Taotlus

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA

ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI

ARENDAMISE KAVA

AASTATEKS 2025 - 2037

Europolis OÜ

2025

2

SISUKORD Sissejuhatus ...................................................................................................... 6

1. Sotsiaal-majanduslikud näitajad .................................................................... 7

1.1. Üldandmed .............................................................................................. 7

1.2. Elanikkonna tarbimise taustandmed ............................................................ 7

1.3. Vee-ettevõtte iseloomustus ........................................................................ 8

1.4. Veeteenuste hinnad .................................................................................. 9

2. Keskkonnaülevaade ........................................................................................ 9

2.1 Geoloogiline ülesehitus ja hüdrogeoloogia ..................................................... 9

2.2. Põhjavesi ja selle kaitstus .........................................................................10

2.3. Pinnavesi ................................................................................................12

2.4. Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsealad ..................................................15

3. Õiguslik baas ................................................................................................16

3.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid ..............................................................16

3.2. Põhja-Pärnumaa valla õigusaktid ja lepingud ...............................................17

3.3. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ja meetmeprogramm .....................18

3.4. Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed .......................................................18

3.5. Vee erikasutuse keskkonnaload .................................................................19

4. Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olukorra kirjeldus ..............................20

4.1. Üldist ........................................................................................................20

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon .........................................................................20

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................20

Tuletõrje veevarustus .....................................................................................22

4.2. Vändra reoveekogumisala ........................................................................22

Ühisveevärk ...................................................................................................23

Tuletõrjeveevarustus ......................................................................................34

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................34

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................38

4.3. Tootsi alev .............................................................................................38

Ühisveevärk ...................................................................................................39

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................41

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................43

4.4. Pärnu-Jaagupi alev ..................................................................................44

Ühisveevärk ...................................................................................................44

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................50

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................54

4.5. Libatse küla ................................................................................................54

Ühisveevärk ...................................................................................................54

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................56

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................58

3

4.6. Vahenurme küla ......................................................................................58

Ühisveevärk ...................................................................................................58

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................61

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................63

4.7. Tõrdu küla ..............................................................................................63

Ühisveevärk ...................................................................................................64

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................65

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................67

4.8. Vihtra küla .............................................................................................67

Ühisveevärk ...................................................................................................67

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................69

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................70

4.9. Pärnjõe küla ...............................................................................................71

Ühisveevärk ...................................................................................................71

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................72

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................74

4.10. Suurejõe küla ...........................................................................................74

Ühisveevärk ...................................................................................................74

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................77

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................78

4.11. Kadjaste ..................................................................................................78

Ühisveevärk ...................................................................................................78

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................80

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................83

4.12. Kergu ......................................................................................................83

Ühisveevärk ...................................................................................................83

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................85

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................86

4.13. Kaisma ....................................................................................................87

Ühisveevärk ...................................................................................................87

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................89

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................89

4.14. Kaansoo ...................................................................................................89

Ühisveevärk ...................................................................................................90

Kanalisatsioonisüsteemide kirjeldus ..................................................................91

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................93

4.15. Vaki.........................................................................................................93

Ühisveevärk ...................................................................................................93

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................95

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................95

4

4.16. Kirikumõisa ..............................................................................................95

Ühisveevärk ...................................................................................................95

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................98

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................98

4.17. Võidula ....................................................................................................98

Ühisveevärk ...................................................................................................99

Ühiskanalisatsioon ........................................................................................ 100

Sademeveekanalisatsioon .............................................................................. 100

4.18. Sikana ................................................................................................... 100

Ühisveevärk ................................................................................................. 100

Ühiskanalisatsioon ........................................................................................ 102

Sademeveekanalisatsioon .............................................................................. 102

5. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise strateegia ..................................... 103

5.1. Strateegilised eesmärgid ............................................................................ 103

5.2. Arendamise põhimõtted ............................................................................. 103

5.3. Investeeringud ......................................................................................... 103

5.3.1. Vändra reoveekogumisala .................................................................... 103

1) Statsionaarne generaator Vändra alevi veetöötlusjaama ................................ 103

2) Turu tn ja Jakobsoni tn reoveepumplate rekonstrueerimine ........................... 103

3) Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Pärnu-Paide mnt alguses .............. 103

4) Veetorustiku rekonstrueerimine Pärnu-Paide mnt ......................................... 103

5.3.2 Tootsi alev .......................................................................................... 104

1) Tootsi alevi ühiskanalisatsiooni lahkvoolseks ehitamine ................................. 104

2) Tootsi Ehitajate tee veetorustiku rekonstrueerimine ...................................... 104

5.3.3 Pärnu-Jaagupi alev ............................................................................... 104

1) Pärnu-Jaagupi alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja

laiendamine ................................................................................................. 104

2) Ülase tn 21 sademeveekanalisatsiooni rajamine Pärnu-Jaagupi alevis. ............ 104

5.3.4 Libatse küla ......................................................................................... 104

Libatse reoveepuhasti rekonstrueerimine ......................................................... 104

5.3.5 Vahenurme küla ................................................................................... 105

Vahenurme küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine .................. 105

5.3.6 Tõrdu küla ........................................................................................... 106

Tõrdu küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ............................................. 106

5.3.7. Vihtra küla ......................................................................................... 106

Vihtra küla reoveepuhasti rekonstrueerimine. .................................................. 106

5.3.8 Pärnjõe küla ........................................................................................ 106

Pärnjõe küla reoveepuhasti rekonstrueerimine ................................................. 106

5.3.9 Suurejõe küla ...................................................................................... 107

Suurejõe küla reoveepuhasti rekonstrueerimine ............................................... 107

5

5.3.10 Kadjaste ............................................................................................ 107

Kadjaste küla ÜVK-torustike, reoveepumpla ja reoveepuhasti rekonstrueerimine .. 107

5.3.11 Kergu ............................................................................................... 108

Kergu küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja rajamine .......... 108

5.3.12 Kaisma.............................................................................................. 108

Kaisma küla ühisveevärgi rekonstrueerimine ja ühiskanalisatsiooni rajamine ....... 108

6. Finantsanalüüs ............................................................................................... 110

6.1. Finantsanalüüsi eesmärk ............................................................................ 110

6.3. Finantsanalüüsi põhieeldused ..................................................................... 110

6.4. Nõudlusanalüüs ........................................................................................ 111

6.5. Opereerimiskulude eeldused ....................................................................... 111

6.6. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus ................................................... 112

6.7. Veemajandusinvesteeringute finantseerimine ............................................... 112

LISAD ............................................................................................................... 113

LISA 1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni skeemid

LISA 2. Investeeringute tabel

LISA 3. Sademeveesüsteemide valgalad

LISA 4. Nõudlusanalüüs

LISA 5. Veemajanduse tulude, kulude, teenusekulukuse ja rahavoo analüüs

6

Sissejuhatus

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 on kohaliku omavalitsusüksuse

ülesandeks korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Põhja-

Pärnumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK kava) on

dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning

arengut. Lähtudes ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 4 lg 2 tuleb

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostada vähemalt 12 aastaks ning see

tuleb vähemalt kord nelja aasta jooksul üle vaadata ning vajadusel korrigeerida.

Tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 16 lg 1 rajatakse

ning arendatakse ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ÜVK kava alusel.

Tuginedes ÜVVKS § 4 lg 3 loetakse Põhja-Pärnumaa vallas sademeveesüsteemid käesoleva

ÜVK kavaga määratletud ulatuses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks.

Käesolev ÜVK kava käsitleb Pärnu-Jaagupi, Tootsi ja Vändra alevite ning Libatse,

Vahenurme, Tõrdu, Vihtra, Pärnjõe, Suurejõe, Kadjaste, Kergu, Kaisma, Kaansoo, Vaki,

Kirikumõisa, Võidula, Sikana, Allikõnnu, Rätsepa külade kompaktselt hoonestatud

piirkondasid. Andmed Põhja-Pärnumaa valla ÜVK seisukorra ja arenguperspektiivide kohta

pärinevad Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuselt ja Põhja-Pärnumaa valla vee-ettevõttelt AS-lt

Mako.

ÜVK kavas on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ning jätkusuutlikkuse tagamiseks ning

seadustest tulenevate nõuete täitmiseks. Põhja-Pärnumaa valla ÜVK arendamise kava

aastateks 2025-2037 arvestab omavalitsuse ja AS Mako eelarve võimalusi.

7

1. Sotsiaal-majanduslikud näitajad

1.1. Üldandmed

21. oktoobril 2017 ühinesid Halinga vald, Tootsi vald, Vändra vald ja Vändra alev Põhja-

Pärnumaa vallaks. Põhja-Pärnumaa vallas on 86 küla ja kolm alevit (Vändra, Pärnu-Jaagupi

ja Tootsi). Valla haldusterritoorium on 1010,1 km2. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusel on

kolm halduskeskust: Vändras, Tootsis ja Pärnu-Jaagupis.

Joonis 1.1. Põhja-Pärnumaa valla asend

Maakonnakeskus Pärnu asub vallakeskusest Vändrast ca 50 kilomeetri kaugusel ja Tallinna

kesklinna on Vändrast 105 kilomeetrit. Valda läbib kaks põhimaanteed: valla lääneosa läbib

Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (E67), valla idaosa Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee.

Vald piirneb Lääneranna valla, Tori valla ning Pärnu linnaga Pärnumaal, Märjamaa ja

Kehtna vallaga Raplamaal, Türi vallaga Järvamaal ning Põhja-Sakala vallaga Viljandimaal.

Vald on soode, karstialade, metsade ja viljaka pinnasega looduskaunis ning rikas paik.

Põhja-Pärnumaal on mitmeid olulisi turismivaatamisväärsusi – Soomaa Rahvuspark, C. R.

Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal, Automuuseum Halinga piirkonnas, Jaanihanso

Siidrivabrik Halinga piirkonnas, Lepiku-Mardi kollektsioonaed ja mitmed teised. Põhja-

Pärnumaa vald kuulub Rohelise Jõemaa Koostöökogu piirkonda1.

1.2. Elanikkonna tarbimise taustandmed

Statistikaameti andmetel elas 01.03.2025.a. seisuga Põhja-Pärnumaa vallas 7818 inimest.

Valla pindala on 1010,1 km2, asustuse tihedus on keskmiselt 8 inimest/km2. Aastatel 2018-

2025 on valla elanike arv loomuliku iibe ja rände tõttu vähenenud 587 inimese võrra.

1 Allikas: Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030

8

Tabel 1.1. Elanike arv Põhja-Pärnumaa vallas

2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Elanike

arv

8434 8381 8230 8092 7932 7975 7880 7847

Andmed: https://www.pparnumaa.ee/kogukonnad

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on rajatud kolmes alevis ning Kadjaste, Kirikumõisa, Kergu,

Vihtra, Suurejõe, Kaansoo, Pärnjõe, Libatse, Vahenurme ja Tõrdu külades, ühisveevärk

Kaisma, Sikana, Vaki ja Võidula külades.

Järgnevas tabelis on toodud ühisveevärgiga ja ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike arvud

asulate lõikes.

Tabel 1.2. ÜVK-ga liitunud elanike osakaal asulate lõikes

Asula Elanike arv Liitunud ühisveevärgiga Liitunud

ühiskanalisatsiooniga

Vändra 1906 98% 92%

Tootsi 736 100% 99%

Pärnu-Jaagupi 1049 83% 79%

Libatse 334 89% 89%

Vahenurme 139 96% 96%

Tõrdu 36 100% 100%

Vihtra 223 89% 89%

Pärnjõe 209 95% 89%

Suurejõe 185 90% 87%

Kadjaste 115 67% 67%

Kergu 134 52% 65%

Kaisma 117 52% 0

Kaansoo 128 90% 84%

Vaki 113 45% 0

Kirikumõisa 54 50% 50%

Võidula 58 40% 0

Sikana 16 75% 0

Kokku 5552

Allikas: https://www.pparnumaa.ee/kogukonnad, nõudlusanalüüs

1.3. Vee-ettevõtte iseloomustus

Aktsiaselts Mako on Põhja-Pärnumaa valla vee-ettevõte, mille põhitegevus on valla

elanikele vee- ja kanalisatsiooniteenuste pakkumine. Aktsiate omanik on 100% Põhja-

Pärnumaa Vallavalitsus. Vastavalt Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu otsusele 21.02.2018 nr.

10 määrati alates märtsist 2018.a. aktsiaselts Mako vee-ettevõtjaks endise Vändra valla

haldusterritooriumil asuvates Vihtra, Pärnjõe, Suurejõe, Kadjaste, Kergu, Kaansoo, Vaki,

Kirikumõisa, Võidula, Sikana ja Allikõnnu külades.

Alates juulist 2018.a. laienes ettevõtte tegevuspiirkond Vändra alevisse ning alates

01.01.2019 Tootsi alevisse.

9

Aktsiaseltsile Mako võõrandati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu otsuse alusel endises Vändra

vallas ja Vändra alevis asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatised, sh ühisveevärgiga

seotud kinnisasjad.

1.4. Veeteenuste hinnad

Tabel 1.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste hinnad alates 01.01.2024.

Hind ilma käibemaksuta

(eurot/m3)

Hind koos käibemaksuga

(eurot/m3)

Tasu võetud vee eest 1,42 1,73

Tasu reovee ärajuhtimise

ja puhastamise eest

3,17 3,87

Tasu võetud vee ja reovee

ärajuhtimise ja

puhastamise eest kokku

4,59 5,60

Alus: Konkurentsiameti otsus 19.10.2023

2. Keskkonnaülevaade

2.1 Geoloogiline ülesehitus ja hüdrogeoloogia

Põhja-Pärnumaa valla aluspõhja ehituses on domineerivamad järgnevad lademed:

1) Jaagarahu lademe dolokivid;

2) Jaani lademe dolokivid;

3) Adavere lademe dolokivid ja merglid;

4) Raikküla lademe dolo- ja lubjakivid.

Põhja-Pärnumaa valla territooriumi hüdrogeoloogilises läbilõikes saab eristada järgmisi

põhjaveekihte ja –komplekse:

1) Kvaternaari veekompleks;

2) Pärnu veekiht;

3) Siluri veekompleks;

4) Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks;

5) Kambriumi-Vendi veekompleks;

6) Kristalse aluskorra veekompleks.

Põhja-Pärnumaa territooriumil kasutatakse peamiselt Siluri ja Siluri-Ordoviitsiumi

põhjaveekomplekside vett. Põhjavee seisundit võib lugeda heaks.

Siluri põhjaveekompleks (S): Levib Siluri ladestu lubjakivides ja dolomiitides, ladestu

ülemises osas, mis on tugevalt karstunud ja lõhestunud. Siluri ladestus leviv põhjavesi on

peamisel HCO3-Cl-Na-Mg-Ca ja Cl-HCO3-Na-Mg tüüpi. Vesi on valdavalt mage,

mineraalsusega alla 1 mg/l. Raua sisaldus on suur, ületades tihti joogivees lubatud

väärtuseid.

Siluri-Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekompleks (S-O) levib kogu Siluri veekompleksi all.

Põhjaveekompleks on tähtis veevarustuse allikas Pärnu – Põlva joonest põhja pool ja

samuti Lääne-Eesti saartel. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks koosneb valdavalt

mitmesugustest lubjakividest ja dolomiitidest, mis kohati on tugevasti karstunud ja

lõhestunud. Enamik keemilise koostise komponente jäävad mageda põhjavee levikualal

normi piiridesse. Erandiks on raud, mille mediaaniline sisaldus 0,3 mg/l, mis osutab, et

igas teises puurkaevus ei vasta vesi Eestis kehtivatele joogivee normidele (Feüld – 0,2

mg/l).

Vändra alevi reljeef on tasane väikese langusega kirdest edelasse. Maapinna

absoluutkõrgused on 33-39 m vahemikus. Alljärgnevalt esitatud ehitusgeoloogiliste

10

tingimuste kirjeldus on väljavõte Omandi OÜ 2003.a koostatud geoloogiliste tööde

aruandest.

Vändra alevi lääneserva läbib Vändra jõgi, mille säng on lõikunud aluspõhja kivimeisse.

Sillast põhjapoole jäävas osas on jõgi paisutatud. Jõe veetase oli 1981. a novembris

ülalpool paisu 35,34 m (võib lugeda maksimaalseks) ja allpool 32,78 m. Veetase võib

langeda ca 0,5 m võrra mõõdetust allapoole.

Aluspõhja kivimitest avaneb alamsiluri adavere lademe lubjakivi 0,90-3,70 m sügavusel

maapinnast. Kõige kõrgemal on aluspõhi asula kesk- ja kirdeosas, asudes

absoluutkõrgustel 36,2-38,6 m, kõige sügavamal edelaosas- absoluutkõrgustel 31,2-

33,0 m. Aluspõhja reljeef on edela- ja lõunasuunalise kaldega. Lubjakivi pealmine osa on

mõnekümne sentimeetri paksuselt murenenud. Pinnakatte moodustab põhiliselt moreen,

kohati esineb limnoglatsiaalset peenliiva, saviliiva ja liivsavi.

Saviliivade ja liivasavide ning moreeni esinemissuhete põhjal on Vändra alev jagatud

tinglikult kaheks ehitusgeoloogiliseks piirkonnaks:

• I piirkond haarab enda alla alevi edelaosa, mida läbib Vändra jõgi. Maapinna reljeef

on lainjas, absoluutkõrgus jääb 35,4…39,0 m vahemikku. Viirtekstuuriga valdavalt

kõvaplastne (kohati sitkeplastne) liivsavi ja saviliiv lasub 0,3-1,5 m paksuselt

saviliiv või jämepurdmoreenil. Moreenikihi paksus on 0,2-1,3 m, jämepurrusisaldus

20-70% vahemikus. Moreeni all 1,2-2,3 m sügavusel maapinnast lasub lubjakivi.

Lubjakivi pealispind on kohati ca 0,2 m paksuselt murenenud. Pinnasevee tase asub

valdavalt lubjakivis. Kohati võib pinnasevesi esineda 1 m sügavusel maapinnast.

Kuna saviliiv ja liivsavi on praktiliselt vettpidavad pinnased, siis võib lumesulamis-

ja sademerikkal perioodil esineda täitepinnases ja peenliivas ülavett.

Ehitusgeoloogilised tingimused on pinnaste kandevõime seisukohalt lähtudes head,

vundamentimissügavusse jääb heade geotehniliste omadustega moreen.

• II piirkonda kuulub ülejäänud alevi territoorium. Maapinna absoluutkõrgused on siin

33-39 m vahemikus. Aluspõhja kivimid - alamsiluri adavere lademe lubjakivid,

asuvad 0,9-3,7 m sügavusel maapinnast (valdavalt 2 m sügavusel). Lubjakivi katab

kõvaplastne saviliiv- ja jämepurdmoreen (jämepurru sisaldusega 20-70%). Kohati

esineb moreenil 0,1-1,2 m paksuse kihina peenliiva. Pinnasevee tase on 0,5-3,0 m

sügavusel maapinnast. Sademete või lumesulamisperioodil esineb ülavett

täitepinnases ja peenliivas. Ehitusgeoloogilised tingimused on pinnaste kandevõime

seisukohalt lähtudes head, kuid raskendavaks asjaoluks on siin pinnasevee

esinemine vundamentimissügavuses. Veetasemest madalamal saviliivmoreenis

kaevikunõlvad hästi ei püsi, vajavad kohati kindlustamist.

Pinnaste normatiivne külmumissügavus Vändra alevis on 1,2 m.

Veeandvus

Vastavalt Eesti hüdrogeoloogilisele kaardile (1:400000, EGK 1998) jääb Põhja-Pärnumaa

vald peamiselt Siluri ja Ordoviitsiumi lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihtide

piirkonda. Pärnu-Jaagupi, Halinga ja Vahenurme piirkonnas paiknevad Siluri ja

Ordoviitsiumi lubjakivi, dolomiidi ja mergli kivimikihtides peamiselt mõõduka

veeandvusega veekihtides asuvate puurkaevude erideebitid jäävad valdavalt vahemikku

0,1-0,5 l/s*m. Libatse, Tootsi, Kadjaste ja Suurejõe piirkonna puurkaevude erideebit jääb

vahemikku 0,5-2,0 l/s*m. Lisaks jääb valla kaguosa osaliselt Devoni poorsete kivimite

põhjaveekihtide piirkonda. Devoni liivakivi ja aleuroliidi veekihtides asuvate puurkaevude

erideebitid jäävad vahemikku 0,1-0,5 l/s*m.

2.2. Põhjavesi ja selle kaitstus

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt

kuulub Põhja-Pärnumaa vald peamiselt nõrgalt või keskmiselt kaitstud põhjaveega alade

hulka. Joonisel 1.4 on toodud Põhja-Pärnumaa valla põhjavee kaitstuse kaart.

Vändra alev ning alevist kagu-edelasuunas jääv osa vallast on keskmiselt kaitstud

põhjaveega ala (sh Vihtra, Kaansoo, Sikana külad). Valla lääne- ja loodeosasse jäävad

kaitsmata peamiselt põhjaveega alad (sh osaliselt Kergu ja Kaisma külad). Pärnu-Jaagupi

11

alev, Vahenurme ja Tõrdu küla asuvad nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Nõrgalt kuni

keskmiselt kaitstud põhjaveega alal paiknevad Tootsi alev ning Pärnjõe küla. Libatse,

Sikana ning Kirikumõisa küla paiknevad keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.

Kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alad on eelkõige alvarid, kus

moreenist pinnakatte paksus on alla 2 m. Nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus)

põhjaveega aladel on valdavalt moreenist pinnakatte paksus 2-10 m ning savi või liivsavi

paksus alla 2 m. Keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on

moreenist pinnakatte paksus 10-20 meetrit ning savi ja liivsavi paksus 2-5 meetrit.

Joonis 1.4. Põhjavee kaitstus Põhja-Pärnu valla territooriumil. Allikas: Eesti

Geoloogiakeskuse põhjavee kaitstuse kaart

Põhjaveevaru

Veeseaduse § 204 lg 1 alusel tuleb põhjaveevaru hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või

kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui

500 kuupmeetrit ööpäevas. Vastavalt 06.04.2006. aasta Keskkonnaministeeriumi ministri

käskkirjale nr 400 on Põhja-Pärnumaa vallas kinnitatud põhjaveevaru järgnevalt:

12

Tabel 1.4. Kehtestatud põhjaveevaru

Põhjavee-

maardla

Põhjaveemaardla

piirkond

Veekihi

geoloogiline

indeks

Põhjaveevaru

m3/ööp

Varu

kategooria

ja otstarve

Kasutusaeg

Tootsi Tootsi S 2 000 T1

joogivesi

Kuni 2029

Vändra Vändra

individuaalelamud

S 240 T1

joogivesi

Kuni 2024

Jakobsoni S 900 T1

joogivesi

Kuni 2024

2.3. Pinnavesi

Järved

Põhja-Pärnumaa vallas on keskkonnaportaali andmeil 8 looduslikku järve, millest suurimad

on Kaisma järv (135,3 ha) ning Väikejärv (Kaisma Väikejärv), ülejäänud järved on raba

laukad veepeegli pindalaga alla 5 ha. Lisaks sellele on vallas 33 tehisjärve, enamasti

turbakarjäärides kaevandamise tulemusena tekkinud tehisveekogud.

Kaisma järve koondseisundi hinnanguks on veemajanduskavade meetmeprogrammi

rakendamise ülevaates 2023. aasta kohta „halb“. Mittehea seisundi põhjusena on märgitud

Hg kaugkanne ning sadenemine atmosfäärist.

Väiksemate järvede seisundit ei ole hinnatud.

Vooluveekogud

Kõik 15 Põhja-Pärnumaa valla territooriumit läbivat jõge kuuluvad Lääne-Eesti vesikonda,

neist omakorda Pärnu, Saarjõgi, Sauga, Vändra, Aruküla, Käru, Lintsi, Massu, Mädara,

Mõnuvere (Are) ja Navesti jõed Pärnu alamvesikonda ning Allika, Enge, Kõnnu ja Nurtu

jõed Matsalu alamvesikonda.

Pärnu jõgi (Tarbja paisust suubumiseni merre), Navesti jõgi (Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia

maantee sillast Taadikveres kuni Põltsamaa-Võhma maantee sillani Loopres) ning Saarjõgi

(Tagametsa paisust suubumiseni Navesti jõkke) kuuluvad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Navesti jõgi ja Saarjõgi on ka lõheliste

elupaigana kaitstavad veekogud, Pärnu jõgi on lõheliste ja karpkalalaste elupaigana

kaitstav veekogu.

Pärnu jõgi on Eestis pikkuselt teine (160 km), Võhandu jõe järel. Jõgi saab alguse

Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist ja suubub Pärnu lahte. Kõik teised valda

läbivad jõed suubuvad kas otse või läbi mõne teise vooluveekogu Pärnu jõkke. Pikemad

lisajõed on Navesti (105,8 km), Sauga (78,3 km) ja Lintsi (73,5 km).

Pärnu jõe koondseisundi hinnanguks on veemajanduskavade meetmeprogrammi

rakendamise ülevaates 2023.a. kohta2 Käru jõest suudmeni „halb“. Elustikus on tuvastatud

Cd ja Hg, varasemast benso(a)püreen vees (2020), TBT settes (2020), PBDE elustikus

(2020). Mitte hea seisundi põhjusena on märgitud kontrollimatu heide, kaugkanne.

Navesti jõe koondseisundi hinnanguks on lähtest Loopre maantee sillani „kesine“ ning

Loopre maanteest suudmeni „halb“. Mitte hea seisundi põhjustena on märgitud kaugkanne,

sadenemine atmosfäärist.

Sauga jõe koondseisund on Künnapa kraavist Uru ojani „hea“, lähtest Künnapa kraavini

ja Uru ojast suudmeni „halb“. Vees on tuvastatud perfluorooktaansulfonaat ning elustikus

PBDE ja Hg, varasemast vees benso(a)püreen (2021), settes antratseen (2021). Põhjusi

ei ole tuvastatud.

2 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-

seisundiinfo

13

Saarjõe koondseisund Tagametsa paisust suudmeni on „hea“, lähtest Tagametsa paisuni

„kesine“, mitte hea seisundi põhjuseks on Tagametsa pais.

Vändra jõe koondseisundi hinnang Imsi ojast suudmeni on „hea“ ning lähtest Imsi ojani

„kesine“, mitte hea seisundi põhjuseks on varasemast looduslik häiring seirekohas

(suurveega tekkinud uus säng), vesi seisev, põhi mudane.

Valla lääneosas kulgevad Naravere oja ja Enge jõgi (36 km), mis on Kasari jõe valgala

pinnaveekogud ning väiksemad Taidra peakraav, Elbu oja ja Maima peakraav, mis on Pärnu

jõe valgala pinnaveekogud.

Naravere oja saab alguse Virusaare rabast (Lavassaare soostik). Naravere oja (valgala

pindala 83,8 km2) suubub Enge jõkke (valgala pindala 242 km2), mille ülemjooks paikneb

Pärnumaal (Kaisma Suurjärv) ja alamjooks Raplamaal (suubub Velise jõkke Sääla külas).

Enge jõgi asub kogu ulatuses Lääne-Eesti madalikul ja on mõõduka kaldega. Enge jõe

koondseisundit on hinnatud lõigus Libatse-Valgu maanteeni. Nii Enge jõe kui Naravere oja

koonseisundi hinnang on „hea“.

Põhja-Pärnumaa vallas ei kasutata joogivee saamiseks pinnavett. Pinnaveekogusid

kasutatakse vallas aga reovee ja heitvee suublatena. Tulenevalt veeseaduse (VeeS) § 36 lg 3 on Eesti territoriaalmeri, rannikuvesi, siseveekogud ja piiriveekogude Eestile kuuluvad

osad heitvee suhtes tundlikud suublad.

Tabel 1.5. Heitveesuublad Põhja-Pärnumaa vallas

Registrikood Objekti nimetus ja heitvee liik

Veekasutaja nimi Asukoht Suubla

HVL0675650 Vändra jäätmejaam, sademe- ja drenaaživesi

Eesti Keskkonnateenused AS

Vändra alev Vändra jõgi

HVL0675600 Vändra, heitvesi aktsiaselts Mako Vändra alev Vändra jõgi

HVL0675320 Vihtra, heitvesi aktsiaselts Mako Vihtra küla Pärnu jõgi

HVL0674120 Vahenurme elamud, heitvesi

aktsiaselts Mako Vahenurme küla

Taidra peakraav

HVL0675010 Tootsi alevi biopuhasti, heitvesi

aktsiaselts Mako Tootsi alev Sõmerlaane kraav

HVL0674160 Tehnokeskus, heitvesi Osaühing Halinga Energeetika

Loomse küla Loomse kraav

HVL0675330 Suurejõe elamud, heitvesi

aktsiaselts Mako Suurejõe küla Kunderi kraav

HVL0675240 Pööravere tootmisala väljalask nr 2, sademe ja drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Metsavere küla

Mõnuvere jõgi

HVL0675230 Pööravere tootmisala väljalask nr 1

aktsiaselts Tootsi

Turvas Metsavere küla

Lehuraba peakraav

HVL0673910 Pärnu-Jaagupi jäätmejaama sademevesi

Eesti Keskkonnateenused AS

Pärnu-Jaagupi alev

Elbu oja

HVL0673900 Pärnu-Jaagupi, heitvesi aktsiaselts Mako Pärnu-Jaagupi alev

Elbu oja

HVL0675340 Pärnjõe elamud, heitvesi aktsiaselts Mako Pärnjõe küla Keskuse kraav

HVL0675350 Metsapere farmi septik Eraisik Kaansoo küla Tõkkeoja

HVL0674010 Libatse elamud, heitvesi aktsiaselts Mako Libatse küla Langerma oja

HVL0674290 Lavassaaare väljalask 8 aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Ridalepa oja (Ridalepa jõgi)

14

Registrikood Objekti nimetus ja

heitvee liik

Veekasutaja nimi Asukoht Suubla

HVL7960160

Sõõrike sademevee

väljalask, sademe- ja drenaaživesi

AS Vändra Pitsalu küla Vaki oja

HVL7960031 Langerma farmi sademevesi, sademe ja drenaaživesi

Halinga OÜ Langerma küla Tautsi kraav

HVL0674250

Lavassaare turbatootmisala väljalase 7, sademe- ja drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Maima peakraav

HVL0674240

Lavassaare turbatootmisala

väljalase 6, sademe- ja

drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Maima

peakraav

HVL0674230

Lavassaare turbatootmisala väljalase 5, sademe- ja drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Maima peakraav

HVL0674220

Lavassaare turbatootmisala väljalase 2, sademe- ja drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Maima peakraav

HVL0674210

Lavassaare turbatootmisala

väljalase 1, sademe- ja drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Maima

peakraav

HVL0675470 Kirikumõisa, heitvesi aktsiaselts Mako Kirikumõisa

küla

Vihtra oja

(Suuroja)

HVL0673690 Kergu, heitvesi aktsiaselts Mako Kergu küla Köstri kraav

HVL0675210 Kavasoo turbatootmisala väljalask nr 2

AS Jiffy Products Estonia Rahnoja küla

Pärnu jõgi

HVL0675200 Kavasoo turbatootmisala väljalask nr 1

AS Jiffy Products Estonia Rahnoja küla

Pärnu jõgi

HVL0675450 Kadjaste elamud, heitvesi aktsiaselts Mako Kadjaste küla

Veelase pinnasesse

HVL0675500 Kaansoo, heitvesi aktsiaselts Mako Kaansoo küla Kaansoo oja

HVL0675620

Joogivee töötlusjaama filtrite pesuvee väljalask, heitvesi aktsiaselts Mako Vändra alev

Vändra jõgi

HVL0674140

Halinga turvakodu,

heitvesi aktsiaselts Mako Tõrdu küla Naravere oja

HVL0674070 Ertsma farmi vl, heitvesi Halinga OÜ Ertsma küla Jaani kraav

HVL0674280 Elbu väljalask 13, sademe- ja drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Maima peakraav

HVL0674260

Elbu turbatootmisala väljalase 9, sademe- ja drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Maima peakraav

HVL0674310

Elbu turbatootmisala väljalase 12, sademe- ja drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Taidra peakraav (Uruoja)

15

Registrikood Objekti nimetus ja

heitvee liik

Veekasutaja nimi Asukoht Suubla

HVL0674300

Elbu turbatootmisala

väljalase 11, sademe- ja drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Taidra peakraav (Uruoja)

HVL0674270

Elbu turbatootmisala väljalase 10, sademe- ja drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Maima peakraav

HVL0675510 Angerjakasvandus I, kalakasvatus For Angula OÜ Lüüste küla

Jüri kraav

HVL0674670 Anelema karjääri lääneosa, karjäärivesi Osaühing Forek Anelema küla

Angoja

HVL7960158 Kobra dolokivikarjäär, karjäärivesi Kivikandur OÜ Kobra küla

Urtsiko kraav

2.4. Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsealad

Keskkonnaportaali andmetel paiknevad osaliselt või täielikult Põhja-Pärnumaa vallas

järgmised looduskaitsealad:

• Vahenurme looduskaitseala;

• Kergu looduskaitseala;

• Lavassaare looduskaitseala;

• Avaste looduskaitseala;

• Taarikõnnu looduskaitseala;

• Mukri looduskaitseala;

Kavandatavatest looduskaitsealadest on Põhja-Pärnumaa valla territooriumiga seotud:

• Kurgja looduskaitseala;

• Kurgja-Linnutaja looduskaitseala;

• Lavassaare looduskaitseala;

• Metsaelupaikade looduskaitseala;

• Metsaalade looduskaitseala;

• Loodusmetsade looduskaitseala.

Lisaks on kavandamisel Mädara luite maastikukaitseala loomine.

Põhja-Pärnumaa territooriumil on osa Soomaa Rahvuspargist (loodud 1993. a Vahe-Eesti

edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks).

Maastikukaitsealadest paiknevad vallas Mukri ja Saarjõe maastikukaitsealad.

Tõrdu külas paikneb kaitstav Halinga põlispuude grupp (end. Halinga park). Kõnnu külas

paikneb kaitstav Kõnnu puistu. Uuendamata piiridega parkide, puistute ja arboreetumite

kategooriast paiknevad vallas Vändra park ja Kurgja kalmistu metsapark ning Kurgja

kalmistu põlispuud.

Rahvusvahelise tähtsusega kaitsealadest Põhja-Pärnumaa vald seotud järgnevatega:

• Avaste loodusala

• Kaisma loodusala

• Lavassaare linnuala

• Lavassaare loodusala

• Linnumängu loodusala

• Mukri loodusala

• Mõrdama loodusala

• Nõlvasoo loodusala

• Oese soo loodusala

• Pärnu jõe loodusala

• Saarjõe loodusala

16

• Selja-Põdra loodusala

• Soomaa linnuala

• Soomaa loodusala

• Soomaa Rahvuspark

• Taarikõnnu loodusala

• Taarikõnnu-Kaisma linnuala

• Tellissaare loodusala

• Tuhu-Kesu linnuala

• Vahenurme loodusala

• Ämmamäe loodusala

Kaitsealused pargid paiknevad Enge, Aasa, Pööravere ja Sikana külas.

Kaitsealuste liikide püsielupaiku on valla territooriumil registreeritud 65, üldjuhul on

tegemist hajaasustuses elavate liikidega (metsis, must-toonekurg, erinevad kotkaliigid,

kanakull jt).

Vääriselupaiku on registreeritud 334.

Kaitstavaid loodusobjekte on registreeritud 21 (puud või puudegrupid, rändrahnud).

Üldjuhul paiknevad kaitstavad loodusobjektid/kaitsealad ja vääriselupaigad

hajaasustusega aladel, kuid need võivad paikneda sademevee ärajuhtimiseks kasutatavate

kraavide läheduses.

Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse on kantud Pärnu

jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre ja Saarjõgi Tagametsa paisust suubumiseni Navesti

jõkke.

3. Õiguslik baas

3.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid

ÜVK kava tugineb põhiliselt järgmistele õigusaktidele:

• kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;

• veeseadus;

• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;

• jäätmeseadus;

• keskkonnatasude seadus;

• planeerimisseadus;

• ehitusseadustik;

• maaparandusseadus;

• keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

• looduskaitseseadus;

• keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;

• keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50, kehtiv alates 11.10.2019 „Veehaarde

sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde

sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala ja valgala ulatus ning

piirid“;

• keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni,

puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja

ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise,

rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise

korra ning puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa

taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või

kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse

kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise

vormid“;

17

• keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud

ulatus“;

• sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded

ning analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“ (edaspidi määrus nr

61);

• keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi

piirväärtused“;

• keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende

eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele

vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate

väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused,

põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused

põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme

määramise põhimõtted“;

• keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning

heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

Pärnu maakonnaplaneering

Riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/74 maakonnaplaneeringu Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-

Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna

vallas. Pärnu maakonna planeeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete

ja suundumuste määratlemine aastani 2030+. Planeering on loogiliseks jätkuks

21.12.1998 kehtestatud maakonnaplaneeringule ja seda täpsustavatele

teemaplaneeringutele. Maakonnaplaneering on kohalike omavalitsuste üldplaneeringute

koostamise aluseks. Sellega on vaja arvestada ka riigi ja kohalike omavalitsuste

arengudokumentide koostamisel.

Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine"

Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine". Rail Baltica

maakonnaplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Seletuskirjas on kirjeldatud

planeeringulahendus omavalitsuste kaupa. Eraldi joonised (mõõtkavas 1:20 000) on

koostatud enne 2017. a haldusreformi eksisteerinud kohalike omavalitsusüksuste

territooriumitele jäävate trassilõikude osas.

3.2. Põhja-Pärnumaa valla õigusaktid ja lepingud

Alljärgnevalt on esile toodud Põhja-Pärnumaa vallas juba kehtestatud või siis kehtestamist

vajavad õigusaktid ning samuti Põhja-Pärnumaa valla ja vee-ettevõtte vahelised juba

sõlmitud või siis sõlmimist vajavad lepingud. Ülevaade sisaldab ka muid dokumente ja

lepinguid, mis on vajalikud veemajanduse ja vee-ettevõtluse reguleerimiseks.

Kehtivad:

• Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030 ja eelarvestrateegia 2025-2028

aastani kinnitamine (Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.09.2024 määrus nr 12);

• Põhja-Pärnumaa valla põhimäärus (Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 19.02.2020

määrus nr 7);

• Põhja-Pärnumaa valla heakorraeeskiri (Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 21.08.2019

määrus nr 15);

• Põhja-Pärnumaa valla kaevetööde eeskiri (Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu

21.08.2019 määrus nr 14);

• Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 11.09.2018

määrus nr 28);

18

• Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (Põhja-

Pärnumaa Vallavolikogu 22.01.2020 määrus nr 2);

• Põhja-Pärnumaa valla jäätmekava aastateks 2024-2029 kinnitamine (Põhja-

Pärnumaa Vallavolikogu 20.03.2024 määrus nr 4);

• Põhja-Pärnumaa valla jäätmehoolduseeskiri (Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu

16.03.2022 määrus nr 4).

3.3. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ja meetmeprogramm

Eestis on kolm vesikonda: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. Põhja-Pärnumaa vald

asub Lääne-Eesti vesikonnas.

Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavad ja

veemajanduskava eesmärkide saavutamist toetav meetmeprogramm kinnitati 07.10.2022

käskkirjaga nr 357. 2022-2027 veemajanduskavade eesmärgiks on pinna- ja põhjavee

vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee

tagamine.

Vee-ettevõtjate roll meetmekava eesmärkide saavutamisel on keskkonnakaitselubade (sh

komplekslubade) tingimuste täitmine.

Kohaliku omavalitsuse oluliseks rolliks on vee-ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine.

Veesektor peab suutma täita joogivee ja asulareovee puhastamise direktiivi ka pikas

perspektiivis.

Lisaks on kohaliku omavalitsuse rolliks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja

ja reovee kohtkäitluse eeskirjade kehtestamine ja ajakohastamine ning kohtkäitlejate üle

arvestuse pidamine ja aruandlus.

Põhimeetmetena on oluline ühiskanalisatsiooni väljaehitamine reoveekogumisaladel ja

ühiskanalisatsiooniga liitumise tagamine ning sademeveekanalisatsiooni arendamine.

Sademevee süsteemide arendamisel on vajalik suurendada sademevee viibeaega ning

oluliste taristuobjektide korral eelpuhastuse rakendamine: settetiigid, liiva- ja õlipüüdurid

vm.

Kohalik omavalitsus peab üldplaneeringutes arvestama veekaitsemeetmetega. Sademevee

(immutamise) ja muud vajalikud veekaitsemeetmed tuleb siduda üldplaneeringutesse, et

pikemas perspektiivis oleks tagatud probleemide vaba asustuse suunamine.

Hinnatakse purgimissõlmede asukohtade ajakohasust ja vajadusel rajatakse täiendavalt

uusi, et oleks täidetud veeseaduse § 105 nõuded, millest lähtuvalt peab olema tagatud

tingimus, et lähim purgimissõlm asub mitte kaugemal kui 30 kilomeetrit.

3.4. Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed Põhja-Pärnumaa vallas paikneb üks üle 2000 ie ning 8 alla 2000 ie“ reoveekogumisala.

Põhja-Pärnumaa valla reoveekogumisaladest annab ülevaate järgnev tabel,

reoveekogumisalade piirid on kajastatud lisades esitatud joonistel.

Tabel 3.1. Reoveekogumisalad Põhja-Pärnumaa vallas.

Reoveekogumis

ala

nimetus

Registrikood Pindala

(ha)

Reostus-

koormus

Põhja-Pärnumaa valla asula(d)

reoveekogumisalal

Vändra RKA0670297 204,4 2605 Vändra alev, Allikõnnu küla,

Kalmaru küla, Kirikumõisa küla,

Rätsepa küla

Vihtra RKA0670318 18,4 270 Vihtra küla

Vahenurme RKA0670281 13 550 Vahenurme küla

Tootsi RKA0670280 30,4 1000 Tootsi alev, Metsaküla küla

Suurejõe RKA0670317 11,2 135 Suurejõe küla

Pärnu-Jaagupi RKA0670283 117,7 1540 Pärnu-Jaagupi alev

Pärnjõe RKA0670316 13,8 140 Pärnjõe küla

Libatse RKA0670282 34,6 930 Libatse küla

19

Reoveekogumis

ala

nimetus

Registrikood Pindala

(ha)

Reostus-

koormus

Põhja-Pärnumaa valla asula(d)

reoveekogumisalal

Kergu RKA0670282 12 120 Kergu küla

Andmed: Keskkonnaregister

Vastavalt Veeseadusele tuleb alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel

ühiskanalisatsioon ja reoveepuhasti hoida tehniliselt heas seisukorras, tagamaks reovee

nõuetekohane käitlemine. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peab reovee tekitaja

reoveekogumisala piirkonnas reovee koguma lekkekindlasse kogumismahutisse ja

korraldama selle äraveo. Lisaks võib ühiskanalisatsiooni puudumisel reoveekogumisaladel

reostuskoormusega alla 2000 ie nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt

bioloogiliselt puhastatud reovett. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel

tiheasustusaladel peab kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel reovee enne

immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama, juhul kui heitvett immutatakse pinnasesse

kuni 10 m3 ööpäevas. Lisaks võib nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada

ka mehaaniliselt puhastatud olmereovett (v.a. vesikäimlast pärit reovesi). Sealjuures tuleb

arvestada, et heit- ja sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m

ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

Purgimissõlmed asuvad Vändra ja Pärnu-Jaagupi reoveepuhasti juures.

3.5. Vee erikasutuse keskkonnaload

Vee erikasutusõiguse aluseks on vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi: veeluba), mis

on vajalik vastavalt veeseaduses §-s 187 nimetatud juhtudel. AS Mako kehtivad veeload

on toodud Tabelis 3.2.

Tabel 3.2. AS Mako vee erikasutuse keskkonnaload ja keskkonnakompleksload

Põhja-Pärnumaa vallas

Vee

erikasutusloa nr

Vee erikasutuse piirkond Veeloa kehtivuse

alguse ja lõpu

kuupäev

L.VV/329682 Vihtra, Suurejõe, Kaansoo, Kadjaste, Vaki,

Pärnjõe, Kergu, Kaisma, Võidula, Kirikumõisa

küla

01.01.2018-

tähtajatu

L.VV/328560 Tootsi alev 01.01.2017-

tähtajatu

L.VV/328088 Vändra alev 01.10.2016-

tähtajatu

L.VV/327363 Pärnu-Jaagupi alevik, Vahenurme küla, Libatse

küla, Tõrdu küla

01.04.2016-

tähtajatu

Andmed: Kotkas (04.03.2025 seisuga)

20

4. Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olukorra

kirjeldus

4.1. Üldist

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Peatükis 5 käsitletakse Põhja-Pärnumaa valla olemasolevate ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonirajatiste seisukorda. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Pärnu-Jaagupi,

Tootsi ja Vändra alevite ning Libatse, Vahenurme, Tõrdu, Vihtra, Pärnjõe, Suurejõe,

Kadjaste, Kergu, Kaisma, Kaansoo, Vaki, Kirikumõisa, Võidula, Sikana, Allikõnnu, Rätsepa

külades. ÜVK-rajatiste asukohad ja reoveekogumisalade piirid on näidatud Lisa 1 joonistel,

nendest tuleb lähtuda edasisi investeeringuplaane tehes.

Andmed Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemide olemasoleva

seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad AS-lt Mako ja Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsuselt.

Sademeveekanalisatsioon Sademevesi juhitakse kogu valla ulatuses läbi kraavide või sademeveetorustike

veekogudesse või eesvooludesse ja kraavidesse. Kui põllumaa jaoks ehitatud

kuivendussüsteemid ei taga vajalikku liigvee äravoolu, tuleb sademeveekanalisatsiooni

kavandamisel tagada sademevee ärajuhtimine sellise eesvooluni, mis suudab vastu võtta

vajaliku vee koguse. Planeeritavatest ja rekonstrueeritavatest parklatest kogunev

sademevesi tuleb puhastada õli-liivapüüduritega. Maapinna planeerimisel tuleb tagada vee

äravool loomulikus suunas, mitte takistada vee äravoolu või tekitada tammi. Sademevett

ei tohi suunata naaberkinnistule. Piirkonda sobiva lahenduse valikul tuleb lähtuda

olemasolevatest võimalustest, pinnase eripärast ja pinnavormidest, olemasolevast

taristust ja mitmetest teguritest, mis määravad ära lahenduse teostatavuse, võimalused

ja tehnilise lahenduse.

Käesoleva ÜVK arendamise kavaga määratakse vee-ettevõtte tegevuspiirkonnas asuvad ja

avalikus huvis kasutatavad sademevee rajatised ühiskanalisatsiooni osaks.

Ühiskanalisatsiooni osaks määratud rajatisteks on sademevee kraavid, sademeveetorud,

sh drenaažitorud, sademevee restkaevud, sademevee vaatluskaevud ning sademevee

pumplad.

Ühiskanalisatsiooni osaks ei määrata:

• maaparandussüsteeme maaparandusseaduse tähenduses;

• Transpordiameti kinnistutel või riigimaantee koosseisus asuvaid rajatisi;

• kinnistu tarbeks spetsiaalselt ehitatud sademevee rajatisi (sh avalikul tänaval/teel

asuvaid, kui avalikult kasutataval maal ei ole rajatisega ühendatud ühtegi avalikul teel

asuvat restkaevu);

• kaugkütte süsteemi drenaažitorustikke, äriühingutele/ettevõtetele kuuluvaid

sademevee rajatisi;

• ühiskanalisatsiooni osaks ei ole erakinnistutel olevad lokaalsed

sademeveesüsteemid (sh drenaažisüsteemid) ning looduslikud veekogud (ojad, jõed,

järved).

Piirkondades, kus puudub sademeveekanalisatsioon, on lahenduseks sademevee

pinnasesse immutamine.

Põhja-Pärnumaa valla asulates kasutatakse sademevee ärajuhtimisel peamiselt kraave.

Kraavid vajavad hooldamist, lõiguti on kraavid võsa täis kasvanud.

Tabel 4.1. Sademevee kraavid (ÜVK osa)

Asum/küla Kraavide pikkus jm Valgalasid tk

Vändra 4332 7

Tootsi 360 2

21

Libatse 200 1

Vahenurme 250 1

Pärnjõe 1465 3

Suurejõe 1095 3

Kaisma 430 1

KOKKU 8132 18

Lahkvoolseid sademevee torustikke on rajatud 6 asula territooriumil.

Tabel 4.2. Sademevee torustikud

Asum/küla Sademeveetorustik jm Drenaaž jm Valgalasid tk

Vändra 510 2

Tootsi 2429 3

Pärnu-Jaagupi 1500 2

Libatse 400 155 1

Vahenurme 475 1

Pärnjõe 475 200 2

KOKKU 5789 355 11

Sademevee kvaliteet

Sademevee suublasse juhtimise nõuded on reguleeritud veeseaduse §-s 129, mille

kohaselt suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019

määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-

ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud sademevee saasteainesisalduse

piirväärtustele ja vee erikasutuse keskkonnaloaga (veeloaga) või kompleksloaga määratud

heitkogustele. Veeluba on veeseaduse kohaselt muuhulgas kohustuslik siis, kui juhitakse

suublasse saasteaineid ning kui suublasse juhitakse sademevett jäätmekäitlusmaalt,

tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest,

kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Sademevee suublasse juhtimisel tuleb

tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks.

Valgalade kaardistamine

Käesoleva töö käigus kaardistati tiheasustusala sademeveesüsteeme valgalade põhiselt

ning anti igale valgalale hinnang 5 palli süsteemis:

5 – väga hea;

4 – hea;

3 – rahuldav;

2 – kesine;

1 – halb.

Sademeveesüsteemide valgalade hinnanguid Põhja-Pärnumaa valla asulate lõikes

iseloomustab alljärgnev tabel:

Tabel 4.3. Sademeveesüsteemide valgalade hinnangute koondtabel

Asum/küla Valgalasid

kokku

Väga

hea

Hea Rahuldav Kesine Halb

Vändra 8 1 6 1

Tootsi 3 1 2

Pärnu-

Jaagupi

2 2

Libatse 2 1 1

Vahenurme 1 1

Pärnjõe 3 3

Suurejõe 3 3

22

Kaisma 1 1

Kokku 22 0 3 17 3 0

Lisas 3 on toodud peamised andmed valgalade kohta (pindala, sademeveetorustike pikkus,

kraavide pikkus, drenaaži pikkus, suubla, valgala sademeveesüsteemide seisukorra

hinnang).

Tuletõrje veevarustus Põhja-Pärnumaa valla ÜVK piirkonnas peab normikohane tuletõrje veevarustus vastama

perspektiivselt Eesti standardile EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus”. Üheastmeliste puurkaevpumplate korral pole tehniliselt võimalik

tuletõrjevee tagamine vastavalt standardi nõuetele ühisveevõrgu baasil. Seega jääb

ainsaks võimaluseks kasutada tuletõrje veemahuteid ja looduslikke veevõtukohti.

Torustike ja pumplate dimensioneerimisel on arvestatud, et vajalik tulekustutusvee

vooluhulk on:

• korruselamute, ühiskondlike hoonete ja äri-/tootmishoonete piirkonnas – 15 l/s;

• 1-2 korruseliste elamute piirkonnas 10 l/s.

Veevõrgus ei tohi vabarõhk tulekahju ajal veevõtupunktis (hüdrandis või kinnistu

liitumispunktis) langeda alla 100 kPa (rõhukõrgus 10 m veesammast).

Mahutite mahu arvutamisel on arvestatud, et neis oleks lisaks tarbevee reguleermahule

pidevalt tagatud ka vajalik tulekustutusvee hulk:

• 1-2 korruseliste elamute piirkonnas Qtuli = 10 x 3,6 x 3 = 108 m3;

• muul juhul Qtuli = 15 x 3,6 x 3 = 162 m3.

Veevärgi ehitusprojektile tuleb lisada veevärgi haldaja kinnitus vajaliku koguse veehulga

kättesaadavuse kohta ja veevõtu tingimused.

Ühisveevärgi kasutamist kustutusvee allikana tuleb põhjalikult kaaluda, arvestades

veevõrgu hüdraulilist režiimi, veetarbimist ja alternatiivsete veeallikate kasutamise

võimalusi. Juhul kui vooluhulgad on kustutusvee jaoks väga suured võrreldes igapäevase

veevajadusega, tuleb kaaluda muid võimalikke lahendusi.

Tuletõrjehüdrantide vahelised kaugused ühisveevärgi jaotustorustikul ei tohi ületada 200

m, arvestusega, et kõik hooned ja rajatised, mille puhul on nõutud välimine kustutusvesi,

ei tohi olla kaugemal kui 100 m kasutatavast tuletõrje veevõtukohast.

Ehituspiirkondade tuletõrje veevarustus lahendatakse vastavuses tuleohutuse nõuetele

detailplaneeringutes. Veevõtukohtadele tuleb tagada juurdepääs koos vajalike

ümberpööramisplatsidega.

Oluline on tuletõrje veevõtukohtade rajamine ja hooldamine, eriti hajaasustuses väljaspool

nõuetekohaste veevarustussüsteemidega varustatud piirkondi. Varem välja ehitatud

tuletõrjevee mahutid vajavad ülevaatamist, et anda hinnang nende tehnilisele seisundile

ja edaspidisele kasutatavusele. Selleks tuleb koostada eraldi uuring.

Tuletõrje veevarustus on Põhja-Pärnumaa valla külades algselt lahendatud tuletõrje

veemahutite ja pinnaveekogude baasil. Veemahutite täitmise ja tühjendamise pumbad on

kas amortiseerunud või demonteeritud, veemahutid vajavad renoveerimist.

4.2. Vändra reoveekogumisala Vändra alevi reoveekogumisala reostuskoormus on 2605 inimekvivalenti (edaspidi: ie) ning

pindala 204,4 ha. Suurima osa Vändra reoveekogumisalast moodustab Vändra alevi

territoorium, lisaks paiknevad reoveekogumisalal Vändra aleviga piirnevad Allikõnnu,

Kalmaru, Kirikumõisa ja Rätsepa külade tiheasustusalad. Vändra alevi ÜVK süsteemidega

on ühendatud ka Rätsepa küla Vändra aleviga piirneva ala kinnistud, Kalmaru küla Vana

tn elamud ning Allikõnnu küla tööstuspiirkond.

Vändra alevis elab 01.01.2025. aasta seisuga 1906 elanikku. Allikõnnu külas elab

01.01.2025. aasta seisuga 53 inimest, Kalmaru külas 67 ning Rätsepa külas 65 inimest.

Vändra reoveekogumisalal on põhjavesi peamiselt keskmiselt kaitstud.

23

Ühisveevärk

Ühisveevärki kasutavad ca 98% alevi elanikest. Vändra alevis on ühisveevärgiga kaetud

kogu Vändra jõe idapoolne tiheasustuspiirkond kuni alevi administratiivpiirini. Samuti saab

vee ühisveevärgist jõe vastaskaldal asuv AS Wendre. Lisaks Vändra alevi territooriumile

saavad alevi ühisveevärgist vee ka vahetus läheduses asuvad:

1) Allikõnnu küla veetarbijad (endine EPT piirkond), kus on kaks eraldiseisvat veevõrku:

- Mudiste–Suure-Jaani-Vändra maanteest põhjapool asuv tootmispiirkond saab vee

Vändra alevi veevõrgust.

- Maanteest lõunapool asuv tehnobaasi piirkond (Ülevaatuse, Tehnobaasi jt

kinnistud) saab osaliselt vee Tehnopargi puurkaevu-pumplast (katastri nr 7995).

Elanikke antud piirkonnas ühisveevarustusega liitunud ei ole.

2) Rätsepa küla Vändra aleviga piirneva ala kinnistud;

3) Kalmaru küla Vana tn elamud.

Veetorustikud Ühisveevärgi torustike kogupikkus on 25,65 km. Vändra reoveekogumisalal ehitati aastatel

2009-2012 ca 9730 m ning rekonstrueeriti 9180 m veetorustikke.

Aastatel 2019-2020 ühendati ühisveevärgiga J. V. Jannseni tn 9 ridaelamu ja J. V. Jannseni

tn 7 (OÜ Felandia).

Rekonstrueerimist vajab veetorustik Pärnu-Paide mnt piirkonnas.

Allikõnnu küla ühisveevärgi torustike kogupikkus on ca 1350 meetrit, millest ca 335

meetrit moodustab 2012.a. rekonstrueeritud ühendustorustik Vändra alevi ühisveevärgiga.

Ühendustorustik on rajatud plasttorudest läbimõõduga De110 mm. Mujal on osaliselt

ühisveevärgi torustikke rekonstrueeritud plasttorude sisselükkamise teel. Tööstuspiirkonna

veevõrk rekonstrueeriti aastatel 2019-2020.

Rätsepa küla Jussilepiku piirkond (8 kinnistut) on ühendati aastatel (2019-2020) Vändra

alevi veevõrguga.

Kalmaru küla Vana tn elamud (4 kinnistut) ühendati Vändra alevi ühisveevärgiga samuti

aastatel 2019-2020.

Puurkaev-pumplad Vändra alev saab vee kolme puurkaevuga (katastri nr 6673, 6674, 6675) Jakobsoni

veehaardest. Vajadusel on võimalik veevarustuses kasutada Nurme (katastri nr 7992) ja

Turu tn puurkaevu (katastri nr 6670). Nurme ja Turu tn puurkaevu vett ei töödelda.

Alevi ühisveevärgi puurkaev-pumplate andmed on esitatud tabelis 4.4.

Tabel 4.4. Vändra alevi puurkaev-pumplate andmed

PK-1

Jakobsoni

PK-2

Jakobsoni

PK-3

Jakobsoni

PK-7

Nurme

PK-4

Turu

Puurkaevu katastri nr 6673 6675 6674 7992 6670

Passi nr 5730 5754 5743 4677

Ehitusaeg, a 1986 1987 1987 1978 1979

Maapinna kõrgusmärk,

m abs

38 38 38

Sügavus, m 120 50 m 120 m 22 265

Ekspluateeritav

veekompleks

S S S S S-O

Sanitaarkaitseala ulatus,

m

50 50 50 50 10

Suurim lubatud tootlus

(PK passis), m3/h

12 16 15

Lubatud veevõtt (m3/a) 160 000 93 600

Veevõtt 2024. a. (m3/a) 29 414 29 414 29 414 29 414 0

24

PK-1

Jakobsoni

PK-2

Jakobsoni

PK-3

Jakobsoni

PK-7

Nurme

PK-4

Turu

Staatiline veepind, m 2,5 3 3,3

Pumba paigaldussügavus,

m

48 36 44

Pumba mark ja läbimõõt KSB UPA

150-12/6

KSB UPA

150-12/6,

KSB UPA

150-12/6,

(3“)

Pumba võimsus, kW 3,0 3,0 3,0

Pumba tootlus, m3/h 16 18 16

Pumba paigaldusaeg, a 2001 2001 2001 2002

Puurkaev-pumplate tehniline seisukord on hea nii hoonete kui seadmete osas.

Jakobsoni veehaarde projektikohane sanitaarkaitseala ulatus on 160 m. Jakobsoni

veehaare on ümbritsetud võrkaiaga (kaugus puurkaevudest 50-70 m), väljaspool aeda

kasvab mets. Sanitaarkaitsealale kehtestatud nõuded on täidetud.

Veetöötlusjaam Jakobsoni veehaardest pumbatav vesi töödeldakse veetöötlusjaamas (VTJ). Vee

töötlemisega vähendatakse toorvee rauasisaldust ning eraldatakse väävelvesinik ja

süsihappegaas. VTJ asub Jakobsoni veehaarde kinnistul. VTJ seadmete töö on täielikult

automatiseeritud.

VTJ on rajatud 2001. aastal. Veetöötlusjaama koos survetõstepumplaga parendati aastatel

2009-2012. Rekonstrueerimise käigus paigaldati jaama uus kompaktne aeraator-

degasaatorseade (torn-tüüpi aeraator koos ventilaatoriga jäeti reservi). Vesi juhitakse läbi

injektori, mille kaudu imetakse vette õhuhapnikku. Edasi suunatakse vesi separaatorisse,

milles eraldatakse vees olevad gaasid ja mittereageerinud õhk. Õhustatud vesi kogutakse

olemasolevasse vee kontaktmahutisse, sealt pumpavad rõhutõstepumbad (2 töö-, 1

reservpump) vee katalüütilise täidisega rauaeraldusfiltritesse. Filtreid uhutakse

joogiveemahutist võetava veega. Uhtepumba jõudlus on 85 m3/h ja tõstekõrgus 10 m.

Veetöötlusjaama toiteks annavad toorvee 3 puurkaevu, millest 2 töötavad korraga ja 1 on

reservis. Puurkaevupumbad töötavad vaheldumisi, et pumpasid ühtlaselt koormata. VTJ

tavajõudluseks on arvestatud 400 m3/d, suurim ööpäevane jõudlus on 600 m3/d. Jõudlus

rahuldab ka alevi perspektiivset veevajadust.

VTJ-st veevõrku suunatavat vett on vajaduse korral võimalik desinfitseerida nii

ultraviolettkiirgusseadmete, kui ka NaOCl-lahuse doseerimisseadmetega. Tulekahju

olukorras antakse vesi otse võrku UV-seadet läbimata.

VTJ juhtimissüsteem rekonstrueeriti 2020. aastal, vahetati kontroller, uuendati tarkvara.

VTJ rajatised ja põhiseadmed on tehniliselt korras.

25

Foto 1. Veetöötlusjaama sisevaade I Foto 2. Veetöötlusjaama sisevaade II

26

Foto 3. Ultraviolettseade

Veemahutid Töödeldud vesi juhitakse maapealsetesse veemahutitesse. Jaamas on kaks mahutit,

kumbki mahuga 150 m3 (kasulik kogumaht – 2*130=260 m3).

Reservuaarides hoitav nõutud tuletõrjeveemaht on 213 m3.

Tuletõrjeveevaru on arvestatud järgmiselt:

- 3 h tuletõrjevee hulk on 162 m3 (3x15 l/s x 3,6),

- 3 h maksimaalne veetarbimine koos tuletõrjevee hulgaga on kokku 303 m3,

- arvestades 3 h veekäitlusseadmete tootlikkust antakse reservuaaridesse juurde 3x30=90

m3,

- tuletõrjeveevaru koos maksimaalse veetarbimisega on 213 m3 (Vtt=303-90).

Reguleerivaks mahuks on kokku 47 m3 (Vr=260-213) ehk mõlemas reservuaaris 23,5 m3.

Survetõstepumpla Tingituna maapinna tasasest reljeefist asub kogu alevi veevärk ühes survetsoonis.

Veevõrgurõhku hoitakse 2,8-3 bar piirides. Pumpla asub Jakobsoni veehaarde

veetöötlusjaamas.

Vee pumpamiseks alevivõrku on paigaldatud kaks võrgupumpa, mille pöörlemiskiirust

juhitakse vastavalt rõhule sagedusmuunduriga. Võrgupumbad töötavad vaheldumisi, et

võrdselt koormust jagada.

Tuletõrjeolukorra tarbeks on paigaldatud lisaks võrgupumpadele kaks samasugust

tuletõrjepumpa. Tuletõrjepumbad on varustatud sujuvkäivitusega.

27

Pumpade parameetrid on järgmised:

- jõudlus 45 m3/h

- tõstekõrgus 34 m

- pöörded 2900 p/min

- mootori võimsus 7,5 kW

Kolme pumba koostöö peab andma tuletõrjeks koos maksimaalse tarbimisega vajaliku

veehulga Qmaks=101 m3/h, üks neljast pumbast on reservis.

Pumpla põhiseadmed on nüüdisaegsed ja tehniliselt heas korras.

Joogivee kvaliteet Tabelis 4.5 on toodud 2024. aastal teostatud joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on

võetud Vändra alevi ühisveevärgist. Terviseameti 29.01.2025 üldhinnangu alusel on

Terviseameti 29.01.2025 üldhinnangu alusel on Vändra alevi ühisveevärgivee kvaliteet

vastav.

28

Tabel 4.5. Vändra joogivee kvaliteet ühisveevärgis

Näitaja ja

ühik

V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

T e rv

is e k e s k u s

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d

M ü ra

k a ru

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

H o o le

k a n d e k ü la

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d R

u k k il il l

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

T e rv

is e k e s k u s

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d

M ü ra

k a ru

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

H o o le

k a n d e k ü la

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d R

u k k il il l

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

0 3 .1

2 2

0 2 4

P ii rs

is a ld

u s *

Ammoonium

mg/l

<0.011 0,5

Oksüdeeri-

tavus

mgO2/l

2,9 5,0

Elektri-

juhtivus

20 °C μS/cm 654 655 654 682 627 619 648 620 658 653 686 654 650 658 672 685 2500

Fluoriid

mg/l

1,1 1,5

Kloriid mg/l 27 250

Sulfaadid

mg/l

250

Hägusus

NHÜ <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5

Lõhnaläve

indeks TON 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Maitseläve

indeks TFN 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 <2 1 1 1 1 <2

Värvus

Pt/Co

skaala, mg/l Pt 6 7 7 6 8 8 8 8 <2 <2 <2 7 8 7 8 6

29

Näitaja ja

ühik V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

T e rv

is e k e s k u s

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d

M ü ra

k a ru

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

H o o le

k a n d e k ü la

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d R

u k k il il l

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

T e rv

is e k e s k u s

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d

M ü ra

k a ru

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

H o o le

k a n d e k ü la

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d R

u k k il il l

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

0 3 .1

2 2

0 2 4

P ii rs

is a ld

u s *

Naatrium

mg/l

190 200

Mangaan

μg/l

2,3 50

Raud μg/l 11 16 31 200

Nitraat

mg/l

1,7 50

Nitrit mg/l 0,043 0,5

pH pH ühik 7,5 7,4 7,4 7,4 7,5 7,5 7,5 7,4 7,5 7,5 7,5 7,4 7,4 7,5 7,5 7,5

≥ 6,5 ja

≤ 9,5

Coli-

laadsed

bakterid

PMÜ/100

ml 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Soole

enterokokid

PMÜ/100

ml 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Escherichia

coli arv/100

ml 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

30

Näitaja ja

ühik V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

T e rv

is e k e s k u s

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d

M ü ra

k a ru

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

H o o le

k a n d e k ü la

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d R

u k k il il l

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

T e rv

is e k e s k u s

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d

M ü ra

k a ru

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

H o o le

k a n d e k ü la

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d R

u k k il il l

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

0 3 .1

2 2

0 2 4

P ii rs

is a ld

u s *

Kolooniate

arv 22°C

PMÜ/1 ml 19 20 6 25 0 0 0 0 0 10

<300

2 0 3 20 11

Ebaloo

mulike muutus teta

PAH-d

summa

μg/l

Ei leitud

0,1

Benso(a)pü

reen μg/l

<0,002 0,010

Alumiinium

μg/l

<50 200

Tsüaniid

μg/l

<3 50

Benseen

μg/l

<0,06 1,0

Kaadmium

μg/l

<0,01 5,0

Kroom μg/l 0,12 50

Trihalo-

metaanide

summa

μg/l

Ei leitud

100

Tetrakloroe

teen ja

<0,1 10

31

Näitaja ja

ühik V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

T e rv

is e k e s k u s

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d

M ü ra

k a ru

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

H o o le

k a n d e k ü la

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d R

u k k il il l

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

T e rv

is e k e s k u s

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d

M ü ra

k a ru

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

H o o le

k a n d e k ü la

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d R

u k k il il l

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

0 3 .1

2 2

0 2 4

P ii rs

is a ld

u s *

(perkloroet

een) μg/l

1,2-

dikloroetee

n μg/l

<0,1 10

Bromodiklo

rometaan

μg/l

<0,1

Dibromoklo

rometaan

μg/l

<0,1

Tetrakloroe

teen

(bromofor

m) μg/l

<0,1

Trikloromet

aan

(kloroform)

μg/l

<0,03

Trikloroetee

n μg/l

<0,1

Benso(b)flu

ranteen

μg/l

<0,00

2

32

Näitaja ja

ühik V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

T e rv

is e k e s k u s

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d

M ü ra

k a ru

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

H o o le

k a n d e k ü la

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d R

u k k il il l

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

T e rv

is e k e s k u s

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d

M ü ra

k a ru

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

H o o le

k a n d e k ü la

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d R

u k k il il l

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

0 3 .1

2 2

0 2 4

P ii rs

is a ld

u s *

Benso(k)flu

ranteen

μg/l

<0,00

2

Benso(g,h,i

)perüleen

μg/l

<0,00

2

Indeno(1,2,

3

,c,d)püreen

) μg/l

<0,00

2

AMPA μg/l <0,05 0,1

Glüfosaat

μg/l

<0,05 0,1

Pestitsiidide

summa

µg/l

Ei leitud 0,50

Nikkel μg/l 0,052 20

Plii μg/l 0,67 10

Antimon

μg/l

0,19 10,0

Vask mg/l 0,013 2,0

Arseen μg/l 0,051 10

Boor mg/l 0,25 1,0

33

Näitaja ja

ühik V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

T e rv

is e k e s k u s

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d

M ü ra

k a ru

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

H o o le

k a n d e k ü la

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d R

u k k il il l

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

T e rv

is e k e s k u s

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d

M ü ra

k a ru

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

H o o le

k a n d e k ü la

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d R

u k k il il l

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

0 3 .1

2 2

0 2 4

P ii rs

is a ld

u s *

Elavhõbe

μg/l

<0,00

5 1,0

Andmed: analüüsiaktid, http://vtiav.sm.ee *SM 24.09.2019. a. määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

34

Ühisveevarustuse probleemid

Eelpoolkäsitletud ühisveevärgi parendusmeetmed:

• Tagamaks elektrikatkestuse korral veetöötlusjaama töö on vajalik

veetöötlusjaama paigaldada statsionaarne generaator.

Tuletõrjeveevarustus Vändra alevi tuletõrjeveevarustus on lahendatud hüdrantidega.

Kalda tn 1 kinnistul on Vändra jõe ääres tuletõrje veevõtukoht.

Allikõnnu külas on tuletõrjeveevarustus lahendatud tuletõrjeveemahutitega,

Ettevõtete territooriumil paiknevaid mahuteid hoiavad korras ettevõtted. Veehoidla

kinnistul, Kaalukoja kinnistul ja Elevaatori kinnistul paiknevaid mahuteid täidetakse

ühisveevärgist.

Ühiskanalisatsioon Vändra reoveekogumisala on kanalisatsioonivõrguga kaetud. Kanalisatsioonivõrk on

valdavalt ühisvoolne, st lisaks reoveele juhitakse kanalisatsiooni ka sademe- ja

lumesulamisvesi.

Isevoolne kanalisatsioonitorustik

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku kogupikkus on ca 26,9 km, millest enamus on

rekonstrueeritud. Rekonstrueerimata on kanalisatsioonitorustik Pärnu-Paide mnt

alguses, torustik vajab pikemas perspektiivis rekonstrueerimist.

Survekanalisatsioonitorustik

Survetorustiku kogupikkus on ca 5,2 km, millest enamik - kokku 4,1 km torustikku,

on uued või rekonstrueeritud (kõik on PE-torustikud). Vanu survetorustikke, s.o.

ehitatud aastatel 1999-2009, on vee-ettevõtte andmete kohaselt vaid 0,3 km ning veel

vanemaid ca 0,8 km.

Kõige vanemad torustikud, sh Meierei pumpla survetoru, on kehvas seisukorras.

Meierei pumpla survetorustiku rekonstrueerimine ei ole praegusel ajal esmane

prioriteet, sest pumplat hoitakse töös vaid sinna kanaliseeritud ühe elamu reovee

tõttu. Otstarbekam on pumpla töö ajutiselt peatada ning elamu Vana tn 3 reovesi

isevoolselt otse ühiskanalisatsiooni suunata.

Allikõnnu külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud piirkonnas asuvad ettevõtted.

Piirkond kuulub Vändra reoveekogumisala koosseisu. Tekkiv reovesi suunatakse

Vändra alevi ühiskanalisatsiooni ning puhastatakse Vändra reoveepuhastis.

Allikõnnu küla kanalisatsioon on valdavalt isevoolne, reovee suunamiseks Vändra alevi

ühiskanalisatsiooni on rajatud 2 reoveepumplat, üks neist 2012., teine 2020. aastal.

Mõlemad on kaasaegsed kompaktpumplad.

Allikõnnu külas on kokku ca 1800 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke ning ca 75

meetrit survekanalisatsiooni torustikke. 2012.a. rekonstrueeriti ca 32 m pikkune

reoveepumplale eelnev kanalisatsioonitorustiku osa kasutades De250 mm

läbimõõduga PVC torusid. Lisaks rekonstrueeriti reoveepumplast väljuv ca 75 m

pikkune survetorustik läbimõõduga De160 mm. Ülejäänud kanalisatsioonitorustikud

piirkonnas rekonstrueeriti aastatel 2019-2020.

Rätsepa küla ühiskanalisatsiooniga on varustatud kaheksa Jussilepiku tänava ääres

asuvat eramut. Jussilepiku elamupiirkond kuulub Vändra reoveekogumisala koosseisu.

Tekkiv reovesi suunatakse Vändra alevi ühiskanalisatsiooni ning puhastatakse Vändra

reoveepuhastis.

Rätsepa küla Jussilepiku tn elamupiirkonna kanalisatsioon on isevoolne, reovee

suunamiseks Vändra alevi ühiskanalisatsiooni on 2020. aastal paigaldatud

reoveepumpla. Tegemist on kaasaegse kompaktpumplaga.

Piirkonnas on kokku ca 130 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke ning ca 265 m

survekanalisatsiooni torustikke. Olemasolevad isevoolsed kanalisatsioonitorustikud on

35

rajatud valdavalt enam kui 30 aastat tagasi kasutades asbotsemendist torusid

läbimõõduga DN150 ja DN200 mm. 2020. aastal rekonstrueeriti 130 m

survekanalisatsioonitorustikku.

Reoveepumplad

Vändra alevi ühiskanalisatsioonivõrgus on kokku 21 reoveepumplat:

• Posti;

• Silla;

• Kase;

• Kooli;

• Nurme;

• Spordi;

• Lohu;

• Meierei;

• AÜ Jõe;

• Jakobsoni;

• Kalda;

• Raja;

• Turu;

• Vihtra tee 2- Tervisekeskus;

• Vihtra tee 6;

• Urmase;

• Rätsepa;

• Tehnopargi (Allikõnnu);

• Wendre;

• Jannseni;

• Jõesilla.

Enamus reoveepumplaid on maa-alused pealisehitiseta kompaktpumplad, Turu ja

Jakobsoni on 1 pumbaga vanad pumplad. Vihtra tee 2 ning Rätsepa küla

reoveepumplad rekonstrueeriti aastatel 2019-2020.

Aastatel 2019-2020 suurendati Vihtra tee 2 reoveepumpla ülepumpla tootlikkust

seoses piirkonnas reovee hulga suurenemisega. Uued reoveepumplad rajati

tööstuspiirkonnas ning J. V. Jannseni tänava ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimisel.

Reoveepumplad on heas seisukorras ning on hõlmatud kaugseiresüsteemiga.

Rekonstrueerimist ning SCADA-ga ühendamist vajavad Turu ja Jakobsoni

reoveepumplad.

Reoveepuhastusjaam Vändra alevi reoveepuhasti paikneb Vaki külas puhasti kinnistul (katastri tunnus

93002:002:0294). Alevist kogutud reovesi juhitakse reoveepuhastini Posti ja Vihtra

tee 2 reoveepumplate abil.

Reoveepuhasti MRP-1000 ehitati 1983. a ning rekonstrueeritud 1999.a ja 2012.a.

Esimese rekonstrueerimise käigus muudeti aeratsioonisüsteemi (paigaldati 2 Celpox-

tüüpi aeratsioonireaktorit) ja rakendati täiendav anaeroobne-anoksiline tsoon

lämmastiku ja fosforiärastuseks. 2012.a rajati uus reovee vastuvõtu- ja

eelkäitlussõlm, rekonstrueeriti põhipuhasti, uuendati järelpuhastussüsteemi, rajati

jääkmuda tahendussõlm (mis võimaldab vastu võtta ja käidelda ka mujalt toodavat

muda), rajati uued kompostimisplatsid ning purgla.

36

Foto 4. Vändra reoveepuhasti tehnohoone ja aeratsioonitangid

Foto 5. Vändra reoveepuhasti aeratsioonitangid

Foto 6. Vändra reoveepuhasti biotiigid

37

Foto 7. Vändra reoveepuhasti sisevaade

Puhasti projektvõimsus on arvestatud vooluhulgale qmax = 100 m3/h, Qmax = 975

m3/d. Reostuskoormuseks on arvestatud 4333 IE. Reoveepuhasti kuja on 150 m.

Reoveepuhastus toimub järgmistes etappides:

1. Eelpuhastus

- vastuvõtt ja mõõtmine (siia kuulub ka vastuvõtt purglas ja ühtlustamine)

- võre

- liivaseparaator

2. Bioloogiline puhastus

- bioprotsess

- liigmuda eemaldamine

3. Järelpuhastus ja ühtlustamine

- biotiigid

4. Mudakäitlus

- jääkmuda tihendamine

- muda veetustamine (tahese kuivainekontsentratsioon vähemalt 20%)

- tahendatud muda stabiliseerimine ja väärtustamine kompostimise teel

Vändra reoveepuhasti heitvee suublaks on Vändra jõgi (VEE1130700). Lubatud

vooluhulk on 284 000 m3/aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 252 000 m3 heitvett,

mis moodustab ca 89 % lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõte hinnangul ei ületa

suublasse juhitav heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Suubla seisukord on

rahuldav.

Vändra reoveepuhasti ehituskonstruktsioonide, tehnoloogiliste seadmete ja biotiikide

seisund on hea.

Ühiskanalisatsiooni probleemid

Eelmistes peatükkides käsitletud ühiskanalisatsiooni peamised lahendamist vajavad

probleemid on järgmised:

38

• Turu ja Jakobsoni reoveepumplad on vajavad rekonstrueerimist.

Sademeveekanalisatsioon Kuna alevi kanalisatsioonisüsteem on ühisvoolne, ei tekita liigsademevesi tänavatel

probleeme. Valdavalt valgub sademevesi kraavidesse või haljasaladele, kus imbub

pinnasesse. Osa sademeveest satub pinnasest vanade torustike kaudu ka

ühiskanalisatsiooni. Sademevee juhtimine reoveepuhastile põhjustab puhastis

hüdraulilist ülekoormust.

Sademeveesüsteemidel on järgmised valgalad:

Valgala V-1 paikneb alevi põhjaosas ning sellel paiknevad kraavid juhivad sademevett

ära Aia tn 3 ja 5 ning C. R. Jakobsoni tn 52 ja 57 piirkonnast. Valgala pindala on ca

1,3 ha. Vesi juhitakse Vändra jõkke (KKR kood VEE1130700).

Valgala V-2 paikneb valgalast V-1 lõunapool C. R. Jakobsoni tn, Ühistu tee ja Lohu

põik piirkonnas. Valgala pindala on ca 14,6 ha. Vesi juhitakse kraavide abil Vändra

jõkke.

Valgala V-3 hõlmab alevi idaosa kraave. Valgala pindala on ca 14,8 ha. Vesi juhitakse

kraavide kaudu Vihtra ojasse (KKR kood VEE1130600, MPS kood

6113060020000/001). Vihtra oja on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool.

Valgala V-4 hõlmab Vändra jäätmejaama piirkonda. Valgala pindala on ca 1 ha. Vesi

juhitakse sademeveetorustike abil Vändra jõkke. Paigaldatud on õli-liivapüüdur.

Valgala V-5 hõlmab endise vallamaja piirkonda. Sademeveekanalisatsioon on

Allikõnnu külas rajatud endise vallamaja piirkonnas, kus tekkiv sademetevesi juhitakse

Vändra jõkke. Osaliselt on piirkonna ettevõtete territooriumil kasutusel ka ühisvoolsed

kanalisatsioonisüsteemid, kogunev sademevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni.

Sademeveekanalisatsiooni torustike kogupikkus on piirkonnas ca 780 meetrit. Valgala

pindala on ca 4,9 ha. Vesi juhitakse sademeveetorustike abil Vändra jõkke.

Sademeveesüsteem vajab rekonstrueerimist ja laiendamist.

Valgala V-6 hõlmab Pärnu-Paide mnt ja Uus tn läänepoolsema osa ning Jõe tn

piirkonda. Valgala pindala on ca 16,65 ha. Vesi juhitakse kraavide abil Vändra jõkke.

Valgala V-7 hõlmab Vihtra tee, Karu tn ja Jussilepiku tn piirkonda Vändra alevis ja

Rätsepa külas. Valgala pindala on ca 5,6 ha. Vesi juhitakse kraavide abil Vändra jõkke.

Valgala V-8 hõlmab Vändra Gümnaasiumi piirkonda. Valgala pindala on ca 4,6 ha.

Vesi juhitakse kraavide abil Vihtra ojasse (KKR kood VEE1130600, MPS kood

6113060020000/001). Vihtra oja on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool.

Kohtpuhastid

Alevis on viis kohtpuhastit. Õli-liivapüüdurid on paigaldatud järgmistel objektidel:

- J. V. Jannseni tn 3a (jäätmejaam)

- Pärnu-Paide mnt 26 (Grossi pood)

- Vihtra tee 4 (Vändra Tervisekeskus)

- Pärnu-Paide mnt 21 (Konsumi kaupluse parkla, I klassi liiva-õlipüüdur jõudlusega 50

l/s.)

- Pärnu-Paide mnt 17a (bensiinijaam, I klassi liiva-õlipüüdur jõudlusega 50 l/s)

Kohtpuhastite asukohad on näidatud Lisa 1 joonisel 1.

Sademeveesüsteeme ja kraave on vajalik regulaarselt hooldada, vältimaks süsteemide

ummistusi ja äravoolutakistusi.

4.3. Tootsi alev Tootsi alevis elab 01.01.2025. aasta seisuga 736 elanikku. Alev paikneb valla keskosas

ning on Põhja-Pärnumaa valla asulatest elanike arvult kolmandal kohal.

Tootsi alevis on põhjavesi peamiselt keskmiselt kaitstud.

Tootsi alevi reoveekogumisala reostuskoormus on 1000 ie ning pindala 30,4 ha.

39

Ühisveevärk

Veetorustikud

Tootsi alevis kasutavad ühisveevärki kõik elanikud. Tootsi alevi torustiku kogupikkus on ligikaudu 4900 m, sellest ligikaudu 2390 m on hiljuti renoveeritud ning heas seisundis. Rekonstrueeritud torustikud on rajatud PEH PN10 torudest läbimõõdus De50 ja De110. 2018.a. rajati veetorustik reoveepuhasti veevarustuseks (ca 400 m). Rekonstrueerimist vajab Ehitajate tee eramuid varustav veetorustik (Ehitajate tee 1 kuni Ehitajate tee 33). Torustik on rajatud De32 PEM torudest.

Puurkaevud, veevarustuspumplad ja veetöötlusjaam Tootsi alevi ühisveevärki varustavad veega kolm puurkaev-pumplat.

Uus pumpla (katastri nr 55076) asub Metsaküla territooriumil Vändra metskond 54

kinnistul. Puurkaev puuriti 2016.a. puurkaevpumplast nr 3 ca 150 m lääne poole ning

selle sanitaarkaitseala on 50 m. Puurkaevu sügavus on 30 m ning sellega

lahjendatakse puurkaevu nr 3 vett, et viia normi piiresse fluori sisaldus joogivees.

Lühiajaliselt sobib puurkaev ka kogu alevi veega varustamiseks. Puurkaevu

sanitaarkaitseala on 50 m.

Lubatud veevõtt on 36 400 m3. 2024. aastal pumbati puurkaevust vett 16 596 m3.

Puurkaev-pumpla nr 3 (katastri nr 6340) paikneb aadressil Jaama tn 7, Sõmera

ja Jaama tänava nurgal asuvas pargis. Puurkaevu vees on ülenormatiivne fluoriidi ning

üldrauasisaldus. Puurkaev-pumpla rekonstrueeriti 2016.a. Selle käigus rajati

puurkaevu nr 3 ja uue pumpla vee segamiseks ca 2 m3 mahuti. Rekonstrueeriti

tehnohoone, paigaldati täisautomaatne veetöötlusseade (rauaärastusseade), süsteemi

kontrolli ja toimimist tagav seadmestik (sh häireedastus SMS-ga) ning rajati II astme

rõhutõstepumpla seguvee pumpamiseks läbi rauaeraldusfiltri veevõrku. Rajati

piirdeaed ning De110 veetorustik kuni uue puurkaevpumplani (ca 160 m). Puurkaevu

sanitaarkaitseala on 30 m.

Lubatud veevõtt on 36 400 m3. 2024. aastal pumbati puurkaevust vett 10 974 m3.

Puurkaevpumpla nr 4 (katastri nr 6372) asub Tööstuse tn 11 kinnistul aiamaal.

Kuna puurkaevust 32 meetri kaugusel asub korterelamu, on puurkaevu

sanitaarkaitseala vähendatud 30 meetrini. Puurkaev-pumpla on reservis. Pk nr 4 ei

ole sobiv statsionaarseks kasutuseks alevi põhipuurkaevuna, kuna paikneb peamisest

tarbimisest eemal ning puuduvad piisava diameetriga peatorustikud

(ühendustorustikud keskusega on kohati läbimõõduga kõigest 50 mm, viiekorruselise

maja ülemistel korrustel jääb vee rõhk madalaks). Lubatud veevõtt on 36 400 m3.

2024. aastal pumbati puurkaevust vett 22 m3.

Tabel 4.6. Tootsi alevi ühisveevärgi puurkaevude tehnilised andmed

Puurkaev / katastri nr

Veekiht / - kompleks

Puurimise aasta

Sügavus, m

Staatiline veetase, m

maapinnast

Deebit,

l/s

Nr 3 / 6340 S 1960 135 2,0

Nr 4 / 6372 S 1992 130 10,0 6,67

Uus pumpla/

55076 S 2016 30 m 2,8

Veevarustussüsteemi tehnoloogiline skeem:

I etapp (ühtlustamine)

Süvavee pumbad pumpavad vee segamismahutisse. Pumpade tööd reguleerivad

mahutisse paigaldatud taseme andurid. Segamismahutis toimub kahe erineva

sügavusega puurkaevude (puurkaev nr 3 ja uus pumpla) vee segunemine enne

veetöötlusse jõudmist.

II etapp rõhutõstepumpla

40

Segamismahutist pumbatakse vesi veetöötlusfiltritesse ja tarbimisvõrku.

Rõhutõsteseadmetena kasutatakse kahte sagedusmuunduriga varustatud

survetõstepumpa (Q=~12m3/h; H=30-35 m).

III etapp (rauaärastus)

Mahutist pumbatakse vesi kolme paralleelselt töötavasse mitmekihilise täidisega

survefiltrisse. Kasutatakse kolmeastmelist filtritäidist: kruus, kvartsliiv BIRM ja

filterliiv.

II astme pump (Q=12,0 m3/h, H=35 m,), mida juhib 500L mahuga hüdrofooridel

asetsev rõhurelee, pumpab vee filtermahutitesse, kus eemaldatakse lahustunud raud

ja mangaan katalüütilise väljasadenemise teel sademe filtreerimisega ja sidumisega

filtermaterjali. Süsteem tagab rauasisalduse viimise alla 0,2 mg/l kui sisenevas vees

sisaldub rauaühendeid kuni 3,0 mg/l.

Lisaks rauale vähendab mitmekihiline filtreerimisprotsess vee hägusust ning parandab

maitse ja lõhnaomadusi. Filtertäidis on pikaajaliselt kasutatav. Väljasadenenud

ühendite filtrist väljaviimiseks vajab filter tagasipesu veega. Tagasipesuprotsess

toimub automaatselt vastavalt seadistatud aegrežiimile. Elektrikatkestuse korral on

vajalik ainult kellaaja seadistamine, eelprogrammeeritud seadetele elektrikatkestus ei

mõju.

Filtripesu toimub kahe paralleelse filtri baasil kolmandat läbi pestes. Eelnev pesu

toimub rotatsiooni korras ning järjetikku 5-7 minutilise vahega (1. filter, 2. filter, 3.

filter), seega pestakse filtrit läbi rangelt filtreeritud veega ning toorvee kasutamine

filtrite pesuks on keelatud! Filtripesu toimub öösiti, vahemikus kella 2-4. Sageduse

määrab projekteerija, kuid see peab tagama nõuetekohase filtri puhastuse

veekvaliteedi muutuste- ja reostusohtlikus piirkonnas, seega vähemalt ülepäeviti (3-4

korda nädalas), vajadusel aga sagedamini. Tagasipesuvesi juhitakse

ühiskanalisatsiooni. Seade on varustatud möödavoolu kraaniga, mis võimaldab

vajadusel vett filtersüsteemist mööda juhtida.

Foto 8. Tootsi alevi puurkaevpumpla nr 3 Jaani tn 7

Kehtiva veeloa nr L.VV/328560 alusel on kõigi kolme Tootsi alevit varustava

puurkaevpumpla lubatud veevõtt 100 m3/ööpäevas.

41

Joogivee kvaliteet Tabelis 4.7 on toodud joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Pärnu-

Jaagupi alevi ühisveevõrgust 2024. aastal. Terviseameti 29.01.2025 üldhinnangu

alusel on Tootsi alevi ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.7. Tootsi alevi veevõrgust võetava joogivee kvaliteet Näitaja Tootsi vee-

töötlusjaam 06.05.2024

Tootsi

lasteaed 06.05.2024

Tootsi vee-

töötlusjaam 08.10.2024

Tootsi

lasteaed 08.10.2024

Piirsisaldus*

Elektrijuhtivu s 20 °C juures (μS/cm)

733 734 758 756 2500

Hägusus (NHÜ)

<0,5 <0,5 <0,5 <0,5

Lõhnaläveind

eks (TON)

1 1 1 1

Maitselävein deks (TFN)

1 1 1 1

Värvus (Pt- Co skaala, mg/l Pt)

7 8 7 7

Fluoriid (mg/l)

0,89 0,89 0,94 0,96 1,5

Raud (μg/l) <10 <10 <10 <10 200

pH (pH ühik) 7,5 7,4 7,6 7,6 6,5-9,5

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml

0 0 0 0 0

Escherichia

coli PMÜ/100 ml

0 0 0 0 0

Soole enterokokid (PMÜ/100

ml)

0 0 0 0 0

Kolooniate arv 22°C (PMÜ/1 ml)

0 3 0 0 Ebaloomulike muutusteta

*SM 24.09.2019. a. määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Tuletõrjeveevarustus

Tootsi asula tuletõrjeveevarustus on lahendatud maa-aluste hüdrantide ja veemahuti

baasil. Tuletõrjeveeallikana on kasutusel ka asula spordikompleksi ujula, millest on

hoones seinas asuva liitmiku kaudu võimalik vett saada.

Seega on asulas normidele vastav tuletõrjevee kogus, s.o. 10 l/s kolme tunni jooksul

tagatud nii puurkaevude tootlikkuste kui ka ujula basseini baasil.

Ühiskanalisatsioon Tootsi alevi kanalisatsioonivõrk on poollahkvoolne. Kõik Tootsi alevi elamukinnistud on ühiskanalisatsiooniga varustatud, ühiskanalisatsiooni kasutab 99% alevi elanikest. 2018.a. rekonstrueeriti kanalisatsiooni peapumplast KP-2 reoveepuhastini survekanalisatsiooni torustik PE torudest mõõduga De110x5,4 PN10, torustiku pikkus

on ligikaudu 220 meetrit ning survekanalisatsiooni torustik PE torudest mõõduga De90x5,4 PN10 Sõmeru tn kanalisatsioonipumplast kuni ühenduseni Jaama tänaval

olemasoleva isevoolse kanalisatsiooniga.

42

Kesk tn kanalisatsioon on vajalik lahkvoolseks ehitada.

Reoveepumplad

Ehitajate tn reoveepumpla

Tootsi alevi peareoveepumpla asub Ehitajate tänava lõpus ning see pumpab kogu asulas kanaliseeritud reovee reoveepuhastisse. Reoveepumpla rekonstrueeriti 2018.a, paigaldati kompaktpumpla. Kanalisatsiooni peapumplast KP-2 reoveepuhastini rajati

survekanalisatsiooni torustik PE torudest mõõduga De110x5,4 PN10, torustiku pikkus on ligikaudu 220 meetrit.

Sõmera reoveepumpla

Sõmera tn reoveepumpla asub alevi edelaosas garaažidest lõunas aadress Sõmera tn

16, reformimata riigimaal. Reoveepumpla rekonstrueeriti 2018. a, paigaldati uus

kompaktreoveepumpla. Rajati survekanalisatsiooni torustik PE torudest mõõduga

De90x5,4 PN10 kanalisatsioonipumplast kuni ühenduseni Jaama tänaval olemasoleva

iseoolse kanalisatsiooniga.

Tootsi reoveepuhasti Tootsi alevi reovesi juhitakse alevist lääne pool asuvasse reoveepuhastisse.

Reoveepuhasti rekonstrueeriti 2018. a: amortiseerunud puhasti likvideeriti, selle

asemele ehitati uus tehnohoone ning selle kõrvale ja osaliselt alla ehitati uus reovee

annuspuhasti.

Tehnohoone paikneb ühtlustusmahuti peal. Tehnohoones paiknevad elektri-

automaatikablokk, vooluhulgamõõtur, võreseade, puhurid, fosforiärastusseade.

Tehnohoones on elektri- ja automaatikakilbiruum ning tehnoloogiliste seadmete ruum.

Hoone küte toimub elektrikonvektoritega.

Reovesi jõuab Tootsi reoveepuhastisse läbi puhasti eel asuva Ehitajate tn

reoveepumpla, mis rekonstrueeriti samuti 2018.a. Reoveepumpla survetoru lõpeb

tehnohoones paikneva võreseadme rahustuskasti kohal. Reovee vooluhulgamõõtja

paikneb enne võreseadet survetorustikul ning selle järgi juhitakse peakontrolleri

vahendusel võreseadme järel paiknevat automaatsiibrit, mis sulgeb bioloogilise

puhastuse jõudlust ületava hüdraulilise koormuse järgselt pealevoolu

denitrifikatsioonimahutisse. Kui pealevool bioloogilisse puhastusse on suletud, voolab

reovesi jaotussõlmest esimesse biotiiki. RVP juhtkontrolleris määratakse nii

biopuhastisse kui sellest mööda juhitud reovee vooluhulgad.

43

Foto 9. Tootsi reoveepuhasti

Mehhaanilise puhastuse läbinud reovesi juhitakse isevoolselt reovee

kogumismahutisse, mille maht on 40 m3. Kogumismahutis reovesi ühtlustatakse ja

pumbatakse perioodiliselt biopuhastisse – annuspuhasti (SBR) raudbetoonist

protsessimahutisse. SBR mahuteid on kaks.

Reovee bioloogilise puhastuse protsessimahutite kompleks rajati maa-aluse

raudbetoonist mahutite kompleksina, mis hõlmab järgmisi kasuliku ruumalaga

mahuteid:

1) Kogumismahuti: 40 m3;

2) SBR mahuti: 2 x 130 m3;

3) Liigmudatihendi: 40 m3.

Mahutitesse paiknevad puhastusprotsessi läbiviimiseks vajalikud tehnoloogilised

seadmed. Aktiivmudaprotsessi õhustamiseks vajalikud puhurid (2 tk., üks töös ja teine

reservis) paiknevad tehnohoones. Puhurite jõudlust juhitakse vastavalt

aktiivmudasegu hapnikusisaldusele (pidev elektrooniline kontroll) sagedusmuundurite

abil.

Bioloogilise puhastusprotsessi käigus annuspuhastis redutseeritakse reovee

orgaanilise aine sisaldus (BHT, KHT), tehnoloogiliste võtetega tagatakse ka fosfori- ja

lämmastikuühendite tõhustatud bioloogiline eemaldamine.

Annuspuhasti protsessitsükli soovitatav pikkus on 6-12 tundi, ööpäevas tehakse 3

tsüklit, erandjuhul 4. Lisaks fosfori bioloogilisele ärastusele rakendatakse ka fosfori

keemilist simultaansadestamist. Sadestuskemikaali doseerimine toimub bioloogilise

puhastuse protsessimahutisse.

Annuspuhasti (SBR) mahuti settimistsüklis settib aktiivmuda mahuti põhja ja

puhastatud, nõuetele vastav heitvesi juhitakse dekanteri abil järelpuhastamiseks

biotiikidesse või biotiikide möödavoolu kaudu otse biotiikide väljavoolul paiknevasse

proovivõtukaevu. Reovee suunamine toimub vastava sulgarmatuuri abil.

Annuspuhastis settinud aktiivmudast pumbatakse tühjendusfaasi järel juurdekasvule

vastav kogus liigmudana liigmudatihendisse. Liigmudatihendis eraldub liigmudast vesi,

mis juhitakse isevoolselt reovee kogumismahutisse või otse protsessimahutitesse.

Liigmudatihendi peab olema õhustatav vältimaks fosforiühendite vabanemist

tihendatavast mudast anaeroobses keskkonnas ja mudaveega biopuhastisse tagasi

juhtimist. Liigmuda õhustamiseks kasutatakse omaette õhupuhurit.

Tihendatud sete veetakse edasiseks käitlemiseks (veetustamine ja kompostimine)

suurema jõudlusega ja selleks vajalikku tehnoloogiat omava reoveepuhasti juurde.

Tootsi reoveepuhasti sete on otstarbekas vedada teiseseks käitlemiseks Vändra

reoveepuhastile, kus on olemas vastavad seadmed ja võimekus.

2018. a rekonstrueeriti 2 biotiiki (pindalaga ca 2280 m2 ja 2360 m2). Tiigi põhi kaeti

geomembraaniga, tiik puhastati settest, korrastati kaldad, rekonstrueeriti sissevoolu-

, ühendus- ja väljavoolutorustik, samuti rajati väljavoolukaev esimese biotiigi järgselt,

mis on ühtlasi heitvee seirekaev (heitveeproovide võtmine). Biotiikidest eemaldatav

muda on tahendamise ja komposteerimise järgselt võimalik paigutada biotiikide äärsel

alal. Teine biotiik ja serpentiin on kasutatavad avariipuhastitena.

Tootsi alevi reoveepuhasti suublaks on Sõmerlaane kraav (VEE1149603). Lubatud

veevõtt on 90 000 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 75 728 m3 heitvett, mis

moodustab 84% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõte hinnangul ei ületa suublasse

juhitav heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Suubla seisukord on rahuldav.

Puhasti ehituskonstruktsioonide, tehnoloogiliste seadmete ja biotiikide seisund on hea.

Sademeveekanalisatsioon

Tootsi alevis on olemas kolm sademeveesüsteemi. Osa sademeveest juhitakse ära

reoveekanalisatsiooni abil.

44

Valgala V-1 hõlmab tööstuspiirkonna drenaaž- ja sademeveesüsteemi, mis paikneb

põhiliselt endise Tootsi Turvas OÜ territooriumil ja kogub sademevett tööstuse

territooriumilt. Torustiku kaudu suunatakse sademe- ja drenaažvesi Sõmerlaane

kraavi (KKR kood VEE1149603). Valgala pindala on ca 5,3 ha.

Valgala V-2 hõlmab Ehitajate tn ja Uus tn piirkonda. Sademeveetorustik (keraamiline,

DN200) algab Ehitajate tänava maja nr 2 juurest, kulgeb piki Ehitajate tänavat ja

suubub Sõmerlaane kraavi (KKR kood VEE1149603). Valgala pindala on ca 7,2 ha.

Sademeveetorustik vajab rekonstrueerimist.

Valgala V-3 hõlmab Kooli tn, Kesk tn ja Jaama tn piirkonda. Piki Kooli tn on rajatud

sademeveetorustik, mis juhib piirkonna sademevee Sõmerlaane kraavi (KKR kood

VEE1149603). Kesk tn juhitakse sademevesi reoveekanalisatsiooni. Valgala pindala on

22,8 ha. Kesk tn on vajalik ehitada lahkvoolne kanalisatsioon. Kooli tn olemasolev

sademeveetorustik vajab rekonstrueerimist.

4.4. Pärnu-Jaagupi alev Pärnu-Jaagupi alevis elab 01.01.2025. aasta seisuga 1049 elanikku. Alev paikneb valla

lääneosas ning on Põhja-Pärnumaa valla asulatest elanike arvult teisel kohal.

Pärnu-Jaagupi alevis on põhjavesi peamiselt nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus).

Pärnu-Jaagupi alevi reoveekogumisala reostuskoormus on 1540 ie.

Pärnu-Jaagupi olemasolevad ÜVK-süsteemid on esitatud Lisa 1 joonisel 3.

Ühisveevärk

Pärnu-Jaagupi alevi ühisveevärki varustab veega kolm Meierei veehaarde puurkaevu

(katastri nr 6278, 19990 ja 51546). Vesi suunatakse veevõrku peale

veetöötlusseadmete läbimist ning vee segamist. Veetöötlusseadmena on puurkaev-

pumplas kasutusel aereeritavad rauaeraldusfiltrid.

Ühisveevärgi vett kasutavad ca 77% alevi elanikest. Ühisveevärgiga on liitunud

peamiselt alevi keskuse korrusmajade ja osade eramajade elanikud, Pärnu-Jaagupi

Gümnaasium, lasteaed Pesamuna ning Spordikeskus.

Pärnu-Jaagupi alevi ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 15155 meetrit, millest

ligikaudu 10450 meetrit on rajatud aastatel 2011-2013 ning ligikaudu 2465 meetrit

2000. aastate alguses. Uuemate torustike rajamisel on kasutatud plasttorusid

De32...160 mm. Vanemad torustikud, ca 2240 meetrit, on rajatud aastakümneid

tagasi malmtorudest. Vanemad torustikud on amortiseerunud.

Varem ühisveevarustuses kasutatud Ülase tn ja Kooli tn puurkaevud (katastri nr

vastavalt 6279 ja 6291) on kasutusest väljas ning vett neist ei võeta. Kooli tn puurkaev

on veevõrgust lahti ühendatud.

Pärnu-Jaagupi alevi uus puurkaev (Meierei puurkaev 3, katastri nr 51546) on

puuritud 2012.a (Fotod 10 ja 11). Puurkaevu sügavus on 35 meetrit ning selle abil

ammutatakse vett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist. Puurkaev-pumplal on

tagatud 50 meetrine sanitaarkaitseala, kuid pumpla territoorium pole aiaga piiratud.

Puurkaev-pumpla on rajatud 2013. aastal. Tööde käigus rajati puurkaev-pumpla

hoone, kuhu paigaldati toruarmatuur, veemõõtja ning elektri- ja automaatikaseadmed.

Toorvesi pumbatakse puurkaevust veetöötlusjaama.

45

Fotod 10 ja 11. Pärnu-Jaagupi uus puurkaev-pumpla (Meierei puurkaev 3, katastri nr

51546).

Pärnu-Jaagupi Meierei puurkaev 1 (katastri nr 6278) on puuritud 1973. aastal

ja asub Pärnu-Jaagupi veetöötlusjaamas (Foto 14). Puurkaevu sügavus on 150 meetrit

ning selle abil ammutatakse vett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist. Puurkaev-

pumplal on tagatud 30 meetrine sanitaarkaitsetsoon. Veetöötlusjaama rajamise käigus

rekonstrueeriti puurkaevu päis ning paigaldati uus puurkaevu pump, veemõõtja ning

toruarmatuur. Puurkaevu toorvesi läbib veetöötlussüsteemid raua, mangaani ja

väävelvesiniku eemaldamiseks ning juhitakse edasi töödeldud vee reservuaaridesse.

Veetöötlusjaam on rajatud 2013. aastal ning selles paiknevad veetöötlusseadmed

(tootlikkusega 16 m3/d), II astme pumpla seadmed ning elektri- ja

automaatikaseadmed. Veetöötlusjaama koosseisu kuuluvad ka töödeldud vee

reservuaarid mahuga 2x110 m3. Lisaks asub veetöötlusjaamas ka generaator.

Veetöötlusseadmetena on kasutusel aereeritavad raua- ja mangaanieralduse filtrid

ning desinfektsioonisüsteem naatriumhüpokloriti (NaOCl) doseerimiseks. Fluoriidi ja

boori normidele vastav sisaldus tagatakse erinevate veekihtide vee segamisega.

Optimaalse lahjendusvee suhte tagamiseks on planeeritud veevõtt 70%madalamatest

puurkaevudest 2 ja 3 ning 30%puurkaevust 1.

Pärnu-Jaagupi alevi uuringupuurkaev (Meierei puurkaev 2, katastri nr 19990)

on puuritud 2008. aastal vee kvaliteedi uuringu otstarbel ning on käesoleval ajal

kasutusel ühisveevarustuse kaevuna. Puurkaev asub Pärnu-Jaagupi veetöötlusjaamas

(Foto 12). Puurkaevu sügavus on 35 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Siluri-

Ordoviitsiumi põhjaveekogumist. Puurkaev-pumplal on tagatud 50 meetrine

sanitaarkaitsetsoon. Puurkaev-pumpla on rajatud 2013. aastal. Toorvesi puurkaevust

töödeldakse veetöötlusjaamas ning segatakse enne veevõrku suunamist teiste

puurkaevude veega.

46

Foto 12. Pärnu-Jaagupi Meierei puurkaev 1 ja Meierei puurkaev 2 (katastri nr-id

vastavalt 6278 ja 19990) ning veetöötlusjaam

Foto 13. Pärnu-Jaagupi veetöötlusjaama sisevaade

47

Foto 14. Pärnu-Jaagupi veetöötlusjaama sisevaade

Foto 15. Elektri-automaatikakilp Pärnu-Jaagupi veetöötlusjaamas

48

Foto 16. Paarisrauafiltrid

Pärnu-Jaagupi alevi Ülase tn puurkaev (katastri nr 6279) on rajatud 1974.

aastal. Puurkaevu sügavus on 120 meetrit ning selle abil ammutati vett Siluri-

Ordoviitsiumi põhjaveekogumist, praeguseks on ühendus olemasoleva peatrassiga

suletud. Puurkaev-pumplal on tagatud 50 meetrine sanitaarkaitseala, kuid pumpla

territoorium pole aiaga piiratud. Osaliselt pumpla hoones ning osaliselt muldes asub

ka 10 m3 suurune hüdrofoor, mis on veest tühjaks lastud. Veetöötlusseadmed pumplas

puuduvad, torustiku olukord on halb. Puurkaev-pumpla hoone on ehitatud punastest

tellistest, soojustus puudub, elektrisüsteem on vana. Puurkaev on vajalik

konserveerida ning pumplahoone lammutada.

Varasemalt oli kasutusel ka Kooli tn puurkaev-pumpla (katastri nr 6291).

Käesolevaks ajaks on puurkaev veevõrgust lahti ühendatud ning vett kaevust ei võeta.

Puurkaev on rajatud 1957. aastal. Puurkaevu sügavus on 180 meetrit ning selle abil

saadi vett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist. Pumplahoone on lammutatud ning

puurkaevu päis suletud. Vajalik on puurkaev tamponeerida.

49

Tabel 4.8. Pärnu-Jaagupi alevi ühisveevärgis kasutatavate puurkaev-

pumplate tehnilised andmed.

Puurkaevu

nimetus/asukoht

Pärnu-Jaagupi

Meierei pk 1

Pärnu-Jaagupi

Meierei pk 3

Pärnu-Jaagupi

Meierei pk 2

Katastri nr. 6278 51546 19990

Passi nr. 3584 - 845SL

Kasutatav põhjavee kiht S S S

Puurimise aasta 1973 2012 2008

Pumba tootlikkus, m3/h 5 3,5 4

Puurkaevu tootlikkus,

m3/h 36 6 5

Lubatud veevõtt, m3/d 225

Reguleerimisseade II astme pumpla ja mahutid 2x110 m3

Puurkaevu sügavus, m 150 35 35

Staatiline veetase, m 13,5 3,5 4,54

Deebit (l/s) 3,6 1,66 1,39

Veemõõtja olemasolu Jah Jah Jah

Puurkaevu hoone

seisukord Rajatud 2013 Rajatud 2013 Rajatud 2013

PK aluse maa omanik Põhja-Pärnumaa

vald

Põhja-

Pärnumaa vald

Põhja-Pärnumaa

vald

PK omanik ja haldaja aktsiaselts Mako aktsiaselts

Mako aktsiaselts Mako

Andmed: aktsiaselts Mako

Joogivee kvaliteet Tabelis 4.9 on toodud joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Pärnu-

Jaagupi alevi ühisveevõrgust. Terviseameti 29.01.2025 üldhinnangu alusel on Pärnu-

Jaagupi alevi ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.9. Pärnu-Jaagupi alevi ühisveevärgist võetava joogivee kvaliteet.

Näitaja Ülase tn lasteaed,

Pärnu-Jaagupi

05.03.2024

Piirsisaldus*

Elektrijuhtivus

20 °C juures (μS/cm)

650 2500

Hägusus (NTU) <0.5

Lõhnaläve indeks (TON) 1

Maitseläve indeks (TFN) 1

Värvus (Pt-Co skaala)

mg/l Pt

2,4

pH (pH ühik) 7,6 6,5-9,5

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml)

0 0

Escherichia coli (PMÜ/100

ml)

0 0

Kolooniate arv 22°C

(PMÜ/1 ml)

0 Ebaloomulike muutusteta

50

*SM 24.09.2019. a. määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Amortiseerunud ühisveevarustuse ja kinnistu torustike tõttu võib toimuda joogivee

kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures.

Pärnu-Jaagupi alevi ühisveevärgi probleemid:

• Pärnu-Jaagupi alevi vanemad ühisveevärgi torustikud on rajatud aastakümneid

tagasi malmtorudest ning on amortiseerunud. Vee kvaliteedi halvenemist

põhjustavad tupiktorustikud, kus vee ringvool puudub.

Tuletõrjeveevarustus Pärnu-Jaagupis on tuletõrje veevarustus lahendatud hüdrantide abil. Kergu maantee

äärde on rajatud osaliselt eraldi veetorustik tuletõrjehüdrantide tarbeks.

Tuletõrjeveemahutid paiknevad Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu SA ja Pärnu-Jaagupi

jäätmejaama territooriumil.

Ühiskanalisatsioon

Pärnu-Jaagupi alevis on ühiskanalisatsiooniga liitunud ca 73% alevi elanikest.

Ühiskanalisatsiooni juhitakse vaid olmereovett.

Pärnu-Jaagupi alevis on kokku ca 11285 m isevoolseid ning ca 2920 m

survekanalisatsioonitorustikke. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamisel on

valdavalt kasutatud plasttorusid (PVC) läbimõõduga De160...De250 mm. Uue

survekanalisatsiooni torustiku rajamisel on kasutatud plasttorusid De90...De160 mm.

Vanade, peamiselt asbesttsemendist ning keraamilistest torudest isevoolsete

kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ca 2020 meetrit. Vanemate

survekanalisatsioonitorustike kogupikkus on ca 265 meetrit.

Vanad torustikud ja kanalisatsioonikaevud on amortiseerunud, mistõttu toimub

sademevee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi.

Pärnu-Jaagupi alevi reoveepumplad Pärnu-Jaagupi alevis on käesoleval ajal kokku 13 reoveepumplat, millest 1

rekonstrueeriti ja 8 rajati aastatel 2011-2013 ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimise ja

laiendamise käigus. Paigaldati on kahe pumbaga varustatud kompaktpumplad. Lisaks

on 2000-ndate aastate alguses rajatud kolm klaasplastist reoveepumplat, mis asuvad

Kooli ja Karja tn ristmikul, Pärnu mnt 7 ning Männi tee alguses. Ülase tn reoveepumpla

vajab rekonstrueerimist. Tegemist on 3 meetristest raudbetoon kaevurõngastest

rajatud maa-aluse reoveepumplaga, mille peale on ehitatud silikaattellistest hoone.

Hoone tehniline seisukord on rahuldav.

Ülejäänud reoveepumplad on heas seisukorras.

Pärnu-Jaagupi alevis kasutatavate reoveepumplate andmed on toodud tabelis 4.10.

51

Tabel 4.10. Pärnu-Jaagupi alevi reoveepumplate ülevaade.

Objekti tähis Objekti nimi Kasutatava

pumba mark

Rajamise

aasta Üldhinnang

KP-Soo Soo tn RPJ - 2013 hea

KP-Uus Uus tn RPJ - 2013 hea

KP-Kergu-1 Kergu mnt RPJ - 2013 hea

KP-Kergu-2 Kergu mnt RPJ - 2013 hea

KP-Kergu-3 Kergu mnt RPJ - 2013 hea

KP-Valistre Valistre tee RPJ - 2013 hea

KP-Kalli-1 Kalli mnt RPJ - 2013 hea

KP-Pikk Pikk tn RPJ - 2013 hea

KP-Männi-1 Männi tee RPJ - 2013 hea

KP-Männi-2 Männi tee RPJ - 2000 hea

KP-Karja Karja tn RPJ PIRANHA

S21/2D 2001 hea

KP-Pärnu Pärnu mnt 7

RPJ ABS M17/2D 2000 hea

KP-Ülase Ülase tn RPJ Tsurumi - rahuldav

Andmed: aktsiaselts Mako.

Pärnu-Jaagupi alevi reoveepuhasti Reovee puhastamine toimub 2013. aastal ehitatud aktiivmudapuhastis (Fotod 17-18).

Puhasti jõudlus reostuskoormuse järgi on 80 kg BHT7/d ja hüdrauliline jõudlus 200

m3/d. Reovesi suunatakse reoveepuhastisse alevi keskuses Soo tänaval asuva reovee

peapumpla abil.

Pärnu-Jaagupi reoveepuhastis toimub reovee puhastamine järgneva tehnoloogia abil:

1. Mehhaaniline puhastus (võre ja liivapüünis)

2. Ühtlustusmahuti (mahuga 130 m3)

3. Bioloogiline fosforiärastus (mahuti mahuga 20 m3)

4. Üheastmeline bioloogiline puhastus süsinikuühendite ja lämmastiku

ärastamiseks (anoksiline denitrifikatsioonimahuti 80 m3 ja aeratsioonimahuti

220 m3)

5. Fosfori keemiline ärastamine (raud(III)sulfaadi lahuse abil)

6. Järelsetiti

7. Reoveesette gravitatsiooniline tihendamine (mudamahuti mahuga 20 m3)

8. Reoveesette tahendamine tsentrifuugiga

9. Reoveesette aunkompostimine asfalteeritud kompostimisväljakul pindalaga

1500 m2.

Reovesi pumbatakse tehnohoones asuvasse mehaanilise eelpuhastuse

kombiseadmesse, mis koosneb automaatvõrest (ava 6 mm) ja liivapüünisest. Seadme

maksimaalne jõudlus on 30 l/sek (108 m3/h). Seade on varustatud ülevooluga, millele

on paigaldatud käsivõre. Kombiseadme läbinud vesi voolab isevoolselt

ühtlustusmahutisse.

Pärnu-Jaagupi reoveepuhasti on aktiivmudaseade, mis koosneb ühtlustusmahutist,

anaeroobsest ja anoksilisest kambrist, õhustuskambrist, järelsetitist ja liigmuda

kogumismahutist (mudatihendist).

Pärnu-Jaagupi reoveepuhasti juures paikneb ka purgla. Purgla on varustatud 10 mm

avaga käsivõrega ja võreprahikastiga. Purgla võre läbinud vedelik liigub purgla

pumplasse ja pumbatakse edasi reoveepuhasti võreseadmesse. 2024. aasta jooksul

purgiti 760 m3. Perioodil, mil temperatuur langeb alla 0°C (01.dets-31.märts),

purgimisteenust ei osutata.

52

Heitveesuublaks vastavalt aktsiaseltsile Mako väljastatud veeloale (nr L.VV/327363)

on Elbu oja (suubla kood VEE1150300). Lubatud vooluhulk on 84 000 m3/aastas. 2024.

aastal juhiti suublasse 63 258 m3 heitvett, mis moodustab ca ¾ lubatud vooluhulgast.

Vee-ettevõte hinnangul ei ületa suublasse juhitav heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet. Suubla seisukord on rahuldav.

Pärnu-Jaagupi alevi reoveepuhasti on heas seisukorras ning tagab reovee

nõuetekohase puhastuse.

Foto 17. Pärnu-Jaagupi reoveepuhastihoone sisevaade I

Foto 18. Pärnu-Jaagupi reoveepuhastihoone sisevaade II

53

Foto 19. Pärnu-Jaagupi reoveepuhastihoone sisevaade III

Foto 20. Purgimissõlm Pärnu-Jaagupi reoveepuhasti juures

54

Foto 21. Komposteerimisplats

Pärnu-Jaagupi alevi ühiskanalisatsiooni probleemid:

▪ Vanade ühiskanalisatsiooni ja kinnistusiseste torustike ning kaevude

amortisatsiooni tõttu toimub sademevee ja pinnasevee infiltratsioon

kanalisatsioonisüsteemi. Vanad torustikud on vajalik rekonstrueerida.

Sademeveekanalisatsioon Valgala V-1 hõlmab Pärnu mnt ja Karja tn, vett juhitakse ära sademeveetorustiku

abil. Torustik on rajatud aastatel 2000-2003, selle abil juhitakse sademevesi Karja

tänaval alguse saavasse kuivenduskraavi, mis suubub Taidra peakraavi (KKR kood

VEE1150400, MPS kood 6115040020000/001). Taidra peakraav on riigi poolt

korrashoitav ühiseesvool. Valgala pindala on ca 7,1 ha.

Valgala V-2 hõlmab Soo tn piirkonda ning osalisel Uus tn. Sademeveekanalisatsioon

on rajatud aastatel 2012-2013 Uus ja Soo tn kortermajade piirkonda. Soo tn

piirkonnast juhitakse sademevesi kuivenduskraavi, mis suubub Elbu ojja (KKR kood

VEE1150300, MPS kood 6115030020000/001). Elbu oja on riigi poolt korrashoitav

ühiseesvool. Valgala pindala on ca 4,5 ha.

Sademeveetorustikke on kokku ca 1500 meetrit ning need on rajatud plasttorudest

läbimõõduga De160...De315 mm.

4.5. Libatse küla Libatse külas elab 01.01.2025. aasta seisuga 334 elanikku. Põhjavesi on valdavalt

nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus). Libatse reoveekogumisala reostuskoormus

on 930 ie. Libatse küla olemasolevad ÜVK-süsteemid on näidatud töö lisa 1 joonisel 4.

Ühisveevärk

Libatse küla veevõrk baseerub Libatse veehaardel, mida toidavad 2 puurkaevu:

1) Libatse Metsa tn puurkaev (katastri nr 19924);

2) Libatse puurkaev (katastri nr 6160).

Ühisveevärki kasutab ca 90% küla elanikest.

Libatse Metsa tn puurkaev (katastri nr 19924) on puuritud 2005. aastal ja asub

Libatse küla keskuse idaosas Libatse Lasteaed-algkooli läheduses metsas. Puurkaevu

sügavus on 15 meetrit ning selle abil võetakse vett Siluri-Ordoviitsiumi

põhjaveekogumist. Puurkaev asub soojustatud hoones, mis on kaetud profiilplekiga.

Puurkaevust pumbatakse vesi toorveetorustiku kaudu Libatse puurkaev-pumplasse

ning segatakse Libatse puurkaevust (katastri nr 6160) pumbatava veega. Metsa tn

puurkaevul on tagatud 50 m sanitaarkaitseala, kuid ala pole piiratud aiaga.

55

Foto 22. Libatse küla Metsa puurkaev-pumpla (katastri number 19924).

Libatse küla ühisveevärgis kasutatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed on

toodud tabelis 4.11.

Libatse puurkaev (katastri nr 6160) on puuritud 1968. aastal ja asub Libatse küla

keskuses kortermajade piirkonnas. Puurkaevu sügavus on 90 meetrit ning selle abil

võetakse vett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist. Puurkaev-pumpla on

rekonstrueeritud 2008. aastal, mille käigus rajati uus pumplahoone, paigaldati uus

toruarmatuur, veemõõtjad ning 0,3 m3 suurune membraanhüdrofoor ning II astme

pumpla seadmed. Puhta vee reservuaarid mahuga 2x50 m3 paiknevad puurkaev-

pumpla kõrval muldes. Reservuaaridesse pumbatakse vett vahekorras 65 % Metsa

kaevust ja 35 % Libatse puurkaevust, millega tagatakse nõuetekohane fluoriidide

sisaldus joogivees. Vesi pumbatakse ühisveevärki teise astme pumpadega. Libatse

puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit, ala pole piiratud aiaga.

Tabel 4.11. Libatse küla ühisveevärgis kasutatavate puurkaev-pumplate

tehnilised andmed.

Puurkaevu nimetus/asukoht Libatse pk Libatse Metsa pk

Katastri nr. 6160 19924

Passi nr. 2300 714SL

Kasutatav põhjavee kiht S S

Puurimise aasta 1968 2005

Puurkaevu tootlikkus, m3/h 24,4 2,5

Lubatud veevõtt, m3/d 70

Reguleerimisseade II astme pumpla ja mahutid 2x50 m3

Puurkaevu sügavus, m 90 15

Staatiline veetase, m 6,1 2,56

Deebit (l/s) 6,77 0,7

Veemõõtja olemasolu Jah Jah

Puurkaevu hoone seisukord Rajatud 2008 Rajatud 2005

PK aluse maa omanik Põhja-Pärnumaa vald Põhja-Pärnumaa vald

PK omanik ja haldaja aktsiaselts Mako aktsiaselts Mako

Andmed: aktsiaselts Mako

Joogivee kvaliteet Libatse küla joogivee kvaliteeti ühisveevärgis iseloomustab tabel 4.12. Terviseameti

29.01.2025 üldhinnangu alusel on Libatse küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

56

Tabel 4.12. Libatse küla veevõrgust võetava joogivee kvaliteet.

Näitaja Libatse lasteaed

05.03.2024

Piirsisaldus*

Elektrijuhtivus

20 °C juures (μS/cm)

581 2500

Hägusus (NTU) <0,5

Lõhnaläve indeks (TON) 1

Maitseläve indeks (TFN) 1

Värvus (Pt-Co skaala)

mg/l Pt

10

pH (pH ühik) 7,5 6,5-9,5

Fluoriid (mg/l) 1,2 1,5

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml)

0 0

Escherichia coli (PMÜ/100

ml)

0 0

Kolooniate arv 22°C

(PMÜ/1 ml)

240 Ebaloomulike muutusteta

*SM 24.09.2019. a. määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Andmed: http://vtiav.sm.ee

Veetorustikud

Veetorustike kogupikkus on Libatse külas ligikaudu 2900 meetrit, millest ligikaudu

1075 meetrit moodustab 2006. aastal rekonstrueeritud ringtrass ja rajatud

toorveetrass. Aastatel 2020-2021 rekonstrueeriti 1807,9 m veetorustikke. Torustikud

on rajatud De32...De110 mm PE torudest.

Tuletõrje veevarustus

Libatse küla elamupiirkonnas on tuletõrje veevõtuks Tallinn-tüüpi hüdrandid.

Libatse farmi ja Libatse heinaseemnekuivati juures ning MTÜ Halinga Turvakodu hoone

taga paiknevad tuletõrje veevõtukohad (maa-alused reservuaarid).

Tuletõrjeveemahuteid hoiavad korras ettevõtted.

Ühiskanalisatsioon

Libatse küla tiheasustusalal on ühiskanalisatsiooniga ühendatud kortermajad ja

enamus eramajadest, kokku ca 90% küla elanikest. Libatse külas on kokku ca 3200 m

kanalisatsioonitorustikke. Aastatel 2020-2021 rekonstrueeriti 1886 m isevoolseid ning

875 m survekanalisatsioonitorustikke. Isevoolsed kanalisatsioonitorustikud on rajatud

De160…200 PVC torudest, survekanalisatsioonitorustikud De63…160 PE torudest.

Libatse küla reoveepumplad Reovee suunamiseks reoveepuhastisse on Libatse keskus 10 kortermaja lähedal

reovee peapumpla. Pumpla läbimõõt on 2000 mm, Q=14 l/s, H=9m.

Lisaks on küla põhjaosas Aiamaa tee ja Libatse tee ristmikul reoveepumpla, mis

teenindab lähedalasuvaid ettevõtteid. Pumpla läbimõõt on 2000 mm, Q=14 l/s, H=8m.

Mõlemad reoveepumplad on paigaldatud 2021. aastal. Kummaski pumplas on 2

pumpa, mis töötavad kordamööda.

Libatse küla reoveepuhasti Reovee puhastamine toimub kahes BIO-50 tüüpi aktiivmudapuhastis (Foto 23-24).

ning kolmes biotiigis kogupindalaga 7100 m2. Puhasti jõudlus reostuskoormuse järgi

on 10-22 kg BHT5/d ja hüdrauliline jõudlus 40-75 m3/d.

57

Libatse külas tarbijate reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub

tarbitava vee hulga järgi. Tulenevalt torustike halvast seisukorrast suureneb

sajuperioodil reoveepuhastile suunatav reovee vooluhulk oluliselt.

Foto 23. Libatse reveepuhasti aeratsioonimahutid

Foto 24. Libatse reoveepuhasti sisevaade

Libatse küla esimene reoveepuhasti BIO-50 tüüpi ja kaks biotiiki ehitati 1978. aastal.

1982. aastal ehitati juurde kaks BIO-50 tüüpi reoveepuhastit ja kolmas biotiik. Praegu

on kasutusel kaks uuemat reovee kestvusõhustusega aktiivmudapuhastit BIO-50 ja 3

biotiiki kogupindalaga 7100 m2.

BIO-50 tüüpi reoveepuhastid on monoplokk-konstruktsiooniga (õhutuskamber ja setiti

moodustavad ühise ploki). Reoveepuhasti juurde on ehitatud tehnohoone, milles

asuvad õhustussüsteemi jaoks vajalikud kompressorid ja operaatoriruum. Tehnohoone

on puidust seinte ja eterniitkatusega. Hoones kasutatakse operaatori poolt ainult

puhurite ruumi, milles on üks töökorras Tsurumi puhur. Reoveepuhastil puudub

tarbevesi.

58

Heitveesuublaks vastavalt aktsiaseltsile Mako väljastatud veeloale (nr L.VV/327363)

on Langerma peakraav (suubla kood VEE1152000). Lubatud vooluhulk on 28 400

m3/aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 12 350 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul

ei ületa heitvee vooluhulk suubla vastuvõtuvõimet.

Reoveepuhasti on amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist. Järelpuhastuseks

kasutatavad biotiigid on mudastunud ning osaliselt kinni kasvanud.

Libatse küla ühiskanalisatsiooni probleemid:

▪ Libatse reoveepuhasti on amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist.

Järelpuhastina kasutatavad biotiigid vajavad puhastamist.

Sademeveekanalisatsioon Valgala V-1 hõlmab Libatse lõunaosas paikneva kraavi ning sademeveetorustiku

valgala. Sademevesi juhitakse maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood

5111520020110/002, objekt nr 12). Valgala pindala on ca 5,8 ha.

Valgala V-2 hõlmab korruselamute piirkonda, kus on rajatud drenaaž ning

sademeveetorustikud. 2021. aastal rajati ca 339 m sademeveetoru. Sademevesi

juhitakse korrustelamutest lääne pool algavasse kraavi, mis suunab vee

maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 5111520020070/003, Libatse-Arase).

Valgala pindala on 1,2 ha.

4.6. Vahenurme küla Vahenurme külas elab 01.01.2025. aasta seisuga 139 elanikku.

Vahenurme külas on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus).

Vahenurme reoveekogumisala reostuskoormus on 550 ie.

Vahenurme küla olemasolevad ÜVK-süsteemid on näidatud töö lisa 1 joonisel 5.

Ühisveevärk

Vahenurme küla veevarustus baseerub Vahenurme puurkaevul (katastri nr 6155).

Ühisveevärgi kaudu saab vett ca 95% küla elanikest.

Veetorustike kogupikkus on Vahenurme külas ligikaudu 2100 meetrit, millest ligikaudu

990 meetrit on rajatud 2009. aastal. Uuemate torustike rajamisel on kasutatud

plasttorusid läbimõõduga De32...De110 mm. Vanad torustikud, ca 1110 meetrit, on

rajatud aastakümneid tagasi malmtorudest läbimõõduga DN65 ja DN100. Vanad

torustikud on amortiseerunud.

Vahenurme puurkaev (katastri nr 6155) on puuritud 1967. aastal ja asub

Vahenurme küla keskuses korrusmajade läheduses. Puurkaevu sügavus on 120

meetrit ning selle abil ammutatakse vett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist.

Puurkaev-pumpla on 2006. aastal rekonstrueeritud, mille käigus on rekonstrueeriti

pumpla hoone ning paigaldati puurkaev-pumplasse 0,3 m3 suurune

membraanhüdrofoor, aereeritavad rauaeraldusfiltrid, pöördosmoosseade PALLAS RO

XL, desinfektsioonisüsteem naatriumhüpokloriti (NaOCl) doseerimiseks ja II astme

pumpla seadmed. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit, mis pole aiaga

piiratud.

59

Foto 25. Vahenurme veetöötlusjaama desinfitseerimisseadmed

Fotod 27-29. Vahenurme küla puurkaev-pumpla (katastri number 6155):

õhukompressor ja hüdrofoor, rauafilter, aeratsiooniõhu mahuti

Puurkaevu vesi läbib aeratsiooni ja raua filtri EURA S 65 ET. Vesi juhitakse edasi

pöördosmoos-seadmesse PALLAS RO XL - 8440, milles eraldatakse liigsed fluoriidid ja

töödeldud joogivesi juhitakse pumpla kõrval asuvasse veehoidlasse mahuga 50 m3.

Töödeldud vesi pumbatakse asula veevärki teise astme pumpadega, milledest üks

töötab sagedusmuunduriga.

Vahenurme küla ühisveevärgis kasutatava puurkaev-pumpla tehnilised andmed on

toodud tabelis 4.13.

60

Tabel 4.13. Vahenurme küla ühisveevärgis kasutatava puurkaev-pumpla

tehnilised andmed.

Puurkaevu nimetus/asukoht Vahenurme pk

Katastri nr. 6155

Passi nr. 1897

Kasutatav põhjavee kiht S

Puurimise aasta 1967

Puurkaevu tootlikkus, m3/h 6,8

Lubatud veevõtt, m3/d 55

Reguleerimisseade II astme pumpla ja mahuti 50 m3

Puurkaevu sügavus, m 120

Staatiline veetase, m 10

Deebit (l/s) 1,88

Veemõõtja olemasolu Jah

Puurkaevu hoone seisukord Rajatud 2006

Pumplahoone omanik Põhja-Pärnumaa vald

Haldaja aktsiaselts Mako

Andmed: aktsiaselts Mako

Joogivee kvaliteet

Tabelis 4.14 on toodud joogivee kontrolli analüüsi tulemused, mis on võetud

Vahenurme küla veevõrgust. Terviseameti 29.01.2025 üldhinnangu alusel on

Vahenurme küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.14. Joogivee kvaliteet Vahenurme küla ühisveevärgis

Näitaja Vahenurme

Lasteaed-Algkool

02.04.2024

Piirsisaldus

Elektrijuhtivus

20 °C juures (μS/cm)

211 2500

Hägusus (NTU) <0,5

Lõhnaläve indeks (TON) 1

Maitseläve indeks (TFN) 1

Värvus (Pt-Co skaala) mg/l Pt <2

pH (pH ühik) 8 6,5-9,5

Fluoriid (mg/l) 1,5 1,5

Coli-laadsed bakterid (PMÜ/100 ml) 0 0

Escherichia coli (PMÜ/100 ml) 0 0

Kolooniate arv 22°C (PMÜ/1 ml) 0 Ebaloomulike

muutusteta

Andmed: http://vtiav.sm.ee

*SM 24.09.2019. a. määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

61

Tuletõrje veevarustus

2014. a rajati tuletõrje veevõtuks 1200 m3 mahuga tiik kuivhüdrandiga Vahenurme

Lasteaed-algkooli territooriumile koos torustiku ja hüdrandiga Pärnu-Jaagupi – Kalli

maantee äärde, millega on kaetud koolihoone ja osa korruselamuid.

Vahenurme küla korruselamute piirkonnas tuletõrje veevõtukoht puudub. Tuletõrje

veevõtukoht on olemas endise töökoja juures, kuid veevõtukoha seisukorra ning vee

kättesaadavuse kohta andmed puuduvad.

Vahenurme küla ühisveevärgi probleemid:

• Vahenurme küla ühisveevärgi vanemad torustikud, kogupikkusega ligikaudu

1080 meetrit, on rajatud aastakümneid tagasi kasutades eelkõige malmtorusid

läbimõõduga DN65 ja DN100. Torustike vanusest tulenevalt on need

käesolevaks ajaks amortiseerunud ning halvas seisukorras.

Ühiskanalisatsioon

Vahenurme külas kasutab ühiskanalisatsiooni ligikaudu 95% küla tiheasustusala piires

elavatest küla elanikest ehk ca 168 inimest. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud

Vahenurme küla keskuses enamus kortermajade ja osad eramajade elanikest, samuti

mõned asutused ja ettevõtted. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Vahenurme küla

elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett.

Reovee suunamiseks reoveepuhastile on Vahenurme Lasteaed-algkooli ja

kortermajade juures kasutusel reoveepumplad. Vahenurme külas on kokku ca 1755 m

isevoolseid ning ca 205 m survelisi kanalisatsioonitorustikke. Isevoolsete

kanalisatsioonitorustike rajamisel on kasutatud plasttorusid (PVC) läbimõõduga

De160...De200 mm. Uute survekanalisatsiooni torustiku rajamisel on kasutatud

plasttorusid De75...De110 mm. Vanemaid malmtorudest isevoolsete

kanalisatsioonitorustikke on ca 390 meetrit. Vanemad torustikud on ehitatud 1970-

1985 ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud.

Vahenurme küla reoveepumplad Enamus Vahenurme küla kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Reovee

suunamiseks reoveepuhastile on rajatud reoveepumplad Vahenurme Lasteaed-

Algkooli juurde ning asula keskuses kortermaja nr 7 juurde. Tegemist on

kompaktpumplatega, mis on rekonstrueeritud vastavalt 2010. ja 2009. aastal.

Vahenurme Lasteaed-Algkooli juures paiknev reoveepumpla on vajalik ümber ehitada,

kuna sissevool paikneb liiga põhja ligidal, põhjustades ummistusi.

Lisaks on kasutusel reovee peapumpla reoveepuhasti juures. Pumpla on ehitatud 3

meetrise läbimõõduga raudbetoonist kaevurõngastest ja pealt kaetud raudbetoonist

plaadiga. Pumpla põhikonstruktsioonide seisukord on halb. Soovitatav on olemasolev

pumpla asendada uue kompaktpumplaga.

Vahenurme külas kasutatavate reoveepumplate andmed on toodud tabelis 4.15.

Tabel 4.15. Vahenurme küla reoveepumplate ülevaade.

Objekti tähis

Objekti nimi Kasutatava pumba mark

Tootlikkus m3/h

Rajamise aasta

Üldhinnang

RPJ Peapumpla NOCCHI 1,5 kW (2006. a.)

27 - Halb

RPJ-1

Vahenurme

Lasteaed- Algkool

2 sukelpumpa ABS AS 08030.186-S13/4

9,8 2010 Hea

RPJ-2 Vahenurme maja nr 7

2 sukelpumpa ABS AS 08030.186-S13/4

9,8 2009 Hea

Andmed: aktsiaselts Mako.

62

Vahenurme küla reoveepuhasti Vahenurme külas formeeruv reovesi suunatakse küla loodeosas paiknevasse

reoveepuhastisse.

Vahenurme külas tarbijate reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine

toimub tarbitava vee hulga järgi. Mõõdetud andmed infiltratsiooni ja sademevee

osakaalu kohta reoveepuhastile suunatava reovee koguse osas puuduvad.

Reoveepuhastusjaam koosneb reovee peapumplast, ühest vanemast BIO-100 tüüpi

reovee kestvusõhustusega aktiivmudapuhastist, ühest BIO-50 tüüpi reoveepuhastist

ja tehnohoonest.

Vahenurme küla esimene BIO-100 tüüpi reoveepuhasti ehitati 1970-ndatel. Kunagi on

BIO-100 aeratsioonikambrisse paigaldatud vertikaalvõlliga kavitatsiooni aeraator, mis

on lagunenud. BIO-100 tüüpi reoveepuhasti mahuti on kohati läbi roostetanud ja see

seisab. 1982. aastal ehitati juurde üks BIO-50 tüüpi reoveepuhasti, mis on praegu

kasutuses. Reovee mehaaniline puhastus praktiliselt puudub.

Praegu töös olev BIO-50 tüüpi reoveepuhasti on monoplokk-konstruktsiooniga

(õhutuskamber ja setiti moodustavad ühise ploki). Reoveepuhasti juurde on ehitatud

ka tehnohoone, milles on 2 ruumi. Puhurite ruum on korras ja selles on üks Tsurumi

puhur. Tehnohoone seinad on laotud tuhaplokkidest ja katus on eterniidist. Hoone

põhikonstruktsioonid on rahuldavas seisukorras. Reoveepuhasti territooriumil puudub

tarbevesi.

Reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist. Reovee põhipuhasti töö efektiivsust mõjutab

ka aegajalt väga suur reovee hüdraulilise koormuse kõikumine, mis on tingitud

lekkivatest kanalisatsioonitorustikest. Seetõttu toimub aeg-ajalt põhipuhastist

aktiivmuda väljakanne suublasse.

Heitveesuublaks vastavalt aktsiaseltsile Mako väljastatud veeloale (nr L.VV/327363)

on Naravere oja (suubla kood VEE1114700). Lubatud vooluhulk on 18 400 m3/aastas.

Reoveepuhasti ehituskonstruktsioonide ja tehnoloogiliste seadmete seisund on halb,

puhasti vajab rekonstrueerimist.

Foto 30. Vahenurme küla reoveepuhasti aeratsioonimahutid

63

Foto 31. Aeratsioonimootor tehnohoones

Vahenurme küla ühiskanalisatsiooni probleemid:

▪ Vahenurme küla vanemate peamiselt malmtorudest isevoolsete

ühiskanalisatsiooni torustike kogupikkus on ligikaudu 390 meetrit. Vanemad

torustikud on ehitatud ajavahemikus 1970-1985 ning on vanusest tulenevalt

käesolevaks ajaks amortiseerunud;

▪ Vahenurme Lasteaed-Algkooli juures paiknev reoveepumpla vajab

rekonstrueerimist;

▪ Vahenurme küla reovee puhastamine toimub käesoleval ajal BIO-50 tüüpi

aktiivmudapuhastis. Reovee mehaaniline eelpuhastus ning heitvee

järelpuhastus puudub. Reoveepuhasti on tulenevalt vanusest amortiseerunud

ning vajab rekonstrueerimist. Puhastist väljuvas heitvees ületab lubatud

piirmäära üldfosfori näitaja.

Sademeveekanalisatsioon Vahenurme asulas on töötav sademevee kanalisatsioon korruselamute piirkonnas.

Torustiku pikkus on ca 410 m. Torustik on korras. Sademevesi juhitakse Pärnu-

Jaagupi-Kalli tee äärsesse kraavi, kus vesi imbub pinnasesse. Vahenurme valgala

pindala on ca 2,7 ha.

Mujal on sademevee ärajuhtimine lahendatud kraavitusega, küla on suures osas

ümbritsetud maaparandussüsteemidega.

4.7. Tõrdu küla Tõrdu külas elab 01.01.2025. aasta seisuga 36 elanikku.

Tõrdu külas on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus).

Reoveekogumisala Tõrdu külas pole moodustatud.

Tõrdu küla olemasolevad ÜVK-süsteemid on näidatud töö lisa 1 joonisel 6.

64

Ühisveevärk

Tõrdu küla veevõrk baseerub käesoleval ajal küla keskuses asuval Tõrdu uuel

puurkaevul (katastri nr 50944). Tõrdu külas on käesoleval ajal ÜVK-ga liitunud küla

keskosas asuvad 6 elamut (ca 15 elanikku) ja MTÜ Halinga Turvakodu (ca 34 inimest)

hõlmates kokku ligikaudu 49 inimest.

Ühisveevarustuse torustike kogupikkus on Tõrdu külas ligikaudu 590 meetrit, millest

ligikaudu 325 meetrit on rajatud 2014. aastal. Uuemate torustike rajamisel on

kasutatud plasttorusid läbimõõduga De63 mm. Vanemad torustikud, kogupikkusega

ligikaudu 265 meetrit, on rajatud aastakümneid tagasi kasutades eelkõige

malmtorusid läbimõõduga DN50 ja DN65. Vanemad torustikud on halvas seisukorras.

Tõrdu küla ühisveevärgis kasutatakse Tõrdu uut puurkaev-pumplat (katastri nr.

50944), mis on puuritud 2011. aastal ja asub Tõrdu küla keskuses hooldekodu

läheduses. Puurkaevu sügavus on 35 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Siluri-

Ordoviitsiumi põhjaveekogumist. 2012. aastal rajati pumpla hoone ning paigaldati 0,3

m3 ja ca 0,2 m3 suurused membraanhüdrofoorid, veemõõtja ning automaatika ja

elektriseadmed. Vastavalt keskkonnaregistri andmetele on puurkaevu

sanitaarkaitseala ulatus 10 meetrit. Puurkaevul on tagatud 10 meetrine

sanitaarkaitsetsoon, kuid ala pole piiratud aiaga. 2014. aastal paigaldati puurkaev-

pumplasse ka rauaeraldusfilter. Filtritäidis vahetati 2019.a.

Fotod 32 ja 33 Tõrdu küla uue puurkaev-pumpla tehnohoone välis- ja sisevaade

(katastri number 50944).

Varasemalt oli ühisveevarustuse tarbeks kasutusel OÜ Welmet puurkaev (katastri nr

6276), mis asub uue puurkaevu läheduses. Käesoleval ajal on puurkaev-pumpla

kasutusel üksnes ettevõtte omatarbeks.

Tõrdu küla ühisveevärgis kasutatava puurkaev-pumpla tehnilised andmed on toodud

tabelis 4.16.

65

Tabel 4.16. Tõrdu küla ühisveevärgis kasutatava puurkaev-pumpla tehnilised

andmed.

Puurkaevu

nimetus/asukoht

Tõrdu uus pk

Katastri nr 50944

Passi nr -

Kasutatav põhjavee kiht S

Puurimise aasta 2011

Pumba tootlikkus, m3/h -

Puurkaevu tootlikkus, m3/h 2,9

Reguleerimisseade Hüdrofoor 0,3 m3

Puurkaevu sügavus, m 35

Staatiline veetase, m 2,6

Deebit (l/s) 0,8

Veemõõtja olemasolu Jah

Puurkaevu hoone seisukord Rajatud 2012

Omanik ja haldaja aktsiaselts Mako

Andmed: aktsiaselts Mako

Joogivee kvaliteet Tabelis 4.17 on toodud joogivee kontrolli analüüsi tulemused, mis on võetud 2024. a.

Tõrdu küla veevõrgust. Terviseameti 29.01.2025 üldhinnangu alusel on Tõrdu küla

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.17 Joogivee kvaliteet Tõrdu küla ühisveevärgis

Näitaja Tõrdu pumplast väljuv

vesi

05.03.2024

Piirsisaldus

Elektrijuhtivus

20 °C juures (μS/cm)

544 2500

Hägusus (NTU) <0.5

Lõhnaläve indeks (TON) <2

Maitseläve indeks (TFN) 1

Värvus (Pt-Co skaala)

mg/l Pt

2,2

pH (pH ühik) 7,6 6,5-9,5

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml)

0 0

Escherichia coli (PMÜ/100

ml)

0 0

Kolooniate arv 22°C

(PMÜ/1 ml)

8 Ebaloomulike muutusteta

Andmed: http://vtiav.sm.ee

*SM 24.09.2019. a. määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Tuletõrje veevarustus

Tõrdu küla keskuses paikneb OÜ Welmet tootmishoone läheduses tuletõrje

veevõtumahuti. Mahuti on ca 200 m3 suurune ning selle täitmine toimub ettevõtte

puurkaevu baasil. Tuletõrje veevõtukoht on tähistamata.

Ühiskanalisatsioon

Tõrdu küla keskuses on ühiskanalisatsiooniga ühendatud küla viis elamut ning MTÜ

Halinga Turvakodu ja ettevõtted. Ühiskanalisatsiooni kasutab ca 34% küla elanikest.

66

Lisaks on ühiskanalisatsiooniga varustatud MTÜ Halinga Turvakodu elanikud (ca 34

inimest). Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes olmereovett.

Tõrdu küla kanalisatsioon on valdavalt isevoolne. Reoveepuhasti territooriumil

reoveepumpla, mis suunab reovee reoveepuhastile.

Tõrdu külas on kokku ca 740 m isevoolseid ning ca 45 m survekanalisatsioonitorustikke

reoveepuhasti juures. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamisel on valdavalt

kasutatud malmtorusid läbimõõduga DN150 ja DN200 mm. Vanemad torustikud on

ehitatud ajavahemikus 1970-1985 ning on vanusest tulenevalt käesolevaks ajaks

amortiseerunud.

Tõrdu küla reoveepumpla Reovesi suunatakse puhastusprotsessi reoveepumpla abil. Pumpla on rajatud 2009.

aastal ning see on ehitatud raudbetoonist kaevurõngastest ja pealt kaetud

raudbetoonist plaadiga. Pumpla on rahuldavas seisukorras.

Tabel 4.18. Tõrdu küla reoveepumpla ülevaade.

Objekti

tähis Objekti nimi

Kasutatava pumba

mark

Tootlikkus

m3/h

Rajamise

aasta Üldhinnang

RPJ Peapumpla NOCCHI 400/12 1,6

kW - - Hea

Andmed: aktsiaselts Mako.

Tõrdu küla reoveepuhasti Tõrdu küla Halinga Turvakodu reoveepuhasti asub küla keskuse loodeosas.

Reoveepuhasti on rajatud 2009. aastal vana amortiseerunud pinnaspuhasti asemele.

Reoveepuhasti koosneb kolmekambrilisest septikust, reoveepumplast,

pinnasfiltersüsteemist ning väljavoolukaevust.

Tõrdu külas tarbijate reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub

tarbitava vee hulga järgi.

Reoveepuhastis toimub reovee mehaaniline ja bioloogiline puhastus. Esmalt läbib

reovesi isevoolselt kolmekambrilise septiku. Septiku läbinud reovesi pumbatakse edasi

bioloogiliseks puhastuseks pinnasfiltersüsteemi, mis koosneb vertikaalse ja

horisontaalse läbivooluga pinnasfiltritest. Vertikaalse läbivooluga pinnasfilter koosneb

kahest filterpeenrast, mida kasutatakse vaheldumisi 2 nädalaste intervallide kaupa.

Vertikaalfiltri läbinud reovesi kogutakse kokku ning suunatakse edasi horisontaalse

läbivooluga pinnasfiltrile, pindalaga ca 275 m2. Seejärel suunatakse heitvesi

väljavoolukaevu ning sealt edasi suublasse. Heitveesuublaks on Taidra peakraav (KKR

kood VEE1150400). Lubatud vooluhulk on 3 000 m3/aastas. 2024. aastal suunati

suublasse 2020 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet.

Vastavalt vajadusele on võimalik väljavoolukaevust puhasti läbinud reovesi pumbata

tagasi esimese etapi pinnasfiltri jaotuskaevu. Selleks on väljavoolukaevu paigaldatud

retsirkulatsiooni pump.

Reoveepuhasti tagab üldiselt heitvee vastavuse veeloa nõuetele. Reoveepuhasti töös

põhjustab aeg-ajalt häireid sademevesi, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Tõrdu

puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Samuti võib MTÜ Halinga Turvakodu

köögist ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi põhjustada probleeme kanalisatsiooni ja

puhasti töös. Vajalik on köögist väljuvale kanalisatsioonile paigaldada rasvapüüdur.

67

Foto 34. Tõrdu reoveepuhasti

Tõrdu küla ühiskanalisatsiooni probleemid:

▪ Tõrdu külas on kokku ca 740 m isevoolseid ning ca 45 m

survekanalisatsioonitorustikke. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamisel

on valdavalt kasutatud malmtorusid läbimõõduga DN150 ja DN200 mm. Vanad

torustikud on ehitatud ajavahemikus 1970-1985 ning on amortiseerunud.

▪ Turvakodul puudub köögist väljuval kanalisatsiooniosal rasvapüüdur. Kuna

puhastina kasutatakse pinnaspuhastit, on vajalik rasvapüüduri paigaldamine.

Sademeveekanalisatsioon Sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Kraavid kulgevad peamiselt

eraomandis maadel.

4.8. Vihtra küla Vihtra külas elab 01.01.2025. aasta seisuga 223 elanikku. Põhjavesi on keskmiselt

kaitstud (keskmine reostusohtlikkus). Vihtra küla reoveekogumisala reostuskoormus

on 270 ie. Vihtra küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud lisa 1 joonisel 7 (Vihtra

küla ÜVK üldskeem).

Ühisveevärk

Ühisveevärki kasutavad ca 89% küla elanikest, Vihtra lasteaed ja külakeskus.

Veevõrgu kogupikkus on ca 2640 meetrit. Torustikud rekonstrueeriti aastatel 2019-

2020. Rekonstrueerimisel on kasutatud PE De 32…90 torusid.

Vihtra külas on üks veevõrk, mis baseerub Vihtra I puurkaevul (katastri nr 6364)

ja Vihtra II puurkaevul (katastri nr 17190).

Vihtra I puurkaev on puuritud 1979. aastal ja asub küla keskuse lääneosas Pärnu

jõe ääres. Puurkaevu sügavus on 55 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Siluri

põhjaveekihist. Puurkaev-pumpla on rekonstrueeritud 2006.a. Tööde käigus

rekonstrueeriti pumplahoone ning vahetati välja pumpla toruarmatuur ja paigaldati

uus 0,5 m3 suurune hüdrofoor ning veetöötlusseade. Veetöötlusseadmena on

puurkaev-pumplas kasutusel aereeritav rauaärastusfilter Eurowater NSB 60

68

tootlikkusega 3,6 m3/h. Puurkaevul on tagatud sanitaarkaitseala 50 meetrit, ala pole

piiratud aiaga.

Foto 35. Vihtra I puurkaev-pumpla (katastri nr 6364)

Vihtra II puurkaevu (katastri nr 17190) rajamise aeg on teadmata, kuid 1999.a.

on koostatud puurkaevu akt. Puurkaev asub küla keskuse kirdeosas Aesoo tee ääres.

Puurkaevu sügavus on 15,5 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Siluri

põhjaveekihist. Puurkaev-pumpla toruarmatuur on rekonstrueeritud ning pumplasse

on paigaldatud ka uus 0,5 m3 suurune hüdrofoor. Puurkaev-pumpla hoone ja sisustus

(sh elektri- ja automaatikaosa) vajab rekonstrueerimist. Veetöötlusseadmed

puuduvad. Tagatud on 50 meetrine sanitaarkaitseala, kuid see pole piiratud aiaga.

Vihtra II puurkaev on reservpuurkaev.

Vihtra küla ühisveevärgis kasutatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed on

toodud tabelis 4.19.

Tabel 4.19. Vihtra küla puurkaev-pumplate tehnilised andmed Puurkaevu nimetus/asukoht

Vihtra I PK Vihtra II PK

Katastri nr. 6364 17190

Passi nr. 4792 -

Kasutatav põhjavee kiht S S

Puurimise aasta 1979 1999

Puurkaevu tootlikkus, m3/h - 4

Lubatud veevõtt, m3/a 10 960

Veevõtt 2024.a. m3/a 2660 2666

Reguleerimisseade hüdrofoor 0,5 m3 hüdrofoor 0,5 m3

Veetöötlusseade Jah Puudub

Puurkaevu sügavus, m 55 15,5

Staatiline veetase, m 4,5 3,5

Deebit (l/s) 1,5 1,11

Veemõõtja olemasolu Jah Jah

Puurkaevu hoone seisukord Hea Halb

Omanik ja haldaja aktsiaselts Mako aktsiaselts Mako

Joogivee kvaliteet Tabelis 4.20 on toodud joogivee kontrolli analüüsi tulemused, mis on võetud 2024. a.

Vihtra küla veevõrgust. Terviseameti 29.01.2025 üldhinnangu alusel on Vihtra küla

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

69

Tabel 4.20. Vihtra küla veevõrgust võetava joogivee kvaliteet.

Näitaja Vihtra lasteaed

24.09.2024

Piirsisaldus

Elektrijuhtivus

20 °C juures (μS/cm) 1030 2500

Hägusus (NHÜ) 1,2

Lõhn (lahjendusaste) 1

Maitseläve indeks (TFN) 1

Värvus (Pt-Co skaala)

mg/l Pt

<2

Raud (μg/l) 190 200

pH (pH ühik) 7,3 6,5-9,5

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml) 0 0

Escherichia coli (PMÜ/100

ml) 0 0

Soole enterokokid

(PMÜ/100 ml) 0 0

Kolooniate arv 22°C

(PMÜ/1 ml) 0 Ebaloomulike muutusteta

Andmed: http://vtiav.sm.ee

*SM 24.09.2019. a. määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Vihtra küla ühisveevärgi probleemid:

• Vihtra II puurkaevu (katastri nr 17190) pumplahoone ja sisustus (sh elektri- ja

automaatikaosa) vajab rekonstrueerimist.

Tuletõrje veevarustus Vihtra külas on tuletõrje veevarustus lahendatud kahe tuletõrje veevõtumahuti baasil.

Üks asub Vihtra-Aesoo tee ääres paikneval Miilise kinnistul lautade juures. Teine

mahuti asub töökoja juures. Veevõtukohad on tähistatud ning aastaringi kasutatavad.

Andmed veevõtukohtade seisukorra ja vee kättesaadavuse kohta puuduvad.

Ühiskanalisatsioon Vihtra küla ühiskanalisatsiooniga on liitunud ca 89% küla elanikest, Vihtra lasteaed ja

külakeskus. Vihtra külas on kokku ca 1688 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke

(PVC De 160) ning ca 478 meetrit survekanalisatsiooni torustikke (PE De 63…110).

Torustikud rekonstrueeriti aastatel 2019-2020.

Reoveepumplad Reovee suunamiseks reoveepuhastile on Vihtra külas kasutusel kaks reoveepumplat,

mõlemad pumplad (kompaktpumplad) on paigaldatud 2020. aastal.

Vihtra küla reoveepuhasti Vihtra küla reovee puhastamine toimub 1980. aastal rajatud BIO-50 tüüpi

aktiivmudapuhastis. 1998. aastal paigaldati uued aeratsiooniseadmed ja renoveeriti

pumbahoonet. 2009. aastal paigaldati uued difuuserid. Reoveepuhasti projekteeritud

jõudlus reovee reostuskoormuse põhjal on 10-22 kg BHT5/d (190-400 ie) ning

hüdraulilise koormuse põhjal 40-75 m3/d.

70

Fotod 36. Vihtra küla reoveepuhasti

Reovesi suunatakse puhastusprotsessi isevoolselt. Reovee puhastamine toimub BIO-

50 tüüpi aktiivmudapuhastis. BIO tüüpi puhastid on monoplokk-konstruktsiooniga,

milles õhutuskamber ja setiti moodustavad ühise ploki. Ehitustüübilt on tegemist

kestusõhutusega aktiivmudapuhastiga. Reovesi voolab läbi võre puhasti

õhutuskambrisse, mis peab mahutama ööpäevase reoveehulga. Reovee õhustamine

toimub 2009. aastal õhustuskambri põhja paigaldatud „kummikott“ aeraatorite kaudu.

Aereerimine toimub õhupuhuri abil, mis on paigaldatud teenindushoonesse.

Õhutuskambrist voolab aktiivmudasegu setitisse, läbides eelnevalt õhueralduskambri.

Setitis liigub vesi alt ülesse ning vee vool aeglustub, sest setiti laieneb ülalt. Aktiivmuda

valgub mööda setiti seina alla, kust see imetakse õhutuskambrisse. Kestõhutusrežiimi

korral aktiivmuda mineraliseerub puhasti sees, mille tulemusel on jääkmuda hulk

suhteliselt väike. Jääkmuda eraldatakse puhastist kaks korda aastas fekaaliautoga.

Puhastatud vesi voolab äravoolurenni, mille kaudu juhitakse vesi suublasse.

Reoveepuhasti on amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist. Puhastusseadmete

ehituskonstruktsioonide ja tehnoloogiliste seadmete seisund on rahuldav.

Reoveepuhasti töös põhjustab häireid sademetevesi, mis suurte saju- ja

sulaperioodidel Vihtra puhastisse sisenevat reovee kogust oluliselt suurendavad.

Puhasti territooriumil paikneb tehnohoone, kus paiknevad õhupuhurid, elektri- ja

automaatikakilp.

Heitveesuublaks vastavalt veeloale nr L.VV/329682 on Pärnu jõgi (suubla kood

VEE1123500). Lubatud vooluhulk on 10 220 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse

4524 m3 heitvett, mis moodustab ca 45% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte

hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Vihtra küla ühiskanalisatsiooni probleemid:

▪ Vihtra reoveepuhasti on amortiseerunud.

Sademeveekanalisatsioon Vihtra külast voolab läbi Pärnu jõgi (KKR kood VEE1123500), küla hoonestatud ala on

ümbritsetud maaparandussüsteemidega. Küla hoonestatud alalt on läbi juhitud ka

maaparandussüsteemi eesvool (MPS kood 6112350010571/001 Ees-Kullimaa) ning

71

Vihtra oja (MPS kood 6113060020000/001) ja Ribasoo oja (MPS kood

6113050020000/001), mis on riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud.

4.9. Pärnjõe küla Pärnjõe külas elab 01.01.2025. aasta seisuga 209 elanikku.

Pärnjõe külas on põhjavesi peamiselt nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus).

Pärnjõe reoveekogumisala reostuskoormus on 140 ie.

Pärnjõe küla ÜVK-süsteemid on toodud lisa 1 joonisel 8 (Pärnjõe küla ÜVK üldskeem).

Ühisveevärk

Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ca 95% küla elanikest, Pärnjõe Põhikool,

rahvamaja ja lasteaed.

Pärnjõe küla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 2499 meetrit. Veetorustikud

rekonstrueeriti 2020. aastal. Torustike rekonstrueerimisel on kasutatud plasttorusid PE

De32…90 PN10.

Pärnjõe veevarustus baseerub Pärnjõe Metsa puurkaevul (katastri nr 6363). Lisaks on

ühisveevärgiga ühendatud, kuid hetkel reservis Keskuse puurkaev (katastri nr 6337).

Pärnjõe Metsa puurkaev (katastri nr 6363) on puuritud 1978. aastal. Puurkaevu

sügavus on 65 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Siluri põhjaveekihist.

Puurkaev-pumpla on rekonstrueeritud 2006. aastal. Tööde käigus rekonstrueeriti

pumplahoone ning vahetati välja pumpla toruarmatuur ja paigaldati uus 0,5 m3

suurune hüdrofoor ning veetöötlusseade. Veetöötlusseadmena on puurkaev-pumplas

kasutusel aereeritav rauaärastusfilter Eurowater NSB 40 tootlikkusega 2,4 m3/h.

Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Ala pole piiratud aiaga. Kuna varem oli

probleeme fluorisisaldusega, paigaldati 2019.a. veetöötlusjaama pöördosmoosiseade

jõudlusega 29 m3/d. Lubatud veevõtt on 9120 m3 aastas.

Fotod 37 ja 38. Pärnjõe Metsa puurkaev-pumpla (katastri nr 6363) ja veetöötlusjaam

Keskuse puurkaev (katastri nr 6337) on rajatud 1960.a. Puurkaevu sügavus on

66 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Siluri põhjaveekihist. Puurkaev-pumpla

hoone ja sisustus vajab rekonstrueerimist. Veetöötlusseadmed puuduvad.

Sanitaarkaitseala ulatus 50 meetrit, mis pole tagatud ega ole piiratud aiaga. Puurkaev-

pumpla kuulub farmile, hetkel on reservis.

Tabel 4.21. Pärnjõe küla puurkaev-pumplate tehnilised andmed

Puurkaevu

nimetus/asukoht Pärnjõe PK Pärnjõe PK

Katastri nr 6363 6337

Passi nr 4530 A-556-M

Kasutatav põhjavee kiht S S

Puurimise aasta 1978 1960

72

Puurkaevu tootlikkus,

m3/h 21,1 18

Lubatud veevõtt, m3/a 9120 -

Veevõtt 2024.a. m3/a 5534 -

Reguleerimisseade hüdrofoor 0,5 m3 -

Veetöötlusseade Jah Puudub

Puurkaevu sügavus, m 65 66

Staatiline veetase, m 10,9 5,7

Deebit (l/s) 5,87 5

Veemõõtja olemasolu Jah Jah

Puurkaevu hoone

seisukord Hea Halb

Joogivee kvaliteet Tabelis 4.22 on toodud joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud 2024.

a. Pärnjõe küla ühisveevõrgust. Terviseameti 29.01.2025 üldhinnangu alusel on

Pärnjõe küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.22 Pärnjõe küla veevõrgust võetava joogivee kvaliteet.

Näitaja Pärnjõe kool

24.09.2024

Piirsisaldus

Elektrijuhtivus

20 °C juures (μS/cm)

414 2500

Hägusus (NTU) <0.5

Lõhnaläve indeks (TON) 1

Maitseläve indeks (TFN) 1

Värvus (Pt-Co skaala)

mg/l Pt

<2

Raud (μg/l) 16 200

pH (pH ühik) 7,3 6,5-9,5

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml)

0 0

Escherichia coli (PMÜ/100

ml)

0 0

Soole enterokokid

(PMÜ/100 ml) 0 0

Kolooniate arv 22°C

(PMÜ/1 ml)

80 Ebaloomulike muutusteta

Andmed: http://vtiav.sm.ee

*SM 24.09.2019. a. määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Tuletõrje veevarustus Pärnjõe seltsimaja juurde on tuletõrje veevõtuks rajatud tiik. Teine tiik paikneb Sügise

tee 6 kinnistul. Risti kinnistul paikneb tuletõrjeveemahuti. Pärnjõe veevõtukohad on

aastaringi kasutatavad, kuid neil puudub nõuetekohane tähistus.

Ühiskanalisatsioon Pärnjõe küla ühiskanalisatsiooni kasutavad ca 89% küla elanikest, Pärnjõe Põhikool,

rahvamaja ja lasteaed.

Pärnjõe küla kanalisatsioon on valdavalt isevoolne, reovee suunamiseks puhastile on

kasutusel reoveepumpla. Pärnjõe külas on ca 2509 m isevoolseid

kanalisatsioonitorustikke ning ca 190 meetrit survekanalisatsiooni torustikke.

73

Torustikud rekonstrueeriti 2020. aastal. Rekonstrueerimisel on kasutatud PVC De

160…200 kanalisatsioonitorusid, survekanalisatsiooni puhul Pe De 110 torusid.

Pärnjõe küla reoveepumplad Pärnjõe külas on kasutusel üks reoveepumpla, mis suunab külast kogutud reovee

reoveepuhastile. Reoveepumpla (STRONG 1600/1400) on paigaldatud 2020. aastal.

Pärnjõe küla reoveepuhasti Pärnjõe küla reovee puhastamine toimub 1985. aastal rajatud BIO-50 tüüpi läbivoolses

aktiivmudapuhastis. 1998. aasta paigaldati uued aeratsiooniseadmed ja renoveeriti

pumbahoonet.

Reoveepuhasti projekteeritud jõudlus reovee reostuskoormuse põhjal on 10-22 kg

BHT5/d (190-400 ie) ning hüdraulilise koormuse põhjal 40-75 m3/d.

Reoveepuhasti territooriumil asub ka teine BIO-50 tüüpi puhasti, mis on käesoleval

ajal kasutusest väljas.

BIO tüüpi puhastid on monoplokk-konstruktsiooniga, milles õhutuskamber ja setiti

moodustavad ühise ploki. Ehitustüübilt on tegemist kestusõhutusega

aktiivmudapuhastitega. Reovesi voolab läbi võre puhasti õhutuskambrisse, mis peab

mahutama ööpäevase reoveehulga. Aereerimine toimub õhupuhuri abil, mis on

paigaldatud teenindushoonesse. Õhutuskambrist voolab aktiivmudasegu setitisse,

läbides eelnevalt õhueralduskambri. Setitis liigub vesi alt ülesse ning vee vool

aeglustub, sest setiti laieneb ülalt. Aktiivmuda valgub mööda setiti seina alla, kust see

imetakse õhutuskambrisse. Kestusõhustusrežiimi korral aktiivmuda mineraliseerub

puhasti sees, mille tulemusel on jääkmuda hulk suhteliselt väike. Jääkmuda

eraldatakse puhastist fekaaliautoga kaks korda aastas. Puhastatud vesi voolab

äravoolurenni, mille kaudu juhitakse vesi järelsetitina toimivasse mahutisse, kust

ülevoolutoru kaudu juhitakse heitvesi suublasse.

Puhasti territooriumil paikneb tehnohoone, kus paiknevad õhupuhurid, elektri- ja

automaatikakilp. Hoone seisukord on mitterahuldav. Reoveepuhasti töös põhjustab

häireid sademevesi saju- ja sulaperioodidel.

Heitveesuublaks vastavalt veeloale (nr L.VV/329682) on Keskuse kraav (KKR kood

VEE1131408). Lubatud vooluhulk on 7664 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse

3938 m3 heitvett, mis moodustab ca 52% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte

hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Reoveepuhasti on amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist.

Foto 39. Pärnjõe küla reoveepuhasti aeratsioonimahuti

74

Sademeveekanalisatsioon Valgala 1 hõlmab küla keskosa (Pärnjõe tee 5 – Pärnjõe tee 11). Sademevett

juhitakse ära sademeveetorustike, drenaaži ja kraavide abil. Sademevesi juhitakse

Keskuse kraavi (MPS kood 6113140010030/001, Keskuse II (Pärnjõe), mis on

maaparandussüsteemi eesvool. Valgala pindala on ca 9 ha.

Valgala 2 hõlmab Sireli tee 2 kuni Sireli tee 10 piirkonda ning Kooli tee 1 kinnistut.

Valgala pindala on ca 4,2 ha. Sademevesi juhitakse kraavide abil

maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 6114870020810/001, Uusna).

Valgala 3 hõlmab Keskuse-Manguse tee piirkonda, kus on rajatud kraavid sademevee

ärajuhtimiseks. Sademevesi juhitakse maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood

6114870020810/001, Uusna). Valgala pindala on ca 3,8 ha.

4.10. Suurejõe küla Suurejõe külas elab 01.01.2025. aasta seisuga 185 elanikku.

Suurejõe küla keskuses on põhjavesi nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus).

Suurejõe küla reoveekogumisala reostuskoormus on 135 ie.

Suurejõe küla ÜVK-süsteemid on toodud lisa 1 joonisel 9 (Suurejõe küla ÜVK

üldskeem).

Ühisveevärk

Ühisveevärki kasutavad ca 90 % küla elanikest, Suurejõe rahvamaja ja raamatukogu.

Suurejõe küla ühisveevõrgu kogupikkus on Pärnu jõest põhja poole jääval alal

ligikaudu 2635 meetrit, lõuna poolsel alal ca 1770 meetrit, kokku 4405 m. Torustikud

rekonstrueeriti 2019.a. Torustike rekonstrueerimisel on kasutatud plasttorusid PE

De32…90 PN10.

Suurejõe külas on 3 puurkaevu:

3) Suurejõe I puurkaev (katastri nr 6647) – asub küla lõunaosas, varustab

Suurejõe küla veega;

4) Suurejõe II puurkaev (katastri nr 6639) - küla kirdeosas, kasutusest

väljas;

5) Suurejõe III puurkaev (katastri nr 6653) - küla lõunaosas, kasutusest

väljas.

Suurejõe I puurkaev (katastri nr 6647) on puuritud 1971. aastal. Puurkaevu

sügavus on 60 meetrit, vett ammutatakse Siluri põhjaveekihist. Puurkaev-pumpla on

rekonstrueeritud 2006. aastal. Hiljem on uuendatud filtrite sisu. 2006. a. tööde käigus

rekonstrueeriti pumplahoone ning vahetati välja pumpla toruarmatuur ja paigaldati

uus 0,5 m3 suurune hüdrofoor ning veetöötlusseade. Veetöötlusseadmena on

puurkaev-pumplas kasutusel aereeritav rauaärastusfilter Eurowater NSB 40

tootlikkusega 2,4 m3/h. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 30 meetrit, ala pole

piiratud aiaga.

75

Foto 40. Hüdrofoor ja rauafilter

Foto 41. Kompressor

Suurejõe II puurkaev (katastri nr 6639) on puuritud 1968. aastal. Puurkaev on

valla omandis. Puurkaevu sügavus on 50 meetrit. Paigaldatud on uus pump ja

hüdrofoor (0,5 m3), kuid pumpla hoone ja sisustus on amortiseerunud. Puurkaev asub

pumplahoone kõrval kaevus, millesse aeg-ajalt pääseb pinnavesi. Sellest tulenevalt on

oht puurkaevu põhjavee reostumiseks. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas

puuduvad. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 meetrit, mis pole tagatud ega

piiratud aiaga. Puurkaev on kasutusest väljas.

Suurejõe III puurkaev (katastri nr 6653) on puuritud 1977. aastal ja asub küla

keskuse lõunaosas Pärnu jõe vasakkaldal. Puurkaevu sügavus on 60 meetrit.

Paigaldatud on uus toruarmatuur, kuid puurkaev-pumpla hoone ja sisustus on

amortiseerunud. Veetöötlusseadmed puuduvad. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on

50 meetrit, mis pole tagatud, aed puudub.

76

Tabel 4.23. Suurejõe küla puurkaev-pumplate tehnilised andmed

Puurkaevu

nimetus/asukoht Suurejõe I PK Suurejõe II PK Suurejõe III PK

Katastri nr 6647 6639 6653

Passi nr 3077 2187 4330

Kasutatav põhjavee

kiht S S S

Puurimise aasta 1971 1968 1977

Puurkaevu tootlikkus,

m3/h 5,1 20,5 14,4

Lubatud veevõtt, m3/a 9120 4380 -

Veevõtt 2024. a. m3/a 5847 0 -

Reguleerimisseade hüdrofoor

0,5 m3

hüdrofoor

0,5 m3

hüdrofoor

3 m3

Veetöötlusseade Jah Puudub Puudub

Puurkaevu sügavus, m 60 50 60

Staatiline veetase, m 3,8 0 3,4

Deebit (l/s) 1,42 5,69 4

Veemõõtja olemasolu Jah Jah Jah

Puurkaevu hoone

seisukord Hea Halb Halb

Joogivee kvaliteet Tabelis 4.24. on toodud joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud 2024.

a. Suurejõe küla ühisveevõrgust. Terviseameti 29.01.2025 üldhinnangu alusel on

Suurejõe küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.24. Suurejõe küla veevõrgust võetava joogivee kvaliteet.

Näitaja Suurejõe elamu

07.10.2024

Piirsisaldus*

Elektrijuhtivus

20 °C juures (μS/cm) 833 2500

Hägusus (NTU) <0,5

Lõhnaläve indeks (TON) 1

Maitseläve indeks (TFN) 1

Värvus (Pt-Co skaala)

mg/l Pt <2

Fluoriid (mg/l) 1,3 1,5

Raud (μg/l) <10 200

pH (pH ühik) 7,5 6,5-9,5

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml) 0 0

Soole enterokokid

(PMÜ/100 ml) 0 0

Escherichia coli (PMÜ/100

ml) 0 0

Kolooniate arv 22°C

(PMÜ/1 ml) 0 Ebaloomulike muutusteta

Andmed: http://vtiav.sm.ee

*SM 24.09.2019. a. määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

77

Tuletõrje veevarustus Suurejõe külas on tuletõrje veevarustuse tarbeks rajatud kaks tuletõrje

veevõtumahutit. Mahutid on 50 m3 mahuga, neist üks asub Suurjõe kuivati kinnistul

ja teine Uus tn 4 kortermaja juures. Veevõtukohad on aastaringi kasutatavad.

Ühiskanalisatsioon Suurejõe külas kasutab ühiskanalisatsiooni ca 87% elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on

varustatud põhjapool Pärnu jõge paiknevate kortermajade ja eramajade elanikud,

lõunapoolses osas ühiskanalisatsioon puudub.

Suurejõe külas on kokku ca 2075 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke ning ca 527

meetrit survekanalisatsiooni torustikke. Torustikud rekonstrueeriti 2019. aastal.

Rekonstrueerimisel paigaldati PVC De 160…200 SN8 kanalisatsioonitorud.

Suurejõe küla reoveepumplad Reovee suunamiseks reoveepuhastile on Suurejõe külas kasutusel kolm kaasaegset

kompaktpumplat (STRONG 1600/1400), millest üks asub reoveepuhasti territooriumil.

Reoveepumplad on paigaldatud 2019.a.

Suurejõe küla reoveepuhasti Suurejõe küla reovee puhastamine toimub 1984. aastal rajatud BIO-50 tüüpi

aktiivmudapuhastis. 1998. aastal paigaldati uued aeratsiooniseadmed ja renoveeriti

pumbahoonet. Reoveepuhasti projekteeritud jõudlus reovee reostuskoormuse põhjal

on 10-22 kg BHT5/d (190-400 ie) ning hüdraulilise koormuse põhjal 40-75 m3/d.

Reovesi suunatakse puhastusprotsessi puhasti territooriumil asuva reovee ülepumpla

abil. BIO tüüpi puhastid on monoplokk-konstruktsiooniga, milles õhutuskamber ja

setiti moodustavad ühise ploki. Ehitustüübilt on tegemist kestusõhutusega

aktiivmudapuhastitega. Reovesi voolab läbi võre puhasti õhutuskambrisse, mis peab

mahutama ööpäevase reoveehulga. Aereerimine toimub õhupuhuri abil, mis on

paigaldatud teenindushoonesse. Õhutuskambrist voolab aktiivmudasegu setitisse,

läbides eelnevalt õhueralduskambri. Setitis liigub vesi alt ülesse ning vee vool

aeglustub, sest setiti laieneb ülalt. Aktiivmuda valgub mööda setiti seina alla, kust see

imetakse õhutuskambrisse. Kestusõhustusrežiimi korral aktiivmuda mineraliseerub

puhasti sees, mille tulemusel on jääkmuda hulk suhteliselt väike. Jääkmuda

eraldatakse puhastist kaks korda aastas fekaaliautoga. Puhastatud vesi voolab

äravoolurenni, mille kaudu juhitakse vesi suublasse.

Reoveepuhasti töös põhjustab häireid sademevesi saju- ja sulaperioodidel.

Puhasti territooriumil paikneb tehnohoone, kus paikneb õhupuhur ning elektri- ja

automaatikakilp. Hoone seisukord on rahuldav.

Heitveesuublaks vastavalt aktsiaseltsile Mako väljastatud veeloale (nr L.VV/329682)

on Kunderi kraav (suubla kood VEE1130301). Lubatud vooluhulk on 8392 m3/aastas.

2024. aastal juhiti suublasse 3236 m3 heitvett, mis on ca 40% lubatud vooluhulgast.

Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla

vastuvõtuvõimet.

Reoveepuhasti on tulenevalt vanusest amortiseerunud. Puhasti

ehituskonstruktsioonide ja tehnoloogiliste seadmete seisund on halb.

78

Foto 42. Suurejõe reoveepuhasti aeratsioonimahuti

Suurejõe küla ühiskanalisatsiooni probleemid:

▪ Suurejõe küla reoveepuhasti on amortiseerunud.

Sademeveekanalisatsioon Suurejõe küla paikneb Pärnu jõe ääres. Küla on ümbritsetud maaparandus-

süsteemidega.

Valgala V-1 hõlmab reoveepuhasti ning Uus tn piirkonda. Valgala pindala on ca 9,8

ha. Vesi juhitakse kraavide abil maaparandussüsteemi eesvoolu (KKR kood

VEE1130300, MPS kood 6112350010620/001, Mustaru oja) ning sealt edasi Pärnu

jõkke.

Valgala V-2 hõlmab Vändra mnt, Aia tn ja Priidu tn piirkonda. Valgala pindala on ca

5,4 ha. Sademevesi juhitakse kraavide abil Käru jõkke.

Valgala V-3 hõlmab küla põhjapoolset osa, mis jääb Vändra mnt lääne poole. Valgala

pindala on ca 7,7 ha. Sademevesi juhitakse kraavide abil maaparandussüsteemi

eesvoolu (MPS kood 6112350010620/002) ning sealt edasi Pärnu jõkke.

4.11. Kadjaste Kadjaste külas elab 01.01.2025. aasta seisuga 115 elanikku.

Kadjaste külas on põhjavesi nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus).

Reoveekogumisala Kadjaste külas pole moodustatud.

Kadjaste küla olemasolevad ÜVK-süsteemid on näidatud lisa 1 joonisel 10 (Kadjaste

küla ÜVK üldskeem).

Ühisveevärk

Kadjaste küla veevarustus baseerub Kadjaste puurkaevul (katastri nr 6657).

Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ca 67% küla elanikest ja Kadjaste vabaajakeskus.

Kadjaste küla ühisveevõrgu pikkus on ca 585 meetrit. Torustikud on rajatud erinevatel

aegadel. Pumbajaamast Kadjaste ridaelamuni kulgeb 1991. rajatud 80 mm

läbimõõduga malmtoru. Saare, Vestvali ja Murru katastriüksusteni ulatuvad torud on

rajatud 1970-ndatel. Pumplast lääne poole jäävad eramud on ühisveevärgiga liidetud

79

1980-ndatel. Osaliselt on torusid välja vahetatud 40 mm läbimõõduga plasttorude

vastu. Vanad torustikud ja liitmikud on halvas seisukorras ning esineb lekkeid.

Kadjaste puurkaev (katastri nr 6657) on puuritud 1984. aastal. Puurkaevu

sügavus on 80 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Siluri põhjaveekihist.

Puurkaev-pumpla on rekonstrueeritud 2008. aastal. Tööde käigus rekonstrueeriti

pumplahoone ning vahetati välja pumpla toruarmatuur ja paigaldati uus 0,5 m3

suurune hüdrofoor ning veetöötlusseade. Veetöötlusseadmena on puurkaev-pumplas

kasutusel aereeritav rauaärastusfilter Eurowater NSB 40 tootlikkusega 2,4 m3/h.

Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit, mis on tagatud, kuid ala pole

piiratud aiaga.

Fotod 43 ja 44. Kadjaste puurkaev-pumpla (katastri nr 6657) sise- ja välisvaade

Kadjaste küla ühisveevärgis kasutatava puurkaev-pumpla tehnilised andmed on

toodud tabelis 4.25.

Tabel 4.25. Kadjaste küla puurkaev-pumplate tehnilised andmed

Puurkaevu nimetus/asukoht Kadjaste pk

Katastri nr. 6657

Passi nr. 5465

Kasutatav põhjavee kiht S

Puurimise aasta 1984

Puurkaevu tootlikkus, m3/h 12

Lubatud veevõtt, m3/a 3648

Veevõtt 2024.a. m3/a 1626

Reguleerimisseade hüdrofoor 0,5 m3

Veetöötlusseade Jah

Puurkaevu sügavus, m 80

Staatiline veetase, m 1,8

80

Deebit (l/s) 3,33

Veemõõtja olemasolu Jah

Puurkaevu hoone seisukord Hea

Omanik ja haldaja aktsiaselts Mako

Joogivee kvaliteet Tabelis 4.26 on toodud joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud 2024.

a. Kadjaste küla ühisveevõrgust. Terviseameti 29.01.2025 üldhinnangu alusel on

Kadjaste küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.26. Kadjaste küla veevõrgust võetava joogivee kvaliteet.

Näitaja Kadjaste Vabaajakeskus

07.10.2024 Piirsisaldus

Elektrijuhtivus

20 °C juures (μS/cm)

707 2500

Hägusus (NTU) <0.5

Lõhnaläve indeks (TON) 1

Maitseläve indeks (TFN) 1

Värvus (Pt-Co skaala,

mg/l)

2,9

Raud (μg/l) 12 200

pH (pH ühik) 7,3 6,5-9,5

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml)

0 0

Escherichia coli (PMÜ/100

ml)

0 0

Soole enterokokid

(PMÜ/100 ml)

0 0

Kolooniate arv 22°C

(PMÜ/1 ml)

0 Ebaloomulike muutusteta

Andmed: http://vtiav.sm.ee

*SM 24.09.2019. a. määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Kadjaste küla ühisveevärgi probleemid:

• vanad ühisveevärgi torustikud on amortiseerunud.

Tuletõrje veevarustus Kadjaste küla elamupiirkonnas tuletõrje veevarustus puudub.

Tuletõrje veevõtumahutid on rajatud töökoja ja suurfarmi juurde. Veevõtukohad on

aastaringi kasutatavad ning on nõuetekohaselt tähistatud.

Ühiskanalisatsioon Kadjaste küla ühiskanalisatsiooni kasutab ca 67% küla elanikest ja Kadjaste

vabaajakeskus. Ühiskanalisatsiooni juhitakse vaid olmereovett.

Kadjaste küla kanalisatsioon on valdavalt isevoolne ning üksnes reovee suunamiseks

puhastile on kasutusel reoveepumpla. Kadjaste külas on kokku ca 680 m isevoolseid

kanalisatsioonitorustikke ning ca 20 meetrit survekanalisatsiooni torustikke.

Olemasoleva kanalisatsioonitorustikud on rajatud valdavalt 1980-ndatel kasutades

110 ja 150 mm läbimõõduga asbesttorusid.

Kadjaste küla reoveepumplad Enamus Kadjaste küla kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Reovee suunamiseks

reoveepuhastile on reoveepuhasti territooriumil kasutusel reoveepumpla.

Reoveepumpla on rajatud 1993.a. kasutades 3-meetrise läbimõõduga raudbetoon

rakkeid. Pumpla on amortiseerunud.

81

Tabel 4.27. Kadjaste küla reoveepumpla ülevaade.

Objekti nimi Tootlikkus

m3/h

Rajamise

aasta Üldhinnang

Kadjaste biopuhasti pumpla 8 1993 Hea. 2007 renoveeritud ja

paigaldatud uus pump.

Andmed: aktsiaselts Mako

Kadjaste küla reoveepuhasti Kadjaste küla reovesi puhastatakse 1993. aastal rajatud BIO-25 tüüpi

aktiivmudapuhastis. Hiljem on seda renoveeritud 2007. aastal, mille käigus taastati

vahepeal põlenud pumbahoone, paigaldati uued aeratsioonipumbad ja peenmull-

difuuserid ning renoveeriti ülepumpla. Reoveepuhasti projekteeritud jõudlus

reostuskoormuse põhjal on 5-11 kg BHT5/d (100-200 ie) ning hüdraulilise koormuse

põhjal 15-35 m3/d.

Reovesi suunatakse puhastusprotsessi reovee ülepumpla abil.

BIO tüüpi puhastid on monoplokk-konstruktsiooniga, milles õhutuskamber ja setiti

moodustavad ühise ploki. Ehitustüübilt on tegemist kestusõhutusega

aktiivmudapuhastitega. Reovesi voolab läbi võre puhasti õhutuskambrisse, mis peab

mahutama ööpäevase reoveehulga. Aereerimine toimub õhupuhurite abil, mis on

paigaldatud teenindushoonesse. Õhutuskambrist voolab aktiivmudasegu setitisse,

läbides eelnevalt õhueralduskambri. Setitis liigub vesi alt ülesse ning vee vool

aeglustub, sest setiti laieneb ülalt. Aktiivmuda valgub mööda setiti seina alla, kust see

imetakse õhutuskambrisse. Kestusõhustusrežiimi korral aktiivmuda mineraliseerub

puhasti sees, mille tulemusel on jääkmuda hulk suhteliselt väike. Jääkmuda

eraldatakse puhastist kaks korda aastas fekaaliautoga. Puhastatud vesi voolab

äravoolurenni, mille kaudu juhitakse vesi suublasse.

Puhasti tehnoloogilist ja ehituskonstruktsioonide seisundit võib pidada heaks.

Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid sademeveed, mis suurte saju- ja

sulaperioodidel Kadjaste puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad.

Puhasti territooriumil paikneb tehnohoone, kus paikneb õhupuhur ning elektri- ja

automaatikakilp.

Heitveesuublaks vastavalt veeloale nr L.VV/329682 on pinnas. Lubatud vooluhulk on

3284 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 1624 m3 heitvett, mis moodustab ca

50% lubatud vooluhulgast.

Kadjaste reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist.

82

Foto 45. Kadjaste reoveepuhasti

Foto 46. Kadjaste küla reoveepuhasti aeratsioonimahuti

83

Foto 47. Kadjaste reoveepuhasti kompressor

Kadjaste küla ühiskanalisatsiooni probleemid:

▪ kanalisatsioonitorustikud ning –kaevud on amortiseerunud;

▪ Kadjaste küla reoveepuhasti on amortiseerunud.

Sademeveekanalisatsioon Kadjaste on ümbritsetud maaparandussüsteemidega, küla hoonestatud alast läbib

maaparandussüsteemi eesvool (MPS kood 6112350010640/002, Kadjaste). Kraavid

sademevee ärajuhtimiseks on rajatud ka Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee äärde

(riigiomandis).

4.12. Kergu Kergu külas elab 01.01.2025. aasta seisuga 134 elanikku. Põhjavesi on nõrgalt

kaitstud (kõrge reostusohtlikkus). Kergu reoveekogumisala reostuskoormus 120 ie.

Kergu küla olemasolevad ÜVK-süsteemid on näidatud lisa 1 joonisel 11 (Kergu küla

ÜVK üldskeem).

Ühisveevärk

Ühisveevärki kasutab ca 52% Kergu küla elanikest. Kergu külas on veetorustikke ca

1405 meetrit. Torustikud on valdavalt rajatud 1960-ndate lõpul, kasutades 50 mm

diameetriga malmtorusid. 2004. aastal teostas OÜ Vändra MP ühisveevärgi

renoveerimise, mille käigus paigaldati 190 meetri ulatuses olemasolevate malmtorude

sisse 25 mm läbimõõduga PVC torud. Vanad torustikud on halvas seisukorras ning

esineb ka lekkeid.

Kergu küla veevarustus baseerub Keskuse puurkaevul (katastri nr 6740).

Keskuse puurkaev (katastri nr 6740) on puuritud 1968. aastal. Puurkaevu sügavus

on 55 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Siluri põhjaveekihist. Puurkaevu

sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit, mis pole tagatud ja ei ole piiratud aiaga.

Puurkaev-pumpla rekonstrueeriti 2010. aastal, rekonstrueeriti pumplahoone,

pumplasse paigaldati uus toruarmatuur ning 0,3 m3 suurune hüdrofoor.

Veetöötlusseadmed puuduvad.

84

Foto 48. Kergu keskuse puurkaev-pumpla sisevaade

Kergu küla ühisveevärgis kasutatava puurkaev-pumpla tehnilised andmed on toodud

tabelis 4.28.

Tabel 4.28. Kergu küla puurkaev-pumpla tehnilised andmed

Puurkaevu nimetus/asukoht Kergu pk

Katastri nr. 6740

Passi nr. 2168

Kasutatav põhjavee kiht S

Puurimise aasta 1968

Puurkaevu tootlikkus, m3/h 16,2

Lubatud veevõtt, m3/a 9120

Veevõtt 2024. a. 1842

Reguleerimisseade hüdrofoor 0,3 m3

Veetöötlusseade Puudub

Puurkaevu sügavus, m 55

Staatiline veetase, m 4,6

Deebit (l/s) 4,5

Veemõõtja olemasolu Jah

Puurkaevu hoone seisukord Hea

Omanik ja haldaja aktsiaselts Mako

Joogivee kvaliteet Tabelis 4.29 on toodud joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud 2024.

a. Kergu küla ühisveevõrgust. Terviseameti 29.01.2025 üldhinnangu alusel on Kergu

küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.29 Kergu küla veevõrgust võetava joogivee kvaliteet.

Näitaja Kergu pumplast väljuv

vesi 06.02.2024

Piirsisaldus

Ammoonium (mg/l) 0,5

Elektrijuhtivus

20 °C juures (μS/cm)

609 2500

Hägusus (NTU) <0,5

Lõhnaläve indeks (TON) 1

Maitseläve indeks (TFN) 1

Värvus (Pt-Co skaala,

mg/l Pt)

<2

Raud (μg/l) <10 200

85

Näitaja Kergu pumplast väljuv

vesi 06.02.2024

Piirsisaldus

pH (pH ühik) 7,5 6,5-9,5

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml)

0 0

Escherichia coli (PMÜ/100

ml)

0 0

Soole enterokokid

(PMÜ/100 ml)

0 0

Kolooniate arv 22 °C

(PMÜ/1 ml)

4 Ebaloomulike muutusteta

Andmed: http://vtiav.sm.ee

*SM 24.09.2019. a. määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Kergu küla ühisveevärgi probleemid:

• Kergu puurkaev-pumpla elektri- ja automaatikaseadmed on amortiseerunud

ning vajavad uuendamist;

• vanemad ühisveevärgi torustikud on amortiseerunud ning vajavad

rekonstrueerimist.

Tuletõrje veevarustus Kergu külas on tuletõrje veevarustuse tarbeks rajatud kaks tuletõrje veevõtumahutit.

Mahutid asuvad Kergu kooli ja suurfarmi juures. Veevõtukohad on aastaringi

kasutatavad, kuid neil puudub nõuetekohane tähistus.

Ühiskanalisatsioon

Kergu küla ühiskanalisatsiooniga on liitunud ca 65% küla elanikest.

Kergu külas on kokku ca 380 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke.

Kanalisatsioonisüsteem on täielikult renoveeritud 2004. aastal OÜ Vändra MP poolt

kasutades De160 mm läbimõõduga PVC torusid. Kanalisatsioonivõrk vajab

laiendamist.

Kergu küla reoveepumplad Reoveepumplad puuduvad.

Kergu küla reoveepuhasti Kergu küla reovee puhastamine toimub 2004. aastal rajatud Bioclere BK 80 tüüpi

puhastis. Reoveepuhasti projekteeritud jõudlus reostuskoormuse põhjal on 3,9 kg

BHT7/d (65 ie) ning hüdraulilise koormuse põhjal 20 m3/d.

Reovesi suundub puhastusprotsessi isevoolselt. Bioclere 80 BK on Soome firma OY

Ekopinta poolt toodetud bioloogiline reoveepuhasti, mis on mõeldud olmereovee ja

sellele lähedase koostisega tootmisreovee puhastamiseks. Kompaktne seade koosneb

septikust, biofiltrist, veeringluskambrist ning laminaarsetititega keemilisest

järelpuhastist. Reovee esmane mehhaaniline puhastamine toimub eelsetitis, mis

paikneb puhasti alaosas. Järelpuhastuseks on laminaarsetiti koos keemilise

fosforiärastusega. Puhastusprotsessis tekkiv jääksete pumbatakse settekambrisse,

mida tühjendatakse vastavalt vajadusele.

Reoveepuhasti töös põhjustab aeg-ajalt häireid vähene reovee kogus, mis põhjustab

bakterikultuuri suremist ja puhasti efektiivsuse langust.

Heitveesuublaks vastavalt veeloale nr L.VV/329682 on Köstri kraav (suubla kood

VEE114402). Lubatud vooluhulk on 3648 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 881

m3 heitvett, mis moodustab ca 24% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei

ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

86

Foto 49. Kergu küla reoveepuhasti I

Foto 50. Kergu küla reoveepuhasti II

Kergu küla ühiskanalisatsiooni probleemid:

▪ osadel kinnistutel puudub ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus;

▪ Kergu reoveepuhasti on amortiseerunud.

Sademeveekanalisatsioon Kergu külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Kraavid on rajatud Pärnu-

Jaagupi-Kergu tee äärde (riigiomandis).

87

4.13. Kaisma Kaisma külas elab 01.01.2025. aasta seisuga 117 elanikku. Kaisma küla keskuses on

põhjavesi kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus). Reoveekogumisala Kaisma küla

keskuses pole moodustatud.

Kaisma küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud lisa 1 oleval joonisel 12 (Kaisma

küla ÜVK üldskeem).

Ühisveevärk

Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ca 54% küla elanikest ja Kergu Lasteaed-Algkool.

Kaisma küla ühisveevärgi torustike pikkus on ca 1945 meetrit. Torustikud on rajatud

1980-ndate lõpul kasutades 110 mm ja 80 mm diameetriga malmtorusid. Kergu

Lasteaed-Algkooli liitmiseks Kaisma küla veevõrguga rajatud ca 610 meetri pikkuse

veetorustiku rajamisel kasutati De40 mm läbimõõduga plasttorusid. Vanemad

torustikud ja liitmikud on halvas seisukorras ning esineb lekkeid.

Kaisma küla veevarustus baseerub Kaisma puurkaevul (katastri nr 6741).

Kaisma puurkaev-pumpla (katastri nr 6741) on puuritud 1977. aastal. Puurkaevu

sügavus on 60 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Siluri põhjaveekihist.

Puurkaev-pumpla on rekonstrueeritud 2010. aastal. Pumplahoone rekonstrueeriti,

pumplasse paigaldati uus toruarmatuur ning 0,3 m3 suurune hüdrofoor.

Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas puuduvad. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus

on 50 meetrit, mis pole tagatud ja ei ole aiaga piiratud.

Foto 51. Kaisma puurkaev-pumpla

88

Foto 52. Kaisma puurkaev-pumpla sisevaade

Tabel 4.30. Kaisma küla puurkaev-pumpla tehnilised andmed

Puurkaevu nimetus/asukoht Kaisma pk

Katastri nr. 6741

Passi nr. 4394

Kasutatav põhjavee kiht S

Puurimise aasta 1977

Puurkaevu tootlikkus, m3/h 28,8

Lubatud veevõtt, m3/a 5440

Veevõtt 2024. a. 4584

Reguleerimisseade hüdrofoor 0,3 m3

Veetöötlusseade Puudub

Puurkaevu sügavus, m 60

Staatiline veetase, m 7,7

Deebit (l/s) 8

Veemõõtja olemasolu Jah

Puurkaevu hoone seisukord Hea

Omanik ja haldaja aktsiaselts Mako

Andmed: aktsiaselts Mako

89

Joogivee kvaliteet Tabelis 4.31 on toodud joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud 2024.

a. Kaisma küla ühisveevõrgust. Terviseameti 29.01.2025 üldhinnangu alusel on

Kaisma küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.31 Kaisma küla veevõrgust võetava joogivee kvaliteet.

Näitaja Kergu Lasteaed-Algkool

24.09.2024 Piirsisaldus*

Elektrijuhtivus

(μS/cm)

621 2500

Hägusus (NTU) <0.5

Lõhnaläve indeks (TON) 1

Maitseläve indeks (TFN) 1

Värvus (mg/l Pt) <2

Raud (μg/l) 11 200

pH (pH ühik) 7,4 6,5-9,5

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml)

0 0

Escherichia coli (PMÜ/100

ml)

0 0

Soole enterokokid

(PMÜ/100 ml)

0 0

Kolooniate arv 22 C juures

(PMÜ/1 ml)

0 Ebaloomulike muutusteta

Andmed: http://vtiav.sm.ee

*SM 24.09.2019. a. määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Tuletõrje veevarustus Kaisma küla keskuses on tuletõrje veevarustuse tarbeks rajatud tuletõrje

veevõtumahuti Kaisma töökoja väravas. Veevõtukoht on aastaringi kasutatav, kuid

sellel puudub nõuetekohane tähistus.

2020. aastal rajati Rukki kinnistule tuletõrjeveemahuti.

Kaisma küla ühisveevärgi probleemid:

• Kaisma puurkaev-pumpla elektri- ja automaatikaseadmed vajavad uuendamist;

• vanad torustikud vajavad rekonstrueerimist.

Ühiskanalisatsioon Kaisma külas ühiskanalisatsioon puudub. Kanalisatsioonisüsteem on rajatud 1980-

ndate aastate lõpul ühe 8 korteriga ridaelamu tarbeks, kuid enam ei tööta. Vajalik on

moodustada reoveekogumisala ning rajada ühiskanalisatsioon, piirkond asub

kaitsmata põhjaveega alal.

Sademeveekanalisatsioon Sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Mõisa tn ääres kulgeb kraav

kuni Rapla-Järvakandi-Kergu teeni ning sealt juhitakse vesi külast ida pool kulgevasse

kraav, mis suubub maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood: 6114960040280/001

Kraavisoo). Kaisma valgala pindala on ca 4,6 ha.

4.14. Kaansoo Kaansoo külas elab 01.01.2025. aasta seisuga 128 elanikku. Kaansoo külas on

põhjavesi keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus). Reoveekogumisala

90

Kaansoo külas pole moodustatud. Kaansoo küla olemasolevad ÜVK-süsteemid on

näidatud lisa 1 joonisel 13 (Kaansoo küla ÜVK üldskeem).

Ühisveevärk

Ühisveevarustuse kaudu saavad vett ca 90% küla elanikest.

Kaansoo küla veetorustike pikkus on ca 345 meetrit. Kaansoo puurkaev-pumplast on

Mudiste-Suure-Jaani-Vändra mnt alt esimese majani rajatud DN80 mm läbimõõduga

malmtoru 1960-ndate lõpus. Edasi põhjapoole on 1980-ndatel paigaldatud DN50 mm

läbimõõduga PELM toru. Vanemad torustikud ja liitmikud on halvas seisukorras ning

esineb lekkeid.

Kaansoo küla veevarustus baseerub Kaansoo (Oja) puurkaevul.

Kaansoo (Oja) puurkaev (katastri nr 6629) on puuritud 1966. aastal. Puurkaevu

sügavus on 60 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Siluri põhjaveekihist.

Puurkaev-pumpla on rekonstrueeritud 2006. aastal. Rekonstrueeriti pumplahoone,

vahetati välja pumpla toruarmatuur ja paigaldati uus 0,5 m3 suurune hüdrofoor ning

veetöötlusseade. Veetöötlusseadmena on puurkaev-pumplas kasutusel aereeritav

rauaärastusfilter Eurowater NSB 40 tootlikkusega 2,4 m3/h. Puurkaevu

sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit, mis on tagatud, kuid pole piiratud aiaga.

Tabel 4.32. Kaansoo küla puurkaev-pumpla tehnilised andmed

Puurkaevu nimetus/asukoht Kaansoo pk

Katastri nr. 6629

Passi nr. A-1768-M

Kasutatav põhjavee kiht S

Puurimise aasta 1966

Puurkaevu tootlikkus, m3/h 9,4

Lubatud veevõtt, m3/a 7300

Veevõtt 2024.a. m3/a 1655

Reguleerimisseade hüdrofoor 0,5 m3

Veetöötlusseade Jah

91

Puurkaevu sügavus, m 60

Staatiline veetase, m 2,75

Deebit (l/s) 2,6

Veemõõtja olemasolu Jah

Puurkaevu hoone seisukord Hea

Omanik ja haldaja aktsiaselts Mako

Andmed: aktsiaselts Mako

Joogivee kvaliteet Tabelis 4.33 on on toodud joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud

2024. a. Kaansoo küla ühisveevõrgust. Terviseameti 29.01.2025 üldhinnangu alusel

on Kaansoo küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.33 Kaansoo küla veevõrgust võetava joogivee kvaliteet.

Näitaja Kaansoo küla korterelamu

07.10.2024 Piirsisaldus

Ammoonium (mg/l) 0,45 0,5

Elektrijuhtivus

(μS/cm)

653 2500

Hägusus (NTU) <0.5

Lõhnaläve indeks (TON) 1

Maitseläve indeks (TFN) 1

Värvus (mg/l) 2

Raud (μg/l) 42 200

pH (pH ühik) 7,4 6,5-9,5

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml)

0 0

Escherichia coli (PMÜ/100

ml)

0 0

Soole enterokokid

(PMÜ/100 ml)

0 0

Kolooniate arv 22 °C

(PMÜ/1 ml)

0 Ebaloomulike muutusteta

Andmed: http://vtiav.sm.ee

*SM 24.09.2019. a. määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Kaansoo küla ühisveevärgi probleemid:

• Olemasolevad vanemad ühisveevärgi torustikud on amortiseerunud ning

vajavad rekonstrueerimist.

Tuletõrje veevarustus Kaansoo külas on tuletõrje veevarustuse tarbeks rajatud tuletõrje veevõtumahuti

Kaansoo farmi juures. Tuletõrjeveevõtukoht on nõuetekohaselt tähistatud. Mahuti on

50 m3 suurune ning aastaringi kasutatav. Farmi taga asuv veevõtukoht on sesoonse

kasutusega ning juurdepääs sellele on raskendatud.

Kanalisatsioonisüsteemide kirjeldus

Ühiskanalisatsiooni kasutab ca 84% Kaansoo küla elanikest. Reoveekanalisatsioon on

valdavalt isevoolne ning üksnes enne puhastit on reoveepumpla. Kaansoo külas on

kokku ca 290 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke ning ca 300 meetrit

survekanalisatsiooni torustikke. Torustikud on rajatud 1980-ndatel, kasutades DN150

mm läbimõõduga asbesttorusid. Survetrass on rajatud 2005. aastal De160 mm

läbimõõduga plasttorudest.

92

Kaansoo küla reoveepumplad Reovee suunamiseks reoveepuhastile on kasutusel reoveepumpla. Reoveepumpla on

rajatud 1984.a., kasutades 3-meetrise läbimõõduga raudbetoon rakkeid.

Reoveepumpla on amortiseerunud.

Kaansoo külas kasutatava reoveepumpla andmed on toodud tabelis 4.43.

Tabel 4.34. Kaansoo küla reoveepumpla ülevaade.

Objekti

tähis Objekti nimi

Tootlikkus

m3/h

Rajamise

aasta Üldhinnang

RPJ-1 Kaansoo reovee

ülepumpla 4 1984 Amortiseerunud

Andmed: aktsiaselts Mako

Kaansoo küla reoveepuhasti Kaansoo küla reovee puhastamine toimub 2005. aastal rajatud BIO-25 tüüpi

aktiivmudapuhastis. Reoveepuhasti projekteeritud jõudlus reovee reostuskoormuse

põhjal on 5-11 kg BHT5/d (100-200 ie) ning hüdraulilise koormuse põhjal 15-35 m3/d.

Reovesi suunatakse puhastusprotsessi reovee ülepumpla abil.

BIO tüüpi puhastid on monoplokk-konstruktsiooniga, milles õhutuskamber ja setiti

moodustavad ühise ploki. Ehitustüübilt on tegemist kestusõhutusega

aktiivmudapuhastiga.

Reovesi voolab läbi võre puhasti õhutuskambrisse, mis peab mahutama ööpäevase

reoveehulga. Aereerimine toimub õhupuhuri abil, mis on paigaldatud

teenindushoonesse. Õhutuskambrist voolab aktiivmudasegu setitisse, läbides

eelnevalt õhueralduskambri. Setitis liigub vesi alt ülesse ning vee vool aeglustub, sest

setiti laieneb ülalt. Aktiivmuda valgub mööda setiti seina alla, kust see imetakse

õhutuskambrisse. Kestusõhustusrežiimi korral aktiivmuda mineraliseerub puhasti

sees, mille tulemusel on jääkmuda hulk suhteliselt väike. Jääkmuda eraldatakse

puhastist kaks korda aastas fekaaliautoga. Puhastatud vesi voolab äravoolurenni, mille

kaudu juhitakse see järelpuhastuseks kasutatavasse biotiiki pindalaga ca 225 m2.

Biotiigist juhitakse heitvesi ülevoolukaevu kaudu suublasse.

Puhasti tehnoloogilist ja ehituskonstruktsioonide seisundit võib pidada heaks.

Reoveepuhasti töös põhjustab häireid sademevesi, mis saju- ja sulaperioodidel

Kaansoo puhastisse sisenevat reovee kogust oluliselt suurendab.

Puhasti territooriumil paikneb tehnohoone, kus paikneb õhupuhur ning elektri- ja

automaatikakilp.

Heitveesuublaks on vastavalt veeloale (nr L.VV/329682) Kaansoo oja (suubla kood

VEE1135400). Lubatud vooluhulk on 6204 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 997

m3 heitvett, mis moodustab ca 16% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei

ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Kaansoo reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist, halvas seisukorras on nii puhasti

ehituskonstruktsioonid kui ka tehnoloogilised seadmed.

93

Foto 55. Kaansoo küla reoveepuhasti aeratsioonimahuti

Kaansoo küla ühiskanalisatsiooni probleemid:

• isevoolsed kanalisatsioonitorustikud on amortiseerunud;

• reoveepuhasti on amortiseerunud.

Sademeveekanalisatsioon Kaansoo küla läbivad Kaansoo oja ning Tõkkeoja (MPS kood 6113160010240/001),

mis on maaparandussüsteemi eesvool, mis suubuvad Navesti jõkke (KKR kood

VEE1131600).

4.15. Vaki Vaki külas elab 01.01.2025. aasta seisuga 113 elanikku.

Vaki küla keskuses on põhjavesi keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus).

Reoveekogumisala Vaki küla keskuses pole moodustatud.

Vaki küla olemasolevad ÜVK-süsteemid on näidatud lisa 1 joonisel 14 (Vaki küla ÜVK

üldskeem).

Ühisveevärk

Ühisveevärki kasutab 45% Vaki küla elanikest.

Vaki küla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 650 meetrit. Torustikud on rajatud

peamiselt 1980-ndatel, need on halvas seisukorras, esineb lekkeid. Eramute sisendid

on läbimõõduga De32 ning kortermajadel De40 mm.

Koos puurkaevu rajamisega 2010. aastal paigaldati 56 m torustikku.

Vaki küla veevarustus baseerub Vaki puurkaevul (katastri nr 26226).

Vaki puurkaev (katastri nr 26226) on puuritud 2010. aastal ja asub küla keskuse

elamupiirkonnas. Puurkaevu sügavus on 33 meetrit ning selle abil ammutatakse vett

Siluri põhjaveekihist. Puurkaevu kohale rajati uus pumplahoone, kuhu paigaldati 0,3

m3 suurune hüdrofoor ning elektri- ja automaatikaseadmed. Veetöötlusseadmed

puurkaev-pumplas puuduvad. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 30 meetrit, mis

on tagatud, kuid pole aiaga piiratud.

94

Fotod 56 ja 57. Vaki küla puurkaev-pumpla (katastri nr 26226, november 2019)

Vaki küla puurkaev-pumpla tehnilised andmed on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 4.35. Vaki küla puurkaev-pumpla tehnilised andmed

Puurkaevu nimetus/asukoht Vaki pk

Katastri nr 26226

Passi nr 155

Kasutatav põhjavee kiht S

Puurimise aasta 2010

Puurkaevu tootlikkus, m3/h 3

Lubatud veevõtt, m3/a 5440

Veevõtt 2024. m3/a 1151

Reguleerimisseade hüdrofoor 0,3 m3

Veetöötlusseade Puudub

Puurkaevu sügavus, m 33

Staatiline veetase, m 0,5

Deebit (l/s) 0,83

Veemõõtja olemasolu Jah

Puurkaevu hoone seisukord Rahuldav

Omanik ja haldaja aktsiaselts Mako

Andmed: aktsiaselts Mako

Joogivee kvaliteet Tabelis 4.36 on toodud joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Vaki

küla ühisveevõrgust 2024. a. Terviseameti 29.01.2025 üldhinnangu alusel on Vaki küla

ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.36. Vaki küla veevõrgust võetava joogivee kvaliteet.

Näitaja Vaki küla korterelamu

24.09.2024

Piirsisaldus

Elektrijuhtivus

(μS/cm)

646 2500

Hägusus (NTU) 0,54

Lõhnaläve indeks TON <2

Maitseläve indeks 1

Värvus (Pt-Co skaala,

mg/l Pt)

<2

Raud (μg/l) 77 200

Vesinikioonide

kontsentratsioon

7,6 6,5-9,5

95

Näitaja Vaki küla korterelamu

24.09.2024

Piirsisaldus

(pH ühik)

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml)

0 0

Escherichia coli (PMÜ/100

ml)

0 0

Soole enterokokid

(PMÜ/100 ml)

0 0

Kolooniate arv 22 °C

(PMÜ/1 ml)

0 Ebaloomulike muutusteta

Andmed: http://vtiav.sm.ee

*SM 24.09.2019. a. määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Vaki küla ühisveevärgi probleemid:

• vanad veetorustikud on amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist.

Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevõtukohad küla keskuses puuduvad.

Ühiskanalisatsioon Vaki külas ühiskanalisatsioon puudub.

Sademeveekanalisatsioon Vaki küla on ümbritsetud maaparandussüsteemidega. Küla läbib Vaki oja (KKR kood

VEE1131300).

4.16. Kirikumõisa Kirikumõisa külas elab 01.01.2025. aasta seisuga 54 elanikku.

Kirikumõisa küla keskuses on põhjavesi keskmiselt kaitstud (keskmine

reostusohtlikkus). Kirikumõisa küla Vändra aleviga piirnev tiheasustusala kuulub

Vändra reoveekogumisala koosseisu.

Kirikumõisa küla keskuse ÜVK-süsteemid on toodud lisa 1 joonisel 15 (Kirikumõisa

küla ÜVK üldskeem).

Ühisveevärk

Küla veevarustus baseerub Kirikumõisa puurkaevul (katastri nr 6643). Ühisveevärgi

vett kasutavad kahe kortermaja elanikud, ca 50% Kirikumõisa küla elanikest.

Kirikumõisa veetorustike kogupikkus on ca 100 meetrit. Ühisveevärgi torustikud on

rajatud 2008.a. De40 mm läbimõõduga plasttorudest. Torustike seisukord on hea.

Kirikumõisa puurkaev (katastri nr 6643) on puuritud 1969. aastal. Puurkaevu

sügavus on 120 meetrit ning selle abil ammutatakse vett Siluri põhjaveekihist.

Puurkaev-pumpla on osaliselt rekonstrueeritud. 2010.a. paigaldati pumplasse uus

toruarmatuur ning 0,3 m3 suurune hüdrofoor. Lisaks paigaldati puurkaev-pumplasse

Kinetico rauaeraldusfilter. 2019.a. paigaldati puurkaev-pumplasse uus elektrikilp ning

uus filtritäidis.

Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 m, mis pole tagatud ja ei ole piiratud aiaga.

Puurkaev-pumpla tehnilised andmed on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 4.37. Kirikumõisa küla puurkaev-pumpla tehnilised andmed

Puurkaevu nimetus/asukoht Kirikumõisa pk

Katastri nr. 6643

Passi nr. 2468

Kasutatav põhjavee kiht S

96

Puurimise aasta 1969

Puurkaevu tootlikkus, m3/h 19,4

Lubatud veevõtt, m3/a 2552

Veevõtt 2024.a. 494

Reguleerimisseade hüdrofoor 0,3 m3

Veetöötlusseade Jah

Puurkaevu sügavus, m 120

Staatiline veetase, m 1,7

Deebit (l/s) 5,4

Veemõõtja olemasolu Jah

Puurkaevu hoone seisukord Rahuldav

Omanik ja haldaja aktsiaselts Mako

Andmed: aktsiaselts Mako

Foto 58. Kirikumõisa küla puurkaev-pumpla (katastri nr 6643)

97

Fotod 59 ja 60. Kirikumõisa küla puurkaev-pumpla veetöötlusseade, hüdrofoor ja

kompressor

Joogivee kvaliteet Tabelis 4.38 on toodud joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud 2024.

a. Kirikumõisa küla ühisveevõrgust. Terviseameti 29.01.2025 üldhinnangu alusel on

Võidula küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.38 Kirikumõisa küla veevõrgust võetava joogivee kvaliteet.

Näitaja Kirikumõisa korterelamu

3.06.2024 Piirsisaldus

Elektrijuhtivus

(μS/cm)

598 2500

Hägusus (NTU) <0.5

Lõhnaläve indeks 1

Maitseläve indeks 1

Värvus (mg/l) 2,6

Raud (μg/l) 17 200

Vesinikioonide

kontsentratsioon

(pH ühik)

7,5

6,5-9,5

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml)

0 0

Escherichia coli (PMÜ/100

ml)

0 0

98

Näitaja Kirikumõisa korterelamu

3.06.2024 Piirsisaldus

Soole enterokokid

PMÜ/100 ml

0 0

Kolooniate arv 22 °C

(PMÜ/1 ml)

0 Ebaloomulike muutusteta

Andmed: http://vtiav.sm.ee

*SM 24.09.2019. a. määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevõtukohad puuduvad.

Ühiskanalisatsioon

Kirikumõisa küla ühiskanalisatsiooni kasutab ca 50% küla elanikest, kahe kortermaja

elanikud. Kirikumõisa küla kanalisatsioon on isevoolne. Kirikumõisa külas on kokku ca

180 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke. Torustikud on rajatud 1970-ndatel

aastatel.

Kirikumõisa küla reoveepumplad Kirikumõisa küla ühiskanalisatsioon on isevoolne.

Kirikumõisa küla reoveepuhasti Kirikumõisa küla reovee puhastamine toimub 2007. aastal rajatud pinnasfiltersüsteemi

abil. Reoveepuhasti projekteeritud jõudlus reostuskoormuse põhjal on ca 2,7 kg

BHT7/d (45 ie) ning hüdraulilise koormuse põhjal 4,6 m3/d.

Reovesi juhitakse esmalt kahe kambriga septikusse, kust pumbatakse edasi 12,9 m3

suuruse mahuga vertikaalsesse nõrgfiltrisse, mis on täidetud killustiku ja fibokruusaga.

Reovesi juhitakse edasi isoleeritud horisontaalfiltrisse ja pärast juhitakse tagasi

septikusse. Horisontaalfiltris on reovee viibeaeg pikem kui vertikaalfiltris ja seal

toimuvad anaeroobsed protsessid. Edasi pumbatakse puhastatud vesi suublasse.

Reoveepuhasti seisukord on hea. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid

sademeveed, mis saju- ja sulaperioodidel Kirikumõisa puhastisse sisenevat reovee

kogust suurendavad.

Heitveesuublaks on vastavalt veeloale nr L.VV/329682 Vihtra kraav (suubla kood

VEE1130601). Lubatud vooluhulk on 2552 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 487

m3 heitvett, mis moodustab ca 1/5 lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei

ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist.

Kirikumõisa küla ühiskanalisatsiooni probleemid:

• Kirikumõisa küla reoveepuhasti ei suuda aegajalt tagada heitvee vastavust

kehtestatud veeloa nõuetele.

Sademeveekanalisatsioon Sademevesi imbub Kirikumõisa külas haljasaladel pinnasesse. Kraavid sademevee

ärajuhtimiseks on rajatud Mudiste-Suure-Jaani-Vändra tee äärde (riigiomandis).

4.17. Võidula Võidula külas elab 01.01.2025. aasta seisuga 58 elanikku.

Võidula küla keskuses on põhjavesi nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus).

Reoveekogumisala Võidula küla keskuses pole moodustatud.

Võidula küla olemasolevad ÜVK-süsteemid on näidatud lisa 1 joonisel 16 (Võidula küla

ÜVK üldskeem).

99

Ühisveevärk

Võidula küla veevarustus baseerub Võidula puurkaevul (katastri nr 12492).

Ühisveevärki kasutab ca 40% küla elanikest.

Torustikud on rekonstrueeritud 2023. aastal, mil suuremas osas veevõrgust sujutati

olemasolevatesse metalltorudesse uued torud. Veetorustikke on kokku ca 375 meetrit.

Võidula puurkaev (katastri nr 12492) on puuritud 1958. aastal. Puurkaevu

sügavus on 74,6 meetrit ning selle abil võetakse vett Siluri põhjaveekihist. 2010. aastal

rekonstrueeriti pumplahoone ning vahetati välja pumpla toruarmatuur ja elektri- ja

automaatikaseadmed. 2016. a. paigaldati aereeritav rauaeraldusfilter Watex RCMB-13

vastu, mis on tootlikkusega 1,3 m3/h. 2019.a. vahetati puurkaev-pumplas hüdrofoor

ning filtritäidis, paigaldati uus kontroller.

Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 meetrit, mis pole tagatud ja ei ole piiratud aiaga.

Foto 61. Võidula puurkaev-pumpla veetöötlusseade, hüdrofoor ning kompressor

Tabel 4.39. Võidula küla puurkaev-pumpla tehnilised andmed

Puurkaevu nimetus/asukoht Võidula pk

Katastri nr. 12492

Passi nr. A-32-M

Kasutatav põhjavee kiht S

Puurimise aasta 1958

Puurkaevu tootlikkus, m3/h 14

Lubatud veevõtt, m3/a 3648

Veevõtt 2024.a. m3/a 1076

Reguleerimisseade hüdrofoor

Veetöötlusseade Jah

Puurkaevu sügavus, m 74,55

Staatiline veetase, m 1

Deebit (l/s) 3,9

Veemõõtja olemasolu Jah

Puurkaevu hoone seisukord Hea

Omanik ja haldaja aktsiaselts Mako

Andmed: aktsiaselts Mako

Joogivee kvaliteet Tabelis 4.40 on toodud joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud 2024.

aastal Võidula küla ühisveevõrgust. Terviseameti 29.01.2025 üldhinnangu alusel on

Võidula küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

100

Tabel 4.40. Joogivee kvaliteet Võidula küla veevõrgus

Näitaja

22.02.2024

Võidula

pumplast

väljuv vesi

22.02.2024

Võidula 3

03.04.2024

Võidula

pumplast

väljuv vesi

Piirsisaldus

Elektrijuhtivus

(μS/cm)

603 583 2500

Hägusus (NTU) <1 <0.5

Lõhnaläve indeks

TON

4 1

Maitseläve indeks

TFN

4 1

Värvus (mg/l Pt) 6 5

Raud (μg/l) 77 50 11 200

Vesinikioonide

kontsentratsioon

(pH ühik)

7,3 7,5

6,5-9,5

Mangaan (μg/l) <10 50

Escherichia coli

(PMÜ/100 ml)

0 0 0 0

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml)

0 0 0 0

Soole enterokokid

PMÜ/100 ml

0 0 0 0

Kolooniate arv 22 °C

(PMÜ/1 ml)

22 21 10 Ebaloomulike

muutusteta

Andmed: http://vtiav.sm.ee

*SM 24.09.2019. a. määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Tuletõrje veevarustus Tuletõrjevett on Võidula külas võimalik võtta Käru jõest. Tegemist on loodusliku

veevõtukohaga, millel puudub veevõtukaev ja nõuetekohane tähistus.

Ühiskanalisatsioon

Võidula külas ühiskanalisatsioon puudub.

Sademeveekanalisatsioon Võidula küla territooriumist suur osa on kaetud maaparandussüsteemidega, mis koos

Käru jõega (KKR kood VEE1129000, MPS kood 6112900020000/001) tagavad

sademevee ärajuhtimise. Käru jõgi on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool.

4.18. Sikana Sikana külas elab 01.01.2025. aasta seisuga 16 elanikku.

Sikana külas on põhjavesi keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus).

Reoveekogumisala puudub. Sikana küla olemasolevad ÜVK-süsteemid on näidatud lisa

1 joonisel 17 (Sikana küla ÜVK üldskeem).

Ühisveevärk

Sikana küla veevarustus baseerub Sikana puurkaevul (katastri nr 50584).

Ühisveevärki kasutab ca 75% küla elanikest. Sikana küla ühisveevõrgu kogupikkus on

ligikaudu 282 meetrit. Torustikud on rekonstrueeritud 2024. aastal De50 mm

läbimõõduga PE torudest.

101

Sikana küla uus puurkaev (katastri nr 50584)on puuritud 2011. aastal ja asub

küla keskuses. Puurkaevu sügavus on 39 meetrit ning selle abil ammutatakse vett

Siluri põhjaveekihist. Puurkaev asub pumplahoone taga. 2011. aastal rekonstrueeriti

pumplahoone, vahetati välja pumpla toruarmatuur ja paigaldati uus 0,3 m3 suurune

hüdrofoor, elektri- ja automaatikaseadmed. Veetöötlusseadmed puurkaev-pumplas

puuduvad. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit, mis on tagatud, kuid

pole piiratud aiaga.

Puurkaev-pumplas asub ka vana ühisveevarustuse puurkaev, mida käesoleval ajal

kasutab eraldi veevarustussüsteemi kaudu lähedalasuv farm, üks eramu ning

mõisahoone.

Sikana küla ühisveevärgis kasutatava puurkaev-pumpla tehnilised andmed on toodud

tabelis 4.41.

Tabel 4.41. Sikana küla puurkaev-pumpla tehnilised andmed

Puurkaevu nimetus/asukoht Sikana pk

Katastri nr. 50584

Kasutatav põhjavee kiht S

Puurimise aasta 2011

Puurkaevu tootlikkus, m3/h 3

Reguleerimisseade hüdrofoor 0,3 m3

Veetöötlusseade Puudub

Puurkaevu sügavus, m 39

Staatiline veetase, m 7

Deebit (l/s) 0,83

Veemõõtja olemasolu Jah

Puurkaevu hoone seisukord Hea

Omanik ja haldaja aktsiaselts Mako

Andmed: aktsiaselts Mako

Joogivee kvaliteet Tabelis 4.42 on toodud joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Sikana

küla ühisveevõrgust 2024. aastal. Terviseameti 29.01.2025 üldhinnangu alusel on

Sikana küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 4.42. Sikana küla veevõrgust võetava joogivee kvaliteet.

Näitaja Sikana pumplast väljuv

vesi 07.10.2024 Piirsisaldus

Elektrijuhtivus

(μS/cm)

556 2500

Hägusus (NTU) 0,54

Lõhnaläve indeks TON <2

Maitseläve indeks TFN 1

Värvus (mg/l Pt) 2,2

Raud (μg/l) 100 200

Vesinikioonide

kontsentratsioon

(pH ühik)

7,8

6,5-9,5

Coli-laadsed bakterid

(PMÜ/100 ml)

0 0

Escherichia coli (PMÜ/100

ml)

0 0

Soole enterokokid

PMÜ/100 ml

0 0

102

Näitaja Sikana pumplast väljuv

vesi 07.10.2024 Piirsisaldus

Kolooniate arv 22°C

PMÜ/1ml

110 Ebaloomulike muutusteta

Andmed: http://vtiav.sm.ee

*SM 24.09.2019. a. määrusega nr. 61 kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.

Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevõtukohad küla keskuses puuduvad.

Ühiskanalisatsioon

Sikana külas hetkel ühiskanalisatsioon puudub.

Sademeveekanalisatsioon Sikana küla läbib Piistaoja (KKR kood VEE1144400, MPS kood 6114440020000/001),

mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool.

103

5. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise strateegia

5.1. Strateegilised eesmärgid Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi arendamise üldiseks eesmärgiks on

tiheasustusalade ÜVK süsteemide vastavusse viimine Eesti seadusandlusega nõutud

tasemele, mis tagaks tarbijate puhta joogiveega varustamise, reovee kogumise ja

nõutud tasemel puhastamise. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide

väljaehitamisel peab olema tagatud nende jätkusuutlik majandamine ja opereerimine,

et mitte halvendada tarbijatele osutatava teenuse kvaliteeti ning mitte suurendada

riske keskkonnale.

5.2. Arendamise põhimõtted Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine peab toimuma

vastavalt käesolevale vallavolikogu poolt kinnitatud ÜVK arengukavale. Arengukava

annab lisaks olemasoleva olukorra kirjeldamisele ka ülevaate arendusprojektidest,

nende teostamise hinnangulisest maksumusest ning teostamise prioriteetsusest.

Investeeringumahu piiritlemisel on võetud arvesse valla ja vee-ettevõtja rahalist

võimekust. Arendusprojektide planeerimisel on püütud arvestada elanikkonna ja

ettevõtete-organisatsioonide paiknemise muutusi tulevikus lähtuvalt teadaolevatest

juba kehtestatud või kehtestamisel olevatest planeeringutest.

5.3. Investeeringud Käesoleva ÜVK kava perioodiks kavandatud investeeringud on loetletud allpool.

Torustike rajamise ja rekonstrueerimise mahtude osas annavad ülevaate Lisa 1

Joonised ning Lisa 2 Investeeringute tabel, mis kajastab tööde mahtusid ning

eeldatavat ajakava. Suurem osa investeeringutest on kavas teostada AS Mako

vahendite abil, sademeveesüsteemide puhul kaetakse omafinantseering Põhja-

Pärnumaa valla vahendite abil.

5.3.1. Vändra reoveekogumisala

1) Statsionaarne generaator Vändra alevi veetöötlusjaama Vändra veetöötlusjaama paigaldatakse statsionaarne generaator. Tööde orienteeruv

maksumus on 15 000 eurot ning need on kavandatud 2026. a.

2) Turu tn ja Jakobsoni tn reoveepumplate rekonstrueerimine Ette on nähtud rekonstrueerida Turu tn ja Jakobsoni tn reoveepumplad. Tööde

orienteeruv maksumus on 60 000 eurot. Tööd on kavandatud aastatel 2027-2028,

kuid vajadusel tuleb antud tööd teostada jooksvalt.

3) Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Pärnu-Paide mnt alguses Ette on nähtud rekonstrueerida kanalisatsioonitorustik Pärnu-Paide mnt alguses (Lisa

1 Joonis 1). Tööde orienteeruv maksumus on 43 500 eurot ning need on kavandatud

2029. aastaks.

4) Veetorustiku rekonstrueerimine Pärnu-Paide mnt Ette on nähtud rekonstrueerida veetorustik Pärnu-Paide mnt piirkonnas (Lisa 1 Joonis 1). Tööde orienteeruv maksumus on 82 550 eurot ning need on

kavandatud 2026. aastaks.

104

5.3.2 Tootsi alev

1) Tootsi alevi ühiskanalisatsiooni lahkvoolseks ehitamine

Ette on nähtud Tootsi alevi Kesk tn kanalisatsiooni lahkvoolseks ehitamine ning

olemasoleva lahkvoolse sademeveetorustiku rekonstrueerimine Ehitajate tn ja Kooli tn

piirkonnas (Lisa 1 Joonis 2, Lisa 2 Investeeringute tabel).

Tööde eeldatav kogumaksumus on 730 526 eurot ning realiseerimine on kavandatud

aastatel 2026-2027.

2) Tootsi Ehitajate tee veetorustiku rekonstrueerimine Ette on nähtud veetorustiku rekonstrueerimine Ehitajate tee 1 kuni Ehitajate tee 33.

Tööde orienteeruv maksumus on 101 400 eurot ning nende realiseerimine on kavas

2029. aastal.

5.3.3 Pärnu-Jaagupi alev

1) Pärnu-Jaagupi alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine Pärnu-Jaagupi alevis on ette nähtud:

1) amortiseerunud torustike rekonstrueerimine: Ülase, Uus, Lepa, Tulbi, Nurga,

Sinilille, Õhtu, Karja, Pikk, Lasteaia tn ning Pärnu mnt;

2) ühisveevõrgu laiendamine alevi lääneosas Kalli mnt piirkonnas;

3) veevõrgu ringistamine (Kalli mnt / Pikk tn, Lepa tn, Õhtu tn, Pärnu mnt / Sinilille

tn).

Rekonstrueeritavale ja rajatavale veetorustikule paigaldatakse hüdrandid.

ÜVK kava lühiajalises perspektiivis on planeeritud rekonstrueerida amortiseerunud

ühiskanalisatsiooni torustikud Ülase tn, Uus tn, Tulbi tn, Nurga tn, Põik tn, Sinilille tn

ning Pärnu mnt ääres.

Lisaks paigaldatakse olemasoleva Ülase tn reoveepumpla asemele uus

kompaktpumpla. Amortiseerunud Ülase tn reoveepumpla ja tehnohoone

lammutatakse.

Olemasolevat ühiskanalisatsiooni on planeeritud laiendada alevi lääneosas Lepa tn,

Õhtu tn ning Kalli mnt piirkonnas. Vajalik on rajada kaks uut reoveepumplat.

Võimalusel paigaldatakse torustikud ühises kaevikus.

Ühiskanalisatsiooni arendamiseks vajalike investeeringute maksumus Pärnu-Jaagupi

alevis ning perspektiivsel ühiskanalisatsiooniga liidetaval alal on toodud lisas 2.

Kavandatud tööde orienteeruv maksumus on 1 182 867 eurot ning teostamine on

kavandatud aastatel 2026-2036.

2) Ülase tn 21 sademeveekanalisatsiooni rajamine Pärnu-Jaagupi alevis.

ÜVK kava lühiajalises perspektiivis on planeeritud rajada sademeveetorustik Ülase tn

21 maja juurde. Torustikud teostatakse koos ÜVK rekonstrueerimisega ühises

kaevikus.

Investeeringu orienteeruv maksumus on 6 750 eurot ning realiseerimise on

kavandatud 2026.a.

5.3.4 Libatse küla

Libatse reoveepuhasti rekonstrueerimine ÜVK kava pikaajalises perspektiivis tuleb rekonstrueerida olemasolev reoveepuhasti.

Investeeringu orienteeruv maksumus on 220 000 eurot ning teostamine on

kavandatud aastatel 2031-2032.

105

5.3.5 Vahenurme küla

Vahenurme küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine

ÜVK kava lühiajalises perspektiivis on vajalik rekonstrueerida Vahenurme küla

ühisveevarustuse puurkaev-pumpla (katastri nr 6155). Eelkõige on vaja leida töökindel

lahendus tarbijate varustamiseks nõuetele vastava joogiveega. Veetöötlusjaamas

asuva pöördosmoosi seadme töös on esinenud probleeme, mistõttu on ühisveevärgist

võetavas joogivees olnud üle piirnormi nii fluoriidi kui ka boori sisaldused. Olemasoleva

Vahenurme veetöötlusjaama vee omatarve on ligikaudu 48% kogu puurkaevu

veevõtust. Omatarbe moodustab peamiselt rauaeraldusfiltrite ning pöördosmoosi

seadme regulaarseks hoolduseks kasutatav vesi. Sellest lähtuvalt on veetöötlusjaama

elektritarve tarbitud (müüdud) joogivee koguse kohta oluliselt suurem kui vee-

ettevõtte teistes ühisveevarustuse süsteemides.

Tulenevalt eelnevast ning võttes arvesse seda, et olemasolev pöördosmoosi seade ei

võimalda üleliigse boori eemaldamist joogiveest, on otstarbekas kvaliteedi nõuetele

vastava joogivee saamiseks rajada olemasoleva ühisveevärgi puurkaevu kõrvale

madalam puurkaev ning segada erinevate veekihtide vett. Sarnane lahendus on juba

kasutusel Pärnu-Jaagupi alevis ning Libatse külas. Selleks on vajalik rajada uus

madalam puurkaev ja pumplahoone ning paigaldada hoonesse elektri- ja

automaatikaseadmed ning toruarmatuur. Toorvesi uuest puurkaevust pumbatakse

olemasoleva veetöötlusjaama rauaeraldusfiltritesse ning segatakse seejärel

olemasoleva sügavama puurkaevu (katastri nr 6155) veega. Eelnevalt on vajalik läbi

viia eeluuring madalama puurkaevu tootlikkuse ja vee kvaliteedi sobivuse kohta.

Seejärel on võimalik täpsemalt hinnata antud lahenduse maksumust ning sobivust

Vahenurme küla ühisveevarustuse arendamisel.

Vahenurme küla põhjaosa veetorustikud on amortiseerunud ning halvas seisukorras.

Seetõttu on vajalik arendamise kava pikaajalises perspektiivis ühisveevärgi torustikud

rekonstrueerida. Kuna osad veetorud on rajatud erakinnistutele, on raskendatud

torustike hooldustööd. Rekonstrueerimise käigus paigaldatakse need võimalusel teede

äärde.

Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute

maksumus Vahenurme külas on toodud lisas 2.

Amortiseerunud on ka küla loodeosa kanalisatsioonitorustikud ja –kaevud. Ette on

nähtud rekonstrueerida amortiseerunud torustikud ning kaevud. Kuna osad torustikud

on rajatud erakinnistutele on raskendatud torustike hooldustööd, mistõttu

paigaldatakse need rekonstrueerimise käigus teede äärde. Ühiskanalisatsioon

rekonstrueeritakse samal ajal veetorustikega, et rajada torustikud ühises kaevikus.

Lisaks on vajalik rekonstrueerida ka Vahenurme reoveepuhasti territooriumil asuv

peapumpla. Vahenurme külas ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja

rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute mahud ning maksumused on toodud lisas

2.

Kuna olemasolev Vahenurme küla reoveepuhasti (BIO-50) on amortiseerunud, vajab

puhasti rekonstrueerimist ÜVK kava perioodil.

Kavandatud tööde orienteeruv maksumus on 431 216 eurot ning kavandatud

realiseerimise aeg aastatel 2030-2034.

106

5.3.6 Tõrdu küla

Tõrdu küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine Vajalik on amortiseerunud ühiskanalisatsiooni torustikud ning -kaevud

rekonstrueerida. Kuna osad torustikud on rajatud erakinnistutele, on raskendatud

torustike hooldustööd. Rekonstrueerimise käigus paigaldatakse torustikud võimalusel

teede äärde.

Investeeringu prognoositav maksumus on 99 533 eurot ning realiseerimise aeg

2033. a.

5.3.7. Vihtra küla

Vihtra küla reoveepuhasti rekonstrueerimine. Arendamise kava lühiajalises perspektiivis tuleb rekonstrueerida olemasolev Vihtra

küla reoveepuhasti. Kaalutud on erinevaid reoveepuhastuse alternatiive, selgitamaks

välja tehnilisest aspektist, keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult sobivaim

lahendus Vihtra küla reovee puhastamiseks.

ÜVK kavaga on ette nähtud olemasolev Vihtra küla reoveepuhasti rekonstrueerimine.

Prognoositav Vihtra küla reostuskoormus on ligikaudu 200 ie. Reoveepuhasti tüüp

valitakse projekteerimise käigus. Rekonstrueeritakse tehnohoone. Rekonstrueeritava

reoveepuhasti ümber rajatakse piirdeaed ning puhastini rajatakse korralik

juurdepääsutee.

Investeeringu prognoositav maksumus on 160 000 eurot ning realiseerimise aeg

2028. a.

5.3.8 Pärnjõe küla

Pärnjõe küla reoveepuhasti rekonstrueerimine Pärnjõe küla reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist. Kaaluti erinevaid

reoveepuhastuse alternatiive, selgitamaks välja tehnilisest aspektist,

keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult kõige parem lahendus Pärnjõe küla

reovee puhastamiseks.

Reoveepuhasti perspektiivse reostuskoormuse arvestamisel on võetud arvesse

ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes moodustuva

olmereoveega. Alternatiivide hulka ei kuulu individuaalsete reovee kogumissüsteemide

rajamine, kuna küla keskuses on olemas ühiskanalisatsioon ning kogumiskaevude

rajamine ning tühjendamine kujuneks pikemas perspektiivis kulukamaks lahenduseks.

Samuti ei kaaluta pikemalt reovee survetorustiku ehitamist ja reovee juhtimist

lähedalasuvale suuremale reoveepuhastile, kuna selle maksumus ületaks

mitmekordselt kohapealse reoveepuhasti rajamise maksumust. Alternatiivide hulka ei

kuulu ka pinnasfiltersüsteemide ja põhipuhastina kasutatavate biotiikide rajamine,

kuna selleks puudub piisav maa-ala.

Seetõttu on sobilikuks alternatiiviks Pärnjõe külas tekkiva reovee puhastamiseks

olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimine aktiivmuda ja/või biokile tehnoloogial

põhineva reoveepuhastina.

ÜVK kavas on Pärnjõe küla reoveepuhasti maksumuse korral arvestatud

aktiivmudatehnoloogial põhineva annuspuhasti rajamise maksumusega, kuid lõplik

reoveepuhasti valik tehakse hilisema projekteerimise käigus. Seda eelkõige seetõttu,

et alternatiivide analüüsi käigus hinnatud aktiivmuda ja biokiletehnoloogial põhinevate

kompaktpuhastite rajamis- ja ekspluatatsioonikulude arvestuse täpsuseks võib pidada

±5...10%, mistõttu võib öelda, et reoveepuhastuse rajamise maksumused on sisuliselt

võrdsed. Seega pole ÜVK kava koostamise käigus kogutud algandmete põhjal

reoveepuhastite rajamismaksumuste, ekspluatatsioonikulude ning tehnilise lahenduse

põhjal võimalik konkurentsi piiramata ühte eelistatumat bioloogilise puhastuse

tehnoloogilist lahendust määrata. Investeeringu suuruse hindamisel on lähtutud

odavamast lahendusest, milleks vastavalt alternatiivide analüüsile on

aktiivmudatehnoloogial põhinev annuspuhasti lahendus.

107

Tööde kogumaksumus on 140 000 eurot ning realiseerimine on kavas 2029. a.

5.3.9 Suurejõe küla

Suurejõe küla reoveepuhasti rekonstrueerimine Suurejõe küla reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist. Kaaluti erinevaid

reoveepuhastuse alternatiive, selgitamaks välja tehnilisest aspektist,

keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult kõige parem lahendus Suurejõe

küla reovee puhastamiseks.

Prognoositav Suurejõe küla reostuskoormus on ligikaudu 157 ie. Reoveepuhasti

perspektiivse reostuskoormuse arvestamisel on võetud arvesse ühiskanalisatsiooniga

liitunud elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes moodustuva olmereoveega.

Alternatiivide hulka ei kuulu individuaalsete reovee kogumissüsteemide rajamine,

kuna küla keskuses on olemas ühiskanalisatsioon ning kogumiskaevude rajamine ning

tühjendamine kujuneks pikemas perspektiivis kulukamaks lahenduseks. Samuti ei

kaaluta pikemalt reovee survetorustiku ehitamist ja reovee juhtimist lähedalasuvale

suuremale reoveepuhastile, kuna selle maksumus ületaks mitmekordselt kohapealse

reoveepuhasti rajamise maksumust. Alternatiivide hulka ei kuulu ka

pinnasfiltersüsteemide ja põhipuhastina kasutatava biotiikide rajamine, kuna selleks

puudub piisav maa-ala.

Seetõttu on sobilikuks alternatiiviks Suurejõe külas tekkiva reovee puhastamiseks

olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimine aktiivmuda ja/või biokile tehnoloogial

põhineva reoveepuhastina.

ÜVK kavas on Suurejõe küla reoveepuhasti maksumuse korral arvestatud

aktiivmudatehnoloogial põhineva annuspuhasti rajamise maksumusega, kuid lõplik

reoveepuhasti valik tehakse hilisema projekteerimise käigus. Seda eelkõige seetõttu,

et alternatiivide analüüsi käigus hinnatud aktiivmuda ja biokiletehnoloogial põhinevate

kompaktpuhastite rajamis- ja ekspluatatsioonikulude arvestuse täpsuseks võib pidada

±5...10%, mistõttu võib öelda, et reoveepuhastuse rajamise maksumused on sisuliselt

võrdsed. Seega pole arendamise kava koostamise käigus kogutud algandmete põhjal

reoveepuhastite rajamismaksumuste, ekspluatatsioonikulude ning tehnilise lahenduse

põhjal võimalik konkurentsi piiramata ühte eelistatumat bioloogilise puhastuse

tehnoloogilist lahendust määrata. Investeeringu suuruse hindamisel on lähtutud

odavamast lahendusest, milleks vastavalt alternatiivide analüüsile on

aktiivmudatehnoloogial põhinev annuspuhasti lahendus.

Suurejõe küla reoveepuhasti on vajalik rekonstrueerida arendamise kava lühiajalises

perspektiivis. Tööde käigus rajatakse olemasoleva BIO-50 tüüpi aktiivmudapuhasti

asemele uus aktiivmuda ja/või biokile tehnoloogial põhinev annuspuhasti.

Rekonstrueeritakse reoveepuhasti tehnohoone. Rekonstrueeritava reoveepuhasti

ümber rajatakse piirdeaed ning puhastini rajatakse juurdepääsutee.

Kavandatud tööde orienteeruv maksumus on 135 000 eurot ning realiseerimise aeg

2030. a.

5.3.10 Kadjaste

Kadjaste küla ÜVK-torustike, reoveepumpla ja reoveepuhasti rekonstrueerimine

ÜVK kava pikaajalises perspektiivis on vajalik Kadjaste küla vee- ja

kanalisatsioonitorustikud rekonstrueerida. Võimalusel paigaldatakse vee- ja

kanalisatsioonitorustikud teede ja tänavate äärde ühisesse kaevikusse.

Kadjaste küla reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist. ÜVK arendamise kavas on

Kadjaste küla reoveepuhasti maksumuse korral arvestatud võrekaevust, septikust ja

108

biotiigist koosneva reoveepuhasti rajamise maksumusega, kuid lõplik reoveepuhasti

valik tehakse hilisema projekteerimise käigus.

Tööde kogumaksumus on 317 285 eurot ning realiseerimine on kavas 2035.a.

5.3.11 Kergu

Kergu küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja rajamine

ÜVK kava pikaajalises perspektiivis on ette nähtud rekonstrueerida olemasolevad

vanemad ühisveevärgi torustikud ning laiendada olemasolevat ühisveevõrku

reoveekogumisala piires.

Lisaks on vajalik uuendada Kergu puurkaev-pumpla elektri- ja automaatikaosa.

Vajadusel taotleda ka Kergu küla ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu

sanitaarkaitseala vähendamist.

Koos veetorustike rekonstrueerimisega on ette nähtud laiendada ühiskanalisatsiooni

Kergu reoveekogumisala piires ning rekonstrueerida olemasolev Kergu küla

reoveepuhasti. Maapinna reljeefist tulenevalt on reoveekogumisalal moodustuva

reovee puhastisse suunamiseks vajalik kahe reoveepumpla rajamine.

Tööde kogumaksumus on 449 593 eurot ning realiseerimine on kavas 2036.a.

5.3.12 Kaisma

Kaisma küla ühisveevärgi rekonstrueerimine ja ühiskanalisatsiooni rajamine Kaisma külas on põhjavesi maapinnalt tuleva reostuse eest kaitsmata, mistõttu

amortiseerunud kogumiskaevud ning imbsüsteemid võivad põhjustada põhjavee

reostumist. Ühiskanalisatsioon külas puudub.

Käesoleva ÜVK kavaga on ette nähtud moodustada Kaisma külas reoveekogumisala

ning rajada ühiskanalisatsioon. ÜVK kava joonisel on toodud reoveekogumisala

määramise piiriettepanek ning hinnanguline koormus.

Ühiskanalisatsiooni abil kokkukogutav reovesi on vajalik puhastada. Kaalutud on

erinevaid reoveepuhastuse alternatiive, selgitamaks välja tehnilisest aspektist,

keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult kõige parem lahendus Kaisma küla

reovee puhastamiseks.

Reoveepuhasti perspektiivse reostuskoormuse arvestamisel on võetud arvesse

perspektiivsete ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike olmereoveega. Alternatiivide

analüüsis kaaluti järgnevaid reovee käitlemise lahendusi:

• Individuaalsete reovee kogumismahutite rajamine ning reovee tühjendamine

lähipiirkonnas asuvale suuremale reoveepuhastile;

• Reoveepumpla ja survekanalisatsiooni torustiku rajamine ning reovee

pumpamine Kergu reoveepuhastile (ca 2,5 km);

• Aktiivmuda- ja/või biokiletehnoloogial põhineva kompaktpuhasti rajamine;

• Võrekaevust, septikust (ca 15 m3) ning biotiigist (ca 1120 m2) koosneva

reoveepuhasti rajamine.

Alternatiivide hulka ei kuulu imbsüsteemi rajamine, kuna piirkonnas on põhjavesi

reostuse eest kaitsmata.

Rajamismaksumuse poolest on kõige soodsamaks lahenduseks reovee

kogumismahutite rajamine. Samas on kogumismahuti tühjendamine pikemas

perspektiivis kõige kulukam lahendus. Samuti ei kaaluta pikemalt reovee

survetorustiku ehitamist ja reovee juhtimist Kergu reoveepuhastile, kuna selle

maksumus ületaks mitmekordselt kohapealse reoveepuhasti rajamise maksumust.

109

Sellest lähtuvalt on otstarbekas Kaisma küla keskuses moodustuv reovesi puhastada

kohapeal. Alternatiivide analüüsi põhjal on pikemas perspektiivis rajamismaksumuse

ja ekspluatatsioonikulude summaarse maksumuse põhjal soodsaimaks lahenduseks

võrekaevust, septikust ning biotiigist koosneva puhasti rajamine. Sealjuures on

arvestatud, et põhipuhastina kasutatav biotiik on vajalik lekkimise vältimiseks

ümbritsevast pinnasest isoleerida. Samas on võrest, septikust ning biotiigist koosneval

puhastil mõningaid puudusi võrreldes kompaktpuhasti lahendusega. Kuna suurem osa

puhastile suunatava reovee reostuskoormusest langeb biotiigile, mudastub see

kiiremini. Samuti võib biotiigi puhastusefekt olla talvel väga madal. Seega on vajalik

biotiike regulaarselt settest puhastada, tagamaks nõuetekohane reoveepuhastus.

Antud juhul on eeldatud, et puhasti nõuetekohase ekspluatatsiooni ja hoolduse, sh

võre puhastamise, septiku tühjendamise ning biotiigi puhastamise korral suudab

reoveepuhasti tagada Keskkonnaministri määruses nr 61 nõutavad heitvee

piirväärtused. Tulenevalt sellest, et Kaisma küla keskuses tekkiv reovee vooluhulk ja

reostuskoormus on võrdlemisi väike ning lisaks võib olla perioodiliselt varieeruv, on

võrekaevust, septikust ja biotiigist koosneva puhasti eeliseks teiste reoveepuhastuse

lahenduste ees protsessi opereerimise lihtsus ning suur puhverdusvõime.

Kaisma küla reoveepuhasti maksumuse osas on ÜVK arendamise kavas arvestatud

võrekaevust, septikust ja biotiigist koosneva reoveepuhasti rajamise maksumusega,

kuid lõplik reoveepuhasti valik tehakse hilisema projekteerimise käigus.

Ühiskanalisatsiooni arendamiseks vajalike tööde mahud ja investeeringute maksumus

Kaisma külas on toodud lisas 2.

Tööde kogumaksumus on 426 932 eurot ning realiseerimine on kavas aastatel

2028-2029.

110

6. Finantsanalüüs

6.1. Finantsanalüüsi eesmärk Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise perioodil kasutada

olnud materjalidest (sh nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist).

Prognoosi täpsuse määrab analüüsi aluseks olevate andmete kvaliteet.

Finantsprognooside eesmärgid ja põhimõtted:

• esitada aktsiaselts Mako teeninduspiirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

kaetud piirkondade veemajandustegevuse kohta kõikehõlmav finantsprognoos, mis

kajastaks nii olemasoleva infrastruktuuri ekspluatatsiooni kui ka arengukava

investeeringuprogrammi elluviimisest tulenevate infrastruktuuri investeeringute mõju;

• finantsprognoosides võetakse aluseks Konsultandi poolt prognoositavad tariifid,

nende kujundamise põhimõtted on järgmised:

1) majapidamiste vee- ja kanalisatsioonitariifid jäävad rahvusvaheliselt

aktsepteeritud taluvuspiiridesse;

2) tööstustele ja asutustele kohaldatavate tariifidega ei doteerita majapidamisi;

3) tariifidest saadavast tulust saavutatakse iga-aastaselt veemajanduskulude

katmine, omakapitali kulumi katmine ning põhjendatud kapitali tulukus.

Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline

on välja tuua, millisel moel suudab vee-ettevõte tegevuspiirkonnas opereeritavat

infrastruktuuri jätkusuutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada.

6.3. Finantsanalüüsi põhieeldused Finantsanalüüsi metoodikast tulenevalt selgitatakse konsultandipoolseid eeldusi ning

sätteid finantsanalüüsi läbiviimisel. Eeldused finantsanalüüsi läbiviimiseks on võetud

vastavalt EK dokumentide ja määruse juhendis sätestatule. Juhul, kui nimetatud

dokumentides ei ole analüüsi läbiviimiseks vajalikke eeldusi täpsustatud, tugineb

konsultant nende eelduste väljatöötamisel avalikele infokogudele (Statistikaameti

andmebaas, Rahvastikuregister vmt), vee-ettevõtte andmetele, olemasolevatele

arengukavadele. Finantsanalüüs hõlmab MAKO AS praegust ja prognoosiperioodi

veemajandustegevust. Eeldatakse, et olemas on vajalikul tasemel organisatsioon,

tehnika, kohaldatakse jätkusuutliku opereerimise põhimõtteid ning kantakse vastavad

kulutused. Lähtutakse MAKO AS olemasolevatest andmetest, mida on korrigeeritud

lähtuvalt konsultandipoolsetest soovitustest. Samuti on aluseks insener-tehnilised

eeldused, mis puudutavad investeeringuprogrammi elluviimise vajadustest lähtuvate

kulude teket ning tegevusnäitajate muutumist.

Makromajanduslikud eeldused. Vastavalt meetme määruse juhendile võetakse

majandus- ja finantsanalüüsi koostamisel aluseks tarbijahinnaindeks. Käesolevas töös

on 2024-2037 aasta makromajanduslikud eeldused võetud vastavalt

Rahandusministeeriumi poolt 2024. a sügisel väljastatud pikaajalistele prognoosidele.

Tabel 6.1. Makromajanduslike indikaatorite dünaamika

Aasta 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037

Tarbijahinna- indeks 3.8% 5.0% 3.2% 2.3% 2.2% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0%

Allikas: Rahandusministeeriumi majandusprognoos 2024.a. sügis

Varade kulumimäär. Olemasoleva sihtfinantseeringuvälise põhivara kulumi osas on

prognoosiperioodil arvestatud kulumiga, milline on sarnane näitaja 2024.a ettevõtte

veeteenuse hinda arvestatava kulumi prognoosile (98,6 tuh eur). Alates 2025.aastast

tehtavate investeeringute osas on arvestatud kulum vastavalt ettevõtte

sihtfinantseeringuväliste investeeringute kulumimääradele eeldusel, et erinevate

111

põhivaraliikide kombineeritud keskmine aastane kulumimäär on 3%. Seejuures on

arvestatud, et investeeringu kulumiarvestus algab investeeringu tegemisele järgneval

aastal.

ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on kasutatud finantsanalüüsi ajahorisonti

pikkusega 13 aastat, mis hõlmab prognoosiperioodi 2025-2037. Tegevuskulude

arvestusel on kasutatud baasaastana 2023. ja 2024. aasta näitajaid. Edasised

finantsprognoosid on koostatud lähtuvalt 2024. aasta hinnatasemetest ning edasisest

tarbijahinnaindeksi mõjust kulude kasvule. Viimaks finantsprojektsioone jooksvale

hinnatasemele, on baashindu korrigeeritud hinnatõusu kasvu määraga. Arvutused on

esitatud eurodes.

6.4. Nõudlusanalüüs Tarbimismahtude osas on eeldatud, et AS Mako teeninduspiirkonna veetarbimise ja

ühiskanalisatsiooniteenuse tarbimise müügimahud püsivad ettevõtete osas

prognoosiperioodil baasaasta (2024. a.) tasemel. Elanike vee- ja reovee

tarbimismahtude osas on prognoositud langust tulenevalt Statistikaameti

maakonnapõhisest rahvastikuprognoosist, mille kohaselt Pärnu maakonna rahvaarv

kahaneb prognoosiperiooodil ca 0,5-0,6% võrra aastas.

Elanike ühiktarbimise osas on eeldatud, et teeninduspiirkonna elanike ühiktarbimine

prognoosiperioodil on veemajandusteenuste osas 68 l/p/in.

Nõudlusanalüüs on esitatud lisas 4.

6.5. Opereerimiskulude eeldused

Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud

Opereerimiskulud, mis varieeruvad sõltuvalt tootmismahtudest (joogiveetootmine või

reoveepuhastusmahud) on järgmised:

elektrikulu veetootmisele, reoveepumpamisele, reovee puhastamisele,

keskkonnakulud: veeressursi maks, heitvee saastetasu.

Müügivälise vee osakaal on eeldatud prognoosiperioodil vähenema tulenevalt mitmes

asulas toimuvatest investeeringuprojektidest, mis hõlmavad veetorustiku

rekonstrueerimist (müügivälise vee osakaal 2024.a 36% toodetud veest, vastav näit

2037.a 20%). Reoveepuhastitesse jõudva reovee kogus on prognoosiperioodil samuti

eeldatud prognoosiperioodil vähenema tulenevalt mitmes asulas toimuvatest

investeeringuprojektidest, mis hõlmavad reoveetorustiku rekonstrueerimist mitmes

asulas ja sadevee kogumise süsteemi meetodite parandamist (infiltratsiooni osakaal

2023.a 62% puhastitesse minevast kogusest, vastav näit 2037.a 36%).

Veetootmise ja reoveepuhastuse elektrienergia ühikhinnad 2024. aastal oluliselt

langesid vörreldes 2023. aastaga, eeldatud on, et 2025. aastal elektrienergia

ühikhinnad jäävad samale tasemele 2024. aastaga ning alates 2026. aastast

muutuvad tulenevalt tarbijahinnaindeksist. Keskkonnatasude osas on vee-

erikasutustasu ühikhinna muutus seotud tarbijahinnaindeksiga, reovee saastetasu

ühikhind kasvab tulenevalt keskkonnatasude tasumäärade reelgistiku muutmisest

aastani 2027 enam kui 10% aastas, alates 2028. aastast on muutus seotud

tarbijahinnaindeksiga.

Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega

Opereerimiskulud, mis otseselt ei sõltu tootmismahu igakordsest tasemest, on

tööjõukulud, ühisveevärgi remondi- ja hoolduskulud, reoveekogumise ja -käitluse

remondi- ja hoolduskulud, masinapargi hoolduskulud, administratiivkulud. Kõik

opereerimiskulud on esitatud pikaajaliste finantsprognoosidena lisas 5 „Veemajanduse

112

tulude, kulude, teenusekulukuse ja rahavoo analüüs“. Eeldatud on, et prognoosi-

perioodil opereerimise püsikulud muutuvad tulenevalt tarbijahinnaindeksist.

6.6. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus

Tulude eeldused. Tulude prognoosimisel on baasiks tegevuskulusid, omakapitali

kulumit katvad ning Konkurentsiameti poolt seatud varade tulusust tagavad vee- ja

kanalisatsiooniteenuste tariifid. Prognoostariifid on arvutatud alates 2026.a. 2025.a

osas on lähtutud eeldusest, et kehtivad olemasolevad tariifimäärad. Pikaajalised

tariifiprognoosid ning nendega kaasnev kulukus leibkonnaliikme sissetulekule on

esitatud lisas 5. Opereerimisest teenitavad tulud on esitatud finantsprognoosi osana

lisas 5.

Finantsanalüüsis arvestatakse, et teenitud tuludega (tariifitulud, muude teenuste tulu)

oleks alates 2026.a võimalik katta veemajanduse tegevuskulud ning ettevõtte

veemajanduse sihtfinantseeringuväline omakapitali kulum, samuti tagada

omakapitalile tulukus konkurentsiameti poolt kehtestatud tulukusmäära kohaselt.

Veemajandusteenuste kulukuse eeldused. Veemajandusteenuste kulukuse

prognoosimisel on arvestatud leibkonnaliikme maakonnapõhise sissetulekuna

Statistikaameti andmeid, mille kohaselt oli 2023.a Pärnu maakonna elaniku

ekvivalentnetosissetulek kuus 1013,8 eurot (Statistikaameti andmebaas: tabel ST08).

Edasiste aastate vastava näitaja muutumine on seatud sõltuvusse tarbijahinnaindeksi

muutusest. Teenuse kulukus päevasel ühiktarbimisel 68 l/in oli kehtivate

tariifimäärade juures 2024.a 1,10%. Teenuse kulukust on eeldatud prognoosiperioodi

aastatel veidi vähenema, ulatudes prognoosiperioodi lõpus tasemeni 1,00%. Tuleb

arvestada, et teenuse hinnad MAKO AS teeninduspiirkonnas on paika pandud

tingimustes, kus ÜVK arengukava koostamise juhendi kohaselt teenushindadesse on

arvestatud investeeringute tegemine prognoosiperioodil ilma sihtfinantseeringuteta

kas Keskkonnainvesteeringute Keskuse või EL struktuurifondide poolt. Juhul kui

investeeringute katmisel kaasatakse sihtfinantseeringud, oleks teenuse kulukuse määr

tarbijate jaoks väiksem kui prognoosis.

6.7. Veemajandusinvesteeringute finantseerimine

Ettevõtte MAKO AS teeninduspiirkonnas toimuks investeeringute finantseerimine

(investeeringuvajadus aastati prognoosiperioodil vahemikus 80 tuh kuni 117 tuh eurot,

aastase investeeringukulude tõusuga igal neljandal prognoosiperioodi aastal 10%

võrra) vee-ettevõtte tarifiidest kogutavate omavahendite kasutamise kaudu. Vastava

investeeringukoormuse korral veemajandusega seotud ettevõttel uusi laene võtta vaja

ei oleks.

Investeeringute finantseerimisel kalkuleeritud investeeringute finantseerimisskeemi

rakendades täidetaks prognoosiperioodil olemasolevate finantskohustuste ning

prognoositavate liisingukohustuste teenindamisega seotud aastase minimaalse

laenukattekordaja nõue 1,2 ning veemajanduse rahavoog oleks igal perioodi aastal

ning kumulatiivses arvestuses positiivne. Laenukattekordaja ja rahavoo prognoosi

arvestus on toodud lisas 5.

113

LISAD

LISA 1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni skeemid LISA 2. Investeeringute tabel LISA 3. Sademeveesüsteemide valgalad

LISA 4. Nõudlusanalüüs LISA 5. Veemajanduse tulude, kulude, teenusekulukuse ja rahavoo analüüs

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA

ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI

ARENDAMISE KAVA

AASTATEKS 2025 - 2037

Europolis OÜ

2025

2

SISUKORD Sissejuhatus ...................................................................................................... 6

1. Sotsiaal-majanduslikud näitajad .................................................................... 7

1.1. Üldandmed .............................................................................................. 7

1.2. Elanikkonna tarbimise taustandmed ............................................................ 7

1.3. Vee-ettevõtte iseloomustus ........................................................................ 8

1.4. Veeteenuste hinnad .................................................................................. 9

2. Keskkonnaülevaade ........................................................................................ 9

2.1 Geoloogiline ülesehitus ja hüdrogeoloogia ..................................................... 9

2.2. Põhjavesi ja selle kaitstus .........................................................................10

2.3. Pinnavesi ................................................................................................12

2.4. Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsealad ..................................................15

3. Õiguslik baas ................................................................................................16

3.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid ..............................................................16

3.2. Põhja-Pärnumaa valla õigusaktid ja lepingud ...............................................17

3.3. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ja meetmeprogramm .....................18

3.4. Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed .......................................................18

3.5. Vee erikasutuse keskkonnaload .................................................................19

4. Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olukorra kirjeldus ..............................20

4.1. Üldist ........................................................................................................20

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon .........................................................................20

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................20

Tuletõrje veevarustus .....................................................................................22

4.2. Vändra reoveekogumisala ........................................................................22

Ühisveevärk ...................................................................................................23

Tuletõrjeveevarustus ......................................................................................34

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................34

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................38

4.3. Tootsi alev .............................................................................................38

Ühisveevärk ...................................................................................................39

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................41

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................43

4.4. Pärnu-Jaagupi alev ..................................................................................44

Ühisveevärk ...................................................................................................44

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................50

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................54

4.5. Libatse küla ................................................................................................54

Ühisveevärk ...................................................................................................54

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................56

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................58

3

4.6. Vahenurme küla ......................................................................................58

Ühisveevärk ...................................................................................................58

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................61

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................63

4.7. Tõrdu küla ..............................................................................................63

Ühisveevärk ...................................................................................................64

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................65

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................67

4.8. Vihtra küla .............................................................................................67

Ühisveevärk ...................................................................................................67

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................69

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................70

4.9. Pärnjõe küla ...............................................................................................71

Ühisveevärk ...................................................................................................71

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................72

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................74

4.10. Suurejõe küla ...........................................................................................74

Ühisveevärk ...................................................................................................74

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................77

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................78

4.11. Kadjaste ..................................................................................................78

Ühisveevärk ...................................................................................................78

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................80

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................83

4.12. Kergu ......................................................................................................83

Ühisveevärk ...................................................................................................83

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................85

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................86

4.13. Kaisma ....................................................................................................87

Ühisveevärk ...................................................................................................87

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................89

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................89

4.14. Kaansoo ...................................................................................................89

Ühisveevärk ...................................................................................................90

Kanalisatsioonisüsteemide kirjeldus ..................................................................91

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................93

4.15. Vaki.........................................................................................................93

Ühisveevärk ...................................................................................................93

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................95

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................95

4

4.16. Kirikumõisa ..............................................................................................95

Ühisveevärk ...................................................................................................95

Ühiskanalisatsioon ..........................................................................................98

Sademeveekanalisatsioon ................................................................................98

4.17. Võidula ....................................................................................................98

Ühisveevärk ...................................................................................................99

Ühiskanalisatsioon ........................................................................................ 100

Sademeveekanalisatsioon .............................................................................. 100

4.18. Sikana ................................................................................................... 100

Ühisveevärk ................................................................................................. 100

Ühiskanalisatsioon ........................................................................................ 102

Sademeveekanalisatsioon .............................................................................. 102

5. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise strateegia ..................................... 103

5.1. Strateegilised eesmärgid ............................................................................ 103

5.2. Arendamise põhimõtted ............................................................................. 103

5.3. Investeeringud ......................................................................................... 103

5.3.1. Vändra reoveekogumisala .................................................................... 103

1) Statsionaarne generaator Vändra alevi veetöötlusjaama ................................ 103

2) Turu tn ja Jakobsoni tn reoveepumplate rekonstrueerimine ........................... 103

3) Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Pärnu-Paide mnt alguses .............. 103

4) Veetorustiku rekonstrueerimine Pärnu-Paide mnt ......................................... 103

5.3.2 Tootsi alev .......................................................................................... 104

1) Tootsi alevi ühiskanalisatsiooni lahkvoolseks ehitamine ................................. 104

2) Tootsi Ehitajate tee veetorustiku rekonstrueerimine ...................................... 104

5.3.3 Pärnu-Jaagupi alev ............................................................................... 104

1) Pärnu-Jaagupi alevi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja

laiendamine ................................................................................................. 104

2) Ülase tn 21 sademeveekanalisatsiooni rajamine Pärnu-Jaagupi alevis. ............ 104

5.3.4 Libatse küla ......................................................................................... 104

Libatse reoveepuhasti rekonstrueerimine ......................................................... 104

5.3.5 Vahenurme küla ................................................................................... 105

Vahenurme küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine .................. 105

5.3.6 Tõrdu küla ........................................................................................... 106

Tõrdu küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ............................................. 106

5.3.7. Vihtra küla ......................................................................................... 106

Vihtra küla reoveepuhasti rekonstrueerimine. .................................................. 106

5.3.8 Pärnjõe küla ........................................................................................ 106

Pärnjõe küla reoveepuhasti rekonstrueerimine ................................................. 106

5.3.9 Suurejõe küla ...................................................................................... 107

Suurejõe küla reoveepuhasti rekonstrueerimine ............................................... 107

5

5.3.10 Kadjaste ............................................................................................ 107

Kadjaste küla ÜVK-torustike, reoveepumpla ja reoveepuhasti rekonstrueerimine .. 107

5.3.11 Kergu ............................................................................................... 108

Kergu küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja rajamine .......... 108

5.3.12 Kaisma.............................................................................................. 108

Kaisma küla ühisveevärgi rekonstrueerimine ja ühiskanalisatsiooni rajamine ....... 108

6. Finantsanalüüs ............................................................................................... 110

6.1. Finantsanalüüsi eesmärk ............................................................................ 110

6.3. Finantsanalüüsi põhieeldused ..................................................................... 110

6.4. Nõudlusanalüüs ........................................................................................ 111

6.5. Opereerimiskulude eeldused ....................................................................... 111

6.6. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus ................................................... 112

6.7. Veemajandusinvesteeringute finantseerimine ............................................... 112

LISAD ............................................................................................................... 113

LISA 1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni skeemid

LISA 2. Investeeringute tabel

LISA 3. Sademeveesüsteemide valgalad

LISA 4. Nõudlusanalüüs

LISA 5. Veemajanduse tulude, kulude, teenusekulukuse ja rahavoo analüüs

6

Sissejuhatus

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 on kohaliku omavalitsusüksuse

ülesandeks korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Põhja-

Pärnumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK kava) on

dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning

arengut. Lähtudes ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 4 lg 2 tuleb

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostada vähemalt 12 aastaks ning see

tuleb vähemalt kord nelja aasta jooksul üle vaadata ning vajadusel korrigeerida.

Tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 16 lg 1 rajatakse

ning arendatakse ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ÜVK kava alusel.

Tuginedes ÜVVKS § 4 lg 3 loetakse Põhja-Pärnumaa vallas sademeveesüsteemid käesoleva

ÜVK kavaga määratletud ulatuses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks.

Käesolev ÜVK kava käsitleb Pärnu-Jaagupi, Tootsi ja Vändra alevite ning Libatse,

Vahenurme, Tõrdu, Vihtra, Pärnjõe, Suurejõe, Kadjaste, Kergu, Kaisma, Kaansoo, Vaki,

Kirikumõisa, Võidula, Sikana, Allikõnnu, Rätsepa külade kompaktselt hoonestatud

piirkondasid. Andmed Põhja-Pärnumaa valla ÜVK seisukorra ja arenguperspektiivide kohta

pärinevad Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuselt ja Põhja-Pärnumaa valla vee-ettevõttelt AS-lt

Mako.

ÜVK kavas on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ning jätkusuutlikkuse tagamiseks ning

seadustest tulenevate nõuete täitmiseks. Põhja-Pärnumaa valla ÜVK arendamise kava

aastateks 2025-2037 arvestab omavalitsuse ja AS Mako eelarve võimalusi.

7

1. Sotsiaal-majanduslikud näitajad

1.1. Üldandmed

21. oktoobril 2017 ühinesid Halinga vald, Tootsi vald, Vändra vald ja Vändra alev Põhja-

Pärnumaa vallaks. Põhja-Pärnumaa vallas on 86 küla ja kolm alevit (Vändra, Pärnu-Jaagupi

ja Tootsi). Valla haldusterritoorium on 1010,1 km2. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusel on

kolm halduskeskust: Vändras, Tootsis ja Pärnu-Jaagupis.

Joonis 1.1. Põhja-Pärnumaa valla asend

Maakonnakeskus Pärnu asub vallakeskusest Vändrast ca 50 kilomeetri kaugusel ja Tallinna

kesklinna on Vändrast 105 kilomeetrit. Valda läbib kaks põhimaanteed: valla lääneosa läbib

Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (E67), valla idaosa Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee.

Vald piirneb Lääneranna valla, Tori valla ning Pärnu linnaga Pärnumaal, Märjamaa ja

Kehtna vallaga Raplamaal, Türi vallaga Järvamaal ning Põhja-Sakala vallaga Viljandimaal.

Vald on soode, karstialade, metsade ja viljaka pinnasega looduskaunis ning rikas paik.

Põhja-Pärnumaal on mitmeid olulisi turismivaatamisväärsusi – Soomaa Rahvuspark, C. R.

Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal, Automuuseum Halinga piirkonnas, Jaanihanso

Siidrivabrik Halinga piirkonnas, Lepiku-Mardi kollektsioonaed ja mitmed teised. Põhja-

Pärnumaa vald kuulub Rohelise Jõemaa Koostöökogu piirkonda1.

1.2. Elanikkonna tarbimise taustandmed

Statistikaameti andmetel elas 01.03.2025.a. seisuga Põhja-Pärnumaa vallas 7818 inimest.

Valla pindala on 1010,1 km2, asustuse tihedus on keskmiselt 8 inimest/km2. Aastatel 2018-

2025 on valla elanike arv loomuliku iibe ja rände tõttu vähenenud 587 inimese võrra.

1 Allikas: Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030

8

Tabel 1.1. Elanike arv Põhja-Pärnumaa vallas

2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Elanike

arv

8434 8381 8230 8092 7932 7975 7880 7847

Andmed: https://www.pparnumaa.ee/kogukonnad

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on rajatud kolmes alevis ning Kadjaste, Kirikumõisa, Kergu,

Vihtra, Suurejõe, Kaansoo, Pärnjõe, Libatse, Vahenurme ja Tõrdu külades, ühisveevärk

Kaisma, Sikana, Vaki ja Võidula külades.

Järgnevas tabelis on toodud ühisveevärgiga ja ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike arvud

asulate lõikes.

Tabel 1.2. ÜVK-ga liitunud elanike osakaal asulate lõikes

Asula Elanike arv Liitunud ühisveevärgiga Liitunud

ühiskanalisatsiooniga

Vändra 1906 98% 92%

Tootsi 736 100% 99%

Pärnu-Jaagupi 1049 83% 79%

Libatse 334 89% 89%

Vahenurme 139 96% 96%

Tõrdu 36 100% 100%

Vihtra 223 89% 89%

Pärnjõe 209 95% 89%

Suurejõe 185 90% 87%

Kadjaste 115 67% 67%

Kergu 134 52% 65%

Kaisma 117 52% 0

Kaansoo 128 90% 84%

Vaki 113 45% 0

Kirikumõisa 54 50% 50%

Võidula 58 40% 0

Sikana 16 75% 0

Kokku 5552

Allikas: https://www.pparnumaa.ee/kogukonnad, nõudlusanalüüs

1.3. Vee-ettevõtte iseloomustus

Aktsiaselts Mako on Põhja-Pärnumaa valla vee-ettevõte, mille põhitegevus on valla

elanikele vee- ja kanalisatsiooniteenuste pakkumine. Aktsiate omanik on 100% Põhja-

Pärnumaa Vallavalitsus. Vastavalt Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu otsusele 21.02.2018 nr.

10 määrati alates märtsist 2018.a. aktsiaselts Mako vee-ettevõtjaks endise Vändra valla

haldusterritooriumil asuvates Vihtra, Pärnjõe, Suurejõe, Kadjaste, Kergu, Kaansoo, Vaki,

Kirikumõisa, Võidula, Sikana ja Allikõnnu külades.

Alates juulist 2018.a. laienes ettevõtte tegevuspiirkond Vändra alevisse ning alates

01.01.2019 Tootsi alevisse.

9

Aktsiaseltsile Mako võõrandati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu otsuse alusel endises Vändra

vallas ja Vändra alevis asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatised, sh ühisveevärgiga

seotud kinnisasjad.

1.4. Veeteenuste hinnad

Tabel 1.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste hinnad alates 01.01.2024.

Hind ilma käibemaksuta

(eurot/m3)

Hind koos käibemaksuga

(eurot/m3)

Tasu võetud vee eest 1,42 1,73

Tasu reovee ärajuhtimise

ja puhastamise eest

3,17 3,87

Tasu võetud vee ja reovee

ärajuhtimise ja

puhastamise eest kokku

4,59 5,60

Alus: Konkurentsiameti otsus 19.10.2023

2. Keskkonnaülevaade

2.1 Geoloogiline ülesehitus ja hüdrogeoloogia

Põhja-Pärnumaa valla aluspõhja ehituses on domineerivamad järgnevad lademed:

1) Jaagarahu lademe dolokivid;

2) Jaani lademe dolokivid;

3) Adavere lademe dolokivid ja merglid;

4) Raikküla lademe dolo- ja lubjakivid.

Põhja-Pärnumaa valla territooriumi hüdrogeoloogilises läbilõikes saab eristada järgmisi

põhjaveekihte ja –komplekse:

1) Kvaternaari veekompleks;

2) Pärnu veekiht;

3) Siluri veekompleks;

4) Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks;

5) Kambriumi-Vendi veekompleks;

6) Kristalse aluskorra veekompleks.

Põhja-Pärnumaa territooriumil kasutatakse peamiselt Siluri ja Siluri-Ordoviitsiumi

põhjaveekomplekside vett. Põhjavee seisundit võib lugeda heaks.

Siluri põhjaveekompleks (S): Levib Siluri ladestu lubjakivides ja dolomiitides, ladestu

ülemises osas, mis on tugevalt karstunud ja lõhestunud. Siluri ladestus leviv põhjavesi on

peamisel HCO3-Cl-Na-Mg-Ca ja Cl-HCO3-Na-Mg tüüpi. Vesi on valdavalt mage,

mineraalsusega alla 1 mg/l. Raua sisaldus on suur, ületades tihti joogivees lubatud

väärtuseid.

Siluri-Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekompleks (S-O) levib kogu Siluri veekompleksi all.

Põhjaveekompleks on tähtis veevarustuse allikas Pärnu – Põlva joonest põhja pool ja

samuti Lääne-Eesti saartel. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks koosneb valdavalt

mitmesugustest lubjakividest ja dolomiitidest, mis kohati on tugevasti karstunud ja

lõhestunud. Enamik keemilise koostise komponente jäävad mageda põhjavee levikualal

normi piiridesse. Erandiks on raud, mille mediaaniline sisaldus 0,3 mg/l, mis osutab, et

igas teises puurkaevus ei vasta vesi Eestis kehtivatele joogivee normidele (Feüld – 0,2

mg/l).

Vändra alevi reljeef on tasane väikese langusega kirdest edelasse. Maapinna

absoluutkõrgused on 33-39 m vahemikus. Alljärgnevalt esitatud ehitusgeoloogiliste

10

tingimuste kirjeldus on väljavõte Omandi OÜ 2003.a koostatud geoloogiliste tööde

aruandest.

Vändra alevi lääneserva läbib Vändra jõgi, mille säng on lõikunud aluspõhja kivimeisse.

Sillast põhjapoole jäävas osas on jõgi paisutatud. Jõe veetase oli 1981. a novembris

ülalpool paisu 35,34 m (võib lugeda maksimaalseks) ja allpool 32,78 m. Veetase võib

langeda ca 0,5 m võrra mõõdetust allapoole.

Aluspõhja kivimitest avaneb alamsiluri adavere lademe lubjakivi 0,90-3,70 m sügavusel

maapinnast. Kõige kõrgemal on aluspõhi asula kesk- ja kirdeosas, asudes

absoluutkõrgustel 36,2-38,6 m, kõige sügavamal edelaosas- absoluutkõrgustel 31,2-

33,0 m. Aluspõhja reljeef on edela- ja lõunasuunalise kaldega. Lubjakivi pealmine osa on

mõnekümne sentimeetri paksuselt murenenud. Pinnakatte moodustab põhiliselt moreen,

kohati esineb limnoglatsiaalset peenliiva, saviliiva ja liivsavi.

Saviliivade ja liivasavide ning moreeni esinemissuhete põhjal on Vändra alev jagatud

tinglikult kaheks ehitusgeoloogiliseks piirkonnaks:

• I piirkond haarab enda alla alevi edelaosa, mida läbib Vändra jõgi. Maapinna reljeef

on lainjas, absoluutkõrgus jääb 35,4…39,0 m vahemikku. Viirtekstuuriga valdavalt

kõvaplastne (kohati sitkeplastne) liivsavi ja saviliiv lasub 0,3-1,5 m paksuselt

saviliiv või jämepurdmoreenil. Moreenikihi paksus on 0,2-1,3 m, jämepurrusisaldus

20-70% vahemikus. Moreeni all 1,2-2,3 m sügavusel maapinnast lasub lubjakivi.

Lubjakivi pealispind on kohati ca 0,2 m paksuselt murenenud. Pinnasevee tase asub

valdavalt lubjakivis. Kohati võib pinnasevesi esineda 1 m sügavusel maapinnast.

Kuna saviliiv ja liivsavi on praktiliselt vettpidavad pinnased, siis võib lumesulamis-

ja sademerikkal perioodil esineda täitepinnases ja peenliivas ülavett.

Ehitusgeoloogilised tingimused on pinnaste kandevõime seisukohalt lähtudes head,

vundamentimissügavusse jääb heade geotehniliste omadustega moreen.

• II piirkonda kuulub ülejäänud alevi territoorium. Maapinna absoluutkõrgused on siin

33-39 m vahemikus. Aluspõhja kivimid - alamsiluri adavere lademe lubjakivid,

asuvad 0,9-3,7 m sügavusel maapinnast (valdavalt 2 m sügavusel). Lubjakivi katab

kõvaplastne saviliiv- ja jämepurdmoreen (jämepurru sisaldusega 20-70%). Kohati

esineb moreenil 0,1-1,2 m paksuse kihina peenliiva. Pinnasevee tase on 0,5-3,0 m

sügavusel maapinnast. Sademete või lumesulamisperioodil esineb ülavett

täitepinnases ja peenliivas. Ehitusgeoloogilised tingimused on pinnaste kandevõime

seisukohalt lähtudes head, kuid raskendavaks asjaoluks on siin pinnasevee

esinemine vundamentimissügavuses. Veetasemest madalamal saviliivmoreenis

kaevikunõlvad hästi ei püsi, vajavad kohati kindlustamist.

Pinnaste normatiivne külmumissügavus Vändra alevis on 1,2 m.

Veeandvus

Vastavalt Eesti hüdrogeoloogilisele kaardile (1:400000, EGK 1998) jääb Põhja-Pärnumaa

vald peamiselt Siluri ja Ordoviitsiumi lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihtide

piirkonda. Pärnu-Jaagupi, Halinga ja Vahenurme piirkonnas paiknevad Siluri ja

Ordoviitsiumi lubjakivi, dolomiidi ja mergli kivimikihtides peamiselt mõõduka

veeandvusega veekihtides asuvate puurkaevude erideebitid jäävad valdavalt vahemikku

0,1-0,5 l/s*m. Libatse, Tootsi, Kadjaste ja Suurejõe piirkonna puurkaevude erideebit jääb

vahemikku 0,5-2,0 l/s*m. Lisaks jääb valla kaguosa osaliselt Devoni poorsete kivimite

põhjaveekihtide piirkonda. Devoni liivakivi ja aleuroliidi veekihtides asuvate puurkaevude

erideebitid jäävad vahemikku 0,1-0,5 l/s*m.

2.2. Põhjavesi ja selle kaitstus

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt

kuulub Põhja-Pärnumaa vald peamiselt nõrgalt või keskmiselt kaitstud põhjaveega alade

hulka. Joonisel 1.4 on toodud Põhja-Pärnumaa valla põhjavee kaitstuse kaart.

Vändra alev ning alevist kagu-edelasuunas jääv osa vallast on keskmiselt kaitstud

põhjaveega ala (sh Vihtra, Kaansoo, Sikana külad). Valla lääne- ja loodeosasse jäävad

kaitsmata peamiselt põhjaveega alad (sh osaliselt Kergu ja Kaisma külad). Pärnu-Jaagupi

11

alev, Vahenurme ja Tõrdu küla asuvad nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Nõrgalt kuni

keskmiselt kaitstud põhjaveega alal paiknevad Tootsi alev ning Pärnjõe küla. Libatse,

Sikana ning Kirikumõisa küla paiknevad keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.

Kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alad on eelkõige alvarid, kus

moreenist pinnakatte paksus on alla 2 m. Nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus)

põhjaveega aladel on valdavalt moreenist pinnakatte paksus 2-10 m ning savi või liivsavi

paksus alla 2 m. Keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on

moreenist pinnakatte paksus 10-20 meetrit ning savi ja liivsavi paksus 2-5 meetrit.

Joonis 1.4. Põhjavee kaitstus Põhja-Pärnu valla territooriumil. Allikas: Eesti

Geoloogiakeskuse põhjavee kaitstuse kaart

Põhjaveevaru

Veeseaduse § 204 lg 1 alusel tuleb põhjaveevaru hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või

kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui

500 kuupmeetrit ööpäevas. Vastavalt 06.04.2006. aasta Keskkonnaministeeriumi ministri

käskkirjale nr 400 on Põhja-Pärnumaa vallas kinnitatud põhjaveevaru järgnevalt:

12

Tabel 1.4. Kehtestatud põhjaveevaru

Põhjavee-

maardla

Põhjaveemaardla

piirkond

Veekihi

geoloogiline

indeks

Põhjaveevaru

m3/ööp

Varu

kategooria

ja otstarve

Kasutusaeg

Tootsi Tootsi S 2 000 T1

joogivesi

Kuni 2029

Vändra Vändra

individuaalelamud

S 240 T1

joogivesi

Kuni 2024

Jakobsoni S 900 T1

joogivesi

Kuni 2024

2.3. Pinnavesi

Järved

Põhja-Pärnumaa vallas on keskkonnaportaali andmeil 8 looduslikku järve, millest suurimad

on Kaisma järv (135,3 ha) ning Väikejärv (Kaisma Väikejärv), ülejäänud järved on raba

laukad veepeegli pindalaga alla 5 ha. Lisaks sellele on vallas 33 tehisjärve, enamasti

turbakarjäärides kaevandamise tulemusena tekkinud tehisveekogud.

Kaisma järve koondseisundi hinnanguks on veemajanduskavade meetmeprogrammi

rakendamise ülevaates 2023. aasta kohta „halb“. Mittehea seisundi põhjusena on märgitud

Hg kaugkanne ning sadenemine atmosfäärist.

Väiksemate järvede seisundit ei ole hinnatud.

Vooluveekogud

Kõik 15 Põhja-Pärnumaa valla territooriumit läbivat jõge kuuluvad Lääne-Eesti vesikonda,

neist omakorda Pärnu, Saarjõgi, Sauga, Vändra, Aruküla, Käru, Lintsi, Massu, Mädara,

Mõnuvere (Are) ja Navesti jõed Pärnu alamvesikonda ning Allika, Enge, Kõnnu ja Nurtu

jõed Matsalu alamvesikonda.

Pärnu jõgi (Tarbja paisust suubumiseni merre), Navesti jõgi (Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia

maantee sillast Taadikveres kuni Põltsamaa-Võhma maantee sillani Loopres) ning Saarjõgi

(Tagametsa paisust suubumiseni Navesti jõkke) kuuluvad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Navesti jõgi ja Saarjõgi on ka lõheliste

elupaigana kaitstavad veekogud, Pärnu jõgi on lõheliste ja karpkalalaste elupaigana

kaitstav veekogu.

Pärnu jõgi on Eestis pikkuselt teine (160 km), Võhandu jõe järel. Jõgi saab alguse

Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist ja suubub Pärnu lahte. Kõik teised valda

läbivad jõed suubuvad kas otse või läbi mõne teise vooluveekogu Pärnu jõkke. Pikemad

lisajõed on Navesti (105,8 km), Sauga (78,3 km) ja Lintsi (73,5 km).

Pärnu jõe koondseisundi hinnanguks on veemajanduskavade meetmeprogrammi

rakendamise ülevaates 2023.a. kohta2 Käru jõest suudmeni „halb“. Elustikus on tuvastatud

Cd ja Hg, varasemast benso(a)püreen vees (2020), TBT settes (2020), PBDE elustikus

(2020). Mitte hea seisundi põhjusena on märgitud kontrollimatu heide, kaugkanne.

Navesti jõe koondseisundi hinnanguks on lähtest Loopre maantee sillani „kesine“ ning

Loopre maanteest suudmeni „halb“. Mitte hea seisundi põhjustena on märgitud kaugkanne,

sadenemine atmosfäärist.

Sauga jõe koondseisund on Künnapa kraavist Uru ojani „hea“, lähtest Künnapa kraavini

ja Uru ojast suudmeni „halb“. Vees on tuvastatud perfluorooktaansulfonaat ning elustikus

PBDE ja Hg, varasemast vees benso(a)püreen (2021), settes antratseen (2021). Põhjusi

ei ole tuvastatud.

2 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-

seisundiinfo

13

Saarjõe koondseisund Tagametsa paisust suudmeni on „hea“, lähtest Tagametsa paisuni

„kesine“, mitte hea seisundi põhjuseks on Tagametsa pais.

Vändra jõe koondseisundi hinnang Imsi ojast suudmeni on „hea“ ning lähtest Imsi ojani

„kesine“, mitte hea seisundi põhjuseks on varasemast looduslik häiring seirekohas

(suurveega tekkinud uus säng), vesi seisev, põhi mudane.

Valla lääneosas kulgevad Naravere oja ja Enge jõgi (36 km), mis on Kasari jõe valgala

pinnaveekogud ning väiksemad Taidra peakraav, Elbu oja ja Maima peakraav, mis on Pärnu

jõe valgala pinnaveekogud.

Naravere oja saab alguse Virusaare rabast (Lavassaare soostik). Naravere oja (valgala

pindala 83,8 km2) suubub Enge jõkke (valgala pindala 242 km2), mille ülemjooks paikneb

Pärnumaal (Kaisma Suurjärv) ja alamjooks Raplamaal (suubub Velise jõkke Sääla külas).

Enge jõgi asub kogu ulatuses Lääne-Eesti madalikul ja on mõõduka kaldega. Enge jõe

koondseisundit on hinnatud lõigus Libatse-Valgu maanteeni. Nii Enge jõe kui Naravere oja

koonseisundi hinnang on „hea“.

Põhja-Pärnumaa vallas ei kasutata joogivee saamiseks pinnavett. Pinnaveekogusid

kasutatakse vallas aga reovee ja heitvee suublatena. Tulenevalt veeseaduse (VeeS) § 36 lg 3 on Eesti territoriaalmeri, rannikuvesi, siseveekogud ja piiriveekogude Eestile kuuluvad

osad heitvee suhtes tundlikud suublad.

Tabel 1.5. Heitveesuublad Põhja-Pärnumaa vallas

Registrikood Objekti nimetus ja heitvee liik

Veekasutaja nimi Asukoht Suubla

HVL0675650 Vändra jäätmejaam, sademe- ja drenaaživesi

Eesti Keskkonnateenused AS

Vändra alev Vändra jõgi

HVL0675600 Vändra, heitvesi aktsiaselts Mako Vändra alev Vändra jõgi

HVL0675320 Vihtra, heitvesi aktsiaselts Mako Vihtra küla Pärnu jõgi

HVL0674120 Vahenurme elamud, heitvesi

aktsiaselts Mako Vahenurme küla

Taidra peakraav

HVL0675010 Tootsi alevi biopuhasti, heitvesi

aktsiaselts Mako Tootsi alev Sõmerlaane kraav

HVL0674160 Tehnokeskus, heitvesi Osaühing Halinga Energeetika

Loomse küla Loomse kraav

HVL0675330 Suurejõe elamud, heitvesi

aktsiaselts Mako Suurejõe küla Kunderi kraav

HVL0675240 Pööravere tootmisala väljalask nr 2, sademe ja drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Metsavere küla

Mõnuvere jõgi

HVL0675230 Pööravere tootmisala väljalask nr 1

aktsiaselts Tootsi

Turvas Metsavere küla

Lehuraba peakraav

HVL0673910 Pärnu-Jaagupi jäätmejaama sademevesi

Eesti Keskkonnateenused AS

Pärnu-Jaagupi alev

Elbu oja

HVL0673900 Pärnu-Jaagupi, heitvesi aktsiaselts Mako Pärnu-Jaagupi alev

Elbu oja

HVL0675340 Pärnjõe elamud, heitvesi aktsiaselts Mako Pärnjõe küla Keskuse kraav

HVL0675350 Metsapere farmi septik Eraisik Kaansoo küla Tõkkeoja

HVL0674010 Libatse elamud, heitvesi aktsiaselts Mako Libatse küla Langerma oja

HVL0674290 Lavassaaare väljalask 8 aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Ridalepa oja (Ridalepa jõgi)

14

Registrikood Objekti nimetus ja

heitvee liik

Veekasutaja nimi Asukoht Suubla

HVL7960160

Sõõrike sademevee

väljalask, sademe- ja drenaaživesi

AS Vändra Pitsalu küla Vaki oja

HVL7960031 Langerma farmi sademevesi, sademe ja drenaaživesi

Halinga OÜ Langerma küla Tautsi kraav

HVL0674250

Lavassaare turbatootmisala väljalase 7, sademe- ja drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Maima peakraav

HVL0674240

Lavassaare turbatootmisala

väljalase 6, sademe- ja

drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Maima

peakraav

HVL0674230

Lavassaare turbatootmisala väljalase 5, sademe- ja drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Maima peakraav

HVL0674220

Lavassaare turbatootmisala väljalase 2, sademe- ja drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Maima peakraav

HVL0674210

Lavassaare turbatootmisala

väljalase 1, sademe- ja drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Maima

peakraav

HVL0675470 Kirikumõisa, heitvesi aktsiaselts Mako Kirikumõisa

küla

Vihtra oja

(Suuroja)

HVL0673690 Kergu, heitvesi aktsiaselts Mako Kergu küla Köstri kraav

HVL0675210 Kavasoo turbatootmisala väljalask nr 2

AS Jiffy Products Estonia Rahnoja küla

Pärnu jõgi

HVL0675200 Kavasoo turbatootmisala väljalask nr 1

AS Jiffy Products Estonia Rahnoja küla

Pärnu jõgi

HVL0675450 Kadjaste elamud, heitvesi aktsiaselts Mako Kadjaste küla

Veelase pinnasesse

HVL0675500 Kaansoo, heitvesi aktsiaselts Mako Kaansoo küla Kaansoo oja

HVL0675620

Joogivee töötlusjaama filtrite pesuvee väljalask, heitvesi aktsiaselts Mako Vändra alev

Vändra jõgi

HVL0674140

Halinga turvakodu,

heitvesi aktsiaselts Mako Tõrdu küla Naravere oja

HVL0674070 Ertsma farmi vl, heitvesi Halinga OÜ Ertsma küla Jaani kraav

HVL0674280 Elbu väljalask 13, sademe- ja drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Maima peakraav

HVL0674260

Elbu turbatootmisala väljalase 9, sademe- ja drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Maima peakraav

HVL0674310

Elbu turbatootmisala väljalase 12, sademe- ja drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Taidra peakraav (Uruoja)

15

Registrikood Objekti nimetus ja

heitvee liik

Veekasutaja nimi Asukoht Suubla

HVL0674300

Elbu turbatootmisala

väljalase 11, sademe- ja drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Taidra peakraav (Uruoja)

HVL0674270

Elbu turbatootmisala väljalase 10, sademe- ja drenaaživesi

aktsiaselts Tootsi

Turvas Pitsalu küla

Maima peakraav

HVL0675510 Angerjakasvandus I, kalakasvatus For Angula OÜ Lüüste küla

Jüri kraav

HVL0674670 Anelema karjääri lääneosa, karjäärivesi Osaühing Forek Anelema küla

Angoja

HVL7960158 Kobra dolokivikarjäär, karjäärivesi Kivikandur OÜ Kobra küla

Urtsiko kraav

2.4. Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsealad

Keskkonnaportaali andmetel paiknevad osaliselt või täielikult Põhja-Pärnumaa vallas

järgmised looduskaitsealad:

• Vahenurme looduskaitseala;

• Kergu looduskaitseala;

• Lavassaare looduskaitseala;

• Avaste looduskaitseala;

• Taarikõnnu looduskaitseala;

• Mukri looduskaitseala;

Kavandatavatest looduskaitsealadest on Põhja-Pärnumaa valla territooriumiga seotud:

• Kurgja looduskaitseala;

• Kurgja-Linnutaja looduskaitseala;

• Lavassaare looduskaitseala;

• Metsaelupaikade looduskaitseala;

• Metsaalade looduskaitseala;

• Loodusmetsade looduskaitseala.

Lisaks on kavandamisel Mädara luite maastikukaitseala loomine.

Põhja-Pärnumaa territooriumil on osa Soomaa Rahvuspargist (loodud 1993. a Vahe-Eesti

edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks).

Maastikukaitsealadest paiknevad vallas Mukri ja Saarjõe maastikukaitsealad.

Tõrdu külas paikneb kaitstav Halinga põlispuude grupp (end. Halinga park). Kõnnu külas

paikneb kaitstav Kõnnu puistu. Uuendamata piiridega parkide, puistute ja arboreetumite

kategooriast paiknevad vallas Vändra park ja Kurgja kalmistu metsapark ning Kurgja

kalmistu põlispuud.

Rahvusvahelise tähtsusega kaitsealadest Põhja-Pärnumaa vald seotud järgnevatega:

• Avaste loodusala

• Kaisma loodusala

• Lavassaare linnuala

• Lavassaare loodusala

• Linnumängu loodusala

• Mukri loodusala

• Mõrdama loodusala

• Nõlvasoo loodusala

• Oese soo loodusala

• Pärnu jõe loodusala

• Saarjõe loodusala

16

• Selja-Põdra loodusala

• Soomaa linnuala

• Soomaa loodusala

• Soomaa Rahvuspark

• Taarikõnnu loodusala

• Taarikõnnu-Kaisma linnuala

• Tellissaare loodusala

• Tuhu-Kesu linnuala

• Vahenurme loodusala

• Ämmamäe loodusala

Kaitsealused pargid paiknevad Enge, Aasa, Pööravere ja Sikana külas.

Kaitsealuste liikide püsielupaiku on valla territooriumil registreeritud 65, üldjuhul on

tegemist hajaasustuses elavate liikidega (metsis, must-toonekurg, erinevad kotkaliigid,

kanakull jt).

Vääriselupaiku on registreeritud 334.

Kaitstavaid loodusobjekte on registreeritud 21 (puud või puudegrupid, rändrahnud).

Üldjuhul paiknevad kaitstavad loodusobjektid/kaitsealad ja vääriselupaigad

hajaasustusega aladel, kuid need võivad paikneda sademevee ärajuhtimiseks kasutatavate

kraavide läheduses.

Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse on kantud Pärnu

jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre ja Saarjõgi Tagametsa paisust suubumiseni Navesti

jõkke.

3. Õiguslik baas

3.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid

ÜVK kava tugineb põhiliselt järgmistele õigusaktidele:

• kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;

• veeseadus;

• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;

• jäätmeseadus;

• keskkonnatasude seadus;

• planeerimisseadus;

• ehitusseadustik;

• maaparandusseadus;

• keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

• looduskaitseseadus;

• keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;

• keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50, kehtiv alates 11.10.2019 „Veehaarde

sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde

sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala ja valgala ulatus ning

piirid“;

• keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni,

puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja

ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise,

rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise

korra ning puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa

taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või

kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse

kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise

vormid“;

17

• keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud

ulatus“;

• sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded

ning analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“ (edaspidi määrus nr

61);

• keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi

piirväärtused“;

• keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende

eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele

vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate

väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused,

põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused

põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme

määramise põhimõtted“;

• keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning

heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

Pärnu maakonnaplaneering

Riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-

4/74 maakonnaplaneeringu Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-

Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna

vallas. Pärnu maakonna planeeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete

ja suundumuste määratlemine aastani 2030+. Planeering on loogiliseks jätkuks

21.12.1998 kehtestatud maakonnaplaneeringule ja seda täpsustavatele

teemaplaneeringutele. Maakonnaplaneering on kohalike omavalitsuste üldplaneeringute

koostamise aluseks. Sellega on vaja arvestada ka riigi ja kohalike omavalitsuste

arengudokumentide koostamisel.

Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine"

Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine". Rail Baltica

maakonnaplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Seletuskirjas on kirjeldatud

planeeringulahendus omavalitsuste kaupa. Eraldi joonised (mõõtkavas 1:20 000) on

koostatud enne 2017. a haldusreformi eksisteerinud kohalike omavalitsusüksuste

territooriumitele jäävate trassilõikude osas.

3.2. Põhja-Pärnumaa valla õigusaktid ja lepingud

Alljärgnevalt on esile toodud Põhja-Pärnumaa vallas juba kehtestatud või siis kehtestamist

vajavad õigusaktid ning samuti Põhja-Pärnumaa valla ja vee-ettevõtte vahelised juba

sõlmitud või siis sõlmimist vajavad lepingud. Ülevaade sisaldab ka muid dokumente ja

lepinguid, mis on vajalikud veemajanduse ja vee-ettevõtluse reguleerimiseks.

Kehtivad:

• Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030 ja eelarvestrateegia 2025-2028

aastani kinnitamine (Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.09.2024 määrus nr 12);

• Põhja-Pärnumaa valla põhimäärus (Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 19.02.2020

määrus nr 7);

• Põhja-Pärnumaa valla heakorraeeskiri (Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 21.08.2019

määrus nr 15);

• Põhja-Pärnumaa valla kaevetööde eeskiri (Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu

21.08.2019 määrus nr 14);

• Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 11.09.2018

määrus nr 28);

18

• Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (Põhja-

Pärnumaa Vallavolikogu 22.01.2020 määrus nr 2);

• Põhja-Pärnumaa valla jäätmekava aastateks 2024-2029 kinnitamine (Põhja-

Pärnumaa Vallavolikogu 20.03.2024 määrus nr 4);

• Põhja-Pärnumaa valla jäätmehoolduseeskiri (Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu

16.03.2022 määrus nr 4).

3.3. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ja meetmeprogramm

Eestis on kolm vesikonda: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. Põhja-Pärnumaa vald

asub Lääne-Eesti vesikonnas.

Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavad ja

veemajanduskava eesmärkide saavutamist toetav meetmeprogramm kinnitati 07.10.2022

käskkirjaga nr 357. 2022-2027 veemajanduskavade eesmärgiks on pinna- ja põhjavee

vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee

tagamine.

Vee-ettevõtjate roll meetmekava eesmärkide saavutamisel on keskkonnakaitselubade (sh

komplekslubade) tingimuste täitmine.

Kohaliku omavalitsuse oluliseks rolliks on vee-ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine.

Veesektor peab suutma täita joogivee ja asulareovee puhastamise direktiivi ka pikas

perspektiivis.

Lisaks on kohaliku omavalitsuse rolliks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja

ja reovee kohtkäitluse eeskirjade kehtestamine ja ajakohastamine ning kohtkäitlejate üle

arvestuse pidamine ja aruandlus.

Põhimeetmetena on oluline ühiskanalisatsiooni väljaehitamine reoveekogumisaladel ja

ühiskanalisatsiooniga liitumise tagamine ning sademeveekanalisatsiooni arendamine.

Sademevee süsteemide arendamisel on vajalik suurendada sademevee viibeaega ning

oluliste taristuobjektide korral eelpuhastuse rakendamine: settetiigid, liiva- ja õlipüüdurid

vm.

Kohalik omavalitsus peab üldplaneeringutes arvestama veekaitsemeetmetega. Sademevee

(immutamise) ja muud vajalikud veekaitsemeetmed tuleb siduda üldplaneeringutesse, et

pikemas perspektiivis oleks tagatud probleemide vaba asustuse suunamine.

Hinnatakse purgimissõlmede asukohtade ajakohasust ja vajadusel rajatakse täiendavalt

uusi, et oleks täidetud veeseaduse § 105 nõuded, millest lähtuvalt peab olema tagatud

tingimus, et lähim purgimissõlm asub mitte kaugemal kui 30 kilomeetrit.

3.4. Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed Põhja-Pärnumaa vallas paikneb üks üle 2000 ie ning 8 alla 2000 ie“ reoveekogumisala.

Põhja-Pärnumaa valla reoveekogumisaladest annab ülevaate järgnev tabel,

reoveekogumisalade piirid on kajastatud lisades esitatud joonistel.

Tabel 3.1. Reoveekogumisalad Põhja-Pärnumaa vallas.

Reoveekogumis

ala

nimetus

Registrikood Pindala

(ha)

Reostus-

koormus

Põhja-Pärnumaa valla asula(d)

reoveekogumisalal

Vändra RKA0670297 204,4 2605 Vändra alev, Allikõnnu küla,

Kalmaru küla, Kirikumõisa küla,

Rätsepa küla

Vihtra RKA0670318 18,4 270 Vihtra küla

Vahenurme RKA0670281 13 550 Vahenurme küla

Tootsi RKA0670280 30,4 1000 Tootsi alev, Metsaküla küla

Suurejõe RKA0670317 11,2 135 Suurejõe küla

Pärnu-Jaagupi RKA0670283 117,7 1540 Pärnu-Jaagupi alev

Pärnjõe RKA0670316 13,8 140 Pärnjõe küla

Libatse RKA0670282 34,6 930 Libatse küla

19

Reoveekogumis

ala

nimetus

Registrikood Pindala

(ha)

Reostus-

koormus

Põhja-Pärnumaa valla asula(d)

reoveekogumisalal

Kergu RKA0670282 12 120 Kergu küla

Andmed: Keskkonnaregister

Vastavalt Veeseadusele tuleb alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel

ühiskanalisatsioon ja reoveepuhasti hoida tehniliselt heas seisukorras, tagamaks reovee

nõuetekohane käitlemine. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peab reovee tekitaja

reoveekogumisala piirkonnas reovee koguma lekkekindlasse kogumismahutisse ja

korraldama selle äraveo. Lisaks võib ühiskanalisatsiooni puudumisel reoveekogumisaladel

reostuskoormusega alla 2000 ie nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt

bioloogiliselt puhastatud reovett. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel

tiheasustusaladel peab kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel reovee enne

immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama, juhul kui heitvett immutatakse pinnasesse

kuni 10 m3 ööpäevas. Lisaks võib nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada

ka mehaaniliselt puhastatud olmereovett (v.a. vesikäimlast pärit reovesi). Sealjuures tuleb

arvestada, et heit- ja sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m

ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

Purgimissõlmed asuvad Vändra ja Pärnu-Jaagupi reoveepuhasti juures.

3.5. Vee erikasutuse keskkonnaload

Vee erikasutusõiguse aluseks on vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi: veeluba), mis

on vajalik vastavalt veeseaduses §-s 187 nimetatud juhtudel. AS Mako kehtivad veeload

on toodud Tabelis 3.2.

Tabel 3.2. AS Mako vee erikasutuse keskkonnaload ja keskkonnakompleksload

Põhja-Pärnumaa vallas

Vee

erikasutusloa nr

Vee erikasutuse piirkond Veeloa kehtivuse

alguse ja lõpu

kuupäev

L.VV/329682 Vihtra, Suurejõe, Kaansoo, Kadjaste, Vaki,

Pärnjõe, Kergu, Kaisma, Võidula, Kirikumõisa

küla

01.01.2018-

tähtajatu

L.VV/328560 Tootsi alev 01.01.2017-

tähtajatu

L.VV/328088 Vändra alev 01.10.2016-

tähtajatu

L.VV/327363 Pärnu-Jaagupi alevik, Vahenurme küla, Libatse

küla, Tõrdu küla

01.04.2016-

tähtajatu

Andmed: Kotkas (04.03.2025 seisuga)

20

4. Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olukorra

kirjeldus

4.1. Üldist

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Peatükis 5 käsitletakse Põhja-Pärnumaa valla olemasolevate ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonirajatiste seisukorda. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Pärnu-Jaagupi,

Tootsi ja Vändra alevite ning Libatse, Vahenurme, Tõrdu, Vihtra, Pärnjõe, Suurejõe,

Kadjaste, Kergu, Kaisma, Kaansoo, Vaki, Kirikumõisa, Võidula, Sikana, Allikõnnu, Rätsepa

külades. ÜVK-rajatiste asukohad ja reoveekogumisalade piirid on näidatud Lisa 1 joonistel,

nendest tuleb lähtuda edasisi investeeringuplaane tehes.

Andmed Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemide olemasoleva

seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad AS-lt Mako ja Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsuselt.

Sademeveekanalisatsioon Sademevesi juhitakse kogu valla ulatuses läbi kraavide või sademeveetorustike

veekogudesse või eesvooludesse ja kraavidesse. Kui põllumaa jaoks ehitatud

kuivendussüsteemid ei taga vajalikku liigvee äravoolu, tuleb sademeveekanalisatsiooni

kavandamisel tagada sademevee ärajuhtimine sellise eesvooluni, mis suudab vastu võtta

vajaliku vee koguse. Planeeritavatest ja rekonstrueeritavatest parklatest kogunev

sademevesi tuleb puhastada õli-liivapüüduritega. Maapinna planeerimisel tuleb tagada vee

äravool loomulikus suunas, mitte takistada vee äravoolu või tekitada tammi. Sademevett

ei tohi suunata naaberkinnistule. Piirkonda sobiva lahenduse valikul tuleb lähtuda

olemasolevatest võimalustest, pinnase eripärast ja pinnavormidest, olemasolevast

taristust ja mitmetest teguritest, mis määravad ära lahenduse teostatavuse, võimalused

ja tehnilise lahenduse.

Käesoleva ÜVK arendamise kavaga määratakse vee-ettevõtte tegevuspiirkonnas asuvad ja

avalikus huvis kasutatavad sademevee rajatised ühiskanalisatsiooni osaks.

Ühiskanalisatsiooni osaks määratud rajatisteks on sademevee kraavid, sademeveetorud,

sh drenaažitorud, sademevee restkaevud, sademevee vaatluskaevud ning sademevee

pumplad.

Ühiskanalisatsiooni osaks ei määrata:

• maaparandussüsteeme maaparandusseaduse tähenduses;

• Transpordiameti kinnistutel või riigimaantee koosseisus asuvaid rajatisi;

• kinnistu tarbeks spetsiaalselt ehitatud sademevee rajatisi (sh avalikul tänaval/teel

asuvaid, kui avalikult kasutataval maal ei ole rajatisega ühendatud ühtegi avalikul teel

asuvat restkaevu);

• kaugkütte süsteemi drenaažitorustikke, äriühingutele/ettevõtetele kuuluvaid

sademevee rajatisi;

• ühiskanalisatsiooni osaks ei ole erakinnistutel olevad lokaalsed

sademeveesüsteemid (sh drenaažisüsteemid) ning looduslikud veekogud (ojad, jõed,

järved).

Piirkondades, kus puudub sademeveekanalisatsioon, on lahenduseks sademevee

pinnasesse immutamine.

Põhja-Pärnumaa valla asulates kasutatakse sademevee ärajuhtimisel peamiselt kraave.

Kraavid vajavad hooldamist, lõiguti on kraavid võsa täis kasvanud.

Tabel 4.1. Sademevee kraavid (ÜVK osa)

Asum/küla Kraavide pikkus jm Valgalasid tk

Vändra 4332 7

Tootsi 360 2

21

Libatse 200 1

Vahenurme 250 1

Pärnjõe 1465 3

Suurejõe 1095 3

Kaisma 430 1

KOKKU 8132 18

Lahkvoolseid sademevee torustikke on rajatud 6 asula territooriumil.

Tabel 4.2. Sademevee torustikud

Asum/küla Sademeveetorustik jm Drenaaž jm Valgalasid tk

Vändra 510 2

Tootsi 2429 3

Pärnu-Jaagupi 1500 2

Libatse 400 155 1

Vahenurme 475 1

Pärnjõe 475 200 2

KOKKU 5789 355 11

Sademevee kvaliteet

Sademevee suublasse juhtimise nõuded on reguleeritud veeseaduse §-s 129, mille

kohaselt suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019

määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-

ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud sademevee saasteainesisalduse

piirväärtustele ja vee erikasutuse keskkonnaloaga (veeloaga) või kompleksloaga määratud

heitkogustele. Veeluba on veeseaduse kohaselt muuhulgas kohustuslik siis, kui juhitakse

suublasse saasteaineid ning kui suublasse juhitakse sademevett jäätmekäitlusmaalt,

tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest,

kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Sademevee suublasse juhtimisel tuleb

tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks.

Valgalade kaardistamine

Käesoleva töö käigus kaardistati tiheasustusala sademeveesüsteeme valgalade põhiselt

ning anti igale valgalale hinnang 5 palli süsteemis:

5 – väga hea;

4 – hea;

3 – rahuldav;

2 – kesine;

1 – halb.

Sademeveesüsteemide valgalade hinnanguid Põhja-Pärnumaa valla asulate lõikes

iseloomustab alljärgnev tabel:

Tabel 4.3. Sademeveesüsteemide valgalade hinnangute koondtabel

Asum/küla Valgalasid

kokku

Väga

hea

Hea Rahuldav Kesine Halb

Vändra 8 1 6 1

Tootsi 3 1 2

Pärnu-

Jaagupi

2 2

Libatse 2 1 1

Vahenurme 1 1

Pärnjõe 3 3

Suurejõe 3 3

22

Kaisma 1 1

Kokku 22 0 3 17 3 0

Lisas 3 on toodud peamised andmed valgalade kohta (pindala, sademeveetorustike pikkus,

kraavide pikkus, drenaaži pikkus, suubla, valgala sademeveesüsteemide seisukorra

hinnang).

Tuletõrje veevarustus Põhja-Pärnumaa valla ÜVK piirkonnas peab normikohane tuletõrje veevarustus vastama

perspektiivselt Eesti standardile EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus”. Üheastmeliste puurkaevpumplate korral pole tehniliselt võimalik

tuletõrjevee tagamine vastavalt standardi nõuetele ühisveevõrgu baasil. Seega jääb

ainsaks võimaluseks kasutada tuletõrje veemahuteid ja looduslikke veevõtukohti.

Torustike ja pumplate dimensioneerimisel on arvestatud, et vajalik tulekustutusvee

vooluhulk on:

• korruselamute, ühiskondlike hoonete ja äri-/tootmishoonete piirkonnas – 15 l/s;

• 1-2 korruseliste elamute piirkonnas 10 l/s.

Veevõrgus ei tohi vabarõhk tulekahju ajal veevõtupunktis (hüdrandis või kinnistu

liitumispunktis) langeda alla 100 kPa (rõhukõrgus 10 m veesammast).

Mahutite mahu arvutamisel on arvestatud, et neis oleks lisaks tarbevee reguleermahule

pidevalt tagatud ka vajalik tulekustutusvee hulk:

• 1-2 korruseliste elamute piirkonnas Qtuli = 10 x 3,6 x 3 = 108 m3;

• muul juhul Qtuli = 15 x 3,6 x 3 = 162 m3.

Veevärgi ehitusprojektile tuleb lisada veevärgi haldaja kinnitus vajaliku koguse veehulga

kättesaadavuse kohta ja veevõtu tingimused.

Ühisveevärgi kasutamist kustutusvee allikana tuleb põhjalikult kaaluda, arvestades

veevõrgu hüdraulilist režiimi, veetarbimist ja alternatiivsete veeallikate kasutamise

võimalusi. Juhul kui vooluhulgad on kustutusvee jaoks väga suured võrreldes igapäevase

veevajadusega, tuleb kaaluda muid võimalikke lahendusi.

Tuletõrjehüdrantide vahelised kaugused ühisveevärgi jaotustorustikul ei tohi ületada 200

m, arvestusega, et kõik hooned ja rajatised, mille puhul on nõutud välimine kustutusvesi,

ei tohi olla kaugemal kui 100 m kasutatavast tuletõrje veevõtukohast.

Ehituspiirkondade tuletõrje veevarustus lahendatakse vastavuses tuleohutuse nõuetele

detailplaneeringutes. Veevõtukohtadele tuleb tagada juurdepääs koos vajalike

ümberpööramisplatsidega.

Oluline on tuletõrje veevõtukohtade rajamine ja hooldamine, eriti hajaasustuses väljaspool

nõuetekohaste veevarustussüsteemidega varustatud piirkondi. Varem välja ehitatud

tuletõrjevee mahutid vajavad ülevaatamist, et anda hinnang nende tehnilisele seisundile

ja edaspidisele kasutatavusele. Selleks tuleb koostada eraldi uuring.

Tuletõrje veevarustus on Põhja-Pärnumaa valla külades algselt lahendatud tuletõrje

veemahutite ja pinnaveekogude baasil. Veemahutite täitmise ja tühjendamise pumbad on

kas amortiseerunud või demonteeritud, veemahutid vajavad renoveerimist.

4.2. Vändra reoveekogumisala Vändra alevi reoveekogumisala reostuskoormus on 2605 inimekvivalenti (edaspidi: ie) ning

pindala 204,4 ha. Suurima osa Vändra reoveekogumisalast moodustab Vändra alevi

territoorium, lisaks paiknevad reoveekogumisalal Vändra aleviga piirnevad Allikõnnu,

Kalmaru, Kirikumõisa ja Rätsepa külade tiheasustusalad. Vändra alevi ÜVK süsteemidega

on ühendatud ka Rätsepa küla Vändra aleviga piirneva ala kinnistud, Kalmaru küla Vana

tn elamud ning Allikõnnu küla tööstuspiirkond.

Vändra alevis elab 01.01.2025. aasta seisuga 1906 elanikku. Allikõnnu külas elab

01.01.2025. aasta seisuga 53 inimest, Kalmaru külas 67 ning Rätsepa külas 65 inimest.

Vändra reoveekogumisalal on põhjavesi peamiselt keskmiselt kaitstud.

23

Ühisveevärk

Ühisveevärki kasutavad ca 98% alevi elanikest. Vändra alevis on ühisveevärgiga kaetud

kogu Vändra jõe idapoolne tiheasustuspiirkond kuni alevi administratiivpiirini. Samuti saab

vee ühisveevärgist jõe vastaskaldal asuv AS Wendre. Lisaks Vändra alevi territooriumile

saavad alevi ühisveevärgist vee ka vahetus läheduses asuvad:

1) Allikõnnu küla veetarbijad (endine EPT piirkond), kus on kaks eraldiseisvat veevõrku:

- Mudiste–Suure-Jaani-Vändra maanteest põhjapool asuv tootmispiirkond saab vee

Vändra alevi veevõrgust.

- Maanteest lõunapool asuv tehnobaasi piirkond (Ülevaatuse, Tehnobaasi jt

kinnistud) saab osaliselt vee Tehnopargi puurkaevu-pumplast (katastri nr 7995).

Elanikke antud piirkonnas ühisveevarustusega liitunud ei ole.

2) Rätsepa küla Vändra aleviga piirneva ala kinnistud;

3) Kalmaru küla Vana tn elamud.

Veetorustikud Ühisveevärgi torustike kogupikkus on 25,65 km. Vändra reoveekogumisalal ehitati aastatel

2009-2012 ca 9730 m ning rekonstrueeriti 9180 m veetorustikke.

Aastatel 2019-2020 ühendati ühisveevärgiga J. V. Jannseni tn 9 ridaelamu ja J. V. Jannseni

tn 7 (OÜ Felandia).

Rekonstrueerimist vajab veetorustik Pärnu-Paide mnt piirkonnas.

Allikõnnu küla ühisveevärgi torustike kogupikkus on ca 1350 meetrit, millest ca 335

meetrit moodustab 2012.a. rekonstrueeritud ühendustorustik Vändra alevi ühisveevärgiga.

Ühendustorustik on rajatud plasttorudest läbimõõduga De110 mm. Mujal on osaliselt

ühisveevärgi torustikke rekonstrueeritud plasttorude sisselükkamise teel. Tööstuspiirkonna

veevõrk rekonstrueeriti aastatel 2019-2020.

Rätsepa küla Jussilepiku piirkond (8 kinnistut) on ühendati aastatel (2019-2020) Vändra

alevi veevõrguga.

Kalmaru küla Vana tn elamud (4 kinnistut) ühendati Vändra alevi ühisveevärgiga samuti

aastatel 2019-2020.

Puurkaev-pumplad Vändra alev saab vee kolme puurkaevuga (katastri nr 6673, 6674, 6675) Jakobsoni

veehaardest. Vajadusel on võimalik veevarustuses kasutada Nurme (katastri nr 7992) ja

Turu tn puurkaevu (katastri nr 6670). Nurme ja Turu tn puurkaevu vett ei töödelda.

Alevi ühisveevärgi puurkaev-pumplate andmed on esitatud tabelis 4.4.

Tabel 4.4. Vändra alevi puurkaev-pumplate andmed

PK-1

Jakobsoni

PK-2

Jakobsoni

PK-3

Jakobsoni

PK-7

Nurme

PK-4

Turu

Puurkaevu katastri nr 6673 6675 6674 7992 6670

Passi nr 5730 5754 5743 4677

Ehitusaeg, a 1986 1987 1987 1978 1979

Maapinna kõrgusmärk,

m abs

38 38 38

Sügavus, m 120 50 m 120 m 22 265

Ekspluateeritav

veekompleks

S S S S S-O

Sanitaarkaitseala ulatus,

m

50 50 50 50 10

Suurim lubatud tootlus

(PK passis), m3/h

12 16 15

Lubatud veevõtt (m3/a) 160 000 93 600

Veevõtt 2024. a. (m3/a) 29 414 29 414 29 414 29 414 0

24

PK-1

Jakobsoni

PK-2

Jakobsoni

PK-3

Jakobsoni

PK-7

Nurme

PK-4

Turu

Staatiline veepind, m 2,5 3 3,3

Pumba paigaldussügavus,

m

48 36 44

Pumba mark ja läbimõõt KSB UPA

150-12/6

KSB UPA

150-12/6,

KSB UPA

150-12/6,

(3“)

Pumba võimsus, kW 3,0 3,0 3,0

Pumba tootlus, m3/h 16 18 16

Pumba paigaldusaeg, a 2001 2001 2001 2002

Puurkaev-pumplate tehniline seisukord on hea nii hoonete kui seadmete osas.

Jakobsoni veehaarde projektikohane sanitaarkaitseala ulatus on 160 m. Jakobsoni

veehaare on ümbritsetud võrkaiaga (kaugus puurkaevudest 50-70 m), väljaspool aeda

kasvab mets. Sanitaarkaitsealale kehtestatud nõuded on täidetud.

Veetöötlusjaam Jakobsoni veehaardest pumbatav vesi töödeldakse veetöötlusjaamas (VTJ). Vee

töötlemisega vähendatakse toorvee rauasisaldust ning eraldatakse väävelvesinik ja

süsihappegaas. VTJ asub Jakobsoni veehaarde kinnistul. VTJ seadmete töö on täielikult

automatiseeritud.

VTJ on rajatud 2001. aastal. Veetöötlusjaama koos survetõstepumplaga parendati aastatel

2009-2012. Rekonstrueerimise käigus paigaldati jaama uus kompaktne aeraator-

degasaatorseade (torn-tüüpi aeraator koos ventilaatoriga jäeti reservi). Vesi juhitakse läbi

injektori, mille kaudu imetakse vette õhuhapnikku. Edasi suunatakse vesi separaatorisse,

milles eraldatakse vees olevad gaasid ja mittereageerinud õhk. Õhustatud vesi kogutakse

olemasolevasse vee kontaktmahutisse, sealt pumpavad rõhutõstepumbad (2 töö-, 1

reservpump) vee katalüütilise täidisega rauaeraldusfiltritesse. Filtreid uhutakse

joogiveemahutist võetava veega. Uhtepumba jõudlus on 85 m3/h ja tõstekõrgus 10 m.

Veetöötlusjaama toiteks annavad toorvee 3 puurkaevu, millest 2 töötavad korraga ja 1 on

reservis. Puurkaevupumbad töötavad vaheldumisi, et pumpasid ühtlaselt koormata. VTJ

tavajõudluseks on arvestatud 400 m3/d, suurim ööpäevane jõudlus on 600 m3/d. Jõudlus

rahuldab ka alevi perspektiivset veevajadust.

VTJ-st veevõrku suunatavat vett on vajaduse korral võimalik desinfitseerida nii

ultraviolettkiirgusseadmete, kui ka NaOCl-lahuse doseerimisseadmetega. Tulekahju

olukorras antakse vesi otse võrku UV-seadet läbimata.

VTJ juhtimissüsteem rekonstrueeriti 2020. aastal, vahetati kontroller, uuendati tarkvara.

VTJ rajatised ja põhiseadmed on tehniliselt korras.

25

Foto 1. Veetöötlusjaama sisevaade I Foto 2. Veetöötlusjaama sisevaade II

26

Foto 3. Ultraviolettseade

Veemahutid Töödeldud vesi juhitakse maapealsetesse veemahutitesse. Jaamas on kaks mahutit,

kumbki mahuga 150 m3 (kasulik kogumaht – 2*130=260 m3).

Reservuaarides hoitav nõutud tuletõrjeveemaht on 213 m3.

Tuletõrjeveevaru on arvestatud järgmiselt:

- 3 h tuletõrjevee hulk on 162 m3 (3x15 l/s x 3,6),

- 3 h maksimaalne veetarbimine koos tuletõrjevee hulgaga on kokku 303 m3,

- arvestades 3 h veekäitlusseadmete tootlikkust antakse reservuaaridesse juurde 3x30=90

m3,

- tuletõrjeveevaru koos maksimaalse veetarbimisega on 213 m3 (Vtt=303-90).

Reguleerivaks mahuks on kokku 47 m3 (Vr=260-213) ehk mõlemas reservuaaris 23,5 m3.

Survetõstepumpla Tingituna maapinna tasasest reljeefist asub kogu alevi veevärk ühes survetsoonis.

Veevõrgurõhku hoitakse 2,8-3 bar piirides. Pumpla asub Jakobsoni veehaarde

veetöötlusjaamas.

Vee pumpamiseks alevivõrku on paigaldatud kaks võrgupumpa, mille pöörlemiskiirust

juhitakse vastavalt rõhule sagedusmuunduriga. Võrgupumbad töötavad vaheldumisi, et

võrdselt koormust jagada.

Tuletõrjeolukorra tarbeks on paigaldatud lisaks võrgupumpadele kaks samasugust

tuletõrjepumpa. Tuletõrjepumbad on varustatud sujuvkäivitusega.

27

Pumpade parameetrid on järgmised:

- jõudlus 45 m3/h

- tõstekõrgus 34 m

- pöörded 2900 p/min

- mootori võimsus 7,5 kW

Kolme pumba koostöö peab andma tuletõrjeks koos maksimaalse tarbimisega vajaliku

veehulga Qmaks=101 m3/h, üks neljast pumbast on reservis.

Pumpla põhiseadmed on nüüdisaegsed ja tehniliselt heas korras.

Joogivee kvaliteet Tabelis 4.5 on toodud 2024. aastal teostatud joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on

võetud Vändra alevi ühisveevärgist. Terviseameti 29.01.2025 üldhinnangu alusel on

Terviseameti 29.01.2025 üldhinnangu alusel on Vändra alevi ühisveevärgivee kvaliteet

vastav.

28

Tabel 4.5. Vändra joogivee kvaliteet ühisveevärgis

Näitaja ja

ühik

V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

T e rv

is e k e s k u s

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d

M ü ra

k a ru

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

H o o le

k a n d e k ü la

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d R

u k k il il l

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

T e rv

is e k e s k u s

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d

M ü ra

k a ru

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

H o o le

k a n d e k ü la

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d R

u k k il il l

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

0 3 .1

2 2

0 2 4

P ii rs

is a ld

u s *

Ammoonium

mg/l

<0.011 0,5

Oksüdeeri-

tavus

mgO2/l

2,9 5,0

Elektri-

juhtivus

20 °C μS/cm 654 655 654 682 627 619 648 620 658 653 686 654 650 658 672 685 2500

Fluoriid

mg/l

1,1 1,5

Kloriid mg/l 27 250

Sulfaadid

mg/l

250

Hägusus

NHÜ <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5

Lõhnaläve

indeks TON 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Maitseläve

indeks TFN 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 <2 1 1 1 1 <2

Värvus

Pt/Co

skaala, mg/l Pt 6 7 7 6 8 8 8 8 <2 <2 <2 7 8 7 8 6

29

Näitaja ja

ühik V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

T e rv

is e k e s k u s

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d

M ü ra

k a ru

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

H o o le

k a n d e k ü la

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d R

u k k il il l

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra

T e rv

is e k e s k u s

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d

M ü ra

k a ru

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

2 4 .0

9 .2

0 2 4

V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

H o o le

k a n d e k ü la

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d R

u k k il il l

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

1 1 .1

1 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

0 3 .1

2 2

0 2 4

P ii rs

is a ld

u s *

Naatrium

mg/l

190 200

Mangaan

μg/l

2,3 50

Raud μg/l 11 16 31 200

Nitraat

mg/l

1,7 50

Nitrit mg/l 0,043 0,5

pH pH ühik 7,5 7,4 7,4 7,4 7,5 7,5 7,5 7,4 7,5 7,5 7,5 7,4 7,4 7,5 7,5 7,5

≥ 6,5 ja

≤ 9,5

Coli-

laadsed

bakterid

PMÜ/100

ml 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Soole

enterokokid

PMÜ/100

ml 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Escherichia

coli arv/100

ml 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

30

Näitaja ja

ühik V ä n d ra

v e e tö

ö tl u s ja

a m

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

T e rv

is e k e s k u s

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

L a s te

a e d

M ü ra

k a ru

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

G ü m

n a a s iu

m

1 1 .0

3 .2

0 2 4

V ä n d ra

H o o le

k a n d e k ü la

0 3 .0

6 .2

0 2 4

V ä n d ra