Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta seisukoha küsimine (Linnumäe küla, Kasela)

22-91 Kasela_Hiiumaa_booklet 11.03.pdf

GSPublisherVersion 749.0.51.95

ARHITEKTID Margo Koppel Kaidi Põder Kristiane Karine Kand

+372 55 609 310 [email protected]

PROJEKTEERIJA Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ Maakri 19, Tallinn 10145 Reg. nr. : 14727651 MTR: EEP004231

TELLIJA Eurosec OÜ +372 50 555 40 [email protected]

DETAILPLANEERINGU ESKIIS KÄRDLA ÄRIPARK Kasela kinnistu, Linnumäe küla, Hiiumaa Töö nr: 22-91 03.2025 V01

KONTSEPT arhitektuuribüroo

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

SISUKORD

1 alusandmed

2 analüüsid

3 referents

4 kontseptsioon

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

ALUSANDMED

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

KINNISTU ANDMED

Aadress: Kasela, Linnumäe küla, Hiiumaa Katastritunnus: 63901:001:1047 Sihtotstarve: Maatulundusmaa 100% Pindala: 40 000 m2 ehk 4,00 ha

ÜLDINE OLUKORD Kasela kinnistu asub Hiiumaa maakonnas, Linnumäe külas Kärdla keskuse ca 1 km lähedal. Idapoolsed naaberkinnistud on enamasti hoonestamata, Kärdla keskusele lähemale lääne poole hoonestustihedus suureneb.

Olemasolev hoonestamata kinnistu (63901:001:1047) omanik soovib muuta sihtotstarvet ning jagada üheksaks krundiks.

Kasela kinnistu on ühtlase väikse kaldega lõuna suunas ja maapinna kõrgusmärgid varieeruvad ca 2,5 m ulatuses, ca 6,5 kuni 9,0 abs/m. Kinnistu asub kõrge radooni tasemega territooriumil. Kärdla linna lähedasel alal on see üle 30 kBq/m³. Seega on antud alal otstarbekas kaaluda detailsemate uuringute tegemist ning vajadusel hoonete radoonikaitse meetmete rakendamist.

PROJEKTI LÄHTEALUSED

Kinnistule planeeritava hoone eskiisi aluseks on : • Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus, 2021.a

alusandmed

Valla soovid: • Kinnistu paikneb sissesõidu väga vaadeldaval kohal ja jääb Kärdla väravaks ja kujundab Kärdla nägu

Piirangud: • Üldplaneeringuga on ette nähtud kinnistu lõuna poole paralleelselt Heltermaa maanteega kergliiklus tee (tervisespordi rada) • Elamumaakrundi minimaalne suurus on 1500 m2

• Ei tohi kavandada suuremaid häiringuid põhjustavaid ehitisi, suuregabariidilidi lao- ja tööstushooneid, põllumajandushooneid

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

Lehtma sadam

Tubala

Tareste

Kärdla Hausma

Kärdla lennujaam

jk SR

vh

LAUTRI KOHT

SADAM

SUPLUSKOHT

KÄRDLA LINNA PIIR

TÄHISTUS

VALLA PIIR

LINNAGA FUNKTSIONAALSELT

LENNUJAAM

SEOTUD ALADE SKEEM LINNAGA FUKTSIONAALSELT 26

07 - 37

OÜ

07.10.2005.a. VÄLJATRÜKKIMISE KUUPÄEV

KOOSTAMISE KUUPÄEV

Muinsuskaits. – E 15/2002 EReg. Nr. 10058058 E-MAIL: [email protected] HIIUMAA

TELEFAX: 46 22 660 KÄRDLA 92412

TELEFON: 46 32 024 TELLIJA

BÜROO JUHT.

ARHITEKT

SADAMA tn.15

1 : 50 000

ÜP JOONIS

OBJEKT

TÖÖ NR.

PROJEKTBÜROO

STAAD

MÕÕT

LEHTI LEHT PLANEERIJA

J. KUUSEMETS

T. ELSTEIN

KÄRDLA LINNAVALITSUS

KÄRDLA LINNA ÜLDPLANEERING

PUHASTUSSEADE

KÕRGEPINGE LIIN SURVE KANALISATSIOONI JA VEETRASS

jk

vh

S

R RATSASPORDIKESKUS

SUUSA JA TALISPORDIKESKUS

KALMISTU

VEEHAARE

PLANEERITAV JÄÄTMEKÄITLUSJAAM

KERGLIIKLUS TEE (TERVISESPORDI RADA)

RANNA ÄÄRNE TEE

MTR – EP10058058-0001

12.07.2012.a.

PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUS TEE

DAGOpen OÜ omab: AutoCAD Revit Architecture Suite 2011, ArchiCAD 14, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D 2010, AutoCAD LT 2010 ja EcoDesigner litsentse

6 VEEB. 1936 AASTAL KÄRDLA LINNALE ERALDATUD MAAD

(TERVISESPORDI RADA)

(PERSPEKTIIVNE TERVISESPORDI RADA)

SEOTUD ALA

KONSULT.

Lehtma sadam

Tubala

Tareste

Kärdla Hausma

Kärdla lennujaam

jk SR

vh

LAUTRI KOHT

SADAM

SUPLUSKOHT

KÄRDLA LINNA PIIR

TÄHISTUS

VALLA PIIR

LINNAGA FUNKTSIONAALSELT

LENNUJAAM

SEOTUD ALADE SKEEM LINNAGA FUKTSIONAALS LT 26

07 - 37

OÜ

07.10.2005.a. VÄLJATRÜKKIMISE KUUPÄEV

KOOSTAMISE KUUPÄEV

Muinsuskaits. – E 15/2002 EReg. Nr. 10058058 E-MAIL: [email protected] HIIUMAA

TELEFAX: 46 22 660 KÄRDLA 92412

TELEFON: 46 32 024 TELLIJA

BÜROO JUHT.

ARHITEKT

SADAMA tn.15

1 : 50 000

ÜP JOONIS

OBJEKT

TÖÖ NR.

PROJEKTBÜROO

STAAD

MÕÕT

LEHTI LEHT PLANEERIJA

J. KUUSEMETS

T. ELSTEIN

KÄRDLA LINNAVALITSUS

KÄRDLA LINNA ÜLDPL EERING

PUHASTUSSEADE

KÕRGEPINGE LIIN SURVE KANALISATSIOONI JA VEETRASS

jk

vh

S

R RATSASPORDIKESKUS

SUUSA JA TALISPORDIKESKUS

KALMISTU

VEEHAARE

PLANEERITAV JÄÄTMEKÄITLUSJAAM

KERGLIIKLUS TEE (TERVISESPORDI RADA)

RANNA ÄÄRNE TEE

MTR – EP10058058-0001

12.07.2012.a.

PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUS TEE

DAGOpen OÜ omab: AutoCAD Revit Architecture Suite 2011, ArchiCAD 14, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D 2010, AutoCAD LT 2010 ja EcoDesigner litsentse

6 VEEB. 1936 AASTAL KÄRDLA LINNALE ERALDATUD MAAD

(TERVISESPORDI RADA)

(PERSPEKTIIVNE TERVISESPORDI RADA)

SEOTUD ALA

KONSULT.

Kasela, Linnumäe küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond 63901:001:1047

Kärdla linna üldplaneering Töö nr. 07-37

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

asukoha skeem

kinnistu asukoht

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

pilt linnulennult (allikas: maaamet)

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

pilt linnulennult (allikas: maaamet)

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

ANALÜÜSID

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

ümbruskonna analüüs

1 min autoga 7 min kõndides

2 min autoga 17 min kõndides

5 min autoga 40 min kõndides

kinnistu asukoht kaugused minutites bussipeatused (dets 2024)

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

ümbruskonna analüüs

1 min autoga 7 min kõndides

2 min autoga 17 min kõndides

5 min autoga 40 min kõndides

1 toidupoed Selver Coop mini Rimi

2 tanklad Neste Jetoil

1 2

3 söögikohad Peetri Pizza Linnumäe jne...

3

1

2

1

3

3 3 3

3

4 spordikeskused Hiiumaa Spordikeskus Hiiumaa Spordikool SA

5 haigla

5

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

võimalikud piirangud

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

päikese liikumine

talv

su vi

12 õhtul põhi

18 lääs

12 päeval lõuna

6 ida

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

REFERENTSID

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

2 atmosfäärse valgustusega istumisalad kohviku juures

välisruumi elemendid

1 roheline allee ol.olevate puittaimede (kadakate) vahel 4 haljasturiba parkimiskohtade vahel3 loodusesse integreeritud park hoonete vahel

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

referentsid

SISSEPÄÄSUD - tuua esile ja rõhutada rendipindade sissepääsud, nt. raamistikuga või lliigendatud sisseastega.VÄRVILAHENDUS - heleda, tumeda ja naturaalse puidutooni kasutamine, rõhutamaks hoonete liigendatust.

VERTIKAALSUS - rõhutada laudise, vertikaalsete lamellidega, akende ja sissepääsu raamidega hoone vertikaalsust, et vähenadada hoone piklikuks venimist.

GALERIIMAJA TÜÜPI KORTERID - ärihoonetega sarnases võtmes kortermajad, eraldi sissepääsudega õuest. Naturaalse puidutooni sisse toomine loob hoonele eramu tunnetuse.

ROHELISUS - klientide parkimisalal kasutada murukivi ja parkimiskohtade vahelist haljastust, vähendades asfaltplatsi pinda

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

KONTSEPTSIOON

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

TINGMÄRGID

Projekteeritud hoone

Krundipiir

Lubatud ehitusala

Projekteeritud parkimine

Roheala

Projekteeritud katend/murukivi

Projekteeritud platsid

Ol.olev kõrghaljastus

Ol.olevad puittaimed (täpsustatakse

dedroloogiaga)

Likvideeritav kõrghaljastus

Projekteeritud kõrghaljastus

Projekteeritud sissepääsud kinnistule

Liikumissuund

Perspektiivne kõnnitee

p- 0

3,300.0 m2

40,000.0 m2

3,300.0 m2

1,600.0 m2

455.0 m2

roheala 4,029.4 m2

4,200.0 m2

3,300.0 m2

8,200.0 m2

12,045.0 m2

Hoone eh.alune 229.7 m2

Hoone eh. alune 900.0 m2

Hoone eh.alune 754.0 m2

310.3 m2

246.1 m2

310.3 m2

3,600.0 m2

Hoone eh.alune 1,955.0 m2

Kasela kinnistu 63901:001:1047

Krunt 1

Krunt 2

Krunt 3 Krunt 4

Krunt 5

Krunt 6

Krunt 7

teekaitsevöönd 30 m

Tee

joondus naaberhoonega

ärihoone (keskus-kauplus) osaliselt 2 korruseline

ärihoone (müügipind-ladu) osaliselt 2 korruseline

resto-kohvik, 2 korruseline

1 2

ärihoone (stock-office) osaliselt 2 korruseline

1

p-6

p-10

4

p-6

p-8

p-6

p-3

p-4

p-3

p-10

p-4

p-10

p-3

2.korrust müük+büroo

1.korrus ladu

2.korrust müük+büroo

1.korrus ladu

1.korrus kauplus

2.korrust ladu+kontor

1.korrus kauplus

3

2.korrust ladu+kontor

p-14

p-18

galeriimaja 2 korruseline

p-18

galeriimaja 2 korruseline

p-18

galeriimaja 2 korruseline

p-18

3

N

asendiplaaniline ettepanek 1:1100

TEHNILISED NÄITAJAD

Krunt 1 sihtotstarve krundi suurus max ehitusalune pind max täisehituse % max brutopind max kõrgus / korruselisus / hoonete arv parkimiskohtade arv haljastus / sh kõrghaljastus katusekalle Krunt 2 sihtotstarve krundi suurus max ehitusalune pind max täisehituse % max brutopind max kõrgus / korruselisus / hoonete arv parkimiskohtade arv haljastus / sh kõrghaljastus katusekalle Krunt 3 sihtotstarve krundi suurus max ehitusalune pind max täisehituse % max brutopind max kõrgus / korruselisus / hoonete arv parkimiskohtade arv haljastus / sh kõrghaljastus katusekalle

Krunt 4 sihtotstarve krundi suurus max ehitusalune pind max täisehituse % max brutopind max kõrgus / korruselisus parkimiskohtade arv haljastus / sh kõrghaljastus katusekalle

Krunt 5 sihtotstarve krundi suurus max ehitusalune pind max täisehituse % max brutopind max kõrgus / korruselisus / hoonete arv parkimiskohtade arv haljastus / sh kõrghaljastus katusekalle Krunt 6 sihtotstarve krundi suurus max ehitusalune pind max täisehituse % max brutopind max kõrgus / korruselisus / hoonete arv parkimiskohtade arv haljastus katusekalle Krunt 7 sihtotstarve krundi suurus max ehitusalune pind max täisehituse % max brutopind max kõrgus / korruselisus / hoonete arv parkimiskohtade arv haljastus katusekalle

Kinnistutele planeeritavad hooned järgivad Kärdla omast arhitektuuri moodsas võtmes.

OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE

MAANTEE

elamumaa 100% 3600 m2

540 m2

15% 1080 m2

9 m / 2 / 2 vastavalt standardile min 40% / 10% 15-45 kraadi

elamumaa 100% 3300 m2

495 m2

15% 990 m2

9 m / 2 / 2 vastavalt standardile min 40% / 10% 15-45 kraadi

elamumaa 100% 3300 m2

495 m2

15% 990 m2

9 m / 2 / 2 vastavalt standardile min 40% / 10% 15-45 kraadi

elamumaa 100% 3300 m2

495 m2

15% 990 m2

9 m / 2 / 2 vastavalt standardile min 15% / 10% 15-45 kraadi

elamumaa 100% 4200 m2

630 m2

15% 1260 m2

9 m / 2 / 2 vastavalt standardile min 15% / 10% 15-45 kraadi

ärimaa 100% 8200 m2

2870 m2

35% 5740 m2

13 m / 2 / 2 vastavalt standardile min 30% lamekatus

ärimaa 100% 12045 m2

3000 m2

25% 4500 m2

8-12 m / 2 / 3 vastavalt standardile min 30% lamekatus

Parkimisarvutus (väikeelamute ala) krundi nr. suletud parkimis- parkimis- ehitise liik brutopind/ normatiiv kohtade arv korterite arv krunt 1 kortermaja 6x 2-toal x1,5 9 pk 4x 3-toal x1,7 7 pk 1x 4-toal x1,7 2 pk

krunt 2 kortermaja 6x 2-toal x1,5 9 pk 4x 3-toal x1,7 7 pk 1x 4-toal x1,7 2 pk krunt 3 kortermaja 6x 2-toal x1,5 9 pk 4x 3-toal x1,7 7 pk 1x 4-toal x1,7 2 pk krunt 4 kortermaja 6x 2-toal x1,5 9 pk 1x 3-toal x1,7 2 pk 1x 4-toal x1,7 2 pk

krunt 5 kortermaja 6x 2-toal x1,5 9 pk 4x 3-toal x1,7 7 pk 1x 4-toal x1,7 2 pk

krunt 6 kauplus 1445 m2 1/30 48 pk ladu 510 m2 1/90 6 pk büroo 510 m2 1/40 13 pk

krunt 7 büroo 1050 m2 1/40 26 pk ladu 1130 m2 1/90 13 pk restoran 460 m2 1/80 6 pk

1 roheline allee

2 istumisalad kohviku juures

3 loodusesse integreeritud park hoonete vahel

4 haljasturiba parkimiskohtade vahel

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

vaade Heltermaa-Kärdla maantee poolt

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

vaade põhjast - perspektiivne elamukvartal

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

vaade kagust ärihoonetele

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

vaade edelast ärihoonetele

GSPublisherVersion 749.0.51.95

KONTSEPT arhitektuuribüroo

vaade edelast - linnulennult

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikk.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ÜLLAR LAID PNOEE-37503116510 2025-07-29 11:19:49

Detailplaneeringu KSH vajalikkuse kohta seisukoha küsimine (Linnumäe küla, Kasela).pdf

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Ametid ja asutused 28.07.2025 nr 9-6.1/939-3

Detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

seisukoha küsimine (Linnumäe küla, Kasela)

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6

palub Hiiumaa Vallavalitsus anda seisukoha Linnumäe külas asuva Kasela kinnistu

detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse

kohta. Detailplaneeringuga soovitakse muuta Pühalepa valla osa Suuresadama-Kärdla piirkonna

üldplaneeringut muutes Kasela katastriüksuse osas pere- ja ridaelamumaa juhtotstarve

korterelamu maa-alaks.

16.07.2025 koostatud eelhinnangu alusel ei pea Hiiumaa Vallavalitsus detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilist hindamist vajalikuks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Lisad:

1) Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Linnumäe küla Kasela kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ koos seletuskirjaga

2) Hiiumaa Vallavalitsuse 05.07.2023 korraldus nr 377 „Kasela detailplaneeringu

koostamise algatamine“ koos seletuskirjaga

3) Eskiis taotluse juures

Mai Julge

504 2390 [email protected]

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Kasela).docx

HIIUMAA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Kärdla
[kuupäev] nr [nr]

Linnumäe küla Kasela kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 3, lg-te 2 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg-te 3 ja 6, § 35 lg-te 3 ja 5, planeerija 07.07.2025 esitatud Kasela kinnistu omaniku soovile tugineva avalduse alusel ning arvestades otsuse seletuskirjas toodud kaalutlusi, Keskkonnaameti ..2025 kirjas nr .. ja Maa- ja Ruumiameti …2025 kirjas nr … esitatud seisukohti

1. Jätkata Hiiumaa Vallavalitsuse 05.07.2023 korraldusega nr 377 üldplaneeringu kohasena algatatud Linnumäe külas asuva Kasela kinnistu detailplaneeringu koostamist üldplaneeringut muutvana. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Pühalepa valla osa Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringut muutes Kasela katastriüksuse osas pere- ja ridaelamumaa juhtotstarve korterelamu maa-alaks.
2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kasela kinnistule ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine ärihoonete ja korterelamute rajamiseks, hoonetele arhitektuursete tingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine, tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine ning tiheasustusalale sisenemisel keskkonna loomine, n-ö „Kärdla näo“ kujundamine.
3. Jätta algatamata Linnumäe küla Kasela kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
4. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Hiiumaa Vallavalitsus (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a).
5. Detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööajal Hiiumaa Vallavalitsuses (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla Keskväljak 5a) ja Hiiumaa valla veebilehel.
6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
7. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine.

Anu Pielberg
Hiiumaa Vallavolikogu esimees

Lisa VV otsuse juurde (eelhinnag).docx

Hiiumaa Vallavolikogu [kuupäev]
otsuse nr [nr]
Lisa

EELHINNANG
Hiiumaa vallas Linnumäe külas asuva Kasela kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta

Tempa 16.juuli 2025

Eelhinnang on koostatud Hiiumaa vallas Linnumäe külas asuva Kasela kinnistu detailplaneeringuga kavandatud tegevustele. Eelhinnangu aluseks on kinnistu omaniku ettepanek detailplaneeringu koostamisejätkamiseks üldplaneeringut muutvana.
Õiguslikud alused
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Seetõttu analüüsitakse käesolevas eelhinnangus KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.
1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Hiiumaa Vallavalitsus algatas 05.07.2023 korraldusega nr 377 Kasela kinnistu detailplaneeringu koostamise. Planeeringu eesmärgiks oli Kasela kinnistule ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine äri- ja eluhoonete püstitamiseks, hoonetele arhitektuursete tingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine, tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine ning tiheasustusalale sisenemisel keskkonna loomine, n-ö „Kärdla näo“ kujundamine.
Konsept Arhitektuuribüroo OÜ esitas 07.07.2025 Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu koostamise jätkamiseks üldplaneeringut muutvana, et kavandada üldplaneeringujärgsele väikeelamumaale detailplaneeringu eskiisis kavandatud korterelamuid. Taotletav detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kasela kinnistul ehitusõiguse määramine lisaks ärihoonetele uute korterelamute rajamiseks ja kehtiva Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu järgse juhtotstarbe muutmine korterelamumaaks. Kavandatavate korterelamute maksimaalne ehitisealune pind on 540 m², kõrgus 9 m ja maapealsete korruste arv 2.

Joonis 1 Väljavõte taotlust kajastavast eskiisist (koostaja Konsept Arhitektuuribüroo OÜ)

Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Linnumäe külas asuvat Kasela kinnistut katastritunnusega 63901:001:1047, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga 39995 m².

Joonis 2. Kasela kinnistu detailplaneeringuala (väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardist).
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala linnalise asustusega alal, suures osas väärtuslikul põllumajandusmaal (boniteet 37) ja II klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla – Hausma – Heilo ranniku- ja metsamaastik), mille üheks esteetiliseks väärtuseks on looalade rikkalik taimestik, loodusväärtuseks asjaolu, et Linnumäe piirkonnas formeerub suur osa Kärdla põhjaveest, maastik on peamiselt väärtustatud Kärdla elanike poolt ja väärtuslik Kärdla puhkealana. Hooldussoovituseks on hoida kasutusel säilinud põllu- ja rohumaid külades.
Maakonnaplaneeringu kohaselt asub Hiiumaal üks vallasisene linn - Kärdla, mis on ühtlasi saare tõmbekeskus ja linnalise asustusega ala. Linnalise asustusega ala piiri tuleb vajadusel täpsustada üldplaneeringus. Valglinnastumist Hiiumaal ei esine. Kärdla linna vahetusse lähedusse rajatud elamud (perioodil 2000-2015 kuus elamut) ei ole toonud kaasa täiendavat sundliikumist ning elanikud kasutavad Kärdla linna teenuseid. Asustuse arengu võimalused peavad olema tagatud kogu Hiiumaa piires. Ettevõtluse ja elamumajanduse arendamine on soodustatud keskustes, kuid see ei välista nende kavandamist ka hajaasustuses. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb toetada kaasaegsete üürikorterite ehitamist keskustes, kui korteriturul pakkumisi ei ole. Näiteks oma elukaart alustavatel noortel ei ole võimalik isegi töökoha olemasolul ennast samas elukvaliteedis sisse seada niisamuti nagu see oleks võimalik suuremates linnades.
Kasela katastriüksus asub Pühalepa valla osa Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule asub Kasela katastriüksus detailplaneeringu kohustusega maal, mis on osaliselt määratud pere- ja ridaelamumaaks ja osaliselt pere- ja ridaelamumaa 50% ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa 50%. Detailplaneeringus kavandatava elluviimiseks on vajalik kehtiva üldplaneeringu muutmine Kasela katastriüksusel juhtotstarbe osas.
Planeeringualal puuduvad kehtestatud detailplaneeringud.

Joonis 3. Kasela kinnistu detailplaneeringuala asukoht Pühalepa valla osa Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu kaardil
Uue, töös oleva üldplaneeringu kohaselt asub kõnealune maatükk perspektiivse segahoonestusega arendusala sees ning jääb ühtlasi tähistama Kärdla linna sisenemist, tiheasustuse algust. Segahoonestusalale on lubatud nii ühepere- kui korterelamud, samuti ärihooned. Seega on detailplaneeringuga kavandatav kooskõlas koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga on plaanis teha ka ettepanek linna piiri nihutamiseks Rehemäe teeni, mille tulemusena jääb arendatav ala tiheasustuse piiridesse. Koostatava üldplaneeringu eelnõus on kavandatud Rehemäe tee ja Heltermaa maantee vahele jääv kolmnurkne osa koos sinna jääva kadastikuga (ca 0,4 ha) jätta avalikult kasutatavaks haljasalaks.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Linnumäe külas asuvat Kasela kinnistut katastritunnusega 63901:001:1047, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga 39995 m². Kinnistu on hoonestamata. Kõlvikuliselt koosseisult on tegemist loodusliku rohumaaga (39995 m²). Ala on olnud kasutusel hobuste karjamaana, osaliselt kaetud kadakatega. Ala ei kuulu PRIA põllumassiivide hulka.
Planeeringuala asub osaliselt leostunud mullal (Ko), osaliselt rähkmullal (K).

Joonis 3. Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardi väljavõte.

Maaüksusele juurdepääsuks on riigimaanteelt (12111 Rehemäe tee) rajatud üks mahasõit.
Planeeritav ala on hoonestamata.
Maa- ja Ruumiameti kõrgusandmete kohaselt asub katastriüksus alal, kus maapinna kõrgus merest on vahemikus 5-10 m.

Põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub Kasela katastriüksus suures osas nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kagunurk jääb keskmiselt kaitstud põhjaveega alale.

Joonis 4. Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardi väljavõte.

Kinnistu lähipiirkonnas on ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustik.

Joonis 5 Väljavõte Hiiumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast aastateks 2022-2033

Maa- ja Ruumiameti looduskaitse kaardi kohaselt esineb Kasela katastriüksusel III kategooria kaitsealuste taimede kasvuala.
Kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole alal ühtegi muinsuskaitsega seotud objekti ega ei jää ühtegi ka lähipiirkonda.
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa- ja Ruumiameti andmetel sideehitis maismaal (73463192), avalikult kasutatav tee (80 Heltermaa-Kärdla-Luidja tee ja 12111 Rehemäe tee) ja III kategooria kaitsealused taimed Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) ja Orchis militaris (hall käpp)).
Kasela kinnistu asub Kärdla lennuvälja lähiümbruse alal.
4. Tegevuse eeldatavalt kaasnev mõju
4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää maardlaid, seega kavandatav tegevus ei oma mõju registrisse võetud loodusvaradele. Hoonete või rajatise ehitamisel tarbitakse loodusvarasid (nt maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei ole tegemist suuremahulise tegevusega ning tegevus ei põhjusta ressursside kättesaadavuse vähenemist mujal.
Piirkond on suures osas nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse alal liitumisega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Ehitustegevuse käigus kasutatavate materjalide, vee ja tekkiva reovee kogused ei ole täpselt teada. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi halvenemine Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohasel rajamisel ja kasutamisel ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele.
Ehitusega kaasneb jäätmeteke. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale, sellisel juhul ei teki olulist keskkonnamõju.
Energiakasutus on seotud masinate ja seadmete kütusekasutusega, mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kütmine lahendatakse keskvõrgu baasil või selle kombinatsioonina. Täpsem lahendus selgub detailplaneeringu menetluse käigus.
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi. Sadevee käitlemine tuleb lahendada planeerimise käigus (krundisisene immutamine). Arvestades eeltoodut ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasneva vee või pinnase reostuse teket.
Ehitustegevuse ajal võib masinate tehnilise rikke korral sattuda õli või kütus pinnasesse. Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja tehniliselt korras masinaid. Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ja rajatiste ehitamisega, võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon). Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostus ette näha ei ole.
4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Mõju on kõige suurem ehitamise ajal (nt ehitamisel oht inimese tervisele), hoonete ja rajatiste valmimisel täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha ei ole. Õnnetuste vältimiseks tuleb järgida ehitusprojektis esitatud nõudeid.
Planeeringualal ei asu ega ka kavandata olulise keskkonnaohuga rajatisi, projekteerimisel ja käitamisel tuleb arvestada kehtivate tuleohutuse ja hädaolukorra lahendamise nõuetega.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted, sh käsitleda liiklusohutust.
Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.
4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond
Müra, samuti mõningane õhusaate (tolm) tekib eelkõige ehitusaegsel perioodil näiteks materjali transpordil ja ehitusel kasutatavate mehhanismide kasutusel ning tegemist on mööduvate ning väheoluliste mõjudega. Väliskeskkonna müratase peab olema vastavuses keskkonnaministri 16.12.2016 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ normidega.
Planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevate ja perspektiivsete häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ja vajadusel käsitleda leevendavaid meetmeid.
Õhusaaste ja müra suurenevad eeldatavalt ka ehitamise ajal ehitustehnika kasutusest (heitgaasid, tolm) ja perspektiivselt erasõidukite kasutusest tingituna. Kuigi päevaseks ajaks ei ole ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra ja suuremat õhusaaste teket.
Ehituse ajal toimub ka mõningane vibratsiooni suurenemine näiteks materjalide transpordil, erinevate masinate kasutamisel vms. Ehitusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.
Lähimad alalises kasutuses olevad elamud asuvad 100 - 250 m kaugusel. SA Hiiumaa Arenduskeskus koostöös Hiiumaa vallavalitsusega viis 2023. aasta kevadel läbi küsitluse korterite ja ridaelamubokside vajaduse kohta Hiiumaal. Küsitluse tulemuste alusel on suurim nõudlus uute kaasaegsete elamispindade järele Kärdlas ja Käinas. Korterelamute rajamisega leevendatakse uute elamispindade puudust Kärdla lähipiirkonnas, mis on pigem positiivse mõjuga. Kompaktne hoonestus, läbimõeldud haljastus ning hea ühendus olemasolevate ja kavandatavate jalakäigu- ja kergliiklusteedega toetavad kestlike eluviise ning võimaldavad liikumist jalgsi ja rattaga. See omakorda aitab vähendada autotranspordi vajadust ning kujundada Kärdla servaalal kaasaegne ja keskkonnasäästlik elu- ja ärikeskkond.
4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala linnalise asustusega alal, suures osas väärtuslikul põllumajandusmaal (boniteet 37) ja II klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla – Hausma – Heilo ranniku- ja metsamaastik), mille üheks esteetiliseks väärtuseks on looalade rikkalik taimestik, loodusväärtuseks asjaolu, et Linnumäe piirkonnas formeerub suur osa Kärdla põhjaveest, maastik on peamiselt väärtustatud Kärdla elanike poolt ja väärtuslik Kärdla puhkealana. Hooldussoovituseks on hoida kasutusel säilinud põllu- ja rohumaid külades. Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamise protsessi ühe osana, telliti Hiiumaa väärtuslike maastike kordusinventuur (Hellström, 2022), millega uuendati ja täpsustati maakonnaplaneeringus esitatud väärtuslikke maastike piire, määratleti nende kasutustingimused ning hooldussoovitused. Kordusinventuuri (2022) tulemusel muudeti oluliselt Kärdla-Hausma-Heilo väärtusliku maastiku piire läbi osade külamaastike piiridest välja arvamise, kuivõrd endised põllumaad on planeeritud elamuehituseks. Kordusinventuuri tulemusena asub Kasela katastriüksus väljaspool väärtuslikku maastikku.
Planeeringuala ei asu kultuurimälestisel ega piirne ühegi kultuurimälestisega. Seega ei mõjuta planeeringus kavandatava elluviimine kultuuripärandit.
Planeeringuala on kasutuses hobuste karjamaana, kuid ala ei kuulu PRIA põllumassiivide hulka ja kehtiva üldplaneeringuga on kavandatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete ning pere- ja ridaelamumaaks. Pere- ja ridaelamumaa kasutuselevõtmine korterelamumaana ei erine oluliselt ja ei avalda olulist mõju ala väärtusele.
4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Planeeringualal asuvad EELISe andmetel III kategooria kaitsealuste taimede (Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) ja Orchis militaris (hall käpp)) esinemisalad. Arvestades, et nimetatud III kaitsekategooria taimeliikide levikualad on antud piirkonnas oluliselt laiemad planeeringualast, ei ohusta planeeringuga kavandatu III kaitsekategooria taimeliikide säilimist selles elupaigas.
Detailplaneeringuala asub lähimast Natura 2000 võrgustiku alast (Tareste loodusala) ca 2,3 km kaugusel, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.
4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju
Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise valmimisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtikke ja keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle kinnistu piiride ja keskkonnaelementide mõjutamist, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamine, sh vee, pinnase, õhu saastumine, oluline jäätmeteke või mürataseme suurenemine. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei kavandata. Planeeringu elluviimiseks on vajalikud ehitusseadustiku kohased ehitus- ja kasutusload. Nõuetekohaselt projekteeritud ehitistega piiriülest ja kumuleeruvat keskkonnamõju kavandatava tegevusega ei kaasne.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks otsuse eelnõu.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos lisadega saadetakse seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile, Päästeametile ja Transpordiametile.
6. Kokkuvõte
Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole.
Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Puudub eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne Kasela kinnistu detailplaneeringu ellu rakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju.

Koostaja:
Mai Julge
Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist

nr 377-Kasela detailplaneeringu koostamise algatamine.pdf

nr 377-Lisa.pdf

Hiiumaa Vallavalitsuse 05.07.2023

korralduse nr 377

Lisa

Linnumäe külas asuva Kasela kinnistu

detailplaneeringu lähteseisukohad

1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid

1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 11.11.2022, taotlust kajastav eskiis 25.04.2023)

1.2. Hiiu maakonnaplaneering

1.3. Pühalepa valla osa Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneering

1.4. Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu

1.5. Transpordiameti 27.06.2023 kiri nr 7.2-1/23/12566-2

2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus

Detailplaneeringu alana mõistetakse Kasela katastriüksust (vt joonis 1).

Planeeringuala andmed:

Katastritunnus 63901:001:1047

Planeeritava katastriüksuse suurus 4,00 ha

Planeeritava katastriüksuse sihtotstarve maatulundusmaa 100%

Kinnistusraamatu registriosa nr 923233

Hoonestus puudub

Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud Rehemäe, Nurme, Hausma-Linnumäe puhkeala,

Sopiniidi ja Vesiroosi

Kasela kinnistu detailplaneeringuala

Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot)

Maaüksusele juurdepääsuks on riigimaanteelt (12111 Rehemäe tee) rajatud üks mahasõit.

Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel uuringu ala (Hiiumaa üldgeoloogiline

kaardistamine), sideehitis maismaal (73463192), avalikult kasutatav tee (80 Heltermaa-Kärdla-

Luidja tee ja 12111 Rehemäe tee) ja III kategooria kaitsealused taimed Platanthera chlorantha

(rohekas käokeel) ja Orchis militaris (hall käpp)). Kasela kinnistu asub Kärdla lennuvälja

lähiümbruse alal.

Kasela katastriüksus asub Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 määrusega nr 37 kehtestatud

Pühalepa valla osa Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule

asub Kasela katastriüksus detailplaneeringu kohustusega alal, mis on osaliselt määratud pere- ja

ridaelamumaaks ja osaliselt pere- ja ridaelamumaaks 50% ning kaubandus-, teenindus- ja

büroohoonete maaks 50%. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi

suuruseks Linnumäe küla piirkonna väikeelamute alal 0,3 ha.

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala linnalise asustusega alal, suures osas

väärtuslikul põllumajandusmaal (boniteet 37) ja II klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla – Hausma

– Heilo ranniku- ja metsamaastik).

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel asub Kasela kinnistul

praktiliselt kogu ulatuses III kategooria kaitsealuste taimede kasvuala.

3. Planeeringu eesmärk

Planeeringu eesmärgiks on Kasela kinnistule ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine äri- ja

eluhoonete püstitamiseks, hoonetele arhitektuursete tingimuste määramine, liikluse ja

parkimiskorralduse lahendamine, tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride

määramine ning tiheasustusalale sisenemisel keskkonna loomine, n-ö „Kärdla näo“ kujundamine.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Katastriüksuse jagamisel elamu- ja ärikruntideks arvestada üldplaneeringuga kehtestatud

minimaalse krundi suuruse (0,3 ha) nõuet.

4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine

Hoonestusala piiritlemisel arvestada töösolevas Hiiumaa valla üldplaneeringus kavandatava

ehitusõigusega ja kitsendustest tulenevate nõuetega. Maa kasutamise sihtotstarve määrata

planeeringuga. Planeeringuga määrata eskiisis märgitud kruntidele 6 ja 7 hoonete paiknemiseks

kohustuslik ehitusjoon hoonestatava ala Heltermaa maantee poolsele küljele, arvestades

vajadusega luua uute arendustega inimmõõtmelise linnatänava meeleolu jätkumine kuni uue

kavandatava linnapiirini. Tänavaruum peab olema kompaktne, vahemaad lühikesed, liikumised

turvalised, piisavalt ruumi peab olema jäetud haljastusele. Autoga pääsud hooneteni anda hoonete

põhjapoolselt küljelt ning vältida kergliiklustee ja hoonete vahelisele alale autode lubamist.

Uued hooned peaksid paiknema kergliiklustee lähedal ning jätkama sama maantee ääres veidi

kaugemal olevate hoonete paiknemise loogikat, st sõidutee servast fassaadid ca 15-20m kaugusel

(joonis 2). Lähedal asuva ärihoone (Selver) paiknemisest mitte lähtuda.

Mujal Eesti piirkondades suhteliselt laialt levinud äärelinnale iseloomuliku tänavaruumi loomine

ei ole lubatud (laiad tänavad, avarad parklad, suuregabariidilised hooned tänava suhtes

tagasiastega, tummad ja ühetaolised fassaadid, jalakäijate hoonetesse sisenemise teekonna korduv

ristumine autoliiklusega jmt).

Joonis 2 Skeem tänava ehitusjoone selgituseks (kasutatud Maa-ameti halltoonides kaarti)

Taotlusele lisatud eskiislahendusel märgitud krundile nr 7 Rehemäe tee ja Heltermaa maantee

vahele jäävale kolmnurksele osale kavandada 0,4 ha suurune (10% planeeringualast) hoonestuseta

avalikult kasutatav park/roheala. Alale võib kaaluda väiksema ärihoone kavandamist, mis tuleb

hoolikalt haljasalale sobitada nii, et hoone jääks osaks pargist ning säiliks 0,4 ha suurune

hoonestamata pargiala. Klientide jaoks vajalikud parkimiskohad kavandada väljaspoole pargiala.

Hoonestus kavandada riigitee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine

Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule

sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete

määramisel arvestada, et:

• eluhoonetel hoonestuse korruselisus on kuni 2, ehitiste suurim lubatud kõrgus 9,0 m

• ärihoonetel hoonestuse korruselisus on kuni 2, ehitise suurim lubatud kõrgus 13,4 m (naabruses

oleva kaupluse kõrgus). Ehitis peab olema mahult liigendatud ja iseloomult järgima pigem

väikemajade mudelit. Suured monotoonsed „kastid“ antud alale ei ole lubatud.

• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe

põhimõttest

• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida imiteerivaid

materjale

• hoonete rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest

traditsioonidest.

Suurim lubatud ehitisealune pindala ja krundi täisehituse protsent määrata planeeringuga

Hiiumaa valla uue, töös oleva üldplaneeringu eelnõu kohaselt asub kõnealune maatükk osaliselt

perspektiivse segahoonestusega arendusala sees ning jääb ühtlasi tähistama Kärdla linna

sisenemist, tiheasustuse algust. Üldplaneeringuga on plaanis teha ka ettepanek linna piiri

nihutamiseks Rehemäe teeni, mille tulemusena jääb arendatav ala tiheasustuse piiridesse. Koht on

hästi vaadeldav ning sellele kavandatavad ehitised jäävad oluliselt kujundama Kärdla miljööd.

Planeerimise korraldaja nägemuse kohaselt oleksid Kärdlasse sissesõidul hooned, mis sobituvad

väikelinna miljöösse, aimates järgi väiksemate hoonete iseloomu ja suurust. Eesmärgiks on luua

inimmõõtmelise ruumi ja sõbraliku keskkonna kuvand.

Ärihoonete viimistluses kasutada puitu ning arhitektuurseid kujundusvõtteid, mis loovad hoonele

väiksema ärihoone ilme. Plekist fassaadiga konteineri iseloomuga hoonete rajamine ei ole lubatud.

4.4. Liikluskorralduse määramine

Juurdepääs krundile lahendada Rehemäe teelt. Ärihooneid teenindav ristmik on võimalik

kavandada riigiteede nr 80 ja nr 12111 ristmiku välimisest elemendist 100 meetri kaugusele ehk

umbes riigitee nr 12111 km 0,15-0,19. Elamuid teenindav ristumiskoht on võimalik kavandada

riigitee nr 12111 paremal poolel olevatest ristumiskohtadest 50 meetri kaugusele ehk riigitee km

0,31. Riigiteele nr 80 täiendavaid ristumiskohti mitte planeerida.

Kavandada ohutud juurdepääsud jalgsi ja rattaga liikujatele ning ristumised autoliiklusega viia

miinimumini.

Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest:

• Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapoole

planeeringuala. Arvestada, et koostamisel olevas üldplaneeringus on kavandatud riigitee nr

12111 äärde kergliiklustee ning üldplaneering ei määratle millisel pool sõiduteed

kergliiklustee (jalgratta- ja jalgtee) peab paiknema. Täpsem lahendus kujundatakse tee

projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele normidele ja ruumilisele situatsioonile.

• Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille

minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4.

Kruntidele planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv ning riigiteel parkimist ja

tagurdamist mitte ette näha. Eskiisis märgitud krundi nr 7 kagunurka kavandatavale haljasalale

parkimiskohti ja autoliiklust mitte planeerida.

4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine

Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga. Säilitada riigimaantee

äärne kõrghaljastus ning kujundada 0,4 ha suurune pargiala Rehemäe tee ja Heltermaa-Kärdla-

Luidja maantee vahele jääva (eskiisis märgitud krundi nr 7 kagunurgas) kavandatava

toitlustuskoha ja maanteede vahele. Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete

osas.

Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine

Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse võrguettevõtjale

energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, paigaldamine

üldreeglina maa-aluste kaablitega.

Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või planeeringu

koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt ettevõttelt.

Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada liitumisega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

4.7. Kujade määramine

Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest

dokumentidest ja normidest.

4.8. Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.

4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

4.10. Tuleohutuse tagamine

Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.

4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse

määramine

Vajadusel koostada kitsenduste kaart.

5. Detailplaneeringu koostamine

5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Pühalepa Osavalla Valitus. Detailplaneeringu

koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi planeerija),

kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Tegevus Aeg

Detailplaneeringu algatamine ja § 130 kohase halduslepingu sõlmimine juuli 2023

Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse vormistamine

planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija poolt

august 2023 -

jaanuar 2024

Planeeringulahenduse või eskiisi esitamine vallavalitsusele ülevaatamiseks ning

vajalike paranduste sisseviimine jaanuar 2024

Detailplaneeringu kooskõlastamine ametiasutuste ja võrguvaldajatega

veebruar-

märts 2024

Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavalitsuse poolt ning avaliku väljapaneku

käigus ettepanekute ja vastuväidete kogumine ning avaliku arutelu

korraldamine

aprill -juuni

2024 (avalik

väljapanek

vähemalt 14

päeva)

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel muudatuste

sisseviimine detailplaneeringusse

juuli 2024

Planeeringu kehtestamine vallavalitsuse poolt, kui ei ole tekkinud olulisi huvide

konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid august 2024

5.2. Detailplaneeringu vormistamine

Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruses

nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Riigihalduse ministri

18.10.2022 määruses nr 47 „Planeeringute andmekogu põhimäärus“ esitatud nõuetele ja olema

struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud informatsioonita ning

moodustama terviku järgmistest põhiosadest:

1. seletuskiri;

2. joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste

vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise

planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M 1:10000

planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või M 1:1000

kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale. Detailplaanil

määrata tehnovõrkude (elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning perspektiivsed

ühendused piirkonna välisvõrkudega, ehitiste soovituslikud asukohad krundil ja neile

esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus;

ruumiline illustratsioon (visualiseering, mis võimaldab igaühel luua seose planeeringuala

paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega);

3. lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated).

5.3. Täiendavad uuringud

Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui

detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on

vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning

planeeringusse lisada.

5.4. Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringu menetluses tehakse koostööd järgnevate asutuste ja võrguvaldajatega:

Rahandusministeerium

Maaeluministeerium

Päästeameti Lääne Päästekeskus

Transpordiamet

Telia Eesti AS

Elektrilevi OÜ

AS Kärdla Veevärk

Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute (Nurme, Kokla,

Kadastiku, Kadaka, Uue-Kadaka, Sopiniidi kergliiklustee, Sopiniidi tee 3, Sarapuu, Heinamaa,

Rehemäe, Vana-Kokla ja Marise) omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle maakasutust

planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti kaasatakse planeeringu koostamisse kõik

isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.

5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine

Detailplaneering esitada Pühalepa Osavalla Valitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks

digitaalselt (digitaalselt allkirjastatud failide konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile

[email protected]

Detailplaneering kooskõlastatakse:

1. Päästeameti Lääne Päästekeskus

2. Transpordiamet

3. Elektrilevi OÜ

Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab

Hiiumaa Vallavalitsus.

5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine

Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt

(.pdf ja .dwg formaadis) ja paberkandjal ühes eksemplaris (digitaalselt allkirjastatud failide

konteiner koos kaaskirjaga e-posti aadressile [email protected] ja pabertoimik aadressile

Vallamaja, Tempa küla, Hiiumaa vald, Hiiumaa).

5.7. Detailplaneeringu kehtestamine

Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavalitsuse poolt tuleb esitada Pühalepa Osavalla

Valitsusele üks paberkandjal toimik, mis sisaldab ka digitaalset andmekandjat koos kõigi

detailplaneeringu elektrooniliste materjalidega.

Lähteseisukohad koostas:

Mai Julge

maaspetsialist

[email protected]

nr 377-Seletuskiri.pdf

Seletuskiri Hiiumaa Vallavalitsuse

korralduse „Kasela detailplaneeringu

koostamise algatamine“ juurde

Hiiumaa Vallavalitsuse korraldusega algatatakse Linnumäe külas asuva Kasela kinnistu

detailplaneering.

Hiiumaa Vallavalitsusele on esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus, milles soovitakse

maa-ala jagamist kaheksaks ehitusõigusega krundiks ja kaheks teemaa krundiks. Moodustatavate

kruntide ligikaudne suurus 0.3 kuni 0.8 ha. Lisaks soovitakse alale sihtotstarveteks elamumaa,

ärimaa ja tööstusmaa, määrata hoonestusalad, haljastuse ja heakorra põhimõtted, planeerida

vajalikud tehnorajatised.

1. Olemasolev olukord

1.1 Kasela kinnistu asub Pühalepa valla osa Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu alal.

Vastavalt üldplaneeringule asub Kasela katastriüksus detailplaneeringu kohustusega maal, mis

on osaliselt määratud pere- ja ridaelamumaaks ja osaliselt pere- ja ridaelamumaa 50% ning

kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa 50%.

1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Linnumäe külas asuvat Kasela kinnistut

katastritunnusega 63901:001:1047, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja

pindalaga 4,00 ha. Kinnistu on hoonestamata. Kõlvikuliselt koosseisult on tegemist loodusliku

rohumaaga (4,00 ha). Ala on olnud kasutusel hobuste karjamaana, osaliselt kaetud kadakatega.

Ala ei kuulu PRIA põllumassiivide hulka.

1.3. Maaüksusele juurdepääsuks on riigimaanteelt (12111 Rehemäe tee) rajatud üks mahasõit.

1.4. Detailplaneeringuala asub lähimast Natura 2000 võrgustiku alast (Tareste loodusala) ca 2,3

km kaugusel, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.

2. Hiiu maakonnaplaneering

Hiiu maakonnaplaneeringu järgi asub planeeringuala linnalise asustusega alal, suures osas

väärtuslikul põllumajandusmaal (boniteet 37) ja II klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla –

Hausma – Heilo ranniku- ja metsamaastik), mille üheks esteetiliseks väärtuseks on looalade

rikkalik taimestik, loodusväärtuseks asjaolu, et Linnumäe piirkonnas formeerub suur osa Kärdla

põhjaveest, maastik on peamiselt väärtustatud Kärdla elanike poolt ja väärtuslik Kärdla

puhkealana. Hooldussoovituseks on hoida kasutusel säilinud põllu- ja rohumaid külades.

3. Pühalepa valla osa Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneering

Kasela katastriüksus asub Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 määrusega nr 37 kehtestatud

Pühalepa valla osa Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu alal. Vastavalt

üldplaneeringule asub Kasela katastriüksus detailplaneeringu kohustusega alal, mis on osaliselt

määratud pere- ja ridaelamumaaks ja osaliselt pere- ja ridaelamumaaks 50% ning kaubandus-,

teenindus- ja büroohoonete maaks 50%. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks

ehitusõigusega krundi suuruseks Linnumäe küla piirkonna väikeelamute alal 0,3 ha. Linnumäe

küla asub kehtiva üldplaneeringu järgi hajaasustuse ala serval, kus valdavalt asuvad pere- ja

ridaelamumaad, looduslikud haljasmaad ja kaitsehaljastusmaad. Maantee äärset ala võib

kasutada ka ärimaana (äriteenus või majutus).

Planeeringulahenduse koostamisel on võetud eesmärgiks säilitada maastikulisi vaateid,

looduslikku omapära ja väljakujunenud taimestiku kooslust. Ka varasemate

detailplaneeringutega selles piirkonnas on püütud leida arendusteks tingimused, mis võimalikult

palju säilitavad linna ümbritsevat looduslikku haljasmaad (säilinud kadastik).

Detailplaneeringuga kavandatav ei lähe vastuollu kehtiva üldplaneeringu põhilahendusega.

4. Seosed Hiiumaa valla uue üldplaneeringuga

Hiiumaa Vallavalitsusel on koostamisel uus, kogu Hiiumaad hõlmav üldplaneering, mille eskiisi

avalikustamine toimus 01.03.-03.04.2023.

Uue, töös oleva üldplaneeringu kohaselt asub kõnealune maatükk perspektiivse

segahoonestusega arendusala sees ning jääb ühtlasi tähistama Kärdla linna sisenemist,

tiheasustuse algust. Üldplaneeringuga on plaanis teha ka ettepanek linna piiri nihutamiseks

Rehemäe teeni, mille tulemusena jääb arendatav ala tiheasustuse piiridesse. Koht on hästi

vaadeldav ning sellele kavandatavad ehitised jäävad oluliselt kujundama Kärdla miljööd.

Planeeringu koostamise korraldaja nägemuse kohaselt oleksid Kärdlasse sissesõidul esiplaanil

hooned, mis sobituvad väikelinna miljöösse, järele aimates väiksemate hoonete iseloomu ja

suurust. Eesmärgiks on luua inimmõõtmelise ruumi ja sõbraliku keskkonna kuvand.

Lahenduse koostamisel tuleb arvestada, et uue üldplaneeringu eelnõus oleme soovinud Rehemäe

tee ja Heltermaa maantee vahele jääva kolmnurkse osa koos sinna jääva kadastikuga jätta

avalikult kasutatavaks haljasalaks ning kavandada sinna vähemalt 0,4 ha suurune (10%

planeeringualast) hoonestuseta avalikult kasutatav park/roheala.

5. Kehtiv detailplaneering

Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud, kuid vahetus läheduses on koostatud

detailplaneeringud „Hausma-Linnumäe puhkeala DP“ ja „Sopiniidi ja Vesiroosi kinnistute DP“.

Mõlema detailplaneeringu kohaselt on piirkonda kavandatud peamiselt elamuid, kuid ka

kaubandus-, toitlustus- ja teenindushooneid, mis oma mõõtudelt ja iseloomult järgivad pigem

väikeelamute iseloomu. Rehemäe ja Nurme detailplaneeringute alusel rajatud kaubanduskeskus

ja tankla ei lähtu samadest keskkonna väärtustest, kuid nende mõju piirkonna iseloomu

kujundajatena saaks uute arendustega leevendada, eriti arvestades asjaolu, et need ei jää linna

sissesõidul enam esimesteks ehitisteks.

6. Detailplaneeringuga kavandatav

Igal ruumiobjektil on oma mõjuala, mistõttu tuleb iga ruumiotsuse puhul võtta arvesse konkreetse

objekti kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku keskkonnakonteksti. Kohalikku elu ja

territoriaalplaneerimist oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja

tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt

planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need

planeeringulahendusse. Planeerimistegevuse korraldajana peab kohalik omavalitsus järgima

planeerimise põhimõtteid ja nõudeid ning seisma avalike huvide eest juba planeeringut algatades.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks

kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Seega ei tule koostamisel olevat üldplaneeringut detail-

planeeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti. Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud

planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel

oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist.

Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste

asjaoludega (HMS § 4 lg 2) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-87-13, p 12).

Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-87-13 asunud seisukohale, et mitme

planeerimismenetluse samaaegsel läbiviimisel peavad pädevad asutused püüdma planeeringute

omavahelist vastuolu vältida. Kui arutusel olevas teises asjakohases planeeringus on piisavalt

selgelt väljendatud olulised avalikud või erahuvid ning kehtiv õigus seda ei välista, peab kohalik

omavalitsus detailplaneeringu kehtestamisel ka neid huve, nagu kõiki muid olulisi asjaolusid,

silmas pidama (otsuse punkt 23).

Punktis 4 ja 5 toodud selgitustele tuginedes tuleb detailplaneeringu lahenduse koostamisel

arvestada uues üldplaneeringus kavandatavate nõuetega ning võimaldada uute arengutega

üldisemate ruumieesmärkide elluviimine.

Detailplaneeringuga kavandatakse jagada katastriüksus kuni seitsmeks krundiks (äri- ja

elamukrundid), määrata kruntidele ehitusõigus äri- ja eluhoonete püstitamiseks, määrata

arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate

koridoride asukohad ja vajalikud servituutide alad.

7. Detailplaneeringu menetlus

7.1 Hiiumaa Vallavalitsusele esitati 11.11.2022 taotlus algatada detailplaneeringu koostamine

Linnumäe küla Kasela (katastritunnus 63901:001:1047, üldpind 4,00 ha, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%) katastriüksusel. Taotluse lisaks olevat eskiisi on muudetud ja esitatud

uus eskiis 25.04.2023. Muudetud lahendus ei ole päris kooskõlas uue üldplaneeringu eelnõus

kavandatuga, kuid täpsemad lahendused on võimalik välja töötada planeeringu koostamise

käigus.

7.2. Transpordiamet on 27.06.2023 kirjas nr 7.2-1/23/12566-2 esitanud oma lähteseisukohad,

mis tulenevad piirnevatest 80 Heltermaa-Kärdla-Luidja ja 12111 Rehemäe teedest ja Kärdla

lennuvälja lähiümbrusest.

8. Õiguslikud alused

PlanS § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

PlanS § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Sama

paragrahvi lõigetes 6 - 8 on sätestatud detailplaneeringu algatamisest teavitamise ajad, kohad ja

isikud.

PlanS § 130 lõike 1 kohaselt võib planeerimisalase tegevuse korraldaja detailplaneeringu

koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu

koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga

üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike

menetlustoimingute tegemist.

Detailplaneeringuga ei kavandata PlanS § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus

keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.

Eelnõu ja seletuskirja koostaja

Mai Julge

maaspetsialist

29.06.2023

seletuskiri VV otsuse juurde.docx

Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Linnumäe küla Kasela kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde

Hiiumaa Vallavolikogu otsusega jäetakse algatamata Pühalepa valla osa Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringut muutva Kasela kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

1. Olemasolev olukord
1.1 Kasela kinnistu asub Pühalepa valla osa Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu alal. Vastavalt üldplaneeringule asub Kasela katastriüksus detailplaneeringu kohustusega maal, mis on osaliselt määratud pere- ja ridaelamumaaks ja osaliselt pere- ja ridaelamumaa 50% ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa 50%.
1.2 Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Linnumäe külas asuvat Kasela kinnistut katastritunnusega 63901:001:1047, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja pindalaga 39995 m². Kinnistu on hoonestamata. Kõlvikuliselt koosseisult on tegemist loodusliku rohumaaga (39995 m²). Ala on olnud kasutusel hobuste karjamaana, osaliselt kaetud kadakatega. Ala ei kuulu PRIA põllumassiivide hulka.
1.3. Maaüksusele juurdepääsuks on riigimaanteelt (12111 Rehemäe tee) rajatud üks mahasõit.
1.4. Detailplaneeringuala asub lähimast Natura 2000 võrgustiku alast (Tareste loodusala) ca 2,3 km kaugusel, mille tõttu eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.
1.5. Eesti Geoloogiateenistuse andmetel asub Kasela katastriüksus suures osas nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, ainult katastriüksuse kagunurk jääb keskmiselt kaitstud põhjaveega alale.
2. Hiiu maakonnaplaneering 2030+
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala linnalise asustusega alal, suures osas väärtuslikul põllumajandusmaal (boniteet 37) ja II klassi väärtuslikul maastikul (Kärdla – Hausma – Heilo ranniku- ja metsamaastik), mille üheks esteetiliseks väärtuseks on looalade rikkalik taimestik, loodusväärtuseks asjaolu, et Linnumäe piirkonnas formeerub suur osa Kärdla põhjaveest, maastik on peamiselt väärtustatud Kärdla elanike poolt ja väärtuslik Kärdla puhkealana. Hooldussoovituseks on hoida kasutusel säilinud põllu- ja rohumaid külades.
3. Pühalepa valla osa Suuresadama-Kärdla üldplaneeringu muutmise põhjendused
Konsept Arhitektuuribüroo OÜ esitas 07.07.2025 Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu koostamise jätkamiseks üldplaneeringut muutvana, et kavandada üldplaneeringujärgsele väikeelamumaale detailplaneeringu eskiisis kavandatud korterelamuid. Taotlusele on lisatud taotlust kajastav eskiis. Taotlust on põhjendatud järgnevalt: Käesoleva DP lahendusega soovime muuta üldplaneeringut, kuna esitatud lahendus loob nii ruumiliselt, liiklusloogiliselt kui ka sotsiaalselt sobivama keskkonna Kärdla linna sissesõiduala kujundamisel. Detailplaneering on planeeritud loogilise, tihedalt seotud väikelinna kvartali põhimõttel – ärihooned, kodud, park ja jalutuskäigud kõik 5–10 minuti kaugusel üksteisest. Korterelamud toetavad ideed “kõik vajalik käeulatuses” – töö, teenused ja mugavas linnaruumis. Arvestades Hiiumaa rahvastiku vananemist ja noorte inimeste väljavoolu, on oluline luua atraktiivseid ning soodsaid eluasemeid, mis soodustavad jäämist või tagasitulekut saarele – väikse mõõtmelised korterelamud on selleks hea lahendus. Kompaktne hoonestus, läbimõeldud haljastus ning hea ühendus olemasolevate ja kavandatavate jalakäigu- ja kergliiklusteedega toetavad kestlike eluviise ning võimaldavad liikumist jalgsi ja rattaga. See omakorda aitab vähendada autotranspordi vajadust ning kujundada Kärdla servaalal kaasaegne ja keskkonnasäästlik elu- ja ärikeskkond.
Taotletav detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kasela kinnistul ehitusõiguse määramine lisaks ärihoonetele uute korterelamute rajamiseks ja Pühalepa Vallavolikogu 16.12.2003 määrusega nr 37 kehtestatud Pühalepa valla osa Suursadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringu järgse pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbe muutmine korterelamumaaks. Kavandatavate korterelamute maksimaalne ehitisealune pind on 540 m², kõrgus 9 m ja maapealsete korruste arv 2.
Vastavalt üldplaneeringule asub Kasela katastriüksus detailplaneeringu kohustusega maal, mis on osaliselt määratud pere- ja ridaelamumaaks ja osaliselt pere- ja ridaelamumaa 50% ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa 50%. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks Linnumäe küla piirkonna väikeelamute alal 0,3 ha.
Koostatava Hiiumaa valla üldplaneeringu kohaselt asub Kasela katastriüksus perspektiivse segahoonestusega arendusala sees ning jääb ühtlasi tähistama Kärdla linna sisenemist, tiheasustuse algust. Segahoonestusega maa-ala on funktsionaalselt mitmekesine piirkond või tänavaäärne hoonestusala, kus on põimunud erinevat tüüpi funktsioonid. Segahoonestusalale on lubatud nii ühepere- kui korterelamud, samuti teenindus- ja ärihooned. Üldplaneeringuga on plaanis teha ka ettepanek linna piiri nihutamiseks Rehemäe teeni, mille tulemusena jääb arendatav ala tiheasustuse piiridesse. Koht on hästi vaadeldav ning sellele kavandatavad ehitised jäävad oluliselt kujundama Kärdla miljööd. Üldplaneeringuga kavandatakse Kärdlasse sissesõidu ilmet selliselt, et esiplaanil oleksid hooned, mis sobituvad väikelinna miljöösse, järele aimates väiksemate hoonete iseloomu ja suurust. Eesmärgiks on luua inimmõõtmelise ruumi ja sõbraliku keskkonna kuvand. Koostatava üldplaneeringu eelnõus on kavandatud Rehemäe tee ja Heltermaa maantee vahele jääv kolmnurkne osa koos sinna jääva kadastikuga (ca 0,4 ha) jätta avalikult kasutatavaks haljasalaks.
Arendaja, olles alustanud detailplaneeringu koostamist, on leidnud, et pigem on nõudlus atraktiivsete ja soodsate eluasemete järele ning soovib kavandada väikesemõõtmeliste korterelamutega elamuala äri- ja teenindushoonete lähedusse.
Arvestades Kärdla linnas kasvava vajadusega kaasaegsete elamispindade järele, olemasolevate tehnovõrkudega ja koostatavas üldplaneeringus kavandatuga, on kehtiva üldplaneeringu juhtotstarbe muutmine pere- ja ridaelamumaast korterelamumaaks selles asukohas põhjendatud.
4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise põhjendused
Kasela kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta koostatud eelhinnangu (lisa) kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju. Eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Puudub eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Keskkonnaamet on …2025 kirjas nr … seisukohal, et ……….
Maa- ja Ruumiamet on ….2025 kirjas nr … seisukohal, et ………..
Transpordiamet on …2025 kirjas nr … seisukohal, et ……..
Päästeamet on …. 2025 kirjas nr … seisukohal, et ……….
Arvestades eeltoodut puudub eeldatavalt vajadus detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks.
5. Kehtiv detailplaneering
Planeeringualal puuduvad kehtivad detailplaneeringud, kuid vahetus läheduses on kehtestatud 4 detailplaneeringut. Hausma-Linnumäe puhkeala detailplaneeringu ning Sopiniidi ja Vesiroosi kinnistute detailplaneeringuga on piirkonda kavandatud peamiselt elamuid, kuid ka kaubandus-, toitlustus- ja teenindushooneid, mis oma mõõtudelt ja iseloomult järgivad pigem väikeelamute iseloomu. Rehemäe ja Nurme detailplaneeringute alusel rajatud kaubanduskeskus ja tankla ei lähtu samadest keskkonna väärtustest, kuid nende mõju piirkonna iseloomu kujundajatena saaks uute arendustega leevendada, eriti arvestades asjaolu, et need ei jää linna sissesõidul enam esimesteks ehitisteks.
6. Detailplaneeringuga kavandatav
Detailplaneeringuga kavandatakse jagada katastriüksus kuni seitsmeks äri- ja korterelamukrundiks, määrata kruntidele ehitusõigus äri- ja eluhoonete püstitamiseks, määrata arhitektuursed tingimused hoonetele, tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad, vajalikud servituutide alad, haljastuse ja heakorra põhimõtted ning kujundada 0,4 ha suurune pargiala Rehemäe tee ja Heltermaa-Kärdla-Luidja maantee vahele jääva (eskiisis märgitud krundi nr 7 kagunurgas) kavandatava toitlustuskoha ja maanteede vahele.
7. Detailplaneetingu menetlus
7.1 detailplaneeringu algatamine
Hiiumaa Vallavalitsus algatas 05.07.2023 korraldusega nr 377 Kasela kinnistu detailplaneeringu koostamise. Planeeringu eesmärgiks oli Kasela kinnistule ehitusõiguse ja ehitustingimuste määramine äri- ja eluhoonete püstitamiseks, hoonetele arhitektuursete tingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine, tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramine ning tiheasustusalale sisenemisel keskkonna loomine, n-ö „Kärdla näo“ kujundamine. Detailplaneeringu koostamise vajadus tulenes kehtivast Pühalepa valla osa Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneeringust, mille kohaselt asub Kasela kinnistu detailplaneeringu kohustusega alal, osaliselt pere- ja ridaelamumaaks ja osaliselt pere- ja ridaelamumaa 50% ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa 50%.. Detailplaneeringut on asutud koostama.
7.2. eskiisi kooskõlastamine
Kasela kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade p 4.2 oli nõutud: Planeeringuga määrata eskiisis märgitud kruntidele 6 ja 7 hoonete paiknemiseks kohustuslik ehitusjoon hoonestatava ala Heltermaa maantee poolsele küljele, arvestades vajadusega luua uute arendustega inimmõõtmelise linnatänava meeleolu jätkumine kuni uue kavandatava linnapiirini. Tänavaruum peab olema kompaktne, vahemaad lühikesed, liikumised turvalised, piisavalt ruumi peab olema jäetud haljastusele. Autoga pääsud hooneteni anda hoonete põhjapoolselt küljelt ning vältida kergliiklustee ja hoonete vahelisele alale autode lubamist. Uued hooned peaksid paiknema kergliiklustee lähedal ning jätkama sama maantee ääres veidi kaugemal olevate hoonete paiknemise loogikat, st sõidutee servast fassaadid ca 15-20m kaugusel). Lähedal asuva ärihoone (Selver) paiknemisest mitte lähtuda.
Mujal Eesti piirkondades suhteliselt laialt levinud äärelinnale iseloomuliku tänavaruumi loomine ei ole lubatud (laiad tänavad, avarad parklad, suuregabariidilised hooned tänava suhtes tagasiastega, tummad ja ühetaolised fassaadid, jalakäijate hoonetesse sisenemise teekonna korduv ristumine autoliiklusega jmt).
30.05.2025 esitatud eskiisis on kruntide 6 ja 7 hoonestusala määratud riigimaantee (Heltermaa-Kärdla-Luidja tee) teekaitsevööndini (30 m sõiduraja välimisest servast), kuid ärihooned paigutatud Selveriga ühele joonele ja külastajate juurdepääs ärihoonetele koos parklatega on kavandatud kergliiklustee ja hoonete vahelisele alale, mis on vastuolus lähteseisukohtades nõutuga. Ärihoonete esised haljasalad tõstaks paremini ja väärikamalt esile hoone fassaadi ja sissepääse ning looks jalakäijatele turvalise liikumistee. Ühtlasi meelitaks kergliiklusteele lähemal olevad äride aknad kergemini äridesse sisse astuma, kui teisel pool parkimisala olevad fassaadid. Samuti väheneb ärihoonete nihutamisega krundi sügavusse võimalus ärihoonete ja kavandatavate korterelamute vahelisele alale kõrghaljastusega puhvri rajamiseks, et vähendada võimalikku häiringut.
07.07.2025 kirjas on esitatud planeerija ja omaniku ühised põhjendused lähteseisukohtades toodud nõudest mittekinnipidamise kohta: Ärihooned on planeeritud Kasela kinnistu detailplaneeringus kõrval kinnistul paikneva Selveri hoonega ühele joonele selleks, et moodustada turvaline keskkond nii jalakäijatele kui ka autoga liiklejatele. Hooned on kahepoolse ligipääsuga – eesküljel külastajad ja tagaküljel logistika (kaubikud). Pakutud lahenduse olulisim eelis seisneb liiklusvoogude eristamises. Raskeliiklus ja logistikaga seotud liiklus on hoonete tagaküljel ning igapäevane külastajaliiklus hoonete esiküljel, mis aitab maksimaalselt vältida konfliktseid ristumisi jalakäijate ja suuremate sõidukite vahel. See suurendab oluliselt turvalisust, eriti kergliiklejaile, lastele ja eakatele. Esikülg muutub aktiivseks fassaadiks, moodustades parema ja inimsõbralikuma avaliku ruumi koos rohevõrgustiku ja kergliiklusteega. Planeeritud kahepoolne ligipääs ärihoonetele tagab, et hooned avanevad nii maantee kui elamukvartali suunas. See aitab vältida „tagahoovi“ tüüpi fassaade maantee ääres ning loob Kärdla sissesõidule sobiva esindusliku ja kutsuva ilme. Planeeringulahenduses on ette nähtud, et maanteeäärne haljasala kujundatakse visuaalselt selgelt äratuntavaks linna "väravaks" – arhitektuurselt läbimõeldud maamärgina, mis tähistab Kärdla algust. Detailplaneeringus hoonete joondamine Selveriga ühele joonele võimaldab samuti ka efektiivsemat ja tõhusamat krundijaotust, kus ärihoonete, elamute ja maantee vahele jääb rohevõrgustikuga puhvertsoon.
Vallavalitsus on 23.07.2025 kaalunud esitatud eskiisi ja lähteseisukohtades nõutu vastuolusid ja pidanud võimalikuks tegema järeleandmisi lähtetingimustes, kuna vallavalitsuse hinnangul avalik huvi - kaasaegsed eluruumid ja äripinnad, kaaluvad selle üles. Vallavalitsus on pidanud põhjendatuks detailplaneeringus kohustusliku ehitusjoone määramata jätmist, et võimaldada ärihoonete vabamat paigutust krundil ning külastajate juurdepääsu võimaldamist ärihoonetele lõunapoolsest küljest, et eraldada külastajate ja ärihooneid teenindavate suuremate veokite liiklusvood.
7. Õiguslikud alused
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lg 1 p 3 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Lõige 6 sätestab, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 33 lg 2 p 3 alusel tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.
KeHJS § 35 lg 3 alusel tuleb otsusele lisada asjakohane põhjendus kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral.

Eelnõu ja seletuskirja koostaja
Mai Julge
planeeringuspetsialist
28.07.2025

Dokumendiregister	Päästeamet
Viit	7.2-3.4/4760
Registreeritud	29.07.2025
Sünkroonitud	30.07.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine
Sari	7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus
Toimik	7.2-3.4
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Hiiumaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Hiiumaa Vallavalitsus
Vastutaja	Margo Kubjas (Lääne päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo)
Originaal	Ava uues aknas

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta seisukoha küsimine (Linnumäe küla, Kasela)

Failid

Digiallkirjad

Seosed