| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 5-1/1657-2 |
| Registreeritud | 30.07.2025 |
| Sünkroonitud | 31.07.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 5 RIIGI MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA KAVANDAMINE JA ELLUVIIMINE |
| Sari | 5-1 Kirjavahetus maksu- ja tollipoliitika ning riigilõivu osas (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Advokaadibüroo COBALT |
| Saabumis/saatmisviis | Advokaadibüroo COBALT |
| Vastutaja | Tiina Hansson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Hr Tõnu Kolts
Advokaadibüroo COBALT
Vastus usaldushalduse
maksustamist puudutavale
pöördumisele
Austatud härra Kolts
Täname Teid pöördumise eest. Järgnevalt selgitame usaldushalduse tulu ja usaldushaldusest
tehtud väljamaksete maksustamisega seonduvat.
Maailmas eksisteerib erineva majandusliku sisuga usaldushaldusi, mistõttu võivad ka
maksustamisel arvesse võetavad asjaolud ning nende kaalumisel rakendatavad kriteeriumid
erineda vastavalt konkreetse usaldushalduse olemusele ja ülesehitusele. Samuti on
maksustamisel oluline arvesse võtta, kuidas käsitavad oma õiguses usaldushaldusi riigid, kus
nad on loodud.
Usaldushaldus (inglise keeles trust) on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
kohaselt defineeritud kui seda tunnustava riigi õiguse alusel loodud või tekkinud õigussuhe,
mille kohaselt usaldushaldur valitseb usaldushalduse looja poolt eraldatud varakogumit oma
nimel, kuid soodustatud isikute huvides või muu kindlaksmääratud eesmärgi kohaselt.
Usaldushaldust seega käsitatakse kui varakogumit. Juriidilise isiku staatuseta isikuteühenduse
või varakogumi puhaskasumi maksustamiseks residendist füüsilise isiku tasandil on
tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 18 lõikes 4 erisäte. Kui residendist füüsiline isik on
sellise isikuteühenduse liige või varakogumi osanik või kaasomanik, mida selle asutamise või
moodustamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna,
maksustatakse nimetatud ühenduse või varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt
residendist füüsilise isiku osalusega, hääleõigusega või kaasomandi osaga. Usaldushalduse
puhul aga ei ole füüsilisel isikul, kes usaldushaldusest tulu saab, selles osalust, hääleõigust
ega kaasomandit. Lasse Lehis on tulumaksuseaduse kommenteeritud väljaandes märkinud, et
selle lõike rakendamine eeldab ühenduse liikme või osaniku õigust osaleda ühenduse tegevuse
juhtimisel ja korraldamisel. Kui üks isik on andnud oma vara lepingu alusel teise isiku
valdusse ning viimane kohustub seda vara valitsema ning andma vara valitsemisest saadud
tulu üle omanikule, siis tuleb tulu tekkimise hetkeks lugeda seda hetke, millal tulu omanikule
anti. Arvestades eeltoodut leiame, et TuMS § 18 lg 4 usaldushalduse puhul kohaldada ei saa
ning usaldushaldusest saadud väljamakseid tuleb residendist füüsilise isiku puhul maksustada
muu tuluna.
Tulumaksuseaduse § 29 lg 11 sätestab sarnaselt § 18 lõikele 4 ka mitteresidendi tulu
maksustamisel kitsenduse ‒ varakogumi kaasomanike tulu maksustatakse proportsionaalselt
Teie 02.04.2025
Meie 30.07.2025 nr 5-1/1657-2
2
nende osalusega, hääleõiguse või kaasomandi osaga. Eelmises lõikes toodud põhjustel ei saa
usaldushalduse puhul seda sätet kohaldada.
Oma kirjas viitate võimalusele käsitada usaldushaldusest tehtavaid väljamakseid maksuvaba
kingitusena. Tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 6 kohaldamiseks peaks kingitus olema saadud
füüsiliselt või juriidiliselt isikult, usaldushaldus pole aga kumbki nimetatutest, mistõttu ei saa
väljamakseid käsitada maksuvaba kingitusena.
Palusite Rahandusministeeriumi seisukohta olukorrale, kus usaldushaldusest väljamaksete
saaja (soodustatud isik) on ühtlasi usaldushalduse asutaja pärija ja väljamakse tehakse pärast
asutaja surma. Pärast usaldushalduse asutaja surma usaldushaldusest tehtavat väljamakset ei
saa lugeda soodustatud isiku maksuvabaks pärandvaraks, kuna vastavalt pärimisseadusele
on pärimise aluseks seadus või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis või
pärimislepingus. Lisaks märgime, et pärimisseaduse § 2 kohaselt on pärand pärandaja vara.
Usaldushalduse puhul on vara õiguslik omand üldjuhul üle antud usaldushaldurile.
Tulumaksuseaduse § 45 lõikes 1 sätestatud tasaarvestusmeetodi kohaldamiseks peab
maksumaksja suutma tõendada, et välisriigis tasutud või kinni peetud tulumaks on makstud
või kinni peetud just nimelt sellelt maksumaksjalt, kes välisriigis makstud maksu
mahaarvamist tahab rakendada. Usaldushaldus võib saada väga erinevaid tulusid, sõltuvalt
sellest, millist vara talle on usaldatud ja kuidas see vara tulu toodab. Tihtipeale on tegemist
varahaldusstruktuuriga, mis akumuleerib erinevaid tulusid, investeerib neid edasi ning
väljamaksed soodustatud isikutele toimuvad aastaid hiljem. Sel juhul on tõenäoliselt
usaldushaldurilt kui vara õiguslikult omanikult tulumaks välisriigis kinni peetud ning
soodustatud isik mahaarvamist rakendada ei saa.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelyn Liivamägi
finants- ja maksupoliitika asekantsler
Tiina Hansson 58851480, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|