Kooskõlastuse taotlus Kärdla linna Ümarmäe tn 1a detailplaneeringule

____________________________________________________________________________________

3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolte kohustused Planeerimisseaduse § 3 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta.

Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud.

Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus.

3.1.1. Maakorraldus- ja kinnistutoimingud Planeeritava Ümarmäe tn 1a kinnistu jagamiseks ning uute katastriüksuste moodustamiseks peab planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik tellima vastavat tegevusluba omavalt maamõõtjalt katastrimõõdistamise. Maamõõtja vastutab tema teostatud mõõdistamise andmete õigsuse ja katastrimõõdistamise seaduslikkuse eest.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud maaüksuste jagamisel eraldiseisvateks kruntideks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib huvitatud isik või kinnisasja omanik.

Omandisuhted:

Maakorraldustoimingute teostamise järgselt on võimalik notariaalse toiminguna jagada kinnistu, teostada võõrandamistoimingud ning kinnistute omanike ja tehnovõrkude valdajate vahel sõlmida notariaalsed servituudilepped isikliku kasutusõiguse tagamiseks.

3.1.2. Projekteerimine Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.

Olulisemad projekteerimistööd:

• kruntide juurdepääsuteed, parkimiskohad, manööverdamisala;

• tehnovõrgud ja -rajatised;

• hooned.

__________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 Lisa 3.1. / 1

_____________________________________________________________________

Kõik projekteerimistööd võib lahendada hoone ehitusprojekti ning selle eriosade koosseisus, või eraldiseisva projektiga.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud projekteerimistööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

Hoonete projektid tuleb kooskõlastada Lääne Päästekeskusega.

Omandisuhted:

Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping.

3.1.3. Ehitamine Enne ehitustööde algust tuleb ehitamisest läbi ehitusloa taotluse esitamise teavitada pädevat asutust (üldjuhul kohalik omavalitsus). Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib teatud ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis.

Olulisemad ehitustööd:

• juurdepääsude rajamine, krundisisesed liikumisteed, sõidukite parkimiskohad ja manööverdamisalad krundi omaniku/elaniku ning külaliste jaoks;

• vee- ja kanalisatsioonitrasside ning elektriühenduse rajamine;

• püstitatakse hooned.

Osapoolte kohustused:

Planeeritud ehitustööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.

Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.

Omandisuhted:

Ehitustööde tulemuse valminud hoone ja krundisiseste rajatiste omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik. Võrku ühendatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikuks kuni krundi liitumispunktini jääb üldjuhul tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 Lisa 3.1. / 2

____________________________________________________________________________________

3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil.

Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mõjuga, paljud lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju.

Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad looduskeskkonnale avalduvad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:

• planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Igakordne kinnistu omanik peab tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks;

• planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kogu vajaminev materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide mahte ei ole võimalik detailplaneeringu koostamise raames hinnata, kuid materjalide ning vee kogustesse tuleb suhtuda säästvalt;

• kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust;

• ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;

• täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamise perioodil ning sellega kaasnevad mõjud on ajutised;

• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).

Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 Lisa 3.2. / 1

K-1 Ø400 PL Luuk 5.36 Põhi 4.14 1 4.14

KRUNT 1 Pindala 1500 m²

Hoonestusala 912 m²

KRUNT 2 Pindala 1500 m²

Hoonestusala 845 m²

R8.00

KRUNT 3 Pindala 913 m²

Hoonestusala 448 m²

8.00

8.00

4.00

10.00

10.00

EP

ÄV

EP

8.00

1.00

8. 00

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering Joonis: Põhijoonis Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Aprill 2025 Töö nr. DP25-01 Väljatrükk:

* Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana ** Planeeringulahenduse võimaliku asukohaga märgitud objektide asukohad on soovituslikud -

objekti tegelik asukoht selgub projekteerimise käigus *** Planeeritud krundisisestele tehnovõrkudele ei ole joonisel kaitsevööndeid näidatud, sest

planeeritud tehnovõrgu asukoht on soovituslik - täpne asukoht koos kaitsevööndi täpse asukohaga selgub planeeringu elluviimise jooksul

19.05.2025 DK202_Ümarmae_1a_Põhijoonis_UUS.dwgVäljatrüki fail:

Väljatrüki formaat: ISO full bleed A2 (594.00 x 420.00 MM)

LEPPEMÄRGID Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrgusjoon Maapinna kõrguspunkt Maapinna reljeef

Looduslik objekt Tänav, tee, rada Kõlviku piir Elektri madalpinge liin Kanalisatsioonitrass Veetrass

Hoone Truup

PLANEERINGULAHENDUS

Planeeringuala* Krundi piir Krundi number

PLANEERITUD MAAKASUTUS

Elamumaa

PLANEERINGULAHENDUSE VÕIMALIK ASUKOHT

Põhihoone Abihoone

Haljastus

KITSENDUSED

Tänava kaitsevöönd Tehnovõrgu kaitsevöönd

Soovituslik lähiaadress

Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded

K ru

nd i n

r Planeeritud parkimis- kohtade

arv

Kinnistul kehtivad piirangud

Minimaalne tulepüsivus-

klass

Kinnistule planeeritud piirangud

1 2 TP3

- tänava kaitsevöönd - side õhuliini kaitsevööndÜmarmäe

tn 1a

- põhihoone ehitusjoon - hoonestusala idaosas täiendavate ehitustingimustega ala

2 2 TP3

- tänava kaitsevöönd - side õhuliini kaitsevöönd - veetrassi kaitsevöönd

Ümarmäe tn 1b

- põhihoone ehitusjoon - hoonestusala kirdeosas täiendavate ehitustingimustega ala

3 2 TP3

- tänava kaitsevöönd - side õhuliini kaitsevöönd - veetrassi kaitsevöönd

Ümarmäe tn 1c

- põhihoone ehitusjoon

K ru

nd i n

r

1

2

3

Krundi ehitusõigused

Soovituslik lähiaadress

Ümarmäe tn 1a

Krundi kasutamise sihtotstarve

Hoonete suurim lubatud arv

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

Ümarmäe tn 1b

Ümarmäe tn 1c

EP 100%

EP 100%

ÄV 100%

3

3

1

300 m²

300 m²

250 m²

9 m / 2 korrust

9 m / 2 korrust

9 m / 1 korrust

Hoonestusala

Väikeettevõtluse hoone maa EP

ÄV

KRUNT 1

Veetrass Kanalisatsoonitrass Elektrivõrgu ühendus

Tänavaäärne ehitusjoon

Krundi juurdepääs

Krundi pindala

1500 m²

1500 m²

913 m²

Planeeringualale ulatuv naaberhoone tuleohutuskuja

Tuleohutuskuja Täiendavate ehitustingimustega ala

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise leping

nr 9-1/16

Kärdla (digitaalallkirja andmise kuupäev)

Hiiumaa Vallavalitsus (registrikood 77000424, aadress Keskväljak 5a, 92413 Kärdla linn,

Hiiumaa vald, Hiiu maakond) (edaspidi tellija), keda esindab vallavanem Hergo Tasuja,

Argo Valgma (isikukood 38510100273, aadress Ümarmäe 6, 92414, Kärdla linn, Hiiumaa

vald, Hiiu maakond), (edaspidi huvitatud isik),

ja

AA Arhitektid OÜ (registrikood 11484739, aadress Telliskivi 60A, 10412, Tallinn, Harju

maakond), (edaspidi töövõtja), keda esindab juhatuse liige Margus Veskimeister,

edaspidi nimetatud eraldi ka pool ning koos ja ühiselt pooled,

sõlmisid, tuginedes Hiiumaa Vallavolikogu 15.08.2024 otsusele nr 203 „Kärdla linna Ümarmäe

tn 1a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“ detailplaneeringu koostamise ning finantseerimislepingu

(edaspidi leping) alljärgnevatel tingimustel.

1. Lepingu eesmärk ja ese

1.1. Lepingu eesmärgiks on määrata kindlaks Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu

detailplaneeringu (algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 15.08.2024 otsusega nr 203)

(edaspidi detailplaneering) koostamisel ning detailplaneeringu koostamise rahastamisel

tellija, huvitatud isiku ja töövõtja vaheline õigussuhe.

1.2. Lepinguga tellib tellija töövõtjalt detailplaneeringu koostamise (edaspidi ka töö), töövõtja

kohustub töö tegema ja huvitatud isik kohustub maksma töövõtjale selle eest tasu.

1.3. Töö maht ja tööle kehtestatud nõuded on sätestatud lepingu dokumentides ja töö tegemist

reguleerivates õigusaktides. Tööde hulka kuulub ka selliste ülesannete täitmine ja nende

tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole lepingu dokumentides otseselt

nimetatud, kuid mille tegemine on vajalik lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks.

1.4. Detailplaneeringu alana mõistetakse Kärdla linnas paiknevat Ümarmäe tn 1a kinnistut

(20501:001:0920).

2. Lepingu dokumendid

2.1. Termini „leping“ all mõistetakse lepingu tähenduses kõiki lepingu dokumente. Lepingu

dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest. Lepingu juurde kuuluvad lepingu

sõlmimise ajal järgmised lisad:

2.1.1 Lisa 1 – Hiiumaa Vallavolikogu 15.08.2024 otsus nr 203 „Kärdla linna Ümarmäe tn 1a

kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“

3. Detailplaneeringu koostamise rahastamine ja töö eest tasumine

3.1. Detailplaneeringu koostamise rahastamist finantseerib täies ulatuses huvitatud isik.

Huvitatud isik kohustub tasuma kulud, mis on seotud detailplaneeringu koostamise ja

menetlemisega vastavalt huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostaja vahelisele

kokkuleppele.

3.2. Tasu sisaldab kõiki töövõtja tehtud kulutusi töö tegemisel lepingu raames ja autoritasu.

3.3. Makse(d) tasutakse huvitatud isiku poolt detailplaneeringu koostaja arvelduskontole

detailplaneeringu koostaja arve alusel.

4. Tellija kohustused ja õigused

4.1. Tellija on kohustatud:

4.1.1. andma töövõtjale üle tellija valduses olevad töö tegemiseks vajalikud andmed ja

dokumendid;

4.1.2. edastama töövõtjale mistahes informatsiooni, mis tellija parima äranägemise kohaselt

võib aidata kaasa tööde kiiremale ja optimaalsemale tegemisele;

4.1.3. teavitama töövõtjat viivitamatult asjaoludest, mis võivad takistada tööde nõuetekohast

tegemist;

4.1.4. tegema koostööd kaasatavate asutuste ja organisatsioonidega, sh lähteandmete

kogumine, informatsiooni vahetamine;

4.1.5. tegema planeerimisseaduses sätestatud menetlustoimingud;

4.1.6. arvestama töövõtja ja huvitatud isiku seaduslikke, mõistlikke ning põhjendatud

ettepanekuid detailplaneeringu menetlemisel;

4.1.7. võtma vastu lepingu tingimustele ja õigusaktidele vastava töö.

4.2. Tellijal on õigus:

4.2.1. anda töövõtjale suuniseid ja teha põhjendatud ettepanekuid töö koostamiseks;

4.2.2. mittenõustumisel töövõtja tehtud tööga nõuda ekspertiisi teostamist. Ekspertiisi kulud

kannab tellija. Kui tellitud ekspertiisi kohaselt oli töövõtja töö vastuolus kehtivate

õigusaktide või hea tava ja praktikaga, on tellijal õigus ekspertiisi maksumus töövõtjalt

sisse nõuda. Ekspertiisi teostamise ajaks võib tellija peatada töö koostamise;

4.2.3. nõuda töövõtjalt lepingujärgse töö vajalikul tasemel vormistamist ja tellijale üleandmist.

5. Töövõtja kohustused ja õigused

5.1. Töövõtja on kohustatud:

5.1.1. juhinduma töö tegemisel lepingust, kehtivatest projekteerimis- ja ehitusnormidest, heast

projekteerimis- ja ehitustavast ning detailplaneeringu koostamist reguleerivatest

sätetest;

5.1.2. kasutama töö tegemisel vajaliku ja piisava kvalifikatsiooniga tööjõudu, kelle haridus,

oskused ja kogemused vastavad planeerimisseaduses esitatud nõuetele. Tellijal on õigus

nõuda alltöövõtjate või kaasatud spetsialistide väljavahetamist töövõtja kulul, kui

nimetatud isikud teevad töid mittekohaselt;

5.1.3. hankima töö tegemiseks vajalikud avalikult kättesaadavad materjalid;

5.1.4. teatama tellijale ja huvitatud isikule koheselt kõigist asjaoludest, mis võivad ohustada

töö tegemist lepingu kohaselt;

5.1.5. viima sisse tellija või tema poolt volitatud isiku poolt nõutavad muudatused ja

parandused;

5.1.6. valmistama ette avalike väljapanekute ja avalike arutelude korraldamise materjalid, sh

kirjad, kutsed, teated jms ning tutvustama tööd avalikel aruteludel ning andma oma

pädevuse piires selgitusi;

5.1.7. esitama tellijale ja huvitatud isikule kirjalikult oma seisukohad avalikel aruteludel ja

avalikel väljapanekutel esitatud vastuväidetele ja ettepanekutele ning nõustama

vajadusel planeeringuvaidluste korral;

5.1.8. tagama, et dokumentatsioon võimaldab detailplaneeringut vastu võtta ja kehtestada.

Juhul, kui detailplaneeringusse tehakse parandusettepanekuid või avastatakse puudusi,

mis takistavad detailplaneeringut kehtestada, kohustub töövõtja sellised puudused

kõrvaldama lühima võimaliku ajaga ning selliseid töid ei loeta lisatöödeks;

5.1.9. esitama enne detailplaneeringu kehtestamise kohta otsustuse tegemist tellijale

detailplaneeringu koos kõikide lisadega vähemalt 1 (ühes) eksemplaris eesti keeles

paberkandjal ja 1 (ühes) eksemplaris identse informatsioonina digitaalsel kujul (pdf ja

dwg formaadis ja vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50).

5.2. Töövõtjal on õigus:

5.2.1. saada tellijalt töö tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid;

5.2.2. saada huvitatult isikult töö eest tasu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele;

5.2.3. nõuda huvitatult isikult lepinguga määratud maksetähtaegade rikkumise korral viivist

0,05% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku

mitte rohkem kui 20% viivitatud summast;

5.2.4. kasutada töö koostamiseks teisi isikuid/alltöövõtjaid, jäädes ise vastutavaks lepingu

täitmise eest;

5.2.5. arvestades töövõtja erialaseid teadmisi ja kogemusi, teha tellijale põhjendatud

ettepanekuid töö lahenduste osas.

6. Huvitatud isiku õigused ja kohustused

6.1. Huvitatud isik on kohustatud:

6.1.1. maksma töövõtjale tasu töö tegemise eest. Huvitatud isik kohustub kandma ka kõik

muud detailplaneeringu koostamisega ja menetlemisega seotud vajalikud kulud, kaasa

arvatud vajalike analüüside ja ekspertiiside tegemise kulud ning kohustub need

nõudmisel hüvitama tellijale või töövõtjale;

6.1.2. tasuma töövõtjale töö eest vastavalt lepingu punktis 3.3. sätestatule;

6.1.3. maksma töövõtjale tema nõudel viivist tähtaegselt tasumata summadelt 0,05% iga

viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 20% viivitatud summast;

6.1.4. sõlmima enne detailplaneeringu kehtestamist tellijaga planeerimisseaduse § 131 lõike 2

kohase halduslepingu sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt

seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks

kandmiseks.

6.1.5. Juhul, kui detailplaneeringut ei kehtestata, ei hüvitata huvitatud isikule lepingu alusel

tasutud summasid ning huvitatud isik on kohustatud tasuma kõik lepingu alusel veel

tasumata summad.

6.2. Huvitatud isikul on õigus:

6.2.1. teha tellijale ettepanekuid seoses detailplaneeringu koostamisega.

7. Autoriõigused

7.1. Autoriõigused kõigile töö raames loodud teostele lähevad tellijale üle jooksvalt, st kohe

pärast iga autoriõiguse mõistes teose mõistele vastava töö osa valmimist, ilma et oleks

vajalik vastava töö osa tellijale üleandmine või esitamine. Autoriõigused lähevad üle

seadusega lubatud maksimaalses ulatuses. Tasu autoriõiguste eest on hõlmatud töö eest

lepingujärgselt makstava tasuga. Samaaegselt autoriõiguste üleminekuga tellijale saab

töövõtja automaatselt lihtlitsentsi vastavate teoste kasutamiseks ulatuses, mis on vajalik

lepingu edasiseks täitmiseks, sh õiguse vastavate teoste muutmiseks ja

reprodutseerimiseks. Töövõtja võib vastavat litsentsi all-litsentsida ainult tema poolt

lepingu täitmisel kasutatavatele isikutele ja ainult ulatuses, mis on vajalik lepingu

täitmiseks. Autoriõiguste üleminek jääb kehtima ka juhul, kui leping lõppeb mis tahes

põhjusel ennetähtaegselt ja/või ilma töö lõpliku üleandmiseta.

7.2. Koos varaliste õiguste eelsätestatud üleminekuga annab töövõtja tellijale jooksvalt ka

seadusega lubatud maksimaalse ulatusega tähtajatu ainulitsentsi töö raames loodavatele

teostele laienevate isiklike õiguste kasutamiseks territoriaalsete ja ajaliste piiranguteta

koos all-litsentside andmise õigusega ning loobub tellija suhtes igasugusest õigusest nõuda

vastavate teoste kasutamise lõpetamist. Eelsätestatud litsentsi ja õigusest loobumise tasu

on hõlmatud töö eest lepingujärgselt makstava tasuga. Töövõtjal ei ole õigust käesolevas

punktis autori isiklike õiguste kasutamiseks tähtajatult sõlmitud litsentsilepingut

korraliselt üles öelda.

7.3. Töövõtja kohustub tagama, et töö, töö teostamine ega töö kasutamine ei riku kolmandate

isikute õigusi, sh autoriõigusi.

7.4. Juhul, kui töö, töö teostamine või töö kasutamine rikub kolmandate isikute õigusi, vastutab

rikkumise eest töövõtja. Töövõtja kohustub hüvitama kolmandatele isikutele tekitatud

kahju ning rahuldama tellija eest kolmandate isikute poolt tellija vastu esitatud kahju

hüvitamise nõuded.

7.5. Kogu töö käigus loodud ja tekkinud teave ja lahendused, mis ei vasta autoriõiguslikule

teose mõistele, on samuti tellija omand alates vastava teabe või lahenduse loomisest või

tekkimisest. Tasu teabe ja lahenduste eest on hõlmatud töö eest makstava tasuga.

8. Lepingu eseme üleandmine-vastuvõtmine, riisiko ja omandiõiguse üleminek

8.1. Töövõtja kooskõlastab valminud töö tellijaga ja huvitatud isikuga ning annab töö tellijale

üle ja tellija võtab töö vastu üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel. Tellija esindaja

kontrollib enne vastuvõtmist, et töö vastab lepingu tingimustele. Kui töö on kooskõlas

lepingu tingimustega, allkirjastavad töö või selle osa üleandmise-vastuvõtmise akti tellija

ja töövõtja esindajad, kes on nimetatud lepingu punktides 10.1. ja 10.2. Juhul kui tellija

esindaja keeldub valminud tööd vastu võtmast, kohustub töövõtja andma tellijale mõistliku

lisaaja töö vastuvõtmiseks. Kui tellija esindaja ei võta ka lisaaja jooksul tööd vastu,

loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.

8.2. Juhul kui töö üleandmisel-vastuvõtmisel avastatakse puudused (ebakvaliteetsus jms

mittevastavus lepingutingimustele), fikseerib tellija esindaja puudused aktis, näidates

selles ühtlasi mõistliku aja, et puudused kõrvaldada. Töövõtja tehtud tööd ei võeta vastu

ega anta üle enne, kui töövõtja on töös esinenud puudused nõuete järgi ja ettenähtud

tähtajaks kõrvaldanud.

8.3. Töös esinevad puudused kõrvaldab töövõtja oma kulu ja vahenditega.

9. Lepingu tähtaeg, muutmine ja lõpetamine

9.1. Leping jõustub allakirjutamise momendist ja lõpeb poolte vaheliste lepinguliste kohustuste

täieliku täitmise korral, poolte kokkuleppel, lepingus ja õigusaktides ettenähtud alustel.

9.2. Muudatused ja täiendused käesolevale lepingule kehtivad üksnes siis, kui need on

vormistatud kirjalikult ja alla kirjutatud poolte esindajate poolt.

9.3. Tellija võib lepingu üles öelda juhul, kui esineb mõni planeerimisseaduse § 129 lg-s 1

sätestatud asjaolu ja tellija otsustab detailplaneeringu koostamise lõpetada.

9.4. Tellija ja töövõtja võivad lepingust taganeda võlaõigusseaduses ette nähtud alustel ja

korras.

9.5. Huvitatud isik võib lepingust taganeda ainult koos tellijaga ühiselt.

10. Kontaktisikud

10.1. Tellija kontaktisik lepinguga seonduvates küsimustes on Maiken Lukas;

[email protected]; 5191 7709

10.2. Töövõtja kontaktisik lepinguga seonduvates küsimustes on Arno Kuusk

[email protected]; 526 7075

10.3. Huvitatud isiku kontaktisik lepinguga seonduvates küsimustes on Argo Valgma

[email protected]; 5624 2249

11. Lõppsätted

11.1. Lepingus reguleerimata küsimused lahendatakse vaidluse korral läbirääkimiste teel ja

kui kokkulepet ei õnnestu saavutada, siis lahendatakse vaidlus kohtus.

11.2. Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt.

Poolte allkirjad:

Tellija Huvitatud isik Töövõtja

Hiiumaa Vallavalitsus Argo Valgma AA Arhitektid OÜ

Keskväljak 5a Ümarmäe 6 Telliskivi 60A

Kärdla Kärdla linn Tallinn

registrikood 77000424 isikukood 38510100273 registrikood 11484739

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja Argo Valgma Margus Veskimeister

TEHNILISED TINGIMUSED 474642

TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi

Valgma, Argo

Isiku- või registrikood

38510100273

Kontaktaadress Tänav / maja / korter

Kärdla linn, Ümarmäe tn, 6

Sihtnumber

92414

Maakond

Hiiu maakond

Telefon

5911 6641

e-post

[email protected]

Kontaktisik Nimi

Telefon e-post

VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress

Ümarmäe tn 1a Kärdla linn Hiiumaa vald Hiiu maakond

Tarbimiskoht Katastriüksuse number

20501:001:0920

Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool

Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider

TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks

SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv

3

Amprite arv

25 A

ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

1/2

TEHNILISED TINGIMUSED 474642

KLIENDI TEGEVUSED 1. Ümarmäe tn 1a, Kärdla linn, Hiiumaa vald, Hiiu maakond detailplaneeringu ala toide näha ette olemasoleva alajaama Saeveski:(Hiiu) baasil. 2. Nimetatud olemasoleva alajaama fiider F3 õhuliini mastist näha ette uuele objektile 0,4 kV maakaabelliin. Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp ja jaotuskilp. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. 3. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 4. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 5. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 6. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 7. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Elektrilevi OÜ võrgu planeerija poole (Hendrik Saarnak, tel. 5682 2265, [email protected]). 8. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine 9. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 10. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Hendrik Saarnak

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

+37256822265 | [email protected]

Koostatud: 13.06.2024

Kehtib kuni: 13.06.2026

2/2

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 12.06.2024 nr 9-6.1/1223

Meie 27.06.2024 nr 6-2/24/12655-2

Seisukoht Ümarmäe tn 1a maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse

kohta

Esitasite Keskkonnaametile1 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 33 lg 6 alusel seisukoha andmiseks Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Kärdla

linna Ümarmäe tn 1a maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine“, mis sisaldab muuhulgas keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangut.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Hiiumaa vallas Kärdla linnas asuva Ümarmäe tn 1a maaüksuse2

kruntimine kaheks 1500 m2 suuruseks elamukrundiks ja üheks ärikrundiks. Elamukruntidele

ehitusõiguse määramine üksikelamu ja kuni 2 abihoone püstitamiseks, ärikrundile ehitusõiguse

määramiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste

paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste

määramine hoonetele, kruntidele sihtotstarbe määramine ja selleks muuta Kärdla linna

üldplaneeringut muutes Ümarmäe tn 1a maaüksuse tootmis- ja ärimaa juhtfunktsioon osaliselt

pere- ja ridaelamumaaks ning osaliselt kaubandus, teenindus- ja büroohoone maaks. Eesti

looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei asu tegevustega hõlmatud ala

kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis,

projekteeritaval kaitseobjektil ning tegevustega hõlmatud alale ei ole registreeritud kaitsealuste

liikide kasvukohti ega elupaiku.

Keskkonnaamet tutvus esitatud otsuse eelnõu ja selle lisadega ning on seisukohal3, et

menetletava Ümarmäe tn 1 maaüksuse detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringu menetluse käigus

planeerimisseaduse § 126 lg-s 1 määratud ülesannete täitmisel.

Tutvunud esitatud materjalidega peab Keskkonnaamet vajalikuks juhtida tähelepanu järgnevale:

1. Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi ulatuvad Ümarmäe tn 1a maaüksusele puurkaevude

PRK0017327 ja PRK0017326 sanitaarkaitsealad (50 m). EELIS andmetel asuvad

puurkaevud Ümarmäe tn 3 maaüksusel4, kuid ehitisregistri andmete järgi Ümarmäe tn 3

maaüksusel puurkaeve ei asu. Kui puurkaevu asukoha täpsus on kaheldav (nihkes), siis

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.06.2024 nr 6-2/24/12655 all 2 Katastritunnus 20501:001:0920, pindala 3914 m² 3 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas 4 Katastritunnus 37101:012:0119, pindala 13964 m²

2 (2)

palume välja selgitada puurkaevu tegelik asukoht ja esitada taotlus registriandmete

muutmiseks Keskkonnaagentuurile. Olemasolevate puurkaevude andmete (omanik,

koordinaadid, sanitaarkaitseala/hooldusala jms) muutmiseks tuleb esitada asjakohased

dokumendid Keskkonnaagentuurile [email protected]. Seega peaks asjast huvitatud isik

pöörduma Keskkonnaagentuuri poole ja võimalusel koos kindlaks tegema eelpool nimetatud

puurkaevude tegelikud asukohad.

2. Juhul kui eelnevalt nimetatud puurkaevud siiski asuvad Ümarmäe tn 3 maaüksusel, tuleb

enne kavandatud tegevuste läbiviimist olemasolevad sanitaarkaitsealad5 muuta

hooldusaladeks (ulatus 10 m). Puurkaevu hooldusala või sanitaarkaitseala ulatus ei tohi olla

seadusevastane ja ebaproportsionaalne nõue, mis seab asjatuid piiranguid teiste kinnistute

omanikele. Kui põhjaveehaardele on EELIS-es märgitud sanitaarkaitseala, aga

põhjaveehaare vastab VeeS § 154 lg 1 p-s 3 sätestatule (puurkaev, mille kaudu võetakse vett

alla kümne kuupmeetri ööpäevas või võetakse tootmisvett), teeb Keskkonnaagentuur

sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmise selleks esitatud taotluse alusel. Ühtlasi teeb

Keskkonnaagentuur6 olemasolevate puurkaevude andmete muutmise EELIS-es.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Elviira Vanatare 511 9817 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Eve Kirs 5694 9603 (vesi)

[email protected]

5 Vastavalt veeseaduse (VeeS) § 151 lg-le 2 on veehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud 6 Keskkonnaministri 08.06.2022 määrus nr 26 „Eesti looduse infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise

põhimäärus“

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 22.05.2025 nr 9-6.1/1401

Meie 19.06.2025 nr 6-2/25/10482-2

Arvamus Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneeringu

eskiisi kohta

Teavitasite Keskkonnaametit1 Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu2 detailplaneeringu eskiisi

avalikust väljapanekust. Kaaskirja kohaselt saab detailplaneeringu kohta arvamust avaldada

ajavahemikul 12.06.2025-11.07.2025.

Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala kinnistu jaotamine kaheks elamukrundiks ja

üheks ärikrundiks, ehitusõiguse määramine hoonete püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse

põhimõtete, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse, servituutide ja kitsenduste vajaduse, hoonete

arhitektuursete tingimuste ning krundi sihtotstarbe määramine. Ümarmäe tn 1a kinnistu

detailplaneering sisaldab ettepanekut Kärdla linna üldplaneeringu muutmiseks ning

planeeringuala juhtotstarbe muutmiseks osaliselt elamu- ning osaliselt ärimaaks.

Keskkonnaamet on varasemalt esitanud seisukoha Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta oma 27.06.2024 kirjaga nr 6-

2/24/12655-2, milles jäi seisukohale, et detailplaneeringuga ei kaasne keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 mõistes eeldatavalt olulist

keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt

vajalik. Siiski esitas Keskkonnaamet omapoolsed märkused, millega on planeeringu menetluse

käigus arvestatud.

Tutvunud avalikul väljapanekul olevate planeeringumaterjalidega peab Keskkonnaamet

vajalikuks juhtida tähelepanu järgnevale:

Seletuskirjas3 on toodud, et planeeringuala jääb Ümarmäe katlamaja jääkreostuse piirkonda.

Täiendavalt on seletuskirjas toodud, et lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast

looduslikust situatsioonist, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjakohastest oludest,

arvestatakse detailplaneeringu koostamisel kõrgema liigi planeeringute ning asjakohaste

seaduste ja nendest tulenevate määrustega.

Märgime, et lisaks jäätmeseadusele tuleb arvestada ka keskkonnaministri 28.06.2019

määrusega nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“, mis kehtestab ohtlike ainete

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.05.2025 nr 6-2/25/10482 all. 2 Katastritunnus 20501:001:0920, pindala 3914 m². 3 „Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering“, koostaja AA Arhitektid OÜ, töö nr DP25-01, versioon

20.05.2025.

2 (2)

sisalduse piirväärtused pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas saastunuks.

Selgitamaks võimaliku pinnasereostuse olemasolu ja ulatust, tuleb detailplaneeringu

koostamise käigus pinnast täiendavalt analüüsida ja vajadusel näha detailplaneeringuga ette

sobiv meetod saastunud pinnase käitlemiseks. Juhul kui planeeringu elluviimisel tekib vajadus

saastunud pinnase eemaldamiseks, tuleb saastunud pinnas käitlemiseks üle anda vastavat

keskkonnakaitseluba omavale isikule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ester Pindmaa

peaspetsialist juhataja ülesannetes

keskkonnakorralduse büroo

Elviira Vanatare 511 9817

[email protected]

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Koostöötegijate ja kaasatavate

määramine ning seisukoht Ümarmäe 1a

kinnistu detailplaneeringu eelnõu kohta

Hiiumaa Vallavalitsus teatas Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneeringu eelnõu avalikust

väljapanekust.

Planeeringuala moodustab Kärdla linnas asuv sihtotstarbeta ja hoonestamata Ümarmäe tn 1a

katastriüksus (20501:001:0920, suurus 3914 m²). Detailplaneeringuga määratakse kahele

üksikelamu sihtotstarbega krundile ehitusõigus elamu ja kahe abihoone rajamiseks. Kolmandale,

väikeettevõtluse sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõigus äriotstarbelise hoone rajamiseks

(laohoone, garaaž, väiketootmine, kontoripinnad jmt).

Kärdla linna üldplaneeringu (üldplaneering) kohaselt paikneb planeeringuala tootmis- ja ärimaa

maakasutuse juhtotstarbega alal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu

muutmiseks, määrates maakasutuse juhtotstarbeks osaliselt pere- ja ridaelamumaa ning osaliselt

ärimaa. Koostamisel oleva Hiiumaa valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala

segahoonestuse maakasutuse juhtotstarbega alal.

Tutvunud esitatud eelnõuga, märgime järgmist:

1. Planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige

üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS

§ 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga

peaks jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele

oludele ja vajadustele. Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on

haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum (vt ka Riigikohtu lahendit

asjas 3-3-1-12-07).

Märgime, et MaRu hinnangul ei ole mitmed seletuskirja peatükis 4.1 toodud

üldplaneeringu muutmise põhjendused asjakohased. Näiteks on märgitud, et asukoha ja

suuruse määramisel on lähtutud hea ruumi loomise terviklahenduse põhimõtetest, mille

kohaselt tuleb säästva ja tervikliku elukeskkonna loomisel ühendada kunstilised,

tehnoloogilised ja majanduslikud lahendused ja looduskeskkond. Või, et ehitusõiguse

määramine ei too teadaolevalt kaasa täiendavaid kitsendusi ega piiranguid külgnevatele

kinnistutele ja kolmandatele isikutele.

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 22.05.2025 nr 9-6.1/1401

Meie 27.06.2025 nr 6-3/25/8439-2

2

Märgime, et maakasutuse kavandamisel tuleb arvestada erinevate funktsioonide

kokkusobivusega ja vältida ebasobivaid piirnemisi, millega võib kaasneda häiringute teke

elamualale ning kitsenduste teke ettevõtlusaladele. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt

peaks väikeettevõtluse sihtotstarbega krunt moodustama puhvri kavandatavate elamute ja

külgneva tootmisettevõtte vahel. Juhime tähelepanu, et kavandatav väikeettevõtluse krunt

ei paikne tervenisti elamute ja olemasoleva tootmisettevõtte vahel. Selleks, et kavandatav

väikeettevõtlusmaa krunt saaks puhvrina toimida, on suure tõenäosusega vajalik

kitsendada ettevõtlusala kasutusvõimalusi. Sobiv oleks vähese müra, vibratsiooni ja

liikluskoormusega ettevõtlus. Vajalikud oleks ka täiendavad haljastusnõuded jms.

Palume üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendamisel välja tuua, millised asjaolud on

muutunud, et olemasolevasse ettevõtluskeskkonda on vajalik kavandada üksikelamuid.

Palume põhjalikumalt kaaluda hea elukeskkonna tagamise võimalusi kavandatavatel

elamukruntidel1. Samuti palume hinnata, kas üksikelamute kavandamine toob kaasa

täiendavaid kitsendusi olemasolevale tootmisettevõttele ja kavandatavale ettevõttele

(müranormide tagamine ja muud võimalikud häiringud, sh visuaalne ilme).

Hiiu maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala tootmisalal. Lahendus on küll

maakonnaplaneeringu täpsusastmes, kuid ptk 1.5 toodud tootmisalade arengu põhimõtete

ja kasutustingimuste kohaselt tuleb olemasolevatele tootmisaladele tagada

laienemisvõimalus ja samuti tuleb vältida suure liiklus- ja saastekoormusega tootmisalade

kavandamist elamualade vahetusse lähedusse. Seega ei saa üldpõhimõttena sobivaks

lugeda elamute kavandamist tootmispiirkonda. Oluline on ka olemasoleva tööstusala,

kavandatava ettevõtlusala ja elamute vahel tagada sobiva maakasutusega puhver. Lisame,

et ettevõtlusalade olemasolu sobivas asukohas on üha olulisem ruumilise arengu suund ja

riiklik prioriteet.

Tulenevalt eelnevast palume veel kord kaaluda üldplaneeringuga kavandatud tootmis- ja

ärimaa osaliselt pere- ja ridaelamumaaks ümberplaneerimise otstarbekust. Märgime ka, et

kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu jooniste vastava osa

muudatuse ettepanek2.

2. Lähteseisukohtade kohaselt kooskõlastatakse detailplaneering Päästeametiga.

Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud MaRu, Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS, AS

Kärdla Veevärk ja piirnevate katastriüksuste omanikud. Võttes aluseks PlanS § 142 lõike

4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel

koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut, ei pea MaRu

vajalikuks detailplaneeringule määrata täiendavaid koostöötegijaid ega kaasatavaid. Palun

kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik

isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on

avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Erik Ernits andmehõive ja maakatastri teenistuse direktor peadirektori ülesannetes

1 PlanS § 8 2 PlanS § 142 lõige 7

Urve Pill 5302 3306 [email protected]

Hr. Argo Valgma 14.06.2024 nr 2334 [email protected]

TEHNILISED TINGIMUSED

Vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekteerimiseks Ümarmäe tn 1a kinnistule (katastrinumber 20501:001:0920) Kärdla linnas, Hiiumaa vallas.

I Veetorustik 1. Joonisel näidatud asukohta rajada liitumispunkt, millel on maakraan Dn40. 2. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramise hõlbustamiseks

min 1,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kaabli otsad tuua kape alla. Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele - paigaldada märkelint.

3. Välja ehitada nõuetekohane veemõõdusõlm, skeem leitav http://www.kvv.ee/pdf/Veemds.pdf ja veemõõdusõlme tehnilised tingimused http://www.kvv.ee/doc/VMStehting.doc

II Kanalisatsioonitorustikud 1. Joonisel näidatud asukohta rajada liitumispunkt, imeühendusega PVC 160 mm torule. 2. Liitumispunkti kaev peab olema vähemalt läbimõõduga 400mm 3. Projekteerida isevoolne kanalisatsioonitorustik PVC 160 mm.

III Kaped, kaevud ja kaevuluugid 1. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi kaevuluuke ja kapesid 2. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi, mille ümbrus

peab olema tihendatud liivaga. Killustik ei tohi kahjustada tihendamisel spindlipikendust.

IV Kooskõlastamine 1. Projekt kooskõlastada Kärdla Veevärk AS-iga, 1 eks ehitusprojektist anda üle Kärdla

Veevärk AS-ile.

V Ühendamine 1. Kinnistu ühendatakse Kärdla linna vee- ja kanalisatsioonitorustikuga peale teenuslepingu

sõlmimist Kärdla Veevärk AS-iga, milleks: - anda üle Kärdla Veevärk AS-ile rajatud torustike teostusjoonised; - esitada torustikud ja sõlmed ülevaatuseks ja katsetuseks Kärdla Veevärk AS-ile.

Lisad: skeem 1. Tehnilised tingimused kehtivad 1 aasta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Kattel AS Kärdla Veevärk juhataja

Veehaarde-Nõmme 9a, Kärdla-Nõmme küla tel.4631087 EE551010022043121008 92413 Hiiumaa vald, Hiiu maakond fax.4631087 SEB Pank Reg. nr 10064136 e-mail:[email protected] EE962200001120130312 KMKR EE100453874 www.kvv.ee Swedbank

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Huvitatud isikud

ja ametid 22.05.2025 nr 9-6.1/1401

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu

detailplaneeringu eskiisi avalikustamine

Hiiumaa Vallavalitsus korraldab Kärdla linnas paikneva Ümarmäe tn 1a kinnistu

detailplaneeringu (katastritunnus 20501:001:0920) eskiisi avaliku väljapaneku 12. juuni– 11.

juuli 2025a töö ajal Hiiumaa Vallavalitsuses (Keskväljak 5a, Kärdla linn, Hiiumaa vald) ja

Hiiumaa valla veebilehel https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=377673.

Planeeringu eesmärk on planeeringuala kinnistu jaotamine kaheks elamukrundiks ja üheks

ärikrundiks, ehitusõiguse määramine hoonete püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse

põhimõtete, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse, servituutide ja kitsenduste vajaduse, hoonete

arhitektuursete tingimuste ning krundi sihtotstarbe määramine Detailplaneering on

üldplaneeringut muutev, sest on vaja muuta üldplaneeringus määratud ala juhtotstarvet elamu-

ning osaliselt ärimaaks.

Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 25. juuli 2025a kell 10.00 Hiiumaa

Vallavalitsuses (Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiumaa vald).

Täiendav info: Maiken Lukas, 51917709, [email protected]

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Maiken Lukas

[email protected]

Kärdla linna Pikk tn 5 kinnistu detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu

ROTOKOLL

Kärdla 25.07.2025

Algus kell 10.00, lõpp kell 10.15

Osa võtsid: Maiken Lukas, Argo Valgma

Koosolekul arutati

Maiken Lukas andis ülevaate, et eskiis avaliku väljapaneku ajal on Hiiumaa Vallavalitsusele

laekunud Maa- ja Ruumiameti ja Keskkonnaameti arvamused ning märkused

eskiislahendusele.

Maa- ja Ruumiamet ei määranud täiendavaid kaasatavaid ega kooskõlastajaid kuid palus

üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendamisel välja tuua, millised asjaolud on muutunud,

et olemasolevasse ettevõtluskeskkonda on vajalik kavandada üksikelamuid. Palume

põhjalikumalt kaaluda hea elukeskkonna tagamise võimalusi kavandatavatel elamukruntidel1.

Samuti palume hinnata, kas üksikelamute kavandamine toob kaasa täiendavaid kitsendusi

olemasolevale tootmisettevõttele ja kavandatavale ettevõttele (müranormide tagamine ja muud

võimalikud häiringud, sh visuaalne ilme).

Märkustega arvestati ning täiendatud detailplaneeringu seletuskirjas punkti, kus toodud

selgitused ja põhjendused üldplaneeringu muutmise ettepaneku osas. Lisati punkt 5.1, mis

puudutab üldplaneeringu põhijoonise muutmise ettepanekut.

Keskkonnaamet juhtis oma kirjas tähelepanu, et selgitamaks võimaliku pinnasereostuse

olemasolu ja ulatust, tuleb detailplaneeringu koostamise käigus pinnast täiendavalt analüüsida

ja vajadusel näha detailplaneeringuga ette sobiv meetod saastunud pinnase käitlemiseks.

Detailplaneeringu seletuskirja täiendati punktis 3.2, kus oli varasemalt toodud viide sellele, et

planeeringuala paikneb kunagise jääkreostusega piirkonnas. Peatüki teist poolt sai täiendatud

viitega EKUK uuringule ja uuringus toodud järeldustega. Olemasoleva info põhjal ollakse

seisukohal, et detailplaneeringu koostamise ajal pinnaseproovide võtmiseks ei ole põhjust.

Ümarmäe tn 1a kinnistul ja selle lähiümbruses ei ole pinnas reostunud. Reostunud põhjavee

kohta on teinud EKUK jääkreostusobjektide inventariseerimise.

Täiendavaid ettepanekuid detailplaneeringu eskiisile ei esitatud.

Protokollija: Maiken Lukas (allkirjastatud digitaalselt)

_____________________________________________________________________

Ettepanek Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonise muutmiseks

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a maaüksuse detailplaneering

Töö nr. DP25-01 Lisa 5.1. / 1

Joonis 1: Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonise muutmise ettepanek planeeringuala piirkonnas

K-1 Ø400 PL Luuk 5.36 Põhi 4.14 1 4.14

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering Joonis: Tugiplaan Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Märts 2025 Töö nr. DP25-01 Väljatrükk:

* Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana

16.03.2025 ML106_Ümarmae_1a_Tugiplaan.dwgVäljatrüki fail:

Väljatrüki formaat: ISO full bleed A3 (420.00 x 297.00 MM)

LEPPEMÄRGID Planeeringuala* Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus Maapinna kõrgusjoon Maapinna kõrguspunkt Maapinna reljeef

Looduslik objekt Tänav, tee, rada Kõlviku piir Elektri madalpinge liin Kanalisatsioonitrass Veetrass

Haljastatud ala Liikluspind

Hoone Truup

Side õhuliin

AA Arhitektid OÜ Telliskivi 60a/1, 10412 Tallinn

Reg kood: 11484739 MTT: EEP001326

www.aaarhitektid.ee [email protected]

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald,

Kärdla linn, Ümarmäe tn 1a kinnistu

Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Planeeringust huvitatud isik: Argo Valgma

Planeeringu koostamise aeg: Märts 2025

Väljatrükk: 28.07.2025

Töö number: DP25-01

Kärdla / 2025

Joonis 1: Kujunduse alusena kasutatud Maa- ja Ruumiameti fotolao kaldaaerofotot ID8271805_2024-05-02

___________________________________________________________________________________

1. SELETUSKIRI

Sisukord

1. Detailplaneeringu koostamise üldandmed ning vajadus...............................................4 1.1. Detailplaneeringu koostamise üldandmed.............................................................4 1.2. Detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning menetluse käik.................4

2. Planeeringuala ja selle mõjuala.....................................................................................6 2.1. Planeeringuala........................................................................................................6

2.1.1 Asukoht.............................................................................................................6 2.1.2 Maakasutus......................................................................................................8 2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus....................................................................9 2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse...................................................................9 2.1.5 Kitsendused......................................................................................................9

2.2. Planeeringuala mõjuala..........................................................................................9 3. Ruumilise arengu eesmärgid.......................................................................................11

3.1. Maakonnaplaneering............................................................................................11 3.2. Üldplaneering.......................................................................................................12 3.3. Detailplaneeringud................................................................................................13 3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.........................14

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku põhjendused...........................16 4.1. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks................................................................16 4.2. Planeeringuala kruntideks jaotamine...................................................................17 4.3. Krundi hoonestusala määramine.........................................................................17 4.4. Krundi ehitusõiguse määramine...........................................................................18

4.4.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed....................................................................18 4.4.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal.....19 4.4.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind.....................................................19 4.4.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus..........................................................20

4.5. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine....................................................................................................20

4.5.1 Elektrivarustus................................................................................................20 4.5.2 Vee- ja kanalisatsioonivarustus......................................................................20 4.5.3 Soojavarustus................................................................................................21

4.6. Ehitise ehituslike tingimuste määramine..............................................................21 4.6.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine ning tuletõrje veevarustus.............................................................................................................21 4.6.2 Energiakasutus..............................................................................................22 4.6.3 Loodusvarade kasutus...................................................................................22 4.6.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine........................................23

4.7. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine............................23 4.7.1 Materjalivalik..................................................................................................23 4.7.2 Hooned...........................................................................................................24 4.7.3 Piirded, väikevormid.......................................................................................24

4.8. Liikluskorralduse põhimõtete määramine.............................................................25 4.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine...........................................25

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 2

___________________________________________________________________________________

4.10. Kuja, tehnovõrgu ja -rajatise kaitsevööndi või muu kitsenduse määramine......26 4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine.....................................26 4.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.........................................................27 4.13. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine..................................................27 4.14. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav..........................................................................28

2. JOONISED

Joonis 1.1. Tugiplaan ............................................................................................................... 29 Joonis 1.2. Põhijoonis ............................................................................................................. 30

3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD

1. Menetlusdokumendid (kronoloogiliselt) Lisa 1.1. OÜ Elektrilevi 13.06.2024 tehnilised tingimused nr 474642 ..................................... 31 Lisa 1.2. AS Kärdla Veevärk 14.06.2024 tehnilised tingimused nr 2334 ................................. 33 Lisa 1.3. Keskkonnaameti 27.06.2024 seisukoht nr 6-2/24/12655-2 ...................................... 35 Lisa 1.4. Hiiumaa Vallavolikogu 15.08.2024 otsus nr 203 ....................................................... 37 Lisa 1.5. Hiiumaa Vallavolikogu 15.08.2024 otsuse nr 203 lisa 1 ........................................... 39 Lisa 1.6. Hiiumaa Vallavolikogu 15.08.2024 otsuse nr 203 lisa 2 ........................................... 45 Lisa 1.7. Hiiumaa Vallavalitsuse 22.05.2025 teavitus eskiisi avalikustamisest ....................... 52 Lisa 1.8. Keskkonnaameti 19.06.2025 arvamus nr 6-2/25/10482-2 ....................................... 53 Lisa 1.9. Maa- ja Ruumiameti 27.06.2025 seisukoht nr 6-3/25/8439-2 .................................. 55 Lisa 1.10. Hiiumaa Vallavalitsuse 25.07.2025 eskiisi avaliku arutelu protokoll ....................... 57

2. Uuringute dokumendid Lisa 2.1. AP Geodeesia OÜ maa-ala plaan tehnovõrkudega 20.01.2025, töö nr AP2_004 .... 58

3. Elluviimise tegevuskava Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolt kohustused .................................. 59 Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed ........................................................................................................................... 61

4. Lepingud Lisa 4.1. Detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise haldusleping .............................. 62

5. Muud lisad

Lisa 5.1. Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonise muutmise ettepanek ................................... 67

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 3

___________________________________________________________________________________

1. Detailplaneeringu koostamise üldandmed ning vajadus

1.1. Detailplaneeringu koostamise üldandmed Planeeringuala1: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kärdla linn, Ümarmäe

tn 1a kinnistu (katastritunnus 20501:001:0920, kinnistu nr 20028750)

Detailplaneeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavolikogu 15.08.2024 otsus nr 2032 „Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”

Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: planeeringuala kinnistu jaotamine kaheks elamukrundiks ja üheks ärikrundiks, ehitusõiguse määramine hoonete püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse, servituutide ja kitsenduste vajaduse, hoonete arhitektuursete tingimuste ning krundi sihtotstarbe määramine

Detailplaneeringust huvitatud isik: Argo Valgma

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus

Detailplaneeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ

Arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7, Eesti Arhitektide Liidu kutse nr 156251)

Projektijuht: Arno Kuusk

Detailplaneeringu koostamise aeg: Märts 2025

Toimiku koostamisel kasutatud uuringud: AP Geodeesia maa-ala plaan tehnovõrkudega 20.01.2025, töö nr AP25_004

1.2. Detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning menetluse käik Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ruumilise terviklahenduse loomiseks ning ehitiste planeerimiseks parimal võimalikul viisil. Detailplaneering on olemuselt dokument, mis koondab endas konkreetse ala väärtusi ja sellele tuginevaid arengu suunamise ideid maa kasutamiseks parimal võimalikul moel. Planeering on koostatud

1 Planeeringuala: konkreetne maa-ala, mille kohta terviklik ruumilahendus ning seaduses sätestatud juhtudel maakasutus ja ehitustingimused on koostatud

2 Hiiumaa Vallavolikogu 15.08.2024 otsus nr 203: https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=332252

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 4

___________________________________________________________________________________

sellises üldistusastmes, mis toob välja olulisemad avalikes ja erahuvides vajalikud kokkuleppelised lahendused, kuid samas jätab võimaluse määrata detailsemad ruumiotsused planeeringu elluviimiseks läbi ehitusprojektide.

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning detailplaneeringu menetluse käik enne detailplaneeringu koostamist:

• Ümarmäe tn 1a kinnistu paikneb Kärdla linna tiheasustusalal, kus kehtib Planeerimisseaduse3 § 125 kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustus kui soovitakse määratud maa-alale püstitada ehitusloakohustuslikku hoonet;

• detailplaneeringust huvitatud isik esitas Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Ümarmäe tn 1a kinnistul;

• Keskkonnaamet väljastas Hiiumaa Vallavalitsusele 27.06.2024 kirjaga nr 6-2/24/12655-2 seisukoha, mille kohaselt ei kaasne detailplaneeringuga kavandatud tegevustega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik;

• Hiiumaa Vallavolikogu algatas 15.08.2024 otsusega nr 203 kinnistul detailplaneeringu koostamise, sama otsusega kinnitati detailplaneeringu lähteseisukohad ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringu koostamise eesmärkideks määrati kinnistu kruntideks jaotamine ning kruntidele ehitusõiguse määramine hoonete püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja- rajatiste paigutuse, servituutide ja kitsenduste vajaduse, hoonetele arhitektuursete tingimuste määramine;

• Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneeringu koostamine algatati üldplaneeringut muutvana, sest on vaja muuta kehtivas üldplaneeringus määratud tootmis- ja ärimaa juhtotstarve osaliselt pere- ja ridaelamumaaks ning osaliselt kaubandus, teenindus- ja büroohoone maaks.

Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast looduslikust situatsioonist, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjakohastest oludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel kõrgema liigi planeeringute ning asjakohaste seaduste ja nendest tulenevate määrustega:

• Hiiu maakonnaplaneering 2030+4;

• Kärdla linna üldplaneering5;

• Tuleohutuse seadus6;

• Ehitusseadustik7;

• Jäätmeseadus8.

3 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122024014 4 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/ 5 Kärdla linna üldplaneeringu seletuskiri:

https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570605/Kardla_linna_yldplaneering_Seletuskiri.pdf/72dfced8- 7f4e-45e3-85d1-5226909679f3

6 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007 7 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/104122024004 8 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023037

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 5

___________________________________________________________________________________

2. Planeeringuala ja selle mõjuala Detailplaneeringus on planeeringualaks määratud Kärdla linna lõunaosas paiknev Ümarmäe tn 1a kinnistu.

Tabel 1: Planeeritava Ümarmäe tn 1a kinnistu andmed Allikas: Maa-ja Ruumiameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Tunnus 20501:001:0920

Lähiaadress Ümarmäe tn 1a

Asustusüksus Kärdla linn

Omavalitsus Hiiumaa vald

Maakond Hiiu maakond

Moodustamise aeg 26.05.2020

Sihtotstarve Sihtotstarbeta maa 100%

Pindala 3914,0 m²

Sh looduslik rohumaa 3560,0 m²

Sh metsamaa 85,0 m²

Sh muu maa 269,0 m²

Kinnistu nr 20028750

Omandivorm Eraomand

2.1. Planeeringuala

2.1.1 Asukoht Planeeringualaks on määratud 3914,0 m² suurusega Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu, mis paikneb Kärdla linna lõunaosas. Kärdla on Hiiu maakonna ainus linn, mille pindala 4,5 km² ning elanikke ca 3100. Linna väikesel territooriumil on kuni pooletunnise jalutuskäigu kaugusel pea kõik vajalikud teenused: erinevad riigiasutused, haigla ja kiirabiteenistus, riiklik päästekomando ning politseijaoskond, bussijaam, lasteaed, põhikool ja gümnaasium, pangakontor, apteegid ning erinevad tootmis- ja teenindusettevõtted.

Ca 500 meetri pikkune Ümarmäe tänav on kohaliku tähtsusega madala liikluskoormusega liikluspind, mida peamiselt kasutavad tänavaäärsete elamukruntide elanikud ning tänava ääres paikneva tööstusettevõtte töötajad ning kliendid.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 6

___________________________________________________________________________________

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 7

Joonis 2: Planeeringuala paiknemine Kärdla linna territooriumil, M 1:20000 Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

Joonis 3: Planeeringuala situatsiooniskeem Ümarmäe tänava ääres, M 1:3000 Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

___________________________________________________________________________________

Tabel 2: Planeeringualaga piirnevate katastriüksuste andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee

Katastriüksuse lähiaadress

Katastriüksuse tunnus Pindala Sihtotstarve

Ümarmäe haljasala 20501:001:0169 6164,0 m² Üldkasutatav maa 100%

Heltermaa mnt 6 37101:012:0028 3267,0 m² Ärimaa 100%

Heltermaa mnt 8a 37101:012:0610 344,0 m² Ärimaa 100%

Heltermaa mnt 8b 37101:012:0640 851,0 m² Ärimaa 100%

Ümarmäe tn 1 37101:012:0008 1583,0 m² Sihtotstarbeta maa 100%

Ümarmäe tänav 20501:001:0247 5608,0 m² Transpordimaa 100%

2.1.2 Maakasutus Ümarmäe tn 1a kinnistu katastrijärgne sihtotstarve on sihtotstarbeta maa 100%, kõlvikuliselt on kinnistul loodusliku rohumaa, metsamaa ja muu maa kõlvikud.

Planeeringuala maapinna absoluutkõrgus on ca + 5.. +7 meetrit merepinnast.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 8

Joonis 4: Kõlvikute info Allikas: Maa- ja Ruumiameti andmebaas: http://minu.kataster.ee

___________________________________________________________________________________

2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus Planeeringuala on hoonestamata. Kinnistu läänepiirile on rajatud mahasõidud Ümarmäe tänavalt.

Planeeringualaga külgnevale Ümarmäe tänavale on rajatud elektri-, side- vee- ja kanalisatsioonivõrk ning tänavavalgustus. Kinnistu läänepiirile on rajatud vee- ja kanalisatsioonivõrgu liitumispunktid ning püstitatud tuletõrje veevõtuhüdrant.

2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse Planeeringuala on haljastatud, territooriumil kasvavad erinevad leht- ja okaspuud.

2.1.5 Kitsendused

Tabel 3: Planeeringualal kehtivad kitsendused ja piirangud Allikas: Maa-ja Ruumiameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee

Kitsendust põhjustav objekt

Kitsenduse nimi ID Kitsendust põhjustava objekti andmete allikas

Kattuv pindala

Sideehitis Sideehitise kaitsevöönd

131641158 Telia Eesti AS 21,08 m²

2.2. Planeeringuala mõjuala Planeeringuala mõjualana, millel planeeringualaga funktsionaalsed seosed, samased looduslikud ja ehituslikud olud ning kuhu kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada, käsitleb detailplaneering Kärdla linna Ümarmäe tänavaga külgnevaid krunte.

Mõjuala peamine maakasutus on elamumaa, kuid tänavaga piirneb ka üldkasutatavat haljasala (planeeringualaga loodest piirnev Ümarmäe haljasala) ning tootmismaad (M ja P Nurst AS plasti-, montaaži- ja kaablitsehhid ning Ümarmäe tänava lõpus paiknevad hoonestamata tootmismaa sihtotstarbega kinnistud). Planeeringualast ca 150 meetrit lõunas on elamumaa sihtotstarbega kinnistud, millele on püstitatud garaažiboksid (lähiaadressid Ümarmäe tn 22a-22s).

Kõik piirkonna liikluspinnad (Ümarmäe tänav ning planeeringualaga piirneval alal ristumine Väike-Liiva tänavaga) on kõvakattega kahesuunalised tänavad, pea igal kinnistul on otse ligipääs avaliku kasutusega tänavale.

Mõjuala elamumaa otstarbega kinnistute suurused varieeruvad keskmiselt vahemikus 1200...1600 m².

Ümarmäe tänava äärne hoonestus on rajatud samase hoonestusmustriga – elamud paiknevad ühel ehitusjoonel tänava ääres ning abihooned hoovi pool. Tänavale omase rütmi andvad samas mahus ja samal ehitusjoonel paiknevad 2-korruselised viilkatusega elamud on püstitatud 1960-ndatel, millele on aastakümnete jooksul tehtud ümber- ja juurdeehitusi. Igal krundil on üks põhihoone ning erineval arvul abihooneid.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 9

___________________________________________________________________________________

Piirkonna kinnistud on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, elektri- ning sidevõrguga. Väike-Liiva ja Ümarmäe tänavate ristumiskohale on püstitatud tuletõrje veevõtuhüdrant.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 10

Joonis 5: Planeeringuala mõjuala maakasutus Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee

___________________________________________________________________________________

3. Ruumilise arengu eesmärgid Ruumilise arengu tagamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada iga liigilt kõrgema planeeringuga kehtestatud sätteid:

• täpsusastmelt on kõige üldisem üleriigiline planeering „Eesti 2030+9“, mis seab eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine;

• maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel;

• üldplaneeringu eesmärk on konkreetse valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringus määratakse üldised ruumilise arengu visiooni aluseks olevad väärtused, võetakse arvesse rahvastiku arengusuundumusi ja prognoositakse elamualade mahtu, hinnatakse olulisemate ressursside mõju arendustegevusele, kavandatakse maakasutuse muudatusi, järgitakse taristu arengu võimalusi jne;

• detailplaneeringu kontekstis on ruumilise arengu eesmärgiks viia ellu üldplaneeringuga määratud tegevusi ja võimalusi ning leida planeeringuala maaüksusele sobilik hoonestusmaht ja -laad, mis maksimaalselt arvestaks planeeringuala mõjuala hoonestuslaadi, maakasutust ning muid piirkonnale omaseid asjaolusid.

3.1. Maakonnaplaneering Hiiu maakonnaplaneering 2030+10 kohaselt asub Kärdla linnalise asustusega alal, mis on määratud toimepiirkonna ja maakondlikuks keskuseks. Kärdla vanemad (aed)linnaosad ning haljasalad on määratud11 I klassi väärtuslikuks maastikuks, Kärdla rannaniidud ja metsad on määratud II klassi väärtuslikuks maastikuks.

Väärtuslike maastike registris toodud hinnangute kohaselt on Kärdlas hästi säilinud tänavatevõrk ning erinevaid hooneid ja objekte, vanemad aedlinnaosad koos parkidega on kaunid ja hästi hooldatud ning väikelinnal on head eeldused puhkemajanduse arendamiseks. Meteoriidi tekitatud surveline arteesia põhjavesi on haruldane loodusnähtus.

Registri kasutustingimuste kohaselt on surveline põhjavesi väärtuslik ressurss, millega peab ehitustegevuse planeerimisel tingimata arvestama.

9 Üleriigiline planeering Eesti 2030+: https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine-2/riigi-strateegilised- planeeringud/yrp/

10 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu- maakonnaplaneering-2030/

11 Hiiu maakonnaplaneeringu lisa 3 „Hiiumaa väärtuslike maastike register”: https://maakonnaplaneering.ee/wp- content/uploads/2021/08/Lisa-3.-MP-Vaartuslike-maastiku-register.pdf

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 11

___________________________________________________________________________________

Hooldussoovituste järgimiseks soovitatakse vanadele väärtuslikele puithoonetele koostada renoveerimis- ja restaureerimisjuhised ning tuleks toetada vanemate väärtuslike puithoonete säästlikku renoveerimist.

3.2. Üldplaneering Planeeringualal ja selle mõjualal kehtib Kärdla linna üldplaneering12, mille kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Planeeritavale kinnistule on määratud tootmis- ja ärimaa juhtfunktsioon.

Üldplaneeringu seletuskirjas13 määratud nõuded, mida on planeeringuala asukohast, suurusest ja maakasutusest võimalik või mõistlik tegevuste planeerimisel aluseks võtta:

• elamumaa juhtfunksioon on määratud olemasoleva või kavandatava elamu, selle abihoone (näiteks saun, garaaž, kuur, kelder vms) ja seda teenindava maa ning taristu alusele alale. Väikeelamumaa on määratud juhtudel kui maa-alal paikneb või sinna on kavandatud ühepereelamu, paariselamu või ridaelamu ja seda teenindavad abihooned. Hoone täpne tüüp määratakse detailplaneeringuga;

12 Kärdla linna üldplaneeringu põhijoonis: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570605/05- Kardla_YP_P6hikaart.pdf/d1ea57b1-961a-42ab-b7c8-5051b4b08aa0

13 Kärdla linna üldplaneeringu seletuskiri: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570605/Kardla_linna_yldplaneering_Seletuskiri.pdf/72dfced8- 7f4e-45e3-85d1-5226909679f3

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 12

Joonis 6: Väljavõte Kärdla linna üldplaneeringu põhikaardist Allikas: Hiiumaa valla koduleht https://vald.hiiumaa.ee/uldplaneering

___________________________________________________________________________________

• ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi – see peab olema ehituskunstiliselt ja teostuselt heatasemeline, sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset situatsiooni ning ei tohi luua ohtu inimeste tervisele, varale ega keskkonnale;

• elamualadel tuleb säilitada aedlinnaline üldmiljöö, vajadusel rajada madal- ja kõrghaljastus;

• piirdeaedade püstitamisel soovituslik põhimaterjal puit; tänavapoolsesse külge ei ole lubatud rajada võrkaeda; lubatud on piirde puudumine või selle asendamine kuni 1,2 m kõrguse hekiga;

• kavandatud uute hoonete asukohas peab maapinna absoluutkõrgus olema vähemalt +1,5 m;

• krundi maapinna kõrguse muutmine üle 0,2 m juhul, kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutmine, võib toimuda naaberkinnisasjade omanike nõusolekul;

2017. aastal ühinesid varasemalt eraldiseisvad Hiiumaa omavalitsused Hiiumaa vallaks. Hiiumaa vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise. Uue Hiiumaa üldplaneeringu eelnõuga on esitatud ettepaneku, et Ümarmäe tänava olemasolevat hoonestust katvale alale määrata miljööväärtuslik hoonestusala, kus tuleb säilitada/tagada ühtne arhitektuur, harmoniseeruvad värvilahendused, paiknemine tänavajoone suhtes ja fassaadilahendused. Eelnõu kohaselt ei ulatuks miljööväärtuslik ala planeeringualale.

Hiiumaa valla uue üldplaneeringu eelnõu kohaselt jääb planeeringuala Ümarmäe katlamaja jääkreostuse piirkonda, kus ei ole isiklike kaevude ja puurkaevude rajamine tarbevee saamiseks lubatud. 2020. aastal Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt läbi viidud uuringu „Teadmata staatusega jääkreostusobjektide inventariseerimine”14 kohaselt on põhjavee analüüside tulemusel reostunud Heltermaa maanteest põhja pool Hiiu, Eha ja Põllu tänav piirkonna krundid, mis jäävad planeeringualast vähemalt ca 300..400 m kaugusel. Uuringu kokkuvõtte põhjal ei ületanud lenduvate orgaaniliste ühendite ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldused uuringuala põhjavees vastavaid piirarve ja Keskkonnaministri 04.09.2019 määruse nr 39 järgsed meetmed saastatuse likvideerimiseks ja põhjavee kvaliteedi parandamiseks pole vajalikud.

Detailplaneeringu koostamise perioodiks ei ole uut Hiiumaa valla üldplaneeringut vastu võetud.

3.3. Detailplaneeringud

Tabel 4: Planeeringualal ja selle mõjualas koostatud detailplaneeringud Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud/

PlanID Ametlik nimetus Eesmärk ÜP muutev

Seisund

14 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ uuring: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021- 09/Teadmata%20staatusega%20j%C3%A4%C3%A4reostusobjektide%20inventeerimine.pdf

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 13

___________________________________________________________________________________

18001 Ümarmäe tn 3, Ümarmäe tn 5, Heltermaa mnt 12B, Heltermaa mnt 14B maaüksuste detailplaneering

Kruntide liitmine Ei Kehtiv

17996 Ümarmäe tn 3 ja Heltermaa mnt 12 kinnistute detailplaneering

Maa-ala jagamine uuteks kruntideks, ehitusõiguse määramine

Ei Kehtiv

17967 Kruntide detailplaneering Ümarmäe tn 5, 7, 9 Kärdla linn

Maa-ala jagamine kruntideks

Ei Kehtiv

50869 Ümarmäe tn 22 elamukrundi detailplaneering

Ehitusõiguse määramine Ei Kehtiv

3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala ja selle mõjuala on arengudokumendid käsitlenud arendus- ja ehitustegevust võimaldava piirkonnana. Kui kehtiva üldplaneeringuga määratud tootmis- ja ärimaa maakasutuse juhtfunktsiooni ei viida ellu ning planeeringualale planeeritakse elamumaa maakasutust, siis võib eeldada, et see sobitub piirkonna olemasoleva hoonestuse ja maakasutusega oluliselt paremini.

Piirkonna maakasutust ja arenguvõimalusi planeerides tuleb silmas pidada:

• planeeringuala külgneb avaliku kasutusega linnatänavaga; piirkonna kruntide teenindamiseks on rajatud tsentraalsed vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja sidevõrgud ning

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 14

Joonis 7: Planeeringuala mõjualas koostatud detailplaneeringute paiknemise skeem

___________________________________________________________________________________

tuletõrje veevõtu hüdrant. Säästliku ja kestliku arengu üheks oluliseks eelduseks on võimalikult suures mahus ära kasutada olemasolevat ja vähem rajada uut;

• planeeringuala kinnistu on hoonestamiseks sobilik, sest pea kogu krundi ulatuses on maapinna absoluutkõrgus enam kui +5,0 m merepinnast ning kinnistu asub väljaspool prognoositava Kärdla linna üleujutusala riskipiirkonda;

• kuni pooletunnise jalutuskäigu jooksul on võimalik jõuda kõikide vajalike teenusteni kaasaegse ja kvaliteetse elukorralduse tagamiseks – lasteaed, kool, kaubandus, erinevad riiklikud teenused ning erasektori teenindusettevõtted jne;

• planeeringuala paiknemine võimaldab kaasaegse arhitektuuri kaasabil luua elukeskkonna, mis arvestab ja toob esile piirkonna väärtusi;

• detailplaneeringuga kavandatud tegevusi ellu viies on võimalik arvesse võtta üldplaneeringus toodud soovitusi ja tingimusi, mis seotud uute hoonete püstitamise ja ehitiste rajamisega.

Võttes arvesse detailplaneeringu koostamise algatamise ja koostamise käigus kogutud materjale, võib järeldada, et planeeritud tegevused seni hoonestamata maa-ala kasutuselevõtul elamu- ja ärialana järgivad üldiseid piirkonna ja omavalitsuse arengusuundi. Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtostarbe muutmine ei too kaasa piirkonnas tootmis- ja ärimaa maakasutuse üldist vähendamist ega piira ettevõtluse laienemisvõimalusi.

Planeeringu koostamisse kaasatud osalised teadvustavad, et võimaliku ehitustegevuse eelduseks on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtostarbe muutmine, mis oma olemuselt on erandi tegemine.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 15

___________________________________________________________________________________

4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku põhjendused

4.1. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks Detailplaneeringu planeerimislahendus näeb ette planeeringuala jaotamise kolmeks krundiks ning ehitusõiguse määramise kahele krundile elu- ja ühele krundile ärisihtotstarbega hoonete püstitamiseks.

Kärdla linna üldplaneeringuga on planeeringualale määratud tootmis- ja ärimaa maakasutuse juhtotstarve. Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering sisaldab ettepanekut Kärdla linna üldplaneeringu muutmiseks ning planeeringuala juhtotstarbe muutmiseks osaliselt elamu- ning osaliselt ärimaaks alljärgnevatele asjaoludele tuginedes:

• detailplaneeringu koostamise peamine eesmärk on üldplaneeringu elluviimine. Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmine ei too kaasa piirkonnas tootmis- ja ärimaa üldist vähendamist ega piira ettevõtluse laienemisvõimalusi – hoonestamata, kasutuseta ning osalise kasutusega perspektiivsed tootmis- ja ärimaa arendusalad paiknevad Ümarmäe tänava lõpus, Käina maantee ning Padu tee ääres;

• planeeringulahendus paikneb välja kujunenud asustusega piirkonnas, kus on olemas tehniline taristu, avaliku kasutusega teedevõrk, mis toetavad asustuse tihendamist. Kestliku ning säästva arengu üheks eelduseks on võimalikult suures mahus olemasoleva kasutuselevõtt ning uue ehitamine vaid minimaalses vajalikus mahus;

• planeeringuala külgneb loodeküljest avaliku kasutusega haljasalaga, mille naabrusesse sobituvad rohkem elamukrundid kui äri- ja tootmishooned ning nendega seotud rajatised (nt parklad, ladustamisplatsid, tootmisterritooriumi ümbritsevad piirdeaiad jms)

• koostamisel oleva uue Hiiumaa üldplaneeringu eelnõu kohaselt planeeritakse teisele poole Ümarmäe tänavat elamutega hoonestatud alale miljööväärtuslikku ala, mille eesmärk on hoonestus- ja planeerimispõhimõtete, omaste elementide, vaadete ja tervikliku keskkonna säilimine. Planeeringualale elukondlike ja väikeettevõtlust arendavate hoonete planeerimine loob paremad võimalused perspektiivse miljööväärtusliku alaga samaste põhimõtete rakendamiseks kui oleks tootmishoonete puhul;

• planeeringualale ei planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis;

• planeeringulahenduse kavandamisel on lähtutud hea ruumi loomise terviklahenduse põhimõtetest, mille kohaselt tuleb säästva ja tervikliku elukeskkonna loomisel ühendada kunstilised, tehnoloogilised ja majanduslikud lahendused ning looduskeskkond. Hea ruumilahenduse eelduseks on parimate teadaolevate teadmiste ja oskuste kasutamine,

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 16

___________________________________________________________________________________

püüe enamaks kui vaid minimaalselt nõutuks, kauakestvate ja kohanduvate lahenduste otsimine;

• planeeringuala kaguossa planeeritakse väikeettevõtlust võimaldav krunt, mis on vahepuhvriks elamute ja piirkonna tootmis- ja ärimaa kruntide vahel. Planeeritud väikeettevõtluse krunt on sobilik taolise ettevõtluse arendamiseks, mis toob kaasa võimalikult väheseid häiringuid planeeringuala mõjupiirkonnas (nt müra, vibratsioon vms);

• planeeringu elluviimine loob eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumi tekkeks eelkõige läbi selle, et suureneb planeeringuala mõjualal enam levinud maakasutuse (elamumaa) osakaal;

• viimastel aastatel on üksikute Ümarmäe tänava äärsete hoonete renoveerimisest alguse saanud heas mõttes lumepalliefekt, mille tulemusel on krundi põhihoonestuse renoveerimistööd ette võetud mitmetel kruntidel. Taoline kogukondlik mõtteviis oma kodupiirkonna ühisel arendamisel saab olla heaks eeskujuks ka uute kruntide hoonestamisel ning planeeritud miljööväärtuslikest põhimõtetest kinnipidamisel.

4.2. Planeeringuala kruntideks jaotamine Planeeringuala jaotatakse kolmeks krundiks:

• Krunt 1 – pindala 1500 m², soovituslik lähiaadress Ümarmäe tn 1a;

• Krunt 2 – pindala 1500 m², soovituslik lähiaadress Ümarmäe tn 1b;

• Krunt 3 - pindala 913 m², soovituslik lähiaadress Ümarmäe tn 1c.

4.3. Krundi hoonestusala määramine Planeeringuala igale krundile on määratud üks hoonestusala, kuhu sisse püstitatakse planeeritud hooned.

Hoonestusala asukoha ja suuruse määramisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

• sarnaselt teisel pool Ümarmäe tänavat paiknevate hoonestatud kruntidega on hoonestusala kaugus krundi põhjapoolsetest piiridest 1 meetri ning lõunapoolsetest 7 meetri kaugusel. Hoonestusalade omavaheline vahekaugus on määratud arvestusega, et oleks tagatud tuleohutusnõuetega määratud hoonetevaheline 8 m ulatusega kuja;

• Krunt nr 1 hoonestusala paiknemisest tekib tuleohutuskuja, mis ulatub osaliselt Ümarmäe haljasala kinnistutele. Planeeritud kitsendus arvestab asjaoluga, et Ümarmäe halajasala kinnistu jääb looduslikuks haljasalaks, kuhu perspektiivseid hooneid ei püstitata;

• Krunt nr 1 hoonestusala paiknemisest tekib tuleohutuskuja, mis ulatub osaliselt Heltermaa mnt 6 kinnistule. Et tagada perspektiivne uute hoonete või olemasoleva hoone juurdeehitamise võimalus Heltermaa mnt 6 krundil, määratakse Krunt nr 1 hoonestusala idanurka ning Krunt nr 2 hoonestusala kirdenurka täiendavate

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 17

___________________________________________________________________________________

ehitustingimustega ala, kuhu hooneid projekteerides ning ehitades tuleb ehituslike abinõudega piirata tule levikut (nt tuletõkkemüür vms);

• Ümarmäe tänavast lääne poole jääv osa määratakse uue Hiiumaa üldplaneeringuga perspektiivselt miljööväärtuslikuks hoonestusalaks. Käesoleva detailplaneeringu soov on rakendada ka planeeringualal samaseid hoonestus- ja planeerimispõhimõtteid, millest tulenevalt määratakse Ümarmäe tänavast 10 m kaugusele kohustuslik ehitusjoon, milleni peab ulatuma iga krundi põhihoone või selle osa;

• Krundile nr 3 ulatub Heltermaa mnt 8b krundil paikneva olemasoleva hoone tuleohutuskuja.

Hoonestusalad on määratud suuremana kui planeeritud hoonete summaarne ehitisealune pind, et võimaldada planeeringu elluviimisel huvitatud isikul ja arhitektil valida täpsemalt hoonete kuju, suurust ja asukohta lähtuvalt geoloogilistest, looduslikest ja muudest asjaoludest.

Iga planeeritud hoone peab paiknema planeeringuga määratud krundi hoonestusala sees. Hoonestusalast väljapoole võib ulatuda kuni 1 meetri ulatuses hoone räästas, varikatus või hoone külge ehitatud terrassi katmata osa eeldusel, et see ei paikne naaberkinnistu hoonestusest tulenevas tuleohutuskujas.

Planeeritud hoonestust teenindavad krundisisesed teed, parkimiskohad, tehnovõrgud ja -rajatised jne ei pea paiknema krundi hoonestusala sees.

4.4. Krundi ehitusõiguse määramine Planeeringuga määratakse kruntidele ehitusõigus uute hoonete püstitamiseks.

4.4.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed

Tabel 5: Krundi kasutamise sihtotstarbed15

Krundi nr

Krundi kasutamise sihtotstarve

Sihtotstarbe osakaal

Tähis Sihtotstarbe selgitus

1 Üksikelamu maa 100% EP Ühele leibkonnale sobivas suuruses

kavandatud elamu maa

2 Üksikelamu maa 100% EP Ühele leibkonnale sobivas suuruses

kavandatud elamu maa

3 Väikeettevõtluse maa 100% ÄV Väikeettevõtluse ja -tootmise hoone

maa

Kruntidele 1 ja 2 planeeritakse elamukrundid, mis hoonestatakse elamute ja neid teenindavate abihoonetega. Elamukrundid sobivad asukohalt ja mahult Ümarmäe tänava äärse olemasoleva eluhoonestusega.

15 Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 18

___________________________________________________________________________________

Krundile 3 planeeritakse väikeettevõtluse sihtotstarbega krunt, mis saab sobilikuks puhvriks planeeritud elamualade ja planeeringualaga ümbritsevate äri- ja tootmismaa kruntide vahel. Krundile planeeritud hoonestuse üldiseks iseloomuks on väikeettevõtlus, mis võib sisaldada erineva otstarbega tegevusi - laohoone, garaaž, väiketootmine, kontoripinnad jms. Planeeritud tegevuste iseloom peab olema selline, mis sobitub elamupiirkonda ning ega too enesega kaasa müra, tolmu, vibratsiooni, lõhna vms kasvu ega tekitaks häiringuid tööpäeva välisel ajal ega nädalavahetustel.

4.4.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

Tabel 6: Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

Krundi nr

Hoonete suurim lubatud arv maa-alal Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal

1 3 -

2 3 -

3 1 -

Krundile määratud hoonete suurim lubatud arv maa-alal lähtub krundi suurusest, kehtivatest kitsendustest, hoonestusala asukohast, suurusest ja kujust ning piirkonnas levinud hoonestusmustrist, -tihedusest ja -mahust.

4.4.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Tabel 7: Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind16

Krundi nr

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind

Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind

Krundi täisehituse osakaal suurima lubatud ehitisealuse pinna ehitamisel

1 300 m² - 20,0 %

2 300 m² - 20,0 %

3 250 m² - 27,4 %

Hoonete ehitisealune pind on võrreldav ja proportsionaalne planeeringuala mõjualasse jäävate kruntide ehitusmahtudega. Kavandatud mahus ehitustegevus ei ole keskkonnale liigselt koormav ning lisaks hoonestusele jääb planeeringualale ka piisavalt ruumi juurdepääsu- ja liikumisteede, tehnovõrkude ja -rajatiste ning madal- ja kõrghaljastuse rajamiseks.

16 Ehitisealune pind - hoone ja rajatise maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Hoonealuse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone vihmaveesüsteemi, päikese- kaitsevarjestust, terrassi, kaldteed ning treppi, valguskasti, vundamendi taldmikku, tehnosüsteemi ja -seadme osa, liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust, kuni ühe meetri laiust katuseräästast, hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 19

___________________________________________________________________________________

4.4.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus

Tabel 8: Hoonete suurim lubatud kõrgus

Krundi nr

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus olemasolevast maapinnast

Hoonete lubatud maksimaalne korruselisus

Hoonete lubatud maksimaalne absoluutkõrgus

1 9,0 m 2 + 14,5 m

2 9,0 m 2 + 15,0 m

3 9,0 m 1 + 15,5 m

Planeeritud hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja korruselisus tulenevad piirkonnas levinud hoonestusmahtudest ning TP3 hoonestusele kehtivatest tuleohutuse nõuetest. Hoonestuse kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalsed määrad kehtivad ka juhul kui projekteeritakse kõrgema tuleohuklassiga kui TP3 hooneid.

4.5. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine Hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike tehnovõrkudena on planeeritud elektri-, vee- ning kanalisatsioonivarustus. Planeeringu elluviimisel on võimalik rajada ka täiendavaid tehnovõrke ja -rajatisi, mille korral tuleb taotleda vastava teenuse pakkujalt täiendavad tehnilised tingimused.

Detailplaneeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõttelised lahendused – täpsemad tehnilised määrangud projekteeritakse planeeringu elluviimisel.

Avaliku kasutusega Ümarmäe tänavale juurdepääsuks rajatakse iga krundi jaoks üks mahasõit ning juurdepääsutee krundi hoonestusalale.

4.5.1 Elektrivarustus Krundi hoonete elektrivarustuse tagamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 13.06.2024 tehnilised tingimused nr 474642, mille kohaselt tuleb planeeringuala kruntide toide näha ette Saeveski: (Hiiu) alajaama baasil. Olemasoleva fiidri F3 õhuliini mastist rajatakse maakaabelliin ning kruntide piirile jaotuskilp ja mitmekohalised liitumiskilbid.

Elektritoide liitumiskilbist kuni planeeritud hooneteni rajatakse maakaabliga.

4.5.2 Vee- ja kanalisatsioonivarustus Krundi hoonete vee- ja kanalisatsioonivarustuse tagamiseks on AS Kärdla Veevärk väljastanud 14.06.2024 tehnilised tingimused nr 2334.

Ümarmäe tänavale on rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassid ning Krunt 1 piiri äärde trasside liitumispunktid ja maapealne tuletõrjehüdrant. Olemasolevate liitumispunktidega

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 20

___________________________________________________________________________________

ühendatakse kõikide planeeritud kruntide vee- ja kanalisatsioonitrassid. Planeeringuala läbib ka Heltermaa mnt 6 krunti teenindav veetrass – kui veetrassi asukoht jääb uute hoonete püstitamisele või muule ehitustegevusele ette, rajatakse uus veetrass teise asukohta.

Veetorustike paigaldamisel liitumispunktist tuleb maakraani külge rajada torustik külge kinnitada asukoha määramise hõlbustamiseks isoleeritud vaskkaabel, kaabli otsad tuua kape alla, veetoru kohale tuleb paigaldada märkelint. Välja tuleb ehitada veemõõdusõlm.

Kanalisatsioonitorustike paigaldamisel PVC 160 mm pimeühendusega liitumispunkti tuleb rajada kaev ning kruntidele rajada isevoolne kanalisatsioonitorustik.

4.5.3 Soojavarustus Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega. Soovituslikult kasutada täies ulatuses, osaliselt või kombineeritult soojupumpasid, maakütet (kui krundile jääb peale hoonestuse paigutamist piisavalt ruumi küttesüsteemi paigaldamiseks), päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.

4.6. Ehitise ehituslike tingimuste määramine Hoonete projekteerimisel ja püstitamisel tuleb aluseks võtta:

• Tuleohutuse seadus17;

• majandus- ja taristuministri määrus “Nõuded ehitusprojektile”18;

• siseministri määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”19;

• radooniohtutu elamu ehitamise üldnõuded.

Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb takistada metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine hoonetesse.

4.6.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine ning tuletõrje veevarustus

Tabel 9: Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded

Krundi nr

Hoonete liik Hoone liigitus tuleohutuse järgi

Hoone tule- ohutusklass

Suurim lubatud kõrgus

Suurim lubatud korruselisus20

1 Eluhooned I kasutusviis TP3 (tuldkartev) Kuni 9,0 m Kuni 2

2 Eluhooned I kasutusviis TP3 (tuldkartev) Kuni 9,0 m Kuni 2

3 Laohoone VI kasutusviis TP3 (tuldkartev) Kuni 9,0 m Kuni 1

17 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007 18 Määrus „Nõuded ehitusprojektile”: https://www.riigiteataja.ee/akt/127122024025 19 Määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013 20 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 21

___________________________________________________________________________________

Tule leviku takistamiseks naaberkrundi ehitisele peab hoonete ja tule levikut võimaldavate rajatiste omavaheline kuja olema vähemalt 8 meetrit. Krunt 2 hoonestusala idanurka on määratud täiendavate ehitustingimustega ala, kuhu ehitades tuleb tule levikut piirata ehituslike abinõudega, sest seal ei ole tagatud hoonetevaheline tuleohutuskuja.

Lähtuvalt asjaolust, et Kruntidele 1 ja 2 planeeritud hooned paiknevad ühe kinnistu piires, on samast tuleohutusklassist (TP3) ning nende summaarne kogupindala jääb alla 400 m², on need võimalik tuleohutuslikult lugeda üheks hoonekompleksiks, mille puhul võib ühe krundi hoonete omavaheline kuja jääda vajadusel väiksemaks kui 8 meetrit.

Iga hoone eluruum tuleb varustada autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga, ja kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur. Tuleohutuse tagamiseks võib hoone omanik ette näha täiendavaid tehnilisi lahendusi ehitises tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ja hoones viibijate teavitamiseks (näiteks: automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne tulekustutussüsteem jne).

Tuletõrje veevõtt on tagatud planeeringuala läänepiirile rajatud veevõtuhüdrandiga (VID 13987, hüdrant nr 87, tüüp Euro, trassi DN 110).

4.6.2 Energiakasutus Planeeritud hoonete soojavarustus ning jahutus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoone projekteerimise käigus. Iga hoone projekteerimisel ning ehitamisel tuleb lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest21 ning pöörata tähelepanu tarbimise säästlikkusele.

Tsentraalne kaugküttetorustik paikneb planeeringualast ca 200 m kaugusel. Kaugküttetorustiku ala laienemist planeeringualale ei ole valdkondlikus arengukavas ette nähtud.

4.6.3 Loodusvarade kasutus Ehitiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, energia, ehitusmaterjalid jne). Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse tarvis kasutada.

Lähimad kohalikud loodusvarad, mida saab ehitamisel kasutada, on purustatud kruus ning sõelutud ja täiteliiv (kaevandatakse ca 10 km kaugusel Partsi karjääris). Kohalikku puitmaterjali saab Lehtma saeveskist (kaugus ca 13 km).

Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, võimalusel taaskasutada varasemalt kasutuses olnud ning füüsilised omadused säilitanud materjale. Ehitustööde käigus kooritavat pinnast ja kaevist võib ära kasutada planeeringuala piires.

Planeeringualale kavandatud ehitustegevuses kasutatavate materjalide hulk ei põhjusta eeldatavalt nende varude kättesaadavuse vähenemist olulisel määral.

21 Määrus „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023309

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 22

___________________________________________________________________________________

4.6.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse, kuid peab arvestama, et Kärdla ja selle ümbruses (Kärdla meteoriidikraatri piirkond) võib olla alasid, kus võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid.

Uutes hoonetes ei tohi radoonitase ületada 200 kBq/m³. 2019. aastal Kärdla kirdeosas teostatud mõõtmise tulemusel jäi Rn-riski väärtus vahemikku 50-100 kBq/m³. 2023. aasta seisuga uuendatud kaardi22 andmetel on Hiiumaa valla radooniriski klass keskmine või madal.

Enamasti pääseb radoon hoonetesse halvasti ehitatud või nõuetekohaselt isoleerimata vundamendi kaudu. Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele23 ning standardile24.

4.7. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine25

Arhitektuuriliste tingimuste määramine lähtub soovist luua planeeringualale piirkonna väärtustega arvestav elukeskkond, mis on ühtaegu nii kaasaegne, hubane kui ka piirkonnas levinud ehitus- ja arhitektuurivõtteid rakendav ning looduskeskkonnaga arestav.

4.7.1 Materjalivalik Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste projekteerimisel eelistada väikesema keskkonnamõjuga, naturaalseid ja kohalikul toorainel baseeruvaid või kohapeal saadaolevaid materjale:

• hoonete viimistlusmaterjalina eelistada puitu. Puidu kasutamine hoone arhitektuuris süvendab planeeringuala ja selle mõjuala miljööväärtuslikul hoonestusalal paiknevate hoonete eripärasust ja looduslähedust;

• hoonetel ei tohi kasutada plastaknaid – need mõjuvad puithoonel võõrkehana ning ei sobitu ka kaasaegse naturaalsetest materjalidest hoone puhul;

• eelistatud katusekattematerjalid on kivi-, sindel- või valtsplekkkatus. Katusekatte värvil eelistada tumedaid toone – näiteks: must, tumehall, tumepruun, tumepunane.

• hoone fassaadi ja sokli viimistlusmaterjali valikul vältida omadustelt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente ning imiteerivaid materjale jne (näiteks: plastvooder, profiilplekk, sandwich-paneelid jne);

• hoone katusel päikesepaneelide kasutamise soovi korral eelistada sellist tehnoloogiat, mille puhul on paneelid katusekattematerjali integreeritud.

22 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

23 Radooniohutu elamu: https://envir.ee/media/3996/download 24 EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”:

https://www.evs.ee/et/evs-840-2023 25 Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud

tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 23

___________________________________________________________________________________

4.7.2 Hooned Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ja soovitused hoonetele:

• vältida hoonete püstitamisel tüüpprojekte;

• elamukrundi abihoone on alati peahoonest väiksem, nii kõrguselt kui ehitisealuselt pinnalt;

• kruntidel, kus on lubatud püstitada 2-korruselised hooned, tuleb vältida teise korruse rajamist täiskorrusena;

• krundi põhihoonena planeeritud elamu peab paiknema või ulatuma Ümarmäe tänava hoonestusalale määratud kohustusliku ehitusjooneni;

• iga hoone asukoht tuleb sobitada hoonestusalale nii, et see arvestaks jalgsi ja sõidukiga juurdepääsuks (nt tehniline teenindamine, päästetööd vms vajadused) vajaliku ruumiga, vaadetega tänavalt ning naaberkruntidelt;

• hoonestusele projekteerida kahepoolne viilkatus, mille kalle jääb vahemikku 30°..45°. Katusekalded peavad kõikidel krundil paiknevatel hoonetel ja sama hoone erinevates osades olema samad – erinevate kallete kombineerimine on häiriv ja lõhub liigselt selget vormi;

• hoone põhiplaan peaks olema pigem lihtne ning mitte liiga paljude liigendustega. Üldine maht ja proportsioonid peavad jääma samaseks lähipiirkonna olemasoleva hoonestusega;

• hoone tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, ventilatsiooniavad, liitumiskapid jms) paigutada võimalusel selliselt, et need ei rikuks hoone välisilmet.

4.7.3 Piirded, väikevormid Krundile piirde rajamise soovil arvestada, et piiret ei pea rajama vaid füüsilise ruumi piiramiseks, vaid selle üheks eesmärgiks on ka hoonete esile toomine ning aiakujunduse ja väikevormide rõhutamine.

Piirete ja väikevormide projekteerimisel tuleb arvesse võtta:

• tõkkepuude paigaldamine ei ole lubatud;

• krundi hoonestusala või krundi osa võib soovi korral piirata kuni 1,2 m kõrguse läbipaistva piirdeaia või hekiga. Piirde materjalina eelistada hõredat puitu, võrkaia kasutamine krundi tänavapoolsetes osades ei ole lubatud;

• prügikonteiner või -maja, elektri jaotus- või liitumiskilp vms miljööväärtuslikku keskkonda ebatüüpiline väikeehitis tuleb paigaldada asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis silmatorkavalt nähtav või on võimalikult varjatud.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 24

___________________________________________________________________________________

4.8. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Planeeringuala piirneb avaliku kasutusega Ümarmäe tänavaga. Piirkonna elanikud kasutavad liikumiseks peamiselt sõiduautosid, planeeringuala lähipiirkonda jääva tööstusala töötajad liiguvad ka väikebussidega ning toorainet ja valmistoodangut veetakse veokitega.

Juurdepääsu tagamiseks rajatakse igale krundile tänava äärde mahasõit ning krundi piiresse juurdepääsutee lõik. Mahasõidu alla tuleks rajada ka maapinna kaldesuunaga arvestav truup.

Tänavale mahasõitude rajamisel ning krundile piirdeid ja haljastust projekteerides tuleb silmas pidada, et oleks tagatud igas suunas nähtavus.

Iga krundi omanike ja külastajate autode parkimine lahendatakse täies ulatuses krundi territooriumil, tänavaäärset parkimist ei planeerita. Tänavaäärset parkimist tuleks vältida nii Ümarmäe-Väike-Liiva tänavate ristumisala nähtavuse tagamiseks kui ka esteetilistel kaalutlustel, et säiliks tänavaäärne haljastus.

Kruntide 1 ja 2 parkimiskohtade26 hulga määramisel lähtutakse põhimõttest, et minimaalselt tuleb elamukrundil tagada kaks parkimiskohta – vähemalt üks parkimiskoht elanikule ning teine külalisele.

Krundile 3 planeeritakseminimaalselt kolm parkimiskohta, mis vastab parkimisnormatiivis EVS 843:201627 toodud põhimõttele, et väike-elamute alal peab iga tööstusettevõtte või lao 90 m² kohta olema vähemalt üks parkimiskoht.

4.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Krunt on haljastatud ja seal kasvavad üksikud isetekkelised puud ja võsa. Asukohalt sobivad ja kasvutingimustele vastavad puud võib jätta kasvama, kuid peab arvestama, et puude ja hoonete vahele jääks vähemalt 3 m.

• Kogu planeeringualal tagatakse regulaarne hooldus ja heakord. Ehitusperioodi lõppedes planeeringuala haljastatakse ning heakorrastatakse. Hoonestuse lähiümbrusesse istutatakse kasvukohale ja -tingimustele sobivaid madalaid igihaljaid puid, põõsaid ja vajadusel hekk, hoonete lähiümbrusesse rajatakse muru ja sillutatud alad. Ehitusperioodi lõppedes ei jäeta krundile ladustatult ehitusmaterjale;

• hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires või juhtida tänavaäärsesse kraavi. Vältida tuleb sajuvete juhtimist naaberkinnistutele;

• piiret ei pea ümber hoone rajama vaid krundi piiramiseks, vaid selle üheks osaks on ka tänavafrondis hoonestuse esile toomine ja aiakujunduse rõhutamine;

• uut kõrghaljastust ei tohi rajada hoonele lähemale kui 3 m;

• Krunt 3 hoone projekti koosseisus tuleb lahendada nii madal- kui kõrghaljastus selliselt, et see üheaegselt arvestaks elamupiirkonnale omase iseloomuga, kuid samas looks võimalused „töötada” puhvrina elu- ja ettevõtluspiirkondade vahel.

26 Arvestuslik sõiduauto parkimiskoha suurus 2,5 m X 5 m 27 Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”: https://www.evs.ee/et/evs-843-2016

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 25

___________________________________________________________________________________

Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:

• erinevad jäätmeliigid (nt olmejäätmed, pakendijäätmed, ehitusjäätmed) tuleb krundil kohapeal sorteerida, koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning anda üle jäätmevedajale või toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina);

• olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale28. Iga planeeritud krundi omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud olmejäätmete jäätmeveoga ning jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping.

4.10. Kuja29, tehnovõrgu ja -rajatise kaitsevööndi või muu kitsenduse määramine Planeerimisseaduse kohaselt võib detailplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi.

Lähtuvalt planeeritud ehitustegevusest arvestatakse uute kitsenduste vajaduse määramisega:

• naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja - 8 meetrit;

• elektri maakaabelliini kaitsevöönd – 1 meetrit äärmisest kaablist;

• maa-aluse veetorustiku kaitsevöönd – 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole;

• maa-aluse vabavoolse kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd – 2 meetrit torustiku telgjoonest mõlemale poole;

• avaliku kasutusega Ümarmäe tänava kaitsevöönd.

4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine kuulub detailplaneeringu ülesannete hulka, sest ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu30.

Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:

• selgelt on eristatud nii krundi ligipääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;

• hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega;

• hoonele ei ole võimalik märkamatult juurde hiilida – hooneid, õuemaa või hoonestusala piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete vahel on hea vaadeldavus;

28 Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskiri: https://www.riigiteataja.ee/akt/428032024006 29 Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaad 30 Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine -

Linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine”

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 26

___________________________________________________________________________________

• hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;

• krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;

• hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;

• hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.

Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.

4.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi, mis tooks kaasa püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste. Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb ehitiste rajamise perioodil. Kaasnevad mõjud on valdavalt lokaalse iseloomuga ning ajutised.

Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks:

• peamine müra ja vibratsioon tekivad ehitustööde perioodil ehitusmaterjalide transportimisel ja ehitusmehhanismide kasutamisel. Ehitustegevus tuleb planeerida selliselt, et mürarikkaid töid ei teostataks kella 21 ja 09 vahel ega nädalavahetustel;

• hoonete kasutusperioodil eeldatavalt müratase praegusest oluliselt ei erine. Mürahäiringute vähendamiseks tuleb hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemide osad) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid müra summutamiseks;

• võimalike mürahäiringute leevendamiseks võib rajada hoonete ümbrusesse hekkidest või puude gruppidest puhveralasid. Hoonesse jõudvat müra saab vähendada hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega;

• ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid;

• eluruumide täpsed insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojektis.

Planeeringuala ja selle mõjuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Planeeritud tegevusi ellu viies tuleb kõikide meetmetega tagada põhjavee kaitstus.

4.13. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine Detailplaneering märgib servituudi seadmise vajalikkust Krunte 2 ja 3 läbiva veetrassi omaniku kasuks. Olemasoleva trassi võib koostöös rajatise omanikuga tõsta ringi krundi piires teise

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 27

___________________________________________________________________________________

asukohta, et see oleks väliste tegurite ees rohkem kaitstud ning selle poolt põhjustatud kaitsevöönd põhjustaks vähem piiranguid.

4.14. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke rajatisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või -rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Taolised ehitised ei tohi paikneda naaberkinnistu hoonetest tulenevas tuleohutuskujas.

Nimetatud ehitiste vajaduse, mahu ja asukoha määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur ning need lahendatakse planeeringut ellu viies. Kõik sellised ehitised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma ülejäänud ehitistega. Lähtuvalt ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib taoliste ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis.

_____________________________________________________________________________

Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Töö nr. DP25-01 28

K-1 Ø400 PL Luuk 5.36 Põhi 4.14 1 4.14

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Päästeamet

Lääne Päästekeskus

[email protected] 28.07.2025 nr 9-6.1/1390-3

Kooskõlastuse taotlus Kärdla linna

Ümarmäe tn 1a detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavolikogu 15.08.2025 otsusega nr 203 algatati Kärdla linna Ümarmäe tn 1a

kinnistu detailplaneeringu koostamine ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline

hindamine.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistu jaotamine kaheks elamukrundiks ja üheks

ärikrundiks, ehitusõiguse määramine hoonete püstitamiseks, teede ning liikluskorralduse

põhimõtete, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse, servituutide ja kitsenduste vajaduse, hoonete

arhitektuursete tingimuste ning krundi sihtotstarbe määramine Detailplaneering on

üldplaneeringut muutev, sest on vaja muuta üldplaneeringus määratud ala juhtotstarvet elamu-

ning osaliselt ärimaaks. Tulekaitse abinõud on täpsemalt kirjeldatud detailplaneeringu

seletuskirja punktis 1.6.1.

Taotleme kooskõlastust AA Arhitektid OÜ poolt koostatud tööle nr DP 25-01 ”Kärdla linna

Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul

detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja

pikendamist, loetakse detailplaneering vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige

2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

abivallavanem

Lisa: Kärdla linna Ümarmäe tn 1a kinnistu detailplaneering

Maiken Lukas

[email protected]