidlustuskomisjon käsitleda vaidlustuse sisulise läbivaatamise raames. Hankija seisukohaga,

et vaidlustus on esitatud sisuliselt Vastavusotsuse peale vaidlustuskomisjon ei nõustu.

8.2. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankijaga, et vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata RHS § 192

lg 3 p-i 3 alusel, kuna asjas on juba tehtud vaidlustuskomisjoni otsus.

Kuna käesoleva vaidluse sisuks ongi eelkõige see, kas Hankija on VAKO otsusele järgneva(te)

otsus(t)e tegemisel VAKO otsusest (õigesti) juhindunud, teisisõnu VAKO otsust täitnud, ei saa

asjaolu, et Riigihankega seoses on juba tehtud VAKO otsus, olla aluseks vaidlustuse

läbivaatamata jätmiseks.

8.3. Vaidlustuskomisjon ei nõustu ka Hankija seisukohaga, et Vaidlustajal puudub

vaidlustamisõigus RHS 192 lg 3 p-i 7 mõttes, kuna Hankija arvates ei taga ka vaidlustuse

13 (17)

rahuldamine Vaidlustajale võimalust hankelepingu sõlmimiseks, sest Riigihanke tingimuste

kohaselt sõlmitakse raamleping kahe kuni viie pakkujaga. Hankija leiab, et kuna Hankija ei pea

sõlmima raamlepingut tingimata viie pakkujaga, siis isegi juhul kui vaidlustusmenetlus peaks

päädima tulemusega, et Kolmas isik langeb Riigihankest välja, ei pea Hankija Vaidlustajaga

raamlepingut sõlmima.

Vaidlustuskomisjon möönab Hankija õigust otsustada mitme pakkujaga (kahe kuni viiega)1 ta

raamlepingu sõlmib, kuid olukorras, kus Hankija on varem otsustanud sõlmida raamlepingu

viie pakkujaga, ei saa vaidlustuskomisjon eeldada, et Hankija võiks mõjuva põhjuseta

vähendada pakkujate arvu, kellega raamleping sõlmitakse. Vaidlustaja kaebeõiguse või selle

puudumise üle otsustamisel ei saa vaidlustuskomisjon lähtuda sellisest hüpoteetilisest ning

Hankija poolt hankemenetluses praeguseks tehtud otsusega, sõlmida raamleping 5 pakkujaga,

vastuolus olevast võimalusest.

9. Eeltoodust tulenevalt jätab vaidlustuskomisjon rahuldamata Hankija taotluse vaidlustuse

läbivaatamata jätmiseks.

Edukaks tunnistamise otsus

10. Enne selle hindamist, kas Hankija on VAKO otsuse jõustumisele järgnenud

hankemenetluses VAKO otsusest õigest juhindunud või mitte, peab vaidlustuskomisjon

vajalikuks välja tuua hankemenetluse olulisemad asjaolud, millest vaidlustuskomisjon VAKO

otsuse tegemisel käsitletavas osas (Osas 6) juhindus.

10.1. 19.03.2025 pöördus Vaidlustaja Kolmanda isiku poole päringuga tema pakkumuse kohta:

Hankija on pakkumuste vastavuskontrollis tuvastanud, et Teie poolt esitatud pakkumuses esineb

arvutusviga.

Nimelt olete pakkumuse osas 1, 2 ja 6 esitanud tegevuse korraldamisega seotud üldkulude

määraks riigihangete registri töölehe „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ 3.

punktis 20,00%, samas kui Teie poolt esitatud üldkulude määrade tabelis (Vorm 1, Exceli tabeli

lahter C8) on nende hanke osade üldkulude määraks 22,00%.

Vastavalt riigihangete seaduse (RHS) § 117 lg 3 on hankijal õigus parandada pakkumuses

esinev arvutusviga ning sellest pakkujat viivitamatult teavitada. Riigihangete registri töölehe

„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ punkti 3 sisestatava üldkulude määra aluseks

oli Vormis 1 tegevuse korraldamisega seotud üldkulude määr (lahter C8). Sellest tulenevalt

võtab hankija aluseks pakkuja poolt esitatud Exceli tabeli ja seal olevad üldkulude määrad ning

võtab riigihangete registri töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ punktis 3

osade 1, 2 ja 6 tegevuse korraldamisega seotud üldkulude määrana arvesse 22,00%.

Palume Teil kahe tööpäeva jooksul alates käesoleva teate saamisest kinnitada, kas olete

arvutusvea parandamisega nõus. Kui pakkuja ei ole parandusega nõus, on hankijal kohustus

lükata pakkumus tagasi vastavalt RHS § 117 lg 3.

20.03.2025 nõustus Kolmas isik arvutusvea parandamisega.

Seega tuvastas Hankija Kolmanda isiku pakkumuses vastuolu üldkulude suuruse vahel, mis oli

toodud Vormil 1, Exceli tabeli lahter C8 (22,00%) ning RHR töölehel „Hindamiskriteeriumid

ja hinnatavad näitajad“ p-is 3 (20,00%). Selle vastuolu esinemine Kolmanda isiku pakkumuses

on välja toodud ka VAKO otsuse p-is 16.2.2.

10.2. Nagu eespool märgitud, asus Hankija pakkumuste hindamise käigus kõrvaldama vastuolu

Kolmanda isiku pakkumuses eri dokumentides märgitud üldkulude suuruste vahel, kasutades

selleks aga ebasobivat instituuti, RHS § 117 lg-s 3 sätestatud arvutusvea parandamist. Vastavad

põhjendused esitas Hankija esmakordselt 15.04.2025 pakkumuste edukaks tunnistamise

otsuses.

1 Vt RHAD dokument Lisateave p 5.3.6.

14 (17)

10.3. 25.04.2025 esitatud vaidlustuses vaidlustas Vaidlustaja mh otsused, millega Hankija

tunnistas vastavaks ja edukaks Kolmanda isiku pakkumuse. Vaidlustaja vaidlustas seejuures

Kolmanda isiku pakkumuses sisaldunud arvutusvea ebaõige parandamise Hankija poolt.

VAKO otsuses tegi vaidlustuskomisjon mh järgmised otsused:

1) jättis vaidlustuse läbi vaatamata osas, milles taotleti Kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna tähtaeg vaidlustuse esitamiseks oli

möödunud;

2) rahuldas vaidlustuse osaliselt ja tunnistas kehtetuks Hankija otsuse, millega tunnistati

edukaks Kolmanda isiku pakkumus, kuna Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine

tugines lubamatule arvutusvea parandamisele RHS § 117 lg 3 alusel, mis vaidlusalusel juhul

kohaldatav polnud (vt VAKO otsuse p 16.2.2).

11. 10.06.2025 tegi Hankija uue otsuse pakkumuste edukaks tunnistamiseks, millega tunnistas

mh taas edukaks ka Kolmanda isiku pakkumuse (Edukaks tunnistamise otsus), lisades kõikide

pakkumuste punktisummade koondtabelitesse märkuse:

RHR töölehe „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ punkti 3 „Tegevuste

korraldamisega seotud üldkulude määr“ kohaselt tuli pakkujal sisestada riigihanke

maksumusena üldkulude määrade tabelist (Vorm 1) tegevuste korraldamisega seotud üldkulude

määr (exceli tabeli lahter C8). Kuna RHR-i töölehel ja Vormil 1 olev numbriline näitaja neljal

pakkujal erines, lähtus Hankija vastavalt hanke alusdokumentides sätestatule pakkumuse

hindamisel Vormil 1 esitatud numbrilisest näitajast.

Seega loobus Hankija nelja pakkumuse (sh Kolmanda isiku pakkumus) puhul, milles esinesid

vastuolud Vormil 1 esitatud üldkulude määra ja RHR töölehe „Hindamiskriteeriumid ja

hinnatavad näitajad“ p-is 3 esitatud üldkulude määra vahel, vastuolude kõrvaldamisest RHS §

117 lg-s 3 sätestatud arvutusvea parandamise kaudu (selle instituudi kasutamise tunnistas

vaidlustuskomisjon õigusvastaseks VAKO otsuse p-is 16.2.2) ja lähtus pakkumustes esitatud

näitajate (üldkulude määr) hindamisel sellest, et RHAD-is omab Vorm 1 prioriteeti RHR

töölehe „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ ees.

Vastavusotsuse jättis Hankija muutmata.

12. Vaidlustaja on seisukohal, et Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on

õigusvastane, kuna:

1) Hankija on Edukaks tunnistamise otsuses eiranud jõustunud VAKO otsuse

resolutsiooni ja põhjendusi, mistõttu Hankija otsus on vastuolus RHS § 200 lg-ga 6; või

2) Kolmanda isiku pakkumuses esinevat puudust ei saa kõrvaldada pakkumuste

hindamisel.

13. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga selles, et VAKO otsusest tulenevat pidi Hankija

lahendama küsimuse Kolmanda isiku pakkumuses esinevast vastuolust Kolmanda isiku

pakkumuse vastavuse kontrollimise raames, mitte Edukaks tunnistamise otsuse kaudu.

VAKO otsuse p-is 16.2.2 on vaidlustuskomisjon leidnud: [---] Ilmselgelt on tegemist vastuoluga

pakkumuse erinevates dokumentides esitatud andmete vahel (Kolmas isik 4 on ühele vormile

kirjutanud ühe numbri ja teisele teise, kuigi ei saa olla vaidlust, et need numbrid ei saanud

erineda ja pidid olema mõlemal dokumendil samad) ja viga nendes numbrites ei ole tekkinud

numbriliste arvutuste tegemisel. Sellise vastuolu võimaliku kõrvaldamise lubatavuse osas tuli

Hankijal anda hinnang Kolmanda isiku 4 pakkumuse vastavaks tunnistamisel RHS § 114 lg-de

1 ja 2 alusel, mitte pakkumuse edukaks tunnistamisel RHS § 117 lg-de 1 ja 3 alusel.

Seega on vaidlustuskomisjoni jõustunud otsusega tuvastatud, et käsitletava vastuolu

lahendamine saab toimuda üksnes pakkumuse vastavuse kontrollimise raames. Seda Hankija

teinud ei ole, mistõttu vaidlustatud Hankija otsus on vastuolus RHS § 200 lg-ga 62.

2Vaidlustuskomisjon märgib, et kohtupraktika kohaselt on hankijale täitmiseks kohustuslikud ka vaidluse eseme

raamidesse jäävad vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendused (vt nr RKHKo 3-3-1-3-14 p 19).

15 (17)

14. RHS § 117 lg 1 kohaselt hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt

riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud

suhtelisele osakaalule ja tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste

hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse.

Seega peab pakkumuse edukaks tunnistamiseks olema eelnevalt tuvastatud pakkumuse

vastavus. Nagu VAKO otsuses märgitud, on vaidlustuskomisjon seisukohal, et vastuolu

pakkumuses esitatud kahe numbrilise näitaja vahel, mis ei saa omavahel loogiliselt erineda,

kuna peavad olema samad, kuid faktiliselt siiski erinevad, saab hinnata pakkumuse vastavuse

kontrollimisel. Erisuseks on siin RHS § 117 lg 3, mis sätestab pakkumuse maksumuses

arvutusvea parandamise korra pakkumuste hindamise käigus, kuid nagu on tuvastatud ka

VAKO otsuse p-is 16.2.2 siis käesoleval juhul ei saanud puudust Kolmanda isiku pakkumuses

kõrvaldada RHS § 117 lg-s 3 sätestatud arvutusvea parandamise korda rakendades. Riigihankes

on Hankija teinud Edukaks tunnistamise otsuse raames tegevusi (pakkumuse vastavuse

tuvastamine), mis õiguslikult kuuluvad Vastavusotsuse juurde ega saa olla Kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse põhjendused.

15. Hankija on vastuses vaidlustusele leidnud, et pärast VAKO otsust ei pidanud Hankija

01.04.2025 tehtud Vastavusotsust Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta

kehtetuks tunnistama ega uut otsust tegema. Vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu. Isegi, kui

VAKO otsuse jõustumiseni oleks võimalik vaidlustusmenetluses õiguslikult diskuteerida

võimaluse üle kõrvaldada Kolmanda isiku pakkumuses esinev vastuolu mingil muul viisil, kui

pakkumuste vastavuse kontrolli kaudu (vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu), siis olukorras,

kus jõustunud VAKO otsuses on vaidlustuskomisjon üheselt mõistetavalt leidnud, et [---] Sellise

vastuolu võimaliku kõrvaldamise lubatavuse osas tuli Hankijal anda hinnang Kolmanda isiku

4 pakkumuse vastavaks tunnistamisel RHS § 114 lg-de 1 ja 2 alusel, mitte pakkumuse edukaks

tunnistamisel RHS § 117 lg-de 1 ja 3 alusel. (VAKO otsuse p 16.2.2 viimane lause), tuli Hankijal

RHS § 200 lg 6 alusel sellest ka lähtuda. Kui Hankija oleks puudused pakkumustes, mida ta

asus kõrvaldama arvutusveana enne pakkumuste edukaks tunnistamist, kõrvaldanud

Vastavusotsuse vastuvõtmisel 01.04.2025, oleks Vaidlustaja saanud ka nende põhjenduste

alusel Vastavusotsust vaidlustada. Hankija ei saa pakkumuste vastavust puudutavaid põhjendusi

hakata esmakordselt esitama pakkumuste edukaks tunnistamise otsuses selleks, et võtta

pakkujatelt õigus/võimalus vaidlustada pakkumuste vastavaks tunnistamise otsust. Vastuolu

pakkumuses kõrvaldamata ei ole Hankijal ühte konkreetset näitajat (üldkulude määr), mida

hinnata.

16. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et kuna Vastavusotsus tehti 01.04.2025, ei olnud

Vaidlustajal võimalik vaidlustada seda otsust 25.04.2025 esitatud vaidlustusega (VAKO

otsusega jättiski vaidlustuskomisjon vaidlustuse selles osas läbi vaatama) ega ka mitte

käesolevas vaidlustusmenetluses (Vaidlustaja ei ole seda ka teinud). Samas ei ole Hankijal

mingit takistust mõnes hankemenetluse etapis oma varasem otsus (Vastavusotsus) kehtetuks

tunnistada ning võtta vastu uus otsus.

Vaidlustuskomisjon ei ole välistanud VAKO otsuses ega välista ka käesolevas otsuses, et

pakkumuste vastavuse kontrollimisel võib Kolmanda isiku pakkumus, hoolimata selles

esinevast vastuolust, osutuda vastavaks.

17. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja arvamusega, et VAKO otsuses on

vaidlustuskomisjon asunud seisukohale, et Hankija oleks pidanud Kolmanda isiku pakkumuse

mittevastavana tagasi lükkama ning tunnistama edukaks Vaidlustaja pakkumuse.

VAKO otsuses puudub hinnang, rääkimata tuvastamisest, et Kolmanda isiku pakkumus on

mittevastav. VAKO otsuses nimetatakse ning käsitletakse üksnes Kolmanda isiku pakkumuses

esinevat vastuolu. Olukorras, kus Hankija ei ole andnud mingit hinnangut sellele, kas Kolmanda

isiku pakkumuses esineb mittevastavus RHAD-ile või mitte, ei saa vaidlustuskomisjon anda

16 (17)

omalt poolt hinnangut, kas Hankija otsus on õiguspärane või mitte.

Vaidlustaja sisustab vääralt VAKO otsuse p-i 16.3 (vt käesoleva otsuse p 5.8) leides, et selles

on vaidlustuskomisjon asunud seisukohale, et VAKO otsuse õiguspäraseks täitmiseks peab

Hankija tunnistama Vaidlustaja pakkumuse edukaks. Selline seisukoht VAKO otsuses puudub.

VAKO otsuse p-is 16.3 on vaidlustuskomisjon käsitlenud küsimust seoses Hankijale RHAD-is

ettenähtud võimalusega tunnistada edukaks mitte rangelt viis vaid kaks kuni viis pakkumust.

Viie pakkumuse edukaks tunnistamist põhjendas Hankija VAKO otsusega päädinud

vaidlustusmenetluses sellega, et edukaks tunnistati viis kõrgema hindepunktide kogusummaga

pakkumust. VAKO otsuse p-i 16.3 lause [---] olukorras, kus Kolmanda isiku 4 pakkumuse

edukaks tunnistamine on õigusvastane, täidaks ka Vaidlustaja pakkumus Hankija eesmärgi

tunnistada edukaks paremusjärjestuse alusel viis kõrgema hindepunktide kogusummaga

pakkujat kirjeldab vaidlustuskomisjoni hinnangut, et juhul, kui Kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamine oleks õigusvastane, osutuks viie kõrgemate hindepunktidega hinnatud

pakkumuse hulgas olevaks Vaidlustaja pakkumus, kui esimene pakkumus n-ö joone alt ning see

ei takistaks raamlepingu sõlmimist viie pakkujaga, mitte aga seda, et vaidlustuskomisjon leidis

vaidlustusmenetluses, et Vaidlustaja pakkumus tuleb tunnistada edukaks.

18. Vaidlustuskomisjon ei pea võimalikuks jätta Hankija otsust Kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamiseks menetlusökonoomilistel põhjustel kehtetuks tunnistamata, kuigi

Hankija arvates on 01.04.2025 Vastavusotsus muutunud Edukaks tunnistamise otsuse valguses

kuidagi „õigeks“.

Vaidlustuskomisjoni hinnangul on käesolevas vaidluses küsimus eelkõige selles, et õiguspärane

ei olnud 15.04.2025 Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks, mille

vaidlustuskomisjon VAKO otsusega kehtetuks tunnistas, ning ka Edukaks tunnistamise otsus,

kuna sellega on püütud lahendada küsimust (pakkumuse vastavuse tuvastamine), mida selle

otsusega menetluslikult teha ei saa (vt ka käesoleva otsuse p 14). Samas ei soovi Hankija

järjekindlalt pöörduda tagasi hankemenetluse eelnevasse etappi, et tuvastada, kas Vaidlustaja

pakkumus on vastav või mitte.

Hankija viidatud kohtupraktika (Riigikohtu otsus nr 3-20-924 jt) ei ole vaidlustuskomisjoni

arvates asjakohane, sest Hankija vastusest ei ole arusaadav, millise otsuse tagantjärele

täiendavast motiveerimisest jutt käib. Vaidlustuskomisjon märgib veelkord, et käesoleva

vaidlustusmenetluse raames Vastavusotsust vaidlustatud ei ole.

19. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamiseks on vastuolus RHS § 114 lg-tega 1 ja 2, RHS § 117 lg-ga 1

ning RHS § 200 lg-ga 6 ja tuleb tunnistada kehtetuks.

20. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude jaotamisel kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

20.1. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse oma lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks

summas 2137,50 eurot (ilma km-ta) 11h 15 min õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 190 eurot

tunnis (ilma km-ta).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidlustusasja mahtu ja keerukust on kõik

Vaidlustaja esitatud õigusabikulud kogusummas 2137,50 eurot (ilma km-ta) vajalikud ja

põhjendatud ning need tuleb Hankijalt tuleb välja mõista.

Lisaks mõistab vaidlustuskomisjon Hankijalt Vaidlustajale välja tema poolt vaidlustuse

esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot.

20.2. Hankija kulud jäävad tema enda kanda.

17 (17)

20.3. Kolmas isik ei ole vaidlustusmenetluses osalenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik