Eelnõu arvamuse avaldamine

EELNÕU

24.07.2025

MÄÄRUS

Riigi teaduspreemiate põhimäärus

Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 6

lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega reguleeritakse riiklike teaduspreemiate suurus, liigid, määramise tingimused ja kord

ning riigi teaduspreemiate komisjoni moodustamine, ülesanded ja töökord.

§ 2. Riigi teaduspreemiad

Eesti Vabariigi teaduspreemiad määratakse igal aastal Eesti akadeemilistele töötajatele,

teadlastele ja teaduskollektiividele silmapaistva teadus- ja arendustöö tulemuste eest.

§ 3. Teaduspreemiate suurus ja liigid

(1) Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määratakse igal aastal üks elutööpreemia

suurusega 65 000 eurot.

(2) Igal aastal määratakse eelmise nelja kalendriaasta jooksul valminud ja avaldatud parimate

teadustööde esiletõstmiseks kuni kaheksa aastapreemiat suurusega 20 000 eurot järgmistes

teadus- ja arendustegevuse valdkondades:

1) loodusteadused;

2) tehnika ja tehnoloogia;

3) arsti- ja terviseteadused;

4) põllumajandusteadused ja veterinaaria;

5) sotsiaalteadused;

6) humanitaarteadused ja kunstid.

(3) Vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava

teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud

teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest võib määrata

teaduspreemia väljapaistva avastuse eest suurusega 50 000 eurot.

2

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teaduspreemia määratakse olenemata sellest, kas

autorit on sama või muude teadustööde eest varem autasustatud Eesti Vabariigi teaduspreemia,

rahvusvaheliste preemiate või autasudega.

§ 4. Ettepanekute esitamine teaduspreemia määramiseks

(1) Käesoleva määruse paragrahvis 5 nimetatud riigi teaduspreemiate komisjon kuulutab

teaduspreemiate määramise aastale eelneva aasta 1. oktoobriks välja teaduspreemiate konkursi

koos konkursitingimustega. Konkursiteade avaldatakse Eesti Teaduste Akadeemia veebilehel,

Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel ja Eesti Teadusinfosüsteemis.

(2) Ettepanekuid teaduspreemia määramiseks võivad riigi teaduspreemiate komisjonile esitada:

1) ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste akadeemilised

otsustuskogud;

2) Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud;

3) Eesti Noorte Teaduste Akadeemia otsustuskogu;

4) Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda.

(3) Ettepanekud teaduspreemiate määramiseks esitatakse riigi teaduspreemiate komisjonile

teaduspreemiate määramise aastale eelneva aasta 10. detsembriks.

(4) Teaduskollektiivi esitamise puhul teaduspreemia kandidaadiks on oluline kollektiivi

liikmete isiklik teaduslik panus, mis peab olema ettepanekus täpselt kirjeldatud.

(5) Aastapreemia saanud teadustööde tsükli ühtegi osa ei ole lubatud kaasautoritel järgmistel

aastatel aastapreemiale esitatavate teadustööde tsüklite osana kasutada.

(6) Aastapreemiaga autasustatud akadeemilisi töötajaid, teadlasi ja teaduskollektiive võib taas

esitada aastapreemia määramiseks kümne aasta möödudes teaduspreemia määramisest.

§ 5. Riigi teaduspreemiate komisjon

(1) Teaduspreemiate konkursi korraldab ning preemiate määramise ettepanekuid arutab ja

teadustöid hindab riigi teaduspreemiate komisjon (edaspidi komisjon).

(2) Komisjoni moodustab ja selle koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus valdkonna eest

vastutava ministri ettepanekul kuni kuueks aastaks. Komisjoni töö korraldamise eest vastutab

valdkonna eest vastutav minister.

(3) Komisjon koosneb vähemalt 12-st teadus- ja arendustegevuse erinevate valdkondade

tunnustatud teadlasest.

(4) Komisjoni esimees on ametikoha järgi Eesti Teaduste Akadeemia president. Komisjoni

hääleõiguseta sekretäri nimetab komisjoni esimees.

(5) Komisjon avalikustab teaduspreemiate määramiseks nõuetekohaselt esitatud ettepanekud

teaduspreemiate määramise aasta 20. jaanuariks.

(6) Komisjonil on õigus:

1) tutvustada teaduspreemiate kandidaate ajakirjanduses või mõnel muul avalikul moel;

2) kaasata teaduspreemiate määramise ettepanekute hindamiseks eksperte, sealhulgas

ettevõtlusorganisatsioonide esindajaid

3

3) teha käesoleva määruse§ 3 lõikes 2 nimetatud teadus- ja arendustegevuse valdkonnas sobiva

tasemega teadustööde puudumisel valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek jätta selles

valdkonnas teaduspreemia määramata;

4) muuta aastapreemia määramise ettepaneku valdkondlikku kuuluvust või määrata

aastapreemia elutööpreemia kandidaadile vastava perioodi teadustööde põhjal või vaadelda

avastuspreemiale esitatud tööde tsüklit sobiva valdkonna aastapreemia kandidaadina;

5) aastapreemiate väljaandmisel võib komisjon kasutada käesoleva määruse § 3 lõikes 2

nimetatud ajavahemiku pikendamisel kaalutlusõigust.

§ 6. Riigi teaduspreemiate komisjoni töökord

(1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni istungist võtab osa kaks kolmandikku

komisjoni liikmetest.

(2) Komisjon võtab istungil vastu otsuse teaduspreemiate määramiseks salajasel hääletusel

lihthäälteenamusega.

(3) Kui teaduspreemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust, korraldatakse enim

poolthääli saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus ei

õnnestu komisjonil otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul teda

vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6 asendav komisjoni liige, kas korraldada veel üks

hääletusvoor, eelistada kindlat kandidaati, heita liisku või teha valdkonna eest vastutavale

ministrile ettepanek jagada teaduspreemia mitme kandidaadi vahel.

(4) Kui komisjoni liige on esitatud teaduspreemia kandidaadiks, ei osale ta sellel aastal

komisjoni töös. Kui komisjoni liige on viimase kuue aasta jooksul olnud elutööpreemia

kandidaadi mõne teadustöö kaasautor, ei osale ta sellele kandidaadile elutööpreemia määramise

arutelul ja hääletamisel. Kui komisjoni liige on aastapreemiale esitatud teadustööde tsükli osa

kaasautor, ei osale ta vastava teadus- ja arendustegevuse valdkonna aastapreemia määramise

arutelul ja hääletamisel.

(5) Kui komisjoni liige võib mõnel käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud põhjusel olla

kandidaadi suhtes erapoolik või esineb huvide konflikt, taandab ta ennast sellele kandidaadile

teaduspreemia määramise arutelust ja hääletamisest.

(6) Kui komisjoni liige ei osale käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel teaduspreemiate

hindamisel, arvestatakse lihthäälteenamus vastavalt hääleõiguslike komisjoni liikmete arvule.

Komisjoni esimehe äraolekul või juhul, kui tal on huvide konflikt käesoleva paragrahvi

lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhul, asendab teda komisjoni vanim hääleõiguslik liige.

(7) Komisjoni tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi

eelarves Eesti Teaduste Akadeemiale selleks ettenähtud vahenditest. Komisjoni teenindamise

tagab Eesti Teaduste Akadeemia.

§ 7. Teaduspreemiate määramine ja üleandmine

(1) Teaduspreemiad määrab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri esildisel

komisjoni ettepanekute alusel.

(2) Teaduspreemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames.

§ 8. Määruse jõustumine

4

Määrus jõustub 1. oktoobril 2025. aastal.

Kristen Michal

peaminister

Kristina Kallas

haridus- ja teadusminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi teaduspreemiate põhimäärus“

eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Riigi teaduspreemiate põhimäärus kehtestatakse uue terviktekstina, sest kehtiv 10. oktoobri

2024. a määrus nr 63 „Riigi teaduspreemiate põhimäärus“ muutub kehtetuks 1. oktoobrist 2025,

kui jõustub teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (edaspidi TAIKS).

Määrus kehtestatakse TAIKS § 6 lõike 3 alusel.

Viimased muudatused kehtivasse määrusesse viidi sisse 2024. aastal ning muudatuste

tulemusel ühtlustati pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määratava preemia

rahaline suurus teiste Eestis väljaantavate elutöö preemiatega. Eelnõu koostamisel on lähtutud

kehtiva riigi teaduspreemiate määruse sõnastusest.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja

arendustegevuse osakonna nõunik Mariann Saaliste (735 0214, [email protected]),

teadus- ja arendustegevuse osakonna peaekspert Katrin Mandra (735 0142,

[email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika osakonnaõigusnõunik Kirke Treial

(730 1080, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Vastavalt TAIKS § 6 lõikele 3 reguleeritakse

määrusega riiklike teaduspreemiate suurus, liigid, määramise tingimused ja kord ning riigi

teaduspreemiate komisjoni moodustamine, ülesanded ja töökord.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse, kellele Eesti Vabariigi teaduspreemiad (edaspidi preemia)

määratakse. Preemiad määratakse Eesti akadeemilistele töötajatele, teadlastele ja

teaduskollektiividele silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest. Kuigi teaduspreemia

määratlus hõlmab arendustööle suunatud aspekte, kehtib sarnaselt varasemaga põhimõte, et

teadussaavutused on kõigi teaduspreemiate liikide määramisel primaarsed.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse preemiate suurus ja liigid. Lõike 1 kohaselt määratakse igal aastal

üks 65 000 euro suurune elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.

Preemia suurus on sarnane teiste Eestis väljaantavate elutööpreemiatega (nt haridustöötaja

elutööpreemia, Wiedemanni keeleauhind, kultuuri elutöö preemia).

Lõike 2 kohaselt antakse igal aastal välja 20 000 euro suurused aastapreemiad, et tõsta esile

eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimaid teadustöid. Preemiaid on kokku

kuni kaheksa ning need määratakse kõikides Frascati käsiraamatus1 toodud

teadusvaldkondades. Igas valdkonnas on võimalik igal aastal anda välja vähemalt üks 20 000

euro suurune preemia, kuid preemiate määramine on paindlik. Näiteks võib ühes valdkonnas

ühel aastal välja anda kolm aastapreemiat ning teises valdkonnas jätta preemia sel aastal välja

andmata. Arvestades asjaolu, et mõned Frascati valdkonnad on väga laia fookusega (nt

loodusteadused), on võimalik välja anda kuni kaheksa aastapreemiat. Väljaantavate

aastapreemiate arvu üle otsustab teaduspreemiate komisjon kaalutlusõiguse alusel.

1https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2015/10/frascati-manual-

2015_g1g57dcb/9789264239012-en.pdf

Aastapreemiate väljaandmise aluseks on eelneva nelja kalendriaasta jooksul valminud ja

avaldatud parimad teadustööd.

Lõike 3 kohaselt võib igal aastal välja anda ühe 50 000 euro suuruse preemia väljapaistva

teadusliku avastuse eest. Mõeldud on avastusi, leiutisi või teadus- ja arendustööd, mis on

oluliselt mõjutanud konkreetset teadusvaldkonda, aidanud kaasa uue teadusvaldkonna

rajamisele või viinud suure sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni.

Lõikes 4 on täpsustatud tingimust, et väljapaistva teadusliku avastuse eest võib preemiat

määrata olenemata sellest, kas autorit (autoreid) on sama töö või muude tööde eest varem

autasustatud Eesti teaduspreemia(te), elutööpreemia või rahvusvaheliste preemiate või

autasudega.

Eelnõu §-s 4 on sätestatud kes, kuidas ja millal esitab ettepanekud preemia määramiseks.

Lõikes 1 on sätestatud, et konkursi väljakuulutamise tähtaeg on teaduspreemiate määramise

aastale eelneva aasta 1. oktoober. Samuti on lõikes sätestatud, et koos konkursiteatega tuleb

avaldada ka konkursi tingimused (info esitatavate dokumentide ning nende saatmise korra ja

tingimuste kohta). Samuti see, et konkursiteade avaldatakse Eesti Teaduste Akadeemia ja

Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel ning Eesti Teadusinfosüsteemis.

Lõikes 2 on fikseeritud, kes võivad riigi teaduspreemiate komisjonile ettepanekuid esitada.

Kehtiv määrus sätestab, et ettepanekuid preemia määramiseks võivad riigi teaduspreemiate

komisjonile esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste

akadeemilised otsustuskogud ja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud, Eesti Tööandjate

Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda ning Eesti Noorte Teaduste

Akadeemia otsustuskogu.

Lõikes 3 sätestatakse tähtaeg ettepanekute esitamiseks, milleks on 15. detsember.

Lõikes 4 täpsustatakse, et preemiale esitatud teaduskollektiivi puhul peab iga kollektiivi liikme

isiklik teaduslik panus olema täpselt formuleeritud. Kollektiivi liikmete isikliku panuse täpne

formuleerimine aitab hiljem kaasa preemiasumma õiglasemale jagamisele juhul, kui kollektiiv

osutub preemia vääriliseks.

Lõikes 5 täpsustatakse aastapreemiale esitatavate teadustööde piiranguid ühise autorsuse puhul.

Silmas on peetud kaasautorsust autoriõiguse seaduse § 30 lõike 2 mõttes. Tegemist on nende

juhtudega, kus teadustöö osadel on igaühel iseseisev tähendus. Näiteks juhul, kui aastapreemia

on saanud tööde tsükkel, ei ole lubatud kaasautorite poolt järgmistel aastatel tsükli ühtegi osa

aastapreemiale esitatavate tsüklite osana kasutada. Teadustööde tsükli all mõeldakse omavahel

sisuliselt seotud osadest koosnevat teadustööd. Sageli esitatakse ettepanekuid preemia

määramiseks tööde tsüklitele, milles sisalduvad üksikud artiklid on varem aastapreemia saanud

tööde tsüklite komponendid. Ei ole mõistlik anda aastapreemiat välja kaks korda sama töö eest.

Lõige 6 kohaselt võib aastapreemiale esitada varasemalt aastapreemiaga autasustatud

akadeemilisi töötajaid, teadlasi ja teaduskollektiive taas esitada uue teadustöö eest kümne aasta

möödudes preemia määramisest.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse komisjonile esitatavad nõuded.

Lõikes 1 sätestatakse, et konkursi läbiviimist korraldab ning preemiate määramiseks esitatud

ettepanekuid arutab ja teadustöid hindab riigi teaduspreemiate komisjon.

Lõikes 2 sätestatakse, et komisjoni koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus haridus- ja

teadusministri ettepanekul kuni kuueks aastaks. Samuti see, et komisjoni töö eest vastutab

valdkonna eest vastutav minister. Ettepanekut komisjoni kooseisu kinnitamiseks tehes püütakse

võimalusel arvestada soolist, vanuselist, institutsionaalset ja valdkondlikku tasakaalu.

Lõikes 3 sätestatakse, et komisjon koosneb vähemalt 12-st teadus- ja arendustegevuse erinevate

valdkondade tunnustatud teadlasest, sh akadeemikutest.

Lõike 4 kohaselt komisjoni esimees on ametikoha järgi Eesti Teaduste Akadeemia president.

Esimehe mistahes põhjusel eemaloleku korral täidab seda rolli komisjoni ealiselt vanim liige.

Komisjoni hääleõiguseta sekretäri nimetab komisjoni esimees. Sekretär korraldab komisjoni

töö tehnilise poole, aga ei osale hindamisprotsessis.

Lõikest 5 tulenevalt avalikustab komisjon preemiate määramiseks nõuetekohaselt esitatud

ettepanekud 20. jaanuariks.

Lõikes 6 sätestatakse komisjoni õigused. Komisjonil on õigus avalikkusele tutvustada

teaduspreemiatele esitatud kandidaate ja nende tegevust. Üha enam on oluline tugineda

teadustulemustele ning vastavalt nendele võtta vastu ühiskonda puudutavaid otsuseid.

Teaduskommunikatsioonil on üha suurem roll meie igapäevaelus. Teaduspreemia määramise

ettepanekute hindamiseks on võimalik kasutada eksperte, sh ettevõtlusorganisatsioonide

esindajaid. Välisekspertide kaasamine on paljudel juhtudel ainus võimalus adekvaatselt

hinnata, kas tegemist on paradigmaatilise avastusega ja/või kas see on muutnud vastava

valdkonna maailmapilti. Samuti võib osutuda vajalikuks ettevõtlusorganisatsioonidest

ekspertide kaasamine. Samas on komisjonile laekunud ettepanekuid selle kategooria preemia

andmiseks töödele, mis ilmselgelt ei vasta nõutud kriteeriumitele. Sellisel juhul piisab

otsustamiseks komisjoni liikmete kompetentsist ning välisekspertide kaasamine võib anda

pigem negatiivse signaali Eesti teaduse kohta.

Lõike 6 punktis 3 sätestatakse erand § 3 lõikele 2 olukorraks, kui mõnes valdkonnas ei ole

aastapreemiaks sobival tasemel teadustöid. Kuivõrd välja antakse kuni kaheksa preemiat ja

igas valdkonnas vähemalt üks, siis olukorras, kus mõnes valdkonnas kvalifitseeruvaid töid ei

ole, võibki mõni teine valdkond anda komisjoni soovitusest sõltuvalt välja isegi kolm preemiat.

Lõike 6 punktis 4 antakse erandjuhul komisjonile võimalus muuta aastapreemia määramise

ettepaneku valdkondlikku kuuluvust. Üha enam on teadusvaldkonnad interdistsiplinaarsed ning

seetõttu võib osutuda vajalikuks kvalifitseerida esitatud töö teises valdkonnas.

Lõike 6 punkti 5 kohaselt on komisjonil kaalutlusõigus määruse § 3 lõikes 2 nimetatud

ajaperioodi pikendamise osas. Säte hõlmab neid kandidaate, kes on viimase nelja kalendriaasta

jooksul viibinud emapuhkusel, lapsendaja puhkusel või vanemapuhkusel, täidavad

hoolduskohustust või on eemal meditsiinilistel põhjustel. Nimetatud juhtudel võib komisjon

arvestada pikemat ajaperioodi kui neli aastat. Täpse arvestusse minevate aastate arvu otsustab

komisjon vastavalt tegelikult teadustööst eemal viibitud aastate arvule. Eesti teadlaskond on

noorenemas ja üha rohkem on teadusesse tulnud naisteadlasi, kes teadustöö kõrvalt on loonud

endale pere ja on seetõttu olnud mõne(d) aasta(d) aktiivsest teadustööst eemal. Lapsendaja

puhkuse või vanemapuhkuse tõttu saab pikendada ka meesteadlaste osas toetuse määramisel

arvesse minevat perioodi.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse teaduspreemiate komisjoni töökord. Lõikes 1 täpsustatakse, et

üldreeglina on komisjon otsustusvõimeline, kui komisjoni istungist võtab osa kaks

kolmandikku komisjoni liikmetest. Komisjoni otsustusvõimelisus ei ole seotud esimehe

kohalolekuga. Istungit võib läbi viia mistahes vormis, sealhulgas veebipõhise koosolekuna.

Lõike 2 kohaselt võtab komisjon otsuse preemiate hindamise osas vastu lihthäälteenamusega

salajasel hääletusel.

Lõike 3 kohaselt, kui teaduspreemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust,

korraldatakse enim poolthääli saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises

hääletusvoorus ei õnnestu komisjonil otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema

äraolekul teda vastavalt § 6 lõikele 5 asendav komisjoni liige, kas korraldada veel üks

hääletusvoor, eelistada kindlat kandidaati, heita liisku või teha valdkonna eest vastutavale

ministrile ettepanek jagada teaduspreemia mitme kandidaadi vahel. Kui teaduspreemia

kandidaadiks osutub teaduskollektiiv, tehakse ministrile ettepanek teaduspreemia jagamise

kohta kollektiivi liikmete vahel vastavalt nende teaduslikule panusele.

Lõikes 4 sätestatakse, kuidas osalevad komisjoniliikmed komisjoni töös, kui nad ise on esitatud

preemia kandidaadiks või teinud kuue aasta jooksul koostööd elutööpreemia kandidaadiga või

olnud aastapreemiale esitatud tööde tsükli mingi osa kaasautoriks. Järjest enam publitseeritakse

interdistsiplinaarseid paljude kaasautoritega töid, kus igal autoril on väike ja kindel, kuid mitte

määrav roll. Taolise kaasautorluse puhul ei ole mõistlik komisjoni liikmeid arutelust välja jätta.

Küll aga on loogiline, et ka sellise kaasautorluse puhul võib alati tekkida kahtlus erapooletuses

siis, kui vastav töö kuulub preemiale esitatud tsüklisse.

Lõikes 5 antakse komisjoni liikmele võimalus end teatud juhtudel preemia määramise arutelust

või hääletamisest taandada. Komisjoni senine praktika ja hea tava on olnud, et kõigil juhtudel,

kui kaasautorlus või muud sidemed (nt pere- või tööalased sidemed) komisjoni liikme ja

preemiakandidaatide vahel võivad anda tunnistust erapoolikusest, siis esitavad komisjoni

liikmed enesetaanduse palve kas arutelust või hääletusest.

Lõike 6 kohaselt kui komisjoni liige ei osale lähtuvalt sama paragrahvi lõigetes 4-5 toodud

põhjustel teadustööde hindamisel, arvestatakse lihthäälteenamust vastavalt hääleõiguslikele

komisjoni liikmete arvule ning ei kohaldata kahe kolmandiku liikmete osavõtu nõuet, et

komisjon oleks otsustusvõimeline. Kuna tegemist on suhteliselt väikese arvu

komisjoniliikmetega ja suhteliselt suure arvu kandidaatidega, on oluline ette näha võimalikke

nn patisituatsioone. Seetõttu sätestatakse määruses võimalus teadustöö hindamise otsustamisel

kasutada lihthäälteenamust vastavalt hääleõiguslike komisjoniliikmete arvule.

Lõikes 7 säilitatakse põhimääruse senine sõnastus, millega sätestatakse, et komisjoni

tegevusega seotud kulud katab Haridus- ja Teadusministeerium eelarves Eesti Teaduste

Akadeemiale selleks ettenähtud vahenditest. Komisjoni teenindamise tagab Eesti Teaduste

Akadeemia.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse, kuidas preemiad määratakse ja millal üle antakse. Preemiad määrab

Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri esildisel komisjoni ettepanekute alusel. Preemiate

üleandmine on eelnõus sõnastatud nii, et preemiad antakse preemia saajatele üle Eesti Vabariigi

aastapäeva tähistamise raames.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub koos teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsiooni korralduse seaduse jõustumisega 1. oktoobril 2025. aastal.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusaktidega.

5. Eelnõu mõjud

Määrusega luuakse alus riigi teaduspreemiate määramiseks. Tegemist ei ole uue

regulatsiooniga, riigi teaduspreemiaid on välja antud aastakümneid. 2024. aastal tehtud

muudatusega ühtlustati pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määratava preemia

rahaline suurus teiste Eestis väljaantavate elutöö preemiatega, muudeti valdkondade

klassifikatsioone, milles preemiaid välja antakse, samuti komisjoni õiguseid ja teaduspreemiate

määramise korda. Uue põhimääruse kehtestamine annab aluse jätkata riigi teaduspreemiate

väljaandmist ning tunnustada sellega teadlasi väljapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste

eest. Kuivõrd eelnõuga ei tehta muudatusi võrrelduna seni kehtinud riigi teaduspreemiate

põhimäärusega, ei kaasne eelnõuga ka täiendavaid mõjusid.

Vabariigi Valituse 10. oktoobri 2024 määrus nr 63 „Riigi teaduspreemiate põhimäärus“

tunnistatakse TAIKS-i jõustumisel kehtetuks ning käesolev eelnõu kehtestatakse uue

terviktekstina.

Sihtrühmad, keda määrus mõjutab:

Eesti Teaduste Akadeemia, Haridus- ja Teadusministeerium

5.1. Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju

Määruse eelnõul ei ole otsest puutumust soolise võrdõiguslikkuse ning võrdseid võimalusi

edendava mõjuga. Riigi teaduspreemiate määramise kõige olulisem kriteerium on

silmapaistvad teadustulemused. Eelnõul on positiivne sotsiaalne mõju läbi ühiskonna

teadlikkuse tõstmise teadlaste töö tulemustest.

5.2. Mõju haridusele, kultuurile ja spordile

Määruse eelnõul on positiivne mõju teadlaste stimuleerimisel nende silmapaistva teadus- ja

arendustöö tunnustamise kaudu.

5.3. Mõju riigivalitsemisele

Määruse eelnõuga kavandatav regulatsioon annab selge raamistiku riigi teaduspreemiate

määramiseks, kehtestades teaduspreemiate suuruse, nende liigid, määramise tingimused ja

korra ning riigi teaduspreemiate komisjoni tegevusega seonduva. Eelnõus on määratletud

Vabariigi Valitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Teaduste Akadeemia rollid

seoses riigi teaduspreemiate määramisega.

Määruse jõustumisega ei kaasne otseseid mõjusid järgnevates valdkondades: majandus, loodus-

ja elukeskkond, infotehnoloogia ja infoühiskond, riigikaitse ja välisturvalisus, siseturvalisus,

regionaalareng.

Kavandatud muudatusega ei kaasne ebasoovitatavaid mõjusid.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse jõustumisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulusid ja tulusid.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2025 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse

seaduse jõustumisel.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning arvamuse

avaldamiseks teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele,

Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale ning

Eesti Teaduste Akadeemiale ning Eesti Noorte Teaduste Akadeemiale.

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

haridus- ja teadusministri ülesannetes

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Ministeeriumid

Riigikantselei

24.07.2025 nr 8-1/25/3177

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi

teaduspreemiate põhimäärus“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude

infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

haridus- ja teadusministri ülesannetes

Lisa:

1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks:

teadus- ja arendusasutused, ülikoolid, evalveeritud rakenduskõrgkoolid, Eesti Tööandjate

Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Teenusmajanduse Koda, Eesti Teaduste Akadeemia,

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia

Mariann Saaliste

735 0214

[email protected]