Seisukohtade edastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohad Euroopa

Komisjoni avaliku konsultatsiooni

"Üldist majandushuvi pakkuvate

teenustega seotud riigiabi

eeskirjade läbivaatamine, eelkõige

elamumajanduse valdkonnas"

jaoks

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile protokollilise otsuse eelnõu „Eesti seisukohad Euroopa

Komisjoni avaliku konsultatsiooni „Üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seotud riigiabi

eeskirjade läbivaatamine, eelkõige elamumajanduse valdkonnas (taskukohased eluasemed)„

jaoks.

Palume eelnõu lisada päevakorda kiireloomuliselt, kuna avaliku kaasamise ehk Euroopa

Komisjoni küsimustikule vastamise tähtaeg on 31. juuli 2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa(d):

1. EE koondseisukohad koos seletuskirjaga;

2. Protokollilise otsuse eelnõu;

3. EE vastused küsimustikule.

Ljudmilla Sokolnikova 611 3360

[email protected]

/*Lisaadressaadid:

Kliimaministeerium

Meie 28.07.2025 nr 1.1-10.1/3469-1

2

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Tallinna Linnakantselei

1

SELETUSKIRI

Euroopa Komisjoni konsultatsioon (küsimustik) üldist majandushuvi pakkuvate

teenustega seotud riigiabieeskirjade läbivaatamiseks eelkõige elamumajanduse

valdkonnas (taskukohased eluasemed) kohta

Ülevaade ja eesmärk

Euroopa Komisjon algatas 5. juunil 2025. aastal avaliku konsultatsiooni, mille tulemuste alusel

vaadata läbi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes kohaldatavad riigiabi eeskirjad.

Avalik konsultatsioon on kättesaadav portaalis „Avaldage arvamust!“. Vastuseid saab esitada

kuni 31. juulini 2025.

Avaliku konsultatsiooni eesmärk on vähendada taskukohaste eluasemete nappust.

Taskukohaste eluasemetega seotud investeerimispuudujäägi katmine eeldab märkimisväärsel

hulgal investeeringuid ja riigiabimeetmed võivad anda stiimuli vajalike investeeringute

tegemiseks.

Taskukohaste eluasemete pakkumist võib Euroopa Komisjoni arvates käsitada üldist

majandushuvi pakkuva teenusena (i.k services of general economic interest). Liikmesriigid

saavad juba praegu anda riigiabi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise

hüvitamiseks, sh vastava taristu toetamiseks vastavalt komisjoni otsusele Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid

teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi

suhtes (ELT L 7, 11.01.2012, lk 3-10, edaspidi komisjoni otsus 2012/21/EL).

Kuigi komisjoni otsus 2012/21/EL võiks põhimõtteliselt hõlmata ka taskukohaste

eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, ei ole otsuses defineeritud, mis

on taskukohane eluase ning samuti võib otsuses toodud piirang, et otsuse alusel makstav hüvitis

ei tohi ületada 15 miljonit eurot aastas (v.a teatud erandid), olla piirav.

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes kohaldatavate riigiabi eeskirjade ülevaatamise

peamine eesmärk on tagada liikmesriikidele paindlik vahend taskukohaste eluasemete

projektide toetamiseks, ilma et see moonutaks põhjendamatult eraeluasemeturgu ega avaldaks

kahjulikku mõju sotsiaaleluasemetega seotud algatustele. Lisaks küsib Euroopa Komisjon

arvamust ka muudel teemadel, nt komisjoni otsusega 2012/21/EL seotud aruandluse kohta.

Komisjon teeb konsultatsiooni käigus (küsimustikus) ka ettepaneku defineerida taskukohane

eluase (üksnes riigiabi andmise eesmärgil): „Eluase kodumajapidamistele, kellel

turutingimuste ja eelkõige turutõrgete tõttu puudub taskukohastel tingimustel juurdepääs

eluasemetele, mis vastavad minimaalsetele energiatõhususe standarditele“.

Komisjoni ettepaneku kohaselt võiks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid hüvitada komisjoni otsuse 2012/21/EL alusel kas piiramatu summa või

kindlaksmääratud summa ulatuses. Täiendavalt teeb komisjon ettepaneku selgitada, et

sotsiaalelamute ja taskukohaste eluasemete renoveerimisse tehtud investeeringutega seotud

kulusid võib sotsiaalelamute ja taskukohaste elamutega seotud üldist majandushuvi pakkuvate

teenuste rahastamisel arvesse võtta. Lisaks on läbivaatamise eesmärk lihtsustada (nt

aruandluskohustusi), ajakohastada (nt inflatsioonimäära) ja täpsustada teatavaid mõisteid

2

kehtivas komisjon otsuses 2012/21/EL ja võimaluse korral üldist majandushuvi pakkuvaid

teenuseid käsitlevas teatises, kehtestamata sellega seoses uusi norme.

Koostajad

Seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna

osaluspoliitika ja riigiabi valdkonna juht Kaupo Raag ([email protected]), riigi osaluspoliitika

ja riigihangete osakonna juhtivspetsialist Maris Kalda ([email protected]), riigi

osaluspoliitika ja riigihangete osakonna peaspetsialist Ljudmila Sokolnikova

([email protected]) ning riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna riigiabi jurist

Hendrik Kull ([email protected]). Valdkonna eest vastutab Rahandusministeeriumi

halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak.

Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted

Avaliku konsultatsiooni küsimustele vastamisel on lähtutud:

 Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu ühtse turu tuleviku kohta (heaks kiidetud Vabariigi

Valitsuse 16. oktoobri 2024.a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 4.

novembri 2024. a istungil).

Eesti seisukoht: „Ajutised riigiabimeetmed, mille eesmärk oli leevendada viimaste aastate

erinevaid kriise, tuleb kaotada. Oleme valmis toetama riigiabi reeglite lihtsustamist ja riigiabi

menetluste kiirendamist, sealjuures puhaste tehnoloogiate väljatöötamisel, taastuvenergias ja

tööstuse dekarboniseerimiseks, kuid tavareeglite raames. Riigiabi peab olema piiratud ja

sihipärane.“

Samad põhimõtted, et riigiabi peab olema piiratud ja sihipärane on üle korratud Vabariigi

Valitsuse 19.05.2025 a istungil heaks kiidetud Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedides

2025–2027 (punkt 62: „Riigiabi peab olema piiratud ja sihipärane. Toetame riigiabi andmise

lihtsustamist taastuvenergia ja pikaajaliste energiasalvestussüsteemide arendamiseks ning

võimsusmehhanismide rakendamiseks“).

Komisjoni otsuse 2012/21/EL muutmise näol ei ole tegemist ajutise riigiabimeetmega.

Vastustes väljendatud seisukohad rõhuvad taskukohaste eluasemete toetamise selgele

piiritlemisele, et välistada soovimatu mõju asjakohasele sektorile ning taskukohast eluaset

vajajatele.

 Eesti seisukohtadest esmatähtsate ravimite kättesaadavust ja tarnekindlust käsitleva

määruse eelnõu kohta, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 22.05.2025 istungil

ja Euroopa Liidu asjade komisjoni 06.06.2025 istungil. Antud seisukohad tulenevad

esmatähtsate ravimite määruse eelnõu kohta kujundatud seisukohapunktidest 1 ja 2,

eeskätt järgnevatest osadest:

1) Eesti toetab Euroopa Liidus ravimitootmise suurendamiseks ja tarnekindluse tagamiseks

vajaliku õigusraamistiku kehtestamist. Peame oluliseks, et Euroopa Liidus oleks piisav

ravimite ja toimeainete tootmisvõimekus, et vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest ja

parandada siseturu toimimist.

2) Eesti toetab strateegiliste projektide elluviimist Euroopa Liidu varustuskindluse

tugevdamiseks. Toetust tuleks suunata eeskätt nende ravimite tootmise arendamiseks, mille

puhul sõltuvus kolmandatest riikidest on kõige suurem ning mille tarneriskid on kõige

kriitilisemad.

3

Taust

Liikmesriikidel on üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlemisel ulatuslik

kaalutlusõigus ning Euroopa Komisjon võib kontrollida üksnes ilmselgeid vigu.

Komisjoni otsuse 2012/21/EL alusel saavad liikmesriigid anda riigiabi ilma komisjoni

heakskiiduta (komisjoni riigiabi lubava otsuseta). Komisjoni otsus 2012/21/EL on

liikmesriikidele otsekohalduv.

Kehtiva komisjoni otsuse 2012/21/EL alusel võib riigiabi anda ettevõtjatele, kes pakuvad

teenuseid, millele on viidatud aluslepingu artikli 106 lõikes 2 (üldist majandushuvi pakkuvad

teenused) järgmistel tingimustel:

a) hüvitis, mille suurus ei ületa 15 miljonit eurot aastas üldist majandushuvi pakkuvate

teenuste osutamise eest muudes valdkondades kui transport ja transpordi infrastruktuur;

b) hüvitis üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest haiglates, kus pakutakse

arstiabi ning olenevalt olukorrast ka hädaabiteenuseid;

c) hüvitis selliste üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest, mis rahuldavad

sotsiaalseid vajadusi, nagu arstiabi ja pikaajaline hooldus, lastehooldus, pääs tööturule

ja tööturule tagasitoomine, sotsiaalkorterid ning hoolitsus ebasoodsas olukorras olevate

elanikkonnarühmade eest ja nende sotsiaalne kaasamine;

d) üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstav hüvitis saartega

peetava õhu- või meretranspordiühenduse puhul, mille raames aasta keskmine reisijate

arv ei ületanud majandushuvi pakkuva teenuse osutamisele eelnenud kahe aasta jooksul

300 000 inimest aastas;

e) üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstav hüvitis lennujaamadele

ja sadamatele, mille teenindatavate reisijate arv ei ületanud majandushuvi pakkuva

teenuse osutamisele eelnenud kahe aasta jooksul lennujaamade puhul 200 000 ning

sadamate puhul 300 000 inimest aastas.

Eestis on siiani komisjoni otsuse 2012/21/EL alusel antud riigiabi punktide a, d ja e alusel, kuid

riigiabi nt sotsiaaleluruumide jaoks (punkt c) antud ei ole.

Eesti seisukohad ja nende põhjendused

1. Eesti toetab üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seotud riigiabieeskirjade

läbivaatamist, millega täpsustatakse liikmesriikide võimalusi toetada taskukohase

eluaseme projekte lähtuvalt iga liikmesriigi spetsiifilisest olukorrast, sealhulgas

arvestades iga liikmesriigi regionaalseid eripärasid, toetatavaid sihtrühmi ja

valikut sobivate eluasemete subsideerimiseks (renoveerimine, ehitus)

Selgitus:

Euroopa Komisjoni on pakkunud välja uue taskukohase eluaseme määratluse1 (ainult riigiabi

andmise eesmärgil), mis Eesti hinnangul piirab liialt liikmesriigil või kohalikul omavalitsusel

kujundada enda vajadusele vastavat eluasemepoliitikat. Kui taskukohase eluaseme määratlust

täpsustada, siis tuleb vältida ringdefinitsiooni (mõiste enese kaudu defineerimist) ja võtta

arvesse teisi olulisi standardeid lisaks minimaalsetele energiatõhususe standarditele (nt

juurdepääsetavus).

1 „Eluase kodumajapidamistele, kellel turutingimuste ja eelkõige turutõrgete tõttu puudub taskukohastel

tingimustel juurdepääs eluasemetele, mis vastavad minimaalsetele energiatõhususe standarditele.“

4

Komisjoni pakutud definitsioonis sisalduvad mõisted „Turutingimused“ ja „turutõrked“

eeldavad, et neid tingimusi on võimalik defineerida ja mõõta. Sisuliselt katab „taskukohastel

tingimustel“ kaks eelnevat terminit. Kui leibkonnal pole võimalik taskukohaselt eluaset lubada,

siis sisuliselt turutingimused seda ei võimalda. Sarnane olukord on nö turutõrke piirkondades,

kus kodu võib olla taskukohane, aga ei vasta energiatõhususe nõuetele või normaalsetele

elutingimustele.

Seetõttu tuleks taskukohase eluaseme määratlust täpsustada, et selgemalt eristada

sotsiaaleluruume ja taskukohaseid eluasemeid. Taskukohased eluasemed võivad vähendada

vajadust pikemaaegse sotsiaalabi (sotsiaaleluaseme) järele, kuid sotsiaaleluruumide kasutajate

hulgas on ka neid, kelle sotsiaalmajanduslikud probleemid on sügavamad kui eluaseme või

rahaliste vahendite puudumine.

Lisaks on mõistet defineeritud läbi mõiste enda, st „taskukohane elamispind on eluase, mis ei ole

tasukohaselt kättesaadav“. Selline defineerimine ei loo selgust, sest defineerimata on

tasukohasus. Tallinna linn on tellinud eluasemete kättesaadavuse uuringu, mis põhineb

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel ja arvutusmetoodikal, mis

defineerib eluaseme kättesaadavuse. OECD andmetel loetakse eluase taskukohaseks, kui selle

kulu (rent või laenumakse) moodustab alla 30% leibkonna brutosissetulekust. Link uuringule:

https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2025/Tallinna-tasukohase-eluasemepoliitika-

arendamise-voimaluste-analuus

Eesti suuremates linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu) toimib kinnisvaraturg üldiselt hästi ning

turutõrkeid ei esine, kuid uued eluasemed on muudes piirkondades laiale hulgale inimestele

kättesaamatud, kui uute elamispindade hind on alates 4000 eurot/m² või puudub pakkumine

sootuks.

Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid ei tuleks

määratleda ainult konkreetsetes piirkondades, kus esineb eluasemenappust, vaid

liikmesriigi kõikides piirkondades. Ettepanek on defineerida „taskukohasuse“ termin

selliselt, et see sisaldab ka turutõrke nõuet ning sel juhul ei ole eraldi vaja piirkondi piiritleda.

Eestis esineb eluaseme nappust peaaegu kõikides piirkondades. Kasvukeskustes ületab

sobivate eluruumide nõudlus pakkumist. Ka stabiilsetes piirkondades ja kahanevates

piirkondades on puudus kvaliteetsest eluruumist, st renoveeritud, energiatõhusast ja

tänapäevastele elustandarditele vastavatest elupindadest. Sellise pinna puudumine pärsib

piirkondlikku arengut, sest ei võimalda uute elanike ja tööjõu lisandumist piirkonda.

Eluaseme nappus väljendub erinevates piirkondades erinevalt. Seega ei tohiks üldist

majandushuvi pakkuvad teenused olla suunatud vaid kasvupiirkondadesse ehk piirkondadesse,

kus nõudlus ületab pakkumist.

Eesti eripära on, et tõmbekeskustest (peamiselt Tallinna/Tartu/Pärnu mõjupiirkond) väljaspool

uusi eluruume ei ehitata. Seega ei ole Eesti jaoks regionaalne piiritlemine vajalik ega

põhjendatud. Tuleb arvestada, et eluasemenappus ja selle põhjused on riigiti ning nii ajas kui

ka asukohas muutuv. Taskukohaste eluasemetega seotud teenuseid tuleks pigem soodustada

erinevates piirkondades, et kujuneksid piirkonnad, kus on erinevat tüüpi eluasemeid ja

elanikkonda.

Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvad teenused ei peaks hõlmama

liikmesriigi tasandil sissetuleku piirmäärasid (nt sissetulekudetsiilidel põhinevad

5

künnised), mille alusel määratakse kindlaks abisaajad, kellel on õigus taotleda taskukohaste

eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, sest sõltuvalt liikmesriigi

piirkonnast võib olla vaja piirmäärasid oluliselt diferentseerida.

Sotsiaalpindadel elavatel leibkondadel tõenäoliselt puudub võimalus lubada endale

taskukohase eluaseme sektoris elamist. Kui elupinnad muutuvad taskukohasemaks, siis peaks

tõusma nende arv, kes suudavad endale ise kodu soetada või üüriturult leida, sest hind, mida

peab koduostja või üüriinvestor välja käima, on väiksem. Võib olla ka olukord, et

sotsiaalpindadel elavad inimesed ei pruugi ise suuta eluaset osta, aga kuna inimesed üldiselt

suudavad taskukohasemate hindadega endale rohkem kodu osta, siis on nö tavapärasemal

üüriturul rohkem üüripinda, millele saaksid sotsiaalpindadel inimesed rohkem pretendeerida.

Ülempiiri seadmisel puudub ka oluline vajadus. Tõenäoliselt eelistavad kõrgema sissetulekuga

leibkonnad üürimisele omamist.

Sihtrühmale ülempiiri seadmine tähendab, et see võib negatiivselt mõjuda taskukohase

elamusektori finantsvõimekusele. Võib osutuda vajalikuks üürida pindasid jõukamatele

sihtrühmadele, et tagada piisav üüritulu, mille arvelt madalama sissetulekuga leibkodadele

taskukohasemat teenust pakkuda. Seega kärbiks sissetuleku piiride seadmine oluliselt

taskukohase eluasemesektori toimimist.

Eestis on piirkondi, kus uute elusasemete pakkumine puudub üldse. Neis piirkondades ei ole

probleemiks mitte niivõrd eraisikute sissetulek, kuivõrd arendajate ja finantseerijate huvi

puudumine (põhjuseks mh madal likviidsus).

Oluline on eristada neid isikuid, kes tingimata vajavad eluaset sotsiaalteenusena, ning neid, kes

peavad ise endale eluaseme (sh taskukohase) tagama. Küll aga võiks olla võimalus pakkuda

eluaset nt ka piirkonnale vajalikele töötajatele selleks, et nad ei koliks kättesaamatute

eluasemete tõttu mujale.

Leiame, et teatud olukordades tuleks isikutele, kes juba omavad eluasemekinnisvara või

ehitamiseks sobivat maad, välistada juurdepääs taskukohaste eluasemetega seotud üldist

majandushuvi pakkuvatele teenustele. Selline piirang võimaldaks saada eluaseme isikul (või

perel), kes seda enim vajab ja/või kellel on selleks vähem võimalusi ilma meetmeta. Defitsiidi

tingimustes on piirangud mõistlikud ja kohased, sest need aitavad vältida soodustuste

kuritarvitamist või olukorda, kus suur osa eluruumidest koondub lõpuks kitsa ringi ettevõtjate

omandisse, kes turutõrkeid ära kasutades üürivad eluruume välja kõrge hinnaga. Nt Tallinnas

on juba täna mitmeid üürileandjaid, kes üürivad välja väikeseid eluruume ruutmeetri hinnaga

alates 22 eurost (eur/m²), mis ületab turuhinda (umbes 13–14 eur/m²) enam kui 50%. Kuna

lõpphind on üürnikule siiski vastuvõetav, ollakse valmis ka selliseid eluruume üürima, kuid

lõppkokkuvõttes ei saa sellist lahendust (eriti pere jaoks) mõistlikuks pidada.

Siiski ei peaks eluaseme kinnisvara olemasolu täielikult välistama võimalust saada taskukohast

eluaset. Näiteks kui kohalikule omavalitsusele vajaliku töötaja pere elab teises omavalitsuses,

aga töötajal on vaja selles omavalitsuses tööl käia.

Samuti ei tohi piirang olla absoluutne, sest see ei oleks asjakohane nt olukorras, kus elaniku

kinnisvara asub kahanevas piirkonnas või vara on kortermajas, mis on alla 80% asustatud või

kui elanikule kuulub mõtteline osa kinnisasjast või vara on füüsiliselt ja moraalselt

6

amortiseerunud ega vasta tänapäevastele nõuetele ja mille väärtus on tühine. Välistuse aluseks

ei tohiks olla vara omamine, vaid sissetulek koos omatava vara koguväärtusega.

Me ei pea põhjendatuks seada prioriteediks taskukohaste eluasemetega seotud üldist

majandushuvi pakkuvate teenuste eraldamine teatavatele rühmadele, kellel on oluline

ühiskondlik roll. On tõenäoline, et regioonid konkureerivad konkreetsete teadmiste ja

oskustega tööjõu pärast, kelleks võivad muuhulgas olla õpetajad või arstid. Kuid nende puhul

ei ole küsimus tõenäoliselt taskukohasuses, vaid kohalike asutuste soovis neile

motivatsioonipakette luua. Ka riik on loonud teatava motivatsioonipaketi - riik maksab

ühekordset lähtetoetust neile tervishoiutöötajatele (eriarstid, õed, apteekrid), kes asuvad tööle

piirkondades, kuhu kvalifitseeritud töötajate leidmine on praktikas osutunud keeruliseks.

Võimaldada tuleks konkureerimisvõimalusi kõigile soovitud tingimustele vastavatele

pakkujatele, piiramata üht või teist sõltuvalt tema tegutsemisvormist. Sõltuvalt regioonist võib

pakkuja olla nii avaliku sektori kui erasektori asutus.

Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul on oluline

nii olemasolevate hoonete renoveerimine kui uusehitiste ehitamine. Vajadused erinevad

regiooniti, mistõttu ei tuleks eelistada üht teisele.

Peamine on pakutava teenuse kvaliteet (vastavus nõuetele), uue või olemasoleva hoonefondi

kasutamine on teisejärguline ja sõltub konkreetsest piirkonnast ning vajadusest. Arvestada

tuleb, et sihtgrupile pakutav hüve ei tekitaks sotsiaalset ebavõrdsust, mistõttu hüvega kaetav

eluase ei tohiks oluliselt erineda riigi keskmisest eluaseme kvaliteedist. See omakorda tähendab

pigem renoveerimist kui uue hoone ehitamist, mis on ka turutõrke lahendamiseks ja ka üldise

elukeskkonna ja hoonete seisundi vaates pigem ratsionaalsem lahendus. Eestis moodustab

märkimisväärse osa elukondlikust kinnisvarast üle 10 aasta vanused elamud ning umbes 60%

elanikkonnast elab korterelamutes, millest enamus on vanemad kui 30 aastat. Seetõttu ei ole

majanduslikult otstarbekas eelistada üksnes uuselamuid – toetada tuleks ka vanemate elamute

ja korrusmajade renoveerimist. Seevastu suuremates piirkondlikes keskustes, kus uut

kinnisvara turutingimustel sisuliselt ei arendata, võiks olla asjakohane ka uute hoonete

ehitamine, et luua mitmekesine elamufond ka väljaspool suuri arengupiirkondi, eelkõige

väljaspool pealinnapiirkonda.

Eelistama peaks ennekõike üürieluasemeid eluasemeomandile.

2. Liikmesriikidele peab jääma võimalus valida taskukohase eluaseme mudelit,

kehtestada taskukohaste eluasemetega seotud teenustele minimaalseid

kvaliteedistandardeid, kehtestada subsideeritud eluasemetele piiranguid müügile

ning kehtestada piirhindu ja hüvitissummasid.

Selgitus:

Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul tuleks

eelistada üürieluasemeid eluasemeomandile. Üürieluasemete eelistamisel oleks kasusaajaid

rohkem, sest eluruumi üürimise võimalus on paljudele kättesaadavam kui ostmine. Samuti

annab see suurema paindlikkuse nende eluruumide kasutajatele sisenemaks kõnealusesse

segmenti või sellest väljuma.

7

Taskukohane üürikodu võiks anda võimaluse elanikel soovi korral säästa piisavalt raha, et

vabal turul soovi korral omanikuks saada. Ühtlasi välditakse sellega spekulatiivseid tehinguid.

Täiendava paindlikkuse võimaldamiseks võiks alternatiivina üüri- ja omamisturu kõrval

pakkuda ka taskukohast nö right-of-occupancy (Soome mudelit), mis on midagi üürimise ja

omamise vahepealset. Selline astmestiku loomine võimaldab esimese kodu soetajatel liikuda

üüriturult omamisele.

Üürimise ja right-of-occupancy mudelid tagaksid ka kinnisvara jätkusuutliku haldamise ja

väldiksid renoveerimisvõla tekkimist, s.t ohtusid, millega omanike ühistud Ida-Euroopas

pidevalt silmitsi seisavad.

Kuigi meie eelistus kahest on üürimudel, toetame paindlikkuse säilitamist ja liikmesriigi

valikuvabadust, millist konkreetset mudelit antud juhul kasutada.

Liikmesriigi, piirkondlikul ja/või kohalikul tasandil tuleb taskukohaste eluasemetega seotud

üldist majandushuvi pakkuvate teenuste jaoks kehtestada minimaalseid

kvaliteedistandardid.

Komisjoni ettepaneku kohaselt võiksid minimaalsed kvaliteedistandardid kehtida nt eluruumi

minimaalse pindala; kütte ja jahutuse; ventilatsiooni; energiataristu, kanalisatsiooni ja

veevarustuse; hoone konstruktsiooni stabiilsuse ja tuleohutuse, hoone juurdepääsu ning

lairibaühendusele.

Taskukohase eluaseme turul peab olema tagatud kvaliteet, mis ennekõike tähendab

energiatõhusust, sisekliimat, eluruumide suurust, ohutust ja ligipääsetavust.

Turutingimustes on arendajatel surve pakkuda aina väiksemate tubadega eluruume. Selle

tulemusena on Eestis alates aastast 2000 eluruumide keskmised suurused vähenenud sõltumata

magamistubade arvust korteris.

Ilma minimaalsete kvaliteedistandarditeta võib tekkida olukord, kus eluruumidena müüakse

ruume, kus ei ole tagatud elamisväärsed tingimused ning mis võivad olla elamiseks ohtlikud.

Samuti võiks kehtestada tingimused, et õiguskäibes (üüri- või võõrandamistehingutes)

osaleksid vaid kasutusloaga kinnisasjad. See tagaks ostjale kindluse, et eluase on elamiseks

ohutu ja vastab elukohale esitatavatele nõuetele. Nii oleksid rajatavad eluasemed kvaliteetsed

ning avalikku raha kasutataks otstarbekalt.

Piirangute kehtestamisel tuleks siiski arvestada, et need ei piiraks liigselt turgu ega vähendaks

eluasemete hulka. Abi andmisega ei tohiks seada täiendavaid ja ebaproportsionaalseid

tingimusi, mis ei tulene siseriiklikest regulatsioonidest.

Üldiselt peaks olema tagatud kohustus pakkuda subsideeritud teenust teatud aja jooksul, et

tagada toetuse eesmärgipärasus ja teenuse tarbijale kindlus taskukohase eluaseme teenuse

jätkusuutlikkuses. Piirang peaks kestma vähemalt ühe põlvkonna ehk umbes 30 aastat. Lisaks

peaks kehtima subsideeritud eluasemete müügile piirang neid turuhinnaga edasi müüa

vähemalt 30 aastat sarnaselt subsideeritud üürieluasemete pakkumise kohustusliku perioodiga,

et vältida nende kasutamist spekulatiivsetel eesmärkidel. Alternatiivina võiks kaaluda

8

võimalust, et eluasemeid võib müüa, kuid sellisel juhul tuleb ka varem saadud soodustus tagasi

maksta või seada müügihinnale regulatiivsed piirangud (nt ostuhind + perioodi inflatsioon –

amortisatsioon või muu mudel spekulatiivse tulu välistamiseks).

Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul tuleks

liikmesriigi abimeetme rakendajal kehtestada eluasemete maksimaalne üüri- või

müügihind. Taskukohaste eluasemete maksimaalne üüri- või müügihind peaks olema üks

garantiidest, et see pakub toodet/teenust eeldatavale sihtgrupile ja ei loo juurde lihtsalt

tavahinnaga lisapakkumist. Üürihinna puhul peab meetme rakendaja poolt olema määratud

metoodika taskukohase ja ühtlasi jätkusuutliku üürimäära kehtestamiseks.

Meetme rakendaja peaks kehtestama taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi

pakkuvate teenuste miinimumhinnad, tagamaks, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste

hüvitis ei ületaks seda, mis on vajalik abisaajale taskukohasuse tagamiseks, vähendades seeläbi

turumoonutusi, ning samal ajal tagades eluasemepakkujale rahalise jätkusuutlikkuse.

Eristamaks tasukohasust isikule tagatavast minimaalsest toimetulekust peaks teenused olema

asjakohaselt hinnastatud. Iga soodustuse rakendamine peab olema nii õiguslikult reguleeritud

kui ka majanduslikult põhjendatud, et vältida süsteemi kuritarvitusi. Nii tagame parema

juurdepääsu taskukohastele eluasemetele just neile, kes neid kõige enam vajavad.

Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul peaks

olema ette nähtud maksimaalne hüvitissumma ja seda tuleks kohaldada ruutmeetri

kohta. Sekkumise korral peaks olema tagatud kompensatsioonimeetme proportsionaalsus. Kui

antud abiliigi puhul räägitakse peamiselt toetusest ehitusinvesteeringutele, siis on kõige

standardsem ühisosa nendel projektidel ilmselt ehitatav või rekonstrueeritav elamispinna

ruutmeeter. Maksimumsumma ruutmeetri kohta aitab vältida tegevuste ülekompenseerimist.

Küll saab ruutmeetri hinnast rääkida siiski konkreetse liikmesriigi sees toimuvate tegevuste

vaates ning arvestades hindade suurt variatiivsust liikmesriikide vahel, ei tohiks regulatiivselt

piirata hinda EL üleselt.

3. Eesti toetab komisjoni otsuses 2012/21/EL toodud üldist majandushuvi pakkuvate

teenuste osutamise eest makstava hüvitise ülemmäära korrigeerimist inflatsiooni

võrra ja aruandluskohustuse lihtsustamise osas, kuid ei toeta teenuse osutamise

ülesande andmise aktis komisjoni otsusele 2012/21/EL viitamise nõudest

loobumist.

Selgitus:

Euroopa Komisjoni otsuse 2012/21/EL artikli 2 lõike 1 punkti a kohaselt on üldist

majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise puhul makstav hüvitis muudes valdkondades kui

transport ja transporditaristu kuni 15 miljonit eurot aastas. Nimetatud ülemmäär on kehtinud

alates 2012. aastast. Oleme seisukohal, et 15 miljoni euro suurust ülemmäära tuleks

korrigeerida, võttes arvesse inflatsiooni, mis on kõige otsesemalt seotud piirmäära

ajakohastamise eesmärgiga.

Euroopa Komisjoni otsuse 2012/21/EL otsuse artikliga 9 on liikmesriikidele kehtestatud iga

kahe aasta tagant aruannete, milles tuleb esitada üksikasjalik teave üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid käsitleva otsuse kohaldamise kohta, esitamise kohustus. Selline

9

aruandluskohustus ei kehti muude riigiabi reeglite alusel antava abi kohta. Leiame, et

üksikasjalike aruannete esitamise kohustus tekitab liigset halduskoormust ja

aruandluskohustust tuleks seetõttu lihtsustada ehk sätestada ka Euroopa Komisjoni otsuses

2012/21/EL tavapärane riigiabi aruandluskohustus sarnaselt näiteks üldise grupierandi määruse

artikli 11 lõike 1 punktiga b2. Tavapärase aastaaruandluskohustuse järgi tuleb liikmesriigil

esitada Euroopa Komisjoni rakenduse SARI (State Aid Reporting Interactive) kaudu üksnes

andmed aruandeaastal abimeetmest tehtud väljamaksete kohta.

Euroopa Komisjoni otsuse 2012/21/EL otsuse artikli 4 punktis f on sätestatud, et üldist

majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise ülesande andmise akt („ülesande andmise akt“)

peab sisaldama viidet üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevale otsusele (Euroopa

Komisjoni otsusele 2012/21/EL). Selle nõude eesmärk on tagada läbipaistvus. Leiame, et abi

saajate teadlikkuse tõstmiseks ning riigiabi andmise läbipaistvuse tagamiseks on jätkuvalt

vajalik viidata komisjoni otsusele.

4. Eesti toetab komisjoni otsuse 2012/21/EL täpsustamist, et hõlbustada

esmatähtsate ravimite õigusaktis määratletud projektide elluviimiseks vajalikku

rahastamist.

Selgitus:

Hetkel kehtivas komisjoni otsuses 2012/21/EL tuleks õigusselguse huvides täpsustada

esmatähtsate ravimite kättesaadavuse toetamist. Kuigi Euroopa Komisjon suunistes3

käsitletakse komisjoni otsuse 2012/21/EL alusel riigiabi andmist esmatähtsate ravimite

varustuskindluse toetamiseks, lihtsustaks otsuses esmatähtsate ravimite regulatsiooni

väljatoomine toetusmeetmete rakendamist. Esmatähtsate ravimite tootmise või

tarneahelatelülide toetamise lihtsustamine vähendab nii Eesti kui teiste liikmesriikide sõltuvust

kolmandatest riikidest nende ravimite kättesaadavuse tagamisel.

Esmatähtsate ravimite varustuskindluse tagamisele aitavad kaasa tootmise geograafiline

tasakaal ja tootmise hajutatus, et vältida olukorda, kus mitu liikmesriiki keskenduvad sama

ravimi või toimeaine tootmisele ning seda ühes regioonis. Projektide elluviimiseks vajaliku

rahastamise hõlbustamine aitab sellele kaasa, võimaldades toetada väiksemate turgude

omatootmist, kuid siseturu tõrgeteta toimimise ja liikmesriikide vajaduste katmiseks

ravimitega piisava varustatuse tagamiseks on olulisim EL ülese strateegia, koordinatsiooni ja

rahastuse olemasolu.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Rahandusministeerium saatis arvamuse saamiseks 17.06.2025 kirja ministeeriumidele,

Tallinna Linnavalitsusele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Lisaks saatis Rahandusministeerium küsimustiku 12.06.2025 e-kirjaga riigiabi võrgustiku

liikmetele (riigiabi võrgustik hõlmab 73 liiget erinevatest riigiabi andvatest asutustest).

Tagasiside küsimustikule saatsid Kliimaministeerium, Tallinna linn, ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium. Sotsiaalministeerium andis üldise sisendi sotsiaalruumide ja

sotsiaalteenuste korraldamise vaates ning sisendi vajaduse osas muuta komisjoni otsust

2 Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 kohane elektroonilises vormis aastaaruanne. 3 Guidance on the application of State aid rules in the context of the Critical Medicines Act, kättesaadav: a51c37be-2f9f-4d92-bdf5-ae38bfa91908_en

10

2012/21/EL esmatähtsate ravimite õigusakti kontekstis. Haridus- ja Teadusministeerium teatas,

et elamumajanduse regulatsioone puudutavad teemad ei kuulu ministeeriumi valitsemisala

küsimuste hulka.

Jätkutegevuse plaan

Euroopa Komisjoni konsultatsioon on avatud kuni 31. juuli 2025. Pärast konsultatsiooni lõppu

avaldatakse konsultatsiooni lehel põhipunktide faktiline kokkuvõte. Lisaks koostab komisjon

kokkuvõtliku aruande, mis sisaldab kokkuvõtete kõigist konsultatsiooni tulemustest.

Komisjoni otsuse 2012/21/EL muutmise eelnõu ja vajadusel ka üldist majandushuvi pakkuvate

teenuste teatise eelnõu muudatuste kohta korraldab Euroopa Komisjon eraldi konsultatsiooni.

Komisjon kavandab otsuse ja teatise muudatused vastu võtta 2026. a esimeses kvartalis.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

… juuli 2025. a nr

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni „Üldist majandushuvi

pakkuvate teenustega seotud riigiabieeskirjade läbivaatamine, eelkõige elamumajanduse

valdkonnas (taskukohased eluasemed)“ jaoks

1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku

konsultatsiooni „Üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seotud riigiabieeskirjade

läbivaatamine, eelkõige elamumajanduse valdkonnas (taskukohased eluasemed)“ jaoks:

1.1. Eesti toetab üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seotud riigiabieeskirjade

läbivaatamist, millega täpsustatakse liikmesriikide võimalusi toetada taskukohase

eluaseme projekte lähtuvalt iga liikmesriigi spetsiifilisest olukorrast, sealhulgas tuleb

arvestada iga liikmesriigi regionaalseid eripärasid, toetatavaid sihtrühmi ja valikut

sobivate eluasemete subsideerimiseks (renoveerimine, ehitus).

1.2. Liikmesriikidele peab jääma võimalus valida taskukohase eluaseme mudelit,

kehtestada taskukohaste eluasemetega seotud teenustele minimaalseid

kvaliteedistandardeid, kehtestada subsideeritud eluasemetele piiranguid müügile ning

kehtestada piirhindu ja hüvitissummasid.

1.3. Eesti toetab komisjoni otsuses 2012/21/EL toodud üldist majandushuvi pakkuvate

teenuste osutamise eest makstava hüvitise ülemmäära korrigeerimist inflatsiooni võrra

ja aruandluskohustuse vähendamist, kuid ei toeta teenuse osutamise ülesande andmise

aktis komisjoni otsusele 2012/21/EL viitamise nõude loobumist;

1.4. Eesti toetab komisjoni otsuse 2012/21/EL täpsustamist, et hõlbustada esmatähtsate

ravimite õigusaktis määratletud projektide elluviimiseks vajalikku rahastamist.

2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.

3. Rahandusministeeriumil vastata kaasamisküsitlusele punktis 1 nimetatud seisukohadest

lähtuvalt ja teha need teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade

kujundamisesse.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

1

Draft ID: f48fe0c2-89e6-41a3-b4fd-934b8837a21f

Date: 12/06/2025 14:52:59

422 to §424 to

Küsimustik avaliku konsultatsiooni jaoks: üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seotud riigiabieeskirjade läbivaatamine, eelkõige elamumajanduse valdkonnas

Küsimustik avaliku konsultatsiooni jaoks: üldist majandushuvi

pakkuvate teenustega seotud riigiabieeskirjade läbivaatamine,

eelkõige elamumajanduse valdkonnas

Eluasemed on viimastel aastatel muutunud vähem taskukohaseks. Enamik liikmesriike kannatab praegu

kriitilise eluasemenappuse all, eelkõige suurlinnades. Eluasemekulud on võrreldes sissetulekutega

märkimisväärselt tõusnud, kujutades endast suurt sotsiaalset probleemi ja koormust peredele, noortele ja

teistele inimestele, kellel puudub juurdepääs taskukohase hinnaga sobivale eluasemele. See mõjutab

Euroopa konkurentsivõimet, kahjustades liikuvust ja juurdepääsu töövõimalustele, sealhulgas ühiskonna

oluliste töötajate puhul. Lisaks on kehva kvaliteediga eluasemetel otsene negatiivne mõju elukvaliteedile ja

tervisele. Eluasemeprobleemid on eriti teravad linnapiirkondades, kus elab kolm neljandikku ELi

elanikkonnast, ning need mõjutavad ka maapiirkondi (mõnikord on nõudlus linnapiirkondades liiga suur või

maapiirkondades tekib rahvastikukao tõttu hinnalangus).

Selle kiireloomulise probleemi lahendamiseks on vaja jõulisi poliitikameetmeid Euroopa tasandil, et toetada

võimalikult tõhusalt riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku tasandit. Komisjon on nimetanud ametisse

elamumajanduse voliniku ning loonud taskukohaste eluasemete rakkerühma, mis koordineerib komisjoni

eluasemetega seotud töövoogusid. Komisjon esitab 2026. aastal Euroopa taskukohaste eluasemete kava, et

täiendada liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste eluasemepoliitikat ja -algatusi, samal ajal

austades eluasemesektoris subsidiaarsuse põhimõtet ning võttes arvesse paljude asjakohaste sidusrühmade

erinevaid huvisid.

Liikmesriikide tugi taskukohaste eluasemete projektide soodustamiseks võib hõlmata mitmesuguseid finants-

ja regulatiivseid vahendeid. Selliste vahendite kasutuselevõtt võib kujutada endast riigiabi ja/või nõuda

komisjonilt riigiabi heakskiitmist.

Liikmesriigid võivad anda sotsiaaleluruumidega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste hüvitist ilma

komisjoni eelneva heakskiiduta ning ilma üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsuse kohase

hüvitise ülemmäärata, eeldusel et kõik selles sätestatud tingimused on täidetud.

Kuigi üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlev otsus võiks põhimõtteliselt hõlmata ka taskukohaste

eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, i) ei ole taskukohased eluasemed üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevas otsuses määratletud, mis raskendab liikmesriikide jaoks

taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kavandamist, ning ii) kuivõrd

asjaomased üldist majandushuvi pakkuvad teenused läheksid kaugemale sotsiaaleluruumide

Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.

2

kohaldamisalast, ei tohiks üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsuse alusel makstav hüvitis

ületada 15 miljonit eurot aastas, mis ei ole olemasolevate vajaduste rahuldamiseks piisav.

Kui taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste jaoks on juba makstud

hüvitist 15 miljonit eurot aastas, võiks neid toetada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku

alusel (mida kohaldatakse juhtudel, kus üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevat otsust ei

kohaldata), tingimusel et neist on eelnevalt teatatud ja komisjon on need heaks kiitnud. Lisaks raskustele

taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kavandamisel ja vajadusele

teatada sellega seotud meetmetest, on üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistikus sätestatud

rangemad kokkusobivuse tingimused kui üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevas otsuses,

mistõttu ei ole see taskukohaste eluasemete rahastamiseks otstarbekas. Peale selle ei ole liikmesriigid

taskukohaste eluasemete hüvitamisest kunagi üldist majandushuvi käsitlevate teenuste raamistiku alusel

teatanud.

Seda arvesse võttes on komisjon mõnel juhul kiitnud heaks taskukohaste eluasemete meetmete jaoks antava

riigiabi otse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 107 lõike 3 punkti c alusel,

olles enne hinnanud, kas abi positiivne mõju konkurentsile kaalub üles selle negatiivse mõju. Viimastel

aastatel on komisjon sel viisil heaks kiitnud kolm eluasemekava, mis puudutasid Rootsit (SA

.56305)[1], Iirimaad (SA.102927)[2] ja Tšehhit (SA.106249)[3]. Selliste otsuste puhul on siiski vajalik

teatamine ja juhtumipõhine hindamine, mis muudab sellise käsitluse üldise kohaldamise jaoks sobimatuks.

Selles kontekstis vaatab komisjon läbi üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevad eeskirjad, et

pakkuda liikmesriikidele rohkem paindlikkust, et toetada taskukohaseid eluasemeid, eeskätt rahastades

uute hoonete ehitamist ja/või olemasolevate hoonete renoveerimist. Seda tehes peab komisjon siiski

oluliseks vältida i) põhjendamatut sekkumist turujõududesse, mis võivad välja tõrjuda erainvesteeringud ja

moonutada konkurentsi, ning ii) mõju sotsiaaleluruumidele, mis kahjustab kõige haavatavamaid

ühiskonnarühmi.

Selle läbivaatamisega teeb komisjon ettepaneku lisada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevasse

otsusesse taskukohase eluaseme määratlus. Komisjon kaalub praegu järgmist määratlust üksnes riigiabi

eesmärgil ning piiramata muid määratlusi, mida liikmesriigid või muud institutsioonid võivad kasutada muudel

asjaoludel:

„Eluase kodumajapidamistele, kellel turutingimuste ja eelkõige turutõrgete tõttu puudub

taskukohastel tingimustel juurdepääs eluasemetele, mis vastavad minimaalsetele energiatõhususe

standarditele.“

Eespool määratletud taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid võiks

hüvitada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsuse alusel kas piiramatu summa või

kindlaksmääratud maksimumsumma ulatuses.

Komisjon esitab üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevates eeskirjades suunised üldtingimuste

kohta, mida tuleb arvesse võtta, kui kavandatakse eespool määratletud taskukohaste eluasemetega seotud

üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, et tagada kooskõla määratlusega ja vältida ilmselgete vigade

tekkimise riske.

Lisaks teeb komisjon ettepaneku selgitada, et sotsiaalelamute ja taskukohaste eluasemete renoveerimisse

tehtud investeeringutega seotud kulusid võib sotsiaalelamute ja taskukohaste elamutega seotud üldist

majandushuvi pakkuvate teenuste rahastamisel arvesse võtta.

Peale selle lihtsustab, ajakohastab ja täpsustab komisjon üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevas

otsuses ja võimaluse korral üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevas teatises esitatud mõningaid

mõisteid, kehtestamata sellega seoses uusi norme, lähtudes üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid

käsitlevate eeskirjade hindamisest ja üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele antava vähese tähtsusega

abi määruse läbivaatamisest.

3

Seda arvesse võttes on avaliku konsultatsiooni eesmärk koguda teavet, mis aitab kaasa komisjoni üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevate eeskirjade läbivaatamisele. Avalik konsultatsioon kestab

31. juulini.

Konsultatsiooni käigus saadud vastuseid analüüsitakse ning põhipunktide faktiline kokkuvõte ja järeldused

avaldatakse komisjoni kesksel avalike konsultatsioonide veebilehel. Pärast avaliku konsultatsiooni lõppu

avaldatakse konsultatsiooni lehel faktiline kokkuvõte. Lisaks koostatakse kokkuvõtlik aruanne, mis sisaldab

kokkuvõtet kõigist konsultatsiooni tulemustest.

[1] 11. septembril 2020 kiitis komisjon heaks Rootsi abikava otse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, millega antakse

toetust a) üürieluasemete ehitamiseks piirkondades, kus elanikkond on kasvamas ja on tekkinud eluasemenappus, või omavalitsustes, kus

elanikkond on kasvamas ja kus puuduvad teatavat liiki eluasemed, ning b) üliõpilastele mõeldud üürieluasemete ehitamiseks omavalitsustes,

kus asuvad ülikoolid või muud kõrgharidusasutused, või selliste omavalitsuste lähedusse.

[2] 6. veebruaril 2023 kiitis komisjon heaks Iirimaa abikava, millega toetatakse omanik-kasutajatele müümiseks mõeldud korterite ehitamist

Dublinis ja teistes Iiri linnades, et suurendada korterite pakkumist ja stimuleerida eluasemete omandamist. Selle juhtumi puhul tõid Iirimaa am

etiasutused välja selle, et praegused turuhinnad ei ole korterite kasvavate ehituskulude katmiseks piisavad ning et see on põhjustanud Iirimaa

linnades eluasemenappuse.

[3] 8. aprillil 2024 kiitis komisjon heaks Tšehhi abimeetme taskukohaste üürieluasemete toetamiseks Tšehhis. Meetme eesmärk on

suurendada taskukohaste eluasemete pakkumist teatavatele sihtrühmadele (nt elutähtsate kutsealade töötajad, nagu

politseinikud, õpetajad, tuletõrjujad, tervishoiutöötajad, ja pagulased), toetades eluasemete ehitamist ja renoveerimist

toetuste ja laenude kaudu. Täiendav eluasemete pakkumine, et neid turuhinnast madalama hinnaga välja üürida, ei oleks ilma abita

ehitamise puhul rahaliselt jätkusuutlik.

Üldteave vastaja kohta

* Vastaja kategooria?

kodanik

avaliku sektori asutus (riiklik)

avaliku sektori asutus (piirkondlik)

avaliku sektori asutus (kohalik)

ettevõtja/äriühing

ettevõtjate/äriühingute ühendus

finantsasutus

sotsiaalpartner

akadeemiline asutus / teadusasutus

vabaühendus

muu [palun täpsustage]

* kodakondsus

EL

ELi mittekuuluvate riikide kodanikud / hargmaine

Taskukohase eluaseme määratlus

Kuigi praegu puudub ELi tasandil taskukohase eluaseme ühtne määratlus, tuleb see mõiste riigiabi

eesmärgil kindlaks määrata, et oleks selge, millist liiki eluasemeteenuseid võib üldist majandushuvi

4

pakkuvaid teenuseid käsitleva läbivaadatud otsuse alusel hüvitada. Komisjon kavatseb kehtestada

taskukohaste eluasemete kohta ainult riigiabi eesmärgil järgmise määratluse:

„Eluase kodumajapidamistele, kellel turutingimuste ja eelkõige turutõrgete tõttu puudub taskukohastel

tingimustel juurdepääs eluasemetele, mis vastavad minimaalsetele energiatõhususe standarditele.“

* Kas teie arvates piisab pakutud määratlusest, et liikmesriigid saaksid rakendada taskukohaste

eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid kooskõlas üldist majandushuvi pakkuvaid

teenuseid käsitleva otsusega, vältides samal ajal

i) põhjendamatut sekkumist turujõududesse, mis võivad välja tõrjuda erainvesteeringud ja moonutada

konkurentsi, ning

ii) mõju sotsiaaleluruumidele, mis kahjustab kõige haavatavamaid ühiskonnarühmi?

Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on.

kuni 2000 tähemärki

* Kas teie arvates tuleks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvad teenused

määratleda ainult konkreetsetes piirkondades, kus esineb eluasemenappust?

Jah

Ei

Ei oska öelda

Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on.

kuni 2000 tähemärki

Isikud, kellele on suunatud taskukohaste eluasemetega seotud üldist

majandushuvi pakkuvad teenused

Taskukohased eluasemed erinevad sotsiaaleluruumidest sihtrühma poolest. Kui taskukohased eluasemed

Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid ei tuleks määratleda ainult konkreetsetes piirkondades, kus esineb eluasemenappust, vaid liikmesriigi kõikides piirkondades. Kui defineerida „taskukohasuse“ termini selliselt, et see sisaldab ka turutõrke nõuet, siis eraldi ei ole vaja piirkondi piiritleda. Eluaseme nappus väljendub erinevates piirkondades erinevalt, mistõttu ei ole eesmärgipärane piirkondi limiteerida. Mõnes piirkonnas võib pakkumine olla liiga kõrge hinnaga, mõnes piirkonnas võib kvaliteetse/moodsa eluaseme pakkumine puududa sootuks.

Me ei toeta Euroopa Komisjoni pakutud taskukohase eluaseme määratlust, kuna see piirab liikmesriigil

või kohalikul omavalitsusel kujundada enda vajadusele vastavat eluasemepoliitikat. Leiame, et

taskukohase eluaseme määratlust tuleb täpsustada: vältida ringdefinitsiooni (mõiste enese kaudu

defineerimist) ja võtta arvesse teisi olulisi standardeid lisaks minimaalsetele energiatõhususe

standarditele (nt juurdepääsetavus).

Tallinna linn on tellinud eluasemete kättesaadavuse uuringu, mis põhineb Majanduskoostöö ja Arengu

Organisatsiooni (OECD) andmetel ja arvutusmetoodikal, mis defineerib eluaseme kättesaadavuse.

OECD andmetel loetakse eluase taskukohaseks, kui selle kulu (rent või laenumakse) moodustab alla

30% leibkonna brutosissetulekust. Link uuringule:

https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2025/Tallinna-tasukohase-eluasemepoliitika-arendamise-

voimaluste-analuus

5

on üldiselt ette nähtud madalama või keskmise sissetulekuga ühiskonnarühmadele, kellel on raskusi

juurdepääsul turuhinnaga eluasemetele, siis sotsiaaleluruumid on suunatud sotsiaalselt vähemsoodsas

olukorras olevatele ühiskonnarühmadele, kellel on suuremad sotsiaal-majanduslikud vajadused.

Tagamaks, et taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvad teenused jõuaksid

tulemuslikult abivajajateni, ja minimeerimaks eraeluasemeturu moonutusi, käsitletakse järgmistes

küsimustes kriteeriume, mille saaks kindlaks määrata liikmesriigi tasandil, et piiritleda selge sihtrühm

taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste jaoks.

* Kas teie arvates peaks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvad teenused

hõlmama sissetuleku piirmäärasid (nt sissetulekudetsiilidel põhinevad künnised), mille alusel määratakse

kindlaks abisaajad, kellel on õigus taotleda taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid?

Jah

Ei

Ei oska öelda

Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on.

kuni 2000 tähemärki

* Kas teie arvates tuleks isikutele, kes juba omavad eluasemekinnisvara (ka ühisvara) või ehitamiseks

sobivat maad, välistada juurdepääs taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvatele

teenustele?

Jah

Jah, teatud olukordades

Ei

Ei oska öelda

Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on.

kuni 2000 tähemärki

* Kas peate põhjendatuks seada prioriteediks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi

pakkuvate teenuste eraldamine teatavatele rühmadele, kellel on oluline ühiskondlik roll?

Jah

Ei

Ei oska öelda

Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on.

Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvad teenused ei peaks hõlmama

liikmesriigi tasandil sissetuleku piirmäärasid (nt sissetulekudetsiilidel põhinevad künnised), mille

alusel määratakse kindlaks abisaajad, kellel on õigus taotleda taskukohaste eluasemetega seotud üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid.

Eestis on piirkondi, kus uute elusasemete pakkumine puudub üldse. Neis piirkondades ei ole

probleemiks mitte niivõrd eraisikute sissetulek kuivõrd arendajate ja finantseerijate huvi puudumine

(madal likviidsus).

Teatud olukordades tuleks isikutele, kes juba omavad eluasemekinnisvara või ehitamiseks sobivat maad, välistada juurdepääs taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele. Selline piirang ei peaks olema absoluutne vaid olema seotud omatava vara iseloomuga või väärtusega.

6

kuni 2000 tähemärki

Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate

teenuste hinnad

Selleks et tagada abivajajatele tegelik juurdepääs taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi

pakkuvatele teenustele, võib taskukohasuse säilitamiseks olla vajalik kehtestada hinnalaed. Samal ajal võib

minimaalse hinnataseme kehtestamine olla põhjendatud ka selleks, et vältida ülemääraseid toetusi ja

tagada aus konkurents, mis võib kaudselt kaitsta ka sotsiaaleluruumidele eraldatud riigieelarveid. Seda

arvesse võttes uuritakse järgmistes küsimustes asjakohaseid hinnakujundusmehhanisme, mida saaks

kasutada taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul.

* Kas teie arvates peaks üldist taskukohaste eluasemetega seotud majandushuvi pakkuvate teenuste puhul

nägema ette eluasemete maksimaalse üüri- või müügihinna?

Jah

Ei

Ei oska öelda

Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on.

kuni 2000 tähemärki

* Kas teie arvates tuleks kehtestada taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate

teenuste miinimumhind, tagamaks, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste hüvitis ei ületaks seda, mis

on vajalik abisaajale taskukohasuse tagamiseks, vähendades seeläbi turumoonutusi, ning samal ajal

tagades eluasemepakkujale rahalise jätkusuutlikkuse?

Jah

Ei

Ei oska öelda

Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on.

kuni 2000 tähemärki

Kas teil on muid ettepanekuid seoses põhimõtetega, miks võiksid tagada eluasemete rahalise

taskukohasuse, vältides samal ajal ülemääraseid turumoonutusi, mida tekitaksid hinnad, mis on

turuhindadega võrreldes liiga madalad? Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud

vms, mis teil selle kohta on.

Ühiskondliku rolliga piiritlemine võib oluliselt vähendada huvi antud lahenduste vastu (isiku eluase

seotakse tema töökohaga), siis ei pea vajalikuks ühiskondlikku rolli eeltingimuseks seada.

Tasukohaste eluasemete maksimaalne üüri- või müügihind peaks olema üks garantiidest, et see pakub

toodet/teenust eeldatavale sihtgrupile ja ei loo juurde lihtsalt tavahinnaga lisapakkumist.

Üürihinna puhul peab olema määratud metoodika taskukohase ja ühtlasi jätkusuutliku üürimäära

kehtestamiseks.

Eristamaks tasukohasust isikule tagatavast minimaalsest toimetulekust peaks teenused olema asjakohaselt

hinnastatud. Iga soodustuse rakendamine peab olema nii õiguslikult reguleeritud kui ka majanduslikult

põhjendatud, et vältida süsteemi kuritarvitusi. Nii tagame parema juurdepääsu taskukohastele eluasemetele just

neile, kes neid kõige enam vajavad.

7

Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate

teenuste miinimumnõuded

Lähtudes eespool esitatud taskukohase eluaseme määratlusest näib oluline, et taskukohane eluase peaks

vastama põhilistele kvaliteedi-, ohutus- ja energiatõhususe standarditele. Seetõttu käsitlevad järgmised

küsimused miinimumnõudeid, mis tuleks kehtestada subsideeritud taskukohaste eluasemetega seotud

üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul.

* Kas teie arvates tuleks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste jaoks

kehtestada liikmesriigi, piirkondlikul ja/või kohalikul tasandil minimaalsed kvaliteedistandardid (nt eluruumi

minimaalne pindala; küte ja jahutus; ventilatsioon; energiataristu, kanalisatsioon ja veevarustus; hoone

konstruktsiooni stabiilsus ja tuleohutus, hoone juurdepääs lairibaühendusele)?

Jah

Ei

Ei oska öelda

Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on.

kuni 2000 tähemärki

Üldiselt ollakse seisukohal, et pikaajalise taskukohasuse tagamiseks peaksid subsideeritud eluasemed

säilitama taskukohasuse piisavalt pikal ajavahemikul. Sellega seoses palun vastake järgmistele

küsimustele.

* Üürieluasemed Kas teie arvates tuleks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste hüvitist saavatelt

taskukohaste eluasemete pakkujatelt nõuda, et nad pakuksid subsideeritud üürieluasemeid taskukohase

hinnaga konkreetsel minimaalsel ajavahemikul?

Jah, kuid ma ei oska pakkuda sobivat miinimumkestust.

Jah, vähemalt 5 aastat.

Komisjoni ettepaneku kohaselt võiksid minimaalsed kvaliteedistandardid kehtida nt eluruumi minimaalse

pindala; kütte ja jahutuse; ventilatsiooni; energiataristu, kanalisatsiooni ja veevarustuse; hoone konstruktsiooni

stabiilsuse ja tuleohutuse, hoone juurdepääsu ning lairibaühendusele.

Taskukohase eluaseme turul peab olema tagatud kvaliteet, mis ennekõike tähendab energiatõhusust, sisekliimat,

eluruumide suurust ja ohutust.

Turutingimustes on arendajatel surve pakkuda aina väiksemate tubadega eluruume. Selle tulemusena on Eestis

alates aastast 2000 eluruumide keskmised suurused vähenenud sõltumata magamistubade arvust korteris.

Ilma minimaalsete kvaliteedistandarditeta võib tekkida olukord, kus eluruumidena müüakse ruume, kus ei ole

tagatud elamisväärsed tingimused ning mis võivad olla elamiseks ohtlikud. Samuti võiks kehtestada tingimused,

et õiguskäibes (üüri- või võõrandamistehingutes) osaleksid vaid kasutusloaga kinnisasjad. See tagaks ostjale

kindluse, et eluase on elamiseks ohutu ja vastab elukohale esitatavatele nõuetele. Nii oleksid rajatavad

eluasemed kvaliteetsed ning avalikku raha kasutataks otstarbekalt.

Piirangute kehtestamisel tuleks siiski arvestada, et need ei piiraks liigselt turgu ega vähendaks eluasemete hulka.

Abi andmisega ei tohiks seada täiendavaid ja ebaproportsionaalseid tingimusi, mis ei tulene siseriiklikest

regulatsioonidest.

8

Jah, vähemalt 10 aastat.

Jah, vähemalt 20 aastat.

Jah, vähemalt 30 aastat või rohkem.

Ei

Ei oska öelda

Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on.

kuni 2000 tähemärki

* Eluasemeomand Kas teie arvates tuleks nõuda, et subsideeritud eluasemeid ei ole lubatud pärast ostmist

konkreetsel minimaalsel ajavahemikul turuhinnaga / teatavat ülemmäära ületava hinnaga või teatavatele

sobivusnõuetele mittevastavatele leibkondadele edasi müüa, et vältida nende kasutamist spekulatiivsetel

eesmärkidel?

Jah, kuid ma ei oska pakkuda sobivat miinimumkestust.

Jah, vähemalt 5 aastat.

Jah, vähemalt 10 aastat.

Jah, vähemalt 20 aastat.

Jah, vähemalt 30 aastat või rohkem.

Ei

Ei oska öelda

Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on.

kuni 2000 tähemärki

Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate

teenuste valduse liik

Valduse liigi valik - üürieluase või eluasemeomand - võib märkimisväärselt mõjutada juurdepääsu

taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele ja nende teenuste

pikaajalist jätkusuutlikkust. Üürieluasemed on sageli kättesaadavamad, nõuavad vähem alginvesteeringuid

ning pakuvad muutuvates majandus- ja tööturutingimustes suuremat paindlikkust. Teisest küljest tagab

eluasemeomand pikaajalise kindlustunde ja võimaluse koguda kapitali , kuid see nõuab suuremaid

alginvesteeringuid ja toob üksikisikutele kaasa finantsriske. milleks võib olla turulangus või sundtäitmine.

Järgmises küsimuses uuritakse, kuidas neid valduse liike seoses taskukohaste eluasemetega seotud üldist

majandushuvi pakkuvate teenustega käsitlema peaks.

* Kas teie arvates tuleks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul

Üldiselt peaks olema tagatud kohustus pakkuda subsideeritud teenust teatud aja jooksul, et tagada toetuse

eesmärgipärasus ja teenuse tarbijale kindlus taskukohase eluaseme teenuse jätkusuutlikkuses. Piirang peaks

kestma vähemalt ühe põlvkonna ehk umbes 30 aastat.

Subsideeritud eluasemete müügile peaks kehtima piirang neid turuhinnaga edasi müüa vähemalt 30 aastat, et

vältida nende kasutamist spekulatiivsetel eesmärkidel. Alternatiivina võiks kaaluda võimalust, et eluasemeid

võib müüa, kuid sellisel juhul tuleb ka varem saadud soodustus tagasi maksta või seada müügihinnale

regulatiivsed piirangud (nt ostuhind + perioodi inflatsioon – amortisatsioon või muu mudel spekulatiivse tulu

välistamiseks).

9

seada esikohale teatavat liiki valdus? Kui jah, siis millist järgmist valduse liiki tuleks eelistada?

Jah, eelistada tuleks üürieluasemeid.

Jah, eelistada tuleks eluasemeomandit.

Ühtegi konkreetset eelistust ei saa põhimõtteliselt kindlaks määrata

Ei oska öelda

Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on.

kuni 2000 tähemärki

Renoveerimine või uusehitus seoses taskukohaste eluasemetega seotud

üldist majandushuvi pakkuvate teenustega

Olemasolevate hoonete renoveerimisel on oluline roll nende elamiskõlblikkuse ja energiatõhususe

parandamisel. Kui see ei põhine aga sobivatel regulatiivsetel raamistikel, võib see vahel tuua

eluasemehindade puhul kaasa tahtmatud hinnatõusud. Teisest küljest ei pruugi üksnes uusehitusele

tuginemine olla piisav, et rahuldada praeguseid eluasemevajadusi. Järgmises küsimuses uuritakse, kuidas

saaks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid olemasolevate

hoonete renoveerimise ja uusehitiste ehitamise vahel kõige paremini jaotada.

* Kas teie arvates…

peaksid taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvad teenused seadma prioriteediks

olemasolevate hoonete renoveerimise

peaksid taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvad teenused seadma prioriteediks

uute hoonete ehitamise

ühtegi konkreetset eelistust ei saa põhimõtteliselt kindlaks määrata

ei oska öelda

Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on.

Peaks eelistama üürieluasemeid. Üürieluasemete eelistamisel oleks kasusaajaid rohkem, sest eluruumi

üürimise võimalus on paljudele kättesaadavam kui ostmine. Samuti annab see suurema paindlikkuse nende

eluruumide kasutajatele sisenemaks kõnealusesse segmenti või sellest väljuma. Taskukohane üürikodu

võiks anda võimaluse elanikel soovi korral säästa piisavalt raha, et vabal turul soovi korral omanikuks

saada. Ühtlasi välditakse sellega spekulatiivseid tehinguid.

Täiendava paindlikkuse võimaldamiseks võiks alternatiivina üüri- ja omamisturu kõrval pakkuda ka

taskukohast nö right-of-occupancy (Soome mudelit), mis on midagi üürimise ja omamise vahepealset.

Selline astmestiku loomine võimaldab esimese kodu soetajatel liikuda üüriturult omamisele.

Üürimise ja right-of-occupancy mudelid tagaksid ka kinnisvara jätkusuutliku haldamise ja väldiksid

renoveerimisvõla tekkimist, s.t ohtusid, millega omanike ühistud Ida-Euroopas pidevalt silmitsi seisavad.

Kuigi meie eelistus kahest on üürimudel, toetame paindlikkuse säilitamist ja liikmesriigi valikuvabadust,

millist konkreetset mudelit antud juhul kasutada.

10

kuni 2000 tähemärki

Taskukohaste eluasemete subsideerimise tingimustele vastavate

ettevõtjate liigid

Liikmesriikide eluasemesüsteemid jagunevad enamasti kaheks: avatud ja suletud süsteemid. Avatud

süsteemi puhul on rahalised vahendid kättesaadavad kõigile teatavatele kriteeriumidele vastavatele

eluasemepakkujatele kas kõigile avatud juurdepääsu või võistleva pakkumismenetluse kaudu. Suletud

süsteemi puhul piirduvad rahalised vahendid konkreetse majandusüksuste rühmaga, tavaliselt riigi omandis

olevate või mittetulunduslike elamumajandusorganisatsioonidega, kes investeerivad saadava kasumi uuesti

sotsiaaleluruumide sektorisse. Kuigi sotsiaaleluruumide suletud süsteem võib olla toimiv mitmel põhjusel,

võib selle laiendamine taskukohastele eluasemetele jätta kõrvale eraettevõtjad ning märkimisväärselt

muuta turudünaamikat. Järgmistes küsimustes uuritakse, kuidas asjaomaseid süsteeme seoses

taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenustega käsitleda tuleks.

* Kas teie arvates peaks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste

osutamine olema avatud…

kõigile eluasemepakkujatele (st avatud süsteem)

ainult konkreetsetele majandusüksustele, näiteks avalik-õiguslikud või mittetulunduslikud teenuseosutajad (st

suletud süsteem)

ei oska öelda

Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on.

kuni 2000 tähemärki

Taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate

teenuste hüvitamise ülemmäär

Liikmesriigid võivad praegu rahastada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsuse kohaseid

sotsiaaleluasemete meetmeid ilma hüvitise ülemmäärata (st riigiabi maksimumsumma, mida liikmesriik võib

anda üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks), tingimusel et eluasemetoetuse meede vastab

Peamine on pakutava teenuse kvaliteet (vastavus nõuetele), uue või olemasoleva hoonefondi

kasutamine on teisejärguline ja sõltub konkreetsest piirkonnast ning vajadusest. Arvestada tuleb, et

sihtgrupile pakutav hüve ei tekitaks sotsiaalset ebavõrdsust, mistõttu hüvega kaetav eluase ei tohiks

oluliselt erineda riigi keskmisest eluaseme kvaliteedist. See omakorda tähendab pigem renoveerimist

kui uue hoone ehitamist, mis on ka turutõrke lahendamiseks ja ka üldise elukeskkonna ja hoonete

seisundi vaates pigem ratsionaalsem lahendus. Eestis moodustab märkimisväärse osa elukondlikust

kinnisvarast üle 10 aasta vanused elamud ning umbes 60% elanikkonnast elab korterelamutes, millest

enamus on vanemad kui 30 aastat. Seetõttu ei ole majanduslikult otstarbekas eelistada üksnes uuselamuid

– toetada tuleks ka vanemate elamute ja korrusmajade renoveerimist. Seevastu suuremates

piirkondlikes keskustes, kus uut kinnisvara turutingimustel sisuliselt ei arendata, võiks olla asjakohane

ka uute hoonete ehitamine, et luua mitmekesine elamufond ka väljaspool suuri arengupiirkondi,

eelkõige väljaspool pealinnapiirkonda.

Tuleks võimaldada konkureerimisvõimalusi kõigile soovitud tingimustele vastavatele pakkujatele,

piiramata üht või teist sõltuvalt tema tegutsemisvormist. Sõltuvalt regioonist võib pakkuja olla nii

avaliku sektori kui erasektori asutus.

11

üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevas otsuses sätestatud sotsiaaleluaseme määratlusele.

Uue taskukohase eluaseme määratluse kavandatav lisamine üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid

käsitlevasse otsusesse tekitab küsimuse, kas sama lähenemisviisi võiks kasutada ka taskukohaste

eluasemete meetmete jaoks ning kas liikmesriigid suudaksid selle tulemusel toetada taskukohaseid

eluasemeid sarnastel paindlikel tingimustel. Taskukohased eluasemed on aga turust rohkem mõjutatud kui

sotsiaaleluruumid ja seetõttu on turumoonutuste oht suurem. Seega võiks riigiabi eeskirjadega kehtestada

taskukohaste eluasemete meetmete tarbeks maksimaalse hüvitise ülemmäära.

* Kas teie arvates peaks taskukohaste eluasemetega seotud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul

olema ette nähtud maksimaalne hüvitissumma? Kui jah, siis mille suhtes tuleks kohaldada maksimaalset

hüvitist?

Jah, maksimumsummat tuleks kohaldada projekti kohta.

Jah, maksimumsummat tuleks kohaldada aasta kohta.

Jah, maksimumsummat tuleks kohaldada ruutmeetri kohta.

Jah, kuid ma ei tea, mille suhtes seda tuleks kohaldada.

Ei, maksimaalset hüvitist ei tohiks kehtestada.

Ei oska öelda

Muu [palun täpsustage]

Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on.

kuni 2000 tähemärki

Muud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevate eeskirjade

muudatused

Lisaks sotsiaaleluruumide ja taskukohaste eluasemetega seotud muudatustele näeb komisjon ette

võimaluse teha üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevas otsuses täiendavaid muudatusi, et

tagada õigusnormide ajakohasus.

* Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a kohaselt on üldist

majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise puhul makstav hüvitis muudes valdkondades kui transport ja

transporditaristu kuni 15 miljonit eurot aastas. Seepärast kohaldatakse asjaomast ülemmäära üldist

majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes sektorites, mis ei ole artikli 2 lõike 1 punktidega b-e hõlmatud.

Komisjon leiab, et oleks asjakohane ajakohastada ka üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva

otsuse künnist. Kas 15 miljoni euro suurust ülemmäära tuleks suurendada?

Jah, ülemmäära tuleks suurendada, võttes arvesse inflatsiooni.

Jah, ülemmäära tuleks suurendada, kuid mitte arvestades inflatsiooniga [palun täpsustage].

Ei

Ei oska öelda

Sekkumise korral peaks olema tagatud kompensatsioonimeetme proportsionaalsus. Kui antud abiliigi

puhul räägitakse peamiselt toetusest ehitusinvesteeringutele, siis kõige standardsem ühisosa nendel

projektidel on ilmselt ehitatav või rekonstrueeritav elamispinna ruutmeeter. Maksimumsumma

ruutmeetri kohta aitab vältida tegevuste ülekompenseerimist. Küll saab ruutmeetri hinnast rääkida

siiski konkreetse liikmesriigi sees toimuvate tegevuste vaates ning arvestades hindade suurt

variatiivsust liikmesriikide vahel, ei tohiks regulatiivselt piirata hinda üleliiduliselt.

12

Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on.

kuni 2000 tähemärki

* Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsuse artikliga 9 on liikmesriikidele kehtestatud iga

kahe aasta tagant aruannete esitamise kohustus. Aruannetes tuleb esitada üksikasjalik teave üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsuse kohaldamise kohta seoses asjaomase otsuse artikli 2

lõikes 1 osutatud eri liiki teenustega. Mõned liikmesriigid on väljendanud muret, et aruandluskohustustega

kaasnev halduskoormus on liiga suur. Kas aruandluskohustusi tuleks muuta?

Aruandluskohustused tuleks välja jätta.

Aruandluskohustusi tuleks lihtsustada.

Aruandluskohustusi ei tuleks muuta.

Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on.

kuni 2000 tähemärki

* Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsuse artikli 4 punktis f on sätestatud, et üldist

majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise ülesande andmise akt („ülesande andmise akt“) peab

sisaldama viidet üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevale otsusele. Selle nõude eesmärk on

tagada läbipaistvus, kuid sellega võib kaasneda see, et meetmed, mis vastavad kõigile muudele üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevas otsuses sätestatud kokkusobivuskriteeriumidele, on

kokkusobimatud, sest ülesande andmise aktis ei ole mainitud üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid

käsitlevat otsust. Kas teie arvates tuleks see nõue üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevast

otsusest välja jätta?

Jah

Ei

Ei oska öelda

Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on.

kuni 2000 tähemärki

* 2025. aasta märtsis tegi komisjon ettepaneku esmatähtsate ravimite õigusakti kohta, mille eesmärk on

parandada esmatähtsate ravimite kättesaadavust, tarnimist ja tootmist ELis. Lisaks esmatähtsate ravimite

õigusaktile avaldas komisjon suunised riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta esmatähtsate ravimite

õigusakti kontekstis, mille eesmärk on hõlbustada esmatähtsate ravimite varustuskindlust tagavate

strateegiliste projektide rahastamist. Nende suunistega edendatakse üldist majandushuvi pakkuvaid

teenuseid käsitlevate eeskirjade kasutamist esmatähtsate ravimite tagamisel. Suuniste IV jao punkti A

kohaselt võivad liikmesriigid kooskõlas üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva otsusega võtta

riigiabina käsitatavaid rahastamismeetmeid strateegiliste projektide elluviimiseks, et tagada ELis

esmatähtsate ravimite varustuskindlus. Kas teie arvates tuleks üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid

käsitlevat otsust muuta, et hõlbustada esmatähtsate ravimite õigusaktis määratletud projektide elluviimiseks

Toetame piirmäära suurendamist; inflatsiooni võrra suurendamine on kõige otsesemalt seotud

piirmäära ajakohastamise eesmärgiga.

Leiame, et üksikasjalike aruannete esitamise kohtustus tekitab liigset halduskoormust ja

aruandluskohustust tuleks seetõttu lihtsustada ehk sätestada ka Euroopa Komisjoni otsuses

2012/21/EL tavapärane riigiabi aruandluskohustus sarnaselt näiteks üldise grupierandi määruse artikli

11 lõike 1 punktiga b.

Leiame, et abi saajate teadlikkuse tõstmiseks ning riigiabi andmise läbipaistvuse tagamiseks on

jätkuvalt vajalik viidata komisjoni otsusele. Viite lisamine SGEI otsusele ei ole liigne halduskoormus.

13

vajalikku rahastamist?

Jah

Ei

Ei oska öelda

Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on.

kuni 2000 tähemärki

* Kas üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevas otsuses on muid elemente, mida tuleks muuta või

ajakohastada?

Jah [palun täpsustage]

Ei

Ei oska öelda

Palun põhjendage oma vastust ja esitage andmed/teave/uuringud vms, mis teil selle kohta on.

kuni 2000 tähemärki

Contact

Contact Form

Hetkel kehtivas komisjoni otsuses 2012/21/EL tuleks õigusselguse huvides täpsustada esmatähtsate

ravimite kättesaadavuse toetamist. Kuigi Euroopa Komisjon suunistes1 käsitletakse komisjoni otsuse

2012/21/EL alusel riigiabi andmist esmatähtsate ravimite varustuskindluse toetamiseks, lihtsustaks

otsuses esmatähtsate ravimite regulatsiooni väljatoomine toetusmeetmete rakendamist. Esmatähtsate

ravimite tootmise või tarneahelate lülide toetamise lihtsustamine vähendab nii Eesti kui teiste

liikmesriikide sõltuvust kolmandatest riikidest nende ravimite kättesaadavuse tagamisel.

Esmatähtsate ravimite varustuskindluse tagamisele aitavad kaasa tootmise geograafiline tasakaal ja

tootmise hajutatus, et vältida olukorda, kus mitu liikmesriiki keskenduvad sama ravimi või toimeaine

tootmisele ning seda ühes regioonis. Projektide elluviimiseks vajaliku rahastamise hõlbustamine aitab

sellele kaasa, võimaldades toetada väiksemate turgude omatootmist, kuid siseturu tõrgeteta toimimise

ja liikmesriikide vajaduste katmiseks ravimitega piisava varustatuse tagamiseks on olulisim EL ülese

strateegia, koordinatsiooni ja rahastuse olemasolu. 1Guidance on the application of State aid rules in the context of the Critical Medicines Act, a51c37be-2f9f-4d92-bdf5-

ae38bfa91908_en