COM(2025) 570 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELEELi dünaamiline eelarve tuleviku prioriteetide elluviimiseks – Mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Rahandusministeerium /  / ; Riigikantselei /  / 2-5/25-01427

Resolutsiooni teema: Komisjoni ettepanekud 2028-2034 pikaajalise EL eelarve kohta

Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgnevate algatuste kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:

- KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELEELi dünaamiline eelarve tuleviku prioriteetide elluviimiseks – Mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034, COM(2025) 570;

- Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2028–2034, COM(2025) 571;

- Ettepanek: Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, COM(2025) 572.

EISi toimiku nr: 25-0433

Tähtaeg: 21.11.2025

Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Rahandusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõude kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).

Tähtaeg: 15.09.2025

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 04.12.2025 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (26.11.2025) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 21.11.2025.

Kinnitaja: Nele Grünberg, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 30.07.2025 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201  

.

25.07.2025

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele

ELi dünaamiline eelarve tuleviku prioriteetide elluviimiseks – Mitmeaastane finantsraamistik 2028-20381

Nõukogu määruse ettepanek, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2028–2034

Ettepanek institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, mis käsitleb eelarve distsipliini, eelarvealast

koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist, kohta

Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule

Kujundada seisukoht

Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 15.09.2025

KOKi esitamise tähtpäev 26.11.2025

VV esitamise tähtpäev 04.12.2025

Vastutav ministeerium: Rahandusministeerium

Kaasvastutajad: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium

Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus

Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju (RKKTS § 152¹ lg 1 p 2);

Sisukokkuvõte

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku 1,98 triljoni euro suuruseks pikaajaliseks EL eelarveks (Multiannual Financial Framework – MFF) aastateks 2028-2034, mis moodustab 1,26% ELi kogurahvatulust, et vastata liidu kasvavatele strateegilistele väljakutsetele. Pikaajalise

1 COM 2025 (570), (571), (572)

2

investeeringute eelarve eesmärk on tugevdada ELi sõltumatust, konkurentsivõimet, julgeolekut ja valmisolekut globaalseteks kriisideks, keskendudes samas solidaarsusele ja kestlikkusele.

Komisjoni ettepaneku keskmes on eelarve paindlikkuse suurendamine. Vähendatud on märkimisväärselt programmide ja fondide arvu ning lisatud puhvreid, reserve jt paindlikkuse vahendeid, et reageerida perioodi jooksul muutuvatele prioriteetidele või kriisidele.

Ettepaneku kohaselt koosneb EL järgmine pikaajaline eelarve neljast rubriigist:

1. rubriik hõlmab eelkõige riiklikke ja piirkondlikke partnerluskavasid kogumahus 793 mld eurot (riigiplaanid), mis hõlmab ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP), ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP), kalanduspoliitika ja sisejulgeoleku valdkonnad.

2. rubriik hõlmab Euroopa Konkurentsivõime Fondi, teadusuuringute ja innovatsiooni programmi “Euroopa horisont”, Euroopa ühendamise rahastut (CEF), õpirände programmi „Erasmus+“, kultuuri- ja tsiviilühiskonna programmi „AgoraEU“ ja elanikkonnakaitse mehhanismi ning mõnda väiksemat programmi. Selle rubriigi maht on kokku 589 mld eurot.

3. rubriik on suunatud Euroopa välistegevustele ja selle eelarve on kokku 215 mld eurot. Rubriigi peamiseks osaks on instrument „Globaalne Euroopa“.

4. rubriigist kaetakse EL institutsioonide halduskulud (118 mld).

Komisjon teeb ettepaneku muuta ka eelarve tulude süsteemi kavandades nii muudatusi kehtivates omavahendites kui ka pakkudes välja kolm uut tuluallikat: kogumata elektri- ja elektroonikaseadmetel põhinev omavahend; tubakaaktsiisi omavahend ning üle 100 mln eurose aastakäibega ettevõtete eelarvemakse.

Institutsioonidevaheline kokkulepe kehtestab eelarve rakendamiseks detailsed reeglid ja protseduurid eelarvemenetluse kõikides etappides. Kokkulepe sisaldab sätteid MFFi koostöö, iga-aastase eelarvemenetluse ja üldise eelarvealase koostöö kohta.

Vabariigi Valitsus on võtnud Eesti raamseisuseisukohad 2028+ MFFiks 2024. a mais.

Kas EL algatus reguleerib karistusi või haldustrahve? Jah

Kas nähakse ette uue asutuse loomine (järelevalvelised või muud asutused)? Ei

Kas lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi? Ei

Eesmärgid

Ettepanekute eesmärk on tagada Euroopa Liidule ajakohane, vastupidav ja prioriteetidele vastav eelarve, mis aitab liidul ellu viia oma pikaajalisi eesmärke, reageerida kriisidele ja tugevdada ühtsust kiiresti muutuvas maailmas.

Mõju ja sihtrühm

3

Sihtrühmaks on liikmesriigid, kolmandad riigid, toetuste saajad, rakenduspartnerid ja ELi institutsioonid.

Komisjoni hinnangul on ettepanekul süstemaatiline ja pikaajaline mõju ELi toimimisele, sest see tõstab ELi suutlikkust ellu viia oma poliitilisi eesmärke, tagab investeeringute rahastamisel rohkem tulemustele orienteeritud ja õiguspõhise lähenemise ning võimaldab paremat koostööd liikmesriikide, piirkondade ja partneritega, tugevdades ELi sisemist sidusust ja välist mõju.

Kaasamine

Kaasamine on kavandatud koos riigiplaani määruse seisukohtade koostamiseks läbiviidava kaasamisprotsessiga: fondide seirekomisjonide koosseisu kuuluvad valdkondade partner- ja katusorganisatsioonid, lisaks toimub huvigruppide kaasamine kaasvastutajate kaudu.

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 16.7.2025

COM(2025) 570 final/2

Corrigendum

This document corrects COM(2025) 570 final of 16.7.2025

Concerns all the linguistic versions

It includes a number of technical corrections to tables and graphics

The text shall read as follows:

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN

PARLIAMENT, THE EUROPEAN COUNCIL, THE COUNCIL, THE EUROPEAN

ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE

REGIONS

A dynamic EU Budget for the priorities of the future - The Multiannual Financial

Framework 2028-2034

{SWD(2025) 570 final} - {SWD(2025) 571 final}

1

1. INTRODUCTION

The 2028-2034 multiannual financial framework will be much more than just a financial

plan. It will be a strategic statement of the Union’s collective political ambition to deliver on

its priorities and to act with strength and unity on the global stage over the next decade. The

EU budget is the Union’s engine, which has time and again shown its transformative impact

as a driver of investment and growth, and a powerful expression of European solidarity. In the

past five years alone, the EU budget helped to save lives and livelihoods during the pandemic,

allowed the Union to overcome energy and supply chain crises, and underpinned the Union’s

unwavering support for Ukraine.

It is time to build a more independent Europe, because the Union cannot rely solely on

others to ensure its long-term security and prosperity. Russia’s war of aggression at the

Union’s borders, wider geopolitical instability, and disruption to global trade relations have

been a dramatic wake-up call for Europe. They have forced us to reappraise our strategic

priorities and to take urgent action to reduce dependencies and tackle vulnerabilities to a

multitude of threats to our security and way of life. This has necessitated a renewed focus on

competitiveness, security, defence, migration, food security, strategic autonomy and our

preparations for future enlargement of the Union. It has deepened our commitment to the

principles and values that unite Europe and make the Union a beacon of stability and progress

in a turbulent world.

Taking our common future into our hands means equipping the Union with an

ambitious budget in size and design. To create opportunities for current and future

generations of Europeans and help those in need. To defend our strategic interests and values.

To build on the potential of the single market and harness new technologies to drive growth

and innovation. To achieve our climate goals and support businesses, especially small

businesses, and citizens in the transition to a zero-emission economy. To protect our

environment, preserve our natural resources, promote circularity, and strengthen Europe’s

competitiveness and resilience, including water resilience. To guarantee our collective

security, restore Europe’s competitive edge, reinforce economic, social and territorial

cohesion, and manage the consequences of demographic trends. To strengthen the EU’s

external borders, manage migration and ensure the well-functioning of the Schengen area. To

seize the historic opportunity of enlargement to further strengthen the Union. And to build

strategic global partnerships that make the Union a strong and reliable player on the world

stage, firmly anchored in the principles of rules-based international trade.

Europe must now do things differently – and the EU budget is no exception. At a time of

heightened geopolitical and economic uncertainty, there are huge expectations on the Union to

find answers to a series of generational challenges. The demands are greater than ever and the

size of the EU budget must be commensurate with the Union’s growing responsibilities. Yet

resources are limited. National budgets are under strain and cannot tackle cross-border

challenges alone. The joint borrowing supporting NextGenerationEU will require repayment

in the coming years. This means we must make full use of every euro in the EU budget to

invest in areas where EU value added is greatest and to attract private and public investment.

The Union needs a more ambitious budget that is simpler, more flexible and more

strategic. And above all, the EU budget must deliver. That is the overwhelming message

from the Commission’s broad public consultations on the future multiannual financial

2

framework1, the recommendations of a dedicated European Citizens’ Panel2, and extensive

outreach at the European, national, regional and local levels. It is now time to put these

lessons into practice and equip the Union with a modern budget for a fast-changing world.

Experience shows that flexibility is crucial. The multiannual financial framework provides

the stability and predictability that make the EU budget such a powerful driver of long-term

investment. But in an uncertain and volatile world, the EU budget must also have a much

stronger structural capacity to adapt to the unexpected. Too often the budgetary response to

crises and evolving needs has been ad hoc and improvised. This is not a sound basis for long-

term policy. That is why the Commission is proposing a more agile budget, better equipped

for both the known – and the unknowns. The role of the European Parliament and Council in

steering the budget will ensure a high level of political oversight, transparency and democratic

accountability at all times.

The Commission is engaged in an unprecedented effort to make Europe simpler – and

this must include the EU budget. The public consultations have confirmed that EU financial

programmes have grown too fragmented, with overlaps, gaps and diverging rules. This creates

confusion and reduces accessibility, flexibility and impact. The Commission proposes to

streamline and harmonise the EU’s financial programmes, making it much easier to identify

funding opportunities, unlocking synergies, and creating a lean, transparent and coherent

budget at the service of all Europeans.

The next long-term EU budget is an opportunity to reaffirm Europe’s commitment to

our common goals and values. The Commission’s proposals are designed to ensure that EU

investment is steered by our political priorities, delivering better results than Member States

acting alone. They are rooted in respect for the rule of law and reflect a deep commitment to

ensuring that EU money is well spent and adheres to the highest standards of sound financial

management.

The Commission is proposing an ambitious budget of EUR 1.98 trillion for the 2028-

2034 period, equivalent to 1.26% of EU GNI. The Union can only live up to its ambitions if

it has a budget to match. This budget will allow the Union to build on the momentum created

by NextGenerationEU and deliver on the tasks and responsibilities with which it has been

entrusted.

Modernising the financing of the EU budget is an essential part of this package and will

allow for stable national contributions despite the increase in the size of the budget. An

ambitious budget focused on European priorities should be based on a more modern and

European system of revenues. To this end, the Commission proposes an enhanced new own

resources package, which includes adjustments to the 2023 proposal on new own resources

and additional candidates. The revenue it generates will allow for an EU budget in line with

ambitions while meeting the Union’s obligations to repay NextGenerationEU borrowing.

The 2028-2034 multiannual financial framework is a unique opportunity to revamp our

long-term budget for a world of constant change. The EU budget and the common policies

it supports are part of the fabric of our Union. The fundamental principles and objectives that

have shaped the EU budget since its inception will not change. But the challenges facing the

1 EU’s next long-term budget (MFF) – implementing EU funding with Member States and regions 2 European Citizens' Panel on the new European budget - European Commission

3

Union are such that standing still is not an option. By making the EU budget and its

programmes simpler, more flexible and strategically attuned to the priorities of today – and

tomorrow – we will give the Union the modern budget it needs to protect European citizens,

help European businesses thrive and to strengthen Europe’s social model. And to encourage

citizens, researchers and businesses from the EU and beyond to Choose Europe.

In short, to build an independent Europe capable of shaping its own destiny.

2. THE EU BUDGET: EU PRIORITIES INTO ACTION

The new EU budget will be a policy-based budget. The next generation of EU financial

programmes must form a coherent whole, working together to lift European cooperation to

the next level in priority areas such as competitiveness, security, decarbonisation,

sustainability, and economic, social and territorial cohesion. The programmes of the revamped

EU budget are designed to be complementary, allowing resources to be combined in support

of European priorities, both within the Union and worldwide.

I. Driving prosperity, sustainability and security – tailored investments and

reforms through national and regional partnership plans

National and regional partnership plans will combine EU funds implemented by Member

States and regions into a coherent, tailored planning process – fully aligned with the

Union’s common priorities. They will maximise the impact of every euro, provide more

flexibility to adapt to regional and local needs, and simplify rules for Member States and

regions.

The new national and regional partnership plans for investment and reforms will build

on the remarkable track record of Europe’s common policies – and make them stronger

4

and more impactful. The partnerships will increase the synergies among current policies in

support of European priorities, reinforcing economic, social and territorial cohesion. And they

will boost EU action to remove internal market barriers. With an envelope of EUR 865 billion

(including EUR 50 billion from the Social Climate Fund), the plans will ensure continued

support for Europe’s common policies with a modernised approach.

The envelope of the National and Regional Partnership Plans 2028-2034

The partnership plans will be anchored in European priorities but tailored to the

specific needs of Member States and regions. The plans will respond to the main priorities

and challenges identified, including through the European Semester. They will be owned and

designed in partnership with national and regional authorities. The new delivery system will

accommodate the diversity of the Member States, offering them flexibility to develop

national, sectoral and, where relevant, regional and territorial chapters, as under current rules,

depending on each Member State’s constitutional structures and traditions. They will provide

targeted support across EU policies to urgent needs, such as the challenges faced by Eastern

border regions most affected by Russia’s war of aggression against Ukraine. In general, the

partnerships will be less prescriptive on how to achieve common objectives, but more

demanding on what to achieve, ensuring full respect for the principle of subsidiarity.

The national and regional partnership plans will bring together 14 existing funds and

ensure coherence and joint programming between those, while respecting their specificities.

This will streamline complex programming processes, cut lengthy validation procedures and

create new opportunities for synergies.

5

➢ Agriculture and rural areas remain a priority, strengthening the EU’s strategic

autonomy, food security and sustainability. The partnerships are an opportunity for the

Common Agricultural Policy to evolve towards a simpler, more targeted and more

impactful policy framework, to find the right balance between incentives, investments and

rules. Farmers will continue to have predictability and stability on their income support

from the EU budget while enjoying additional possibilities for investments and joint

actions for rural areas. Member States will be able to achieve synergies to better address

the challenges faced by farmers and rural communities, creating opportunities for young

farmers and promoting generational renewal, while ensuring food security in the long

term. The EU will step up its promotion of EU agricultural products to create new market

opportunities. And faced with mounting uncertainty in agricultural markets, the EU will

protect farmers and stabilise markets in times of market disturbances through the Unity

Safety Net.

➢ Cohesion policy will be strengthened and modernised, with regions at its core, and

will continue to uphold its fundamental principles of partnership, multi-level governance,

and place-based action. It will work in synergy with the other policies, profit from higher

impact due to targeted investments and reforms while continuing to promote a more

cohesive Europe, ensuring that all Europeans, regardless of where they live, have access

to economic opportunities and a higher quality of life. It will help less developed regions

to catch up and just transition regions to ensure that no one is left behind. It will pay close

attention to the outermost regions, recognising their unique challenges and potential.

➢ Europe is only as strong as its citizens are empowered – and therefore supporting

people and Europe’s social model will be at the heart of the plans. A social target of

14% will apply to National and Regional Partnership Plans to steer significant

investments towards the implementation of the European Pillar of Social Rights,

supporting quality employment, skills, social inclusion and housing across all Member

States, regions and sectors.

➢ The partnerships will ensure that the EU’s support to migration, border

management and security challenges is tailored to the needs of each Member State

and its regions. The link between reforms and investments will give Member States

stronger incentives to implement the Pact on Migration and Asylum and the EU’s Internal

Security Strategy. The EU Facility will ensure a flexible, common EU response to

pressing needs and new challenges.

➢ Fisheries will remain the lifeblood of our coastal communities and economies. The

partnerships will build a closer link between the EU’s fisheries and ocean-based policy,

cohesion, and the Common Agricultural Policy, to provide stronger support for our

fishermen and women, while helping stimulate economic activities such as aquaculture,

tourism and shipping, creating jobs and improving livelihoods in coastal regions.

The national and regional partnership plans, in tandem with other EU programmes, will

help the Union stay the course on our commitment to decarbonise Europe by 2050.

Investments and reforms supported by the plan will spur innovation, increase resilience to the

impacts of climate change, improve connectivity and help Europe become more energy

independent. They will support businesses and citizens in all parts of the Union in navigating

the challenges and opportunities of the transition to a clean economy, ensuring that no-one is

left behind.

6

Financing for migration and border management in the 2028-2034 budget

Results-based delivery and the combination of mutually reinforcing investments and

reforms will bring more impact and value for money. Payments will be conditional upon

the fulfilment of investment and reform milestones and targets linked to agreed priorities. This

is expected to deliver funding and results faster and more efficiently. This will put the focus

where it should be: on the results of EU spending. Robust audit and control arrangements will

ensure that the partnership plans are implemented in accordance with the highest standards of

sound financial management.

The principles of the rule of law and the Charter of Fundamental Rights are non-

negotiable. The rule of law Conditionality Regulation3 will continue to apply to the whole of

the EU budget (see Section 5). The national and regional partnership plans will strengthen the

link between the recommendations in the Rule of Law Report and financial support. In case

funds are lost for a Member State due to persisting breaches of the Rule of Law or Charter of

Fundamental Rights, they will be available for use in programmes in direct or indirect

management, in particular those contributing to supporting Europe’s democracy, civil society,

Union values or the fight against corruption.

An EU Facility will support implementation at national and regional level. The facility

will support actions that can be delivered more efficiently at Union level, complementing

projects implemented by Member States and regions. This includes implementing the

exclusive competences of the Union in areas such as the conservation of marine biological

resources under the common fisheries policy, supporting ocean policy, promoting social

actions and investments in social infrastructure and social economy at EU level, including

through the use of guarantee instruments, and promoting inter-regional or inter-city

cooperation. The facility will help to respond to natural and man-made disasters, building

synergies with other policy areas covered under the partnerships, such as agriculture. An

unallocated cushion will provide the possibility to further respond to unexpected events and

3 Regulation (EU, Euratom) 2020/2092 of the European Parliament and of the Council of 16 December 2020 on

a general regime of conditionality for the protection of the Union budget.

7

disasters in Member States, should other flexibilities within the national and regional

allocations not be sufficient.

The EU will also continue to provide strong support to the Turkish-Cypriot Community

through a dedicated instrument.

II. Boosting European competitiveness: the European Competitiveness Fund and

Horizon Europe

(*) Collaborative R&I consistent with activities in the Competitiveness Fund

The new European Competitiveness Fund, working in synergy with Horizon Europe, will

provide seamless support to European innovators from research to deployment, from ideas

to start-up to scale-up. It will power the implementation of the Competitiveness Compass

and help the Union build a competitive edge in strategic sectors, including by facilitating

multi-country and cross-border projects with high EU value added. In this way, it will drive

prosperity and the creation of high-quality jobs.

The next EU long-term budget must deliver a step change in European support for

competitiveness. Europe is the cradle of innovation, of scientific progress and of

entrepreneurship, with a world-class industrial footprint. However, Europe’s competitiveness

and economic security is hindered by barriers to the single market, fragmented capital

markets, insufficient digitalisation, unfair international competition, high energy prices, skills

and labour shortages, weak translation of research into marketable outcomes, and obstacles to

bringing projects and funding together.

Europe must do much better at creating the conditions for its best projects and

companies to thrive and scale up, as highlighted in the Draghi4 and Letta5 reports and in the

Competitiveness Compass6. As set out in the Clean Industrial Deal, it will be essential to

4 Draghi, M. (2024) “A competitiveness strategy for Europe”. 5 Letta, E. (2024) ”More than a market”. 6 Communication from the Commission to the European Parliament, the European Council, the Council, the

European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, A Competitiveness Compass for

the EU, COM(2025)30 final.

8

combine decarbonisation and economic growth, through affordable energy prices, support for

EU-made clean products (via the Industrial Decarbonisation Accelerator Act), high-quality

jobs and reinforced financing, including through the industrial decarbonisation bank.

Strengthening Europe’s economic security must also be a core objective — ensuring that key

sectors remain resilient and competitive in the face of geopolitical and technological shifts.

The EU must also prioritise investments in frontier technologies that hold the key to the

future, such as space, artificial intelligence, and quantum. To remain competitive, autonomous

and secure, Europe needs to build world-class and secure digital infrastructure, such as high-

capacity networks and AI gigafactories.

The European Competitiveness Fund, with a total envelope of EUR 409 billion including

Horizon Europe, will provide an unprecedented boost in EU budget support to research,

innovation, development and deployment.7

The new European Competitiveness Fund will draw together investment firepower at

EU level to accelerate the scaling-up, manufacturing and deployment of strategic

technologies in Europe. It will become a key tool to bolster the competitiveness of European

companies and strengthen the EU’s industrial base, including by supporting ‘made in Europe’

technologies, products and services. Replacing the current patchwork of overlapping

programmes, the fund, operating under a single rulebook, will greatly simplify and accelerate

EU funding, including for small businesses. It will allow the EU to invest where it matters –

and to invest with impact. The fund will feature simplified and fast-tracked selection,

evaluation and award procedures, and will provide simplified reporting requirements for

recipients of EU funding, bringing funding faster to project promoters.

Following the recommendation of the Draghi report, the European Competitiveness

Fund will focus on EU public goods. The fund will support areas critical for EU

competitiveness: clean transition and decarbonisation; digital leadership; resilience and

security, defence industry and space; and health, biotech, agriculture and bioeconomy. It will

also offer advisory services for project promoters.

Public investment at European level has a vital role to play as a catalyst for private

investment. The European Competitiveness Fund will offer a comprehensive funding toolkit

for crowding in private investment. This will allow each selected project to access the most

appropriate form of support, be that grants or loans, procurement, or financial instruments

including equity investments. Crucially, the proven firepower of InvestEU will leverage

public and private investment towards EU priority sectors, working in close cooperation with

its implementing partners – the European Investment Bank and other national promotional

banks. The Fund will also support public-private partnerships including Important Projects of

Common European Interest.

7 With the addition of support provided by the Innovation Fund, the European Competitiveness Fund and

Horizon Europe together amount to EUR 450.8 billion.

9

The world-renowned Horizon Europe programme for research and innovation will

continue to invest in groundbreaking fundamental and collaborative research as well as

disruptive innovation in strategic areas. It will operate as a self-standing programme

closely connected to the European Competitiveness Fund through integrated work

programmes for collaborative research and a common rulebook. The new Horizon Europe

will be simplified and reinforced, enabling faster and more strategic EU spending through

clearer rules and more transparent procedures for applicants and stakeholders. It will support

cross-sectoral fundamental research actions, relying on its well-established excellence-driven

approach and preparing the future engines of growth and technological leadership. Horizon

Europe will be built around four pillars: Excellent Science, Competitiveness and Society,

Innovation and the European Research Area. An expanded European Research Council will

promote fundamental science and the European Innovation Council will be reinforced in its

support to start-ups. The Euratom research and training programme will fund nuclear research

and training and contribute to the ITER fusion project.

III. Building a European Defence Union

10

The new long-term EU budget will take the European Defence Union to the next level, an

urgent priority at a time of rising threats and uncertainty. Funding from the European

Competitiveness Fund, national and regional partnership plans, the Connecting Europe

Facility and external funding in combination will bring unprecedented European added

value to national defence spending.

The future EU budget must give new impetus to the creation of a true European Defence

Union. As Russia’s war of aggression against Ukraine brought war back to European soil, the

Union’s capacity to finance defence readiness was reinforced under the current EU long-term

budget. This included the new Act in Support of Ammunition Production and Instrument for

Common Defence Procurement, as well as the reinforcement of the European Peace Facility.

The White Paper on European Defence – Readiness 2030 has set out what the Union can

do to support and coordinate Member States’ efforts to strengthen the defence industrial

base and the EU’s overall defence readiness. Within this framework, Member States will

have further budgetary leeway to increase defence expenditure, including through additional

loans financed by common borrowing (the Security Action for Europe8 instrument). But this

is not enough. The next budget must usher in a new era of strategic investment in European

defence capabilities and readiness, including the joint development of European critical

defence capabilities. Responding to the challenges faced by Member States most exposed to

conventional military threats will be a particular priority, through joint projects such as the

Eastern Border Shield.

The European Competitiveness Fund will provide significant support to investment in

defence, security and space. The Commission proposes to increase financing substantially

compared to the current financial framework. It is also a leap forward in the approach, by

providing support along the investment journey from research to development, manufacturing

and deployment within a single instrument, and contributing to de-risking common defence

projects. This will reinforce coordination through support for dual-use applications and

cybersecurity. The EU will continue to upgrade its space systems, notably Galileo, EGNOS,

Copernicus and IRIS², while developing new capacities to meet dual use challenges, including

8 Council Regulation (EU) 2025/1106 of 27 May 2025 establishing the Security Action for Europe (SAFE)

through the Reinforcement of the European Defence Industry Instrument.

11

an Earth observation governmental service and low Earth orbit positioning, navigation and

timing.

The integration of defence and space financing within the European Competitiveness

Fund brings several benefits. First, it ensures consistent rules for beneficiaries, facilitating

access to funding. Second, it exploits the synergies between support to the defence industry

and the space industry, as these present opportunities for cross-fertilisation, while ensuring

continued and strong support for EU investment in space infrastructure and key European

space assets. Third, it provides access to the full set of financial tools that will be available

under the European Competitiveness Fund, to provide a more tailored approach.

Member States and regions will also be able to support investments and reforms in the

area of Union defence capabilities and security projects via their funding under the

national and regional partnership plans, consistent with EU priorities and in synergy with

EU-level funding. Such measures will contribute to the competitiveness of the European

defence, security and technological industrial base and to supporting the Union’s

preparedness, threat detection and crisis response, including by strengthening cybersecurity

and ensuring the resilience of critical infrastructure. Member States will also be able to

finance the national parts of trans-European Transport Networks, national energy transmission

and distribution networks and Important Projects of Common European Interest (including in

defence) under the national and regional partnership plans.

Russia’s war of aggression against Ukraine highlighted the importance of investing in

military mobility, to make sure that Member State forces can respond quickly and with

sufficient scale to crises erupting at the EU’s external borders and beyond. A reinforced

Connecting Europe Facility will therefore increase its focus on military mobility corridors and

maximise the synergies with other investments in the transport network. Investments will

12

support the transport of troops and equipment via railways, roads, airports, maritime ports,

inland waterways and multimodal terminals.

The European Peace Facility will continue to operate as an off-budget instrument,

contributing to the Union’s efforts to preserve peace, prevent conflicts and strengthen

international security. The Facility will finance actions decided by the Council under two

pillars: the common costs of military operations and missions and assistance measures.9 In

view of the fast-changing geopolitical environment, the Facility should be able to continue

supporting partners globally over the timeline of the next financial framework, including

Ukraine and reinforced to EUR 30.5 billion.

IV. Strengthening the European single market

The single market is one of the Union’s defining achievements. Yet the recent Single

Market Strategy10 showed once again that the single market is far from complete. The

added value of investment from the EU budget is greatest when it helps to break down

barriers and create connections. The new EU budget is designed with this in mind.

The EU budget has always underpinned the widening and deepening of Europe’s single

market. It does this through common policies such as cohesion and the common agricultural

policy. It also does so via investments in the physical infrastructure that makes trans-European

networks a reality, and administrative infrastructure investments that create the conditions for

the single market to succeed.

9 In accordance with Council Decision (CFSP) 2021/509. 10 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and

Social Committee and the Committee of the Regions - The Single Market: our European home market in an

uncertain world, COM(2025)500

13

The new Connecting Europe Facility will finance the completion of Trans-European

Networks and foster the EU’s clean transition in energy and transport. Russia’s war of

aggression against Ukraine and the need to decouple from Russian fossil fuels have

underlined the vital importance of a genuine Energy Union and well-integrated EU

infrastructure networks. However, progress on key infrastructure such as cross-border rail

connections and interconnectors has been too slow. The Facility will give a renewed impulse

to these essential investments in Europe’s resilience and security, including by supporting

projects in the least connected parts of the Union, such as islands and the outermost regions. It

will invest in cross-border interconnectors and grids, cross-border transport connections,

offshore networks, renewable energy sources and storage and alternative fuels infrastructure,

supporting the Union’s climate ambitions. The Facility will fund dual-use civilian-military

transport projects to enable seamless military mobility throughout the EU, a prerequisite for

a stronger and better prepared European Defence Union.

The new Single Market Programme will pool measures supported by the EU budget to

break down cross-border and cross-country barriers and foster cooperation between

national administrations. It will contribute to enforcement of EU single market legislation

and of competition policy, standardisation measures, consumer protection and cooperation

between statistical authorities on high-quality statistics to underpin the design, monitoring and

evaluation of all Union policies. Moreover, it will remove the remaining fragmentation in EU

funding in this area to support cooperation among national administrations and reduce

administrative burden in the areas of customs, taxation and anti-fraud, all of which are crucial

to the efficient functioning of the single market. It will also contribute to the implementation

of the EU customs reform once adopted and of the Savings and Investments Union.

14

V. A strong Europe in an uncertain world: the Global Europe instrument

Global Europe will channel EU funds more strategically to key priorities, tailoring support

to the needs of Europe’s partners and the Union’s interests, and adapting flexibly as local,

regional, and global conditions evolve. It will provide strong support for candidate

countries on their European path and promote stability in the Union’s immediate

neighbourhood. Global Europe will continue the Union’s unwavering support for Ukraine

and underpin the Union’s response to challenges such as conflicts in the Middle East and

their aftermath.

The global political and economic landscape is increasingly volatile and unpredictable.

There are ongoing and emerging conflicts, unfair competition, and a more assertive economic

and geopolitical stance by international actors. Other factors such as climate change,

15

migration pressures, and security threats continue to pose significant challenges to the EU and

its partners across the globe.

Against this backdrop, the EU must redesign and strengthen its external action

financing in the next financial framework. EU external action needs to be better targeted to

our partners and address urgent needs on the ground. It should support the Union’s strategic

interests on the global stage by channelling funds towards key political priorities and adapting

flexibly to evolving circumstances. A reinforced EUR 200 billion Global Europe instrument

will be the basis for this action. Out of this amount, an indicative EUR 25 billion should be

dedicated to Humanitarian Aid.

The new Global Europe will optimise, consolidate, and streamline EU external action

financing under the next long-term budget. Each macro-region will have an indicative

financial allocation to ensure predictability for the Union’s partners, coupled with flexibility

to reallocate funds between envelopes and mobilise an overall unallocated reserve to address

emerging needs and new priorities. Global Europe will also contain a global pillar for actions

that are inherently global in reach, for example financing for initiatives through international

organisations like the United Nations. and on issues such as counterterrorism, global health,

cybersecurity, Foreign Information, Manipulation and Interference and international climate

and ocean governance. In addition, financing for some of the actions related to crisis, peace

16

and foreign policy needs for specific geographical objectives will be implemented via the

dedicated geographies taking into account the global dimension.

All external action policy tools will be available to target EU support to each macro-

region. Global Europe will include multiannual cooperation programmes with partners as

well as actions that are non-programmable in nature, such as humanitarian aid11 and crisis,

peace and foreign policy needs. In addition, it will provide assistance based on policy

conditions, including reforms and investments. Global Europe will enable the EU to deploy

the right combination of policy tools designed to respond most effectively to evolving foreign

policy objectives and the specific needs of EU partners.

The EU will offer comprehensive mutually beneficial partnership packages to achieve

more effective and targeted external action financing. The partnership packages will be

tailor-made for partners or regions, mobilising the appropriate set of policy tools to maximise

EU impact on the ground, address EU strategic interests, and improve visibility and

understanding of EU external action. It will advance a new European Economic Foreign

Policy, strengthening the alignment with EU internal priorities, such as economic security,

trade and competitiveness, energy security and decarbonisation, food security, migration

management, transport connections, climate and environmental protection, renewable energy

production, connectivity offered by trusted vendors, and access to critical raw materials.

Enlargement is a political and geostrategic imperative. Twenty years after the biggest

enlargement in EU history, enlargement continues to be a key investment in long-term

security, peace, stability and sustainable prosperity in Europe. Russia’s war of aggression

against Ukraine has demonstrated the importance of European integration and the need for a

larger and stronger Union to address global challenges. The Union is deeply committed to

working with candidate countries and potential candidates to prepare for accession, in full

respect of the merit-based process and with the firm conviction that their future lies in the

European Union. Global Europe will provide essential financial and policy-based support to

help candidate countries and potential candidates progress along this path.

The EU will support Ukraine for as long as it takes. From support in the accession process

to longer-term reconstruction, the EU will be there for Ukraine. This support will include

loans financed via common EU borrowing backed by the headroom of the EU budget.

Support for Ukraine will be implemented under the geographic pillar of Global Europe and

sourced from above the budget ceilings from a special dedicated reserve given the scale and

uncertainty of the needs.

Global Europe will be complemented by other types of EU external action, which, for

legal reasons, must be financed under separate programmes. The next long-term EU budget

will step up support to Overseas Countries and Territories12 and will continue financing

Common Foreign and Security Policy actions.

11 Council Regulation (EC) No 1257/96 of 20 June 1996 concerning humanitarian aid. 12 Council Decision (EU) 2021/1764 of 5 October 2021 on the association of the Overseas Countries and

Territories with the European Union including relations between the European Union on the one hand, and

Greenland and the Kingdom of Denmark on the other (Decision on the Overseas Association, including

Greenland) (OJ L 355, 7.10.2021, p. 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2021/1764/oj). 2021/1764

17

VI. Investing in education, democracy and European values

The new long-term EU budget will be a budget for all Europeans. It will step up investment

in education and skills to help EU students and workers embrace opportunities across the

EU. It will continue to promote Europe’s rich cultural diversity, democratic values and

freedoms. It will be rooted in respect for the rights and values that define our Union.

Supporting education, culture, media and democratic values is an investment in our

common future. The EU budget has been at the forefront of this support with its

programmes. It contributes to addressing transnational collaboration for skills development,

addressing and nurturing a sense of EU citizenship and mutual understanding, through the

promotion of EU values, supporting democratic and societal resilience, cultural interchange,

financial literacy and a trustworthy information space.

The Erasmus+ programme - combining the current Erasmus+ with the European

Solidarity Corps - will be strengthened, reflecting its status as one of the most

emblematic EU programmes. Erasmus+ will continue to support high quality education and

x1.5

18

training, boostin g the learning mobility of young people to develop skills and create shared

experiences. By investing in youth, volunteering, and sport, Erasmus+ will help build

stronger, more connected societies, encourage civic and democratic engagement, and

contribute to social cohesion at all levels. The national and regional partnership plans will also

provide strong support for reforms and investments supporting skills development and related

social infrastructure, fully aligned with country-specific recommendations.

The new AgoraEU programme will support the pillars of a strong democracy, including

culture, media and civil society. The EU cultural, creative, audiovisual and media sector is

an important pillar of the EU’s economy and society. The audiovisual sector faces strong

competition from abroad and challenges related to the increased role of platforms. In the area

of news media, decreasing media pluralism and disinformation are becoming a threat to the

European project and to democracy. Europe also faces challenges related to democratic

participation, equality, cultural diversity and threats to artistic freedom. To counterbalance

these trends, well-designed and reinforced financial support at European level plays an

important role. Cultural and linguistic diversity, our cultural heritage and our shared values of

equality and democracy define the European identity and will continue to be supported in the

next long-term budget. Bringing together support to culture, media and civil society under

AgoraEU will ensure simpler access for beneficiaries through common rules and funding

arrangements.

The Justice programme will contribute to the development of an efficient, inclusive and

resilient European area of justice. It will also support the digitalisation of justice at EU

level.

VII. Protecting people and building preparedness and resilience

19

The new long-term EU budget will provide the tools to implement the Preparedness Union

and ProtectEU Strategy.13,14 Recent disasters and crises, including the pandemic, the war in

Ukraine and energy crises, and the many security threats have shown the value added of

coordinated EU and Member State action to step up preparedness and safeguard our

internal security. The next long-term EU budget will reinforce EU prevention,

preparedness and response capacity and invest in a safe and secure Europe.

The Niinistö report15 highlighted the many threats facing the Union and made concrete

recommendations on how to prevent and respond to major crises affecting the EU or some of

its Member States. The future long-term budget will address all aspects of crisis management:

prevention, preparedness, response, and the recovery and upgrading of the EU’s preparedness

toolbox with significant financial support from the EU budget.

The new Union Civil Protection Mechanism and Union support for health emergency

preparedness and response will harness the synergies between EU action on civil

protection and health emergency preparedness and response. For an MFF built around the

‘preparedness by design principle’, the Commission proposes to increase funding in this area

by five times, to EUR 10.7 billion. The Union Civil Protection Mechanism will ensure that

response capacities, including stockpiles, are developed and maintained at EU level across all

relevant sectors and regions, complementing national efforts. A substantially reinforced Union

Civil Protection Mechanism, coupled with health emergency preparedness and response, will

ensure better cross-sectoral coordination and address capacity gaps for emergencies created,

for example, by climate change, the changing security landscape, including for critical

infrastructure, and the evolving global health landscape.

13 Joint Communication to the European Parliament, the European Council, the Council, the European Economic

and Social Committee and the Committee of the Regions on the European Preparedness Union Strategy,

JOIN(2025) 130 final. 14 Communication From The Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and

Social Committee and the Committee Of The Regions on ProtectEU: a European Internal Security Strategy,

COM(2025) 148 final 15 Niinistö, S. (2024) Safer together – Strengthening Europe’s civilian and military preparedness and readiness.

20

The next financial framework will translate the objective of ‘preparedness by design’

into its structure. In addition to the central EU capacity provided by the Union Civil

Protection Mechanism, national and regional partnership plans will support investments and

reforms to enhance crisis prevention, climate resilience and preparedness at Member State and

regional level. The EU Facility will finance the response to disasters and unexpected events,

to supplement national financial allocations or finance actions directly at EU level. The

European Competitiveness Fund will enhance the EU’s preparedness and strategic autonomy

in key sectors, technologies and infrastructure. It will support building up industrial capacities

and cutting-edge technologies (e.g. Copernicus, Galileo and IRIS² crisis support tools; health

innovation and manufacturing), contributing to strengthening the resilience of the EU

including by investing in the protection of critical infrastructure. Global Europe will offer a

comprehensive toolbox for action in third countries.

Security is the bedrock upon which all our freedoms are built. EU Member States’ ability

to guarantee security for their citizens is contingent on a unified, European approach to

protecting our internal security. The new long-term EU budget will support Europe in making

good on its enduring promise of peace and stability. The ProtectEU Strategy sets out the EU’s

commitment to a safer and more secure Europe for all its citizens.

The future long-term budget will underpin the commitment to a safer and more secure

Europe. It will do so by supporting resilience of critical infrastructures, enabling cooperation

between Member States’ emergency services when responding to threats to the internal

security of the EU, upgrading systems for information exchange and cooperation, and

fostering a common response to serious crimes, including terrorism and organised crime. The

new long-term EU budget will also allow closer cooperation with third countries in support of

the internal security of the Union, via Global Europe.

The Union will continue to provide support to nuclear safety. This will include

international cooperation on nuclear safety, as well as the decommissioning of nuclear

activities in Lithuania and of the EU’s own nuclear installations. The EU contribution to the

decommissioning of nuclear installations in Bulgaria and Slovakia is expected to be

completed by 2027. Financing from the EU budget will contribute to support for the health of

workers and the general public, nuclear safety and preventing environmental degradation.

VIII. A modern and efficient public administration for Europe

A 5% reduction in staff in the years 2013 to 2017, followed by a prolonged period of

stable staffing has brought considerable savings in administrative expenditure – but also

left a significant capacity gap in the Commission and exposed it to business continuity

risks. The rapidly evolving economic and global landscape has generated new policy needs

and the Commission has been given new initiatives and tasks that require additional

resources. To implement these new tasks, the Commission must be equipped with the right

level of staffing, with the right profiles. This also implies that the Commission needs to be

able to attract the best talent and to improve the geographic balance of its staff.

21

At the time of the mid-term revision of the 2021-2027 financial framework16, the

Commission had assessed the needs for all EU institutions resulting from new tasks as

well as the need for cybersecurity expertise. Since the mid-term revision proposal was

presented, further legislative initiatives have been adopted, without corresponding

reinforcement. Other EU institutions have also been faced with new challenges, not least in

relation to security, AI and new regulatory obligations which are stretching their capacities to

the limit. The gap is also substantial in cybersecurity, given the increased number and severity

of attacks.

It is therefore proposed to factor in an increase in staffing of 2500 posts in the

administrative heading over the first three years of the new period, covering the

established needs and potential developments until 2027, in line with the legislative

proposals. By phasing in this increase over the first years of the next period, the Commission

would have the necessary resources to ensure the proper implementation and closure of the

current programmes, as well as accelerating the start-up of the new generation of programmes

and preparing the Union for future enlargements. Looking forward, the proposed

simplification and the reduction in the number of programmes are expected to lead to

efficiency gains, which will help accommodate new tasks that may arise during the next long-

term budget. This, combined with the large-scale review of the Commission’s organisation

and operations, should lead to a situation in which the institution can meet future challenges

head on, with the best possible staff structure and flexibility to act.

With respect to non-salary related expenditure, an annual increase of 2% during the

next financial framework remains feasible, provided that the starting point takes

account of the real needs. Several institutions plan major building works over the coming

years. Appropriate investment in IT, including for cybersecurity, is required, which will

ultimately help to rationalise future costs. Finally, the European External Action Service must

be in a position to ensure the security of the delegations. The next long-term budget must

cater for uncertainty in price developments which affect in particular fixed costs and other

legal obligations (see Section 3).

3. A MORE AGILE EU BUDGET

The next long-term EU budget will be a more agile budget, combining stability and

predictability with a more structural capacity to adapt to evolving needs and priorities. The

next long-term EU budget must be the right budget not only on 1 January 2028 but

throughout its implementation until 2034 and beyond: it must be fit for the future.

Flexibility will be a defining feature of the next long-term budget. Flexibility is central to

ensuring that the EU budget is future-proof, responsive and relevant for its whole duration.

The next long-term budget needs a better balance between investment predictability and

flexibility to adjust spending focus and to respond to unexpected needs and crises.

Predictability will always be ensured for investments such as major energy and transport

investments as well as research and innovation investments that require long-term planning

for our beneficiaries, project promoters, and managing authorities. At the same time, reducing

the number of headings and programmes will make it easier to redeploy resources that are not

16 SWD(2023) 336 final.

22

pre-programmed within and across programmes. There will be increased possibilities to

transfer resources between the strands or windows of EU budget programmes. In addition, the

dedicated flexibility tools and instruments will be reinforced.

The next financial framework will have a simpler architecture with fewer programmes, a

higher share of unprogrammed amounts, as well as mechanisms and in-built reserves allowing

for a better, faster and less disruptive response to evolving needs. Redeployments within and

across programmes will be facilitated by reducing in-built rigidities in the budget, while

continuing to create stable conditions for long-term investment. Response to disasters will be

streamlined by integrating the current tools within the ceilings of the financial framework and

within programmes, in the form of reserves and cushions, as well as with simplified

procedures for redirecting funding. The special instruments ‘over and above’ the ceilings will

be rationalised, with the Flexibility Instrument providing support to new or unexpected needs

when other flexibilities are not available. The Flexibility Instrument will, in addition to a

fixed yearly amount, include amounts equivalent to decommitments made in the previous year

as well as to net fines entered in the budget in the previous year.17

Recent years have also shown that the frequency, severity and depth of severe crises,

hardships and threats have increased. The rigidity of the current budget structure restricted

the Union in its response to such crises. This underlined the importance of ensuring that the

Union is structurally equipped with flexible and appropriate tools to respond to them.

A new extraordinary and temporary mechanism will be established to respond to the

consequences of severe crises, severe hardship or serious threats thereof affecting the

Union or its Member States. This extraordinary crisis tool will provide loans to Member

States backed by EU borrowing solely for the period of the upcoming long-term budget

should a severe crisis occur. The activation of this extraordinary and targeted crisis response

tool will be decided by the Council, after obtaining the consent of the European Parliament

and considering the specificities and needs of the crisis. The Council will authorise the

borrowing by the Commission, on capital markets, of the amount for the loans to Member

States, as required and depending on the circumstances. The next long-term budget must be

ready to respond quickly and efficiently should a major crisis occur. The implementation of

this crisis response tool will ensure institutional balance including through due and adequate

involvement of the European Parliament.

17 The Commission will propose in due time an amendment of the Financial Regulation prolonging the treatment

of negative revenue set out in its Article 48(2) beyond 2027.

23

A new political steering mechanism will provide strong interinstitutional governance for

the allocation of flexible resources. Flexibility will be underpinned by robust governance

and a transparent process, with the European Parliament and the Council guiding investment

priorities for EU programmes. With greater flexibility in the budget, there is a need for the EU

institutions to identify the key priorities to be financed, which will then inform the annual

budgetary procedure. The steering mechanism will keep the EU budget more closely aligned

with the Union’s priorities and allow it to respond more flexibly to a fast-changing reality. It

will be supported by an integrated strategy report, which builds on existing sectoral processes

and reports such as the European Semester, the new Competitiveness Coordination Tool, the

State of the Energy Union, the National Energy and Climate Plans, the Environmental

Implementation review, and the Single Market and Competitiveness Report. Structured by

major policy areas, the report will identify EU level priorities to be discussed and agreed by

the European Parliament, Council and Commission.

The capacity of the budget should not depend on unexpected inflationary shocks. In

recent years, high inflation has weighed substantially on the purchasing power of the EU

budget.18 This led to a reduced budget for regional authorities, farmers or researchers. For the

next long-term budget, the Commission is proposing that the ceilings continue to be based on

a 2% fixed deflator when EU inflation is between 1% and 3%. When actual inflation is below

1% or above 3%, adjustment will be made based on actual inflation, ensuring that the ability

of the EU budget to deliver is not unduly affected.

While flexibility allows for adaptation to changing circumstances, predictability is

necessary for beneficiaries and for Member States’ financial planning. Several features of

the Commission’s proposals will improve predictability within the next long-term budget,

starting with a reduction and rationalisation of instruments above the ceilings.

NextGenerationEU repayment will be more predictable than in the current period, as there

will be no new net bond issuance. The remaining volatility due to refinancing operations will

be covered in full by a fixed annual envelope for NextGenerationEU repayment, covering

both interest and principal.

4. A SIMPLER, MORE IMPACTFUL EU BUDGET

The EU budget is designed first and foremost with its end recipients in mind. Simplifying

and harmonising rules and processes for access to EU funding reduces the burdens for

recipients and beneficiaries of EU funds, especially small businesses. With simplified rules

and audit arrangements, project promoters will be able to focus on delivering results.

Access to EU funds for beneficiaries will be made easier. A single portal will consolidate

information on funding opportunities and provide a single gateway to EU project promoters

for simplified access to information, building on the experiences of the Funding and Tenders

Portal and the STEP Portal. Advisory and business support services will be streamlined. This

will reduce the time needed to locate relevant information on financing opportunities.

18 This was highlighted by the European Court of Auditors in its 2022 Annual Reports on the implementation of

the EU budget for the 2022 financial year and on the activities funded by the 9th, 10th and 11th European

Development Funds (EDFs) for the 2022 financial year.

24

The next financial framework will have a simpler architecture, with fewer programmes,

reducing administrative burden. This reduces overlaps, maximises synergies and

economies of scale and increases the budget’s readability for citizens and stakeholders alike.

Furthermore, the creation of stable regulatory frameworks under shared, direct and indirect

management reduces administrative burden. With the national and regional partnership plans,

we will achieve a significant decrease in programming documents, compared to the current

multiplication of plans and work programmes under multiple funds, reducing the burden on

national and regional administrations.

To increase impact, the new long-term EU budget will rely extensively on results-based

funding. This will shift the focus to the essential: ensuring that investment is delivering the

desired outcomes. Results-based financing, where funding can be disbursed for the

completion of intermediary steps, will ensure that EU funding reaches the real economy

faster. A more widespread use of simplified cost options and financing not linked to costs will

significantly reduce the reporting obligations on recipients of funds by focusing checks and

controls on the deliverables of the projects rather than on the costs.

Expanded use of financial instruments and budgetary guarantees will increase leverage

and allow the EU budget to play a stronger role in de-risking private investment and

unlocking financing by institutional investors. Private partners and private sector investment

are increasingly relevant for a wide range of policies and programmes. Therefore, budgetary

guarantees, financial instruments and blending operations (combining repayable support with

a grant component) will become an integral part of the funding toolbox, supporting products

such as venture debt, loans and equity investments.

The increased use of financial instruments and budgetary guarantees will be

accompanied by simplified governance. A harmonised set of technical rules for both internal

and external programmes will promote coherence across the budget and reduce administrative

burden for implementing partners. A single budgetary guarantee for internal policies,

established within the European Competitiveness Fund but accessible to other programmes,

will be established. It will be accompanied by a separate guarantee for external policies

established within Global Europe. Open architecture - allowing for cooperation with a variety

of International Financial Institutions such as the European Investment Bank, the European

Bank for Reconstruction and Development, national promotional banks and Development

Finance Institutions - will remain a key feature of the EU long-term budget.

The impact of the next long-term EU budget will be further increased by the use of

policy loans to Member States and, under Global Europe, to third countries, further

leveraging the EU financial architecture. This will increase the impact of the EU budget, by

providing further financial resources to support EU policy goals via borrowing for lending

while addressing country-specific challenges. Such additional support will be available to

Member States when designing their initial plan, to enable them to access an amount of

funding commensurate with their needs and ambitions.

Greater consistency between EU and national investment priorities will maximise the

impact and effectiveness of funding. The future national and regional partnership plans will

help the EU, Member States and regions to align investment and reform priorities. These

partnerships will combine EU and national co-financing to finance initiatives that serve EU

priorities while responding to local needs.

25

An enhanced performance framework will support the delivery of EU policy priorities

and increase transparency. It will ensure that horizontal priorities are applied in a consistent

way across the EU budget, including for climate and biodiversity, the ‘do no significant harm’

principle, social policies and gender equality.

An overall climate and environment spending target of at least 35% of the total amount

of the budget will help steer support towards the goals of the European Green Deal. The

performance framework will also provide a single and proportionate set of rules for the

implementation of the ‘do no significant harm’ principle across EU programmes.

This performance framework will represent a major simplification, reducing the

administrative burdens associated with monitoring and reporting. A single expenditure

and performance monitoring system will apply to all relevant programmes, allowing for a

comprehensive overview of where EU funds are allocated and what they deliver. The

framework replaces over 5,000 indicators with a streamlined set of around 900 output and

result indicators, consolidates 32 programme-specific reports into a single Annual

Management and Performance Report, and merges more than 30 online portals with

information about the budget into one user-friendly entry point (‘Single Gateway’), reducing

burden for beneficiaries and improving public access to budget information. In line with

recommendations from the European Court of Auditors, it will ensure that the effectiveness

and efficiency of the EU budget can be consistently assessed.19

5. RULE OF LAW, FUNDAMENTAL RIGHTS AND PROTECTION OF THE

UNION’S FINANCIAL INTERESTS

Respect for the rule of law is a must for all funds. It is essential that EU spending has

strong safeguards on the rule of law to guarantee the protection of the EU’s financial interests.

At the same time, experience with the current financing instruments shows that EU financial

support for investments and reforms that strengthen the rule of law can offer real added value.

The national and regional partnership plans will ensure a strong link between the

recommendations in the Rule of Law Report and financial support for targeted reforms and

measures that boost institutional and civil society capacities in upholding the rule of law. The

combination of financial support for rule of law reforms together with a strict application of

safeguards and conditionalities will ensure that the EU budget is protected and is used to

deliver on a Union based on democracy, the rule of law and fundamental rights.

The national and regional partnerships will require that Member States respect the

principles of the rule of law and the Charter of Fundamental Rights. Building on features

of the Common Provisions Regulation and the Recovery and Resilience Facility, this will

allow for money to flow when key conditions of compliance with the principles of the rule of

law and the Charter of Fundamental Rights are met. In the next financial framework, there

should be, as today in NextGenerationEU, a possibility to block payments in case of systemic

deficiencies linked to the rule of law, for example by suspending the financing linked to

educational institutions in case there is a problem with the fundamental right linked to

academic freedom.

19 ECA Review 03/2025 Opportunities for the post-2027 Multiannual Financial Framework.

26

The EU budget will also support reforms that strengthen the rule of law in Member

States, in line with the recommendations in the annual Rule of Law Report. This will provide

positive incentives for all Member States to strengthen their capabilities to uphold the rule of

law by sustaining and further developing open, rights-based, democratic, equal and inclusive

societies, promoting and upholding the rule of law through strengthening justice systems,

anti-corruption frameworks, media pluralism and effective checks and balances, and

enhancing the efficiency of public administration and institutional capacity.

The Financial Regulation ensures the protection of the Union’s financial interests and

requires Member States to ensure compliance with the Charter of Fundamental Rights and

to respect the Union values enshrined in Article 2 TEU relevant in the implementation of the

budget. In addition, the Conditionality Regulation, which is not time bound, will continue

to protect the EU budget from breaches of the principles of the rule of law. It will be our last

line of defence, applying to all EU programmes.

Transparency on the beneficiaries of the EU budget will be reinforced. Starting in 2028,

information on the recipients of EU funds will be published in a centralised database on the

Commission's website. Furthermore, to protect the EU budget, particularly from misuse to

foster radical or extremist views in Member States, the Commission is open to explore new

processes or measures for risk-based thorough screening of beneficiaries of EU funding for

security risks and incompatibility with EU values. In line with the Financial Regulation as

amended in 2024, the conviction for incitement to discrimination, hatred or violence is a new

ground for exclusion from EU funding which will be thoroughly applied. The Early Detection

and Exclusion System, which protects the EU budget from fraud and irregularities, will be

extended to funds implemented under shared management.

The EU budget must rely on a solid audit and control strategy, including close

cooperation between the Commission and the European Court of Auditors, to ensure that EU

funds are spent in accordance with applicable rules. Regarding the national and regional

partnerships, the Commission will rely on controls carried out by the Member States and will

complement them by its own controls, focused on the systems put in place by the Member

States to ensure the rigorous protection of the financial interests of the EU. It will also

combine ex ante and ex post controls on the legality and regularity of payments, i.e. the

satisfactory fulfilment of the milestones and targets, starting with the analysis of the plans

submitted by the Member States, then carrying out controls on the payment requests

submitted, and finally, performing ex post audits.

The ongoing review of the anti-fraud architecture will ensure that all actors involved –

including OLAF, the European Public Prosecutors’ office and Europol – collaborate more

closely, to fight irregularities fraud and corruption affecting the EU budget. This

comprehensive review, involving all the relevant actors within the EU anti-fraud architecture,

will create more synergies and efficiencies avoiding duplication at every stage of the anti-

fraud cycle: prevention, detection, investigation, correction of fraud, and the recovery of the

amounts concerned, including those for the EU budget.

6. AN AMBITIOUS EU BUDGET FINANCED BY MODERN REVENUES

The financial firepower of the EU budget must be commensurate with the Union’s

ambitions. The scale of the internal challenges facing the Union, coupled with heightened

geopolitical uncertainty and intensifying competition, mean that the EU must be equipped

27

with a budget of sufficient magnitude to make a real difference across the priority areas

outlined in this communication. And it must do this against the backdrop of the obligation to

repay NextGenerationEU borrowing starting from 2028.

The Commission is proposing a long-term EU budget of EUR 1.98 trillion, equivalent to

1.26% of EU GNI. The expenditure and revenue sides of the EU budget are two sides of

the same coin. The unique combination of pressing challenges and tight financial constraints

presents a unique opportunity to deliver the modernisation on the spending and revenue sides

of the budget that is so urgently needed.

To support a more ambitious multiannual financial framework that responds effectively

to the Union’s strategic priorities and to cater for the repayment of NextGenerationEU,

new own resources are essential. The Union requires a collective financial effort that cannot

be borne by national contributions alone. Introducing new own resources will reduce the

burden on Member States and ensure the sustainable funding of common EU policies, while

keeping national contributions stable overall. The EU budget is about creating European

added value for all, which also calls for joint financing of common priorities.

Therefore, as part of the proposal for the new long-term budget, the Commission is

proposing a new Own Resources Decision. This proposal modernises and diversifies the

sources of revenue for the EU budget. At the same time, the Commission proposes to increase

the own resources ceilings for payments to 1.75 % of the EU-27 gross national income to

cater for higher financing needs and the necessity to have a sufficient margin to ensure that

the Union is able – under any circumstances – to fulfil its financial obligations.

The Interinstitutional Agreement sought to frame and steer the negotiations on new own

resources after 2020. These negotiations have stalled. To give negotiations a new impetus,

the Commission has undergone a review of the entire revenue side of the EU budget. This

includes introducing new categories of own resources and proposing targeted adjustments to

existing own resources. The financing of the EU budget can also be reinforced by introducing

other revenue sources. The proposed package is in line with the EU’s political priorities,

based on existing legislation or the Own Resources Decision itself, and can be implemented

with a reasonable administrative burden.

New own resources to finance EU priorities

The Emissions Trading Scheme-based own resource is closely linked to the Union’s

climate targets and has significant revenue potential. A possible Emissions Trading

Scheme own resource has unique advantages in terms of immediate availability and sufficient

scale. While 30% of revenues would go to the EU budget, most revenues from the auctioning

of emission allowances would continue to flow to national budgets.

The Carbon Border Adjustment Mechanism own resource can be considered as the

‘external dimension’ of the Emissions Trading Scheme, and the related own resource

therefore remains an integral element of the package. The Carbon Border Adjustment

Mechanism ensures that imports to the EU are subject to a carbon price equivalent to

producing these same goods in the EU.

A new own resource based on the amount of non-collected e-waste would lead to positive

environmental outcomes while supporting the Union’s strategic autonomy in critical raw

materials. Waste electrical and electronic equipment, or e-waste, is one of the fastest growing

28

waste streams. As e-waste contains important critical raw materials, recycling and re-use play

a significant role in reducing dependency on foreign suppliers. Despite notable progress in

recycling, the collection rate remains significantly below the Union targets. Implementing a

national contribution based on the non-collected waste reported by Member States will

incentivise waste reduction and encourage separate collection.

Under the proposed Corporate Resource for Europe, companies will contribute to the

financing of the EU budget. Several EU funding programmes support companies in

modernising, innovating and expanding. The new long-term EU budget will boost

competitiveness and economic growth and improve the business environment through long-

term investments, notably through the European Competitiveness Fund. The own resource

will, in principle, not apply to SMEs.

A Tobacco Excise Duty Own Resource would support EU health policy objectives, while

at the same time generating revenue for the EU budget. Divergent taxation regimes across

the Union have negative effects on Member States’ policies to deter tobacco consumption

through taxation. The proposal for a Tobacco Excise Duty Own Resource is complementary to

the upcoming recast of the tobacco excise duty directive, which aims to adapt EU minimum

excise duties and certain categories of traditional tobacco products ensuring a level playing

field in the Single Market.

Adjustments to existing own resources

Targeted adjustments to existing own resources are proposed to preserve the revenue

base of the EU budget. Traditional Own Resources, consisting primarily of customs duties,

are collected by the Member States on behalf of the Union. Furthermore, it is proposed to

increase the call rate for the own resource based on non-recycled plastic packaging waste,

which was introduced at the start of the current financial framework, to account for inflation

developments.

Other revenue

The EU budget can also be financed through other revenue. Other revenue supplements

own resources. It flows directly into the EU budget, reducing the pressure on national

contributions from Member States. Additional other revenue will be generated, for example,

by increasing the level of the existing ETIAS fee to align it with other jurisdictions. The

Commission will also continue working towards introducing new fees related to Union

policies.

7. CONCLUSION

The negotiations on the 2028-2034 multiannual financial framework are an opportunity

for the Union to show unity of purpose and to equip the Union with the means to deliver

on its collective ambitions.

The Commission is proposing an ambitious, agile and forward-looking EU long-term

budget. It builds on the strengths and fundamental principles of the current framework, while

making it simpler, more flexible and more impactful. Incremental changes will not be enough

to solve a complex budgetary equation, with huge expectations on the Union to deliver while

meeting its financial obligations under NextGenerationEU. This means daring to do things

differently, ensuring every euro helps to drive Europe forward.

29

Robust governance, transparency and strong political oversight are integral to every part

of these proposals. The Commission will work closely with the European Parliament and the

Council to achieve an ambitious, balanced and timely agreement on the next multiannual

financial framework and on the sectoral programmes. As budgetary authority, the European

Parliament and Council will steer the long-term budget, ensuring it remains fully aligned with

our shared priorities throughout its duration.

A more independent Europe must be ready to take its destiny into its own hands. The

Union cannot rely solely on others to defend its interests and values. This means we need to

use all the tools available to implement our shared agenda and to turn ambitions into reality.

The EU budget has the power to unlock the investments and reforms that are key for the

Union’s future prosperity, cohesion, security and sustainability.

It is time to work together to make this a reality.

30

Annex. The 2028-2034 Multiannual Financial Framework - Tables

MULTIANNUAL FINANCIAL FRAMEWORK 2028-2034 (IN COMMITMENTS)

Amounts in current prices, EUR million 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 Total

2028-2034

163,088 160,860 158,053 155,565 152,274 140,140 132,240 1,062,220

National and Regional Partnership Plans, of which: 135,571 133,134 130,131 127,411 123,879 111,535 103,415 865,076

Common Agricultural Policy (CAP) income support and fisheries 42,272 42,268 42,265 42,261 42,257 42,204 42,172 295,699

of which interventions of the Common Fisheries Policy 270 275 280 286 292 298 300 2,000

Migration and border management 5,847 5,633 5,407 5,170 4,922 3,945 3,291 34,215

Economic, territorial and social cohesion including fisheries and rural communities

and tourism 75,768 73,334 70,769 68,074 65,240 53,715 46,065 452,965

p.m. Social Climate Fund 10,500 10,300 10,100 9,800 9,400 - - 50,100

Interreg - 1,753 1,782 1,810 1,840 1,524 1,555 10,264

EU Facility - Union actions, of which: 10,512 8,951 8,690 8,852 8,353 8,853 9,012 63,223

Unity Safety Net/ Agricultural reserve 900 900 900 900 901 900 900 6,301

EU Solidarity Fund 2,706 2,760 2,815 2,872 2,929 2,988 3,047 20,117

HOME Thematic facilities 3,401 3,469 3,539 3,609 3,682 3,755 3,830 25,285

Other (cities, employment & social innovation...) 3,505 1,822 1,436 1,471 841 1,210 1,235 11,520

EU Facility - Cushion 1,172 1,195 1,219 1,243 1,268 1,294 1,319 8,710

Support to the Turkish-Cypriot Community 58 63 61 62 64 64 66 438

Decentralised agencies, of which: 2,677 2,866 3,048 3,261 3,483 3,676 3,877 22,888

Frontex 1,309 1,421 1,561 1,694 1,827 1,963 2,113 11,888

Europol 320 361 395 430 464 498 531 2,999

Repayment of NGEU 24,000 24,000 24,000 24,000 24,000 24,000 24,000 168,000

Margin 781 797 814 831 846 864 885 5,818

Competitiveness, prosperity and security 66,875 81,300 83,176 87,312 88,611 90,706 91,614 589,594

European Competitiveness Fund 42,703 56,663 58,374 70,978 72,286 74,158 75,346 450,508

European Competitiveness Fund (excluding Innovation Fund), of w hich: 42,653 56,613 58,324 61,925 62,343 63,498 63,945 409,301

Horizon Europe 16,243 25,183 26,265 26,891 26,607 27,048 26,765 175,002

Clean Transition and Industrial Decarbonisation 3,004 3,566 3,636 12,971 13,940 14,737 15,560 67,416

MFF component 2,954 3,516 3,586 3,919 3,997 4,077 4,159 26,210

p.m. Innovation Fund 50 50 50 9,052 9,943 10,660 11,401 41,206

Resilience and Security, Defence Industry, and Space 14,733 17,534 17,884 19,544 19,935 20,334 20,741 130,704

Digital Leadership 6,176 7,350 7,497 8,194 8,358 8,525 8,695 54,793

Health, Biotech, Agriculture and Bioeconomy 2,547 3,031 3,092 3,378 3,446 3,515 3,585 22,593

Minimum amount ECF InvestEU Instrument & advisory services, indicative

contribution from the windows

(part of total ECF)

1,143 1,643 1,642 1,643 1,643 1,643 1,643 11,000

Erasmus+ 5,261 5,440 5,625 5,819 6,019 6,224 6,439 40,827

Connecting Europe Facility, of which: 10,906 11,290 11,342 11,569 11,982 12,045 12,294 81,428

Connecting Europe Facility (CEF) - Transport, of which: 7,124 7,354 7,246 7,308 7,550 7,434 7,499 51,515

Military mobility 2,842 2,899 2,609 2,483 2,533 2,214 2,071 17,651

Connecting Europe Facility (CEF) - Energy 3,782 3,936 4,096 4,261 4,432 4,610 4,795 29,912

Union Civil Protection Mechanism + (UCPM+) 1,316 1,437 1,477 1,535 1,569 1,644 1,697 10,675

AgoraEU, of which: 1,099 1,139 1,180 1,223 1,268 1,313 1,360 8,582

Creative Europe - Culture 230 238 247 256 265 275 285 1,796

Media+ 409 424 439 455 472 489 506 3,194

Democracy, Citizens, Equality, Rights and Values 460 477 494 512 531 550 569 3,593

Single Market Programme 833 916 860 885 904 915 925 6,238

Euratom Research and Training Programme, of which: 1,599 1,434 1,287 1,143 1,219 1,653 1,459 9,794

Contribution to ITER 946 848 762 676 721 978 863 5,794

Instrument for emergency support within the Union (ESI) - - - - - - - -

Protection of the euro against counterfeiting (the ‘Pericles V programme') 1 1 1 1 1 1 1 7

Nuclear decommissioning (Lithuania) 91 124 87 84 94 94 104 678

Nuclear safety cooperation and decommissioning 135 103 121 128 144 158 177 966

Justice 101 105 109 114 118 123 128 798

Decentralised agencies 1,271 1,319 1,354 1,397 1,441 1,486 1,530 9,798

Other (Other actions, prerogatives) 699 273 277 302 306 320 316 2,493

Margin 908 1,104 1,129 1,185 1,203 1,231 1,249 8,009

Global Europe 24,555 25,127 25,578 30,603 35,761 36,442 37,137 215,203

Global Europe (*), of which: 22,787 23,243 23,708 28,448 33,369 34,037 34,717 200,309

Europe 4,911 5,009 5,110 6,132 7,192 7,336 7,483 43,173

Sub-Saharan Africa 6,886 7,024 7,164 8,597 10,084 10,286 10,491 60,532

Asia and the Pacific 1,940 1,979 2,018 2,421 2,841 2,898 2,953 17,050

Americas and the Caribbean 1,040 1,061 1,082 1,298 1,523 1,554 1,586 9,144

Middle East, North Africa and the Gulf 4,884 4,981 5,081 6,097 7,153 7,296 7,442 42,934

Global (**) 1,441 1,470 1,499 1,800 2,110 2,152 2,196 12,668

Cushion 1,684 1,718 1,752 2,103 2,467 2,517 2,567 14,808

Common Foreign and Security Policy (CFSP) 443 454 467 483 494 507 521 3,369

Overseas Countries and Territories (OCT) (including Greenland) 94 144 147 199 153 156 106 999

SFPA and RFMO 192 202 148 164 199 204 222 1,331

Other (Other actions, prerogatives) 118 141 149 161 205 172 178 1,124

Margin 920 942 958 1,147 1,340 1,366 1,398 8,071

Administration 14,945 15,584 16,281 16,870 17,466 18,062 18,669 117,877

TOTAL 269,463 282,871 283,088 290,350 294,112 285,350 279,660 1,984,894

In % GNI (EU-27) 1.31% 1.33% 1.29% 1.29% 1.27% 1.19% 1.13% 1.26%

(*) EUR 25 bn (in current prices) of the 2028-2034 envelope could contribute to humanitarian aid

(**) EUR 2.33 billion (in current prices) will be implemented in the geographies for some of the actions related crisis, peace and foreign policy needs taking into account the global dimension.

Totals may not tally due to rounding.

Over and above the ceilings, of which:

Flexibility Instrument 2,122 2,165 2,208 2,252 2,297 2,343 2,390 15,777

Ukraine 14,286 14,286 14,286 14,286 14,286 14,286 14,286 100,002

Catalyst Europe (policy loans NRPPs) (150 bn in current prices)

Crisis mechanism (0.25% GNI - 395 bn)

Outside MFF

European Peace Facility 4,357 4,357 4,357 4,357 4,357 4,357 4,357 30,499

Economic, social and territorial cohesion, agriculture, rural and

maritime prosperity and security

31

MULTIANNUAL FINANCIAL FRAMEWORK 2028-2034 (IN COMMITMENTS) MULTIANNUAL FINANCIAL FRAMEWORK 2028-2034 (IN COMMITMENTS)

Amounts in 2025 prices, EUR million 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 Total

2028-2034

153,681 148,610 143,153 138,137 132,563 119,607 110,652 946,404

National and Regional Partnership Plans, of which: 127,752 122,995 117,863 113,137 107,845 95,194 86,533 771,319

Common Agricultural Policy (CAP) income support and fisheries 39,834 39,049 38,281 37,527 36,787 36,021 35,288 262,787

of which interventions of the Common Fisheries Policy 254 254 254 254 254 254 254 1,778

Migration and border management 5,510 5,204 4,897 4,591 4,285 3,367 2,754 30,608

Economic, territorial and social cohesion including fisheries and rural communities

and tourism 71,398 67,749 64,097 60,447 56,796 45,845 38,545 404,877

p.m. Social Climate Fund 9,894 9,516 9,148 8,702 8,183 - - 45,443

Interreg - 1,620 1,614 1,607 1,601 1,301 1,301 9,044

EU Facility - Union actions, of which: 9,906 8,269 7,870 7,861 7,272 7,556 7,541 56,275

Unity Safety Net/ Agricultural reserve 848 831 815 799 784 768 753 5,598

EU Solidarity Fund 2,550 2,550 2,550 2,550 2,550 2,550 2,550 17,850

HOME Thematic facilities 3,205 3,205 3,205 3,205 3,205 3,205 3,205 22,435

Other (cities, employment & social innovation...) 3,303 1,683 1,300 1,307 733 1,033 1,033 10,392

EU Facility - Cushion 1,104 1,104 1,104 1,104 1,104 1,104 1,104 7,728

Support to the Turkish-Cypriot Community 55 58 55 55 56 55 55 389

Decentralised agencies, of which: 2,522 2,648 2,761 2,896 3,032 3,137 3,244 20,240

Frontex 1,233 1,313 1,414 1,504 1,591 1,675 1,768 10,498

Europol 302 333 358 382 404 425 444 2,649

Repayment of NGEU 22,616 22,172 21,738 21,311 20,893 20,484 20,082 149,296

Margin 736 737 737 738 737 738 737 5,159

Competitiveness, prosperity and security 63,017 75,108 75,335 77,530 77,141 77,416 76,658 522,205

European Competitiveness Fund 40,240 52,348 52,871 63,026 62,929 63,293 63,046 397,753

European Competitiveness Fund (excluding Innovation Fund), of w hich: 40,193 52,302 52,826 54,988 54,273 54,195 53,506 362,283

Horizon Europe 15,306 23,265 23,789 23,878 23,163 23,085 22,396 154,882

Clean Transition and Industrial Decarbonisation 2,831 3,294 3,293 11,518 12,136 12,578 13,020 58,670

MFF component 2,784 3,248 3,248 3,480 3,480 3,480 3,480 23,200

p.m. Innovation Fund 47 46 45 8,038 8,656 9,098 9,540 35,470

Resilience and Security, Defence Industry, and Space 13,883 16,198 16,198 17,355 17,355 17,355 17,355 115,699

Digital Leadership 5,820 6,790 6,790 7,276 7,276 7,276 7,276 48,504

Health, Biotech, Agriculture and Bioeconomy 2,400 2,800 2,800 3,000 3,000 3,000 3,000 20,000

Minimum amount ECF InvestEU Instrument & advisory services, indicative

contribution from the windows

(part of total ECF)

1,077 1,518 1,488 1,459 1,430 1,402 1,375 9,749

Erasmus+ 4,958 5,026 5,095 5,167 5,240 5,312 5,388 36,186

Connecting Europe Facility, of which: 10,277 10,430 10,273 10,273 10,431 10,280 10,287 72,251

Connecting Europe Facility (CEF) - Transport, of which: 6,713 6,794 6,563 6,489 6,573 6,345 6,275 45,752

Military mobility 2,678 2,678 2,363 2,205 2,205 1,890 1,733 15,752

Connecting Europe Facility (CEF) - Energy 3,564 3,636 3,710 3,784 3,858 3,935 4,012 26,499

Union Civil Protection Mechanism + (UCPM+) 1,240 1,328 1,338 1,363 1,366 1,403 1,420 9,458

AgoraEU, of which: 1,036 1,052 1,069 1,086 1,104 1,121 1,138 7,606

Creative Europe - Culture 217 220 224 227 231 235 238 1,592

Media+ 385 391 398 404 411 417 423 2,830

Democracy, Citizens, Equality, Rights and Values 434 440 447 455 462 469 476 3,184

Single Market Programme 785 846 779 786 787 781 774 5,538

Euratom Research and Training Programme, of which: 1,507 1,325 1,166 1,015 1,061 1,411 1,221 8,706

Contribution to ITER 892 784 690 600 628 835 722 5,150

Instrument for emergency support within the Union (ESI) - - - - - - - -

Protection of the euro against counterfeiting (the ‘Pericles V programme') 1 1 1 1 1 1 1 7

Nuclear decommissioning (Lithuania) 86 115 79 75 82 80 87 604

Nuclear safety cooperation and decommissioning 127 95 110 114 125 135 148 854

Justice 95 97 99 101 103 105 107 707

Decentralised agencies 1,198 1,219 1,226 1,240 1,254 1,268 1,280 8,687

Other (Other actions, prerogatives) 659 252 251 268 266 273 264 2,233

Margin 855 1,020 1,023 1,053 1,048 1,051 1,037 7,085

Global Europe 23,138 23,213 23,166 27,174 31,132 31,103 31,074 190,000

Global Europe (*), of which: 21,473 21,473 21,473 25,261 29,050 29,050 29,050 176,830

Europe 4,628 4,628 4,628 5,445 6,261 6,261 6,261 38,112

Sub-Saharan Africa 6,489 6,489 6,489 7,634 8,779 8,779 8,779 53,438

Asia and the Pacific 1,828 1,828 1,828 2,150 2,473 2,473 2,473 15,053

Americas and the Caribbean 980 980 980 1,153 1,326 1,326 1,326 8,071

Middle East, North Africa and the Gulf 4,602 4,602 4,602 5,414 6,227 6,227 6,227 37,901

Global (**) 1,358 1,358 1,358 1,598 1,837 1,837 1,837 11,183

Cushion 1,587 1,587 1,587 1,867 2,148 2,148 2,148 13,072

Common Foreign and Security Policy (CFSP) 417 419 423 429 430 433 436 2,987

Overseas Countries and Territories (OCT) (including Greenland) 89 133 133 177 133 133 89 887

SFPA and RFMO 181 187 134 146 173 174 186 1,181

Other (Other actions, prerogatives) 111 131 135 143 179 147 149 995

Margin 867 870 868 1,018 1,167 1,166 1,164 7,120

Administration 14,083 14,397 14,746 14,980 15,205 15,415 15,621 104,447

TOTAL 253,919 261,328 256,400 257,822 256,041 243,541 234,005 1,763,056

In % GNI (EU-27) 1.31% 1.33% 1.29% 1.29% 1.27% 1.19% 1.13% 1.26%

(*) EUR 22.4 bn (in 2025 prices) of the 2028-2034 envelope could contribute to humanitarian aid

(**) EUR 2.06 billion (in 2025 prices) will be implemented in the geographies for some of the actions related crisis, peace and foreign policy needs taking into account the global dimension.

Totals may not tally due to rounding.

Over and above the ceilings, of which:

Flexibility Instrument 2,000 2,000 2,000 2,000 2,000 2,000 2,000 14,000

Ukraine 13,462 13,198 12,939 12,685 12,437 12,193 11,954 88,867

Catalyst Europe (policy loans NRPPs) (134 bn in 2025 prices)

Crisis mechanism (0.25% GNI)

Outside MFF

European Peace Facility 4,106 4,025 3,946 3,869 3,793 3,719 3,646 27,104

Economic, social and territorial cohesion, agriculture, rural and

maritime prosperity and security

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 16.7.2025

COM(2025) 570 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE,

NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING

REGIOONIDE KOMITEELE

ELi dünaamiline eelarve tuleviku prioriteetide elluviimiseks – Mitmeaastane

finantsraamistik 2028–2034

{SWD(2025) 570 final} - {SWD(2025) 571 final}

1

1. SISSEJUHATUS

Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2028–2034 on palju enamat kui pelgalt

rahastamiskava. See on liidu strateegiline avaldus ühise poliitilise eesmärgi kohta saavutada

oma prioriteedid ning astuda järgmisel aastakümnel maailmaareenil üles ühtselt ja jõuliselt.

ELi eelarve on liidu mootor, mis on ikka ja jälle demonstreerinud oma tugevat mõju

investeeringute ja majanduskasvu hoogustaja ning Euroopa solidaarsuse võimsa väljendajana.

Ainuüksi viimase viie aasta jooksul on ELi eelarve aidanud päästa elusid ja tagada

elatusvahendeid pandeemia ajal, võimaldanud liidul üle saada energiakriisist ja

tarneahelakriisist ning aidanud hoida liidu vankumatut toetust Ukrainale.

Nüüd on aeg muuta Euroopa sõltumatumaks, sest liit ei saa oma pikaajalise julgeoleku

ja heaolu tagamisel toetuda ainult teistele. Venemaa agressioonisõda liidu piiride lähistel,

suurem geopoliitiline ebastabiilsus ja häired üleilmsetes kaubandussuhetes on olnud Euroopa

jaoks dramaatiline hoiatus. Need sündmused on sundinud meid oma strateegilisi prioriteete

ümber hindama ja võtma kiireloomulisi meetmeid, et vähendada oma sõltuvusi ja kahandada

oma vastuvõtlikkust mitmesugustele meie julgeolekut ja eluviisi ähvardavatele ohtudele. See

on tinginud vajaduse keskenduda uuesti konkurentsivõimele, julgeolekule, kaitsele, rändele,

toidujulgeolekule ja strateegilisele autonoomiale ning valmistuda liidu tulevaseks

laienemiseks. Ühtlasi on see süvendanud meie pühendumust Euroopat ühendavatele

põhimõtetele ja väärtustele, mis aitavad muuta liidu selles ebakindlas maailmas stabiilsuse ja

edu tagajaks.

Ühise tuleviku enda kätesse võtmine tähendab, et liidule tuleb selleks võimaldada

eelarve, mis on pretensioonikas nii mahu kui ka ülesehituse poolest ning mille abil luua

võimalusi praeguse ja järgmiste põlvkondade eurooplastele ning aidata abivajajaid; kaitsta

meie strateegilisi huve ja väärtusi; võtta majanduskasvu ja innovatsiooni hoogustamiseks

kasutusele uusi tehnoloogiaid, tuginedes ühtse turu potentsiaalile; saavutada seatud

kliimaeesmärgid ning toetada ettevõtjaid, eriti väikeettevõtjaid, ja kodanikke üleminekul

kliimaneutraalsele majandusele; kaitsta meie keskkonda, säilitada loodusvarasid, edendada

ringluspõhisust ning tugevdada Euroopa konkurentsi- ja vastupanuvõimet, sealhulgas tema

veesüsteemide kerksust; tagada meie ühine julgeolek, taastada Euroopa konkurentsieelis,

tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning tulla toime

demograafiliste trendide tagajärgedega; kindlustada ELi välispiire, hallata rännet ja tagada

Schengeni ala hea toimimine; kasutada liidu tugevdamise eesmärgil ära ajalooline laienemise

võimalus ning sõlmida strateegilisi üleilmseid partnerlusi, mis aitavad muuta liidu

maailmaareenil tugevaks ja usaldusväärseks osalejaks, kes lähtub kindlalt reeglitel põhineva

rahvusvahelise kaubanduse põhimõtetest.

Euroopa peab hakkama tegutsema teisiti ja see puudutab ka ELi eelarvet. Suurema

geopoliitilise ja majandusliku ebakindluse ajastul oodatakse liidult, et ta leiaks lahendused

mitmesugustele põlvkondadevahelistele probleemidele. Nõudmised on suuremad kui varem ja

ELi eelarve maht peab olema liidu kasvavate kohustuste täitmiseks kohane. Ressursid on aga

piiratud. Liikmesriikide eelarved on surve all ja üksnes nende abil piiriüleseid probleeme

lahendada ei saa. Taasterahastut „NextGenerationEU“ toetavad ühislaenud tuleb eelolevatel

aastatel tagasi maksta. See tähendab, et peame täielikult ära kasutama iga euro ELi eelarves,

investeerimaks suurima ELi lisaväärtusega valdkondadesse ning meelitamaks ligi era- ja

avaliku sektori investeeringuid.

Liidul on tarvis mahukamat eelarvet, mis on ühtlasi lihtsam, paindlikum ja

strateegilisem. Eelkõige tuleb sellega aga tulemusi saavutada. See on peamine sõnum, mis

2

on saadud vastuseks komisjoni ulatuslikele avalikele konsultatsioonidele tulevase

mitmeaastase finantsraamistiku teemal,1 mis kajastub spetsiaalsel Euroopa kodanike

paneelarutelul2 saadud soovitustes ning mis on saadud Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja

kohalikul tasandil toimunud laialdase teavitustegevuse käigus. Nüüd on aeg saadud sõnumid

ja soovitused ellu viia ning anda liidule tänapäevane eelarve, mis aitab reageerida maailmas

toimuvatele kiiretele muutustele.

Kogemused näitavad, et äärmiselt oluline on olla paindlik. Mitmeaastane finantsraamistik

tagab stabiilsuse ja võimaldab prognoosida. See teeb ELi eelarvest pikaajaliste investeeringute

tõukejõu, kuid praeguses ebakindlas ja muutlikus maailmas peab ELi eelarve siiski olema

struktuurselt hulga suutlikum, et ootamatutele sündmustele reageerida. Liiga sageli on

kriisidele ja muutuvatele vajadustele reageeritud kiiruga ja improviseeritult. See ei ole

pikaajalist poliitikat silmas pidades kindel alus. Seepärast paneb komisjon ette

kohanemisvõimelisema eelarve, mis on nii teadaolevateks kui ka tundmatuteks katsumusteks

paremini ette valmistatud. Eelarve täitmisse on kaasatud ka Euroopa Parlament ja nõukogu.

See tagab igal ajal kõrgetasemelise poliitilise järelevalve, läbipaistvuse ja demokraatliku

vastutuse.

Komisjon teeb enneolematuid jõupingutusi, et muuta protsessid Euroopas lihtsamaks.

Sama käib ELi eelarve kohta. Avalikud konsultatsioonid on kinnitanud, et ELi

rahastamisprogrammid on väga killustunud, neis on lünki ja kattuvusi ning neil on erinevad

reeglid. See tekitab segadust ning vähendab nende juurdepääsetavust, paindlikkust ja mõju.

Komisjon teeb ettepaneku ELi rahastamisprogramme lihtsustada ja ühtlustada, et huvitatud

isikud saaksid tunduvalt hõlpsamini leida rahastamisvõimalusi, samuti selleks, et vallandada

programmide koostoime ning kujundada välja lihtne, läbipaistev ja sidus eelarve, mis on kõigi

eurooplaste teenistuses.

ELi järgmine pikaajaline eelarve annab võimaluse kinnitada uuesti Euroopa

pühendumust ühistele eesmärkidele ja väärtustele. Komisjoni ettepanekute eesmärk on

tagada, et ELi investeeringud juhinduksid meie poliitilistest prioriteetidest ja et nendega

saavutataks paremaid tulemusi kui liikmesriigid üksi. Need põhinevad õigusriigi põhimõtete

järgimisel ja kajastavad kindlat soovi tagada, et ELi raha kulutatakse hästi ja et seda tehes

järgitakse rangeimaid usaldusväärse finantsjuhtimise nõudeid.

Komisjoni ettepanekul tuleks ajavahemikuks 2028–2034 kehtestada 1,98 triljoni euro

suurune ambitsioonikas eelarve, mis moodustab 1,26 % ELi kogurahvatulust. Liit saab

oma eesmärke täita ainult siis, kui tal on selleks vajalik eelarve. Kavandatud eelarve

võimaldab liidul tugineda taasterahastuga „NextGenerationEU“ loodud impulsile ning täita

talle usaldatud ülesandeid ja kohustusi.

Paketi olulise osana ajakohastatakse ELi eelarve rahastamist. See võimaldab

liikmesriikidel teha hoolimata eelarve mahu suurenemisest stabiilseid osamakseid.

Euroopa prioriteetidele keskenduv mahukas eelarve peaks põhinema ajakohasemal ja

euroopalikumal tulusüsteemil. Selleks paneb komisjon ette uue täiustatud omavahendite

paketi, mis sisaldab uusi omavahendeid käsitlevas 2023. aasta ettepanekus tehtud kohandusi

ja soovitusi täiendavate omavahendite kohta. Sel viisil saadav tulu võimaldaks ELi eelarve

1 ELi järgmine pikaajaline eelarve – ELi rahaliste vahendite rakendamine koos liikmesriikide ja piirkondadega. 2 Euroopa kodanike paneelarutelu Euroopa uue eelarve üle – Euroopa Komisjon.

3

abil saavutada seatud eesmärke ning ühtlasi täita liidu kohustust maksta tagasi taasterahastu

„NextGenerationEU“ laenud.

Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2028–2034 annab ainulaadse võimaluse

kohandada meie pikaajalist eelarvet pidevalt muutuva maailmaga. ELi eelarve ja sellest

toetatav ühine poliitika on osa liidu struktuurist. ELi eelarvet algusest peale kujundanud

aluspõhimõtted ja eesmärgid ei muutu. Kuid liidu ees seisvad probleemid on nii suured, et

paigalseis ei ole võimalik. Kui me muudame ELi eelarve ja selle programmid lihtsamaks ja

paindlikumaks ning kohandame need strateegiliselt praegustele ja tulevastele prioriteetidele,

tagame liidule tänapäevase eelarve, mida tal on tarvis, et kaitsta Euroopa kodanikke, toetada

Euroopa ettevõtete õitsengut, tugevdada Euroopa sotsiaalset mudelit ning ärgitada kodanikke,

teadlasi ja ettevõtjaid nii EList kui ka mujalt valima oma asukohaks Euroopa.

Lühidalt öeldes saame me sellega luua sõltumatu Euroopa, mis on võimeline kujundama

ise oma saatust.

2. ELi EELARVE: VIIME ELi PRIORITEEDID ELLU

Uus ELi eelarve on poliitikapõhine. ELi järgmise põlvkonna rahastamisprogrammid peavad

moodustama sidusa terviku ja toimima üheskoos, et viia Euroopa koostöö järgmisele tasemele

sellistes prioriteetsetes valdkondades nagu konkurentsivõime, julgeolek, süsinikuheite

vähendamine, kestlikkus ning majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. ELi

ümberkorraldatud eelarve programmid on kavandatud nii, et need täiendaksid üksteist ja

võimaldaksid kombineerida vahendeid Euroopa prioriteetide toetamiseks nii liidus kui ka

kogu maailmas.

I. Heaolu, kestlikkuse ja julgeoleku edendamine – kohandatud investeeringud

ja reformid riiklike ja piirkondlike partnerluskavade kaudu

4

Riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad koondavad liikmesriikide ja piirkondade

rakendatavad ELi vahendid sidusasse ja sobilikuks kohandatud planeerimisprotsessi, mis

on täielikult kooskõlas liidu ühiste prioriteetidega. Need aitavad suurendada iga euro mõju,

võimaldavad rohkem paindlikkust, pidades silmas piirkondlikke ja kohalikke vajadusi, ning

muudavad eeskirjad liikmesriikide ja piirkondade jaoks lihtsamaks.

Uued riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad, mille alusel tehakse investeeringuid ja

reforme, tuginevad Euroopa ühise poliitikaga saavutatud märkimisväärsetele

tulemustele ning muudavad selle poliitika veelgi tõhusamaks ja mõjukamaks. Need

partnerlused suurendavad Euroopa prioriteete toetades praeguste poliitikavaldkondade

vahelist koostoimet ning tugevdavad seeläbi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset

ühtekuuluvust. Samuti tõhustavad need ELi meetmeid, millega kõrvaldatakse ühtse turu

tõkkeid. 865 miljardi euro suuruse rahastamispaketiga (mis sisaldab 50 miljardit eurot

kliimameetmete sotsiaalfondist) tagavad kavad ajakohastatud lähenemisviisi rakendades

jätkuva toe Euroopa ühisele poliitikale.

2028.–2034. aasta riiklike ja piirkondlike partnerluskavade rahastamispakett

Partnerluskavad põhinevad Euroopa prioriteetidel, kuid on kohandatud liikmesriikide

ja piirkondade spetsiifilistele vajadustele. Kavadega täidetakse peamisi prioriteete ja

reageeritakse põhilistele kindlakstehtud probleemidele. Seda tehakse muu hulgas Euroopa

poolaasta kaudu. Need kavandatakse ja koostatakse koostöös riiklike ja piirkondlike

ametiasutustega. Uus süsteem arvestab liikmesriikide mitmekesisust ja annab neile

paindlikkuse töötada välja riiklikke, valdkondlikke ning vajaduse korral piirkondlikke ja

territoriaalseid peatükke sõltuvalt iga liikmesriigi põhiseaduslikust struktuurist ja

5

traditsioonidest, nagu on sätestatud kehtivates eeskirjades. Kavadega pakutakse kõigis ELi

poliitikavaldkondades sihipärast toetust kiireloomuliste vajaduste rahuldamiseks, näiteks

probleemide korral, millega seisavad silmitsi Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist kõige

rohkem mõjutatud idapoolsed piirialad. Üldiselt ei kirjutata partnerluste raames ette, kuidas

ühiseid eesmärke saavutada, vaid pigem, mida saavutada. Seejuures järgitakse täielikult

subsidiaarsuse põhimõtet.

Riiklike ja piirkondlike partnerluskavadega ühendatakse 14 olemasolevat fondi ning

tagatakse nende fondide vaheline sidusus ja ühine kavandamine, ent samas võetakse arvesse

nende eripära. See aitab lihtsustada keerukaid kavandamisprotsesse, lühendada

valideerimismenetluste kestust ja luua uusi võimalusi tekitada sünergiat.

➢ Põllumajandus ja maapiirkonnad on endiselt prioriteedid, mis aitavad tugevdada

ELi strateegilist autonoomiat, toidujulgeolekut ja kestlikkust. Partnerlused

võimaldavad ühisel põllumajanduspoliitikal liikuda lihtsama, sihipärasema ja mõjukama

poliitikaraamistiku suunas, et leida õige tasakaal stiimulite, investeeringute ja eeskirjade

vahel. Põllumajandustootjad saavad ELi eelarvest endiselt prognoositavat ja stabiilset

sissetulekutoetust ning täiendavat kasu, mis tuleneb maapiirkondade jaoks ette nähtud

investeeringutest ja ühismeetmetest. Liikmesriikidel on võimalik saavutada sünergia, mille

abil paremini lahendada põllumajandustootjate ja maakogukondade probleeme, luua

noortele põllumajandustootjatele uusi võimalusi ja soodustada põlvkonnavahetust, tagades

samal ajal pikaajalise toidujulgeoleku. ELil on kavas veelgi rohkem edendada ELi

põllumajandustooteid, et luua uusi turuvõimalusi. Kuna põllumajandusturgudel valitsev

ebakindlus kasvab, kaitseb EL oma põllumajandustootjaid, stabiliseerides turge neil

tekkivate häirete ajal ühtse turvavõrgu kaudu.

➢ Tõhustatakse ja ajakohastatakse ühtekuuluvuspoliitikat, mille keskmes on

piirkonnad ning mille raames hoitakse jätkuvalt alal partnerluse, mitmetasandilise

valitsemise ja kohapõhise tegevuse aluspõhimõtteid. Ühtekuuluvuspoliitika toimib

koostoimes muude poliitikavaldkondadega, sellele tuleb kasuks sihipärastest

investeeringutest ja reformidest tulenev suurem mõju ning sellega edendatakse sidusamat

Euroopat, tagades, et kõik eurooplased olenemata nende elukohast saavad kasutada

majanduslikke võimalusi ja neil on võimalik oma elukvaliteeti parandada. See aitab

vähem arenenud piirkondadel järele jõuda ja õiglase ülemineku piirkondade puhul tagada,

et kedagi ei jäeta kõrvale. Sellega pööratakse suurt tähelepanu äärepoolseimatele

piirkondadele ning võetakse arvesse nende ainulaadseid probleeme ja potentsiaali.

➢ Euroopa saab olla ainult nii tugev, kui seda on tema kodanikud. Seetõttu

keskendutakse kavades inimeste ja Euroopa sotsiaalse mudeli toetamisele. Riiklikel

ja piirkondlikel partnerluskavadel on 14 % suurune sotsiaalne eesmärk, mille

raames suunatakse märkimisväärses mahus investeeringuid Euroopa sotsiaalõiguste

samba rakendamisse, et toetada kvaliteetsete töökohtade loomist, oskuste omandamist,

sotsiaalset kaasamist ja eluaseme pakkumist kõigis liikmesriikides, piirkondades ja

sektorites.

➢ Partnerlustega tagatakse, et rände-, piirihalduse ja julgeolekuprobleemide

lahendamiseks ette nähtud ELi toetus kohandatakse iga liikmesriigi ja selle

piirkondade vajadustele. Reformide ja investeeringute vaheline seos annab

liikmesriikidele tugevamad stiimulid rakendada rände- ja varjupaigalepet ning ELi

6

sisejulgeoleku strateegiat. ELi rahastu aitab tagada ELi ühise paindliku reaktsiooni

pakiliste vajaduste ja uute probleemide korral.

➢ Kalandus hoiab meie rannikukogukonnad ja -majanduse endiselt elujõus.

Partnerlused aitavad luua tihedama seose ELi kalandus- ja ookeanipõhise poliitika,

ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika vahel, et pakkuda tugevamat toetust

meie kaluritele ja aidata samas stimuleerida selliseid majandustegevusi nagu vesiviljelus,

turism ja veetransport, luua töökohti ja parandada inimeste toimetulekut rannikualadel.

Riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad koos muude ELi programmidega aitavad

liidul täita oma kohustust vähendada 2050. aastaks Euroopa süsinikuheidet. Kavadega

toetatavad investeeringud ja reformid aitavad hoogustada innovatsiooni, suurendada

vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule, parandada ühendatust ja kasvatada Euroopa

energiasõltumatust. Nendega aidatakse ettevõtjatel ja kodanikel kõikjal liidus tulla toime

katsumustega, mis on seotud rohemajandusele üleminekuga, ning haarata kinni sellega

kaasnevatest võimalustest, ning tagatakse, et keegi ei jää kõrvale.

Rände ja piirihalduse rahastamine 2028–2034. aasta eelarves

Tulemustel põhinev rakendamine ning üksteist vastastikku tugevdavate investeeringute

ja reformide kombineerimine aitab suurendada mõju ja kulutõhusust. Maksed tehakse

sõltuvalt kokkulepitud prioriteetidega seotud investeeringute ja reformide vahe-eesmärkide ja

7

sihtide täitmisest. See peaks võimaldama anda kiiremini ja tõhusamalt rahalisi vahendeid ning

saavutada kiiremini ja tõhusamalt tulemusi. Fookus on seega seal, kus see peakski olema: ELi

rahaliste vahenditega saavutatud tulemustel. Usaldusväärne auditi- ja kontrollikord aitab

tagada, et partnerluskavasid rakendatakse kooskõlas rangeimate usaldusväärse

finantsjuhtimise nõuetega.

Õigusriigi põhimõte ja põhiõiguste harta on vaieldamatud. Õigusriigi tingimuslikkuse

määrust3 kohaldatakse jätkuvalt kogu ELi eelarve suhtes (vt 5. jagu). Riiklikud ja

piirkondlikud partnerluskavad tugevdavad seost õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes

esitatud soovituste ja rahalise toetuse vahel. Kui liikmesriik jääb õigusriigi põhimõtte või

põhiõiguste harta püsiva rikkumise tõttu ilma rahalistest vahenditest, on neid võimalik

kasutada eelarve otsese või kaudne täitmise teel hallatavate programmide raames, eelkõige

selliste programmide raames, millega toetatakse Euroopa demokraatiat, kodanikuühiskonda,

liidu väärtusi või korruptsioonivastast võitlust.

Rakendamist riiklikul ja piirkondlikul tasandil toetatakse ELi rahastust. Sellest rahastust

toetatakse meetmeid, mida saab tõhusamalt ellu viia liidu tasandil ning mis täiendavad

liikmesriikide ja piirkondade rakendatavaid projekte. Liidu ainupädevust rakendatakse

sellistes valdkondades nagu mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika

raames, maailmamerepoliitika toetamine, sotsiaalmeetmete ning sotsiaaltaristusse ja -

majandusse tehtavate investeeringute edendamine ELi tasandil, muu hulgas tagatisvahendite

kasutamise kaudu, ning piirkondade- või linnadevahelise koostöö edendamine. Rahastu aitab

reageerida loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud õnnetustele ning luua sünergiat

partnerlustega hõlmatud muude poliitikavaldkondade, näiteks põllumajandusega. Eraldamata

reserv annab võimaluse reageerida liikmesriikides toimuvatele ootamatutele sündmustele ja

katastroofidele, kui muud paindlikkusmeetmed riiklike ja piirkondlike eraldiste raames ei ole

piisavad.

EL toetab sihtotstarbelise vahendi kaudu ka edaspidi tugevalt Küprose türgi kogukonda.

II. Suurendame Euroopa konkurentsivõimet: Euroopa Konkurentsivõime Fond

ja programm „Euroopa horisont“

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb

üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

8

(*) Teadus- ja innovatsioonikoostöö, mis on kooskõlas konkurentsivõime fondi tegevusega

Uus Euroopa Konkurentsivõime Fond, mis toimib sünergias programmiga „Euroopa

horisont“, pakub Euroopa novaatoritele sujuvat tuge alates teadusuuringutest kuni

tulemuste kasutuselevõtuni, alates idufirma loomise ideest kuni kasvufirmaks saamiseni.

See aitab edasi minna konkurentsivõime kompassi rakendamisega ja aitab liidul saavutada

konkurentsieelise strateegilistes sektorites. Muu hulgas hõlbustab see mitut riiki hõlmavaid

ja piiriüleseid projekte, millel on suur ELi lisaväärtus. Sel viisil aitab see suurendada

heaolu ja edendada kvaliteetsete töökohtade loomist.

ELi järgmine pikaajaline eelarve peab tooma kaasa sügava muutuse konkurentsivõime

toetamises Euroopas. Euroopa on innovatsiooni, teaduse arengu ja ettevõtluse häll ning tal

on maailmatasemel tööstus. Tema konkurentsivõimet ja majanduslikku julgeolekut pärsivad

aga ühtse turu tõkked, killustunud kapitaliturud, ebapiisav digitaliseerimine, kõlvatu

rahvusvaheline konkurents, kõrged energiahinnad, oskuste ja tööjõu nappus, puudulik

võimekus muuta teadusuuringute tulemused turukõlblikuks ning takistused projektide ja

rahastuse kokkuviimisel.

Nagu on rõhutatud Draghi4 ja Letta5 aruannetes ning konkurentsivõime kompassis6, peab

Euroopa tegema palju enam, et luua oma parimate projektide ja ettevõtete jaoks edu

saavutamise ja kasvu tingimused. Puhta tööstuse kokkuleppes on märgitud, et süsinikuheite

vähendamine ja majanduskasv peavad käima käsikäes. Selleks tuleb tagada taskukohased

energiahinnad, toetada ELis toodetud puhtaid tooteid (tööstuse süsinikuheite kiirema

vähendamise õigusaktiga), luua kvaliteetseid töökohti ja pakkuda rohkem rahalist toetust,

sealhulgas tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastust. Üks põhieesmärk peab olema ka

Euroopa majandusjulgeoleku tugevdamine, tagamaks, et peamised sektorid jäävad

geopoliitilistest ja tehnoloogilistest muutustest hoolimata kerksaks ja konkurentsivõimeliseks.

Samuti peab EL seadma prioriteediks investeeringud tulevikku kujundavasse

tipptehnoloogiasse, nagu seda on tehisintellekt ning kosmose- ja kvanttehnoloogia.

Konkurentsivõime, autonoomia ja julgeoleku säilitamiseks peab Euroopa ehitama välja

4 Draghi, M. (2024) „A competitiveness strategy for Europe“ (Euroopa konkurentsivõime strateegia). 5 Letta, E. (2024) „Much more than a market“ (Palju enamat kui turg). 6 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi konkurentsivõime kompass“ (COM(2025) 30 final).

9

maailmatasemel ja turvalise digitaristu, sealhulgas suure läbilaskevõimega võrgud ja

tehisintellekti gigatehased.

Euroopa Konkurentsivõime Fondi rahastamispakett, mis hõlmab ka programmi

„Euroopa horisont“, on kokku 409 miljardit eurot ning aitab enneolematul moel

hoogustada ELi eelarvetoetuse andmist teadusuuringutele, innovatsioonile,

arendustegevusele ja tulemuste kasutuselevõtule7.

Uus Euroopa Konkurentsivõime Fond koondab kokku ELi tasandi

investeerimisvõimekuse, et kiirendada strateegilise tehnoloogia arendamist, tootmist ja

kasutuselevõttu Euroopas. Sellest saab peamine vahend Euroopa ettevõtete

konkurentsivõime ning ELi tööstusliku baasi tugevdamiseks. Muu hulgas toetatakse sellest

Euroopas valmistatud tehnoloogiat ja tooteid ning Euroopas pakutavaid teenuseid. Ühtse

reeglistiku alusel toimiv fond asendab praegused kattuvad programmid ning lihtsustab ja

kiirendab seega oluliselt ELi rahaliste vahendite andmist, ka väikeettevõtjatele. See

võimaldab ELil investeerida sinna, kuhu vaja, ja teha seda mõjusalt. Sellel on lihtsustatud ja

kiirendatud valiku-, hindamis- ja toetuse andmise menetlused ning lihtsustatud

aruandlusnõuded ELi rahaliste vahendite saajatele – nii jõuavad rahalised vahendid kiiremini

projektiarendajateni.

Draghi aruandes esitatud soovitust järgides keskendub Euroopa Konkurentsivõime

Fond ELi avalikele hüvedele. Fondist toetatakse ELi konkurentsivõime seisukohast olulisi

valdkondi: üleminek puhtale energiale ja süsinikuheite vähendamine; digitaalne

juhtpositsioon; kerksus ja julgeolek, kaitsetööstus ja kosmos ning tervishoid, biotehnoloogia,

põllumajandus ja biomajandus. Ühtlasi pakutakse projektiarendajatele nõustamisteenuseid.

Euroopa tasandil tehtavad avaliku sektori investeeringud mängivad olulist rolli

erasektori investeeringute katalüsaatorina. Euroopa Konkurentsivõime Fond on terviklik

vahend, mis aitab tõugata tagant erainvesteeringuid. See võimaldab igal valitud projektil

saada kõige sobivamat rahastust kas toetuse või laenu vormis, hanke teel või

rahastamisvahendist, sealhulgas omakapitaliinvesteeringuna. Oluline on see, et InvestEU

tõendatud tõukejõud aitab võimendada avaliku ja erasektori investeeringuid ELi

prioriteetsetesse sektoritesse tihedas koostöös rakenduspartnerite ehk Euroopa

Investeerimispanga ja muude riiklike tugipankadega. Fondist toetatakse ka avaliku ja

erasektori partnerlusi, sealhulgas üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte.

7 Koos innovatsioonifondist antava toetusega on Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja programmi „Euroopa

horisont“ rahastamispaketi suurus kokku 450,8 miljardit eurot.

10

Maailmas tuntud teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Euroopa horisont“

raames investeeritakse jätkuvalt murrangulistesse alusuuringutesse ja teaduskoostöösse

ning lõhkuvasse innovatsiooni strateegilistes valdkondades. Tegemist on iseseisva

programmiga, mis on integreeritud teaduskoostöö programmide ja ühise reeglistiku kaudu

tihedalt seotud Euroopa Konkurentsivõime Fondiga. Uut programmi „Euroopa horisont“ on

kavas lihtsustada ja tõhustada, et selle selgemad reeglid ja läbipaistvamad menetlused

taotlejate ja sidusrühmade jaoks võimaldaksid ELi vahendeid kiiremini ja strateegilisemalt

kasutusele võtta. Programmist toetatakse valdkondadeüleseid alusuuringuid, tuginedes

väljakujunenud lähenemisviisile, mis juhindub tippsaavutustest, ning valmistades ette tulevasi

majanduskasvu ja tehnoloogilise juhtpositsiooni edasiviijaid. Programm „Euroopa horisont“

põhineb neljal sambal: tipptasemel teadus, konkurentsivõime ja ühiskond, innovatsioon ning

Euroopa teadusruum. Laiendatud Euroopa Teadusnõukogu hakkab edendama alusuuringuid ja

kavas on suurendada Euroopa Innovatsiooninõukogu toetust idufirmadele. Euroopa

Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammist rahastatakse tuumauuringuid ja

vastavat koolitust ning antakse panus ITERi termotuumasünteesi projekti.

III. Loome Euroopa kaitsekoostöö liidu

11

ELi uue pikaajalise eelarve abil viiakse Euroopa kaitsekoostöö liit järgmisele, kasvavate

ohtude ja ebakindluse tingimustes hädavajalikule tasemele. Riiklikele kaitsekulutustele

annavad enneolematut Euroopa lisaväärtust Euroopa Konkurentsivõime Fondi, riiklike ja

piirkondlike partnerluskavade, Euroopa ühendamise rahastu ja välisrahastamise vahendid.

Tulevane ELi eelarve peab andma tõelise Euroopa kaitsekoostöö liidu loomisele uut

hoogu. Kuna Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda tõi sõja Euroopa pinnale tagasi,

suurendati ELi praeguse pikaajalise eelarve raames liidu suutlikkust rahastada

kaitsevalmidust. Selleks võeti vastu uus laskemoona tootmist toetav määrus ja

kaitsevaldkonna ühishangete instrument ning täiendati Euroopa rahutagamisrahastut.

Valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ on kirjeldatud, mida liit saab teha, et

toetada ja koordineerida liikmesriikide jõupingutusi kaitsesektori tehnoloogilise ja

tööstusliku baasi ning ELi üldise kaitsevalmiduse tugevdamisel. Selles raamistikus on

liikmesriikidel oma kaitsekulutuste suurendamiseks täiendav eelarveline tegutsemisruum,

sealhulgas täiendavate laenude kaudu, mida rahastatakse ühise laenuvõtmise teel (Euroopa

julgeolekumeetmete rahastamisvahend8). Kuid sellest ei piisa. Järgmine eelarve peab

juhatama sisse uue, Euroopa kaitsevõimesse ja -valmidusse tehtavate strateegiliste

investeeringute ning Euroopa kriitilise tähtsusega kaitsevõime ühise arendamise ajastu. Eriti

suurt tähelepanu on ühiste projektide, näiteks „Idakilbi“ kaudu kavas pöörata probleemidele,

millega seisavad silmitsi tavapärastest sõjalistest ohtudest enim mõjutatud liikmesriigid.

Investeeringuid kaitse-, julgeoleku- ja kosmosesektorisse toetab märkimisväärselt

Euroopa Konkurentsivõime Fond. Komisjon teeb ettepaneku rahalisi vahendeid võrreldes

praeguse finantsraamistikuga tunduvalt suurendada. See on suur samm edasi ka kohaldatavas

lähenemisviisis, sest ühe rahastamisvahendi raames hakatakse pakkuma toetust kogu

investeerimistsükli jaoks alates teadusuuringutest kuni arendamise, tootmise ja

kasutuselevõtuni. See aitab ka vähendada ühiste kaitseprojektidega seotud riske ning

parandada koordineerimist kahesuguse kasutusega rakenduste ja küberturvalisuse toetamise

kaudu. EL jätkab oma kosmosekomplekside, eelkõige Galileo, EGNOSe, Copernicuse ja

IRIS² ajakohastamist ning arendab kahesuguse kasutusega seotud väljakutsetega

8 Nõukogu 27. mai 2025. aasta määrus (EL) 2025/1106, millega luuakse rahastamisvahend „Euroopa

julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“.

12

toimetulekuks samal ajal uut suutlikkust, nagu Maa seire valitsustasandi teenus ning

positsioneerimine, navigeerimine ja ajamääramine madalal geotsentrilisel orbiidil.

Kaitse- ja kosmosesektori rahastamine Euroopa Konkurentsivõime Fondist annab

mitmesuguseid eeliseid. Esiteks tagatakse sellega toetusesaajatele ühtsed eeskirjad ja

hõlbustatakse nende juurdepääsu rahastamisele. Teiseks kasutatakse ära kaitsetööstuse ja

kosmosetööstuse toetamise koostoime, kuna need valdkonnad pakuvad vastastikuse

täiendavuse võimalusi. Samal ajal tagatakse jätkuv tugev toetus ELi investeeringutele, mida

tehakse kosmosetaristusse ja Euroopa peamistesse kosmosevaradesse. Kolmandaks pakub see

juurdepääsu kõigile Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames kättesaadavatele

rahastamisvahenditele ja võimaldab seega paremini kohandatud lähenemisviisi.

Liidu kaitsevõime ja julgeolekuprojektide valdkonna investeeringuid ja reforme saavad

oma riiklike ja piirkondlike partnerluskavade alusel toetada ka liikmesriigid ja

piirkonnad – kooskõlas ELi prioriteetidega ja koostoimes ELi tasandi

rahastamisvahenditega. Sellised meetmed aitavad suurendada Euroopa tööstusliku baasi

konkurentsivõimet kaitse, julgeoleku ja tehnoloogia vallas ning toetada liidu valmisolekut ja

tema võimet avastada ohtusid ja reageerida kriisidele. Ühtlasi aitavad need suurendada

küberturvalisust ja tagada elutähtsa taristu vastupidavuse. Liikmesriigid saavad riiklike ja

piirkondlike partnerluskavade alusel rahastada ka üleeuroopaliste transpordivõrkude riiklikke

osi, riiklikke energia ülekande- ja jaotusvõrke ning üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid

projekte (sealhulgas kaitsevaldkonnas).

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on toonud esile selle, kui oluline on investeerida

sõjaväelisse liikuvusse, tagamaks, et liikmesriikide relvajõud suudavad ELi välispiiridel ja

kaugemalgi puhkevatele kriisidele kiiresti ja piisavalt jõuliselt reageerida. Täiendatud

Euroopa ühendamise rahastu keskendub nüüd seega rohkem sõjaväelise liikuvuse koridoridele

ja aitab maksimeerida koostoimet muude transpordivõrku tehtavate investeeringutega.

13

Investeeringutega toetatakse vägede ja varustuse transporti raudtee, maantee, lennujaamade,

meresadamate, siseveeteede ja mitmeliigiliste terminalide kaudu.

Euroopa rahutagamisrahastu toimib endiselt eelarvevälise vahendina, mis annab panuse

liidu jõupingutustesse säilitada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist

julgeolekut. Nõukogu kindlaksmääratud meetmeid rahastatakse rahastu kahest sambast:

sõjaliste operatsioonide ja missioonide ühised kulud ning abimeetmed9. Kiiresti muutuvas

geopoliitilises keskkonnas peaks rahastu suutma järgmise finantsraamistiku ajakava kestel

jätkata kogu maailma partnerite, sealhulgas Ukraina toetamist. Selleks tuleks rahastu

vahendeid suurendada 30,5 miljardi euroni.

IV. Euroopa ühtse turu tugevdamine

Liidu üks olulisi saavutusi on Euroopa ühtne turg. Samas on hiljutine ühtse turu

strateegia10 taas kord näidanud, et ühtne turg ei ole kaugeltki valmis. ELi eelarvest

tehtavate investeeringute lisaväärtus on suurim siis, kui need aitavad kõrvaldada tõkkeid ja

luua sidemeid. ELi uus eelarve on koostatud seda silmas pidades.

ELi eelarvest on alati toetatud Euroopa ühtse turu laiendamist ja süvendamist. Seda

tehakse näiteks selliste ühiste poliitikavaldkondade kaudu nagu ühtekuuluvuspoliitika ja ühine

põllumajanduspoliitika. Samuti aitavad seda teha investeeringud füüsilisse taristusse, mis

muudab üleeuroopalised võrgud tegelikkuseks, ja haldustaristusse tehtavad investeeringud,

mis loovad sobivad tingimused ühtse turu eduks.

9 Kooskõlas nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/509. 10 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide

Komiteele – Ühtne turg: meie Euroopa koduturg ebakindlas maailmas (COM(2025) 500 final).

14

Uuest Euroopa ühendamise rahastust rahastatakse üleeuroopaliste võrkude

lõpuleviimist ning edendatakse ELi üleminekut puhtale energiale ja transpordile.

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja vajadus loobuda Venemaa fossiilkütustest on

näidanud, kui olulised on tõeline energialiit ja hästi integreeritud ELi taristuvõrgud.

Edusammud olulise taristu, näiteks piiriüleste raudteeühenduste ja võrkudevaheliste

ühenduste loomisel on olnud siiski liiga aeglased. Rahastu annab Euroopa vastupanuvõimesse

ja julgeolekusse tehtavatele olulistele investeeringutele uue tõuke. Näiteks toetatakse projekte

liidu kõige vähem ühendatud osades, nagu saared ja äärepoolseimad piirkonnad. Rahastust

tehakse investeeringuid võrkudevahelistesse ühendustesse ja võrkudesse, piiriülestesse

transpordiühendustesse, merevõrkudesse, taastuvatesse energiaallikatesse ja energia

salvestamisse ning alternatiivkütuste taristusse, toetades seeläbi liidu kliimaeesmärke. Ühtlasi

toetatakse rahastust kahesuguse kasutusega tsiviilotstarbelisi ja sõjalisi transpordiprojekte, et

võimaldada kogu ELis sujuvat sõjaväelist liikuvust, mis on tugevama ja paremini

ettevalmistatud Euroopa kaitsekoostöö liidu eeltingimus.

Uue ühtse turu programmiga koondatakse ELi eelarvest toetatavad meetmed, et

kõrvaldada piiriülesed ja riikidevahelised tõkked ning edendada koostööd riikide

haldusasutuste vahel. See aitab jõustada ELi ühtse turu õigusakte ja konkurentsipoliitikat,

standardimismeetmeid, tarbijakaitset ja statistikaasutuste vahelist koostööd kvaliteetse

statistika valdkonnas, et toetada kõigi liidu poliitikavaldkondade kavandamist, järelevalvet ja

hindamist. Lisaks kõrvaldatakse programmi abil selles valdkonnas ELi rahastamise

allesjäänud killustatus, et toetada riikide haldusasutuste vahelist koostööd ning vähendada

halduskoormust tolli, maksunduse ja pettusevastase võitluse alal, mis on kõik ühtse turu

tõhusa toimimise jaoks üliolulised. Samuti aitab see ellu viia ELi tollireformi, kui see on vastu

võetud, ning Euroopa hoiuste ja investeeringute liitu.

15

V. Tugev Euroopa ebakindlas maailmas: instrument „Globaalne Euroopa“

Instrumendiga „Globaalne Euroopa“ suunatakse ELi vahendeid strateegilisemalt

peamistele prioriteetidele, kohandades toetust Euroopa partnerite vajadustele ja liidu

huvidele ning kohandudes muutuvate kohalike, piirkondlike ja ülemaailmsete

tingimustega. Sellega toetatakse tõhusalt kandidaatriike nende teel Euroopasse ja

edendatakse stabiilsust liidu vahetus naabruses. Instrumendiga „Globaalne Euroopa“

jätkatakse liidu vankumatut toetust Ukrainale ja toetatakse ka liidu reageerimist sellistele

probleemidele nagu konfliktid Lähis-Idas ja nende tagajärjed.

Ülemaailmne poliitiline ja majanduslik maastik on üha muutlikum ja prognoosimatum.

Konfliktid on käimas ja neid tekib juurde, valitseb ebaaus konkurents ning rahvusvaheliste

16

osalejate üldine majanduslik ja geopoliitiline hoiak on jõulisem. Muud tegurid, nagu

kliimamuutused, rändesurve ja julgeolekuohud, tekitavad ELile ja tema partneritele kogu

maailmas jätkuvalt märkimisväärseid probleeme.

Seda arvesse võttes peab EL järgmises finantsraamistikus oma välistegevuse

rahastamist ümber kujundama ja tõhustama. ELi välistegevus peab olema paremini

suunatud meie partneritele ja pakkuma pakilistele vajadustele lahendusi kohapeal. Sellega

tuleks toetada liidu strateegilisi huve ülemaailmsel tasandil, suunates rahalisi vahendeid

peamistesse poliitilistesse prioriteetidesse ja kohandudes paindlikult muutuvate oludega. Selle

meetme aluseks on tugevdatud 200 miljardi euro suurune instrument „Globaalne Euroopa“.

Sellest summast tuleks soovituslikult 25 miljardit eurot eraldada humanitaarabile.

Uue instrumendiga „Globaalne Euroopa“ optimeeritakse, konsolideeritakse ja

ühtlustatakse ELi välistegevuse rahastamist järgmise pikaajalise eelarve raames. Igal

makropiirkonnal on soovituslik rahaeraldis, millega tagatakse prognoositavus liidu partnerite

jaoks, ning paindlikkus jaotada vahendeid rahastamispakettide vahel ümber ja võtta

kasutusele üldine jaotamata reserv, et rahuldada tekkivaid vajadusi ja vastata uutele

prioriteetidele. Instrument „Globaalne Euroopa“ sisaldab ka ülemaailmset sammast

meetmetele, mis on oma olemuselt ülemaailmse ulatusega, näiteks selliste rahvusvaheliste

organisatsioonide nagu ÜRO kaudu tehtavate algatuste rahastamine ning sellised teemad nagu

terrorismivastane võitlus, ülemaailmne tervishoid, küberturvalisus, välisriigist lähtuvad

infomanipulatsioonid ja sekkumised ning rahvusvaheline kliima ja ookeanide majandamine.

Kõik välistegevuse poliitikavahendid on kättesaadavad selleks, et suunata ELi toetus

igale makropiirkonnale. Instrument „Globaalne Euroopa“ hõlmab mitmeaastaseid

koostööprogramme partneritega, samuti meetmeid, mis ei ole oma olemuselt prognoositavad,

17

nagu humanitaarabi11 ning kriisi, rahu ja välispoliitika vajadused. Lisaks antakse

instrumendiga abi vastavalt poliitilistele tingimustele, tehes seda muu hulgas reformide ja

investeeringute vormis. Instrument „Globaalne Euroopa“ võimaldab ELil kasutada õiget

poliitikavahendite kombinatsiooni, mille eesmärk on kõige tõhusamalt reageerida muutuvatele

välispoliitilistele eesmärkidele ja ELi partnerite konkreetsetele vajadustele.

EL pakub välistegevuse tõhusamaks ja sihipärasemaks rahastamiseks laiahaardelisi

vastastikku kasulikke partnerluspakette. Partnerluspaketid on kohandatud partneritele või

piirkondadele ja nendes võetakse kasutusele asjakohased poliitikavahendid, et maksimeerida

ELi mõju kohapeal, tegeleda ELi strateegiliste huvidega ning parandada ELi välistegevuse

nähtavust ja selle mõistmist. Sellega edendatakse uut Euroopa välismajanduspoliitikat,

tugevdades kooskõla ELi sisemiste prioriteetidega, nagu majandusjulgeolek, kaubandus ja

konkurentsivõime, energiajulgeolek ja süsinikuheite vähendamine, toiduga kindlustatus, rände

haldamine, transpordiühendused, kliima- ja keskkonnakaitse, taastuvenergia tootmine,

usaldusväärsete tarnijate pakutav ühendatus ning juurdepääs kriitilistele toorainetele.

Laienemine on poliitiliselt ja geostrateegiliselt hädavajalik. Kakskümmend aastat pärast

ELi ajaloo suurimat laienemist on laienemine endiselt oluline investeering Euroopa

pikaajalisse julgeolekusse, rahusse, stabiilsusesse ja kestlikku heaolusse. Venemaa

agressioonisõda Ukraina vastu on näidanud Euroopa integratsiooni tähtsust ning vajadust

suurema ja tugevama liidu järele, mis võimaldaks tegeleda ülemaailmsete probleemidega. Liit

teeb pühendunult koostööd kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikidega, et

valmistada neid ühinemiseks ette, austades täielikult tulemustel põhinevat protsessi ja olles

kindlalt veendunud, et nende riikide tulevik on Euroopa Liidus. Instrument „Globaalne

Euroopa“ pakub olulist rahalist ja poliitilist toetust, et aidata kandidaatriikidel ja

potentsiaalsetel kandidaatriikidel ühinemise suunas edasi liikuda.

EL toetab Ukrainat nii kaua kui vaja. EL on Ukraina jaoks olemas, seda nii

ühinemisprotsessi toetamisel kui ka pikemaajalise ülesehitamise juures. See toetus hõlmab

laene, mida rahastatakse ELi ühiste laenude kaudu ELi eelarve nn manööverdamisruumi

arvelt. Ukrainale antakse toetust instrumendi „Globaalne Euroopa“ geograafilise samba

raames ja see hangitakse eelarve ülemmäärasid ületavast sihtotstarbelisest erireservist, võttes

arvesse vajaduste ulatust ja ebakindlust.

Instrumenti „Globaalne Euroopa“ täiendab muud liiki ELi välistegevus, mida õiguslikel

põhjustel tuleb rahastada eraldi programmidest. ELi järgmises pikaajalises eelarves

suurendatakse toetust ülemeremaadele ja -territooriumidele12 ning jätkatakse ühise välis- ja

julgeolekupoliitika meetmete rahastamist.

VI. Investeerimine haridusse, demokraatiasse ja Euroopa väärtustesse

11 Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta. 12 Nõukogu 5. oktoobri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1764 ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga

assotsieerimise kohta, sealhulgas ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi

vahelised suhted (otsus ÜMTde, sealhulgas Gröönimaa assotsieerimise kohta) (ELT L 355, 7.10.2021, lk 6,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2021/1764/oj). 2021/1764.

18

Uuest pikaajalisest ELi eelarvest saab eelarve kõigi eurooplaste jaoks. Sellega

suurendatakse investeeringuid haridusse ja oskustesse, et aidata ELi üliõpilastel ja

töötajatel kasutada ära võimalused üle kogu ELi. See jätkab Euroopa rikkaliku kultuurilise

mitmekesisuse, demokraatlike väärtuste ja vabaduste edendamist. Selle aluseks on nende

õiguste ja väärtuste austamine, millel meie liit rajaneb.

Hariduse, kultuuri, meedia ja demokraatlike väärtuste toetamine on investeering meie

ühisesse tulevikku. ELi eelarve on olnud oma programmide kaudu selle toetuse esirinnas.

See aitab tegeleda riikidevahelise koostööga oskuste arendamisel ning käsitleda ja edendada

ELi kodakondsuse tunnetust ja vastastikust mõistmist, edendades ELi väärtusi, toetades

demokraatlikku ja ühiskondlikku vastupanuvõimet, kultuurilist läbikäimist, finantskirjaoskust

ja usaldusväärset teaberuumi.

Tugevdatakse programmi „Erasmus+“, ühendades praeguse programmi „Erasmus+“

Euroopa solidaarsuskorpusega, et kajastada selle staatust ühe kõige sümboolsema ELi

programmina. Programmiga „Erasmus+“ toetatakse jätkuvalt kvaliteetset haridust ja

koolitust ning edendatakse noorte õpirännet, et arendada oskusi ja luua ühiseid kogemusi.

x1.5

19

Investeerides noortesse, vabatahtlikku tegevusse ja sporti, aitab programm „Erasmus+“

luua tugevamaid ja paremini ühendatud ühiskondi, soodustab kodanikuaktiivsust ja

demokraatlikku kaasatust ning aitab kaasa sotsiaalsele ühtekuuluvusele kõigil tasanditel.

Oskuste arendamist ja sellega seotud sotsiaaltaristut toetavaid reforme ja investeeringuid

toetavad jõuliselt ka riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad, mis on täielikus kooskõlas

riigipõhiste soovitustega.

Uue programmiga AgoraEU toetatakse tugeva demokraatia alustalasid, sealhulgas

kultuuri, meediat ja kodanikuühiskonda. ELi kultuuri-, loome-, audiovisuaal- ja

meediasektor on ELi majanduse ja ühiskonna oluline tugisammas. Audiovisuaalsektor seisab

silmitsi tugeva konkurentsiga välismaalt ja probleemidega, mis on seotud platvormide

suurema rolliga. Uudistemeedia valdkonnas on meedia mitmekesisuse vähenemine ja

desinformatsioon muutumas ohuks Euroopa projektile ja demokraatiale. Euroopa seisab

silmitsi ka demokraatliku osalemise, võrdsuse ja kultuurilise mitmekesisusega seotud

väljakutsetega ning kunstilist vabadust ähvardavate ohtudega. Nende suundumuste

tasakaalustamisel on oluline roll Euroopa tasandi hästi kavandatud ja tugevdatud rahalisel

toetusel. Kultuuriline ja keeleline mitmekesisus, meie kultuuripärand ning ühised väärtused –

võrdsus ja demokraatia – määravad Euroopa identiteedi ning neid toetatakse ka järgmises

pikaajalises eelarves. Kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna toetamine programmi AgoraEU

raames tagab toetusesaajatele ühiste eeskirjade ja rahastamiskorra kaudu lihtsama

juurdepääsu.

Õigusprogramm aitab arendada tõhusat, kaasavat ja vastupanuvõimelist Euroopa

õigusruumi. Samuti toetab see õigusemõistmise digipööret ELi tasandil.

VII. Inimeste kaitsmine ning valmisoleku ja vastupanuvõime suurendamine

Uue pikaajalise ELi eelarvega pakutakse vahendeid kriisivalmiduse liidu ja Euroopa

sisejulgeoleku strateegia rakendamiseks.1314 Hiljutised katastroofid ja kriisid, sealhulgas

13 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele

ning Regioonide Komiteele ELi kriisivalmiduse strateegia kohta (JOIN(2025) 130 final). 14 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide

Komiteele „Euroopa sisejulgeoleku strateegia ProtectEU“ (COM(2025) 148 (final)).

20

pandeemia, sõda Ukrainas ja energiakriisid, ja paljud julgeolekuohud on näidanud ELi ja

liikmesriikide koordineeritud tegevuse lisaväärtust valmisoleku tugevdamisel ja meie

sisejulgeoleku kaitsmisel. ELi järgmise pikaajalise eelarvega tugevdatakse ELi ennetus-,

valmisoleku- ja reageerimissuutlikkust ning investeeritakse ohutusse ja turvalisse

Euroopasse.

Niinistö aruandes15 on toodud esile liidu ees seisvad arvukad ohud ja esitatud konkreetsed

soovitused selle kohta, kuidas ennetada ELi või mõnda selle liikmesriiki mõjutavaid suuri

kriise ja neile reageerida. Tulevases pikaajalises eelarves käsitletakse kõiki kriisiohje aspekte:

ennetamine, valmisolek, reageerimine ning ELi valmisolekuvahendite taastamine ja

ajakohastamine märkimisväärse rahalise toetusega ELi eelarvest.

Uus liidu elanikkonnakaitse mehhanism ning liidu toetus tervisealasteks

hädaolukordadeks valmisolekule ja neile reageerimisele kasutavad ära sünergiat ELi

elanikkonnakaitse ning tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile

reageerimise meetmete vahel. Mitmeaastase finantsraamistiku puhul, mis põhineb lõimitud

valmisoleku põhimõttel, teeb komisjon ettepaneku suurendada selle valdkonna rahastamist

viis korda – 10,7 miljardi euroni. Liidu elanikkonnakaitse mehhanism tagab

reageerimisvõime, sealhulgas varude arendamise ja säilitamise kõigis asjaomastes sektorites

ELi tasandil, täiendades riiklikke jõupingutusi. Oluliselt tugevdatud liidu elanikkonnakaitse

mehhanism koos tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimisega tagab

parema valdkondadevahelise koordineerimise ja kõrvaldab võimekuse puudujäägid

hädaolukordades, mis tulenevad näiteks kliimamuutustest, muutuvast julgeolekuolukorrast,

sealhulgas elutähtsa taristu puhul, ja muutuvast üleilmsest tervishoiuolukorrast.

Järgmise finantsraamistiku struktuuri on integreeritud lõimitud valmisoleku põhimõte.

Lisaks liidu elanikkonnakaitse mehhanismi pakutavale kesksele ELi võimekusele toetatakse

riiklike ja piirkondlike partnerluskavadega investeeringuid ja reforme, et tõhustada kriiside

ennetamist ja nendeks valmisolekut liikmesriikide ja piirkondade tasandil. ELi rahastust

toetatakse katastroofidele ja ootamatutele sündmustele reageerimist, et täiendada riiklikke

15 Niinistö, S. (2024), „Safer together – Strengthening Europe’s Civilian and Military Preparedness and

Readiness“ (Ühiselt turvalisem – Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamine).

21

rahaeraldisi või rahastada meetmeid otse ELi tasandil. Euroopa Konkurentsivõime Fond

suurendab ELi valmisolekut ja strateegilist autonoomiat peamistes sektorites, ka seoses

tehnoloogiate ja taristutega. Sellega toetatakse tööstusvõimekuse ja tipptasemel tehnoloogiate

arendamist (nt Copernicuse programmi, Galileo programmi ja IRIS² kriisitoetuse vahendid;

tervishoiualane innovatsioon ja tootmine), aidates sel moel tugevdada ELi vastupanuvõimet,

sealhulgas investeeringutega elutähtsa taristu kaitsesse. Instrument „Globaalne Euroopa“

pakub terviklikke vahendeid kolmandates riikides tegutsemiseks.

Julgeolek on kõigi meie vabaduste tugisammas. ELi liikmesriikide suutlikkus tagada oma

kodanikele julgeolek sõltub ühtsest Euroopa lähenemisviisist meie sisejulgeoleku kaitsmisele.

ELi uue pikaajalise eelarvega aidatakse Euroopal täita oma pikaaegset lubadust tagada rahu ja

stabiilsus. Euroopa sisejulgeoleku strateegias on sätestatud, et EL on pühendunud ohutuma ja

turvalisema Euroopa tagamisele kõigi kodanike jaoks.

Uus pikaajaline eelarve toetab pühendumist ohutumale ja turvalisemale Euroopale.

Selleks toetatakse elutähtsa taristu vastupidavust, võimaldatakse liikmesriikide

hädaabiteenistuste koostööd ELi sisejulgeolekut ähvardavatele ohtudele reageerimisel,

ajakohastatakse teabevahetus- ja koostöösüsteeme ning edendatakse ühist reageerimist

rasketele kuritegudele, sealhulgas terrorismile ja organiseeritud kuritegevusele. ELi uus

pikaajaline eelarve võimaldab ka tihendada koostööd kolmandate riikidega, et toetada

instrumendi „Globaalne Euroopa“ kaudu liidu sisejulgeolekut.

Liit toetab jätkuvalt tuumaohutust. See hõlmab rahvusvahelist koostööd tuumaohutuse

valdkonnas ning Leedu ja ELi enda tuumarajatiste dekomissioneerimist. Tuumarajatiste

dekomissioneerimine ELi toel Bulgaarias ja Slovakkias peaks lõppema 2027. aastaks. ELi

eelarvest toetatakse töötajate ja üldsuse tervise kaitset, tuumaohutust ja keskkonnaseisundi

halvenemise vältimist.

VIII. Tänapäevane ja tõhus avalik haldus Euroopas

Töötajate arvu vähendamine 5 % võrra aastatel 2013–2017, millele järgnes pikaajaline

stabiilse töötajate arvuga periood, on toonud kaasa halduskulude olulise kokkuhoiu,

kuid tekitanud ka märkimisväärse suutlikkuse puudujäägi komisjonis ja

talitluspidevusega seotud riske. Kiiresti arenev majanduslik ja ülemaailmne olukord on

tekitanud uusi poliitilisi vajadusi ning komisjonile on antud uusi algatusõigusi ja ülesandeid,

mis nõuavad lisavahendeid. Nende uute ülesannete täitmiseks peab komisjonil olema piisav

arv sobivate oskustega töötajaid. See tähendab ka seda, et komisjon peab suutma ligi

meelitada parimaid talente ja parandama oma töötajate geograafilist tasakaalu.

2021.–2027. aasta finantsraamistiku muutmise16 ajal hindas komisjon kõigi ELi

institutsioonide vajadusi, mis tulenevad uutest ülesannetest, ning vajadust

küberturvalisuse alaste eksperditeadmiste järele. Pärast mitmeaastase finantsraamistiku

muutmisettepaneku esitamist on vastu võetud täiendavaid seadusandlikke algatusi, ilma et

oleks suurendatud töötajate arvu. Ka teised ELi institutsioonid on seisnud silmitsi uute

probleemidega, eelkõige seoses turvalisuse, tehisintellekti ja uute õiguslike kohustustega, mis

16 SWD(2023) 336 final.

22

on nende suutlikkuse proovile pannud. Märkimisväärne puudujääk valitseb ka

küberturvalisuse valdkonnas, arvestades rünnete arvu ja tõsiduse suurenemist.

Seepärast tehakse ettepanek näha kooskõlas seadusandlike ettepanekutega ette töötajate

arvu suurendamine 2 500 ametikoha võrra halduskulude rubriigis uue perioodi esimese

kolme aasta jooksul, et katta kindlakstehtud vajadusi ja olla valmis võimalikeks

arenguteks kuni 2027. aastani. Kui töötajate arvu järgmise perioodi esimestel aastatel järk-

järgult suurendataks, oleksid komisjonil vajalikud ressursid, et tagada praeguste programmide

nõuetekohane rakendamine ja lõpetamine, kiirendada uue põlvkonna programmide

käivitamist ja valmistada liit ette tulevasteks laienemisteks. Tulevikku vaadates peaks

kavandatud lihtsustamine ja programmide arvu vähendamine suurendama tõhusust, mis aitab

arvesse võtta järgmise pikaajalise eelarve raames tekkida võivaid uusi ülesandeid. Koos

komisjoni ülesehituse ja tegevuse põhjaliku läbivaatamisega peaks see viima olukorrani, kus

institutsioon suudab lahendada tulevasi probleeme parima võimaliku personalistruktuuri ja

paindliku tegutsemisega.

Töötasudega mitteseotud kulude puhul on järgmise finantsraamistiku jooksul võimalik

säilitada iga-aastane 2 % suurune kasv, tingimusel et lähtepunktis võetakse arvesse

tegelikke vajadusi. Mitmed institutsioonid kavandavad lähiaastatel suuri ehitustöid. Vaja on

asjakohaseid investeeringuid infotehnoloogiasse, sealhulgas küberturvalisusse, mis

lõppkokkuvõttes aitab tulevasi kulusid ratsionaliseerida. Ning lõpetuseks peab Euroopa

välisteenistusel olema võimalik tagada delegatsioonide julgeolek. Järgmises pikaajalises

eelarves tuleb arvesse võtta hinnamuutuste ebakindlust, mis mõjutab eelkõige püsikulusid ja

muid juriidilisi kohustusi (vt 3. jagu).

3. PAINDLIKUM ELi EELARVE

ELi järgmine pikaajaline eelarve on paindlikum, see ühendab stabiilsuse ja

prognoositavuse struktuursema suutlikkusega kohaneda muutuvate vajaduste ja

prioriteetidega. ELi järgmine pikaajaline eelarve peab sobima mitte ainult 1. jaanuaril

2028, vaid kogu selle täitmise ajal kuni 2034. aastani ja pärast seda: see peab olema

tulevikukindel.

Järgmise pikaajalise eelarve puhul on määrava tähtsusega paindlikkus. Paindlikkus on

keskse tähtsusega selle tagamiseks, et ELi eelarve oleks tulevikukindel, reageerimisvõimeline

ja asjakohane kogu selle kestuse jooksul. Järgmine pikaajaline eelarve vajab paremat

tasakaalu investeeringute prognoositavuse ja paindlikkuse vahel, et kohandada kulutuste

fookust ning reageerida ootamatutele vajadustele ja kriisidele. Prognoositavus tagatakse alati

selliste investeeringute puhul nagu suured energia- ja transpordiinvesteeringud ning

investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni, mis nõuavad toetusesaajatelt,

projektiarendajatelt ja korraldusasutustelt pikaajalist planeerimist. Samal ajal lihtsustab

rubriikide ja programmide arvu vähendamine ette ära planeerimata ressursside

ümberpaigutamist programmide sees ja vahel. Suurenevad võimalused vahendite

ülekandmiseks ELi eelarveprogrammide tegevussuundade või harude vahel. Lisaks

tugevdatakse spetsiaalseid paindlikkusvahendeid ja -instrumente.

23

Järgmisel finantsraamistikul on lihtsam struktuur, milles on vähem programme, rohkem

programmiväliseid summasid ning mehhanisme ja sisseehitatud reserve, mis võimaldavad

muutuvatele vajadustele paremini, kiiremini ja vähem häirivalt reageerida. Ümberpaigutamist

programmide sees ja vahel hõlbustatakse eelarvesisese jäikuse vähendamisega, säilitades

samal ajal stabiilsed tingimused pikaajalisteks investeeringuteks. Katastroofidele reageerimist

tõhustatakse, integreerides praegused vahendid finantsraamistiku ülemmääradesse ja

programmidesse reservide ja puhvrite kujul ning luues lihtsustatud menetlused rahaliste

vahendite ümbersuunamiseks. Erivahendeid, mis ületavad ülemmäärasid, ratsionaliseeritakse,

ning paindlikkusinstrumendi kaudu toetatakse uusi või ootamatuid vajadusi, kui muud

paindlikkusmeetmed ei ole kättesaadavad. Paindlikkusinstrument sisaldab lisaks kindlale

aastasele summale summasid, mis on võrdsed eelmisel aastal vabastatud kulukohustustega

ning eelmisel aastal eelarvesse kantud netotrahvidega17.

Viimased aastad on samuti näidanud, et tõsiste kriiside, raskuste ja ohtude sagedus,

tõsidus ja ulatus on suurenenud. Praeguse eelarvestruktuuri jäikus on piiranud liidu

reageerimist sellistele kriisidele. See on toonud esile selle, kui oluline on tagada, et liidul

oleksid paindlikud ja asjakohased vahendid kriisidele reageerimiseks.

Luuakse uus erakorraline ja ajutine mehhanism, et reageerida liitu või selle liikmesriike

mõjutavate ränkade kriiside või raskuste või nende tõsise ohu tagajärgedele. Selle

erakorralise kriisivahendiga antakse liikmesriikidele üksnes tulevase pikaajalise eelarve

perioodiks laene, mis on tagatud ELi võetud laenudega, kui peaks tekkima tõsine kriis.

Kõnealuse erakorralise ja sihipärase kriisidele reageerimise vahendi kasutuselevõtmise

otsustab nõukogu pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ning võttes arvesse kriisi

eripära ja vajadusi. Nõukogu annab komisjonile loa võtta vastavalt vajadusele ja sõltuvalt

asjaoludest kapitaliturgudelt liikmesriikidele antavate laenude summa ulatuses laenu.

Järgmine pikaajaline eelarve peab olema valmis suure kriisi korral kiiresti ja tõhusalt

reageerima. Kriisidele reageerimise vahendi rakendamine tagab institutsioonilise tasakaalu,

sealhulgas Euroopa Parlamendi nõuetekohase ja piisava kaasamise kaudu.

Uus poliitiline juhtimismehhanism tagab paindlike vahendite eraldamisel tugeva

institutsioonidevahelise juhtimise. Paindlikkust toetavad tugev juhtimine ja läbipaistev

protsess, kus Euroopa Parlament ja nõukogu suunavad ELi programmide

investeerimisprioriteete. Kuna eelarve on paindlikum, peavad Euroopa institutsioonid

17 Komisjon teeb õigeaegselt ettepaneku finantsmääruse muutmiseks, et pikendada selle artikli 48 lõikes 2

sätestatud negatiivse tulu käsitlemist pärast 2027. aastat.

24

määrama kindlaks peamised rahastatavad prioriteedid, mis on seejärel iga-aastase

eelarvemenetluse aluseks. Juhtimismehhanism hoiab ELi eelarve tihedamalt kooskõlas liidu

prioriteetidega ja võimaldab paindlikumalt reageerida kiiresti muutuvale reaalsusele. Seda

toetab integreeritud strateegiaaruanne, mis tugineb olemasolevatele valdkondlikele

protsessidele ja aruannetele, nagu Euroopa poolaasta, uus konkurentsivõime koordineerimise

töövahend, energialiidu olukorda käsitlev aruanne, riiklikud energia- ja kliimakavad,

keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine ning ühtse turu ja konkurentsivõime aruanne.

Aruandes määratakse peamiste poliitikavaldkondade kaupa kindlaks ELi tasandi prioriteedid,

mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peavad läbi arutama ja heaks kiitma.

Eelarve suutlikkus ei tohiks sõltuda ootamatutest inflatsioonišokkidest. Viimastel aastatel

on ELi eelarve ostujõudu oluliselt mõjutanud kiire inflatsioon18. See on toonud kaasa

piirkondlike omavalitsuste, põllumajandustootjate või teadlaste eelarve vähenemise. Järgmise

pikaajalise eelarve puhul teeb komisjon ettepaneku, et ülemmäärad põhineksid jätkuvalt

kindlaksmääratud 2 % deflaatoril, kui ELi inflatsioon jääb vahemikku 1–3 %. Kui tegelik

inflatsioon on alla 1 % või üle 3 %, tehakse kohandus tegeliku inflatsiooni alusel, tagades, et

see ei mõjuta põhjendamatult ELi eelarve suutlikkust.

Kuigi paindlikkus võimaldab kohaneda muutuvate oludega, on toetusesaajate ja

liikmesriikide finantsplaneerimise jaoks vajalik prognoositavus. Komisjoni ettepanekute

mitmed aspektid parandavad prognoositavust järgmise pikaajalise eelarve raames, alustades

ülemmäärasid ületavate rahastamisvahendite vähendamisest ja ratsionaliseerimisest.

Taasterahastu „NextGenerationEU“ tagasimaksed on prognoositavamad kui praegusel

perioodil, kuna uusi netovõlakirju ei emiteerita. Refinantseerimistehingutest tulenev ülejäänud

volatiilsus kaetakse täielikult taasterahastu „NextGenerationEU“ tagasimaksete

kindlaksmääratud iga-aastase rahastamispaketiga, mis hõlmab nii intressi kui ka põhisummat.

18 Seda rõhutas Euroopa Kontrollikoda oma 2022. aasta aruannetes ELi 2022. aasta eelarve täitmise ning 9., 10.

ja 11. Euroopa Arengufondist (EAF) eelarveaastal 2022 rahastatud tegevuste kohta.

25

4. LIHTSAM JA MÕJUKAM ELi EELARVE

ELi eelarve koostamisel peetakse eelkõige silmas vahendite lõppsaajaid. ELi rahalistele

vahenditele juurdepääsu eeskirjade ja protsesside lihtsustamine ja ühtlustamine vähendab ELi

vahendite saajate ja toetusesaajate, eelkõige väikeettevõtjate koormust. Lihtsustatud

eeskirjade ja auditikorra puhul saavad projektiarendajad keskenduda tulemuste saavutamisele.

Toetusesaajate juurdepääs ELi rahalistele vahenditele muutub lihtsamaks. Tuginedes

rahastamis- ja hankeportaali ning STEPi portaali kogemustele, koondatakse ühte portaali

teave rahastamisvõimaluste kohta. See pakub ELi projektiarendajatele ühtse juurdepääsu

teabele. Ühtlustatakse nõustamis- ja ettevõtlusalaseid tugiteenuseid. See vähendab aega, mis

kulub rahastamisvõimaluste kohta asjakohase teabe leidmiseks.

Järgmisel finantsraamistikul on lihtsam ülesehitus ja vähem programme, mis vähendab

halduskoormust. See vähendab kattuvusi, maksimeerib koostoimet ja mastaabisäästu ning

suurendab eelarve selgust nii kodanike kui ka sidusrühmade jaoks. Lisaks vähendab

halduskoormust stabiilsete õigusraamistike loomine eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise

raames. Riiklike ja piirkondlike partnerluskavadega saavutame programmidokumentide

märkimisväärse vähenemise võrreldes praeguse olukorraga, kus paljude eri fondide jaoks

tuleb koostada arvukalt kavasid ja tööprogramme. See vähendab riiklike ja piirkondlike

haldusasutuste koormust.

Mõju suurendamiseks toetub ELi uus pikaajaline eelarve suures osas tulemuspõhisele

rahastamisele. See suunab tähelepanu peamisele: selle tagamisele, et investeeringud annavad

soovitud tulemusi. Tulemuspõhise rahastamisega, mille puhul saab raha välja maksta

vaheetappide lõpuleviimiseks, tagatakse, et ELi rahalised vahendid jõuavad kiiremini

reaalmajandusse. Lihtsustatud kuluvõimaluste ja kuludega sidumata rahastamise laiem

kasutamine vähendab märkimisväärselt vahendite saajate aruandluskohustust, kuna

keskendutakse pigem projektide tulemuste kui kulude kontrollimisele.

Rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste laiem kasutamine suurendab

finantsvõimendust ja võimaldab ELi eelarvel mängida suuremat rolli erainvesteeringute

riskide vähendamisel ja institutsionaalsete investorite poolse rahastamise võimaldamisel.

Erasektori partnerid ja erasektori investeeringud on paljude poliitikavaldkondade ja

programmide puhul üha olulisemad. Seetõttu muutuvad eelarvelised tagatised,

rahastamisvahendid ja segarahastamistoimingud (tagasimakstava toetuse ja toetuskomponendi

kombineerimine) rahastamisvahendite lahutamatuks osaks, et toetada selliseid tooteid nagu

riskikapitalilaenud, laenud ja omakapitaliinvesteeringud.

Rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste suurema kasutamisega kaasneb

lihtsustatud juhtimine. Ühtlustatud tehnilised eeskirjad nii sise- kui ka välisprogrammide

jaoks edendavad eelarve sidusust ja vähendavad rakenduspartnerite halduskoormust. Euroopa

Konkurentsivõime Fondi raames luuakse ühtne eelarvetagatis sisepoliitika jaoks, kuid see on

kättesaadav ka teistele programmidele. Sellega kaasneb eraldi tagatis välispoliitika jaoks, mis

kehtestatakse instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames. Avatud struktuur, mis võimaldab

koostööd mitmesuguste rahvusvaheliste finantsasutustega, nagu Euroopa Investeerimispank,

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, riiklikud tugipangad ja arengut rahastavad

asutused, jääb ELi pikaajalise eelarve oluliseks tunnusjooneks.

ELi järgmise pikaajalise eelarve mõju suurendab veelgi strateegiliste laenude andmine

liikmesriikidele ja instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames ka kolmandatele riikidele,

26

mis võimendab veelgi ELi finantsstruktuuri. See suurendab ELi eelarve mõju, tuues kaasa

täiendavaid rahalisi vahendeid ELi poliitiliste eesmärkide toetamiseks edasilaenamise kaudu

ning lahendades samal ajal riigipõhiseid probleeme. Selline lisatoetus tehakse liikmesriikidele

kättesaadavaks nende esialgse kava koostamisel, et neil oleks juurdepääs rahastamisele, mis

vastab nende vajadustele ja ambitsioonidele.

Suurem kooskõla ELi ja riiklike investeerimisprioriteetide vahel suurendab rahastamise

mõju ja tulemuslikkust. Tulevased riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad aitavad ELil,

liikmesriikidel ja piirkondadel ühtlustada oma investeerimis- ja reformiprioriteete. Nendes

partnerlustes on ühendatud ELi ja riiklik kaasrahastamine, et rahastada algatusi, mis teenivad

ELi prioriteete ning vastavad samal ajal kohalikele vajadustele.

Tõhustatud tulemusraamistik toetab ELi poliitiliste prioriteetide saavutamist ja

parandab läbipaistvust. Sellega tagatakse, et horisontaalseid prioriteete kohaldatakse kogu

ELi eelarves järjepidevalt, sealhulgas kliima ja elurikkuse, olulise kahju ärahoidmise

põhimõtte, sotsiaalpoliitika ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.

Üldine kliima- ja keskkonnakulutuste eesmärk, milleks on vähemalt 35 %

kogueelarvest, aitab suunata toetust Euroopa roheleppe eesmärkide saavutamisele.

Tulemusraamistikuga nähakse ette ka ühtsed ja proportsionaalsed eeskirjad põhimõtte „ei

kahjusta oluliselt“ rakendamiseks kõigis ELi programmides.

Tulemusraamistik kujutab endast olulist lihtsustamist, sest sellega vähendatakse

järelevalve ja aruandlusega seotud halduskoormust. Kõigi asjaomaste programmide suhtes

kohaldatakse ühtset kulude ja tulemuste järelevalve süsteemi, mis võimaldab saada põhjaliku

ülevaate sellest, kuhu ELi vahendeid eraldatakse ja mis tulemusi need annavad. Raamistikuga

asendatakse enam kui 5 000 näitajat ligikaudu 900st väljund- ja tulemusnäitajast koosneva

ühtlustatud kogumiga, koondatakse 32 programmipõhist aruannet üheks iga-aastaseks haldus-

ja tulemusaruandeks ning ühendatakse rohkem kui 30 eelarve kohta teavet pakkuvat

veebiportaali üheks kasutajasõbralikuks kontaktpunktiks („Ühtne portaal“). Nõnda

vähendatakse toetusesaajate koormust ja parandatakse üldsuse juurdepääsu eelarveteabele.

Kooskõlas Euroopa Kontrollikoja soovitustega tagab see, et ELi eelarve tulemuslikkust ja

tõhusust on võimalik järjepidevalt hinnata19.

5. ÕIGUSRIIK, PÕHIÕIGUSED JA LIIDU FINANTSHUVIDE KAITSE

Õigusriigi põhimõtte järgimine on kõigi vahendite saamise vältimatu eeltingimus. On

oluline, et ELi kulutustel oleksid õigusriigi põhimõtte järgimist kindlustavad tugevad

kaitsemeetmed, et tagada ELi finantshuvide kaitse. Samal ajal näitavad kogemused praeguste

rahastamisvahenditega, et ELi rahaline toetus õigusriiki tugevdavatele investeeringutele ja

reformidele võib pakkuda tõelist lisaväärtust. Riiklike ja piirkondlike partnerluskavadega

tagatakse tugev seos õigusriigi olukorda käsitlevas aastaaruandes esitatud soovituste ning

sellistele sihipärastele reformidele ja meetmetele antava toetuse vahel, mis suurendavad

institutsioonilist ja kodanikuühiskonna suutlikkust õigusriigi põhimõtte järgimisel. Õigusriigi

reformidele antava rahalise toetuse kombineerimine kaitsemeetmete ja tingimuste range

19 Kontrollikoja ülevaade 03/2025 „Võimalused 2027. aasta järgseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks“.

27

kohaldamisega tagab, et ELi eelarve on kaitstud ja seda kasutatakse demokraatial,

õigusriiklusel ja põhiõigustel põhineva liidu eesmärkide saavutamiseks.

Riiklike ja piirkondlike partnerluste jaoks on vaja, et liikmesriigid järgiksid õigusriigi

põhimõtteid ja põhiõiguste hartat. Tuginedes ühissätete määruse ning taaste- ja

vastupidavusrahastu omadustele, võimaldab see rahal liikuda, kui õigusriigi põhimõtete ja

põhiõiguste harta järgimise põhitingimused on täidetud. Nagu praegu taasterahastu

„NextGenerationEU“ puhul, peaks ka järgmises finantsraamistikus olema võimalus

blokeerida maksed, kui esineb süsteemseid puudusi õigusriigi toimimises, näiteks peatades

haridusasutuste rahastamise, kui on probleeme akadeemilise vabadusega seotud põhiõigusega.

ELi eelarvest toetatakse ka reforme, mis tugevdavad õigusriiki liikmesriikides kooskõlas

õigusriigi olukorda käsitlevas aastaaruandes esitatud soovitustega. See annab kõigile

liikmesriikidele positiivse stiimuli tugevdada oma suutlikkust järgida õigusriigi põhimõtet,

säilitades ja arendades edasi avatud, õigustel põhinevat, demokraatlikku, võrdõiguslikku ja

kaasavat ühiskonda, ning edendada ja toetada õigusriigi põhimõtet kohtusüsteemide,

korruptsioonivastaste raamistike, meedia mitmekesisuse ning tõhusa kontrolli- ja

tasakaalustussüsteemi tugevdamise ning avaliku halduse ja institutsioonilise suutlikkuse

tõhustamise kaudu.

Finantsmäärusega tagatakse liidu finantshuvide kaitse ja nõutakse, et liikmesriigid

tagaksid põhiõiguste harta järgimise ja austaksid ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu

väärtusi, mis on eelarve täitmisel asjakohased. Lisaks kaitseb õigusriigi tingimuslikkuse

määrus, mis ei ole ajaliselt piiratud, jätkuvalt ELi eelarvet õigusriigi põhimõtete rikkumise

eest. See on meie viimane kaitsemeede, mida kohaldatakse kõigi ELi programmide suhtes.

Suurendatakse ELi eelarvest toetuse saajaid käsitleva teabe läbipaistvust. Alates 2028.

aastast avaldatakse teave ELi vahendite saajate kohta keskses andmebaasis komisjoni

veebisaidil. Selleks et kaitsta ELi eelarvet, eelkõige väärkasutuse eest, mille eesmärk on

propageerida radikaalseid/äärmuslikke seisukohti liikmesriikides, on komisjon valmis

kaaluma uusi protsesse või meetmeid, mille abil teha ELi rahaliste vahendite saajatele

põhjalik riskipõhine kontroll, tegemaks kindlaks julgeolekuriskid ja ELi väärtustega

kokkusobimatuse. Kooskõlas 2024. aastal muudetud finantsmäärusega on ELi rahastamisest

ilmajätmise uue põhjusena lisatud süüdimõistmine diskrimineerimisele, vaenule või

vägivallale õhutamise eest, ning seda hakatakse põhjalikult kohaldama. Varajase avastamise ja

menetlusest kõrvalejätmise süsteemi, mis kaitseb ELi eelarvet pettuste ja õigusnormide

rikkumiste eest, laiendatakse fondidele, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames.

ELi eelarve peab tuginema usaldusväärsele auditi- ja kontrollistrateegiale, sealhulgas

komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja tihedale koostööle, tagamaks, et ELi vahendeid

kasutatakse kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega. Riiklike ja piirkondlike partnerluste puhul

tugineb komisjon liikmesriikide tehtud kontrollidele ja täiendab neid oma kontrollidega,

milles keskendutakse süsteemidele, mille liikmesriigid on kehtestanud ELi finantshuvide

range kaitse tagamiseks. Samuti kombineeritakse selles maksete seaduslikkuse ja korrektsuse

eel- ja järelkontrolle, st eesmärkide ja sihtide rahuldavat täitmist, alustades liikmesriikide

esitatud kavade analüüsist ning kontrollides seejärel esitatud maksetaotlusi ja viies läbi

järelauditeid.

Pettustevastase võitluse struktuuri käimasolev läbivaatamine tagab, et kõik asjaosalised,

sealhulgas OLAF, Euroopa Prokuratuur ja Europol, teevad tihedamat koostööd, et võidelda

ELi eelarvet mõjutavate õigusnormide rikkumiste, pettuse ja korruptsiooni vastu See põhjalik

28

läbivaatamine, millesse on kaasatud kõik asjaomased osalejad ELi pettustevastase võitluse

struktuuris, loob rohkem sünergiat ja tõhusust, vältides dubleerimist pettusevastase võitluse

igas etapis: pettuste ennetamine, avastamine, uurimine ja kõrvaldamine ning asjaomaste

summade, sealhulgas ELi eelarvega seotud summade sissenõudmine.

6. AMBITSIOONIKAS ELi EELARVE, MIDA RAHASTATAKSE

AJAKOHASTEST TULUDEST

ELi eelarve finantssuutlikkus peab olema vastavuses liidu ambitsioonidega. Liidu

mitmed siseprobleemid ning suurenenud geopoliitiline ebakindlus ja tihedam konkurents

tähendab, et ELil peab olema piisav eelarve, et saavutada parimaid tulemusi käesolevas

teatises kirjeldatud prioriteetsetes valdkondades. Samas tuleb arvestada kohustusi seoses

taasterahastu „NextGenerationEU“ laenude tagasimaksmisega alates 2028. aastast.

Komisjon teeb ettepaneku ELi pikaajalise eelarve kohta summas 1,98 triljonit eurot, mis

vastab 1,26 %-le ELi kogurahvatulust. Eelarve kulu- ja tulupool on ühe mündi kaks

külge. Kiireloomulised probleemid koos rangete finantspiirangutega annavad nüüd ainulaadse

võimaluse eelarve kulu- ja tulupoolt ajakohastada, mida on hädasti vaja.

Selleks et toetada ambitsioonikamat mitmeaastast finantsraamistikku, mis vastab

tulemuslikult liidu strateegilistele prioriteetidele, ja tagada taasterahastu

„NextGenerationEU“ tagasimaksed, on otsustava tähtsusega uued omavahendid. Vaja on

ühiseid rahalisi jõupingutusi, mida ei saa katta üksnes liikmesriikide osamaksudega. Uute

omavahendite kasutuselevõtt vähendab liikmesriikide koormust ja tagab ELi ühise poliitika

kestliku rahastamise, hoides samas liikmesriikide osamaksud üldiselt stabiilsena. ELi eelarve

peab looma Euroopa lisaväärtust kõigi jaoks, kuid nõuab ka ühiste prioriteetide ühist

rahastamist.

Seepärast teeb komisjon uue pikaajalise eelarve ettepaneku osana ettepaneku võtta

vastu uus omavahendite otsus. Kõnealuse ettepanekuga ajakohastatakse ja

mitmekesistatakse ELi eelarve tuluallikaid. Samal ajal teeb komisjon ettepaneku suurendada

omavahendite ülemmäära maksete puhul 1,75 %-le EL 27 kogurahvatulust, et võtta arvesse

suuremaid rahastamisvajadusi ja tagada eelarves piisav varu, et liit saaks igal juhul täita oma

finantskohustusi.

Institutsioonidevahelise kokkuleppega on püütud pidada läbirääkimisi uute

omavahendite üle pärast 2020. aastat. Need läbirääkimised on jäänud soiku.

Läbirääkimistele uue hoo andmiseks on komisjon läbi vaadanud kogu ELi eelarve tulude

poole. See hõlmab uute omavahendite kategooriate kehtestamist ja olemasolevatesse

omavahenditesse sihipäraste kohanduste tegemist. ELi eelarve rahastamist saab suurendada ka

muude tuluallikate kasutuselevõtuga. Kavandatud pakett on kooskõlas ELi poliitiliste

prioriteetidega ja põhineb kehtivatel õigusaktidel või omavahendite otsusel ning seda saab

rakendada mõistliku halduskoormusega.

Uued omavahendid ELi prioriteetide rahastamiseks

Heitkogustega kauplemise süsteemil põhinev omavahend on tihedalt seotud liidu

kliimaeesmärkidega ja sellel on suur tulupotentsiaal. Võimalikul heitkogustega

kauplemise süsteemi omavahendil on ainulaadsed eelised kohese kättesaadavuse ja piisava

29

ulatuse poolest. Kuigi 30 % tuludest läheks ELi eelarvesse, laekuks suurem osa

saastekvootide enampakkumisest saadavast tulust jätkuvalt liikmesriikide eelarvesse.

Süsiniku piirimeetme omavahendit võib käsitada heitkogustega kauplemise süsteemi

välismõõtmena ning seetõttu on sellega seotud omavahend jätkuvalt paketi lahutamatu

osa. Süsiniku piirimeetmega tagatakse, et ELi suunatud impordi suhtes kohaldatav impordi

süsnikuhind on samaväärne liidusisese toodangu süsinikuhinnaga.

Uus omavahend, mis põhineb kogumata elektroonikaromude kogusel, annaks

positiivseid keskkonnatulemusi, toetades samas liidu strateegilist autonoomiat kriitiliste

toormete valdkonnas. Elektri- ja elektroonikaseadmete romud ehk elektroonikaromud on üks

kiiremini kasvavaid jäätmevooge. Kuna elektroonikaromud sisaldavad olulisi kriitilisi

toormeid, on ringlussevõtul ja korduskasutusel tähtis roll välismaistest tarnijatest sõltuvuse

vähendamisel. Kuigi ringlussevõtu valdkonnas on tehtud märkimisväärseid edusamme, jääb

kogumismäär liidu eesmärkidest oluliselt allapoole. Riiklik osalus, mis põhineb liikmesriikide

esitatud andmetel kogumata jäätmete kohta, stimuleerib jäätmete vähendamist ja soodustab

liigiti kogumist.

Kavandatava Euroopa ettevõtluse omavahendi raames panustavad ettevõtjad ELi

eelarve rahastamisse. Mitme ELi rahastamisprogrammiga toetatakse ettevõtete

ajakohastamist, uuendamist ja laiendamist. ELi uus pikaajaline eelarve suurendab

konkurentsivõimet ja majanduskasvu ning parandab ettevõtluskeskkonda eelkõige Euroopa

Konkurentsivõime Fondi kaudu tehtavate pikaajaliste investeeringute abil. Kõnealune

omavahend ei kehti põhimõtteliselt VKEde suhtes.

Tubakaaktsiisi omavahend toetaks ELi tervishoiupoliitika eesmärke ja teeniks samas

ELi eelarvesse tulu. Liidus kehtivad erinevad maksustamissüsteemid avaldavad negatiivset

mõju liikmesriikide strateegiale vähendada tubakatoodete tarbimist maksustamise kaudu.

Tubakaaktsiisi omavahendi ettepanek täiendab tubakaaktsiisi direktiivi eelseisvat

uuestisõnastamist, mille eesmärk on kohandada ELi miinimumaktsiise ja teatavaid

traditsiooniliste tubakatoodete kategooriaid, tagades ühtsel turul võrdsed tingimused.

Olemasolevate omavahendite kohandamine

Tehakse ettepanek olemasolevate omavahendite sihipäraseks kohandamiseks, et

säilitada ELi eelarve tulubaas. Traditsioonilisi omavahendeid, mis koosnevad peamiselt

tollimaksudest, koguvad liidu nimel liikmesriigid. Lisaks tehakse ettepanek suurendada

praeguse finantsraamistiku kohaldamise alguses kehtestatud ringlusse võtmata

plastpakendijäätmetel põhineva omavahendi ühtset sissenõudmismäära, et võtta arvesse

inflatsiooni arengut.

Muud tulud

ELi eelarvet saab rahastada ka muudest tuludest. Muud tulud täiendavad omavahendeid.

Need suunatakse otse ELi eelarvesse ja need vähendavad survet liikmesriikide osamaksudele.

Muu lisatulu saadakse näiteks kehtiva ETIASe tasu suurendamisest, et viia see kooskõlla

teistes jurisdiktsioonides kohaldatava tasuga. Komisjon jätkab ka tööd selle nimel, et

kehtestada uued tasud seoses liidu poliitikaga.

30

7. KOKKUVÕTE

Läbirääkimised mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle annavad liidule

võimaluse kinnitada ühiseid püüdlusi ja anda liidule vahendid oma ühiste eesmärkide

saavutamiseks.

Komisjon teeb ettepaneku ambitsioonika, paindliku ja tulevikku suunatud ELi

pikaajalise eelarve kohta. See tugineb praeguse raamistiku tugevatele külgedele ja

aluspõhimõtetele, muutes selle samas lihtsamaks, paindlikumaks ja mõjukamaks. Kuna liidul

on suured ootused saavutada oma eesmärgid ja täita taasterahastu „NextGenerationEU“

raames võetud finantskohustused, siis järkjärgulistest muudatustest ei piisa, et seda keerukat

ülesannet lahendada. Seepärast tuleb asju teha teisiti ja tagada, et iga euro aitab Euroopat

edasi arendada.

Tugev juhtimine, läbipaistvus ja tugev poliitiline järelevalve on nende ettepanekute iga

osa puhul määrava tähtsusega. Komisjon teeb tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja

nõukoguga, et saavutada ambitsioonikas, tasakaalustatud ja õigeaegne kokkulepe järgmise

mitmeaastase finantsraamistiku ja valdkondlike programmide kohta. Eelarvepädeva

institutsioonina aitavad Euroopa Parlament ja nõukogu juhtida pikaajalist eelarvet, tagades

selle täieliku kooskõla meie ühiste prioriteetidega kogu selle kehtivusajal.

Sõltumatum Euroopa peab olema valmis ise oma tulevikku kujundama. Liit ei saa oma

huvide ja väärtuste kaitsmisel tugineda üksnes teistele. See tähendab, et peame kasutama

kõiki olemasolevaid vahendeid oma ühise tegevuskava rakendamiseks ja ambitsioonide

elluviimiseks. Tänu ELi eelarvele saab kaasata investeeringuid ja viia ellu reforme, mis on

liidu tulevase heaolu, ühtekuuluvuse, julgeoleku ja kestlikkuse seisukohast keskse tähtsusega.

Selle teostamiseks on nüüd vaja teha koostööd.

31

Lisa. 2028.–2034. aasta mitmeaastane finantsraamistik – tabelid

Nominaalsummad jooksevhindades, miljonites eurodes 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 Kokku

2028–2034

163 088 160 860 158 053 155 565 152 274 140 140 132 240 1 062 220

Riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad, millest: 135 571 133 134 130 130 127 411 123 879 111 535 103 415 865 075 Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) sissetulekutoetus ja kalandus 42 003 41 994 41 985 41 976 41 965 41 908 41 870 293 701

Ränne ja piirihaldus 5 847 5 633 5 407 5 170 4 922 3 945 3 291 34 215

Majanduslik , sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, sh kalandus,

maakogukonnad ja turism 75 768 73 334 70 769 68 074 65 240 53 715 46 065 452 965

p.m. k liimameetmete sotsiaalfond 10 500 10 300 10 100 9 800 9 400 - - 50 100

Interreg - 1 753 1 782 1 810 1 840 1 524 1 555 10 264

ELi rahastu - liidu meetmed 10 512 8 951 8 690 8 852 8 353 8 853 9 012 63 223

Unity Safety Net/ põllumajandusreserv 900 900 900 900 901 900 900 6 301

Euroopa Liidu Solidaarsusfond 2 706 2 760 2 815 2 872 2 929 2 988 3 047 20 117

HOME temaatiline rahastu 3 401 3 469 3 539 3 609 3 682 3 755 3 830 25 285

Muud (linnad, tööhõive ja sotsiaalne innovatsion...) 3 505 1 822 1 436 1 471 841 1 210 1 235 11 520

ELi rahastu - reserv 1 172 1 195 1 219 1 243 1 268 1 294 1 319 8 710

Toetus Küprose türgi kogukonnale 58 63 61 62 64 64 66 438

Detsentraliseeritud asutused, millest: 2 677 2 866 3 048 3 261 3 483 3 676 3 877 22 888 Frontex 1 309 1 421 1 561 1 694 1 827 1 963 2 113 11 888

Europol 320 361 395 430 464 498 531 2 999

NGEU võla tagasimaksmine 24 000 24 000 24 000 24 000 24 000 24 000 24 000 168 000

Varu 782 798 814 831 847 864 881 5 817

Konkurentsivõime, jõukus ja julgeolek 66 875 81 300 83 176 87 312 88 611 90 706 91 614 589 594

Euroopa Konkurentsivõime Fond 42 703 56 663 58 374 70 978 72 286 74 158 75 346 450 508

Euroopa Konkurentsivõime Fond (v.a innovatsioonifond) 42 653 56 613 58 324 61 925 62 343 63 498 63 945 409 301

Programm „Euroopa horisont“ 16 243 25 183 26 265 26 891 26 607 27 048 26 765 175 002

Üleminek puhtale energiale ja tööstuse süsinikuheite vähendamine 3 004 3 566 3 636 12 971 13 940 14 737 15 560 67 416

MFFi komponent 2 954 3 516 3 586 3 919 3 997 4 077 4 159 26 210

p.m. innovatsioonifond 50 50 50 9 052 9 943 10 660 11 401 41 206

Vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ning kosmos 14 733 17 534 17 884 19 544 19 935 20 334 20 741 130 704

Digitaalne juhtpositsioon 6 176 7 350 7 497 8 194 8 358 8 525 8 695 54 793

Tervis, biotehnoloogia, põllu- ja biomajandus 2 547 3 031 3 092 3 378 3 446 3 515 3 585 22 593

Miinimumsumma Euroopa Konkurentsivõime Fond, InvestEU rahastamisvahend &

nõustamisteenused, soovituslik toetus rahastamispaketist

(osa kogu Euroopa Konkurentsivõime Fondist)

1 143 1 643 1 642 1 643 1 643 1 643 1 643 11 000

Erasmus+ 5 261 5 440 5 625 5 819 6 019 6 224 6 439 40 827

Euroopa ühendamise rahastu 10 906 11 290 11 342 11 569 11 982 12 045 12 294 81 428 Euroopa ühendamise rahastu (CEF) - transport, millest: 7 124 7 354 7 246 7 308 7 550 7 434 7 499 51 515

Sõjaväeline liikuvus 2 842 2 899 2 609 2 483 2 533 2 214 2 071 17 651

Euroopa ühendamise rahastu (CEF) - energia 3 782 3 936 4 096 4 261 4 432 4 610 4 795 29 912

Liidu elanikkonnakaitse mehhanism + (UCPM+) 1 316 1 437 1 477 1 535 1 569 1 644 1 697 10 675

AgoraEU 1 099 1 139 1 180 1 223 1 268 1 313 1 360 8 582 Programm „Loov Euroopa“ - kultuur 230 238 247 256 265 275 285 1 796

Media+ 409 424 439 455 472 489 506 3 194

Demokraatia, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm 460 477 494 512 531 550 569 3 593

Ühtse turu programm 833 916 860 885 904 915 925 6 238

Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm, millest: 1 599 1 434 1 287 1 143 1 219 1 653 1 459 9 794

ITERi-panus 946 848 762 676 721 978 863 5 794

Erakorralise toetuse rahastamisvahend (ESI) - - - - - - - -

Euro kaitsmine võltsimise eest (progamm „Perikles V“) 1 1 1 1 1 1 1 7

Tuumarajatiste dekomisjoneerimine (Leedu) 91 124 87 84 94 94 104 678

Tuumaohutusalane koostöö ja tuumarajatiste dekomisjoneerimine 135 103 121 128 144 158 177 966

Õiglus 101 105 109 114 118 123 128 798

Detsentraliseeritud asutused 1 271 1 319 1 354 1 397 1 441 1 486 1 530 9 798

Muu (muud meetmed, õigused) 699 273 277 302 306 320 316 2 493

Varu 908 1 104 1 129 1 185 1 203 1 231 1 239 7 999

Globaalne Euroopa 24 555 25 127 25 578 30 603 35 761 36 442 37 137 215 203

Instrument „Globaalne Euroopa“ (*) 22 787 23 243 23 708 28 448 33 369 34 037 34 717 200 309 Laienemine, idanaabrus ning ülejäänud Euroopa 4 843 4 940 5 039 6 046 7 093 7 235 7 380 42 576

Sahara-tagune Aafrika 6 795 6 931 7 069 8 482 9 950 10 149 10 352 59 728

Aasia ja Vaikse ookeani piirkond 1 900 1 938 1 976 2 372 2 782 2 838 2 895 16 701

Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond 1 024 1 045 1 065 1 278 1 499 1 529 1 560 9 000

Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond 4 835 4 932 5 030 6 036 7 080 7 222 7 367 42 502

Globaalsed küsimused 1 706 1 741 1 775 2 131 2 498 2 548 2 599 14 998

Reserv 1 684 1 718 1 752 2 103 2 467 2 517 2 567 14 808

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) 443 454 467 483 494 507 521 3 369

Ülemeremaad ja -territooriumid (ÜMT) (sh Gröönimaa) 94 144 147 199 153 156 106 999

Muu (muud meetmed, õigused) 310 344 297 325 404 376 400 2 456

Varu 920 942 958 1 147 1 340 1 366 1 392 8 065

Haldus 14 945 15 584 16 281 16 870 17 466 18 062 18 669 117 877

- - - - - - -

Varu kokku 2 714 1 196 1 229 1 463 1 663 2 051 2 074 12 390

- - - - - - -

KOKKU 269 463 282 871 283 088 290 350 294 112 285 350 279 660 1 984 894

% kogurahvatulust (EL 27) 1,31% 1,33% 1,29% 1,29% 1,27% 1,19% 1,13% 1,26%

Ülemmäärasid ületav osa, millest:

Paindlikkusinstrument 2 122 2 165 2 208 2 252 2 297 2 343 2 390 15 777

Ukraina 14 286 14 286 14 286 14 286 14 286 14 286 14 286 100 002

Catalyst Europe (poliitilised laenud, riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad) (150 miljardit eurot)

Kriisimehhanism (0,25 % kogurahvatulust - 395 miljardit eurot)

Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku

Euroopa rahutagamisrahastu 4 357 4 357 4 357 4 357 4 357 4 357 4 357 30 499

MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 (KULUKOHUSTUSED)

Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus,

põllumajandus ja maaelu areng, merendus, jõukus ja julgeolek

32

Nominaalsummad 2025. aasta hindades, miljonites eurodes 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 Kokku

2028–2034

153 681 148 610 143 153 138 137 132 563 119 607 110 652 946 404

Riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad, millest: 127 751 122 995 117 863 113 137 107 844 95 194 86 533 771 317 Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) sissetulekutoetus ja kalandus 39 580 38 796 38 027 37 274 36 533 35 768 35 035 261 013

Ränne ja piirihaldus 5 510 5 204 4 897 4 591 4 285 3 367 2 754 30 608

Majanduslik , sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, sh kalandus,

maakogukonnad ja turism 71 398 67 749 64 097 60 447 56 796 45 845 38 545 404 877

p.m. k liimameetmete sotsiaalfond 9 894 9 516 9 148 8 702 8 183 - - 45 443

Interreg - 1 620 1 614 1 607 1 601 1 301 1 301 9 044

ELi rahastu - liidu meetmed 9 906 8 269 7 870 7 861 7 272 7 556 7 541 56 275

Unity Safety Net/ põllumajandusreserv 848 831 815 799 784 768 753 5 598

Euroopa Liidu Solidaarsusfond 2 550 2 550 2 550 2 550 2 550 2 550 2 550 17 850

HOME temaatiline rahastu 3 205 3 205 3 205 3 205 3 205 3 205 3 205 22 435

Muud (linnad, tööhõive ja sotsiaalne innovatsion...) 3 303 1 683 1 300 1 307 733 1 033 1 033 10 392

ELi rahastu - reserv 1 104 1 104 1 104 1 104 1 104 1 104 1 104 7 728

Toetus Küprose türgi kogukonnale 55 58 55 55 56 55 55 389

Detsentraliseeritud asutused, millest: 2 522 2 648 2 761 2 896 3 032 3 137 3 244 20 240 Frontex 1 233 1 313 1 414 1 504 1 591 1 675 1 768 10 498

Europol 302 333 358 382 404 425 444 2 649

NGEU võla tagasimaksmine 22 616 22 172 21 738 21 311 20 893 20 484 20 082 149 296

Varu 737 737 738 738 737 738 737 5 161

Konkurentsivõime, jõukus ja julgeolek 63 017 75 108 75 335 77 530 77 141 77 416 76 658 522 205

Euroopa Konkurentsivõime Fond 40 240 52 348 52 871 63 026 62 929 63 293 63 046 397 753

Euroopa Konkurentsivõime Fond (v.a innovatsioonifond) 40 193 52 302 52 826 54 988 54 273 54 195 53 506 362 283

Programm „Euroopa horisont“ 15 306 23 265 23 789 23 878 23 163 23 085 22 396 154 882

Üleminek puhtale energiale ja tööstuse süsinikuheite vähendamine 2 831 3 294 3 293 11 518 12 136 12 578 13 020 58 670

MFFi komponent 2 784 3 248 3 248 3 480 3 480 3 480 3 480 23 200

p.m. innovatsioonifond 47 46 45 8 038 8 656 9 098 9 540 35 470

Vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ning kosmos 13 883 16 198 16 198 17 355 17 355 17 355 17 355 115 699

Digitaalne juhtpositsioon 5 820 6 790 6 790 7 276 7 276 7 276 7 276 48 504

Tervis, biotehnoloogia, põllu- ja biomajandus 2 400 2 800 2 800 3 000 3 000 3 000 3 000 20 000

Miinimumsumma Euroopa Konkurentsivõime Fond, InvestEU rahastamisvahend &

nõustamisteenused, soovituslik toetus rahastamispaketist

(osa kogu Euroopa Konkurentsivõime Fondist)

1 077 1 518 1 488 1 459 1 430 1 402 1 375 9 749

Erasmus+ 4 958 5 026 5 095 5 167 5 240 5 312 5 388 36 186

Euroopa ühendamise rahastu 10 277 10 430 10 273 10 273 10 431 10 280 10 287 72 251 Euroopa ühendamise rahastu (CEF) - transport, millest: 6 713 6 794 6 563 6 489 6 573 6 345 6 275 45 752

Sõjaväeline liikuvus 2 678 2 678 2 363 2 205 2 205 1 890 1 733 15 752

Euroopa ühendamise rahastu (CEF) - energia 3 564 3 636 3 710 3 784 3 858 3 935 4 012 26 499

Liidu elanikkonnakaitse mehhanism + (UCPM+) 1 240 1 328 1 338 1 363 1 366 1 403 1 420 9 458

AgoraEU 1 036 1 052 1 069 1 086 1 104 1 121 1 138 7 606 Programm „Loov Euroopa“ - kultuur 217 220 224 227 231 235 238 1 592

Media+ 385 391 398 404 411 417 423 2 830

Demokraatia, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm 434 440 447 455 462 469 476 3 184

Ühtse turu programm 785 846 779 786 787 781 774 5 538

Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm, millest: 1 507 1 325 1 166 1 015 1 061 1 411 1 221 8 706

ITERi panus 892 784 690 600 628 835 722 5 150

Erakorralise toetuse rahastamisvahend (ESI) - - - - - - - -

Euro kaitsmine võltsimise eest (progamm „Perikles V“) 1 1 1 1 1 1 1 7

Tuumarajatiste dekomisjoneerimine (Leedu) 86 115 79 75 82 80 87 604

Tuumaohutusalane koostöö ja tuumarajatiste dekomisjoneerimine 127 95 110 114 125 135 148 854

Õiglus 95 97 99 101 103 105 107 707

Detsentraliseeritud asutused 1 198 1 219 1 226 1 240 1 254 1 268 1 280 8 687

Muu (muud meetmed, õigused) 659 252 251 268 266 273 264 2 233

Varu 855 1 020 1 023 1 053 1 048 1 051 1 037 7 085

Globaalne Euroopa 23 138 23 213 23 166 27 174 31 132 31 103 31 074 190 000

Instrument „Globaalne Euroopa“ (*) 21 473 21 473 21 473 25 261 29 050 29 050 29 050 176 830 Laienemine, idanaabrus ning ülejäänud Euroopa 4 564 4 564 4 564 5 369 6 175 6 175 6 175 37 586

Sahara-tagune Aafrika 6 403 6 403 6 403 7 532 8 662 8 662 8 662 52 727

Aasia ja Vaikse ookeani piirkond 1 790 1 790 1 790 2 106 2 422 2 422 2 422 14 742

Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Kariibi mere piirkond 965 965 965 1 135 1 305 1 305 1 305 7 945

Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond 4 556 4 556 4 556 5 360 6 164 6 164 6 164 37 520

Globaalsed küsimused 1 608 1 608 1 608 1 892 2 175 2 175 2 175 13 241

Reserv 1 587 1 587 1 587 1 867 2 148 2 148 2 148 13 072

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) 417 419 423 429 430 433 436 2 987

Ülemeremaad ja -territooriumid (ÜMT) (sh Gröönimaa) 89 133 133 177 133 133 89 887

Muu (muud meetmed, õigused) 292 318 269 289 352 321 335 2 176

Varu 867 870 868 1 018 1 167 1 166 1 164 7 120

Haldus 14 083 14 397 14 746 14 980 15 205 15 415 15 621 104 447

Varu kokku 2 557 1 105 1 113 1 299 1 448 1 751 1 735 11 008

KOKKU 253 919 261 328 256 400 257 822 256 041 243 541 234 005 1 763 056

% kogurahvatulust (EL 27) 1,31% 1,33% 1,29% 1,29% 1,27% 1,19% 1,13% 1,26%

(*) 25 miljardit eurot 2028.–2034. aasta rahastamispaketist humanitaarabi andmiseks.

Ülemmäärasid ületav osa, millest:

Paindlikkusinstrument 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 14 000

Ukraina 13 462 13 198 12 939 12 685 12 437 12 193 11 954 88 867

Catalyst Europe (poliitilised laenud, riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad) (150 miljardit eurot jooksevhindades)

Kriisimehhanism (0,25 % kogurahvatulust - 350 miljardit eurot)

Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku

Euroopa rahutagamisrahastu 4 106 4 025 3 946 3 869 3 793 3 719 3 646 27 104

MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 (KULUKOHUSTUSED)

Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus,

põllumajandus ja maaelu areng, merendus, jõukus ja julgeolek