Maaeluministri määruste muutmine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Meie: 25.03.2024 nr 1.4-3/399

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaalministri

määruse „Maaeluministri määruste muutmine“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie päeva

jooksul, kuna pikendatakse üksnes toetatavate tegevuste elluviimise tähtaegu, kuid muud

investeeringu tegemise tingimused ei muutu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Regionaalminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_pikendamised_2024_marts.pdf;

2. Seletuskiri, SK_pikendamised_marts_2024.pdf.

Janeli Tikk

625 6299

[email protected]

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr …..

Maaeluministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 132

lõike 2 alusel.

§ 1. Maaeluministri 18. septembri 2015. a määruse nr 5 „Keskmise suurusega ettevõtjate

ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise

investeeringutoetus“ muutmine

Maaeluministri 18. septembri 2015. a määruse nr 5 „Keskmise suurusega ettevõtjate ja

suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ § 20

täiendatakse lõigetega 15–17 järgmises sõnastuses:

„(15) Toetuse saaja, kes esitas taotluse 2021. aastal ning kes on kahe aasta jooksul arvates PRIA

poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest esitanud PRIA-le toetuse väljamaksmiseks

maksetaotluse koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega, millest nähtub, et

toetuse saaja on viinud toetatavast tegevusest ellu osa, mille maksumus moodustab vähemalt

50 protsenti kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest, võib viia tegevuse ellu ja võtta toetuse

abil ostetud investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse ning esitada investeeringu tegemist

tõendavad dokumendid kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest.

(16) Lõikes 15 nimetatud toetuse saaja puhul loetakse taotluse rahuldamise otsuses määratud

tegevuse elluviimise tähtaeg pikenenuks ühe aasta võrra.

(17) Lõiget 15 kohaldatakse alates 2023. aasta 4. novembrist.“.

§ 2. Maaeluministri 8. mai 2015. a määruse nr 58 „Mikro- ja väikeettevõtjate

põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ muutmine

Maaeluministri 8. mai 2015. a määruse nr 58 „Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete

töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ § 20 täiendatakse lõigetega 20–22 järgmises

sõnastuses:

„(20) Toetuse saaja, kes esitas taotluse 2020. aastal ning kes on kolme aasta jooksul arvates

PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest esitanud PRIA-le toetuse väljamaksmiseks

vähemalt ühe maksetaotluse koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega, võib:

EELNÕU

20.03.2024

2

1) viia tegevuse ellu ja võtta toetuse abil ostetud investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt

kasutusse ning esitada investeeringu tegemist tõendavad dokumendid nelja aasta jooksul

arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

2) võtta toetuse abil ostetud investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse nelja aasta jooksul

arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning viia tegevuse ellu ja esitada

investeeringu tegemist tõendavad dokumendid hiljemalt 2025. aasta 30. juunil, kui

investeeringuobjekt ostetakse liisingulepingu alusel.

(21) Lõikes 20 nimetatud toetuse saaja puhul loetakse taotluse rahuldamise otsuses määratud

tegevuse elluviimise tähtaeg pikenenuks ühe aasta võrra.

(22) Lõiget 20 kohaldatakse alates 2024. aasta 1. veebruarist.“.

§ 3. Maaeluministri 29. juuli 2015. a määruse nr 76 „Põllu- ja metsamajanduse taristu

arendamise ja hoiu investeeringutoetus“ muutmine

Maaeluministri 29. juuli 2015. a määruse nr 76 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise

ja hoiu investeeringutoetus“ § 24 täiendatakse lõigetega 17–19 järgmises sõnastuses:

„(17) Toetuse saaja, kes esitas taotluse 2021. aastal, võib viia tegevuse ellu ja võtta toetuse abil

ostetud või ehitatud investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse ning esitada investeeringu

tegemist tõendavad dokumendid 33 kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest.

(18) Lõikes 17 nimetatud toetuse saaja puhul loetakse taotluse rahuldamise otsuses määratud

tegevuse elluviimise tähtaeg pikenenuks üheksa kuu võrra.

(19) Lõiget 17 kohaldatakse alates 2024. aasta 31. jaanuarist.“.

§ 4. Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse nr 14 „Põllumajandusettevõtja

tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ muutmine

Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse

parandamise investeeringutoetus“ § 34 täiendatakse lõigetega 33–37 järgmises sõnastuses:

„(33) Toetuse saaja, kelle taotlus on rahuldatud 2021. aastal ning kes on kolme aasta jooksul

arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest esitanud PRIA-le toetuse

väljamaksmiseks vähemalt ühe maksetaotluse koos investeeringu tegemist tõendavate

dokumentidega, võib:

1) viia tegevuse ellu ja võtta toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekti

sihtotstarbeliselt kasutusse ning esitada investeeringu tegemist tõendavad dokumendid

hiljemalt 2024. aasta 31. detsembriks arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest;

2) võtta toetuse abil ostetud investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse nelja aasta jooksul

arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning viia tegevuse ellu ja esitada

investeeringu tegemist tõendavad dokumendid hiljemalt 2025. aasta 30. juunil, kui

investeeringuobjekt ostetakse liisingulepingu alusel.

(34) Lõikes 33 nimetatud toetuse saaja puhul loetakse taotluse rahuldamise otsuses määratud

tegevuse elluviimise tähtaeg pikenenuks samas lõikes sätestatud tähtaja võrra.

(35) Lõiget 33 kohaldatakse alates 2024. aasta 4. jaanuarist.

3

(36) Toetuse saajale, kelle taotlus on rahuldatud 2022. aastal ning kes on kahe aasta jooksul

arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest võtnud kavandatava investeeringuga

seotud siduvaid kohustusi, võib:

1) viia tegevuse ellu ja võtta toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekti

sihtotstarbeliselt kasutusse ning esitada investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kolme

aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

2) võtta toetuse abil ostetud investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse kolme aasta

jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning viia tegevuse ellu ja

esitada investeeringu tegemist tõendavad dokumendid hiljemalt 2025. aasta 30. juunil, kui

investeeringuobjekt ostetakse liisingulepingu alusel.

(37) Lõikes 36 nimetatud toetuse saaja puhul loetakse taotluse rahuldamise otsuses määratud

tegevuse elluviimise tähtaeg pikenenuks samas lõikes sätestatud tähtaja võrra.“.

§ 5. Maaeluministri 30. septembri 2015. a määruse nr 6 „Tunnustatud

tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ning

turustamise investeeringutoetus“ muutmine

Maaeluministri 30. septembri 2015. a määruse nr 6 „Tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja

tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise

investeeringutoetus“ § 20 täiendatakse lõigetega 10–12 järgmises sõnastuses:

„(10) Toetuse saaja, kes esitas taotluse 2021. aastal, võib:

1) viia tegevuse ellu ja võtta toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekti

sihtotstarbeliselt kasutusse ning esitada investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kolme

aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

2) võtta toetuse abil ostetud investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse kolme aasta

jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning viia tegevuse ellu ja

esitada investeeringu tegemist tõendavad dokumendid hiljemalt 2025. aasta 30. juunil, kui

investeeringuobjekt ostetakse liisingulepingu alusel.

(11) Lõikes 10 nimetatud toetuse saaja puhul loetakse taotluse rahuldamise otsuses määratud

tegevuse elluviimise tähtaeg pikenenuks ühe aasta võrra.

(12) Lõiget 10 kohaldatakse alates 2023. aasta 19. detsembrist.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Regionaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

1

SELETUSKIRI

regionaalministri määruse „Maaeluministri määruste muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaalministri määrus „Maaeluministri määruste muutmine“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 132 lõike 2 alusel.

Eelnõuga tehakse muudatused järgmistes määrustes:

 maaeluministri 18. septembri 2015. a määrus nr 5 „Keskmise suurusega ettevõtjate ja

suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“

(edaspidi määrus nr 5);

 maaeluministri 8. mai 2015. a määrus nr 58 „Mikro- ja väikeettevõtjate

põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ (edaspidi määrus

nr 58);

 maaeluministri 29. juuli 2015. a määruse nr 76 „Põllu- ja metsamajanduse taristu

arendamise ja hoiu investeeringutoetus“ (edaspidi määrus nr 76);

 maaeluministri 3. veebruari 2017. a määrus nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse

parandamise investeeringutoetus“ (edaspidi määrus nr 14);

 maaeluministri 30. septembri 2015. a määrus nr 6 „Tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja

tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise

investeeringutoetus“ (edaspidi määrus nr 6).

Eelnõu hõlmab „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse

varasse“ tegevuse liiki 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse

parandamiseks“ (edaspidi meede 4.1) ja tegevuse liigi 4.2 „Investeeringud põllumajandustoodete

töötlemiseks ja turustamiseks“ (edaspidi meede 4.2) alameetmeid 4.2.1 „Mikro- ja

väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“

(edaspidi meede 4.2.1), 4.2.2 „Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate

põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ (edaspidi meede 4.2.2) ja

4.2.3 „Tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete

töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ (edaspidi meede 4.2.3) ning tegevuse liiki 4.3

„Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid“ (edaspidi meede 4.3.2).

Meetmete 4.1 ja 4.2 raames antavate toetuste puhul pikendatakse toetatavate tegevuste

elluviimise tähtaegu, et luua toetuse saajatele soodsad võimalused toetatavate tegevuste

elluviimiseks olukorras, kus kavandatud tegevuste elluviimine ettenähtud tähtaja jooksul on

olnud raskendatud. Toetuse saajad on sattunud majanduslikult raskesse olukorda erakordselt

suure ja ootamatu hinnatõusu, eriti maagaasi ja elektri hinnatõusu tõttu. Samuti on paljud muud

sisendite hinnad märkimisväärselt tõusnud, näiteks põllumajandus- ja toiduainesektoris on

kallinenud tooraine, mis paratamatult on mõjutanud ka toetuse saajaid nende kavandatud

tegevuste elluviimisel.

Meetme 4.3.2 raames antava toetuse puhul pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise

tähtaega, et võimaldada toetuse saajatel määruse alusel kavandatud tegevuste elluviimine

lõpetada olukorras, kus tegevuse elluviimise tähtpäev on saabunud (31.01.2024) või lähiajal

saabumas (31.03.2024), kuid kavandatud tegevused ei ole täielikult lõpetatud. Toetatava tegevuse

elluviimise tähtaja pikendamise vajaduse tingis eelkõige maaparanduslikeks tegevusteks

sobimatud ilmastikuolud (2023. aasta suvi oli põuane, september ja oktoober rohkete sademetega

ning talv lumerohke, mistõttu viibis ehitustööde tegemine) ja sellest tulenevalt on tekkinud

ehitajatel viivitused lepingu täitmisel. Toetatava tegevuse elluviimise tähtaega pikendatakse

kõigil toetuse saajatel, kes taotlesid toetust seitsmendas taotlusvoorus 2021. aastal ja kelle taotlus

2

on rahuldatud, seniselt kahelt aastalt kahe aasta ja üheksa kuuni ehk üheksa kuu võrra. Tähtaja

pikendamisel on eeldatud, et enamik toetuse saajaid on võimelised kavandatavad tegevused

lõpuks ka ellu viima ja seeläbi saavutama toetuse andmise eesmärgid – sellega tagatakse

toetusrahade parem ja täielikum ärakasutamine.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]) ja

maapoliitika ja riigivara osakonna valdkonnajuht Reena Osolin (6256 287,

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Kadri Jänes (625 6539,

[email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.

Meetme 4.1 raames antava toetuse puhul pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega

seitsmendas taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjatel, kes on kolme aasta jooksul arvates

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt taotluse rahuldamise

otsuse tegemisest esitanud PRIA-le toetuse väljamaksmiseks vähemalt ühe maksetaotluse koos

investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega, seniselt kolmelt aastalt kuni 2024. aasta 31.

detsembrini. Lisaks pikendatakse meetme 4.1 raames antava toetuse puhul toetatavate tegevuste

elluviimise tähtaega ka kaheksandas taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjatel, kes on kahe aasta

jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest võtnud kavandatava

investeeringuga seotud siduvaid kohustusi, seniselt kahelt aastalt kolme aastani.

Meetme 4.2.1 raames antava toetuse puhul pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise

tähtaega kuuendas taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjatel, kes on kolme aasta jooksul arvates

PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest esitanud PRIA-le toetuse väljamaksmiseks

vähemalt ühe maksetaotluse koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega, seniselt

kolmelt aastalt nelja aastani.

Meetme 4.2.2 raames antava toetuse puhul pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise

tähtaegu kuuendas taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjatel, kes on kahe aasta jooksul arvates

PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest esitanud PRIA-le toetuse väljamaksmiseks

maksetaotluse koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega, millest nähtub, et toetuse

saaja on viinud toetatavast tegevusest ellu osa, mille maksumus moodustab vähemalt 50% kogu

tegevuse abikõlblikust maksumusest, seniselt kahelt aastalt kolme aastani.

Meetme 4.2.3 raames antava toetuse puhul pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise

tähtaega neljandas taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjal seniselt kahelt aastalt kolme aastani.

Vajadus pikendada toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega on tingitud peamiselt toetuse saaja

omavahendite puudumisest, ehitushindade märkimisväärsest tõusust ja ehitajatega sõlmitud

lepingutest tulenevate kohustuste mittetäitmisest ning seadmete märkimisväärsest hinnatõusust

ja nende tarnetähtaegade pikenemisest.

Meetme 4.3.2 raames antava toetuse puhul pikendatakse toetavate tegevuste elluviimise tähtaega

seitsmendas taotlusvoorus toetust saanud toetust saanud isikutel seniselt kahelt aastalt kahe aasta

ja üheksa kuuni.

3

Tähtaegade pikendamise eesmärk on võimaldada toetuse saajatel kavandatud tegevused ellu viia

ja seeläbi saavutada toetuse eesmärgid ning tagada sellega toetusraha parema ja täielikuma

ärakasutamise.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse määrust nr 5.

Eelnõu §-ga 1 täiendatakse määruse nr 5 § 20 lõigetega 15–17. Muudatuse kohaselt pikendatakse

toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega nendel toetuse saajatel, kes taotlesid toetust kuuendas

taotlusvoorus ajavahemikul 22. septembrist kuni 29. septembrini 2021 ning kes on kahe aasta

jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest esitanud PRIA-le toetuse

väljamaksmiseks maksetaotluse koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega, millest

nähtub, et toetuse saaja on viinud toetatavast tegevusest ellu osa, mille maksumus moodustab

vähemalt 50% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest, veel ühe aasta võrra. See tähendab, et

nimetatud toetuse saajad võivad viia toetatava tegevuse ellu, esitada investeeringu tegemist

tõendavad dokumendid ja võtta investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse senise kahe aasta

asemel kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Seega

peavad nimetatud toetuse saajad viima toetatava tegevuse ellu hiljemalt 2024. aasta novembriks.

Kui investeeringuobjekt ostetakse liisingulepingu alusel, siis eelnõu kohaselt küll pikendatakse

investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse võtmise tähtaega, kuid hoolimata sellest peab

toetuse saaja endiselt liisingulepingu alusel ostetud investeeringuobjekti puhul viima tegevuse

ellu ja esitama investeeringu tegemist tõendavad dokumendid viie aasta jooksul arvates PRIA

poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 2025. aasta 30. juunil, sest liisingu

puhul toetatava tegevuse elluviimise tähtaega ei muudeta. Kuna käesolev programmiperiood

hakkab lõppema, siis liisingu puhul tuleb arvestada sellega, et investeeringu tegemist tõendavaid

dokumente saab esitada viie aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest, kuid hiljemalt 2025. aasta 30. juunini.

Tähtaja pikendamise eelduseks on, et toetatavast tegevusest peab olema ellu viidud oluline osa

ehk vähemalt 50% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest ja PRIA-le on esitatud toetuse

väljamaksmiseks vähemalt üks maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate

dokumentidega. Toetatava tegevuse vähemalt 50% ulatuses elluviimine annab alust eeldada, et

toetuse saaja suudab oma investeeringu nõuetekohaselt siiski lõpuni viia ja on sellest huvitatud.

Kui tegevusi on ellu viidud oluliselt väiksemas mahus, siis on vähetõenäoline, et toetatavate

tegevuste elluviimise tähtaja pikendamisest on toetuse saajale kasu. Samuti on ebatõenäoline, et

toetuse saajad, kes ei ole suutnud esitada tegevuste elluviimist tõendavaid kuludokumente kahe

aasta jooksul, suudaksid seda teha pikema perioodi jooksul.

Vajadus pikendada toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega on tingitud peamiselt vajadusest

luua toetuste saajatele soodsad võimalused toetatavate tegevuste elluviimiseks olukorras, kus

märkimisväärne hinnatõus on avaldanud tugevat mõju ettevõtjate majandustegevusele.

Märkimisväärselt on tõusnud ka paljud sisendite hinnad näiteks põllumajandus- ja

toiduainesektoris on kallinenud märkimisväärselt tooraine. See on avaldanud tugevat mõju

ettevõtjate suutlikkusele teha investeeringuid. Majanduslike mõjudega toimetulekuks on väga

oluline suunata täiendavaid rahalisi vahendeid toiduainetööstusesse investeeringute tegemiseks

ja luua tingimused selleks, et nende investeeringute tegemisega ka lõpuni jõutakse, et kaasa aidata

toiduainetööstuse ettevõtjate konkurentsivõime parandamisele ja lisandväärtusega toodete

töötlemise osakaalu suurendamisele, mis võimaldaks turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku

kõigile tarneahela lülidele. Lähtudes eespool toodust ei ole mõistlik toetatavate tegevuste

elluviimise tähtaega pikendada lühemaks ajaks kui ühe aasta võrra, sest kavandatud tegevuste

elluviimine võib viibida rohkem kui mõni kuu.

Määruse nr 5 § 20 täiendatakse lõikega 16, mille kohaselt loetakse eelnimetatud toetuse saaja

puhul taotluse rahuldamise otsuses määratud tegevuse elluviimise või investeeringu tegemise

4

tähtaeg pikenenuks ühe aasta võrra. Tegevuse elluviimise või investeeringu tegemise tähtaeg on

toetuse taotluse rahuldamise otsuse üks osa, mida eelnõu kohaselt pikendatakse kõigile toetuse

saajatele ühetaoliselt. Muudatuse tõttu võib tekkida õiguslik ebaselgus määrusega võimaldatud

pikema tähtaja ja haldusaktiga iga toetuse saaja jaoks kindlaks määratud toetuse andmise

tingimuste vahel. Selleks, et vältida tarbetut töökoormust, mida tooks kaasa õigusselguse

tagamiseks kõikide haldusaktide muutmine, on probleem lahendatud õigusnormi abil, mis loeb

tähtaja pikenenuks ka haldusaktides.

Lisaks täiendatakse määruse nr 5 § 20 lõikega 17, mille järgi kohaldatakse nimetatud määruse §

20 lõiget 15 alates 2023. aasta 4. novembrist, sest ka nende toetuse saajate puhul on põhjendatud

võimaldada kavandatud tegevused lõpuni ellu viia. Säte toob kaasa isiku õiguste laienemise ja

sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet.

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse määruse nr 58 § 20 lõigetega 20–22.

Muudatuse kohaselt pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega nendel toetuse

saajatel, kes taotlesid toetust kuuendas taotlusvoorus ajavahemikul 25. novembrist kuni 2.

detsembrini 2020 ning kes on kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest esitanud PRIA-le toetuse väljamaksmiseks vähemalt ühe maksetaotluse koos

investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega, veel ühe aasta võrra. See tähendab, et

nimetatud toetuse saajad võivad viia toetatava tegevuse ellu, esitada investeeringu tegemist

tõendavad dokumendid ja võtta investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse senise kolme

aasta asemel nelja aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Seega

peavad nimetatud toetuse saajad viima toetatava tegevuse ellu hiljemalt 2025. aasta veebruariks.

Kui investeeringuobjekt ostetakse liisingulepingu alusel, siis eelnõu kohaselt küll pikendatakse

investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse võtmise tähtaega, kuid hoolimata sellest peab

toetuse saaja endiselt liisingulepingu alusel ostetud investeeringuobjekti puhul viima tegevuse

ellu ja esitama investeeringu tegemist tõendavad dokumendid viie aasta jooksul arvates PRIA

poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 2025. aasta 30. juunil, sest liisingu

puhul toetatava tegevuse elluviimise tähtaega ei muudeta. Kuna käesolev programmiperiood

hakkab lõppema, siis liisingu puhul tuleb arvestada sellega, et investeeringu tegemist tõendavaid

dokumente saab esitada viie aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest, kuid hiljemalt 2025. aasta 30. juunini.

Tähtaja pikendamise eelduseks on, et PRIA-le on esitatud enne selle sätte kohaldamist toetuse

väljamaksmiseks vähemalt üks maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate

dokumentidega. Maksetaotluse esitamine näitab toetuse saaja tahet viia oma tegevused ettenähtud

tähtaja jooksul nõuetekohaselt ka lõpuni.

Nimetatud muudatus on tingitud eelkõige hindade kallinemisest, mida on selgitatud seletuskirja

eelnõu § 1 selgitava osa juures. Võttes arvesse märkimisväärset hinnatõusu, ei ole mõistlik

toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega pikendada lühemaks ajaks kui ühe aasta võrra, sest

kavandatud tegevuste elluviimine võib viibida rohkem kui mõni kuu.

Määruse nr 58 § 20 täiendatakse lõikega 21, mille kohaselt loetakse eelnimetatud toetuse saaja

puhul taotluse rahuldamise otsuses määratud tegevuse elluviimise või investeeringu tegemise

tähtaeg pikenenuks ühe aasta võrra. Tegevuse elluviimise või investeeringu tegemise tähtaeg on

toetuse taotluse rahuldamise otsuse üks osa, mida eelnõu kohaselt pikendatakse kõigile toetuse

saajatele ühetaoliselt. Muudatuse tõttu võib tekkida õiguslik ebaselgus määrusega võimaldatud

pikema tähtaja ja haldusaktiga iga toetuse saaja jaoks kindlaks määratud toetuse andmise

tingimuste vahel. Selleks, et vältida tarbetut töökoormust, mida tooks kaasa õigusselguse

tagamiseks kõikide haldusaktide muutmine, on probleem lahendatud õigusnormi abil, mis loeb

tähtaja pikenenuks ka haldusaktides.

5

Lisaks täiendatakse määruse nr 58 § 20 lõikega 22, mille järgi kohaldatakse nimetatud määruse

§ 20 lõiget 20 alates 2024. aasta 1. veebruarist, sest ka nende toetuse saajate puhul on põhjendatud

võimaldada kavandatud tegevused lõpuni ellu viia. Säte toob kaasa isiku õiguste laienemise ja

sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet.

Eelnõu § 3-ga täiendatakse määruse nr 76 § 24 lõigetega 17–19.

Eelnõuga võimaldatakse nendel toetuse saajatel, kellele määrati seitsmendas taotlusvoorus

toetust, kavandatud tegevuste elluviimine lõpetada olukorras, kus tegevuste elluviimise tähtpäev

on saabunud (31.01.2024) või lähiajal saabumas (31.03.2024), kuid kavandatud tegevused ei ole

täielikult lõpetatud. Muudatus puudutab vaid neid toetuse saajaid, kes taotlesid toetust

seitsmendas taotlusvoorus 2021. aastal ning kelle taotluse on PRIA rahuldanud. See tähendab, et

eelnimetatud toetuse saajad võivad viia toetatava tegevuse ellu, esitada investeeringu tegemist

tõendavad dokumendid ja võtta investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse senise kahe aasta

asemel kahe aasta ja üheksa kuu (kokku 33 kuud) jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise

otsuse tegemisest. Toetatava tegevuse elluviimise tähtaega pikendatakse üheksa kuu võrra, et

kavandatud tegevused jõutaks selle aja jooksul täielikult ka lõpetada, sest eelnõu koostamise ajaks

(2024. aasta veebruari lõpuks) on toetus lõplikult välja makstud 13-le toetuse saajale (kokku on

21 toetuse saajat). Neid toetuse saajaid, kellel on taotluste alusel kavandatavate tegevuste

elluviimine pooleli, on kaheksa. Nimetatud muudatus on tingitud sobimatutest ilmastikuoludest

2023. aastal maaparanduslike tegevuse elluviimisel.

Seega võimaldatakse nendel seitsmenda taotlusvooru toetuse saajatel, kelle taotluse rahuldas

PRIA 2022. aastal, taotluses esitatud tegevused ellu viia 2024. aasta sügiseks.

Eelnõuga täiendatakse määruse nr 76 § 24 lõikega 18, mille kohaselt loetakse lõikes 17 nimetatud

toetuse saaja puhul taotluse rahuldamise otsuses määratud tegevuse elluviimise tähtaeg

pikenenuks kuue kuu võrra. Tegevuse elluviimise tähtaeg on taotluse rahuldamise otsuse üks osa,

mida eelnõu kohaselt pikendatakse kõigile toetuse saajatele ühetaoliselt. Lõikega 17 tehtava

muudatuse tõttu võib tekkida õiguslik ebaselgus määrusega võimaldatud pikema tähtaja ja

haldusaktiga iga toetuse saaja jaoks kindlaks määratud toetuse andmise tingimuste vahel. Selleks,

et vältida tarbetut töökoormust, mida tooks kaasa õigusselguse tagamiseks kõikide haldusaktide

muutmine, on probleem lahendatud lõikes 19 esitatud õigusnormi abil, mis loeb tähtaja

pikenenuks ka haldusaktides.

Lisaks täiendatakse määruse nr 76 § 24 lõikega 19, mille järgi kohaldatakse nimetatud määruse

§ 24 lõiget 17 alates 2024. aasta 31. jaanuarist, sest ka nende toetuse saajate puhul on põhjendatud

võimaldada kavandatud tegevused lõpuni ellu viia. Säte toob kaasa isiku õiguste laienemise ja

sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet.

Eelnõu §-ga 4 täiendatakse määruse nr 14 § 34 lõigetega 33–37.

Lõikega 33 pikendatakse toetatava tegevuse elluviimise tähtaega nendel toetuse saajatel, kes

taotlesid toetust seitsmendas taotlusvoorus ajavahemikul 4. novembrist kuni 12. novembrini 2020

ning kes on kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest

esitanud PRIA-le toetuse väljamaksmiseks vähemalt ühe maksetaotluse koos investeeringu

tegemist tõendavate dokumentidega, kuni 2024. aasta 31. detsembrini. See tähendab, et nimetatud

toetuse saajad võivad viia toetatava tegevuse ellu, esitada investeeringu tegemist tõendavad

dokumendid ja võtta investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse senise kolme aasta asemel

kolme aasta ja 11 kuu jooksul ehk hiljemalt 2024. aasta 31. detsembriks.

6

Nimetatud muudatus on tingitud peamiselt hindade kallinemisest, eelkõige ehitushindade

kallinemisest. Näiteks Statistikaameti andmete1 kohaselt on 2023. aasta jaanuaris

ehitushinnaindeks suurenenud ligikaudu 17,8%. Seetõttu peavad toetuse saajad hindade

kallinemise tulemusena, kas suurendama omafinantseeringu osakaalu või vähendama

kavandatava investeeringu mahtu või muutma kavandatavaid investeeringuid, mille tõttu on

lükkunud ka toetatavate tegevuste elluviimine edasi.

Liisingulepinguga seotud muudatust on täpsemalt selgitatud seletuskirja eelnõu § 1 selgitava osa

juures.

Lõike 34 kohaselt loetakse eelnimetatud toetuse saajate puhul taotluse rahuldamise otsuses

määratud tegevuse elluviimise või investeeringu tegemise tähtaeg pikenenuks kuni 2024. aasta

31. detsembrini. Tegevuse elluviimise või investeeringu tegemise tähtaeg on toetuse taotluse

rahuldamise otsuse üks osa, mida eelnõu kohaselt pikendatakse kõigile toetuse saajatele

ühetaoliselt. Muudatuse tõttu võib tekkida õiguslik ebaselgus määrusega võimaldatud pikema

tähtaja ja haldusaktiga iga toetuse saaja jaoks kindlaks määratud toetuse andmise tingimuste

vahel. Selleks, et vältida tarbetut töökoormust, mida tooks kaasa õigusselguse tagamiseks kõikide

haldusaktide muutmine, on probleem lahendatud õigusnormi abil, mis loeb tähtaja pikenenuks ka

haldusaktides.

Määruse nr 14 § 34 täiendatakse lõikega 35, mille järgi kohaldatakse nimetatud määruse § 34

lõiget 33 alates 2024. aasta 4. jaanuarist, sest ka nende toetuse saajate puhul on põhjendatud

võimaldada kavandatud tegevused lõpuni ellu viia. Säte toob kaasa isiku õiguste laienemise ja

sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet.

Lõikega 36 pikendatakse toetatava tegevuse elluviimise tähtaega nendel toetuse saajatel, kes

taotlesid toetust kaheksandas taotlusvoorus ajavahemikul 9. märtsist kuni 17. märtsini 2022 ning

kes on kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest võtnud

kavandatava investeeringuga seotud siduvaid kohustusi. Siduvate kohustuste all on mõeldud

seda, et toetuse saaja on võtnud siduvaid lepingulisi kohustusi näiteks tellinud seadmed, maksnud

seadme eest, sõlminud ehitustöö tegemiseks lepingu või teinud makseid ehitustööde tegemise

eest. Toetuse saaja peab kavandatava investeeringuga seotud siduvate kohustuste võtmist

tõendama asjakohaste dokumentidega nagu sõlmitud lepingu ärakiri, maksekorralduse ärakiri või

väljatrükk vms dokument, mis tõendab investeeringuobjektiga seotud siduva kohustuse võtmist.

Siduvate kohustuste võtmine näitab toetuse saaja tahet viia oma tegevused, mille kohta on talle

antud toetust, ettenähtud tähtaja jooksul nõuetekohaselt ka lõpuni. See tähendab, et nimetatud

toetuse saajad võivad viia toetatava tegevuse ellu, esitada investeeringu tegemist tõendavad

dokumendid ja võtta investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse senise kahe aasta asemel

kolme aasta jooksul. Seega peavad nimetatud toetuse saajad viima toetatava tegevuse ellu

hiljemalt 2025. aasta aprilliks.

Nimetatud muudatus on tingitud eelkõige hindade kallinemisest, ehitajatega sõlmitud lepingutest

tulenevate kohustuste mittetäitmisest ning seadmete märkimisväärsest hinnatõusust ja nende

tarnetähtaegade pikenemisest. Tähtaegade pikendamise eesmärk on võimaldada toetuse saajatel

kavandatud tegevused ellu viia ja seeläbi saavutada toetuse eesmärgid ning tagada sellega

toetusraha parema ja täielikuma ärakasutamise. Võttes arvesse märkimisväärset hinnatõusu ja

seadmete tarnetähtaegade pikkust, ei ole mõistlik toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega

pikendada lühemaks ajaks kui ühe aasta võrra, sest kavandatud tegevuste elluviimine võib viibida

rohkem kui mõni kuu.

Eelnõu §-ga 5 täiendatakse määruse nr 6 § 20 lõigetega 10–12.

1 Statistikaameti andmed on kättesaadavad veebilehel https://www.stat.ee/et/avasta-

statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/ehitushinnaindeks.

7

Muudatuse kohaselt pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega sellel toetuse saajal,

kes taotles toetust neljandas taotlusvoorus ajavahemikul 22. septembrist kuni 29. septembrini

2021 ning kelle taotluse on PRIA rahuldanud, ühe aasta võrra. See tähendab, et nimetatud toetuse

saaja võib viia toetatava tegevuse ellu, esitada investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ja

võtta investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse senise kahe aasta asemel kolme aasta

jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Seega peab nimetatud toetuse

saajad viima toetatava tegevuse ellu hiljemalt 2024. aasta detsembriks.

Nimetatud muudatus on tingitud peamiselt seadmete tarnetähtaegade pikenemisest. Nii nagu

eespool toodud, siis majanduslike mõjudega toimetulekuks on väga oluline suunata täiendavaid

rahalisi vahendeid toiduainetööstusesse investeeringute tegemiseks ja luua tingimused selleks, et

nende investeeringute tegemisega ka lõpuni jõutakse, et kaasa aidata toiduainetööstuse ettevõtjate

konkurentsivõime parandamisele ja lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu

suurendamisele, mis võimaldaks turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõigile tarneahela

lülidele. Seega ei ole mõistlik toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega pikendada lühemaks

ajaks kui ühe aasta võrra, sest kavandatud tegevuste elluviimine võib viibida rohkem kui mõni

kuu.

Liisingulepinguga seotud muudatust on täpsemalt selgitatud seletuskirja eelnõu § 1 selgitava osa

juures.

Lõike 11 kohaselt loetakse eelnimetatud toetuse saaja puhul taotluse rahuldamise otsuses

määratud tegevuse elluviimise või investeeringu tegemise tähtaeg pikenenuks ühe aasta võrra.

Tegevuse elluviimise või investeeringu tegemise tähtaeg on toetuse taotluse rahuldamise otsuse

üks osa, mida eelnõu kohaselt pikendatakse kõigile toetuse saajatele ühetaoliselt. Muudatuse tõttu

võib tekkida õiguslik ebaselgus määrusega võimaldatud pikema tähtaja ja haldusaktiga iga

toetuse saaja jaoks kindlaks määratud toetuse andmise tingimuste vahel. Selleks, et vältida

tarbetut töökoormust, mida tooks kaasa õigusselguse tagamiseks kõikide haldusaktide muutmine,

on probleem lahendatud õigusnormi abil, mis loeb tähtaja pikenenuks ka haldusaktides.

Lisaks täiendatakse määruse nr 6 § 20 lõikega 12, mille järgi kohaldatakse nimetatud määruse §

20 lõiget 10 alates 2023. aasta 19. detsembrist, sest ka selle toetuse saaja puhul on põhjendatud

võimaldada kavandatud tegevused lõpuni ellu viia. Säte toob kaasa isiku õiguste laienemise ja

sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta

ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013,

lk 487–548).

Nimetatud Euroopa Liidu õigusakt on kättesaadav Euroopa Liidu Teataja veebilehel http://eur-

lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Määrusega pikendatakse osa toetuse saajate toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega, mis annab

neile paindlikumad võimalused kavandatud tegevuste elluviimiseks. Nimetatud muudatusel on

toetuse saajatele positiivne mõju, kuna see võimaldab neil kavandatud tegevused lõpetada.

Meetme 4.1 puhul seitsmenda taotlusvoorus toetust saanud ettevõtjatel toetatava tegevuse

elluviimise tähtaja pikendamine avaldab positiivset mõju kaheksale toetust saanud

8

põllumajandustootjale, kelle tegevuse elluviimise tähtaeg on saabunud või lähiajal saabumas,

kuid kavandatud tegevus ei ole täielikult või nõutaval määral ellu viidud. Nendele toetuse

saajatele, kellel on kavandatud tegevuste elluviimine pooleli, määrati toetust kogusummas

1 496 559 eurot, millest on välja makstud 686 052 eurot. Kaheksandas taotlusvoorus toetust

saanud ettevõtjatel toetatava tegevuse elluviimise tähtaja pikendamine avaldab positiivset mõju

57-le toetust saanud põllumajandustootjale. Nendele kaheksandas taotlusvoorus toetust saanud

ettevõtjale, kellel on kavandatud tegevuste elluviimine pooleli, määrati teotust kogusummas

8 690 251 eurot, millest on välja makstud 2 215 371 eurot.

Meetme 4.2.1 puhul toetatava tegevuse elluviimise tähtaja pikendamine avaldab positiivset mõju

neljale toetust saanud ettevõtjale, kelle tegevuse elluviimise tähtaeg on saabunud või lähiajal

saabumas, kuid kavandatud tegevus ei ole täielikult ellu viidud. Kuuendas taotlusvoorus määrati

toetust 17-le ettevõtjale kogusummas 3 574 573 eurot, millest 42,2% (1 509 279 eurot) on välja

makstud. Nendele toetuse saajatele, kellel on kavandatud tegevuste elluviimine pooleli, määrati

toetust summas 651 617 eurot, millest 56,2% (366 491 eurot) on välja makstud.

Meetme 4.2.2 puhul mõjutab toetatava tegevuse elluviimise tähtaja pikendamine kahte toetuse

saajat. Kuuendas taotlusvoorus määrati toetust kuuele ettevõtjale kogusummas 3 310 046 eurot,

millest 79,3% (2 625 672 eurot) on välja makstud. Nendele toetuse saajatele, kellel on kavandatud

tegevuste elluviimine pooleli, määrati toetust summas 1 525 783 eurot, millest 57,2% (872 369

eurot) on välja makstud.

Meetme 4.2.3 puhul mõjutab toetatava tegevuse elluviimise tähtaja pikendamine ühte toetuse

saajat. Neljandas taotlusvoorus määrati toetust vaid ühele ettevõtjale kogusummas 999 606 eurot,

millest 95,1% (950 763 eurot) on välja makstud.

Meetme 4.3.2 puhul mõjutab toetatava tegevuse elluviimise tähtaja pikendamine kaheksat toetuse

saajat. Seitsmendas taotlusvoorus määrati toetust 21-le toetuse saajale kogusummas 4 921 717

eurot, millest 82% on välja makstud. Nendele kaheksale toetuse saajatele, kellel on kavandatud

tegevuste elluviimine pooleli, määrati toetust summas 3 765 536 eurot, millest 72% (2 871 163

eurot) on välja makstud ning välja maksmata on 894 373 eurot.

Muudatus, millega pikendatakse osa toetuse saajate toetatavate tegevuste elluviimise tähtaegu,

toob kaasa PRIA töökoormuse kasvu, sest maksetaotluste menetlusperiood pikeneb. Samas, kuna

menetlustoimingud, mida tuleb pikendatud ajavahemikul teha, ei ole oma iseloomult uued, siis

võib hinnata muudatuse mõju pigem vähemoluliseks.

Toetatava tegevuse elluviimise tähtaja pikendamine võimaldab saavutada toetuse eesmärgid ning

tagada sellega toetusraha parema ja täielikuma ärakasutamise. Muudatusega väheneb tõenäoliselt

võimalike sanktsioneerimiste arv, kuna neil toetuse saajatel, kes ei olnud saanud kavandatud

tegevusi täielikult ellu viia, on võimalus seda nüüd teha ja võtta investeeringuobjekt

sihtotstarbeliselt kasutusse. Toetuse saaja halduskoormus tehtavate muudatuste tõttu ei suurene.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

9

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIA-le.