Vastus pöördumisele

Anne Uriko

Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit

[email protected]

Teie nr

Meie 30.07.2025 nr 7-6/250505/2505565

Logopeedi kutse taotlemine

Lugupeetud Anne Uriko

Pöördusite Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliidu (EKLK) nimel õiguskantsleri poole logopeedi

kutse (tase 7) väljastamise asjus.

Selgitasite, et alates 2016. aastast väljastab Tartu Ülikool koos magistridiplomiga logopeedi kutse

(tase 7), mis kehtib tähtajatult ja mille saamisel tasu ei küsita. Samas need logopeedid, kes

lõpetasid ülikooli enne 2016. aastat ja said samamoodi logopeedi magistrikraadi, peavad logopeedi

kutset (tase 7) taotlema ning selle eest ka maksma.

Märkisite, et enne 2016. aastat ülikooli lõpetanute hulgast on veel eraldi grupp – kliinilise

logopeedi kutse omanud logopeedid (kuni 2019. aastani kehtis kaks kutsestandardit: kliinilise

logopeedi tase 7 ja tase 8). Ka need inimesed peavad logopeedi kutset (tase 7) uuesti taotlema.

Küsisite, kas nii koheldakse enne 2016. aastat ülikooli logopeedia magistriõpingud lõpetanud

logopeede ebavõrdselt.

Küsisime selgitusi Haridus- ja Teadusuministeeriumilt (HTM, kutsete valdkonna

poliitikakujundaja) ja Eesti Logopeedide Ühingult (valitud kutse andja). Lisan need selgitused

kirjale, et saaksite nende seisukohtadega lähemalt tutvuda.

Mõlemast selgitusest nähtub, et põhjused, miks enne 2016. aastat logopeedia magistriõppe

lõpetanutel tuleb logopeedi kutse saamiseks taotleda kutset kutse andja juures ja selle eest tasuda,

on vormilised, mitte sisulised. HTM selgitas oma vastuses, et erineva kohtlemise põhjuseks ei ole

õppekava muutmine, vaid see, et ülikoolile anti teatud ajal kutse andja roll.

Samas jäeti ülikoolile kutse andja õigust andes vastamata küsimus, kuidas mõjutab see neid

logopeede, kes on ülikooli lõpetanud enne 2016. aastat ja miks peavad enne 2016. aastat ülikooli

lõpetanud logopeedid kutset taotlema ja selle eest tasuma. HTM on möönnud oma vastuses

järelepärimisele, et kutsesüsteemis sõltub kutsetunnistuse kehtivus kutse andjast, mistõttu võib

süsteem tunduda mõnele osapoolele ebaõiglane.

Kirjeldatud olukorra võib lahendada eri viisil. Näiteks saaks anda riigi kulul tähtajatu kutse neile

logopeedidele, kes on ülikooli lõpetanud enne 2016. aastat.

2

Ilmselt oleks selleks vaja muuta seadust. Paraku ei saa õiguskantsler just sellist lahendust riigilt

nõuda. Asi on selles, et probleem näib olevat laiem kui vaid logopeedi kutse küsimus (vt nt

õiguskantsleri seisukohta) ja vaja on kutsesüsteemi üldiselt muuta/ümber mõtestada, et saaks

otsustada, kellele, miks ja mis tingimustel kutseid väljastatakse. See kehtib iseäranis vabatahtlikult

omandatavate kutsete kohta.

HTM on õiguskantslerile selgitanud, et kutsesüsteemi probleemide tõttu on ministeeriumil plaanis

kutseseadust muuta. Muu hulgas on kavas eristada tasemeõppe lõpetamisel saadavad

koolilõpukutsed töömaailma kutsetest, sest kutse andjad väljastavad erineva tähtajaga kutseid ning

see on tekitanud ebavõrdset kohtlemist.

Õiguskantslerile selgitati ministeeriumist, et kava kohaselt peaks seadusemuudatus esitatama

ametkondadele kooskõlastamiseks selle aasta novembris. Paraku pole praegu võimalik öelda, kas

plaanitav seadusemuudatus muudab midagi Teie kirjeldatud olukorras.

Iseseisev logopeedilise ravi osutamine

Siiski võib leiduda lahendus nende inimeste murele, kellel pole logopeedi kutset, kuid kes

sooviksid osutada iseseisvalt logopeedilist ravi (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS)

§ 235). TTKS § 235 lg 3 järgi kehtestab iseseisva logopeedilise ravi osutamise tingimused ja nõuded

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Selle määruse § 4 lõikes 2 on sätestatud, et iseseisvalt võib logopeedilist ravi osutada juriidiline

isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kui tema vastutusel ja heaks tegutseb inimene, kelle

kvalifikatsiooni tõendab kehtiv haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane logopeedi

kutse või muu samaväärne pädevustunnistus.

HTM-ist selgitati õiguskantslerile, et neile nõuetele vastavad kõik inimesed, kes on omandanud

Tartu Ülikoolis eripedagoogikas magistrikraadi spetsialiseerumisega logopeedia erialale või kelle

kvalifikatsiooni tõendab kehtiv logopeedi kutse, mis põhineb haridusel ja töökogemusel. HTM-i

hinnangul on logopeedi kutse vabatahtlik kutse ja selle puudumine ei sea logopeedi tegevusele

piiranguid.

Ka Sotsiaalministeeriumist selgitati õiguskantsleri nõunikule, et määruse § 4 lõike 2 sõnastus

võimaldab tegutseda ka inimestel, kes on hariduse (logopeedia magistrikraad) omandanud üle

kümne aasta tagasi Eestis, kuid kes ei ole endale kutset taotlenud.

Neid ministeeriumide seisukohti arvestades on mõneti kummastav, et kuigi logopeedi kutse

taotlemine on vabatahtlik, sõnastati määruse § 4 lõige 2 nii, et tegevusloa taotlemisel nõutakse

haridusel ja töökogemusel põhinevat kutseseaduse kohast logopeedi kutset, mitte logopeedia

magistrikraadi.

Terviseametist selgitati õiguskantsleri nõunikule, et Tartu Ülikooli logopeedia magistridiplomit ei

ole Terviseamet siiani arvestanud kutsetunnistusega samaväärse dokumendina. Samas leidis

Terviseamet, et kui kutse omamine ei ole ministeeriumite arvates inimese pädevuse hindamisel

oluline, võib Terviseamet oma senist halduspraktikat muuta.

Saadan selle kirja teadmiseks ka Sotsiaalministeeriumile, kes saab kaaluda, kas määruse § 4 lõike 2

sõnastust oleks vaja muuta (vrdl määruse § 4 lg 1 ning lõigete 2 ja 3 sõnastusi).

3

Järelikult on logopeedilist ravi osutada soovijatel, kelle vastutusel ja heaks tegutseb inimene, kellel

ei ole logopeedi kutset, ent on Tartu Ülikoolis omandatud logopeedi magistrikraad, võimalik

taotleda Terviseametilt tegevusluba. Kui Terviseamet peaks keelduma tegevusloa andmisest, kuna

inimesel pole logopeedi kutset, on võimalik see Terviseameti otsus vaidlustada kas

vaidemenetluses või halduskohtus.

Halduskohtusse pöördumine pole kulukas ega keeruline ning selleks pole vaja palgata advokaati

ega juristi (vt täpsemalt kohtute kodulehelt). Õiguskantsler ei saa siiski tagada tegevusloa saamist

ega kohtusse pöördumise edukust.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Lisa: Haridus- ja Teadusministeeriumi kiri õiguskantslerile;

Eesti Logopeedide Ühingu kiri õiguskantslerile

Koopia: Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Logopeedide Ühing,

Sotsiaalministeerium, Terviseamet

Aigi Kivioja 693 8428

[email protected]

Lugupeetud Kärt Muller 3. aprill 2025, Tallinn

[email protected]

Täname, et pöördusite küsimustega Eesti Logopeedide Ühingu poole. Kokkuleppel

Haridus- ja Teadusministeeriumiga edastame vastused Teie pöördumisele eraldi ning

edastame need ka ministeeriumile.

1. Mis ajast alates hakkas Tartu Ülikool väljastama tähtajatuid logopeedi kutseid magistriõppe lõpetajatele (kutseregistri andmetel alates 26.11.2015, avaldaja selgituse kohaselt 2016. a)?

Tartu Ülikool sai logopeed, tase 7 tähtajatu kutse andmise õiguse alates 26.11.2015. Esimesed kutsed anti logopeedia magistriõppe lõpetajatele 2016. aastal.

2. Mis õigustab olukorda, et pärast 2016. aastat ülikoolis logopeedia magistrikraadi saanud inimestele antakse ülikooli lõpetamisel tähtajatu logopeedi kutse (tase 7), kuid neil, kes lõpetasid ülikooli varem samal erialal, sealhulgas need, kellele on varem omistatud kliinilise logopeedi kutse, peavad sooritama tasulise kutseeksami?

Koolilõpu kutsete tähtajatus tuleneb kahe õigusakti koosmõjust: Kutseseaduse § 10 lõige 2-st „Kutsenõukogu annab õppeasutusele kutse andja õiguse ning registreerib ta kutseregistris ilma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konkursita õppeasutuse avalduse alusel, kui õppekava vastab kutsestandardile ning on riiklikult tunnustatud. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse õppekava vastavaks kutsestandardile, kui õppekava õpiväljundites sisalduvad kutsestandardis esitatud kompetentsusnõuded. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse riiklikult tunnustatuks kõik kõrgharidustaseme õppekavad ja need kutseõppe õppekavad, mis kuuluvad õppekavarühma, milles kutseõppe läbiviimise õigus on antud tähtajatult.“ ning „Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kord“, mille §8 lõige 2 ütleb, et Diplom on eluaegne. Diplomi või selle väljaandmise aluseks olnud alusdokumendi võib kehtetuks tunnistada haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Diplomi ja alusdokumendi tunnistab kehtetuks selle väljaandnud õppeasutus või tema õigusjärglane või nende puudumisel Haridus- ja Teadusministeerium ja § 15 lõige 9: Kutseseaduse § 15 lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhul kannab õppeasutus akadeemilisele õiendile käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 6 ja lõike 6 punkti 6 alajaotuste kohaselt punktidesse 5.2

teabe diplomi omanikule antud kutse nimetuse ja Eesti kvalifikatsiooniraamistiku taseme kohta.

Vastavalt Tervishoiu kutsenõukogu kinnitatud kutse andmise korrale olid enne 2016. a. välja antud kutsetunnistused tähtajalised (kehtisid 5 aastat), st. logopeedid pidid regulaarselt oma kutset uuendama (kutsetunnistust taastaotlema) või taotlema kõrgemat taset (8. tase). Kutse taotlemine oli ja on vabatahtlik, mitte kohustuslik. Vastavalt kutse andmise korrale saab kutsetaotlust menetleda taotluse alusel. Logopeedi kutse antakse välja vastavalt logopeedi kutse andmise korrale taotleja kompetentsuse hindamise kaudu (https://elu.ee/wp- content/uploads/2024/02/Logopeedi-kutsete-KA-kord-16.11.2023.pdf ). Kutseseadus kohustab kutsetaotluse menetlemiseks ja hindamiseks moodustama kutse- ja hindamiskomisjoni (hindamiskomisjonis on vähemalt kolm liiget). Kutse taastaotlemisel kutseeksamit ei toimu. Kutsetaotleja esitab kutsekomisjonile täienduskoolituspassi ja tegevusanalüüsi, mida hinnatakse kinnitatud hindamisstandardite järgi, mille aluseks on kutsestandard. Komisjonide liikmed teevad kutsetaotluste hindamisel tööd ja on õigustatud saama tasu. Kulukalkulatsioon on koostatud Kutseadusele alusel § 17 Kutse andmisega seotud kulud ja nende katmine. ELÜ kaudu logopeedi kutset taotleval isikul tuleb hüvitada kutse andmise tasu vastavalt Kutsekoja Kutsenõukogus kinnitatud statuudile (viide: https://www.kutsekoda.ee/en/kutse-andmise-tasu/). Selleks, et kaotada ebavõrdsus ülikooli lõpetajate ja töötavate logopeedide vahel, uuendasime 2019. a. kutsestandardit ja kutse andmise korda ning muutsime kutsetunnistuse (logopeed, tase 7) tähtajatuks. Tähtajatu kutse saab logopeed, kes esitab avalduse kutse saamiseks ja täidab nõutud hindamiskriteeriumid. Ühingust sõltumatutel asjaoludel ei muutunud tähtajalised kutsed automaatselt tähtajatuteks. Kutsetunnistus on oluline selleks, et ühtlustada erinevatel aegadel õppinud logopeedide taset ja suunama neid enda kompetentse uuendama vastavalt uuendatud kutsestandardile.

3. Kui erineva kohtlemise põhjuseks on ülikooli õppekava muutmine (avaldaja sõnul 2016. aastal), siis selgitage palun, milles seisnevad sisulised erinevused võrreldes varasemate õppekavadega ja kuidas need erinevused õigustavad erinevat kohtlemist, arvestades et õppekava on ilmselt muudetud ka pärast seda kuupäeva ja muudetakse ka tulevikus?

Ülikooli õppekavad on pidevas muutuses. Õppekavadel, kus lõpetajad saavad kutse, peavad need vastama kutsestandardile, mida samuti regulaarselt muudetakse vastavalt töömaailma nõudmistele ja eriala arengule. Eripedagoogika ja logopeedia bakalaureuse- ja magistritaseme õppekavade sisu ja vastavuse üle kutsestandardile otsustab programminõukogu, mis käib regulaarselt koos kaks korda aastas. Programminõukokku kuuluvad tööandjate, üliõpilaste ja kutseliitude esindajad. 2013/14. õppeaastal viidi õppekavasse viidi sisse mitmeid muudatusi, sh. neelamishäirete diagnostikat ja teraapiat käsitlev aine, mida varem õppekavas polnud. Seega on alates 2016. a. lõpetanutel (sel aastal anti ka esimesed tähtajatud kutsed) (kompetentsid, mis varasematel lõpetajatel täiesti puudusid. Oluline on rõhutada, et

õppekava muutused ei ole üheses seoses kutsete andmise süsteemi muutusega (tähtajalised ja tähtajatud kutsed).

4. Kas teie hinnangul rikub punktis 2 kirjeldatud olukord kutseseaduse § 15 lõikes 4 sätestatud diskrimineerimise keeldu? Kui jah, siis mida ja millal kavatsete ette võtta, et diskrimineerimine lõpetada?

Eesti Logopeedide Ühingu arvates ei rikuta diskrimineerimise keeldu, kuna kõiki kutsetaotlejaid käsitletakse võrdselt, kutse taotlemine ja saamine ei eelda kuulumist mistahes ühendusse ega koolituste läbimist konkreetsetes õppeasutustes. Hindamiskomisjonid koostatakse huvide konflikti vältides iga taotluse puhul eraldi. Kutse andmisest on keeldutud vaid üksikutel juhtudel, kui isik ei ole suutnud oma kompetentse tõendada. andja ui Kutset saab anda kutse andja siis, kui talle on selleks kutse andja õigused antud. Enne 26.11.2015 Tartu Ülikoolil logopeedia kutsete kutse andja õigust ei olnud, ei saanud varem koos ülikoolilõpu dokumentidega lõpetajatele kutset anda. Enne 2016. a. ülikoolis logopeedia eriala lõpetanud logopeedidel sh. kliinilise logopeedi kutset omanud logopeedidel on võimalik soovi korral logopeed, tase 7 kutsetunnistust taotleda töömaailma kutse andja juures, kes antud hetkel on Eesti Logopeedide Ühing. Eesti Logopeedide Ühingule on kutse andja õigused andnud Kutsekoja juures asuv Tervishoiu Kutsenõukogu pärast avalikku konkurssi.

Lugupidamisega Aaro Nursi /allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Logopeedide Ühingu kutsekomisjoni esimees

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Õiguskantsleri Kantselei

Teie: 17.03.2025 nr 7- 6/250505/2501844 Meie: 1.04.2025 nr 9.4-2/25/1271-2

Vastus märgukirjale

Austatud proua Müller

Pöördusite Haridus- ja Teadusministeeriumi poole ja palute selgitada, miks alates 2016. aastast Tartu Ülikooli logopeedia magistriõppe lõpetajad saavad õppe lõpetamisel tähtajatu kutse ning

enne seda ülikooli lõpetanud logopeedid peavad taotlema kutset tasu eest. Asjaolude selgitamiseks soovite vastust allolevatele küsimustele.

1. Mis ajast alates hakkas Tartu Ülikool väljastama tähtajatuid logopeedi kutseid magistriõppe lõpetajatele (kutseregistri andmetel alates 26.11.2015. a, avaldaja selgituse kohaselt 2016. a)?

Tartu Ülikoolil on logopeed, tase 7 kutse andmise õigus alates 26.11.2015. a. Esimesed logopeed, tase 7 kutsed väljastas ülikool 28.01.2016. a, kui lõpetasid esimesed antud õppekaval

õppinud üliõpilased alates koolile kutse andja õiguse andmisest. Kutse andmise õigus on antud Tartu Ülikoolile tähtajatult.

2. Mis õigustab olukorda, et pärast 2016. aastat ülikoolis logopeedia magistrikraadi saanud inimestele antakse ülikooli lõpetamisel tähtajatu logopeedi kutse (tase 7), kuid neil, kes

lõpetasid ülikooli varem samal erialal, sealhulgas need, kellele on varem omistatud kliinilise logopeedi kutse, peavad sooritama tasulise kutseeksami?

Selgitame alljärgnevalt miks alates 2016. aastast ülikooli logopeedia magistrikraadiga lõpetajad saavad tähtajatu kutse ning varem lõpetanutele kooli poolt kutset ei väljastatud.

Tartu Ülikool taotles kutse andja õiguste saamist, esitades avalduse valdkonna kutsenõukogule.

Selleks tuli võrrelda õppekava õpiväljundite ning sisu kehtiva kutsestandardiga, tagamaks, et õppekava läbimisel saavutatakse kõigi kutsestandardis kirjeldatud kompetentsusnõuetele vastavus. Tartu Ülikoolile anti kutse andja õigus 26.11.2015. a. Ülikoolil ei tekkinud kutse

andja õiguse saamisega õigust anda kutse tagantjärele varem sama õppekava lõpetanutele.

Varem lõpetanutele, kes soovivad samuti logopeedi kutset, on kutsesüsteemis loodud tingimused, et jõuda samuti tähtajatu kutseni. Selleks tuleb isikul taotleda kutse konkursiga valitud kutse andja käest, käesoleval juhul Eesti Logopeedide Ühingult. Kehtiva logopeedi

kutse andmise korra alusel (kinnitanud Tervishoiu Kutsenõukogu 16.11.2023. a.) kehtib logopeed, tase 7 kutsetunnistus tähtajatult alates kutsekomisjoni otsuse tegemise kuupäevast.

Esimest korda kinnitas Tervishoiu Kutsenõukogu logopeedi tähtajatult kutse andmise korra juba

2 (3)

28.11.2018. a. Viimased tähtajalised kutsed logopeedi kutselalal väljastati kehtivuse algusega

22.11.2018. a.

Mööname, et kutsesüsteemis on kitsaskohad seoses kutsetunnistuse kehtivuse sõltuvusega kutse andjast, mistõttu süsteem võib kohati tunduda mõnele osapoolele ebaõiglane. Oluline on meeles pidada, et kutsesüsteemi peamine eesmärk on olnud töömaailma kutsenõuete

kirjeldamine ja sisustamine kutsestandardites ja isiku kompetentsuse vastavushindamise võimaldamine (kutsetunnistuse väljastamine). Kutsestandardid on ühelt poolt sisendiks

haridusmaailmale õppekavade koostamiseks ja teiselt poolt aluseks isiku kompetentsuse hindamiseks. Seejuures võivad isiku teadmised ja oskused olla omandatud erineval viisil: formaalhariduses, täienduskoolitustel, töökohal jm viisil. Kutsete süsteemi eesmärk on olnud

pakkuda tööandjatele kindlust, et isiku oskused on vastavuses ametikohal töötamiseks sobivate kompetentsidega. Ka reguleerimata kutsealal võivad olla kutsenõuded kutsestandardis

kirjeldatud ja kutse andja valmisolek kutseid anda, aga samas ei ole piiratud inimesel tööturule siirdumine ka kutset omamata.

Tööturule ligipääsu õigust arvestades on oluline, et logopeedia kutsealal saab tegutseda kutseseaduse alusel antud kutsetunnistust omamata. Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse alusel

on logopeedi kvalifikatsiooninõuded erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või logopeedi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele (PGS § 741 lg 10). Tervishoius tohib vastavalt terviseministri määrusele

„Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisev osutamine„ iseseisvalt logopeedi teenust osutada isik, kelle kvalifikatsiooni tõendab kehtiv haridusel ja töökogemusel

põhinev kutseseaduse kohane logopeedi kutse või muu samaväärne pädevustunnistus (§ 4 lg 2).

Tervishoiu valdkonnas iseseisvalt teenuse pakkumisel on logopeedi kvalifikatsiooninõuded

kehtestatud terviseministri määrusega tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel ning nendeks on kehtiv haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane logopeedi kutse või

muu samaväärne pädevustunnistus. Vastavalt määruse seletuskirjale loetakse loetakse tegevusloa taotlemisel pädevaks kõik isikud, kes on omandanud Tartu Ülikoolis eripedagoogikas magistrikraadi spetsialiseerumisega logopeedia erialale või kelle

kvalifikatsiooni tõendab kehtiv haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane logopeedi kutse. Samaväärne on ka teistes riikides omandatud tasemehariduslik kvalifikatsioon,

mille puhul on Eesti ENIC/NARIC Keskus teinud ettepaneku lugeda esitatud pädevustunnistus vähemalt samaväärseks logopeedia erialal spetsialiseerumist võimaldava eripedagoogika magistrikraadiga. Samaväärseks saab Terviseamet lugeda ka kvalifikatsiooni, mida tõendab

pädevustunnistus, mille väljastamiseks vajalikud tingimused, on samaväärsed või ületavad kutseseaduse alusel sätestatud logopeedi kutse andmiseks nõutavaid tingimusi. Järelikult ei ole

kutse olemasolu erialal rakendamiseks vajalik ja isiku pädevust tõendab talle väljastatud ülikooli diplom.

Olles teadlik tekkinud probleemidest kutsesüsteemi rakendumisel on Haridus- ja Teadusministeerium koostanud kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse, mis saadeti kooskõlastusele ning partneritele tagasisidestamiseks 06.01.2025. a. Käesolevaks ajaks on kokku kutsutud laiapõhjaline töörühm ja alustatud probleeme lahendava seaduse eelnõu väljatöötamist. Üheks väljatöötamiskavatsuses toodud

muudatusettepanekuks on kutsete erinevate liikide loomine eesmärgiga selgemalt eristada tasemeõppe lõpetamisel saadavad koolilõpukutsed töömaailma kutsetest, kuna kehtiva seaduse

alusel eri kutse andjate poolt erineva tähtaegsusega kutsete väljastamise tulemusel on tekkinud ebavõrdset kohtlemist.

3 (3)

3. Kui erineva kohtlemise põhjuseks on ülikooli õppekava muutmine (avaldaja sõnul 2016.

aastal), siis selgitage palun, milles seisnevad sisulised erinevused võrreldes varasemate õppekavadega ja kuidas need erinevused õigustavad erinevat kohtlemist, arvestades et

õppekava on ilmselt muudetud ka pärast seda kuupäeva ja muudetakse ka tulevikus? Erineva kohtlemise põhjuseks ei ole õppekava muutmine, vaid Ülikoolile teatud ajahetkel

omistatud kutse andja roll.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Laasi-Õige kantsler

Koopia: [email protected]

Marili Lehtmets 735 0289

[email protected]

Sigrid Ester Tani 735 4023

[email protected]