Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 24267050424

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 29.07.2025, Pärnu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Liisi Kisler

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24267050424

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (xxx)

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles XXX kahtlustatakse KarS § 199

lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisneb selles, et tema võttis

ebaseadusliku omastamise eesmärgil jätkuva teona ajavahemikul 2024. a märtsikuust, täpselt

tuvastamata kuupäevast alates kuni 18.05.2024. a Pärnumaal XXX vallas XXX külas XXX talu

territooriumilt XXX kuuluvad esemed: kahe hõlmaga poolvint ader väärtusega 400 eurot,

kultivaator väärtusega 400 eurot, vao-ajaja väärtusega 300 eurot, lumelükkamise sahk

väärtusega 400 eurot, latt-niiduk väärtusega 250 eurot, kerge äke väärtusega 250 eurot, kreissae

mootor 4,5kw väärtusega 300 eurot, jahuveski 7kw väärtusega 600 eurot, söödapurustaja 4kw

väärtusega 400 eurot, keevitustravo väärtusega 700 eurot, 5tk mõrra ankrut koguväärtusega 250

eurot ning lukustatud kuurist, lukustuse avamise teel, 1989 a väljalaske aastaga ratastraktori T-

25A3 reg märgiga ES4316 väärtusega 3600 eurot, tekitades vargusega kannatanule varalise

kahju kokku 7850 euro suuruses summas.

Prokurör tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et õige on kvalifikatsioon KarS § 199 lg

1. Nimelt ei ole võimalik kindlalt tuvastada, et XXX oli keelatud siseneda kuuri. XXX oli

kannatanu üks lastest kes käis kannatanut abistamas ja sai liikuda kannatanu majapidamises

ringi. Kannatanu, tunnistajate ja kahtlustatava ütlustest tervikuna võib asuda seisukohale, et

lastel sh XXX oli õigus siseneda kannatanu kinnistu erinevatesse ruumidesse sh kuuri.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud

kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava

nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Samas paragrahvi lõike 7 kohaselt,

kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei

näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,

võib KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused

määrata prokuratuur. XXX esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga. KarS §

199 lg 1 eest ei näe karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse.

Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202

lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu

ja kuna isiku süü ei ole suur.

2

KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse

üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist, ning erinevaid

preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või

ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning

seadusandja poolt sätestatud karistust.

Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et XXX poolt varastatud asjade väärtus oli 7850

eurot, milline summa on kokku arvutatud asjade võimaliku väärtusena, kindlat väärtust ei

osatud öelda. XXX tunnistas asjade äraviimist ja maha müümist (metallikokkuostu viimist).

Raskendava asjaoluna esineb süüteo toimepanemine perekonnaliikme suhtes (KarS § 58 p 4).

Samas ei mõjuta see tema süü suurust prokuröri hinnangul oluliselt, sest kannatanu soov oli

tulevikus niikuinii kogu oma vara jätta kahtlustatava poegadele. XXX pani varguse toime

vähemalt kaudse tahtlusega. Kahtlustatav teadis, et kannatanu surma korral pärivad kannatanu

vara tema alaealised pojad ja siis hakkavad nemad selles talus majandama. Samas ei saanud ta

sellest kohe järeldada, et ta võib juba enne kannatanu surma hakata talus ilma kannatanult

nõusolekut saamata asju ära viima. Eeltoodust lähtuvalt ei ole prokuröri hinnangul kahtlustatav

XXX süü suur.

Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS

§ 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses

karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete

kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui

kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib

eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise.

XXX puuduvad Eesti Vabariigis kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. Samuti ei ole tema

suhtes varem kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202-2031 alusel. Seega ei ole kahtlustatava

puhul alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise

jätkamise.

Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo

toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja

ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks

kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole

eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri

15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 punktis 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis

3.3.7 avaliku menetlushuvi juhul, kui KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel

tekitatud kahju ületab olulise kahju määra, mis KarS § 121 p 1 järgi on 4000 eurot. Selles asjas

on varastatud asjade väärtus olnud üle 4000 euro. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Kannatanu suri ca

3 kuu pärast kannatanuna ülekuulamist. Kinnisasja, mille juurde need varastatud esemed

kuulusid, omanikud on nüüdseks kahtlustatava lapsed. Kahtlustatav oma ütluste kohaselt viis

asjad minema kinnistu korrastamise eesmärgil ning tegemist oli vanade põllutöö- ja

talumajapidamise tööriistadega. Eeltoodust tulenevalt prokurör leiab, et olenemata varastatud

asjade väärtusest, võib tulenevalt kuriteo asjaoludest asuda seisukohale, et avalik menetlushuvi

puudub. Avalik menetlushuvi on olemas üldjuhul ka siis, kui kuritegu on toime pandud

elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus, või isiku karistamine on vajalik

õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse

efektiivsed õiguskaitsevahendid. Selliste juhtudega käesoleval juhul tegemist ei ole.

3

Prokuröri hinnangul puudub käesoleval juhul avalik menetlushuvi. XXX etteheidetava süüteo

kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine

ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka

muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega. Samuti on võimalik KarS § 56 lg 1

sätestatu üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele

võtmata. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba

kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles XXX koheldi kahtlustatavana, oli tema

jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ning vastavalt sellele

arusaamisele käituda ja hoiduda süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et

kahtlustatav jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Prokuröri hinnangul saab KrMS § 202

sätestatud kohustusega suunata XXX õiguskuulekusele.

Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub

avalik menetlushuvi ning tuleb asuda seisukohale, et kahtlustatava suhtes ei ole vajalik

ilmtingimata eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel kriminaalmenetlusega jätkamine või

karistuse kohaldamine. Seega puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse

jätkamiseks XXX suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib

kriminaalmenetluse lõpetada. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, kahtlustatava

isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on prokuröri hinnangul

põhjendatud kohustada kahtlustatavat tema nõusolekul maksma kindla summana riigi tuludesse

500 eurot. Nimetatud mõjutusvahend koos kriminaalmenetlusele allutamisega on prokuröri

arvates piisavad XXX poolt toimepandud tegude suhtes riikliku hukkamõistu väljendamiseks.

XXX on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning lubanud täita talle pandud

kohustuse. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on nõus kuriteo heastamiseks

maksma kindla summa riigituludesse, siis prokurör leiab, et on olemas alused

kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24267050424 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel on XXX kohustatud maksma riigi tuludesse 500 eurot.

2.2. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 29.08.2025.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad esemed: puuduvad.

5. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kahtlustatavale.

Liisi Kisler

(allkirjastatud digitaalselt)