Vastused küsimustele

Tere, Eliise!

Kirjalikud vastused meie peadirektori asetäitjalt Ott Laiuselt.

Panen vastused küsimus-vastus vormis.

1. Millistele tulemustele Ravimiamet eelkõige tähelepanu pöörab, kui uusi vähiravimeid hinnatakse? Kas piisab sellest, et ravim aeglustab kasvaja kasvu, või ootate ka tõendit, et see aitab inimestel kauem elada?

„Uusi vähiravimeid hinnatakse Euroopa Ravimiameti juhtimisel. Reaalset hindamist teevad küll liikmesriikide ravimiametite spetsialistid, aga ühtne seisukoht kujundatakse Euroopa-üleselt. Vähiravi uuring ei pea tingimata tõestama, et uus ravim pikendab patsientide eluiga. See sõltub uuritava kasvaja staadiumist, paikmest ning patsientide oodatavast elulemusest. Euroopa Ravimiameti Inimravimite Komitee on andnud omapoolsed seisukohad, millised on aktsepteeritavad tulemusnäitajad erinevate vähipaikmete ning staadiumite korral. Kui konkreetsele vähivormile seisukohta kujundatud pole, saab ravimitootja alati Euroopa Ravimiametilt sellekohast teaduslikku nõu küsida.

Elulemuse pikendamise näitamine ei ole alati otstarbekas, sest tänapäevase vähiraviga elavad osadel juhtudel patsiendid viis ja rohkem aastat. See tähendab, et uuring, mis elulemuse erinevust näitab, peaks olema vähemalt sama pikk ning ideaalis pikem. Selliste pikkade uuringute tegemine on aga äärmiselt kulukas ning lükkab sellevõrra edasi ka ravimi turule jõudmist.

Teisest küljest ei ole patsientidele alati oluline ainult elu pikendamine. Oluline võib olla ka näiteks haiguse staadiumi raskemaks muutumise pidurdamine või haiguse tagasituleku edasi lükkamine. Selliseid tulemusnäitajaid aktsepteeritakse sageli, kui patsientide oodatav elulemus antud vähivormiga on küllaltki pikk.

Samuti võib meil olla üsna hea teadmine, et teatud biokeemilise parameetri muutumine ennustab patsientide elulemuse muutust. Ka sellisel juhul ei ole vaja ilmtingimata mõõta patsientide elu pikenemist, vaid võib mõõta parameetri muutust, sest nii saab teada ravimi mõju ja kasu patsientidele.

Kokkuvõtlikult - müügiloa eeltingimuseks pole patsiendi elu pikendamine, ravimist võib patsientidele olla ka teisiti kasu (haigusseisundi halvenemise edasilükkamine, elukvaliteedi parandamine jt).“

2. Kui paljud Eestis müügiloa saanud või rahastatud vähiravimid on heaks kiidetud ilma selge tõenduseta, et need pikendavad patsientide eluiga?

„Me ei oska vastata, kui paljud vähiravimid on saanud müügiloa uuringute alusel, millega ei ole näidatud patsientide eluea pikenemine. Nagu ülal selgitatud, ei ole see alati eesmärk omaette.“

3. Milline on Ravimiameti roll ravimite rahastamise otsustes võrreldes Tervisekassaga? Kas Ravimiamet hindab ka ravimi maksumust ja kulutõhusust?

„Ravimiamet hindab rahastamise otsuste juures seda, kas ravimi lisamine soodusravimite loetellu on meditsiiniliselt põhjendatud. See arvamus kirjeldabki seda, mis kasu ravim patsiendile annab. Vahel on see eluea pikenemine, aga alati mitte. Müügiloa hinnangust erineb see sellepoolest, et Ravimiamet võrdleb taotletava ravimi efektiivsust ja ohutust juba olemasolevate ravimitega. Müügiloa taotlemise juures ei ole see tingimata vajalik. Müügiloa taotlemisel peab ravim näitama, et see on vähemalt efektiivsem kui mitteravimine ning piisavalt ohutu. Ravimi maksumust Ravimiamet oma hinnangus arvesse ei võta, kulutõhusust hindab Tervisekassa. Ravimikomisjon võtab oma aruteludes arvesse mõlemad arvamused – nii Ravimiameti kui Tervisekassa oma ning kujundab nende alusel oma soovituse Tervisekassa juhatusele.“

4. Kas Ravimiamet on täheldanud sarnaselt USA-le, et ka Eestis on vähiravimite hinnad viimastel aastatel oluliselt tõusnud? Kui jah, siis millised on olnud suurimad hinnatõusud ja kas see on mõjutanud ravimite hindamist või rahastamise soovitusi?

„Tervisekassal on ilmselt parim ravimite hindade ülevaade. Eesti süsteemis hinnatakse soodusloetellu võimaliku ravimi lisamisel  ravimist saadava kasu ning selle eest küsitava raha suhet. Ravimid ei saa kontrollimatult kallineda, sest siis ei lülitata neid lihtsalt loetellu. Siinjuures on riikide ravimite rahastamise süsteemid erinevad. On meist rikkamaid riike, kus ravim saab soodustuse sisuliselt automaatselt pärast müügiloa saamist. Sellisel juhul võibki tekkida probleem, et mõõduka kliinilise kasu eest makstakse väga kõrget hinda. Eestis sellist olukorda tekkida ei saa, sest kõikide ravimite puhule hinnatakse nende kulutõhusust. Kui leitakse, et ravimi efekt ja hind ei ole mõistlikus kooskõlas, siis ravimit loetellu ei lisata, vaid Tervisekassa alustab ravimitootjaga hinnaläbirääkimisi. Kui jõutakse kokkuleppele ja hinna-kasu suhe saadakse paika, lisatakse ravim loetellu. Ebamõistliku hinna eest Tervisekassa ravimeid ei osta.“

Ikka head

Kristi Sarap

Ravimiameti kommunikatsiooninõunik

[email protected]

From: Eliise Kivi <[email protected]>
Date: 29. May 2025 at 15:30:37 EEST
To: Carmen Katariina Sikk <[email protected]>
Subject: Ärileht uurib: vähiravimite hinnatõus ja tõhusus



Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

 

Tere!

 

Olen Ärilehe ajakirjanik Eliise Kivi. Lugesin täna Bloomberg News’i artiklit USA vähiravimite turust, kus toodi välja, et paljud kallid ravimid ei pikenda patsientide elu ega paranda oluliselt elukvaliteeti, kuid on sellest hoolimata laialdaselt kasutusel ja väga kallid. See pani mind mõtlema, milline on olukord Eestis ja kuidas hinnatakse siin vähiravimite tõhusust ja millistele põhimõtetele tuginedes otsustatakse ravimite rahastuse osas.

Seoses sellega on mul mõned küsimused Ravimiametile:

1. Millistele tulemustele Ravimiamet eelkõige tähelepanu pöörab, kui uusi vähiravimeid hinnatakse? Kas piisab sellest, et ravim aeglustab kasvaja kasvu, või ootate ka tõendit, et see aitab inimestel kauem elada?

2. Kui paljud Eestis müügiloa saanud või rahastatud vähiravimid on heaks kiidetud ilma selge tõenduseta, et need pikendavad patsientide eluiga?

3. Milline on Ravimiameti roll ravimite rahastamise otsustes võrreldes Tervisekassaga? Kas Ravimiamet hindab ka ravimi maksumust ja kulutõhusust?

4. Kas Ravimiamet on täheldanud sarnaselt USA-le, et ka Eestis on vähiravimite hinnad viimastel aastatel oluliselt tõusnud? Kui jah, siis millised on olnud suurimad hinnatõusud ja kas see on mõjutanud ravimite hindamist või rahastamise soovitusi?

Kui telefonis mugavam vestelda, siis andke teada.

Jään vastuseid ootama! 

 

Parimate soovidega

Eliise Kivi

reporter-veebitoimetaja

Ärileht (Delfi Meedia)

5691 7013