Kiri

Kraavide sulgemise kavatsus

I Harjumaal Männiku rabas kraavide sulgemise kavatsus

Järgnevalt on esitatud ülevaade taastamisalast ja veerežiimi taastamisega kaasnevate mõjude

esialgne hinnang. Täpne tehniline lahendus, milles arvestatakse ka asjaomaste asutuste seatud

tingimusi, esitatakse eraldi koostatavas projektis. Tegelik taastamistööde ulatus võib oluliselt erineda

kavatsuses näidatust tulenevalt kraavide seisukorrast, kaasnevatest mõjudest (sh eraomandile ja

taristule) ja kooskõlastustest.

a) Kraavide sulgemise eesmärk:

Taastamisala, kogupindalaga 285,5 ha, asub Harjumaal Kiili vallas Luige alevikus ja Kangru külas

ning Saku vallas Männiku külas paiknevas Männiku rabas (Joonis 1). Taastamisala kraavivõrgu

pikkus vektorpõhikaadil on ligikaudu 38,1 km. Lisaks on taastamisalal väiksemaid kraave, mis

põhikaardil ei kajastu ning nn labidaturbaaukude kompleks, mis omab samuti kuivendavat efekti.

Kraavide sulgemise eesmärgiks on kompenseerida Rail Baltica (RB) riigi eriplaneeringuga (REP)

kavandatud tegevuste negatiivseid mõjusid rabaökosüsteemile, sh taimestikule ja loomastikule.

Lisaks aitab soo loodusliku veerežiimi taastamine vähendada rabapõlengute riski RB raudteelõigu

alal. Tegu on Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi-Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti

keskkonnamõju hindamise (KMH)1 tegevusega.

1 „Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine

(KMH)“ (RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_ZZZZ-ZZ-ZZZZ_RP_ENV-AA_MD_00001_003)

Joonis 1. Taastamisala paiknemine.

b) Ülevaade taastamisalale jäävatest ja sellega piirnevatest maaüksustest:

Taastamisala jääb neljale eramaa ja 18 riigimaa maaüksusele. Taastamisalale jäävad maaüksused on

näidatud Joonis 1 ja Tabel 1.

Tabel 1. Taastamisalal paiknevad maaüksused.

Tunnus Lähiaadress Pindala,

ha

Kattuvus

taastamisalaga,

ha

Kattuvus

taastamisalaga,

%

Volitatud

asutus

30402:001:0081 Põllu tn 35a 0,1 0,03 25,3% Eraomand

30402:001:0088 Papi 0,9 0,1 12,1% Eraomand

30402:001:0091 Papimetsa 0,8 0,1 12,4% Eraomand

30402:001:0122 Ojaveere 0,3 0,1 41,2% Eraomand

30401:001:2636 Piiriveere 2,1 1,5 72,1% MaRu

30401:001:2637 Papiniidu 1,7 0,2 11,7% MaRu

30402:001:0085 Hirvo 1,8 0,06 3,0% MaRu

30402:001:0112

11 Tallinna

ringtee T15 0,01 0,01 92,9% TRAM

30402:001:0115

15 Tallinn-

Rapla-Türi tee

T2 0,7 0,09 13,7% TRAM

71801:001:2152

Viimsi

metskond 314 40,8 14,1 34,5% RMK

71901:001:0982

Männiku

polügoon 2 1,7 0,7 43,5% RKIK

71901:001:0983

Tallinna-Rapla

raudtee 410 1,6 0,5 34,4% KliM

71901:001:0984

Männiku

polügoon 5 5,3 2,7 51,4% RMK

71901:001:0985

Tallinna-Rapla

raudtee 40001 8,4 8,4 100,0% KliM

71901:001:0986

Männiku

polügoon 3 18,1 18,1 100,0% RMK

71901:001:0987

Tallinna-Rapla

raudtee 40002 9,4 3,4 36,2% KliM

71901:001:0988 Luige 2,2 2,2 100,0% KliM

71901:001:0989

Männiku

polügoon 4 8,4 8,4 100,0% RMK

71901:001:0990

Männiku

polügoon 6 81,0 51,4 63,4% RMK

71901:001:0991

Männiku

polügoon 1 957,7 145,9 15,2% RKIK

71901:001:1156

Männiku

liivakarjäär 179,1 0,9 0,5% MaRu

71901:001:1177

Viimsi

metskond 10 65,0 25,4 39,1% RMK

Taastamisala piirneb 22 eramaa, kahe munitsipaalmaa ja kahe riigimaa maaüksusega. Taastamisalaga

piirnevad maaüksused on näidatud Tabel 2.

Tabel 2. Taastamisalaga piirnevad maaüksused.

Tunnus Lähiaadress Omandivorm

30401:001:3012 Tamme tn 17 Eraomand

30401:001:3014 Tamme tn 19 Eraomand

30402:001:0040 Luige tn 1 Eraomand

30402:001:0044 Suure-Männi Eraomand

30402:001:0051 Tamme tn 15 Eraomand

30402:001:0060 Põllu tn 35 Eraomand

30402:001:0074 Tamme tn 5 Eraomand

30402:001:0352 Tamme tn 7 Eraomand

30501:001:0067 Tamme tn 11 Eraomand

30501:001:0068 Tamme tn 13 Eraomand

30501:001:0070 Tamme tn 9 Eraomand

71801:001:0044 Viljandi mnt 102 Eraomand

71801:001:0045 Viljandi mnt 104 Eraomand

71801:001:0046 Viljandi mnt 106 Eraomand

71801:001:0047 Viljandi mnt 108 Eraomand

71801:001:0048 Viljandi mnt 110 Eraomand

71801:001:0049 Viljandi mnt 112 Eraomand

71801:001:0050 Viljandi mnt 114 Eraomand

71801:001:0051 Viljandi mnt 116 Eraomand

71801:001:0052 Viljandi mnt 118 Eraomand

71801:001:0197 Viljandi mnt 122 Eraomand

71801:001:0248 Viljandi mnt 120 Eraomand

30401:001:2525 Põllu tn 9 Munitsipaalomand

30501:001:0069 Tamme tn 9a Munitsipaalomand

71801:003:0294 11 Tallinna ringtee Riigiomand (TRAM)

71901:001:1155 Juurdepääsutee lõik 170 Riigiomand (KliM)

c) Ülevaade likvideeritavatest maaparandussüsteemidest või nende osadest:

Taastamisalal ei asu ühtegi maaparandussüsteemi ehitist. Samuti ei piirne see maaparandussüsteemi

ehitistega.

d) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist:

Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist on näidatud Joonis 2.

Joonis 2. Taastamisala paiknemine ja infrastruktuur.

Taastamisalale ei jää ühtegi maaparandussüsteemi eesvoolu. Samuti ei piirne see ühegi

maaparandussüsteemi eesvooluga.

Taastamisalale ei jää ühtegi teed, kuid see piirneb põhimaanteega nr 11 Tallinna ringtee ja paikneb

väikeses ulatuses selle kaitsevööndis. Taastamisala keskosa läbib põhja-lõunasuunaliselt Rail Baltic

raudtee trass.

Taastamisala jääb Kaitseväe Männiku harjutusväljale paiknedes selle idaosas. Taastamisalast

loodesse jäävad lasketiirud ja laskeväli ning läände taktikaalad.

Taastamisala piirneb põhjast Männiku liivakivikarjääriga. Tegemist on aktiivse tarbevaruga ning

kaevandusloa omaja on AS Silikaat.

Taastamisalal ei asu ühtegi side-, elektri ega muud analoogset paigaldist. Samuti ei jää taastamisalale

ühtegi ametlikku matkateed, matkarada või õpperada ega lõkke- või puhkekohta.

e) Taastamisala ja selle valgala kõrgusmudel, mis tugineb Maa-ameti LIDAR andmetele:

Joonis 3. Taastamisala ja selle valgala kõrgusmudel.

f) Eelhinnang, kuidas kraavide likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi:

Taastamisala, kogupindalaga 285,5 ha, asub Harjumaal Kiili vallas Luige alevikus ja Kangru külas

ning Saku vallas Männiku külas paiknevas Männiku rabas. Selle põhjaosa jääb väikeses ulatuses

Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga (KLO3000592) piiranguvööndisse. Männiku kõre ja

kivisisaliku püsielupaiga kaitse-eesmärgiks on tagada I kaitsekategooria liigi kõre (Bufa calamita) ja

II kaitsekategooria liigi kivisisaliku (Lacerta agilis) soodne seisund.

Mõju era- ja munitsipaalmaadele: Taastamisalale jääb neli eramaa maaüksust ning see piirneb 22

eramaa ja kahe munitsipaalmaa maaüksustega (Tabel 1 ja Tabel 2). Era- ja munitsipaalmaa veerežiimi

mõjutavateks tegevusteks on vajalik omanike kooskõlastus.

Eramaa maaüksused Põllu tn 35a (30402:001:0081), Ojaveere (30402:001:0122), Papi

(30402:001:0088) ja Papimetsa (30402:001:0091) asuvad taastamisala kaguosas piirnedes

kuivenduskraaviga (Kokasoone oja), mille sulgemine kogu ulatuses mõjutaks maaüksuste veerežiimi.

Piirnevad era- ja munitsipaalmaa maaüksused paiknevad valdavalt väljaspool kraavide mõjuala kuna

nende ja suletavate kraavide vahele jääb puhverala või paiknevad nendel kuivenduskraavid, mille

sulgemist ei kavandata. Projekteerimise käigus tuleb hinnata töödega kaasnevat mõju ja vajadusel

näha ette meetmed era- ja munitsipaalmaade veerežiimi säilimiseks.

Mõju riigimaadele: Taastamisalale jääb 18 riigimaa maaüksust ning see piirneb kahe riigimaa

maaüksusega (Tabel 1 ja Tabel 2). Valdavalt on tegu riigikaitse- või maatulundusmaaga, osaliselt ka

transpordimaa (RB raudteerass) ja mäetööstusmaaga (Männiku liivakarjäär).

Taastamisalal esinevad raba-, siirdesoo- ja madalsoomullad, kusjuures turbalasundi paksus ulatub

taastamisala lõunaosas üle viie meetri. Taastamisala põhjaosas on 1970-80ndatel rajatud tihe

kraavivõrk, mistõttu on seal suhteliselt lagedate alade asemele kujunemas kõdusoometsad. Tegu on

valdavalt kuni paarikümneaastaste puistutega. Taastamisala kesk- ja lõunaosas, kus kuivenduskraavid

rajati 20. sajandi esimesel poolel, on praeguseks keskealised kõdusoometsad. Kuna tegu on tüsedal

turbal paiknevate aladega on nende potentsiaal metsamajanduslikult suhteliselt madal. Siiski muutub

taastamisalal paiknevate maaüksuste veerežiim taastamistööde tulemusel märjemaks ning eeldatavalt

pidurdub seeläbi ka puistu juurdekasv.

RB trassi alla jäävatele maaüksustele puudub taastamistöödel negatiivne mõju tulenevalt raudteemulde

ehitamisest. Samuti puudub mõju tänu looduslikule puhvrile harjutusvälja laske- ja taktikaaladele. Tööde

teostamisel tuleb, aga tagada, et säilib ligipääs harjutusvälja piirisihile. Projekteerimise käigus tuleb

hinnata mõju riigimaadele arvestades nende kasutusotstarvet ja vajadusel näha ette meetmed mõjude

leevendamiseks.

Mõju teedele: Taastamisalale ei jää ühtegi teed, kuid see piirneb põhimaanteega nr 11 Tallinna

ringtee. Taastamisala jääb väikeses ulatuses tee kaitsevööndisse. Tee seisundi mõjutamine on

keelatud ning projekteerimise käigus tuleb hinnata mõju ja vajadusel näha ette täiendavad meetmed

tee muldkeha seisundi säilimiseks.

Mõju RB trassile: Taastamisala läbib põhja-lõunasuunaliselt RB trass. Männiku raba ulatuses

rajatakse raudtee, kas sammastele või kaevatakse turvas välja ning rajatakse raudtee muldkeha vett

läbilaskvast materjalist. Muldega risti tuleb tagada veevahetus raudteega külgnevate alade vahel.

Kraavide sulgemislahenduse projekteerimisel tuleb arvestada RB trassi tehnilist lahendust ning

tagada negatiivse mõju puudumine raudteele.

Mõju Kaitseväe Männiku harjutusväljale: Taastamisala jääb suures ulatuses Männiku

harjutusväljale. Taastamisalast loodesse jäävad lasketiirud ja laskeväli ning läände taktikaalad.

Tulenevalt looduslikust puhvrist puudub taastamistöödel mõju olemasolevale taristule, kuid

projekteerimisel tuleb tagada, et säilib ligipääs ning hooldustingimused harjutusvälja piirisihile, sh

otsenähtavus piki sihti.

Mõju maavarade kaevandamisele: Männiku raba paikneb Valdeku (Valdeki, Männiku)

turbamaardla alal, kuid aktiivset tootmistegevust seal ei toimu. Turvast kaevandati Männiku rabas 20.

sajandi esimesel poolel nn labidaturba meetodil. Taastamisala piirneb põhjast Männiku

liivakivikarjääriga. Tegemist on aktiivse tarbevaruga ning kaevandusloa omaja on AS Silikaat.

Arvestades, et veerežiimi taastamise eesmärk on suurendada pinnavee viibeaega rabas ning tegevused

on kavas valdavalt tüsedatel turvasmuldadel, puudub taastamistöödel negatiivne mõju piirnevale

liivakivikarjäärile.

Mõju side-, elektri- vms paigaldistele: Taastamisalale ei jää ühtegi side-, elektri- või muud

analoogset paigaldist, mistõttu puudub mõju neile puudub.

Mõju külastustaristule: Taastamisalale ei jää ühtegi ametlikku matkateed, matkarada või õpperada

ega lõkke- või puhkekohta, mistõttu puudub mõju külastustaristule.

Seos LKA kaitse-eesmärkidega: Taastamisala põhjaosa jääb väikeses ulatuses Männiku kõre ja

kivisisaliku püsielupaiga (KLO3000592) piiranguvööndisse, mille kaitse-eesmärgiks on tagada kõre

ja kivisisaliku soodne seisund. Seetõttu on püsielupaigas keelatud olemasolevate alla 0,5 m sügavuste

veekogude pinnasega täitmine2. Vältimaks negatiivset mõju kaitsealustele liikidele tuleb

projektlahenduse koostamisel jätta avatuks mineraalpinnases paiknevad kraavid püsielupaiga piires.

Kaitsealuste liikide leiukohad: Taastamisalale ei jää ühtegi kaitsealuse liigi leiukohta, kuid selle

vahetus läheduses paiknevad leiukohad on näidatud Tabel 3.

Tabel 3. Kaitsealuste liikide leiukohad taastamisala mõjualas (200 m raadiuses

taastamisalast (EELIS seisuga 01.07.2025)

Liik Takson

Kaitse-

kategooria KKR kood Märkused

Kõre (Bufo calamita) Loomad 1 KLO9101954 Mõjuala

Kalakotkas (Pandion haliaetus) Loomad 1 KLO9128969 Mõjuala

Kivisisalik (Lacerta agilis) Loomad 2 KLO9101263 Mõjuala

Inventeeritud loodusdirektiivi elupaigatüübid: Taastamisalal inventeeritud Loodusdirektiivi

elupaigatüübid on näidatud Tabel 4.

Tabel 4. Taastamisalal inventeeritud Loodusdirektiivi elupaigatüübid (EELIS seisuga 01.07.2025)

Esinduslikkus (pindala, ha)

Loodusdirektiivi elupaigatüüp A B C Kokku

3160 Huumustoitelised järved ja järvikud 4,1 4,1

7110* Rabad 39,2 39,2

7230 Liigirikkad madalsood 3,8 3,8

91D0* Siirdesoo- ja rabametsad 55,3 55,3

102,4 102,4

2 Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, RTL 2006, 59, 1058

Mõju kaitsealuste liikide elupaikadele ja loodusdirektiivi elupaigatüüpidele: Veerežiimi

taastamisel on sookooslustele pikas perspektiivis valdavalt positiivne mõju. Ajutist negatiivset mõju

võib esineda raietest tingituna. Seega, kui taastamistöödel on vajalik trassikoridoride raie tuleb tööde

negatiivsete mõjude vähendamiseks vältida loodusdirektiivi elupaigtüüpide killustamist ning säilitada

elustikupuud (surnud ja surevad puud, suurte õõnsustega puud ja tüükad, lamapuit jms). Samuti tuleb

tööde teostamisel minimeerida pinnasekahjustuste tekkimise ohtu. Järve-elupaikadele on

taastamistöödel positiivne mõju läbi väljavoolude sulgemisega kaasneva veetaseme stabiliseerumise.

Taastamisalal ei ole teada kaitsealuste liikide leiukohti, kuid selle mõjualasse jäävad kõre, kivisisaliku

ja kalakotka elupaigad. Arvestades kõre ja kivisisaliku elupaigaeelistust puudub taastamistöödel

nende elupaikadele oluline negatiivne mõju juhul kui elupaigaga piirnevatel aladel jäetakse sulgemata

mineraalpinnasel paiknevad kraavid. Nõrk või mõõdukas ajutine negatiivne mõju esineb kalakotkale

tingituna töödega kaasnevast häiringust (masinamüra, rohkem liikumist ning raietööd kraavitrassidel

ja paisude ehitamine), kuid pikemas perspektiivis mõju puudub. Negatiivsete mõjude vältimiseks

tuleb tööd teostada kalakotka elupaigaga piirneval alal ajavahemikus 1. september kuni 14. märts,

kui Keskkonnaamet ei sätesta teisiti.

Mõju vääriselupaikadele: Taastamisalale ega selle mõjualasse ei jää ühtegi vääriselupaika.

Mõju muudele väärtustele: Taastamisalale ei jää ühtegi kultuurimälestist ega looduslikku

pühapaika, kuid sellel paikneb üks pärandkultuuriobjekt (Tabel 5), mis jääb loodusesse alles ning on

vaadeldavad ka pärast tööde teostamist.

Tabel 5. Pärandkultuuriobjektid taastamisalal ja selle mõjualas (200 m raadiuses

taastamisalast (EELIS seisuga 01.07.2025)

Nimi KKR kood Märkused

Turbavõtukoht 718:TVK:001

Taastamistegevuste väljatöötamisel arvestatakse alal esinevate väärtustega, seades tööde

teostamisele ajalisi piiranguid, vajadusel valitakse alternatiivseid lahendusi ning vähendatakse

taastamisala ulatust. Detailsem mõju väärtustele esitatakse taastamistööde projektis, sest siis on

teada täpsemad tegevused, lahendused ja nendega kaasnevate mõjude ulatus. Taastamistööde

projekt kooskõlastatakse kõigi asjasse puutuvate ametkondadega ja saadetakse vajadusel infoks

kohalikule omavalitsusele ning huvigruppidele.

g) Sookoosluste taastumiseks vajalikud raietööd:

Esimesed kuivenduskraavid rajati Männiku rabas paiknevate järvede ja laugaste veetaseme

reguleerimiseks 20. sajandi algul. Samal ajal alustati raba ida- ja kaguservas turba kaevandamist nn

labidaturba lõikamisena, mis kestis sajandi keskpaigani. Selle käigus rajati täiendavaid

kuivenduskraave raba kaguossa, sh muudeti Kokasoone oja lähet, et võimaldada vee ärajuhtimist.

Raba kirdeosa kuivendusvõrk on suuresti pärit 1970ndate lõpust ning püsinud enam-vähem

muutumatul kujul tänaseni. Liivakarjäärid rajati Männiku rabast lääne ja põhja poole 1980ndatel ning

nende pindala on aja jooksul oluliselt suurenenud. Kogu taastamisalal on raba ökosüsteem

kuivendusest tugevalt mõjutatud.

Kuivenduse mõju täpsustamiseks võrreldi tänapäevast puistu levikut Geoloogiakeskuse 1952. aasta

aerofotomosaiigiga (Joonis 4). Võrreldes 70 aasta taguse ajaga on puistu laienemist näha valdaval

osal Männiku rabast. Kõdusoostumine on eriti intensiivne olnud raba kirde-, ida- ja kaguosas, kus

lagedamad alad on asendunud kõdusoometsadega. Veerežiimi märjemaks muutumisega kaasneb

eelduslikult puistu juurdekasvu pidurdumine ning läbi üksikpuude suremise ka hõrenemine ehk soole

omane struktuur taastub kõige efektiivsemalt taastamistööde järgselt loodusliku arengu käigus. Seega

ei planeerita taastamisalale peale liikumiskoridoride raiete teisi kujundusraieid. Ühtlasi

minimeeritakse seeläbi ka taastamistöödest tekkivaid pikaajalisi negatiivseid mõjusid.

Joonis 4. Taastamisala Geoloogiakeskuse 1951. aasta aerofotomosaiigil (vasakul) ja ajakohasel

ortofotol (paremal).

II RMK metsataristuosakonna seisukoht kraavide likvideerimise kavatsusele

III RMK Edela regiooni seisukoht kraavide likvideerimise kavatsusele

IV Keskkonnaameti seisukoht kraavide likvideerimise kavatsusele

V Maa- ja Ruumiameti seisukoht kraavide likvideerimise kavatsusele

VII Transpordiameti seisukoht kraavide likvideerimise kavatsusele

VIII Rail Baltic Estonia seisukoht kraavide likvideerimise kavatsusele

IX Riigi Kaitseinvesteeringute keskuse seisukoht kraavide likvideerimise kavatsusele

X Kiili valla seisukoht kraavide likvideerimise kavatsusele

XI Saku valla seisukoht kraavide likvideerimise kavatsusele

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Triin Leetmaa

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected], [email protected]

Mõisa

45403, Lääne-Viru maakond, Haljala vald,

Sagadi küla

Teie 23.07.2025

Meie 29.07.2025 nr 7.1-2/25/12295-2

Männiku raba

Teavitate, et RMK looduskaitseosakond on INF Infra OÜ tellimusel kavandamas Harjumaal Kiili ja Saku

valdades Männiku raba veerežiimi taastamistöid. Taastamisala kogupindala on 285,5 ha.

Kraavide sulgemise eesmärgiks on kompenseerida Rail Baltica riigi eriplaneeringuga kavandatud tegevuste

negatiivseid mõjusid rabaökosüsteemile, sh taimestikule ja loomastikule. Lisaks aitab soo loodusliku

veerežiimi taastamine vähendada rabapõlengute riski RB raudteelõigu alal. Tegu on RB raudteetrassi lõigu

„Hagudi-Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise tegevusega.

Transpordiamet, tutvunud Männiku rabas kraavide sulgemise kavatsusega, märgib järgmist:

- kavandatav tegevas jääb osaliselt tiigitee 11 Tallinna ringtee km 18,70-20,75 teekaitsevööndisse,

mille laiuseks vastavalt EhS § 71 lg 2 on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast

50 meetrit.;

- riigitee 11 km 20,719 asub truup.

Leiame, et vajalik on koostada tegevusele projekt. Projekti koostamisel ja projekti realiseerimisel tuleb

arvestada järgnevaga:

1. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

2. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane riigitee kaitsevöönd.

3. Tee ja truubi konstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel sh

mulde nõlvadel ei ole lubatud. Riigiteel ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud, samuti

riigiteelt materjalide tõstmine või lossimine. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsuteede

kaudu. Materjalide maha- ja pealelaadimine riigiteelt on lubatud vaid vastava ohutu, Transpordiametiga

kooskõlastatud liikluskorralduse olemasolul. Tööde tegemine ja materjalide ladustamine kavandada

selliselt, et oleks tagatud kliimaministri 17.11.2023 määruses nr 71 „Tee projekteerimise normid“ toodud

ohutuse põhimõtted külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta.

4. Tegevusteks transpordimaal on vaja taotleda liiklusvälise tegevuse luba Transpordiametilt.

5. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette

vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

6. Tööde teostamisel on keelatud kasutada suurulukite läbipääsu rajatist riigitee 11 km 21,5.

7. Vajadusel truup puhastada.

8. Projekt kooskõlastada Transpordiametiga.

Transpordiamet, tutvunud Männiku rabas kraavide sulgemise kavatsusega, nõustub kavandatuga ning

palub arvestada ülalpool toodud tingimustega.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: esitatud taotlus

[email protected]