Dokumendiregister | Päästeamet |
Viit | 7.2-3.3/4746 |
Registreeritud | 29.07.2025 |
Sünkroonitud | 30.07.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
Toimik | 7.2-3.3 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Haljala Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Haljala Vallavalitsus |
Vastutaja | Alar Tetting (Ida päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
Originaal | Ava uues aknas |
Haljala Vallavalitsus
Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee
registrikood 75013144
EE492200221011363010 Swedbank
EE291010502009480009 SEB Pank
Keskkonnaamet
Meie 28.07.2025 nr 7-1/70-18
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmise kohta seisukoha küsimine
Haljala Vallavalitsus esitab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha võtmiseks Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata jätmise
korralduse eelnõu ja KSH eelhinnangu. Palume Keskkonnaameti seisukohta ka
detailplaneeringu eskiisjoonisele.
Võsu alevikus Lepalinnu ja Vana-Lepispäe maaüksuste detailplaneering algatati Haljala
Vallavalitsuse 15.09.2022 korraldusega nr 317. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on
elamumaa sihtotstarbega kruntide moodustamine, ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja
-rajatiste võimalike asukohtade määramine ning kitsenduste ja servituutide seadmise
vajaduse määramine. Juurdepääs planeeringualale on tagatud Võsu-Lepispea teelt
(munitsipaalomandis).
Detailplaneeringu materjalid (planeeringu algatamise taotlus, algatamise korraldus ja
lähteseisukohad) on leitavad Haljala valla veebilehel algatatud detailplaneeringute rubriigis:
https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#2022 (Võsu alevik Lepalinnu).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kent Kerner
arendus- ja kommunikatsioonijuht
vallavanema ülesannetes
Saata: Päästeamet, Riigimetsa Majandamise Keskus
Lisa: 1. Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu KSH algatamata jätmise
korralduse eelnõu ja KSH eelhinnang
2. Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu eskiisjoonis
Janika Merisalu +372 505 1127
VÕSU ALEVIKUS LEPALINNU MAAÜKSUSE
DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU
STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG
Eelhinnangu koostaja: Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus
Vastutav koostaja: keskkonnaspetsialist Lea Mägi
Haljala 2025
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
2
Sisukord 1.Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3
2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk .................................................................................. 4
3.Olemasoleva olukorra kirjeldus. ............................................................................................. 5
4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ....................................................................................... 6
5. Kontaktvöönd ......................................................................................................................... 6
6. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ......................... 7
6.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ......................................................................... 7
6.2. Lahemaa Rahvuspargi kaitse- eeskiri .............................................................................. 9
6.3 Vihula valla üldplaneering .............................................................................................. 10
7. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ....................................................................................... 11
7.1. Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik ................................................................... 13
7.2. Natura 2000 eelhindamine ............................................................................................. 13
7.3. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad ........................................... 14
Lahemaa linnu- ja loodusala ............................................................................................. 14
7.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele ..................... 16
7.5.Vee kasutus ja kanalisatsioon ......................................................................................... 17
7.6. Muude loodusressursside kasutus .................................................................................. 17
7.7. Pinnas ............................................................................................................................. 18
7.8. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad ................... 18
7.9. Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele ................................................ 18
7.10. Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju ..................................................................... 18
7.11. Müra ja vibratsioon ...................................................................................................... 19
7.12. Välisõhu kvaliteet ........................................................................................................ 19
7.13. Jäätmete mõju .............................................................................................................. 19
7.14. Mõju põhjavee režiimile .............................................................................................. 19
7.15. Radooniohtlikkus ......................................................................................................... 19
8. Kokkuvõte ........................................................................................................................ 20
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
3
1.Sissejuhatus
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Lepalinnu kinnistule
asukohaga Võsu alevikus Haljala vallas Lääne-Virumaal (katastritunnus 92201:004:2393)
kavandatud detailplaneeringu eskiislahendusele. Haljala Vallavalitsuse 15.09.2022
korraldusega nr 317 on algatatud detailplaneeringu koostamine.
KSH eelhinnangu eesmärk on selgitada välja kavandatava tegevusega kaasnev võimalik
keskkonnamõju ja selle ulatus, vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed ebasoodsa
keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi
KeHJS) on keskkonnamõju kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju
inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju
peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või
vara.
Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse
nimistusse, mille korral on KSH läbiviimine kohustuslik. Detailplaneeringuga kavandatav
tegevus jääb Natura 2000 võrgustiku alale. Detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt
avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju
strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning
§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile
12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi
tagavad nõuded.
Töö tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik KSH
algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik
omavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb küsida (detailplaneeringu KSH algatamata jätmise
korralduse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt
vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.
Käesoleva planeeringuala kohta kehtib Vihula Vallavolikogu 13. augustil 2003 määrusega
nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneering, mille kohaselt asub Lepalinnu kinnistu
maakasutuse juhtotstarbeta alal. Planeeringuala piirneb elamumaa maakasutuse juhtotstarbega
alaga (Joonis nr 1).
Tulenevalt eelnevast on otsustajal võimalik käesolevat KSH eelhinnangut kasutada
abimaterjalina kaalutlusotsuse tegemisel KSH algatamise või algatamata jätmise ning
detailplaneeringu edasise menetluse osas.
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
4
Joonis nr1. Väljavõte Vihula valla üldplaneeringust
2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kruntide moodustamine (joonis nr 2), kruntidele
sihtotstarbe määramine, hoonestusala määramine, ehitusõiguse määramine, planeeringuala
detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine; ehitise ehituslike tingimuste
määramine; ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; liikluskorralduse
põhimõtete määramine; kuja määramine; kuritegevuse riski vähendavate tingimuste
määramine; müra- vibratsiooni- ja saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid
keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste
seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.
Kavandatavaks tegevuseks on Võsu alevikus Lepalinnu kinnistule loodavatele kruntidele ühe
elamu ja kuni kahe abihoone ehitamine. Tegevuse mõjuala hõlmab Lepalinnu kinnistut.
Kasutusaegsed mõjud on seotud elanike elamisega elamualal. Tulenevalt tegevuse iseloomust
piirdub mõjuala eeldatavasti nii tegevuse- kui ka kasutuse ajal vaid Lepalinnu kinnistuga ja
selle vahetu lähiümbrusega. Detailplaneeringu ülesanded võivad planeeringu menetluse käigus
muutuda või täieneda.
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
5
Joonis nr 2. Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu eskiislahendus
3.Olemasoleva olukorra kirjeldus.
Planeeringuala asub Lepalinnu maaüksustel, mis paikneb Haljala vallas Võsu alevikus.
Lepalinnu kinnistu sihtotstarve on 100 % maatulundusmaa (kogupindala 79943,0 m²,
looduslikku rohumaad 6745,0 m², metsamaad 61458,0 m², õuemaad 844,0 m², muu maa
10896,0 m²) joonis nr 3. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava järgi paikneb Lepalinnu
kinnistu Võsu aleviku uues külaosas. Uus külaosa on ala, kus algupärane struktuur on loetamatu
või ei ole seda olnudki. Juurdepääs Lepalinnu maaüksusele on Ülase teelt, mis läbib eelnevalt
Sagadi metskond 64 maaüksust (katastritunnus 92201:004:2070, riigiomand).
Vihula valla üldplaneeringus on ala märgitud perspektiivseks elamualaks. Piirkond paikneb
tasase reljeefi ja õhukese pinnakattega lubjakiviplatool. Pinnakate koosneb Pleistotseeni
setetest: moreeni, liustikujõe ning -järve setted. Vastavalt mullakaardile levib Lepalinnu
planeeringualal gleistunud leetunud muld.
Lepalinnu planeeringualast väljapoole jäävad vanad loodusmetsad (9010*), mis asuvad
maatulundusmaa sihtotstarbega riigimaadel. Lepalinnu planeeringuala sihtotstarve on
maatulundusmaa ja jääb vana loodusmetsa massiivi sisse.
Planeeringuala asub kaitstud põhjaveega alal ning selles piirkonnas veekogusid ei paikne.
Planeeringuala ei kuulu märgalade ja pinnavormidega kaetud alasse. Planeeringualale lähim
veekogu on Soome laht mis jääb Lepalinnu kinnistust umbes 900 m kaugusele.
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
6
Joonis nr 3. Lepalinnu kinnistu kõlvikute kaart
4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Võsu alevikus Lepalinnu kinnistu detailplaneeringu koostamisega jagatakse kinnistu
kruntideks, määratakse sihtotstarve, hoonestusala ning ehitusõigus. Määratakse ehitusõigus
hoonete püstitamiseks loodavatele kruntidele, samuti juurdepääsu, tehnovõrkude ja -rajatiste
võimalikud asukohad krundil ning servituutide seadmise vajadus ja kitsenduste määramine.
Detailplaneeringu koostamisega määratakse ka ehituslikud ja arhitektuurilised tingimused.
Uute hoonete rajamisel tuleb järgida piirkonnas olemasolevate hoonete paiknemise struktuuri.
Osa kinnistust asub metsamaal ning kaitsealal on metsamaa kõlvikul hoonete püstitamine
keelatud. Seega kavandatakse hooned väljaspoole metsamaa kõlvikut ja olemasolevaid puid
maksimaalselt säilitades.
5. Kontaktvöönd
Kontaktvöönd hõlmab naaberkinnistuid ja nende lähiümbrust (joonis nr 4).
Lepalinnu kinnistu, milles on planeeringuala, naaberkinnistud on:
Sagadi metskond 64 (katastritunnus 92201:004:2070 ) Maatulundusmaa 100% (riigiomand);
Antsu (katastritunnus 92201:004:2253) Maatulundusmaa 100% (eraomand);
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
7
Sagadi metskond 63 (katastritunnus 92201:004:2060) Maatulundusmaa 100% (riigiomand);
Sagadi metskond 62 (katastritunnus 92201:004:2050) Maatulundusmaa 100% (riigiomand);
Lepispea (katastritunnus 92201:004:0012) Maatulundusmaa 100% (eraomand);
Sambla vkt 19 (katastritunnus 92201:004:0840) Elamumaa 100% (eraomand);
Ülase tn 8 (katastritunnus 92201:004:2410) Elamumaa 100% (eraomand);
Ülase tn 7 (katastritunnus 92201:004:2370) Elamumaa 100% (eraomand);
Ülase tn 3 (katastritunnus 92201:004:1090) Elamumaa 100% (eraomand);
Ülase tn 1 (katastritunnus 92201:004:1320) Elamumaa 100% (eraomand).
Planeeringuala piirneb põhjast, lõunast ja idast riigi omandisse kuuluvate kinnistutega.
Planeeringu alast kagu suunas asub tihedalt asustatud Võsu aleviku osa, kus väikesed kinnistud
on hoonestatud väiksemate hoonetega. Ülase tee ääres asuvatel kinnistutel on elamud
uusehitised, umbes 300 m² suurusega. Planeeringuala vahele jäävad Ülase tn 7 ja Ülase tn 8
kinnistud. Nimetatud kinnistud on hoonestatud.
Joonis nr 4. Kontaktvööndi maakasutuse skeem
6. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
6.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu
põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud
huvid. Selles on arvesse võetud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ sätestatud ja
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
8
kujundatud põhimõtted asustuse arengu suunamiseks, taristu ja liikuvuse kavandamiseks,
põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmiseks.
Vastavalt maakonnaplaneeringule jääb planeeringuala väärtusliku maastikuna (I klass – kõige
väärtuslikum) määratletud alale. Väärtuslik maastik on ümbritsevast suurema kultuurilis-
ajaloolise, esteetilise, loodusliku, identiteedi- või puhkeväärtusega. Eesti kontekstis ohustab
väärtuslikke maastikke peamiselt külade tühjenemine, mis toob kaasa endiste väiksemate
avatud alade võsastumise ning hoonete lagunemise. Maastikke võib ohustada ka liigne
ehitustegevus atraktiivsetes elamupiirkondades, teatud juhtudel ka metsastamine või
maavarakaevandus. Maakonnaplaneeringus on seatud üldisemad tingimused, millega tagatakse
väärtuslike maastike säilimine. Nende hulgas on nimetatud:
• säilitada traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust;
• võimalusel taastada traditsioonilisi elemente (kivi- ja lattaiad, puiesteed, looduslikud
niidud, karjatatud metsad jms);
• sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat
ebakõla ning et ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik
väärtuslikuks valiti;
• säilitada looduslikke alasid ja maastikuelemente.
Planeeringuala jääb tervikuna maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tugialale (ehk
tuumalale). Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja sidususe tugevdamiseks on seatud üldised
meetmed, muuhulgas:
• tuumaladele on ebasoovitav rajada olulise negatiivse keskkonnamõjuga objekte;
• looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75%
(lähtutakse tuumala pindalast planeeringu kehtestamise hetkest);
• tuumaladel tuleb üldreeglina hoiduda asustusalade koormuse suurendamisest
looduskeskkonnale;
• olemasoleva maakasutuse intensiivsus säilitada võimalikult madalana ja keskkonda
säästvana.
Planeeringualal on hoonestusala on valitud nii, et ehitustegevus täidab seatud eesmärke ja omab
minimaalset mõju keskkonnale. Planeeringu käigus koostatakse planeeringuala ja selle mõjuala
analüüs. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus väärtuslike maastike säilitamise tingimustega ega
rohelise võrgustiku alale seatud tingimustega. Kavandatav tegevus vastab üldjoontes
maakonnaplaneeringule.
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
9
6.2. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri
Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja
kultuuripärandit, sealhulgas maastikuilmet, pinnavorme, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku,
loodus- ja pärandkultuurimaastikke, maastiku üksikelemente, põllumajanduslikku maakasutust
ja traditsioonilist rannakalandust, tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale
iseloomulikku asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise,
taastamise, uurimise ja tutvustamise.
Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärkide elluviimiseks tuleb tagada ajalooliselt
väljakujunenud asustusmustri ja asustustiheduse säilitamine ning piirkonda sobiva
arhitektuurilise lahendusega hoonete ehitamine. Võsu aleviku Lepalinnu kinnistu asub uues
külaosas, kus algupärast struktuuri ei ole välja kujunenud (joonis nr 5). Ehituslubade menetluse
käigus esitab taotleja ehitusprojekti, kus on näha kavandatavate hoonete arhitektuurne lahendus.
Ehitiste püstitamisel on oluline, et hooned sobituksid olemasoleva hoonestuse ja miljööga,
arvestades nende paigutust, mahte, arhitektuurseid põhilahendusi ja materjalikasutust.
Menetluse käigus annab Keskkonnaamet oma hinnangu arhitektuurse lahenduse sobivuse kohta
piirkonda. Arvestades, et Keskkonnaamet hindab menetluse käigus arhitektuurse lahenduse
sobivust piirkonnas, ei ole põhjust arvata, et rajatav hoone ei sobiks asutuspiirkonda ning läbi
selle kahjustaks Lahemaa kaitse-eesmärke.
Joonis nr 5. Võsu aleviku kaart.
Allikas: Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
10
6.3 Vihula valla üldplaneering
Võsu alevik asub endise Vihula valla territooriumil, seega kehtib alal Vihula valla
üldplaneering (joonis nr 6).
Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuga hõlmatud ala tiheasustusalast
väljas, hajaasustusalal. Samuti jääb ala, nagu maakonnaplaneeringuski, I klassi väärtusliku
maastiku maa-alale. Väärtusliku maastiku maa-alal tuleb uusi elemente ja maakasutust vanaga
sobitada nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille
pärast maastik väärtuslikuks valiti. Ehituslubade väljastamisel nimetatud aladel tuleb järgida
alljärgnevaid piirkonna ehitustraditsioone:
• uued ehitised peavad olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnaste
gabariitide ja katusekujuga;
• uute hoonete ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi;
• vältida tuleb kataloogimajade ehitamist;
• eriprojekti alusel võib lubada ka modernsete hoonete ehitamist.
Kavandatav tegevus (üle 2000 m2 suuruste elamumaa kruntide kavandamine planeeringualal)
ei ole vastuolus kehtiva Vihula valla üldplaneeringuga ning koostatav detailplaneering ei ole
kehtivat üldplaneeringut muutev.
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
11
Joonis nr 6. Väljavõte Vihula valla üldplaneeringu põhijoonisest
7. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse
Maa- ja Ruumiameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000
ala, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri
keskkonnaregistri andmetest.
Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb Lepalinnu kinnistu Lahemaa
rahvuspargi piiranguvööndisse, Natura 2000 Lahemaa linnualale (RAH0000089) ja Natura
2000 Lahemaa loodusalale (RAH0000601). Planeeringualast 300 m kuni 950 m kaugusele
jäävad EELIS andmetel II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad. II kategooriasse kuuluvad
väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila
aheneb. Planeeringualast edelasse umbes 300 m kaugusele jäävad II kaitsekatekooria
kaitsealuste liikide, Myotis daubentonii (veelendlane) KLO9115753, Myotis
brandtii/mystacinus (tõmmu- või habelendlane) KLO9115691, Pipistrellus nathusii (pargi-
nahkhiir) KLO9115847, Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir) KLO9115621 elupaigad.
Planeeringualast loode pool on Vespertilionidae sp. (nahkhiirlased (liigini määramata))
KLO9115897 elupaik ja kagus 900 m kaugusel Plecotus auritus (pruun-suurkõrv)
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
12
KLO9115879, Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir) KLO9115619, Nyctalus noctula
(suurvidevlane) KLO9115810, Myotis brandtii/mystacinus (tõmmu- või habelendlane)
KLO9115689 elupaigad ning ida pool umbes 920 m kaugusel planeeringualast elutsevad Myotis
daubentonii (veelendlane) KLO9104584, Myotis dasycneme (tiigilendlane) KLO9100196,
Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir) KLO9104583 (joonis nr 7). Planeeringuala ümbritsevatele
kinnistutele on planeeritud projekteeritav kaitseobjekt metsaelupaikade looduskaitseala, kuid
projekteeritavad kaitseobjektid detailplaneeringu alasse ei ulatu (joonis nr 8).
Joonis nr 7. II kategooriasse kuuluvate liikide elupaigad, Natura 2000 linnuala ja loodusala
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
13
Joonis nr 8. Projekteeritavad kaitseobjektid.
7.1. Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik
Planeeringuala asub Vihula valla üldplaneeringu kohaselt maakasutuse juhtotstarbeta alal ja
I klassi väärtusliku maastiku alal. Planeeringuala jääb tervikuna Lääne-Viru
maakonnaplaneeringuga 2030+ määratud rohevõrgustiku tugialale (ehk tuumalale).
Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja sidususe tugevdamiseks on seatud üldised meetmed.
Haljala valla üldplaneering on veel koostamisel, kuid selles on rohevõrgustiku tugialast välja
võetud tihedama asustusega Võsu alevik. Peamiseks eesmärgiks on parandada rohevõrgustiku,
kui terviku sidusust. Lepalinnu kinnistul säilib planeeringu elluviimisel kõrghaljastus,
metsamaale hooneid ei ehitata. Hoonestusala on viidud välja metsamaa piiridest, kaitsealuste
liikide elupaigad on piisavalt kaugel ning detailplaneeringu kehtestamisega ei vähene
tõenäoliselt kaitsealuste liikide võimalused ning planeering ei kahjusta kaitse all olevate liikide
elupaiku.
7.2. Natura 2000 eelhindamine
Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste
või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või
vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
14
2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele
92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).
Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6
lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni
juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised
elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (13) ja juhendile "Juhised
Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (14).
KeHJS-e ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse
raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust,
mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärke.
Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide
seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke
saavutada. Käesolev Natura hindamine piirdub eelhindamise etapiga, mille käigus
prognoositakse tõenäolisi mõjusid. Kui eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura
asjakohane hindamine, tuleb algatada KSH protsess.
Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse
olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala
standard andmevormi info; Keskkonnaregistri andmebaasid jms).
7.3. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad
Lahemaa linnu- ja loodusala
Planeeringuala asub Lahemaa linnu- ja loodusalal. Järgnevalt on toodud Vabariigi Valitsuse
korralduses nr 615 (vastu võetud 05.08.2004) „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri” Lahemaa linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärgiks olevate liikide
nimekiri.
Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on
kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk
(Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart
(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur
(Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina),
hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
15
(Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo),
sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla ehk rüdi ehk niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr
(Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia),
must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus
cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus
bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikekirjurähn
(Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),
väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus),
merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio),
kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus),
männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras
(Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja
(Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas
(Philomachus pugnax), laanerähn ehk kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn ehk
meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk
(Somateria mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis),
vöötpõõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus),
punajalg-tilder (Tringa totanus), vaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus
vanellus).
Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid on veealused
liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad
madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad
(1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640),
eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud
rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180),
luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320),
looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja
ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal
(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood
(alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),
lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530),
rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
16
nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230),
lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad
(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad
oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja
soolehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja
rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid,
mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme),
harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe
(Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suurkuldtiib (Lycaena dispar),
suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera),
rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja
vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior).
7.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele
Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide
seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitsekorralduskavas
sätestatud kaitse-eesmärke saavutada. Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus
on säilitatud. Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura
aladele arvesse võtta. Eelhindamise eesmärk on selgitada välja, kas asjakohane hindamine on
vajalik. Käesoleva KSH punktis 8 „Mõjutatava keskkonna kirjeldus“ ja punktis 8.3 „Kaitstavad
loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad“ on välja toodud kaitsealused liigid ja
inventeeritud elupaigatüübi kaugused planeeringualast. Samuti ka linnu- ja loodusala kaitse
eesmärgid. Kuna vahemaa on piisavalt suur, siis eeldatavalt ei avalda planeeringuala
ehitustegevus mõju punktis 6 nimetatud elupaigatüüpidele. Detailplaneeringu elluviimisel,
kavandatud hoonestusalal kõrghaljastuse likvideerimisel ja ala korrastamisel on soovitatav
järgida maastiku kujunduslikke põhimõtteid, jättes maastiku ilmestamiseks kasvama
dekoratiivsemaid põõsaid või puid. Vajalikke raietöid on otstarbekas korraldada väljaspool
peamist lindude pesitsusperioodi. Sobilik raieaeg kestab 1. septembrist 14. veebruarini.
Planeeringuala ümbritsevad suured metsamassiivid, seega loomastikule ja rohevõrgustiku
sidususele kavandatav tegevus olulist mõju ei avalda. Ehitustegevusega seoses võivad
väheneda lindude elu- ja varjepaigad, kuid lähipiirkonnas on sarnaseid alternatiivseid elupaiku
rohkelt.
Eelnevast järeldub, et Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu rakendamisega ei kaasne
Lahemaa linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkideks olevate liikide arvukuse ega asustustiheduse
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
17
vähenemist, elupaikade pindala ega seisundi muutusi, elupaikade ega rändeteede isoleerimist
või killustamist ega muid ebasoodsaid mõjusid. Kõigi seadusandlusest ja kaitse-eeskirjadest
tulenevate nõuete ja kaitseala valitseja ettekirjutuste täitmisel ei ole olulist ebasoodsat mõju
Natura 2000 võrgustiku alale.
7.5.Vee kasutus ja kanalisatsioon
Planeeringuala piirkonnas ei ole ühisveevärgiga ega ühiskanalisatsioonitrassiga liitumise
võimalust, seega tuleb veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendus otsustada planeeringu käigus.
Planeeritud on üks puurkaev, mis teenindab kõiki krunte. Võsu alevikus on keskkonnaministri
poolt kinnitatud reoveekogumisala (registrikood RKA0590227, nimetus: Võsu, joonis nr 9)
Lepalinnu kinnistu planeeringuala jääb reoveekogumisalast välja. Planeeringuala asub kaitstud
põhjaveega alal, seega on lubatud peale kogumismahutite paigaldamise ka omapuhastid.
Joonis nr 9. Võsu reoveekogumisala (väljavõte keskkonnaportaalist)
7.6. Muude loodusressursside kasutus
Planeeringualal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade
kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms
järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
18
7.7. Pinnas
Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Maapinna üldise kõrguse muutmine
ei ole lubatud, vajadusel võib maapinda tõsta üksnes vähimal vajalikul määral vahetult hoonete
alla jäävatel krundi osadel. Arvestades, et planeeringualal on tegemist elamute ja abihoonete
rajamisega ning tegemist on elukeskkonnaks planeeritud alaga, siis on mõjud pinnasele
väikesed. Suurem mõju pinnasele on ehitusaegne. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab
kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Planeeringualale ei
kavandata potentsiaalselt ohtlikke reostuseriskiga tegevusi, mis pinnast kahjustaks.
7.8. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad
Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusele ei asu maaüksusel ega selle lähiümbruses
kultuurimälestisi, millele võib detailplaneeringu elluviimisega mõju avalduda. Planeeringu
elluviimisel tuleb arvestada kogu piirkonna väärtusega.
7.9. Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele
Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS-e kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat
mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Planeeringuala ümbruses
puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese
tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu
elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese
tervisele avaldub hoonete ja rajatiste ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada
ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Arvestades
planeeringulahendust, kus luuakse elamukrundid ja ehitatakse elamud ei esine planeeringu
elluviimisega ebasoodsaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid.
7.10. Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju
Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist, mis võib
hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla
ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada
loodusressursside seisundi halvenemist.
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu näol on tegemist uues külaosas uute
kruntide loomisega, kuhu planeeritakse ehitada elamud. Teadaolevalt ei ole planeeringuala
lähistel kavandatud suuremaid arendusi ega teisi potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi,
millega koosmõju oleks käesoleval juhul asjakohane eraldi hinnata. Planeeringu
kehtestamisega luuakse kinnistud elamute ehitamiseks, suureneb elanike arv kuid see ei
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
19
põhjusta loodusressursside seisundi halvenemist. Kavandataval tegevusel puuduvad
kumulatiivsed ja piirülesed mõjud.
7.11. Müra ja vibratsioon
Arvestades, et planeerimisala kõrval olevad kinnistud on juba hoonestatud, siis planeeringu
kehtestamisega ei kaasne müra suurenemine ega vibratsiooni teke. Täiendav müra ja
vibratsioon on ehitustega seonduv, mis kaasneb eelkõige uute hoonete ehitamisega, puude
eemaldamisega ning nende tegevustega kaasnevad mõjud on ajutised.
7.12. Välisõhu kvaliteet
Tulenevalt tegevuse iseloomust ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu
saasteluba vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata.
7.13. Jäätmete mõju
Ehitustegevusega kaasneb sõltuvalt kasutatud materjalidest erinevate jäätmete teke. Ehitiste
kasutamisel tekkivate olmejäätmete ja tootmisjäätmete käitlemisel tuleb jäätmevaldajal lähtuda
jäätmeseadusest ja Haljala valla jäätmehoolduseeskirjast. Planeeringualal tekkivad jäätmed
sorteeritakse ja paigutatakse krundil asuvatesse prügikonteineritesse. Nõuetekohasel
käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.
Vastavalt Haljala valla jäätmehoolduseeskirjale ning peale planeeringu elluviimist tuleb
jäätmeid liigiti koguda vastavalt eeskirjale ja üle anda jäätmekäitlejale.
7.14. Mõju põhjavee režiimile
Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis on keelatud ulatuslik veerežiimi muutmine, sest see võib
mõjutada negatiivselt kooslusi ja liike. Olulist pinnase täitmist ja tõstmist planeeritava tegevuse
käigus eeldatavalt ei toimu.
7.15. Radooniohtlikkus
Vastavalt Eesti radooniriski levilate kaardile (koostatud 2023. aastal) paikneb
detailplaneeringuala kõrge või eriti kõrge riskiga (>50 kBq/m³) piirkonnas. Radoon on lõhna-,
värvi- ja maitseta, õhust üle seitsme korra raskem looduslik radioaktiivne inertgaas. Radoon ei
ole meeltega tajutav, kuid on mõõteriistadega mõõdetav. Radoon tekib maakoores uraani
sisaldavates mineraalides. Uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores,
seega leidub ka radooni kõikjal. Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas looduslike
radionukliidide lagunemisel. Inertgaasina võib ta levida pinnases kümnete meetrite kaugusele
ja teatud tingimustel imbuda läbi vundamendi ja põrandakonstruktsioonide hoonete
siseruumidesse. Õhust mitmeid kordi raskem radoon koguneb ehitiste madalamatesse
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
20
kohtadesse: keldrisse, basseini, süvendisse jm. Esimesest korrusest kõrgemale radoon tavaliselt
ei levi. Kuna tulemused on üle kehtestatud piirmäära, siis on soovitav hoonete ehitusel kasutada
radoonitõkestuse süsteeme, radoonikaevusid ning radoonikilet. Hoonesse tuleb paigaldada
nõuetele vastav ventilatsioon. Pidevalt tuleb tegeleda olemasolevate eluruumide (elu-, olme- ja
tööruumide) siseõhu Rn-taseme kontrollimisega ja vähendamisega.
8. Kokkuvõte
Käesolevas KSH eelhinnangus käsitleti Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Võsu alevikus
Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu seoseid teiste asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega ning hinnati detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid
keskkonnamõjusid:
1. Võsu alevikus Lepalinnu kinnistul kavandatud planeeringu elluviimine ei avaldada
olulist keskkonnamõju ega põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Piirkond
asub uues külaosas ja on osaliselt väljakujunenud elamupiirkond. Planeeringu
kehtestamisel laiendatakse olemasolevat hoonestatud piirkonda.
2. Planeering on kooskõlas teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega nagu
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri.
Tegevused ei ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ega ohusta eeldatavalt kaitsealade
olemasolevat seisundit. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna
vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.
3. Kõigi seadusandlusest ja kaitse-eeskirjadest tulenevate nõuete ja kaitseala valitseja
ettekirjutuste täitmisel ei ole olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
4. Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti
ei kaasne olulist mõju veekeskkonnale. Ei kaasne olulist mõju põhja- ja pinnaveele.
5. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh
näiteks tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või
looduslike alade kahjustumist. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on
ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade
esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse
detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide nõudeid.
6. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest,
ei põhjusta maa-ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju. Sealhulgas vee,
pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme suurenemist.
7. Tegevustega ei ohustata kultuurimälestisi ja pärandkultuuriobjekte.
Võsu alevikus Lepalinnu maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
21
8. Kavandatav tegevus ei põhjusta sotsiaalmajanduslikku, kumulatiivset, ega piiriülest
mõju.
9. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, sest
planeeritava tegevusega ei kaasne olulist liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete
suurenemist.
Eelhinnang koostati selleks, et otsustaja saaks kaaluda KSH algatamise vajalikkust.
Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, ei ole selle realiseerimisel alust eeldada olulise ebasoodsa
keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamine ei ole vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik
planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.