Eelnõu

EELNÕU

03.03.2022

ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja 2022 nr

Päevakorra punkt nr … Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

rakenduskava 2021–2027 kinnitamine

1. Kinnitada Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027.

2. Siseministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks.

3. Siseministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument pärast heakskiitmist oma veebilehel.

Kaja Kallas peaminister

Taimar Peterkop riigisekretär

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

rakenduskava 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu seletuskiri

I. Sissejuhatus

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Euroopa Liidu (edaspidi ka EL)

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) rakenduskava.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11471 (edaspidi AMIFi määrus) kohaselt on AMIFi poliitikaeesmärk aidata tõhusalt hallata rändevoogusid ning rakendada, tugevdada ja arendada ühist varjupaiga- ja rändepoliitikat, järgides ELi acquis’d ning ELi ja liikmesriik ide

rahvusvahelisi kohustusi.

AMIFil on neli erieesmärki: a) tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle

välismõõdet;

b) tugevdada ja arendada seaduslikku rännet liikmesriikidesse vastavalt nende majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele ning edendada kolmandate riikide kodanike

tõhusat integratsiooni ja sotsiaalset kaasamist ja aidata sellele kaasa; c) aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat

tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset

taasintegreerumist kolmandates riikides; d) suurendada solidaarsust ja vastutuse õiglast jagamist liikmesriikide vahel, pöörates

eeskätt tähelepanu rände- ja varjupaigaprobleemidest enim mõjutatud liikmesriikide le, sealhulgas praktilise koostöö kaudu.

AMIFi eelarve on jagatud kaheks: kaudne ja otsene juhtimine. Kaudse juhtimise eelarve jagatakse AMIFi määruses sätestatud jaotusvõtme alusel liikmesriikide eraldisteks. Liikmesr i ik

peab koostama eraldise kasutamiseks rakenduskava, mille kinnitab Euroopa Komisjon (edaspidi EK). Otsese juhtimise eelarve ehk temaatilise rahastu kasutamise eest vastutab EK. Temaatilise rahastu kasutamiseks koostab EK mitmeaastased tööprogrammid, milles

määratakse suure ELi lisaväärtusega tegevused ja nende sihtotstarbeline eelarve. Temaatilise rahastu tegevused jagunevad erimeetmeteks, erakorraliseks abiks ja avatud taotlusvoorudeks.

Temaatilisest rahastust peavad liikmesriigid raha taotlema. Näiteks saavad erakorralise rändesurve all olevad riigid taotleda erakorralist abi. Erimeetmed on mõeldud ELi asutuste tugevdamiseks. Erakorralise abi ja erimeetme taotlus esitatakse korraldusasutuse ehk

Siseministeeriumi kaudu. Kui liikmesriigi erakorralise abi või erimeetme taotlus rahuldatakse, lisatakse selle eelarve rakenduskavale, kuid lisaraha tohib kasutada ainult selleks ettenähtud

otstarbel. Avalikes taotlusvoorudes esitab taotleja taotluse otse EK-le, ning kui taotlus rahuldatakse, sõlmivad EK ja toetuse saaja toetuslepingu. Sellise id tegevusi rakendatakse AMIFi rakenduskavast eraldi.

AMIFi vahendite kasutamisele kohaldub ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni

2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1147, millega luuakse Varjupaiga -,

Rände- ja Integratsioonifond. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 1–47.

2

kohaldatavad finantsreeglid2 (edaspidi ühissätete määrus). Ühissätete määruse artikli 21 lõige

2 kohustab liikmesriiki esitama EK-le pärast AMIFi määruse jõustumist AMIFi rakenduskava. AMIFi määrus jõustus 15. juulil 2021. AMIFi rakenduskava eelnõu läbis avaliku

konsultatsiooni ajavahemikul 02.–22.12.2021. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seadus (edaspidi ÜSS), mille §-s 48 on AMIFi puhul määratud liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitjaks Siseministeer ium,

võeti Riigikogus vastu 23. veebruaril 2022 ja jõustub üldises korras. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunikud Kristi

Lillemägi (tel 612 5147, [email protected]) ja Martin Eber (tel 612 5180, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241,

[email protected]).

II. Rakenduskava sisu

Protokollilise otsuse eelnõu eesmärk on kinnitada AMIFi rakenduskava 2021–2027.

Rakenduskava on koostatud ühissätete määruse VI lisas sätestatud vormi kohaselt.

Rakenduskava eelnõu väljatöötamine Eesti lähtub riigi sihtide ja eesmärkide seadmisel allikaneutraalsuse põhimõttest. O lulised

strateegilised eesmärgid seatakse ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused tehakse kindlaks strateegiliste arengudokumentide väljatöötamise käigus. Arengudokumentides arvestatakse ka

ELi poliitikaeesmärke ja riigi võetud kohustusi. AMIFi rakenduskava 2021–2027 on kavandatud kooskõlas pikaajalise riikliku katusstrateegia

„Eesti 2035“, „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja „Sidusa Eesti arengukava 2021– 2030“ koostamisega.

2019. aasta detsembris edastas EK positsioonipaberi ELi jaoks oluliste valdkondade kohta, mille rahastamist AMIFist peaks Eesti kaaluma. Varjupaigapoliitika valdkonna prioriteetidena

toodi välja vastuvõtu- ja majutustingimuste parandamine, varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele tugiteenuste pakkumine, kinnipidamise kasutamise

vähendamine ning ümberasustamine ja ümberpaigutamine. Integratsioonivaldkonna prioriteetidena nimetati kolmandate riikide kodanikele teenuste pakkumine (sh keeleõpe, tugiisikuteenus ja kohanemiskoolitused), kolmandate riikide kodanike ja kohaliku elanikkonna

kontaktide tõhustamine, koostöö edendamine sidusrühmade vahel jm. Tagasipöördumisvaldkonna prioriteetidena toodi esile vabatahtliku tagasipöördumise ja

taasintegreerumise toetamine, tagasipöördumise tõhustamine, õigus- ja tõlketeenuste pakkumine, kinnipidamise alternatiivide pakkumine, tagasisaatmise vaatlemine jm. AMIFi rakenduskavas on arvestatud EK positsiooniga niivõrd, kuivõrd see sobib kokku riigi

eelarvestrateegia 2022–2025 vajadustega.

2 ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706.

3

Siseministeerium edastas 31. jaanuaril 2020 EK positsioonipaberi teadmiseks kõikidele

ministeeriumidele ja oma allasutustele. Organisatsioonidel paluti esitada ettepanekud riiklikes strateegilistes arengudokumentides kajastatud ja riigi eelarvestrateegia 2021–2024 koostamisel

kindlakstehtud eesmärkide ning vajaduste kohta, mida võiks rahastada AMIFist. Saadud tagasiside alusel ja võttes arvesse ELi nõukogu töörühmas läbirääkimisel olnud AMIFi

määruse eelnõu sisu koostas Siseministeerium võimalike rahastamiskõlblike meetmete nimekirja.

Strateegilistes arengudokumentides seatud eesmärkide lõplik rahastamismaht on võimalik vaadata üle iga-aastase riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia menetlemise käigus. See tagab

koostoime nii riiklike kui ka muude rahaliste vahenditega ja võimaldab vältida topeltrahastamist.

Et AMIFi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) ning Sisejulgeolekufond i (edaspidi ISF) rakendamist jälgida, moodustatakse seirekomisjon. Lisaks

valdkonnaekspertidele on kaasatud sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad

asutused. Rakenduskava ülesehitus

Rakenduskava punktis 1 antakse ülevaade peamistest katsumustest AMIFiga seotud

poliitikavaldkondades, ELi tegevuskavade täitmise seisust ning riiklikest strateegiatest, mis hõlmavad AMIFi eesmärkide sihte ja suundi.

Punktis 2 kirjeldatakse riigi olukorda AMIFiga seotud valdkondades rakenduskava koostamise seisuga, tuuakse välja prioriteedid, mida on plaanis AMIFist rahastada, ning seatakse tegevuste

väljund- ja tulemusnäitajate vahe- (2024) ja lõpptasemed (2029). Punktis 3 esitatakse aastate kaupa rahastamiskava ning ELi toetuse ja riikliku kaasrahastamise

määr. Samuti sätestatakse summa, mis tõstetakse ühissätete määruse artikli 26 lõike 1 alusel AMIFist BMVIsse (vt rakenduskava tabel 13).

Punktides 4–7 kirjeldatakse rakenduskava koostamist, võrdõiguslikkuse, kaasamise ja mittediskrimineerimise tagamise meetmeid ning avalikustamist.

Rakenduskava täitmise põhimõtted

AMIFi rakendamise eest vastutab Siseministeerium, kes täidab liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid.

AMIFi rakenduskavas nimetatud tegevuste võimalikud toetuse saajad on riigiasutused ja nende

hallatavad eraõiguslikud juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused, rahvusvahelised organisatsioonid, mittetulundusühingud ja eraõiguslikud juriidilised isikud. Taotlejate ringi täpsustatakse toetuse andmise tingimustes.

Rahastatavate projektide valikul lähtutakse järgmistest põhimõtetest, sealhulgas ühissätete

määruse artiklis 9 ja pikaajalises riiklikus katusstrateegias „Eesti 2035“ nimetatud sihtidest: - projekt toetab AMIFi määruses sätestatud erieesmärgi täitmist;

4

- projekti elluviimisel austatakse põhiõigusi, järgitakse ELi põhiõiguste hartat,

välistatakse diskrimineerimine, tagatakse võrdsed võimalused, edendatakse kestlikku arengut;

- projekti tegevustel on soodne (või neutraalne) mõju regionaalarengule, keskkonnahoiule ja kliimale, võrdsete võimaluste tagamisele, riigivalitsemisele või infoühiskonna eesmärkide edendamisele, kui see on asjakohane;

- toetus on projekti teostamiseks vajalik; - taotleja on võimeline viima projekti toetuse abikõlblikkuse perioodil ellu;

- toetuse sihipärane kasutamine on tagatud ka pärast projekti elluviimist vähemalt kolm aastat, kui see on asjakohane.

Rakenduskava seirekomisjon kinnitab projektide hindamise üldkriteeriumid, mis lähtuvad eelnimetatud põhimõtetest. Erikriteeriumid määratakse toetuse andmise tingimustes.

Erikriteeriumid täpsustavad ja täiendavad rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldkriteeriume. Projektide hindamiskriteeriumid on avalikud.

Siseministeerium kaasab toetuse andmise tingimuste väljatöötamisse ka võimalikud toetuse saajad. Toetuse andmise tingimused sisaldavad muu hulgas rahastamise eesmärki, toetatavate

tegevuste ja kulude loetelu, nõudeid taotlejatele ja taotlusele, taotluste esitamise ja vastavaks tunnistamise korda, projektide hindamiskriteeriume ja -korda, taotluste rahuldamise ja mitterahuldamise korda, toetuse saaja õigusi ja kohustusi, toetuse väljamaksmise tingimusi ja

korda ning vaiete menetlemise korda.

Projektide valikul tagatakse, et projekte hindavad pädevad ja taotleja suhtes erapooletud isikud, kes vastavad toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetele.

Eesti täidab järgmisi AMIFi määruses nimetatud erieesmärke ja liikmesriikidele kohustuslikke ühiseid näitajaid.

Erieesmärk 1. Tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle välismõõdet

Tabel 1. Erieesmärgi 1 väljundnäitajad rakenduskavas

Tunnus-

kood

Näitaja Mõõtühik Vahe- eesmärk

(2024)

Sihtväärtus

(2029)

O.1.1 Toetatud osalejate arv, millest omakorda Absoluutarv 455 2065

O.1.1.1 õigusabi saanud osalejate arv Absoluutarv 80 280

O.1.1.2 nende osalejate arv, kes saavad muud liiki toetust, sealhulgas teavet ja abi kogu varjupaigamenetluse

jooksul

Absoluutarv 375 1785

O.1.2 Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 278 898

O.1.3 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le loodud

uute kohtade arv

Absoluutarv 20 120

O.1.4 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le

renoveeritud/remonditud kohtade arv Absoluutarv 23 130

5

Tabel 2. Erieesmärgi 1 tulemusnäitajad rakenduskavas

Tunnus-

kood

Näitaja Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete allikas

R.1.5 Nende osalejate arv, kes peavad

koolitust oma töö jaoks kasulikuks

729 Absoluutarv Projektiaruanded

R.1.6 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm

kuud pärast koolitust, et nad kasutavad

koolituse käigus omandatud oskusi ja

pädevust

375 Absoluutarv Projektiaruanded

Tabel 3. Erieesmärgile 1 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

Vastuvõtutingimused 001 2 369 591,25

Varjupaigamenetlus 002 4 423 509,00

Liidu acquis’ rakendamine 003 150 750,00

Tegevustoetus 007 232 091,37

Erieesmärk 2. Tugevdada ja arendada seaduslikku rännet liikmesriikidesse vastavalt nende

majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele ning edendada kolmandate riikide kodanike tõhusat integratsiooni ja sotsiaalset kaasamist ja aidata sellele kaasa

Tabel 4. Erieesmärgi 2 väljundnäitajad rakenduskavas

Tabel 5. Erieesmärgi 2 tulemusnäitajad rakenduskavas

Tunnus-

kood

Näitaja Sihtväärtus

(2029)

Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete allikas

R.2.8 Nende keelekursustel osalejate arv, kes

on parandanud oma vastuvõturiigi keele 146 Absoluutarv Projektiaruanded

Tunnus-

kood

Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk

(2024)

Sihtväärtus

(2029)

O.2.2 Integratsioonimeetmete rakendamisel toetatud kohalike ja piirkondlike ametiasutuste arv Absoluutarv 15 15

O.2.3 Toetatud osalejate arv, millest omakorda Absoluutarv 538 1858

O.2.3.1 keelekursusel osalejate arv Absoluutarv 70 340

O.2.3.2 ühiskonnaõpetuse kursusel osalejate arv Absoluutarv 48 168

O.2.3.3 personaalset kutsenõustamist saanud osalejate arv Absoluutarv 490 1690

O.2.4 Nende teabepakettide ja kampaaniate arv, mille

eesmärk on suurendada teadlikkust liitu

suunduvatest seaduslikest rändekanalitest

Absoluutarv 2 3

6

oskuse taset pärast keelekursuse

lõpetamist vähemalt ühe taseme võrra

vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile või samaväärsele

riiklikule näitajale

R.2.9 Nende osalejate arv, kes teatasid, et tegevus aitas nende integreerumisele

kaasa

1382 Absoluutarv Projektiaruanded

Tabel 6. Erieesmärgile 2 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

Integratsioonimeetmed – teavitamine ja suunamine, ühtsed

kontaktpunktid

003 1 687 500,00

Integratsioonimeetmed – keeleõpe 004 1 275 000,00

Integratsioonimeetmed – ühiskonnaõpetus ja muud koolitused 005 225 000,00

Integratsioonimeetmed – sissejuhatus, osalemine, arvamusevahetused

vastuvõtva ühiskonnaga

006 1 950 000,00

Seadusliku elamisloa saamine 010 900 000,00

Erieesmärk 3. Aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat

tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides

Tabel 7. Erieesmärgi 3 väljundnäitajad rakenduskavas

Tabel 8. Erieesmärgi 3 tulemusnäitajad rakenduskavas

Tunnus- kood

Näitaja Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse mõõtühik

Andmete allikas

R.3.6 Vabatahtlikult tagasipöördunute arv 560 Absoluutarv Projektiaruanded

R.3.7 Välja saadetud tagasipöördujate arv 1190 Absoluutarv Projektiaruanded

Tabel 9. Erieesmärgile 3 eraldatud vahendite esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

Tunnus-

kood

Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk

(2024)

Sihtväärtu

s (2029)

O.3.1 Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 124 475

O.3.2 Ostetud seadmete arv, sealhulgas ostetud või

ajakohastatud IKT-süsteemide arv

Absoluutarv 2 3

O.3.3 Taasintegreerimise abi saanud

tagasipöördujate arv

Absoluutarv 190 665

7

Vastuvõtu-/kinnipidamistingimused 002 1 430 080,20

Tagasisaatmismenetlus 003 745 755,15

Vabatahtlik tagasipöördumine 004 996 131,25

Välja-/tagasisaatmise toimingud 006 2 316 516,10

Sunniviisilise tagasisaatmise vaatlemise süsteem 007 332 325,00

Ebaseadusliku rände stiimuleid käsitlevad meetmed 009 607 050,15

Tegevustoetus 010 232 091,37

Erieesmärk 4. Suurendada solidaarsust ja vastutuse õiglast jagamist liikmesriikide vahel, pöörates eeskätt tähelepanu rände- ja varjupaigaprobleemidest enim mõjutatud liikmesriikide le,

sealhulgas praktilise koostöö kaudu Eesti ei planeeri erieesmärki 4 täita, vt selgitust V punktis.

Tehniline abi AMIFi haldamiseks

Tehnilise abi kasutamise eesmärk on viia AMIFi rakenduskava 2021–2027 tulemuslikult ellu. Eesmärki aitavad saavutada pädevad ametnikud. Tehnilise abiga on loodud eeldus, et

rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks on olemas piisavad vahendid ja ressurss. Eesmärkidele orienteerituse ja ressursside optimeerimise tagab vahehindamine, mille

põhjal saab teha seirekomisjoni nõusolekul vajalikke muudatusi. Teavitustegevus on eduka rakendamise põhitegur, et taotlejatel ja toetuse saajatel oleks

võimalik koostada sisukaid ja heal tasemel projekte ning viia need tulemuslikult ellu. Seetõttu tagab administratsioon ka taotlejate ja toetuse saajate järjepideva koolitamise, nõustamise ja

juhendamise. Taotlejate ja toetuse saajate koormuse vähendamiseks otsitakse võimalusi kasutada lihtsustatud

kulude alusel hüvitamist ja võimaldatakse valimipõhist kuludokumentide kontrolli. Võetakse kasutusele infosüsteem e-SFOS ehk toetuse haldamise register, et lihtsustada dokumentide

menetlust, vähendada taotlejate, toetuse saajate ja administratsiooni tehnilise töö osakaalu ning keskenduda seeläbi enam sisulisele tegevusele. Andmevahetus toetuse andmiseks, sealhulgas taotlemine, väljamaksed ja seire, on taotleja, toetuse saaja ja administratsiooni vahel

elektrooniline, omavahel on seotud eri infosüsteemid ja registrid. See suurendab märgatava lt andmekvaliteeti ja andmevahetuse kiirust, vähendab administratsiooni ja toetuse saajate

halduskoormust ning aitab kiirendada maksetaotluste menetlemist. Elektroonilisel taotlemise l kasutatakse võimalikult suurel määral ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem administratsioonil jälgida nii erieesmärgi, meetme kui ka projekti tasandil

tulemuste saavutamist, kohustuste võtmist ja väljamaksete tegemist, auditite, kontrollide ja paikvaatluste mahtu ja tulemusi ning rikkumiste ja tagasinõuete summasid.

Tabel 10. Tehnilise abi esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

Teave ja teavitamine 001 12 685,14

8

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 154 348,02

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 50 740,57

Suutlikkuse suurendamine 004 50 740,57

Rakenduskava muutmine

Rakenduskava on võimalik vajaduse korral muuta. Ühissätete määruse artikli 24 kohaselt võib uute või ettenägematute olukordade korral vaadata EK heakskiidetud rakenduskava EK või

liikmesriigi algatusel uuesti läbi ja seda järelejäänud programmitöö perioodiks muuta. Rakenduskava muudetakse juhul, kui muutub tegevuse väljund- või tulemusnäitaja või Eesti

eraldise maht. Maht muutub, kui EK rahuldab liikmesriigi taotluse ja eraldab AMIFi temaatilisest rahastust vahendeid erakorralise abina või erimeetmete elluviimiseks.

AMIFi määruse artikli 17 lõike 1 alusel on lepitud kokku rakenduskava asjakohasuse hindamine 2024. aastal. Kui vahehindamisest selgub, et ELi poliitika ja liikmesriigis toimunud muutused

nõuavad raha ümbersuunamist või liikmesriigil on õigus saada lisaraha, muudetakse rakenduskava.

ÜSSi eelnõu § 46 lõike 3 kohaselt kinnitab Siseministeerium need rakenduskava muudatused, mida ei pea ühissätete määruse kohaselt kinnitama EK. Muudel juhtudel kinnitab rakenduskava

muudatused Vabariigi Valitsus. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

ELi lepingu artikli 3 lõikes 2 on nähtud ette, et EL moodustab oma kodanikele vabadusel,

turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirideta ala, kus isikute vaba liikumine on tagatud koos välispiirikontrolli, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaste meetmete rakendamisega.

ELi õigus võtta siseasjade valdkonnas meetmeid tuleneb ELi toimimise lepingu V jaotisest

„Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala“, eelkõige selle artikli 77 lõikest 2, artikli 79 lõigetest 2 ja 4, artikli 82 lõikest 1, artiklist 84 ja artikli 87 lõikest 2. Koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tugineb ELi toimimise lepingu artikli 212 lõikele 3.

ELi lepingu artikli 80 kohaselt reguleeritakse ELi lepingu kolmanda osa V jaotise 2. peatükis

sätestatud ELi asjaomast poliitikat ja selle rakendamist solidaarsuse ning vastutuse jagamise põhimõtte järgi, sealhulgas põhimõtte, mille kohaselt jagatakse kõnealuse poliit ika finantskoormus liikmesriikide vahel õiglaselt.

AMIFi vahendite andmist ja kasutamist perioodil 2021–2027 on reguleeritud järgmistes ELi

õigusaktides: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom)

2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks

9

määrus (EL, Euratom) nr 966/20123; 2) ühissätete määrus;

3) AMIFi määrus.

AMIFi rakenduskava on nimetatud õigusaktidega kooskõlas. IV. Rakenduskava mõju

AMIFi tegevused jagunesid perioodil 2014–2020 kolme erieesmärgi vahel: varjupaik,

integratsioon ja tagasipöördumine. Siseturvalisuse valdkonna spetsiifilisuse tõttu on varjupaiga- ja tagasipöördumisvaldkonnas

peale riigieelarve vähe võimalikke rahastusallikaid. Nimetatud valdkondade eest vastutavad esmajärjekorras küll liikmesriigid, kuid üksinda tegutsedes ei suuda nad pakkuda kõrgeimal

tasemel teenuseid ega teha koostööd. Seega on valdkondlike ELi rahastute olemasolu ja kasutamine turvalisuse tagamisel oluline.

2017. aastal tehtud AMIFi perioodi 2014–2020 vahehindamise4 põhjal võib öelda, et siseturvalisuse valdkonnas on EL riigi kohustuste täitmist märkimisväärselt toetanud. ELi

toetuseta ei oleks saanud pakkuda varjupaiga valdkonnas nüüdisaegseid teenuseid, parandada vastuvõtutingimusi ega kiirendada menetlust sellises mahus ja ajaraamis, kui on seni tehtud. Ka tagasipöördumisvaldkonnas on ELi rahastusel väga oluline osa: on pakutud vabatahtliku

tagasipöördumise ja taasintegreerumise teenust, saadetud inimesi sunniviisiliselt tagasi, täidetud sunniviisilise tagasisaatmise vaatlemise nõue ning arendatud koostööd kolmandate riikidega nende kodanike tagasivõtmiseks. Perioodi 2014–2020 AMIFi toel on nüüdisaegse

varustuse, süsteemide ja koolituste kaudu parandatud Politsei- ja Piirivalveameti, Sisekaitseakadeemia ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse võimet tagada

kõrgetasemelisi varjupaiga- ja tagasipöördumisteenuseid. Vahehindamisest selgus ka positiivne koosmõju Euroopa Sotsiaalfondiga (edaspidi ESF), kus AMIF keskendus eelkõige kolmandate riikide kodanike esmasele kohanemisele ja ESF aitas kaasa pikaajalisele lõimumise le.

Vahehindamisele järgnenud perioodil on jätkatud püsiteenuste pakkumist, kuid arendatud ka riigile olulisi IT-süsteeme, näiteks tagasisaatmismenetluse infosüsteemi, rahvusvahelise kaitse

menetlemise infosüsteemi ja sissesõidukeeldude riikliku registri moodulit. Perioodi 2014–2020 tulemuste ja mõju lõpphindamine tehakse 2024. aastal.

AMIFi perioodi 2021–2027 rakenduskavaga luuakse võimalus viia ellu AMIFi määruses sätestatud eesmärke kooskõlas strateegiliste arengudokumentidega ja riigi eelarvestrateegias

2021–2025 tuvastatud vajadustega, kuigi rakenduskava kinnitamisega kaasneb riigile 25% kaasrahastamise kohustus.

Rakenduskava maht võib suureneda, kui lisatakse temaatilisest rahastust jaotatava erakorralise abi või erimeetme eelarve. Seda, kui suur võib lisaeraldis olla, on keeruline prognoosida, kuna

kõik liikmesriigid kandideerivad meetmetele võrdsetel alustel ning lisarahastuse vajadused on liikmesriigiti erinevad. Et riigi jaoks olulised investeeringud või tegevused saaksid tehtud, on oluline näha riigieelarves ette kaasrahastamisreserv, mille saaks võtta kasutusele, kui EK

otsustab anda Eestile lisatoetust.

3 ELT L 193, 30.7.2018, lk 1–222. 4 Vahehindamise aruanne.

10

Avalikes taotlusvoorudes, millest taotletud toetust ei lisata AMIFi rakenduskavale, on

taotlejatel endal kohustus tagada taotletava toetuse kaas- ja/või omafinantseering.

AMIFi toetusel tehtud investeeringutega kaasnevad ülalpidamiskulud. AMIFi määruses on nähtud ette võimalus kasutada kuni 15% rakenduskava mahust tegevustoetuseks. Rakenduskavasse on planeeritud meede ELi-üleste infosüsteemide osaliseks ülalpidamiseks ,

kuid ülejäänud ülalpidamiskulud peab planeerima riigieelarvesse.

Rakenduskavasse ei ole planeeritud olulise keskkonnamõjuga meetmeid. Meetmete kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse põhiõigustega, sealhulgas välditakse eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid, järgitakse andmekaitse, soolise

võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning arvestatakse haavatavate isikute erivajadustega.

Rakenduskava kinnitamise eelnõu mõjude hindamise kokkuvõttena võib välja tuua, et Eesti kontekstis avaldab AMIFi rakenduskava kinnitamine ja elluviimine olulist mõju eelkõige riigi

eelarvele ning siseturvalisuse suurenemisele. Rakenduskava alusel on võimalik kasutada ELi toetust meetmeteks, mis aitavad arendada ELi ühtset varjupaigapoliitikat, edendada kolmandate

riikide kodanike kohanemist ning tagada tõhusa ja väärika tagasisaatmise.

V. Eelnõu rakendamisega seotud kulud ja nende rahastamine

Ühissätete määruse kohaselt on liikmesriikidele, kes AMIFit rakendavad, nähtud ELi

eelarveperioodiks 2021–2027 esialgse eraldisena ette 5 225 000 000 eurot. Eesti eraldis samaks perioodiks on 22 254 637 eurot. Eraldis hõlmab tehnilist abi AMIFi rakendamiseks (kuni 6% liikmesriigile eraldatud kogusummast, s.o 1 335 278,22 eurot).

Ühissätete määruse artikli 26 lõike 1 alusel võib liikmesriik tõsta kuni 5% AMIFi esialgsest

eraldisest üle mõnda teise sama määrusega hõlmatud fondi. Eesti soovib seda võimalust kasutada ning tõstab AMIFist BMVIsse 1 112 731,85 eurot, millest läheb idapiir i väljaehitamiseks 1 045 967,94 eurot ja tehniliseks abiks 66 763,91 eurot. Vabariigi Valitsuse

16. augusti 2018. aasta kabinetinõupidamise protokollilise otsuse kohaselt on idapiir i väljaehitamine Eesti strateegiline investeeringuvajadus ja seetõttu prioriteet ELi

eelarveperioodi 2021–2027 vahendite planeerimisel. Pärast BMVI-le 5% eraldamist on Eestil projektideks kasutada 26 497 854,45 eurot (ELi toetus 19 873 390,80 eurot ja kaasfinantsee r ing 6 624 463,61 eurot) ja tehniliseks abiks 1 268 514,31 eurot.

2022. aastal on uue perioodi riigieelarvesse planeerimata välistoetuste kaasrahastamiskohus tuse

täitmiseks ette nähtud vahendid Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliselt eraldatud riikliku kaasfinantseeringu real, kust Siseministeerium saab vajaduse korral vajaliku summa taotleda. Edaspidi planeerib Rahandusministeerium erimeetmete ja erakorralise abi võimalikuks

kaarahastamiseks Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliselt eraldatud riikliku kaasfinantseeringu reale 1,5 miljonit eurot aastas.

AMIFi määruse artikli 16 lõike 2 kohaselt peab liikmesriik kasutama vähemalt 15% esialgsest eraldisest varjupaigapoliitika erieesmärgiks ja vähemalt 15% integratsiooni erieesmärgiks.

Põhjendatud juhtudel ja eelneval kokkuleppel EKga on võimalik piirmäära vähendada.

Eesti kavatseb jagada AMIFi esialgse eraldise erieesmärkide vahel järgmiselt:

11

a) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tugevdamine ja arendamine, sealhulgas välismõõde – 9,57

miljonit eurot (sh ELi toetus 7,18 miljonit eurot); b) seadusliku rände toetamine, kolmandate riikide kodanike integratsioon – 8,05 miljonit eurot

(sh ELi toetus 6,04 miljonit eurot); c) ebaseadusliku rände vastu võitlemine, tõhus tagasisaatmine – 8,88 miljonit eurot (sh ELi toetus 6,66 miljonit eurot);

d) tehniline abi – 1,27 miljonit eurot (100% ELi toetus).

Eesti ei planeeri rahastada tegevusi solidaarsuse suurendamise erieesmärgi alt. Eesti peab sellegipoolest liikmesriikide solidaarsust oluliseks. Plaanis on säilitada valmisolek ekspertide või tehnilise varustuse pakkumiseks ELi koordineeritud tegevuste kaudu või kahepoolselt.

Samuti on oluline jätkata osalemist Euroopa Liidu Varjupaigaameti tegevustes, et tõhustada tingimusi ja protseduure, sealhulgas kasutada ja arendada ametnike teadmiste ja

professionaalsuse taseme tõstmiseks ette nähtud võimalusi. Lisaks toetab Eesti endiselt inimkaubanduse võimalike ohvrite varajast tuvastamist ning vajaduse korral neile asjakohase toe ja teenuste pakkumist.

AMIFi määruse artikli 17 kohaselt on liikmesriigil õigus saada lisaraha, kui aastaks 2024 on

makstud välja vähemalt 10% esialgsest eraldisest. Liikmesriikide vahel jagatakse 1 045 000 000 eurot. Lisaraha maht arvutatakse AMIFi jaotusvõtme alusel. Jaotusvõti koosneb mitmest muutuvast näitajast, näiteks nende kolmandate riikide kodanike või määratlemata

kodakondsusega isikute arv, kellele on antud rahvusvaheline kaitse, täiendav kaitse või ajutine kaitse, liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike arv ning nende

kolmandate riikide kodanike arv, kes ei täida või ei vasta enam liikmesriigi territooriumile sisenemise ja seal viibimise tingimustele ning kellele kohaldatakse riigisisese õiguse alusel tagasisaatmisotsust. Proportsioon arvutatakse kõikide liikmesriikide statistika põhjal. Esialgse

eraldise arvutamisel võeti aluseks 2017.–2019. aasta statistika ja Eesti osa oli 0,43% liikmesriikide kogueraldisest. Kuna alusandmeid ei saa ennustada, pole praegu võimalik

arvutada ka võimaliku lisaraha suurusjärku. VI. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Riigikantseleile ja

kõikidele ministeeriumidele. Avaliku konsultatsiooni menetluse algatamise teade saadeti ka Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Vabaühenduste Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eestimaa Looduse Fondile ning soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise volinikule. Rakenduskava kohta esitasid tähelepanekud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Tähelepanekutega saab tutvuda

lisas 3.

Lisa 3. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 ettepanekule esitatud märkused

Kuupäev Esitaja Märkused Siseministeeriumi vastus

E-post: 21.02.2021

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet

Kari Käsper,

[email protected]

Me jääme enamjaolt nende kommentaaride juurde, mis olid kirjavahetuses 2020 aprillis ja juunis ja mille osas näeme, et osa

on olnud võimalik arvesse võtta.

Täiendavalt juhime tähelepanu sellele, et rakenduskava rakendataks võimalikult kaasavalt ning et kohalike omavalitsuste rolli võiks integratsioonimeetmete puhul tugevdada. Kolmandate

riikide kodanikele suunatud meetmete puhul võiks eraldi arvet pidada sihtrühma mõttes selle üle, mis on suunatud pagulaste

integratsiooniks, et pagulased ei jääks mainstreamimise taustal unarusse.

Kommentaarid on teadmiseks võetud ning ettepanekutega on

osaliselt arvestatud.

DHS:

5-1/349-1 21.12.2021

Eesti Linnade ja

Valdade Liit

Veikko Luhalaid [email protected]

Eesti Linnade ja Valdade Liit tutvus avalikule konsultatsioonile

esitatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) rakenduskava eelnõuga perioodiks 2021-2027. Juhime

tähelepanu, et eelnõust ei selgu, millised on ootused kohalikele omavalitustele rakenduskava jõustamise osas – kas kohalikel omavalitsustel on vaja lisapädevusi, taristut ja täiendavaid

vahendeid. Nimetatud info peaks rakenduskavas kindlasti sisalduma. Varjupaiga taotlejatele mõeldud teenuste

koordineerimisel tuleb arvestada taotlejate ebaühtlast jaotumist üle Eesti ning samuti kohalike omavalitsuste poolt juba pakutavat erinevat teenuste mahtu ja ringi.

Kommentaarid on teadmiseks

võetud ning ettepanekuga on osaliselt arvestatud.

Selgitame, et KOVide valdkondlike vajadustega (sh

KOV ametnike koolitused) on arvestatud Euroopa Sotsiaalfond+

(ESF+) meetmetegevuste planeerimisel ning erinevate EL fondide vahendeid ei tohi

dubleerida. Peame oluliseks tagada Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi (AMIF) koostoime ja kooskõla teiste programmide ja vahenditega.

AMIF on mõeldud eelkõige

kolmandate riikide kodanike

(KRKde) esmase kohanemise toetamiseks ning ESF+ keskendub sihtrühma pikaajalise lõimumise

toetamisele. AMIFi sihtrühm on KRKd, sealhulgas rahvusvahelise

kaitse taotlejad ja saajad, samas kui ESF+ tegeleb lisaks KRKdele ka Euroopa Liidu kodanikega.

Näiteks keskendub ESF+ kohalikele omavalitsustele

mõeldud süsteemi arendamisele, sh kohalikele lõimumis- ja kohanemisstrateegiatele. ESF+is

on Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) ühe plaanitava tegevuse

elluviija – kohalike omavalitsuste võimekuste tõstmine kohanemise ja lõimumise toetamisel. Samal

ajal on AMIF suunatud rohkem kultuurilisele kohanemisele ja

eelkõige kogukonnale. KOVide suunal on AMIFist plaanitud rahastada KOVide võimestamist

maakondlike teabepäevade kaudu ning peame oluliseks, et ka ELVL oleks neist teadlik ja saaks

vajadusel aidata kaasa nii sisuliselt kui info kommunikeerimisel.

Lisaks rahastatakse AMIFist Sotsiaalkindlustusameti poolt koordineeritavat rahvusvahelise

kaitse saajate tugiisikuteenuse

ümberkorraldust, mille raames tehakse tihedat koostööd KOVidega.

Seega on väga oluline, et ELVL (sh ESFi tegevuste raames

kaasatud projektijuht ja koordinaatorid) oleks kursis ka AMIFist rahastatavate

tegevustega. Kindlasti aitab ka AMIFi seirekomisjoni ELVL

esindaja tagada sujuva infovahetuse ning jälgida, et valdkondlike tegevuste

elluviimisel ei tekiks dubleerimist.

NB! TEGEMIST ON RAKENDUSKAVA ETTEPANEKUGA SEISUGA 03.03.2022.

TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES.

1

VI LISA

Programmi vorm AMIFi, ISFi ja BMVI jaoks – määruse (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus)

artikli 21 lõige 3

CCI number

Nimetus inglise keeles AMIF programme for Estonia

Nimetus liikmesriigi keeles Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava

Versioon 1.0

Esimene aasta 2021

Viimane aasta 2027

Rahastamiskõlblik alates 01.01.2021

Rahastamiskõlblik kuni 31.12.2029

Komisjoni otsuse number

Komisjoni otsuse kuupäev

Liikmesriigi muutmisotsuse number

Liikmesriigi muutmisotsuse

jõustumise kuupäev

Mitteoluline ümberpaigutamine

(ühissätete määruse artikli 24 lõige

5)

Ei

2

1. Programmi strateegia: peamised katsumused ja poliitilised lahendused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktid iii, iv, v ja ix

Selles osas selgitatakse, kuidas programm aitab lahendada riigi tasandil kindlaks tehtud peamisi

katsumusi, tuginedes kohalike, piirkondlike ja riiklike vajaduste hindamisele ja/või strateegiatele.

Antakse ülevaade asjaomase liidu õigustiku rakendamise seisust ning liidu tegevuskavadega

saavutatud edusammudest ning kirjeldatakse, kuidas fondi kaudu toetatakse nende arendamist

programmitöö perioodil.

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) rakenduskava toetab koostoimes teiste programmide ja vahenditega üldises riiklikus strateegias „Eesti 2035“ seatud eesmärke. Strateegia s

antakse valdkondade poliitikakujundajatele olulisi suuniseid ja seatakse eesmärgid. „Eesti 2035“ eesmärkide täitmiseks töötatakse eri poliitikavaldkondades välja mitu arengukava, kaasates asjaomaseid sidusrühmi. AMIFi rakenduskava eesmärgid ja asjakohased meetmed põhinevad

peamiselt „Siseturvalisuse arengukaval 2021–2030“ (edaspidi STAK). Integratsiooni erieesmärgil on kõige olulisem seos „Sidusa Eesti arengukavaga 2021–2030“ (edaspidi sidusa

Eesti arengukava). AMIFi rakenduskava kavandamisel võeti arvesse ka „Eesti keele arengukava aastateks 2021–2035“ ja „Heaolu arengukava 2016–2023“.

STAKi kohaselt on Eesti rändepoliitika peamine eesmärk hõlbustada Eestisse sisenemis t välismaalastele, kes pakuvad ühiskonnale suurt lisaväärtust ning kelle riigis viibimine on kooskõlas

avalike huvide, Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) õiguse ja põhivabadustega. Samuti on vaja ennetada ebaseaduslikku rännet ja korraldada riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist, et tagada avalik kord ja riigi julgeolek. Sidusa Eesti arengukavas

pööratakse tähelepanu toetusele, mida vajavad Eestis nii lühikest kui ka pikka aega viibivad sisserändajad, ning toetatakse sihipäraste lõimumis-, sh kohanemismeetmete kaudu nende aktiivset

osalemist ühiskonnas ja elukestvat õpet.

AMIFi rakenduskava 2021–2027 keskendub sarnastele tegevustele nagu aastatel 2014–2020.

Katsumused jäävad suures osas samaks, samuti arvestatakse eelmise programmitöö perioodi eesmärkide saavutamise ja meetmete rakendamise häid tavasid. Lisaks võetakse rakenduskavas

arvesse haldussuutlikkuse ja tõhususe meetmeid, samuti lihtsustusvõimalusi, et vähendada halduskoormust ja tagada tulemuslikkus. Kavandatud meetmed toetavad peamiselt ligipääsu rahvusvahelise kaitse menetlusele, kvaliteetsete vastuvõtutingimuste tagamist, kohanemise ja

kultuurilise lõimumise tegevuste jätkamist ning nii vabatahtliku kui ka sunniviisilise tagasisaatmisega seotud tegevusi. AMIFi rakenduskava eesmärke aitavad saavutada eri asutused.

Abi pakutakse rahalise toetusena. Varjupaiga valdkonnas viiakse kavandatud meetmed ellu koostöös riigiasutuste, majutuskeskuse,

kodanikuühiskonna, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kohalike omavalitsustega. Arvestades rände arengusuundi maailmas, on oluline, et Eesti oleks valmis menetlema üha rohkem

rahvusvahelise kaitse taotlusi ja tagama rahvusvahelise kaitse saajatele vajalik ud vastuvõtutingimused, eelkõige selleks, et katta haavatavate rühmade ning vastuvõtu erivajadustega ja spetsiaalseid menetlustagatisi vajavate isikute vajadused. Oluline on luua eeltingimused

rahvusvahelise kaitse saajate esmaseks kohanemiseks ja edasiseks lõimumiseks Eestis.

3

Eesti peab liikmesriikide solidaarsust väga oluliseks. Tähtis on säilitada valmisolek panustada solidaarsusesse, eeskätt pakkudes ELi koordineeritud meetmete kaudu või kahepoolselt eksperte

või tehnilisi seadmeid. Samuti on oluline jätkata osalemist Euroopa Liidu Varjupaigaamet i (edaspidi EUAA) tegevustes, sealhulgas kasutades ja arendades pakutavaid võimalusi ja vahendeid, et suurendada ametnike teadmisi ja professionaalsust. Lisaks toetab Eesti veel suuremat teadlikkust

inimkaubanduse võimalikest ohvritest, eriti haavatavatest rühmadest, ja nende varajast tuvastamis t, et juhtida inimesed vajaduse korral asjakohase abi ja teenusteni, kooskõlas inimkaubanduse vastu

võitlemise ELi strateegiaga aastateks 2021–2025.

Varjupaigapoliitika üldeesmärgid on järgmised:

1. tagada ning arendada tõhusat ja kvaliteetset rahvusvahelise kaitse menetlust;

2. tagada ning arendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtutingimusi ja tugiteenuseid.

Eesmärkide tulemus on tõhusam ja lihtsamini kättesaadav rahvusvahelise kaitse menetlus. Oluline on tagada, et varjupaigaotsuseid teeksid koolitatud spetsialistid, andmebaase arendataks püsivalt,

rahvusvahelise kaitse taotlejatel ja saajatel oleks lihtne juurdepääs tugiteenustele ning tagatud oleksid piisavad majutustingimused.

Eestis vastutab rände- ja varjupaigapoliitika eest Siseministeerium, rakendades seda Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) kaudu. Sotsiaalministeerium vastutab Sotsiaalkindlustusameti kaudu rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu korraldamise ning teenuste kavandamise ja

rakendamise eest.

Eesti on võtnud ELi varjupaigaõiguse oma riigisisestesse õigusaktidesse õigel ajal üle. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja praktika muudatused tagavad täieliku vastavuse ELi õigusega.

Integratsioonivaldkonnas seatakse eesmärgid sidusa Eesti arengukavas, milles käsitletakse

kodanikuühiskonda, Eesti üleilmset identiteeti, kohanemist ja lõimumist. Arengukavas seatakse prioriteedid kooskõlas ELi integratsiooni ja kaasamise tegevuskavaga 2021–2027, mis võeti vastu 24. novembril 2020. ELi tegevuskava hõlmab meetmeid kõigis lõimumiseks üliolulistes

poliitikavaldkondades. Lisaks ELi kodanikele ja kolmandate riikide kodanikele ELis sisaldab tegevuskava meetmeid ka pagulaste konkreetsete probleemide lahendamiseks.

Üks sidusa Eesti arengukava tegevussuundi on „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, milles käsitletakse tõhusat lõimumis-, sh kohanemispoliitikat. Eesmärgi kohaselt on sisseränne Eestisse

viimastel aastatel suurenenud: üha rohkem välismaalasi saabub Eestisse peamiselt tööks, õppeks või perekondlikel põhjustel. Sisseränne kasvab tööjõupuuduse, tagasirände ja majandusarengu

tõttu. Inimesed tulevad Eestisse teistest ELi liikmesriikidest, peamiselt Lätist, Soomest ja Saksamaalt, ning kolmandatest riikidest, peamiselt Ukrainast, Venemaalt, Indiast ja Valgevenes t. 2020. aasta Eesti ühiskonna lõimumise monitooringu (edaspidi EIM 2020) järgi kavatseb

märkimisväärne osa uussisserändajaid (61%) siduda oma tuleviku Eestiga.

4

Kuigi rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv on Eestis viimastel aastatel stabiliseerunud, on

rände arengusuundi ja rahvusvahelisi konflikte maailmas arvestades oluline, et Eesti oleks valmis võtma vastu üha rohkem rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid.

Alates 2021. aasta maist vastutab lõimumis-, sh kohanemispoliitika eest Kultuuriministeerium. Enne 2021. aasta maid koordineeris kohanemispoliitikat Siseministeerium ja lõimumispoliit ika

eest vastutas Kultuuriministeerium. Kohanemine ja lõimumine on seotud ning nende koos hoidmine tagab poliitika kavandamisel ja rakendamisel suurema koostoime.

Kohanemine on protsess, mille käigus riiki (ümber)asunud uussisserändajad elavad sisse uude keskkonda ja vastuvõtvasse ühiskonda. Kohanedes omandatakse teadmised ja oskused, mis aitavad

toimida uues keskkonnas järgmistes valdkondades: 1) igapäevaelu (elukoha leidmine, laste kooli või lasteaeda paigutamine, maksud, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, keelekursuste le

registreerumine jne), 2) riik (ühiskonnakorraldus, õigusaktid, riigi toimimise põhimõtted, teiste riikide kodanike õigused ja kohustused, elamisloa ja elamisõigusega seotud küsimused jne) ning 3) kultuur (põhiline arusaam vastuvõtva ühiskonna põhiväärtustest ja kultuuritraditsioonides t,

keele baasõpe jne). Kõigi välismaalaste eesmärk ei ole asuda Eestisse elama jäädavalt, omandada Eesti kodakondsus jne. Tööjõu liikuvuse suurenemise ja töö olemuse muutumise tõttu jäädakse siia

elama pigem paariks aastaks ja liigutakse seejärel edasi, mistõttu ei vajata põhjalikke lõimumisteenuseid.

Lõimumine on pikaajaline kahesuunaline protsess, mille eesmärk on saavutada ühiskonna sotsiaalne sidusus eri kultuurilise ja keelelise taustaga inimeste vahel. Lõimumine hõlmab ka rohkem kultuurilisi aspekte, paremat keeleoskust, Eesti identiteedi arendamist ja kandmist ning

Eesti kodakondsuse saamist.

Lõimumis-, sh kohanemispoliitika eesmärk on luua Eestisse saabuvatele inimestele võimalus kohaneda kiiresti Eesti eluga ja saada Eesti ühiskonna aktiivseks liikmeks, samuti omandada teadmisi ja oskusi, sealhulgas õppida eesti keelt ning saada iseseisvalt igapäevaeluga uues

vastuvõtvas ühiskonnas hakkama. Lisaeesmärk on aidata Eestis arendada sidusat ühiskonda, kus eri kultuurilise ja keelelise taustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivse lt

ühiskondlikus elus, sealhulgas tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aitavad kaasa rahvuslikule ja sotsiaalsele arengule.

Oluline on kohanemist toetada nii nende sisserändajate seas, kes kavatsevad jääda Eestisse lühikeseks ajaks (enamasti siia tööle tulevad inimesed), kui ka nende seas, kes kavatsevad jääda

pikaks ajaks. Sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ja suurendamiseks tuleb tegeleda erinevate sihtrühmadega. Selleks peab lõimumis-, sh kohanemispoliitikasse ja -tegevustesse kaasama rohkem osalejaid (nt kohalikud omavalitsused, ettevõtted, haridus- ja sotsiaalasutused ning

valitsusvälised organisatsioonid).

AMIFi raames on seatud järgmised seadusliku rände ja lõimumise eesmärgid: • kolmandate riikide kodanikud on võimestatud ja osalevad aktiivselt Eesti ühiskonnas,

sealhulgas kodanikuühiskonnas;

• tugevdatud on teadmistepõhist lähenemisviisi rände- ja lõimumis-, sh kohanemispoliit ika arendamisele;

• kolmandate riikide kodanike osalus ühiskonnas on suurenenud; • avalikkuse arusaam ja teadlikkus kolmandate riikide kodanikest on suurenenud.

5

Seetõttu on vaja pidevalt kavandada ja arendada vajalikke lõimumise, sh kohanemise tugiteenuseid, teavitamis- ja suunamismeetmeid, teadlikkuse suurendamist, koolitusi, koostööd,

teadusuuringuid jne, et vastata kõigi kolmandate riikide kodanike, peamiselt uussisserändajate ja rahvusvahelise kaitse saajate vajadustele ja huvidele. Samuti on vaja arendada kolmandate riikide kodanike lõimumises osalevate organisatsioonide ja ekspertide suutlikkust ning teadmisi.

Eestis vastutab lõimumis-, sh kohanemispoliitika arendamise eest Kultuuriministeerium ja

kodanikuühiskonna poliitika eest Siseministeerium. Lisaks vastutab rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtutingimuste ja lõimumisteenuste eest Sotsiaalministeerium ning eesti keele poliitika t koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium.

Lahkumisettekirjutuse või väljasaatmiskorralduse saanud kolmandate riikide kodanike

tõhusal tagasisaatmisel on STAKis endiselt väga suur tähtsus. Seetõttu keskendutakse eelarveperioodil peamiselt tagasisaatmise riikliku süsteemi edasiarendamisele.

Tagasisaatmismenetluse lihtsustamiseks on Eesti sõlminud kahepoolsed kokkulepped peaaegu kõigi riikidega, kellel on ELi tasandil tagasivõtulepingud. Eesti on alustanud läbirääkimis i

tagasivõtulepingu sõlmimiseks Kasahstani, Kõrgõzstani, Türkmenistani, Usbekistani ja Vietnamiga.

Tagasipöördumisvaldkonna peamised eesmärgid on:

• tagada tõhus ja kiire tagasisaatmismenetlus;

• edendada vabatahtlikku tagasipöördumist;

• kaitsta tagasipöördujate põhiõigusi kogu tagasipöördumisprotsessi vältel.

Eesti võttis direktiivi 2008/115/EÜ (edaspidi tagasisaatmisdirektiiv) oma õigusaktidesse üle ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muudatused jõustusid 24. detsembril 2010. Selleks,

et saavutada täielik vastavus tagasisaatmisdirektiivi nõuetele, tehti 1. oktoobril 2014 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusesse muudatused.

Kavas on pakkuda tagasipöördujatele vajalikke teenuseid ja abi enne tagasipöördumis t, tagasipöördumise ajal ning pärast saabumist, samuti tagada nende põhiõigused kogu

tagasipöördumisprotsessi vältel. Eestis viiakse tagasisaatmismenetlus läbi Eestis ebaseaduslikult viibivate või viibinud välismaalaste andmekogus. Eesmärk on võimaldada viia

tagasipöördumismenetlus, sh kohtumenetlus, läbi paberivabalt nii palju kui võimalik. Eesti õigus lubab laste kinnipidamist, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus lapse parimate

huvidega. Sotsiaalkindlustusamet osutab saatjata alaealisele tema Eestis viibimise ajal asendusteenust. Tagasipöördumismenetluse läbiviimisel arvestatakse haavatavate isikute

erivajadustega. Seetõttu tuleb ka edaspidi osutada haavatavatele isikutele teenuseid, nagu majutus ja psühholoogiline või psühhiaatriline abi.

Tõhus tagasipöördumispoliitika põhineb heal koostööl Frontexi, ELi teiste liikmesriikide ja kolmandate riikidega. Siseministeerium, Välisministeerium ning PPA on sõlminud tegevuskava

koostööks kolmandate riikidega riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel ja tagasivõtmisel.

6

Tegevuste kavandamisel ja rakendamisel järgitakse ELi põhiõiguste harta nõudeid ja tagatakse

võrdsed võimalused kõigile inimestele, olenemata nende vanusest, soost, rahvusest, puudest jt tunnustest, ning tagatakse lapse parimate huvide järgimine.

Võimaluse korral püütakse saavutada koostoime ja kooskõla teiste programmide ja

vahenditega. AMIF on selgelt mõeldud kolmandate riikide kodanikele, sealhulgas rahvusvahelise

kaitse taotlejatele ja saajatele. Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) tegeleb samuti kolmandate riikide kodanike ja ka ELi kodanikega, kattumata AMIFiga. Näiteks jätkub rahvusvahelise kaitse

saajate keeleõpe AMIFi raames. Lisaks on oluline, et ESF+ keskendub kohalikele omavalitsuste le mõeldud süsteemi arendamisele, sh kohalikele lõimumis-, sh kohanemisstrateegiatele. Samal ajal AMIF keskendub rohkem kultuurilisele kohanemisele ja eelkõige kogukonnale, sh sellele, kuidas

suurendada vabadust kaasata, teha ühiselt laiaulatuslikke otsuseid ja määrata meetmeid sidusama ühiskonna saavutamiseks. Muude tegevuste hulgas keskendub AMIF ka saabumiseelsete le

teenustele, nagu migratsiooninõustamine. Samuti on olemas koostoime Sisejulgeolekufondiga meetmetes, mis on seotud sisserändajates t

laste kaitse, inimkaubanduse vastase võitluse ja inimkaubanduse ohvrite kaitsega ning sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ning radikaliseerumise ennetamise ja

tõkestamisega. Meetmed, millega arendatakse piirihalduse eesmärgil Eurodac-süsteemi, on seotud piirihalduse ja viisapoliitika rahastuga (edaspidi BMVI).

AMIF on peamine rahastamisvahend, millega toetatakse kolmandate riikide kodanike vastuvõtmist. Välismõõtme tegevusi rakendatakse edasi koostoimes naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga, mis on ja jäävad

ka edaspidi liidu rände- ja julgeolekupoliitika välismõõtme toetamise põhivahenditeks. Programm Erasmus+ toetab meetmeid parandada haridussüsteemi ja kohandada see sisserändajate

vajadustega. Pikaajalised suutlikkuse tõhustamise meetmed võivad AMIFist toetatavaid tegevus i vajalikul määral täiendada ja arendada, keskendudes peamiselt alusharidusele ja lõimumistegevustele, eelkõige vastuvõtuetapis. Et ennetada ebavõrdsust ja diskrimineerimis t

rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste pärast ning selle vastu võidelda, aitab programm kaasa sotsiaalsele ühtekuuluvusele ELis, sealhulgas kolmandate riikide kodanike seas.

Laste õiguste kaitsmise ja edendamise meetmed aitavad ühtlasi kaasa sisserändajatest laste kaitsele. Lisaks on Eesti valmis rahastama AMIFist või riigieelarvest meetmeid, mis tulenevad Schengeni hindamise soovitustest.

AMIFi rakenduskavas 2021–2027 arvestatakse kõigi võimalike toetusesaajate asjakohaste

vajadustega, mis on tehtud kindlaks riiklike strateegiate koostamise käigus. Lisaks on AMIFil ka temaatilise rahastu vahendid, mida on ELi-üleste katsumuste korral liikmesriigil võimalik Euroopa Komisjoni väljakuulutatud voorudest taotleda. Seetõttu soovib Eesti kasutada ühissätete määruse

artikli 26 lõikes 1 toodud võimalust tõsta 5% AMIFi eraldisest BMVIsse. Eesti üks suuremates t katsumustest ja seega ka valitsuse prioriteet on ehitada Eestis välja Euroopa Liidu välispiir.

Aastateks 2022–2025 on seatud eesmärk paigaldada maismaapiirile tipptasemel valvetehnika, ja kuna seiresüsteemid maksavad väga palju, kasutatakse selleks lisaallikana AMIFi ülekannet summas 1 112 731,85 eurot.

7

2. Erieesmärgid (korratakse iga erieesmärgi puhul, välja arvatud tehniline abi) Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõiked 2 ja 4

2.1. Erieesmärgi nimetus

Tugevdada ja arendada kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi aspekte, sealhulgas selle

välismõõdet

2.1.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid

rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse

artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada.

Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav. AMIFi rakenduskava aitab saavutada erieesmärki, keskendudes järgmistele AMIFi määruse II lisas

esitatud rakendusmeetmetele.

a) Tagada liidu acquis’ ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga seotud prioriteetide

ühetaoline kohaldamine.

b) Vajaduse korral toetada liikmesriikide varjupaigasüsteemide suutlikkust taristute ja

teenuste osas, sealhulgas kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

STAKi rändepoliitikaga seotud alaeesmärgi all on seatud kaks rahvusvahelise kaitse poliitika

eesmärki, mis on kooskõlas erieesmärgi rakendusmeetmetega:

• tagada rahvusvahelise kaitse taotluste tõhus ja kvaliteetne menetlemine;

• tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele vastuvõtutingimused ja tugiteenused,

tuginedes kultuurilisele, soolisele, usulisele, keelelisele ja muule taustale.

Eesti on saanud võrreldes teiste ELi liikmesriikidega kõige vähem rahvusvahelise kaitse taotlusi. Samas on Eestis alates 2010. aastast rahvusvahelise kaitse taotluste arv veidi, kuid siiski stabiilse lt suurenenud. 2001. aastal sai Eesti 12, 2010. aastal 30, 2015. aastal juba 226 ja 2019. aastal 101

taotlust. 2020. aastal vähenes taotlejate arv COVID-19 mõju tõttu 46 inimeseni. Seega on rahvusvahelise kaitse saajate arv kuni 2020. aastani veidi kasvanud ja nende päritoluriigid on

erinevad. 2010. aastal andis Eesti rahvusvahelise kaitse 17-le, 2015. aastal 78-le, 2016. aastal 154-le, 2019. aastal 50-le ja 2020. aastal 26-le rahvusvahelise kaitse taotlejale. 2019. aastal kiideti heaks 48% ja 2020. aastal 53% taotlustest.

Rahvusvahelise kaitse taotluse võib esitada piiril (piiripunktis või migratsioonijäreleva lve

ametnikule) või PPA teeninduspunktis. Olemasolev taristu on kvaliteetne, kuna PPA iga teeninduspunkti suhtes kohaldatakse ühist teenusestandardit. Teeninduspunktid on ka esmased kohad, kus võetakse vastu (registreeritakse ja esitatakse) rahvusvahelise kaitse taotlusi. Pärast seda

viivad varjupaigaküsimustele spetsialiseerunud töötajad läbi sisulise menetluse, sh vestluse. Rahvusvahelise kaitse taotluste keskmine menetlusaeg oli 2018. aastal 60 päeva ning 2019. ja 2020.

8

aastal 70 päeva. Hoolimata rahvusvahelise kaitse taotlejate vähesusest on Eesti alati püüdnud

pakkuda kvaliteetseid vastuvõtuteenuseid ja olla valmis ootamatuks massiliseks sisserändeks. Seetõttu tuleb taristu ja teenuste kvaliteeti säilitada ning edasi arendada.

ELi ümberpaigutamis- ja ümberasustamistegevuses osalemiseks lõi Eesti 2015. aastal asutustevahelise koordinatsioonikogu ja võttis vastu riikliku tegevuskava. Lisaks kutsuti kokku

rahvusvahelise kaitse valdkonna sotsiaalpartnerite ümarlaud, kus arutati ümberpaigutamise ja -asustamise arengusuundi. Mõlemad koostöövormid on vajaduse järgi endiselt töös. Samuti

korraldati 2015. ja 2016. aastal kogu Eestis ulatuslik teadlikkuse suurendamise kampaania ja kohalike omavalitsuste tasandil arutelud, kus selgitati ümberasustamise ja -paigutamisega seotud teemasid. Aastatel 2015–2019 asustas ja paigutas Eesti ümber 213 rahvusvahelise kaitse saajat.

Rahvusvahelise kaitse taotlejad majutatakse Vao ja Vägeva majutuskeskusesse. Keskused on hästi

varustatud ja sealsed elutingimused on head. Haavatavatele isikutele pakutakse hinnatud vajaduste järgi vastuvõtul eritingimusi. AMIFi raames säilitatakse ja arendatakse edasi vajalikke vastuvõtu- ja majutustingimusi.

Eestis on ainult üks kinnipidamiskeskus. Kinnipidamise otsuse teeb halduskohus. Rahvusvahelise

kaitse taotleja võib kinni pidada, kui jälgimismeetmeid on võimatu tõhusalt kohaldada ja esineb vähemalt üks riigisiseses õiguses sätestatud kinnipidamise alustest. Taotleja peetakse kinni kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja iga juhtumi puhul arvestatakse konkreetse

rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud asjaoludega. Kinnipidamise alternatiivina võib rahvusvahelise kaitse menetluse eesmärgipäraseks ja tõhusaks läbiviimiseks kohaldada järelevalvemeetmeid. Seda praktikat jätkatakse ka edaspidi.

AMIFi raames jätkatakse ja arendatakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele mõeldud

teenuseid, mida osutavad nii riik kui ka valitsusvälised ja rahvusvahelised organisatsioonid (sh tervishoid ja psühholoogiline abi, materiaalne abi, tõlketeenus, keeleõpe ning vaba aja tegevused).

AMIFi rakendamisel täidetakse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformiga ette nähtud eesmärke.

Eesmärk 1: tagada rahvusvahelise kaitse taotluste tõhus ja kvaliteetne menetlemine

Kuigi rahvusvahelise kaitse taotlejate arv on suhteliselt väike, parandab Eesti pidevalt

menetlustingimusi ja keskendub sellele, et rahvusvahelise kaitse menetlusele oleks tõhus juurdepääs.

Meetmete esialgne loetelu:

• olemasolevate andmebaaside ajakohastamine ja uute IT-lahenduste väljatöötamine;

• koolitusprogrammide väljatöötamine ja pakkumine;

• tööprotsesside analüüsimine ja arendamine;

• õigusaktide ja praktika väljatöötamine;

• kvaliteetse kirjaliku ja suulise tõlke teenuse säilitamine ja arendamine;

• päritoluriigi infoga seotud tegevused;

• uuringud, analüüsid jne;

• teadlikkuse suurendamine ja teabe jagamine;

• valmisoleku säilitamine võimalikeks ümberpaigutamis- ja ümberasustamistegevusteks.

9

Eesmärk 2: tagada vastuvõtutingimused ja tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja

saajatele, tuginedes nende kultuurilisele, soolisele, usulisele, keelelisele ja muule taustale

Eesti jaoks on endiselt oluline tagada kvaliteetsed vastuvõtutingimused, mis on kooskõlas direktiiviga 2013/33/EL.

Meetmete esialgne loetelu:

• vastuvõtu- ja majutussuutlikkuse parandamine;

• rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele tugiteenuste osutamine (nt psühholoogiline

nõustamine, kohanemistegevused ja vaba aja tegevused);

• võrgustikud, suutlikkuse parandamine ning ametnike, ekspertide jt koolitused;

• kirjaliku ja suulise tõlke teenus;

• uuringud, analüüsid jne;

• teadlikkuse suurendamine ja teabe jagamine.

Võimalike meetmete loetelu ei ole lõplik.

c) Suurendada kolmandate riikidega koostööd ja partnerlusi rände haldamise eesmärgil,

sealhulgas suurendades nende suutlikkust parandada rahvusvahelist kaitset vajavate isikute

kaitset ülemaailmse koostöö jõupingutuste kontekstis .

Kui meedet rakendatakse ELi tasandil, on Eesti valmis koostööd toetama. Praegu ei ole konkreetseid meetmeid ette nähtud.

d) Anda tehnilist ja operatiivabi ühele või mitmele liikmesriigile, sealhulgas koostöös

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga.

Eesti rakendab tehnilist ja operatiivabi. Praegu tegeleb PPAs varjupaigaküsimustega viis ametnikku ja umbes 200 koolitatud reservametnikku, kes esindavad EUAA 20 ametikohast 13

profiili. Sealhulgas katavad mõned eksperdid mitut profiili. Kõik reservametnikud on koolitatud, et registreerida taotlusi ja viia läbi esialgseid menetlusi, ning osa ametnikest on koolitatud viima

läbi sisulisi menetlusi ja tegema otsuseid. PPA lähetab igal aastal pooleteiseks kuuks ehk kuueks nädalaks EUAA varjupaigatugirühmadesse 3–4 ametnikku. PPA on pakkunud igal aastal ligikaudu 60 ühikut tehnilist tugivarustust (nt droon, kaamera, laev meeskonnaga). Eesti on võtnud kohustuse

jätkata toetuse andmist vähemalt samas mahus.

Tegevustoetus. Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata AMIFi rakenduskava eesmärke paremini saavutada. Tegevustoetus võimaldab säilitada suutlikkust, mis on liidu kui terviku jaoks oluline. Tegevustoetusest kaetakse osa varjupaiga valdkonna IT-süsteemide ja -seadmete

ülalpidamiskuludest. Rahvusvahelise kaitse taotlejate andmete töötlemise süsteemi arendamine tagab kvaliteetse ja kiire menetluse ning andmete vahetamise teiste asjakohaste IT-süsteemidega

rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel ja otsuste tegemisel. PPA on peamine asutus, kes vastutab varjupaigapoliitika ja -menetluste rakendamise eest Eestis. Sõltuvalt riiklikus t korraldusest võib IT-süsteemide hooldusega seotud rahalisi vahendeid suunata ka

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, kes vastutab kõigi varjupaiga valdkonna IT-süsteemide arendamise ja hooldamise eest.

Finantsinstrumendid. Ei kohaldata.

NB! TEGEMIST ON RAKENDUSKAVA ETTEPANEKUGA SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD

MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES.

10

2.1.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 1. Väljundnäitajad

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO1 O.1.1 Toetatud osalejate arv, millest omakorda Absoluutarv 455 2065

SO1 O.1.1.1 õigusabi saanud osalejate arv Absoluutarv 80 280

SO1 O.1.1.2. nende osalejate arv, kes saavad muud liiki toetust, sealhulgas teavet ja

abi kogu varjupaigamenetluse jooksul

Absoluutarv 375 1785

SO1 O.1.2. Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 278 898

SO1 O.1.3 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le loodud uute kohtade arv Absoluutarv 20 120

SO1 O.1.4 Vastuvõtutaristus vastavalt liidu acquis’le renoveeritud/remonditud

kohtade arv

Absoluutarv 23 130

11

Tabel 2. Tulemusnäitajad

Erieesmärk Tunnusk

ood

Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme

mõõtühik

Võrdlusaasta

(d)

Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse

mõõtühik

Andmete allikas

SO1 R.1.5 Nende osalejate arv, kes peavad

koolitust oma töö jaoks kasulikuks

Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 729 Absoluutarv Projektiaruanded

SO1 R.1.6 Nende osalejate arv, kes teatavad kolm

kuud pärast koolitust, et nad kasutavad koolituse käigus omandatud oskusi ja

pädevust

Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 375 Absoluutarv Projektiaruanded

2.1.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 3. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO1 Vastuvõtutingimused 001 2 369 591,25

SO1 Varjupaigamenetlus 002 4 423 509,00

SO1 Liidu acquis’ rakendamine 003 150 750,00

SO1 Tegevustoetus 007 232 091,37

NB! TEGEMIST ON RAKENDUSKAVA ETTEPANEKUGA SEISUGA 03.03.2022.

TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES.

12

2.2. Erieesmärgi nimetus

Tugevdada ja arendada seaduslikku rännet liikmesriikidesse vastavalt nende majanduslike le

ja sotsiaalsetele vajadustele ning edendada kolmandate riikide kodanike tõhusat integratsiooni

ja sotsiaalset kaasamist ning aidata sellele kaasa

2.2.1. Erieesmärgi kirjeldus

Käesolevas osas kirjeldatakse iga erieesmärgi puhul esialgset olukorda, peamisi katsumusi ja

pakutakse välja lahendused, mida fondist toetatakse. Siin kirjeldatakse, milliseid rakendusmeetmeid fondi toetusel käsitletakse; samuti esitatakse esialgne loetelu meetmetest, mis

kuuluvad AMIFi, ISFi või BMVI määruse artiklite 3 ja 5 kohaldamisalasse. Täpsemalt: tegevustoetuse puhul esitatakse selgitus kooskõlas AMIFi määruse artikliga 21, ISFi määruse artikliga 16 või BMVI määruse artiklitega 16 ja 17. See sisaldab soovituslikku loetelu

toetusesaajatest koos nende seadusjärgsete kohustustega ja põhiülesandeid, mida tuleb toetada. Rahastamisvahendite kavandatud kasutamine, kui kohaldatav.

AMIFi rakenduskava aitab saavutada erieesmärki, keskendudes järgmistele AMIFi määruse II lisas esitatud rakendusmeetmetele.

a) Toetada selliste poliitikameetmete väljatöötamist ja rakendamist, mis edendavad

seaduslikku rännet ja seaduslikku rännet käsitleva liidu acquis’ rakendamist, sealhulgas

perekondade taasühinemist ja tööõigusstandardite täitmise tagamist.

b) Toetada meetmeid liitu seadusliku sisenemise ja seal seadusliku elamise hõlbustamiseks .

d) Edendada integratsioonimeetmeid kolmandate riikide kodanike sotsiaalseks ja

majanduslikuks kaasamiseks ning kaitsemeetmeid haavatavate isikute jaoks

integratsioonimeetmete kontekstis, hõlbustada perekonna taasühinemist ning valmistada

ette kolmandate riikide kodanike aktiivset osalemist vastuvõtvas ühiskonnas ja nende

aktsepteerimist vastuvõtva ühiskonna poolt, kaasates riiklikke, eelkõige piirkondlikke või

kohalikke, ametiasutusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas pagulaste ja

rändajate juhitud organisatsioone, ning sotsiaalpartnereid.

Eelarveperioodil 2021–2027 kavatseb Eesti jätkata keeleliste ja kultuuriliste lõimumis-, sh kohanemismeetmetega ning võtta uusi lahkumiseelseid ja saabumisjärgseid meetmeid (nt vaimse

tervise teemad), et tagada esmane kohanemine ja valmistada kolmandate riikide kodanikke ette sisenemiseks tööturule. Tegevust rahastatakse AMIFist peamiselt kooskõlas STAKiga ja sidusa Eesti arengukavaga.

Tuginedes EIM 2020, Eesti inimarengu aruande 2016/2017, Statistikaameti jm uuringute

andmetele on oluline keskenduda järgmistele katsumustele. Ränne Eestisse on eelmise programmitöö perioodi jooksul pidevalt suurenenud, eelkõige

tööjõupuuduse, tagasirände ja majandusarengu tõttu. Seega on tarvis võtta tõhusaid ja tulemuslikke lõimumis-, sh kohanemismeetmeid. Lõimumis-, sh kohanemispoliitikas on vaja töötada välja

uuenduslikud lähenemisviisid, kuna praegused meetmed ei vasta täielikult katsumustele, mille sisserändajate liikuvus ja mitmekesisus on tekitanud. Seetõttu on vaja pöörata rohkem tähelepanu lõimumis-, sh kohanemisteenuste tõhustamisele ning kliendikesksele ja eesmärgipärase le

13

osutamisele, teadlikkuse suurendamisele ning teenuste ja tegevuste vahelise ülemineku

hõlbustamisele ja dubleerimise vältimisele.

Suur osa lõimumisest, sh kohanemisest, toimub kohalikul tasandil ja edu saavutamiseks on vaja toetada kohalikke omavalitsusi, kus elab keskmisest rohkem teisest rahvusest elanikke, ning avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna institutsioone, kes puutuvad kokku kolmandate

riikide kodanikega ja osutavad (avalikke) teenuseid. Eesmärk on suurendada lõimumis-, sh kohanemisvaldkonnas tegutsevate partnerite suutlikkust osutada sisserändajatele tõhusalt

lõimumis-, sh kohanemisteenuseid. Seetõttu on oluline toetada vastuvõtvate kogukondade suutlikkust ja valmisolekut laiemas kontekstis. Lõimumine toimub igal pool, kus sisserändajad elavad, töötavad ja käivad koolis või spordiklubis. Kohalik tasand on keskne uute tulija te

vastuvõtmisel ja juhendamisel, kui nad uude riiki esimest korda saabuvad. Lisaks on tõhusa ja tervikliku lõimumispoliitika saavutamisel tähtis roll kodanikuühiskonna organisatsioonide l,

haridusasutustel, tööandjatel ja sotsiaal-majanduslikel partneritel, kirikutel ja teistel usuliste l ühendustel, noorte- ja üliõpilasorganisatsioonidel, diasporaaorganisatsioonidel ning sisserändajate l endal. Kestlikuks ja edukaks lõimumiseks on väga oluline, et nii sisserändajad kui ka vastuvõtvad

kogukonnad saaksid aktiivselt lõimumis-, sh kohanemisprotsessis osaleda.

EIM 2020 andmetel suhtleb ligikaudu 32% uussisserändajatest eestlastega iga päev. Siiski puudub umbes 60%-l uussisserändajatest eestlastega aktiivne suhtlus. Lisaks on 2019. aasta uuringu „Uussisserändajate kohanemine Eestis“ andmetel suuremas sotsiaalses isolatsioonis välistöötajaga

pererändes kaasa tulnud abikaasad, kellest uuringu andmetel on 65% naised, kuna neil puudub tööandja tugi ja võrgustik. EIM 2020 näitab, et teistest rahvustest inimeste jaoks, kes elavad Eestis pikka aega, on ühiskonda lõimumiseks oluline vallata ühist suhtluskeelt ja leida kontakte teiste

Eesti elanikega. Head kontaktid eri rahvustest inimeste vahel parandavad vastastikust mõistmis t, vähendavad hirme ja eelarvamusi ning loovad eeldused kultuurilise mitmekesisuse väärtustamiseks

ühiskonnas. Oluline on kavandada ja hõlbustada ühiseid kontaktpunkte ja sotsiaalvõrgustikke, mis loovad elanike rühmade vahel sotsiaalset kapitali. Probleemi aitab lahendada ka kohalike omavalitsuste võimestamine ja partnerlussuhete arendamine.

Eesti keele oskus suurendab märgatavalt inimeste aktiivset osalemist ühiskonnaelus,

konkurentsivõimet tööturul ja võimalusi osaleda elukestvas õppes ning toetab edasiliikumis t haridusse. Eesti keele oskuse puudumine on üks põhjusi, miks teistest rahvustest inimesed ei osale aktiivselt ühiskondlikus ja poliitilises elus ning nende usaldus riigiasutuste vastu on väiksem kui

eestlastel.

EIM 2020 ja teiste uuringute tulemused, sealhulgas Statistikaameti andmed, näitavad, et sisserändajatel, sealhulgas välisüliõpilastel ja sisserändajate abikaasadel, on Eesti tööturul nõrgem positsioon: nende tööhõive määr on madalam ja nad alahindavad oma võimalusi tööturul. Et teisest

rahvusest püsielanike tööhõive määra ja aktiivset osalemist parandada, on traditsioonilis te keelekursuste kõrval vaja lisameetmeid, nagu sotsiaalvõrgustike ja -platvormide ning kontaktide

loomine elanike rühmade vahel. Seda eesmärki aitavad saavutada ka kõigile sihtrühmade le kättesaadavad kultuuritegevused ja -teenused ning ühine meediaruum.

Eesti haridussüsteemis kasvab igal aastal nende õppijate arv, kelle emakeel ei ole eesti keel, vaid vene, ukraina, inglise või muu keel. Seega vajab aina rohkem haridusasutusi abi, et toetada

mitmekeelsete õpilaste ja rahvusvähemuste lõimumist Eesti ühiskonda, tagada eesti keele omandamine ning pakkuda võimalusi arendada õpilaste emakeelt ja kultuurilisi teadmisi.

14

Võimalike meetmete loetelu rakendusmeetmete põhjal: • teadlikkuse suurendamine ja teabe jagamine kolmandate riikide kodanikele ja vastuvõtva le

ühiskonnale; • vastuvõtva ühiskonna ja kolmandate riikide kodanike kontaktide tõhustamine,

kodanikuõppe ja kohanemiskoolituste korraldamine, ühtsete kontaktpunktide arendamine

jne; • keeleõpe;

• koostöötegevused, sh ühiskonnas aktiivse osalemise tõhustamine, sotsiaalse ettevõtluse arendamine jne;

• saabumiseelsed meetmed;

• tugi- ja nõustamisteenused; • kodanikuühiskonna organisatsioonide arendamine ja kaasamine;

• ametnike, ekspertide jt suutlikkuse suurendamine ja koolitused; • suulise ja kirjaliku tõlke teenused; • uuringud, analüüsid jne.

Võimalike meetmete loetelu ei ole lõplik.

Avalikkusele mõeldud IT-lahendused on ligipääsetavad erivajadustega inimestele, algoritmil is i süsteeme rakendatakse põhiõigusi järgival viisil ning algoritmilistes hinnangutes välditakse

eelarvamuslikke, stereotüüpseid ja kallutatud otsuseid. Igati tagatakse AMIFi ja muude fondide, nt ESF+, Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF)

ja välismõõtme koostoime. AMIF täiendab peamiselt ESF+. Nii AMIF kui ka ESF+ toetavad sisserändajaid ja kolmandate riikide kodanikke, kuid eri tegevuste ja meetmetega, sh toetab AMIF

eelkõige esmast kohanemist toetavaid tegevusi. Meetmeid kohandatakse kolmandate riikide kodanike vajaduste järgi. ESF+ täiendab AMIFit pikemaajaliste integratsioonimeetmetega eri valdkondades: formaalne ja mitteformaalne haridussüsteem, keeleõpe, tööhõive ja tööturg,

sotsiaalse kaasatuse toetamise meetmed jne.

Tegevustoetus. Ei kohaldata. Finantsinstrumendid. Ei kohaldata.

NB! TEGEMIST ON RAKENDUSKAVA ETTEPANEKUGA SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD

MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES.

15

2.2.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 4. Väljundnäitajad

Tabel 5. Tulemusnäitajad

Erieesmärk Tunnuskoo d

Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme mõõtühik

Võrdlusaasta(d) Sihtväärtus (2029)

Sihtväärtuse mõõtühik

Andmete allikas

SO2 R.2.8 Nende keelekursustel osalejate arv, kes on parandanud oma vastuvõturiigi keele oskuse taset pärast keelekursuse lõpetamist vähemalt

ühe taseme võrra vastavalt Euroopa keeleõppe raamdokumendile või samaväärsele riiklikule näitajale

Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 146 Absoluutarv Projektiaruanded

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO2 O.2.2. Integratsioonimeetmete rakendamisel toetatud kohalike ja piirkondlike ametiasutuste arv Absoluutarv 15 15

SO2 O.2.3 Toetatud osalejate arv, millest omakorda Absoluutarv 538 1858

SO2 O.2.3.1 keelekursusel osalejate arv Absoluutarv 70 340

SO2 O.2.3.2 ühiskonnaõpetuse kursusel osalejate arv Absoluutarv 48 168

SO2 O.2.3.3 personaalset kutsenõustamist saanud osalejate arv Absoluutarv 490 1690

SO2 O.2.4 Nende teabepakettide ja kampaaniate arv, mille eesmärk on suurendada teadlikkust liitu suunduvatest seaduslikest rändekanalitest

Absoluutarv 2 3

16

SO2 R.2.9 Nende osalejate arv, kes teatasid, et tegevus

aitas nende integreerumisele kaasa

Absoluutarv 0 Osakaal Ei kohaldu 1382 Absoluutarv Projektiaruanded

2.2.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 6. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO2 Integratsioonimeetmed – teavitamine ja suunamine, ühtsed kontaktpunktid

003 1 687 500,00

SO2 Integratsioonimeetmed – keeleõpe 004 1 275 000,00

SO2 Integratsioonimeetmed – ühiskonnaõpetus ja muud koolitused 005 225 000,00

SO2 Integratsioonimeetmed – sissejuhatus, osalemine, arvamusevahetused vastuvõtva ühiskonnaga

006 1 950 000,00

SO2 Seadusliku elamisloa saamine 010 900 000,00

NB! TEGEMIST ON RAKENDUSKAVA ETTEPANEKUGA SEISUGA 03.03.2022.

TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES.

17

2.3. Erieesmärgi nimetus

Aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat

tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset

taasintegreerumist kolmandates riikides

2.3.1. Erieesmärgi kirjeldus

AMIFi rakenduskava aitab saavutada erieesmärki, keskendudes järgmistele AMIFi määruse II lisas

esitatud rakendusmeetmetele. a) Tagada liidu acquis’ ja poliitiliste prioriteetide ühetaoline kohaldamine seoses taristu,

menetluste ja teenustega.

b) Toetada integreeritud ja kooskõlastatud käsitust tagasisaatmise haldamisele liidu ja

liikmesriikide tasandil ning tõhusa, väärika ja kestliku tagasisaatmise suutlikkuse

arendamisele ning vähendada ebaseadusliku rände stiimuleid.

c) Toetada vabatahtliku tagasipöördumise soodustamist, pereliikmete otsimist ja

taasintegreerimist, võttes samal ajal arvesse lapse parimaid huve .

d) Tugevdada koostööd kolmandate riikidega ning nende suutlikkust seoses tagasivõtmise ja

kestliku tagasipöördumisega.

Lahkumisettekirjutuse või väljasaatmiskorralduse saanud kolmandate riikide kodanike tõhus

tagasipöördumine on STAKi perioodil 2021–2030 endiselt väga oluline. Põhitähelepanu pööratakse riiklike IT-süsteemide arendamisele, tagasisaatmiseelsetele ja -järgsetele ning saabumisjärgsetele teenustele ning koostööle kolmandate riikidega.

Eesmärk on pakkuda tagasipöördujatele laia valikut teenuseid ja nõustamist, sealhulgas eriabi

haavatavatele isikutele. AMIFist ja riigieelarvest kaetakse järgmised tegevused: investeeringud ebaseaduslike sisserändajate kinnipidamisse (kinnipidamiskeskuse hooldamine, sisserändajate ga seotud kulud kinnipidamiskeskuses jms), tagasisaatmisprotsessis osalevate töötajate töötasu, IT-

süsteemide arendamine ja haldamine, tagasisaatmise ettevalmistamine, tõlkekulud, tagasisaatmisdirektiivi nõuete rakendamine jne.

Eesti õiguse kohaselt on isiku kinnipidamine äärmuslik meede, mida võib kohaldada üksnes viimase abinõuna, kui muud jälgimismeetmed ei taga tagasisaatmisotsuse täitmist. Kinnipidamise

korral arvestatakse iga tagasipöörduja olukorda eraldi. Isiku üle 48-tunnise kinnipidamise otsustab halduskohus.

Eesti tagasisaatmise süsteemi tuleb arendada edasi kooskõlas Frontexi välja töötatud tagasisaatmise süsteemi RECAMASi mudeliga, et võimaldada kiiret tagasisaatmismenetlust, nt väljastada ühes

haldusaktis tagasisaatmisotsused koos otsusega seadusliku riigis viibimise lõpetamise kohta, ning vahetada andmeid ja teavet, nt suurendada koostalitlusvõimet Schengeni infosüsteemi ning muude

ELi IT-süsteemide ja Frontexi väljatöötatud IT-lahenduste vahel. Lisaks on eesmärk suurendada tagasisaatmisega seotud ametiasutuste ja organisatsioonide suutlikkust.

Eesti seab prioriteediks kolmandate riikide kodanike vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise päritoluriigis kui kõige inimlikuma ja kulutõhusama tagasisaatmismeetod i.

18

Kolmandate riikide kodanike vabatahtlikku tagasipöördumist korraldatakse riigieelarvest, toetatud

vabatahtlikku tagasipöördumist ja taasintegreerimist rahastatakse AMIFist.

Alates 2009. aastast on toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi (edaspidi VARRE) rahastatud Euroopa Tagasipöördumisfondist või AMIFist. Olemasoleva t programmi on vaja arendada edasi ja teenusevalikut laiendada. Esmatähtis on pakkuda

tagasipöördujatele asjakohaseid ja kvaliteetseid teenuseid, sealhulgas nõustamist vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise võimaluste kohta, arstiabi, eriabi haavatavatele isikute le,

abi reisi ettevalmistamisel ja vajalike dokumentide hankimisel, piiratud rahalist abi ning majutust enne ja pärast tagasipöördumist. Tagasipöördumise kestlikkuse tagamiseks on vaja aidata inimeste l päritoluriigis taasintegreeruda. Vajaduse korral osutatakse tagasipöördujatele pereliikmete otsimise

ja muid vajalikke teenuseid. Oluline on ka edastada teavet vabatahtliku tagasipöördumise kohta võimalikele sihtrühmadele ja pädevate asutuste töötajatele.

2019. aastal väljastas Eesti 1208 lahkumisettekirjutust, millest 1000 täideti vabatahtlikult ja 208 sunniviisiliselt. VARRE programmis osales 132 kolmanda riigi kodanikku. Vabatahtlik

tagasipöördumine on aja jooksul kasvanud, näiteks oli 2014. aastal 313 sunniviisilist, 174 vabatahtlikku ja 23 VARRE kaasabil tagasipöördumist. COVID-19 pandeemia on kohati

mõjutanud tagasisaatmistegevusi aastatel 2020–2021. Mõnel juhul on kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist olnud keerulisem korraldada lendude nappuse või tühistamise, ebaselgete karantiinimeetmete jms tõttu. Pandeemia võib mõjutada tagasisaatmistegevus i ka eelseisva l

programmitöö perioodil, kuid PPA ja Eestis tagasisaatmisega tegelevad rahvusvahelised organisatsioonid on selleks paremini ette valmistatud.

Sunniviisiline tagasisaatmine on osa tõhusast tagasisaatmispoliitikast. Sunniviisilise tagasisaatmise tegevusi rahastatakse osaliselt AMIFist, lisaks riigieelarvest ja Frontexist. Peale sunniviisilise

tagasisaatmisega seotud transpordi korraldamise on oluline pakkuda sihtrühmale vajalikku abi, sealhulgas pärast tagasipöördumist esmakulude katmiseks piiratud rahalist abi ja eriabi haavatavatele isikutele. Vajaduse korral osutatakse sihtrühmale ka muid teenuseid, nt arstiabi.

Haavatavatele isikutele pakutakse lisaabi. AMIFi meetmed täiendavad riigieelarvest rahastatava id meetmeid. AMIFi toel arendatakse edasi sunniviisilise tagasisaatmise kõiki etappe hõlmava t

sõltumatu vaatlemise süsteemi. 2018. aastal avati uus kinnipidamiskeskus, kuhu saab majutada kuni 123 tagasipöördujat ja

rahvusvahelise kaitse taotlejat. Eelmises oli kohti 80 inimesele. Kuigi uues keskuses on vanaga võrreldes mugavamad elutingimused, on siiski oluline arendada kinnipidamistingimusi edasi ja

osutada vajalikke teenuseid (nt tervishoiuteenused, nõustamine ja vaba aja tegevused), võttes arvesse õiguskantsleri soovitusi ning 2018. aastal Eestile antud hinnanguid Schengeni acquis’ kohaldamise kohta tagasisaatmise valdkonnas.

Järgmised tegevused on kaetud riigieelarvest ja täiendavad AMIFit: tagasisaatmisoperatsioonide

ettevalmistamine, sh kolmandate riikide kodanike tuvastamine, reisidokumentide hankimine, väljasaatmine (osaliselt) ja abi kolmandate riikide kodanikele, kes ei kuulu VARRE sihtrühma. Loetelu ei ole lõplik.

Nende sisserändajate arv, kellele on tehtud lahkumisettekirjutus, on aasta-aastalt suurenenud.

2016. aastal väljastas PPA 507 lahkumisettekirjutust, 2020. aastal juba 1232. Aastate jooksul on Eestis kinnipeetud seadusliku aluseta viibivate kolmandate riikide kodanike arvu mõjutanud

19

Venemaa ja Ukraina lähedus – need on endiselt Eestisse suundumisel peamised lähte- või

transiidiriigid. Enamik Ukrainast, Gruusiast ja Moldovast pärit seadusliku viibimisaluse ta rändajaid rikkus viisavabaduse nõudeid ning peeti kinni ebaseadusliku töötamise eest. Viimaste l

aastatel on aga märkimisväärselt suurenenud ka Aasiast (Vietnam, Bangladesh, Afganistan) ja Aafrikast (Nigeeria, Kamerun) pärit seadusliku aluseta viibivate kolmandate riikide kodanike arv. Lähiaastatel võivad ebaseadusliku rände vood ELi naaberriikide poliitilise ja majandusliku

olukorra tõttu veelgi suureneda. Kuna ebaseaduslikult saabuvate kolmandate riikide kodanike arv kasvab üha erinevamate päritoluriikide tõttu, muutuvad tagasisaatmisprotsessid keerukamaks ja

arvukamaks ning seega ka kulukamaks. Eestis on ebaseadusliku rände peamised lähteriigid Ukraina, Venemaa, Moldova ja Gruusia. Kuna

tagasivõtukoostöö nende riikidega on suhteliselt hea, on tagasisaatmise määr üsna kõrge. 2019. aastal oli lahkumisettekirjutuse täitmise määr 96%. 2020. aastal langes see esialgu COVID-

19 reisipiirangute tõttu 83%-le (2020. aasta mai andmed), kuid tõusis seejärel 94%-le (2021. aasta oktoobri andmed). On tavaline, et mõnel aastal tehtud lahkumisettekirjutuste täitmise määr tõuseb aja möödudes. Ebaseaduslikult riigis viibivate või töötavate kolmandate riikide kodanike

tuvastamiseks teeb PPA tihedat koostööd Maksu- ja Tolliameti ning Tööinspektsiooniga. PPA koostab ühise riskianalüüsi alusel iga-aastase töökava, mis sisaldab konkreetseid sihipärase id

meetmeid ja ühiskontrolli Tööinspektsiooni ning Maksu- ja Tolliametiga. Tõhusa tagasisaatmispoliitika eeltingimus on koostöö ELi liikmesriikide ja kolmandate riikidega.

Tagasisaatmist saab kiirendada ja selle edu tagada tõhusa koostöö abil päritoluriikidega. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja luua uusi ja tugevdada olemasolevaid kontakte nii ELi liikmesriikides kui ka kolmandates riikides.

Välisministeerium, Siseministeerium ja PPA on tagasivõtukoostöö korraldamiseks kolmandate

riikidega teinud kindlaks prioriteetsed riigid. Eesmärk on parandada kahepoolset koostööd riikidega, kust sisserändajad ebaseaduslikult Eestisse kõige tõenäolisemalt saabuvad.

Eesmärk on jagada kogemusi ja parimaid tavasid, lihtsustada teabevahetust pädevate asutuste vahel, abistada reisidokumentide hankimisel ja tagada tagasipöörduja nõuetekohane vastuvõtmine

päritoluriigis. Võimalikud tegevused on läbirääkimised kahepoolsete tagasivõtulepingute, ühisseminaride, külastuste jms üle. Vajaduse korral tehakse uuringuid, et tagada tagasipöördumispoliitika areng. Täies ulatuses või koostöös AMIFiga on riigieelarvest kaetud Eesti

ja Venemaa piirivalve esindajate koostöö, et viia tagasisaatmismenetlused läbi kiirendatud korras, ning kahepoolne koostöö kolmandate riikidega, et hõlbustada tagasivõtulepingute ja

rakendusprotokollide rakendamist. Meetmete esialgne loetelu:

• VARRE jätkamine ja arendamine;

• sunniviisiline tagasisaatmine;

• majutuse pakkumine haavatavatele isikutele;

• nõustamine (sealhulgas õigusnõustamine), meditsiiniline ja psühholoogiline abi;

• kirjaliku ja suulise tõlke teenuse osutamine;

• kinnipidamiskeskuse tingimuste parandamine koos teenuste osutamisega;

• sunniviisilise tagasisaatmise vaatlemise süsteemi rakendamine;

20

• tagasivõtmise ja tagasisaatmise vallas koostöö parandamine kolmandate riikide ning ELi

liikmesriikide ja asutustega;

• IT-süsteemide arendamine;

• massilise sisserändega toimetuleku suutlikkuse suurendamine.

Võimalike meetmete loetelu ei ole lõplik.

Tegevustoetus. Eesti kavatseb kasutada tegevustoetust, et aidata AMIFi rakenduskava eesmärke paremini saavutada. Tegevustoetus võimaldab säilitada suutlikkust, mis on liidu kui terviku jaoks ülioluline. Tegevustoetusest kaetakse osa tagasisaatmisega seotud IT-süsteemide ja -seadmete

hooldus- ning ülalpidamiskuludest. Kiirete ja tõhusate tagasisaatmismenetluste IT-süsteemi edasiarendamine on hädavajalik. Väga oluline on ka tagada andmevahetus teiste asjakohaste IT-

süsteemidega. Nendes valdkondades on Eestis peamine tagasisaatmispoliitika ja -menetluste väljatöötamise ja

rakendamise eest vastutaja PPA. Sõltuvalt riiklikust korraldusest võidakse IT-süsteemide hooldusega seotud rahalised vahendid suunata ka Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskusele, kes vastutab tagasisaatmise valdkonnas kõigi IT-süsteemide arendamise ja hooldamise eest.

Finantsinstrumendid. Ei kohaldata.

NB! TEGEMIST ON RAKENDUSKAVA ETTEPANEKUGA SEISUGA 03.03.2022. TEGEVUSED JA NENDELE ERALDATUD SUMMAD VÕIVAD

MUUTUDA EUROOPA KOMISJONI MENETLUSES.

21

2.3.2. Näitajad

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 4 punkt e

Tabel 7. Väljundnäitajad

Tabel 8. Tulemusnäitajad

Erieesmärk Tunnusk ood

Näitaja Mõõtühik Lähtetase Lähtetaseme mõõtühik

Võrdlusaasta (d)

Sihtväärtus (2029) Sihtväärtuse mõõtühik

Andmete allikas

SO3 R.3.6 Vabatahtlikult

tagasipöördunute arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 560 Absoluutarv Projektiaruanded

SO3 R.3.7 Välja saadetud

tagasipöördujate arv

Absoluutarv 0 Absoluutarv Ei kohaldu 1190 Absoluutarv Projektiaruanded

Erieesmärk Tunnuskood Näitaja Mõõtühik Vahe-eesmärk (2024) Sihtväärtus (2029)

SO3 O.3.1 Koolitustegevuses osalejate arv Absoluutarv 124 475

SO3 O.3.2 Ostetud seadmete arv, sealhulgas

ostetud või ajakohastatud IKT- süsteemide arv

Absoluutarv 2 3

SO3 O.3.3 Taasintegreerimise abi saanud tagasipöördujate arv

Absoluutarv 190 665

22

2.3.3. Programmile eraldatud vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi kaupa

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõige 5, AMIFi määruse artikli 16 lõige 12, ISFi määruse artikli 13 lõige 12 või BMVI määruse artikli 13 lõige 18

Tabel 9. Esialgne jaotus

Erieesmärk Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

SO3 Vastuvõtu-/kinnipidamistingimused 002 1 430 080,20

SO3 Tagasisaatmismenetlus 003 745 755,15

SO3 Vabatahtlik tagasipöördumine 004 996 131,25

SO3 Välja-/tagasisaatmise toimingud 006 2 316 516,10

SO3 Sunniviisilise tagasisaatmise vaatlemise süsteem 007 332 325,00

SO3 Ebaseadusliku rände stiimuleid käsitlevad meetmed 009 607 050,15

SO3 Tegevustoetus 010 232 091,37

2.4. Tehniline abi

2.4.1. Kirjeldus Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt f, artikli 36 lõ ige 5 ja artikkel 95

AMIFi rakenduskavas seatud eesmärkide ja näitajate saavutamiseks peab olema piisavalt vahendeid.

Ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 alusel eraldatavat tehnilist abi kasutatakse:

 programmitöö ettevalmistamiseks, rakendamiseks, seireks ja kontrolliks;

 suutlikkuse suurendamiseks;

23

 hindamiseks ja uuringuteks, andmete kogumiseks;

 teavitamis- ja avalikustamistegevusteks.

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll

Tehnilist abi kasutavad korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse pädevad ametnikud. Siseministeeriumis töötab kuni kümme korraldusasutuse ametnikku, kes

vastutavad AMIFi, BMVI ja ISFi vahendite kasutamise eest, ja kaks auditeerimisasutuse audiitorit. Tehnilist abi kasutatakse korraldusasutuse ja auditeerimisasutuse personalikuludeks, koolituseks, seminaridel ja kohtumistel osalemiseks jne.

Suutlikkuse suurendamine

Et taotlejad ja toetusesaajad saaksid projekte koostada ja ellu viia, on vaja neid nõustada ja jagada parimaid tavasid. Seepärast tagab korraldusasutus tehnilise

abiga ka taotlejate ja toetusesaajate pideva koolituse, nõustamise ja juhendamise. Taotlejate ja toetusesaajate koormuse vähendamiseks kasutatakse tehnilist abi uute IT-lahenduste jaoks, mille kaudu hakkab käima taotlemine, aruandlus ja kulude

hüvitamine. Infosüsteem e-SFOS ehk toetuse haldamise register võetakse kasutusele selleks, et lihtsustada tehnilisi menetlusi, vähendada taotlejate, toetusesaajate ja haldusasutuste töökoormust ning aidata seega rohkem kaasa sisulistele tegevustele. E-rakendustes kasutatakse nii palju kui võimalik ühekordse sisestamise

põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem korraldusasutusel jälgida tulemuste saavutamist, kulukohustuste ja väljamaksete edenemist, auditite mahtu ja tulemusi, haldus-, finants- ja kohapealseid kontrolle, eeskirjade eiramist ning tagasinõudeid.

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine

Oluline on tagada eesmärkide õigeaegne täitmine ja vahendite tõhus kasutamine. Seetõttu on nähtud ette kaks hindamist: vahehindamine 2024. aastal ja

lõpphindamine 2030. aastal. Vajaduse korral kasutatakse tehnilist abi ka lisauuringuteks ja andmete kogumiseks. Teave ja teavitamine

Tehnilist abi kasutatakse ka teavitamis- ja avalikustamistegevusteks (vt punkt 7).

Ühissätete määruse artiklis 37 sätestatud tehnilist abi ei ole plaanis kasutada.

24

2.4.2. Tehnilise abi esialgne jaotus vastavalt artikli 36 lõikele 5 ja artiklile 37

Tabel 10. Esialgne jaotus

Sekkumise liik Kood Esialgne summa (eurodes)

Teave ja teavitamine 001 12 685,14

Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll 002 1 154 348,02

Hindamine ja uuringud, andmete kogumine 003 50 740,57

Suutlikkuse suurendamine 004 50 740,57

25

3. Rahastamiskava

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt g

3.1. Rahalised assigneeringud aastate kaupa

Tabel 11. Rahalised assigneeringud aastate kaupa

Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

AMIF 1 586 887,91 2 354 208,79 3 513 624,14 3 501 674,22 3 573 870,75 3 649 526,47 2 962 112,90 21 141 905,18

3.2. Rahalised eraldised kokku

Tabel 12. Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa

Erieesmärk

Meetme liik Liidu toetuse arvutamise alus (kogusumma või avalik sektor)

Liidu osalus (a) Liikmesriigiosa lus (b)=(c)+(d)

Liikmesriigi osaluse esialgne jaotus Kokku

e=(a)+(b)

Kaasrahastamismäär (f)=(a)/(e)

avalik c) erasektor d)

Erieesmärk 1 AMIFi määruse artikli 15 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 6 943 850,25 2 314 616,75 2 314 616,75 0,00 9 258 467,00 75

AMIFi määruse artikli 15 lõike 2

kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - - -

AMIFi määruse artikli 15 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - - -

AMIFi määruse artikli 15 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 232 091,37 77 363,79 77 363,79 0,00 309 455,16 75

26

AMIFi määruse artikli 15 lõike 5

kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - - -

Erieesmärk 1 kokku 7 175 941,62 2 391 980,54 2 391 980,54 0,00 9 567 922,16

Erieesmärk 2 AMIFi määruse artikli 15 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 6 037 500,00 2 012 500,00 2 012 500,00 0,00 8 050 000,00 75

AMIFi määruse artikli 15 lõike 2

kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - - -

AMIFi määruse artikli 15 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - - -

AMIFi määruse artikli 15 lõike 4 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - - -

AMIFi määruse artikli 15 lõike 5 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - - -

Erieesmärk 2 kokku 6 037 500,00 2 012 500,00 2 012 500,00 0,00 8 050 000,00

Erieesmärk 3 AMIFi määruse artikli 15 lõike 1 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 5 431 726,60 1 810 575,53 1 810 575,53 0,00 7 242 302,13 75

AMIFi määruse artikli 15 lõike 2 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - - -

AMIFi määruse artikli 15 lõike 3 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 996 131,25 332 043,75 332 043,75 0,00 1 328 175,00 75

AMIFi määruse artikli 15 lõike 4

kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma 232 091,37 77 363,79 77 363,79 0,00 309 455,16 75

AMIFi määruse artikli 15 lõike 5 kohaselt kaasrahastatavad meetmed

kogusumma - - - - - -

Erieesmärk 3 kokku 6 659 949,22 2 219 983,07 2 219 983,07 0,00 8 879 932,29

27

Ühissätete määruse

artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi

kogusumma 1 268 514,31 0,00 0,00 0,00 1 268 514,31 100

Ühissätete määruse artikli 37 kohane tehniline abi

kogusumma - - - - -

Kogusumma 21 141 905,15 6 624 463,61 6 624 463,61 0,00 27 766 368,76

3.3. Ümberpaigutamised

Tabel 13. Eelarve jagatud täitmise korras hallatavate fondide vahelised ümberpaigutamised1

Saaja fond/vahend

Ümberpaigutatav

fond/vahend

AMIF ISF BMVI ERF ESF+ Ühtekuulu vusfond

EMKVF Kokku

AMIF - 1 112 731,85 - - - - 1 112 731,85

ISF - - - - - - -

BMVI - - - - - - -

Kokku - - 1 112 731,85 - - - - 1 112 731,85

1 Kõikide programmitöö perioodil tehtavate ümberpaigutamiste kumulatiivsed summad.

28

4. Eeltingimused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt i

Tabel 14. Horisontaalsed eeltingimused

Eeltingimus Eeltingimuse

täitmine

Kriteeriumid Kriteeriumide

täitmine

Viide asjakohastele dokumentidele Põhjendus

Tõhusad

järelevalvemehhanism

id riigihangete turu

jaoks

JAH Kehtestatud on

järelevalvemehhanismid, mis

hõlmavad kõiki

riigihankelepinguid ja nende

hankeid fondidest, kooskõlas ELi hankeõigusega. Selleks

on vaja järgmist:

1. meetmed, mis tagavad

tõhusate ja

usaldusväärsete andmete

kogumise riigihankemenetluste

kohta, mis ületavad ELi

lävendeid, kooskõlas

direktiivi 2014/24/EL

artiklitest 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL

artiklitest 99 ja 100

tuleneva

aruandluskohustusega;

2. meetmed andmete

tagamiseks vähemalt

järgmiste aspektide

jaoks:

a. konkurentsi kvaliteet ja

intensiivsus: võitnud

pakkujate nimed,

1. JAH

2. JAH

3. JAH

4. JAH

5. JAH

Riigihangete register

(https://riigihanked.riik.ee)

1. Kõik ELi hankeõiguse kohaselt riiklikku lävendit ületavad

riigihankelepingud ja nende hanked fondidest avaldatakse ja teostatakse

e-riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“

(https://riigihanked.riik.ee), mida haldab Rahandusministeerium,

kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusega (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse kohaselt vastutab

Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest

vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi

2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad

kesksest riigihangete registrist hangitud andmetel.

2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu sõlmimise teatena

komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/1986

alusel.

2. b. Hankija kohustus on pärast hanke lõpuleviimist avaldada täidetud

lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete registris. Teave

VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse registris lepingu

sõlmimise teates – 100% e-hankeid teostatakse keskses hankeregistris.

3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on

Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad neli inimest ja

riigihangete andmete üldanalüüsi eest üks inimene.

4. Järelevalvearuanded ja iga-aastased järelevalvekokkuvõtted on

kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebisaidil

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihange

te-poliitika/jarelevalve). Igal aastal avaldatavad statistilised andmed riigihangete kohta ja andmeanalüüs on samuti kättesaadavad

Rahandusministeeriumi veebisaidil

29

esialgne pakkujate arv ja

lepinguline maksumus;

b. teave lõpliku hinna

kohta pärast valituks

osutumist ja VKEde kui otsepakkujate osalemise

kohta, kui sellist teavet

pakuvad riiklikud

süsteemid;

3. meetmed pädevate

riigiasutuste jaoks

andmeseire ja

-analüüsi tagamiseks

kooskõlas direktiivi

2014/24/EL artikli 83

lõikega 2 ja direktiivi

2014/25/EL artikli 99

lõikega 2;

4. analüüsitulemuste

üldsusele kättesaadavaks

tegemise kord kooskõlas

direktiivi 2014/24/EL

artikli 83 lõikega 3 ja

direktiivi 2014/25/EL

artikli 99 lõikega 3;

5. meetmed tagamaks, et

kogu teave, mis viitab

võimalikule

pakkumismahhinatsioon

ile, edastatakse

pädevatele

riigiasutustele kooskõlas

direktiivi 2014/24/EL

artikli 83 lõikega 2 ja

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihange

te-poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted).

5. Teabevahetuse kohta on Konkurentsiametiga sõlmitud mitteametlik

kokkulepe. Riigihangete seaduses on samuti säte, et kui järelevalve käigus teatavaks saanud asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis ei ole

riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või asjaoludel

on võimaliku korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab

Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle

teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses ka

uurimisasutus.

30

direktiivi 2014/25/EL

artikli 99 lõikega 2.

Euroopa Liidu

põhiõiguste harta tõhus kohaldamine ja

rakendamine

JAH Et tagada Euroopa Liidu

põhiõiguste harta järgimine, on olemas tõhusad

mehhanismid, mis hõlmavad

järgmist:

1. kord, mis tagab fondidest

toetatavate programmide

vastavuse ja nende

rakendamise harta

asjakohaste sätete

kohaselt;

2. kord anda seirekomisjonile

aru juhtumitest, mis on

seotud fondide toetatavate

tegevuste

mittevastavusega hartaga.

1. JAH

2. JAH

ÜRO ühine põhidokument, mis on osa

osalisriikide aruannetest – Eesti (https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/

15/treatybodyexternal/Download.aspx

?symbolno=HRI%2fCORE%2fEST%

2f2015&Lang=en)

Eesti 2035

(https://valitsus.ee/strateegia-eesti-

2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia)

Eesti Vabariigi põhiseadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/11505

2015002)

Soolise võrdõiguslikkuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12604

2013009)

Võrdse kohtlemise seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/10607 2012022)

Õiguskantsler

(https://www.oiguskantsler.ee/et)

Lasteombudsman

(http://lasteombudsman.ee/et/welcom

e)

1. Eestis on riigisisese õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu loodud

mehhanism inimõiguste, sh ELi põhiõiguste harta järgimiseks.

Rakenduskava vastavus ja rakendamine ELi põhiõiguste harta sätete

kohaselt on tagatud harta põhimõtete lõimimise kaudu strateegia „Eesti

2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse, arengukavadesse, projektide

valikukriteeriumidesse ja toetuse andmise tingimustesse. Põhiõiguste

kaitsmisega seotud institutsioonid, sh soolise võrdõiguslikkuse volinik, on seirekomisjoni liikmed ning kaasatud strateegiate ja õigusaktide

koostamisse. Rakendamisel tagatakse taotlejatele ja toetusesaajatele tugi

ELi põhiõiguste harta põhimõtetega arvestamiseks. Sotsiaalministeerium

annab nõu soolõime, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste

ligipääsetavuse kohta projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi põhiõiguste harta artiklid 21, 23, 25 ja 26) ning

kooskõlastab toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab

inimõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist ning kelle

ülesanne on esitada oma valdkonna konsolideeritud visioon ja vajaduse

korral probleemid seirekomisjonile (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning õiguskantsler).

Kõigil komisjoni liikmetel on võimalik avada arutelu jooksvalt või lisada

arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta BMVIst toetatav tegevus ELi põhiõiguste

hartale, sh mis tahes kahtluse korral, et hoolimata kõigist kehtivatest

menetlusnõuetest võib esineda harta mittejärgimist.

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni

kohaldamine ja

rakendamine

kooskõlas nõukogu

otsusega 2010/48/EÜ

JAH Et tagada puuetega inimeste õiguste konventsiooni

rakendamine, on olemas

riiklik raamistik, mis hõlmab

järgmist:

1. JAH

2. JAH

3. JAH

Heaolu arengukava 2016–2023 (https://www.sm.ee/et/heaolu-

arengukava-2016-2023)

1. Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud eri

strateegiate vahel. Puuetega inimeste õiguste kaitse poliitika

strateegia on seatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“. Sihtrühma

ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid näitajaid

on kirjeldatud sama arengukava programmides. Näiteks,

31

1. mõõdetavate

tulemustega eesmärgid,

andmekogumise ja

-seire mehhanismid;

2. meetmed, et tagada

ligipääsetavuspoliitika,

õigusaktide ja

standardite

nõuetekohane

arvessevõtmine

programmide

väljatöötamisel ja

rakendamisel;

3. meetmed, mille kohaselt

antakse seirekomisjonile

aru juhtumitest, mille

puhul ei vasta fondidest

toetatav tegevus ÜRO

puuetega inimeste

õiguste konventsioonile,

ning kõnealust

konventsiooni

käsitletavatest

kaebustest, mis on

esitatud artikli 69 lõikes

7 ette nähtud korra

kohaselt.

Ligipääsetavuse nõukogu

(https://www.sm.ee/et/ligipaasetavuse

-noukogu)

Ligipääsetavuse rakkerühm

(https://www.riigikantselei.ee/ligipaas

etavus)

Õiguskantsleri seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12788

991?leiaKehtiv)

Puudega inimeste erivajadustest

tulenevad nõuded ehitisele (https://www.riigiteataja.ee/akt/13105

2018055)

Eluruumile esitatavad nõuded

(https://www.riigiteataja.ee/akt/10307 2015034?leiaKehtiv)

WCAG 2.0 rakendusjuhised

(https://www.mkm.ee/et/wcag-20-

rakendusjuhised)

Sotsiaalkindlustuse programm

(https://www.sm.ee/sites/default/files/

lisa_5_sotsiaalkindlustuse_programm. pdf)

Hoolekandeprogramm

(https://www.sm.ee/sites/default/files/

lisa_4_hoolekandeprogramm_2020_2 023.pdf)

Soolise võrdõiguslikkuse programm

(https://www.sm.ee/sites/default/files/

lisa_6_soolise_vordoiguslikkuse_prog ramm.pdf)

„Sotsiaalkindlustusprogrammis 2020–2023“ koostatakse puudega

inimeste toetuste ja teenuste süsteemi ajakohastamiseks

lahendusteede pakett. „Hoolekandeprogrammis 2020–2023“

keskendutakse sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi

parandamisele, selliste teenuste arendamisele, mis hõlmavad

inimesi ühiskonnas, ning põhiõiguste kaitsmisele. Statistikat

puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti

sotsiaaluuringu, Eesti tööjõu-uuringu, tööelu uuringu ja leibkonna

eelarve uuringu kaudu ning asjakohaste tervise-, vananemis- ja

pensioniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab

regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral teeb

konkreetseid uuringuid (vt siit).

2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja aluspõhimõte

puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 9 tähenduses.

Tervikliku ligipääsetavuspoliitika väljatöötamiseks lõi Vabariigi

Valitsus 2019. aastal ligipääsetavuse rakkerühma.

Sotsiaalministeerium on kõigi sektorite ligipääsetavuse riiklik

koordinaator, toetades ligipääsetavuse nõukogu tööd, tellides

analüüse („Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüs“,

„Laste ligipääsetavuse uuring“), koordineerides ligipääsetavuse

direktiivi (EL) 2019/882 ülevõtmist ning korraldades aastatel 2018–

2022 sotsiaaltranspordi katseprojekti. Võrdõiguslikkuse

kompetentsikeskus annab korraldus- ja rakendusasutustele

ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste kohta nõu ning kooskõlastab

meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal jõustusid määrused

„Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ ja

„Eluruumile esitatavad nõuded“. Alates 1. jaanuarist 2019 teostab

määruste kohaldamise üle riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet.

3. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste

õiguste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire

ülesandeid. 2019. aastal moodustati õiguskantsleri juurde puuetega

inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada õiguskantslerit

32

puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve teemal.

Nõukoda on moodustatud ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsiooni artikli 33 lõike 3 alusel. AMIFi projektide puhul on

arutelude kontaktpunkt seirekomisjon, mis koosneb asjaomastest

katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral laiendab

Siseministeerium partnerite nimekirja. Seirekomisjoni kutsutakse

Eesti Puuetega Inimeste Koda, õiguskantsler ning soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Komisjoni liige

võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku kutsuda

kokku seirekomisjon ja/või lisada päevakorrapunkt, kui peaks

ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile.

33

5. Programmi haldavad asutused

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt k ning artiklid 71 ja 84

Tabel 15. Programmi haldavad asutused

Asutuse nimetus Kontaktisiku nimi ja ametikoht

E-post

Korraldusasutus Siseministeerium Tarmo Miilits, kantsler [email protected]

Auditeerimisasutus Siseministeerium Tarmo Olgo, siseauditi

osakonna juhataja

[email protected]

Asutus, kellele laekuvad komisjoni maksed

Rahandusministeerium

6. Partnerlus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt h

AMIFi rakenduskava koostamine põhineb avatusel. Eesti varjupaiga-, integratsiooni- ja

tagasisaatmispoliitika praeguste ja tulevaste katsumuste väljaselgitamisse ja lahenduste pakkumisse kaasati kõik asjaomased sidusrühmad.

ELi vahendite kavandamiseks ei ole eraldi protsessi ja planeerimine on allikaneutraa lne. Riiklike vajaduste ja nende rahastamise strateegiline planeerimine toimub keskselt (sh

partnerite ja sidusrühmade kaasamine).

ELi eelarveperioodi 2021–2027 on kavandatud käsikäes pikaajalise riikliku katusstrateegia „Eesti 2035“, STAKi ja sidusa Eesti arengukava koostamisega.

STAKi koostamine algas 2018. aasta kevadel. 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses konsulteeriti teiste ministeeriumide ja katusorganisatsioonidega. Lisaks peeti arutelusid kõigis

maakondades. Aruteludele kutsuti maakondlikud turvalisuse nõukogud, muud maakondade turvalisusega seotud institutsioonid, huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad, linna- ja vallajuhid ning maakonna arenduskeskused. Aruteludest tehti kokkuvõte ja

neid kasutati STAKi koostamisel. Arengukava esitati avalikuks aruteluks spetsiaalse veebiplatvormi kaudu. Sama süsteemi kasutati, et saada kõigi ministeeriumide ja Riigikantse le i

heakskiit ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu arvamus. See, kuidas strateegiates seatud eesmärkide saavutamist rahastatakse, otsustatakse iga-aastasel

riigieelarve arutelul, mis tagab koostoime riiklike ja muude vahenditega ning võimaldab vältida topeltrahastamist. STAKi rakendamist jälgib valdkondlik komitee, mis koosneb asjaomaste

asutuste ja partnerite esindajatest. 2018. aastal hakati koostama ka sidusa Eesti arengukava. Arengukava koostamise eeltööna

tegid Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi eksperdid analüüse, et teha kindlaks valdkonna peamised probleemid ja võimalused. Aastatel 2019–2020 korraldati eri piirkondades

mitu seminari ja õpikoda ning muid kaasamisüritusi, kus osalesid teadlased, eksperdid ja sidusrühmad. Arengukava eesmärke, peamisi probleeme ning kõige olulisemaid sekkumise

34

liike ja tegevussuundi arutati üksikasjalikumalt ministeeriumide, muude riiklike

organisatsioonide ja kõigi asjaomaste sotsiaalpartneritega (nt huvirühmad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad). Spetsiaalse veebiplatvormi kaudu esitati

arengukava avalikuks aruteluks ning Eesti Linnade ja Omavalitsuste Liidult arvamuse saamiseks.

Et AMIFi, BMVI ja ISFi rakendamist jälgida, luuakse ühine seirekomisjon, mis koosneb samadest osalejatest, kes on STAKi valdkondlike komiteede liikmed. Lisaks on hõlmatud

sotsiaalse kaasatuse, põhiõiguste, puuetega inimeste õiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad asutused.

7. Teabevahetus ja nähtavus

Viide: ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkt j

ELi fondidest teavitamise eesmärk on tagada avatud ja asjakohase teabevahetuse kaudu avalikkuse teadlikkus ELi toetusest.

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) on loonud ühtse veebiportaali, mis võimaldab juurdepääsu kõigile ühissätete määrusega hõlmatud programmidele. Veebiportaal tehakse

kättesaadavaks ka inglise ja vene keeles, kuna uuringud näitavad, et vene keelt kõnelev elanikkond on toetusmeetmetest vähem teadlik.

Et tagada rakenduskava elluviimise läbipaistvus, on Siseministeerium loonud siseturvalisuspoliitika fondidele pühendatud veebilehe, kus avaldatakse rakenduskava

eesmärgid, tegevused ja tulemused. Ühtne veebiportaal ja siseturvalisuspoliitika fondide veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele. See tähendab, et on rakendatud

tehnilisi lahendusi ja sisuloome põhimõtteid, mis aitavad kasutada veebilehte nägemis - , kuulmis-, füüsilise, kõne-, kognitiivse, keele-, õppimis- ja neuroloogilise puudega inimestel.

Siseturvalisuspoliitika fondide taotlusvoorude ja projektide tulemuste edastamiseks kasutatakse ka sotsiaalmeediat.

RTK teabevahetuskoordinaator juhib ELi fondide riiklikku kommunikatsioonivõrgustikku. Siseministeeriumis nimetatakse siseturvalisuspoliitika fondide kommunikatsiooniametnik.

Kommunikatsioonitegevusteks kasutatakse tehnilist abi.

Näitajad 1. Audiolugude jutustamine viie taskuringhäälingu kaudu, et suurendada teadlikkust

projektidest, mida rahastatakse siseturvalisuspoliitika fondidest. Netisaated on osa

Siseministeeriumi avaldatud regulaarsetest netisaadetest. 2. Vähemalt neli olulist teavitustegevust, et tutvustada saavutusi sihtrühmale.

3. Digitaalse meediasisu, sealhulgas visuaalsisu, näiteks illustratsioonide ja

videomaterjalide loomine vähemalt neli korda. Kogu avalikustatav meediasisu on

esitatud ja kättesaadav ligipääsetaval moel. Sõltuvalt digitaalse meediasisu olemusest

35

kasutatakse teabe edastamiseks kirjeldustõlget, sisule lisatakse subtiitrid ja/või

viipetõlge.

4. Eesti siseturvalisuspoliitika fondide jaoks sotsiaalmeediakanalite (nt Facebook ja Youtube) kasutamine, et jõuda laiema publikuni. Sisu loomine ja ristviitamine

sotsiaalmeediakontodel.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

Riigikantselei

10.03.2022 nr 1-6/2479-1

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse

„Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

rakenduskava 2021–2027 kinnitamine“

eelnõu kooskõlastamine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu,

selle seletuskirja ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) rakenduskava ettepaneku.

AMIFi rakenduskava ettepanek läbis avaliku konsultatsiooni ajavahemikul 16.12.2021– 21.12.2021. Rakenduskavale ettepanekule esitati kaks tähelepanekut (Lisa 3).

AMIFi rakenduskava maht aastateks 2021–2027 on 27 766 368,76 eurot. VV kinnitatud

rakenduskava alusel algatab Siseministeerium ametlikud läbirääkimised Euroopa Komisjoniga. Rakenduskavas kavandatud meetmete mahud võivad läbirääkimiste tulemusel muutuda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristian Jaani siseminister

Lisad 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri

3. AMIFi rakenduskava ettepanekule esitatud märkused 4. AMIFi rakenduskava ettepanek

Kristi Lillemägi 612 5147

[email protected]