Vabaühenduste riikliku rahastamise variraporti KAM peatüki sisuline valideerimine

Vabaühenduste riikliku rahastamise protsessiga seotud

küsimused Kaitseministeeriumile

Viited dokumentidele

Kaitseministeeriumis 2023. aastal kehtinud dokumentide viited, mida on kasutatud vastuste

kujundamisel:

1.

Tabel 1. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmist avaliku huvi tagamiseks.

1. AVALIK HUVI

Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste

eesmärkidega.

1.1.Kas rahastamise tingimustes on

välja toodud, et toetatakse avalikes

huvides tegutsevaid

organisatsioone?

Jah.

Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja

kord–Riigi Teataja’

§ 1

1.2.Kas rahastamise korras on viide, et

otsused peavad olema kooskõlas

avalike huvidega?

Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja

kord–Riigi Teataja

§ 3

1.3.Kas korras või lepingus on

viidatud, millisesse arengukavasse

toetus panustab?

Kaitseministeeriumil on seatud strateegilised

eesmärgid, mille saavutamisse toetuste andmine

panustab (täiendavalt toetab).

Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja

kord–Riigi Teataja

§ 3

1.4.Kas veebilehelt on leitav, mis on

rahastamise eesmärk?

Jah.

https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-

tegevused/teadus-ja-arendustegevus

https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-

tegevused/laiapohjaline-riigikaitse/toetused-

riigikaitselistele-projektidele

Kaitsetööstuse valdkonna tegevustoetuste konkurss

| Kaitseministeerium

1.5.Kas sisse on seatud strateegilise

partnerluse ja/või pikaajaliste

tegevustoetuste praktika, mis

indikeerib, mil määral on

ühenduste roll läbi mõeldud ja

seostatud valdkonna

eesmärkidega?

Ei ole.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised avaliku

huvi ja rahastamise ministeeriumi

strateegiliste eesmärkidega seotuse

osas välja tuua.

Puuduvad

Tabel 2. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuse saajate tegevuse tulemuslikkust.

2. TULEMUSLIKKUS

Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik.

2.1. Kas rahastamise tingimused ja

kriteeriumid toetavad rahastamise

üldiste ja/või täpsustatud valdkondlike

või programmipõhiste eesmärkide

saavutamist?

Jah.

2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad

hinnata ühenduste rahastamise

tulemuslikkust?

Jah, kriteeriumid võimaldavad hinnata ühenduste

rahastamise tulemuslikkust. Hindamisel

arvestatakse järgnevaid kriteeriume: projekti

eesmärgi seost konkursi eesmärgi/-märkidega;

projekti tegevused ja ajakava; projekti oodatavate

tulemuste selgus sh mõõdetavad tulemused

(sihtarvudes väljendatavad eesmärgid); esitatud

kogueelarve realistlikkust ja eesmärgipärasust;

plaane riskide maandamiseks.

2.3. Kas rahastamistingimustes on

kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse

hindamiseks läbivad indikaatorid,

ministeeriumil on nende

mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja

kord?

Kokku on lepitud toetuse tulemuslikkuse

hindamise metoodika. Lepingute lahutamatu osa

on toetuse kasutamise aruanne.

Taotlustes kirjeldatakse projekti eeldatavaid

tulemusi koos mõõdetava mahuga. Toetuse

kasutamise lepingu eesmärk on anda toetus

taotluses kirjeldatud mõõdetavate eesmärkide

saavutamiseks. Aruandega hinnatakse taotluses

kirjeldatud tulemuste saavutamisest kinnipidamist.

2.4. Kas rahastamise taotluse ja

toetusraha kasutamise aruande vormid

sisaldavad minimaalselt

väljundindikaatoreid, võimalusel ka

tulemusindikaatoreid?

Toetuse taotleja kirjeldab projekti tulemusi koos

mõõdetava mahuga. Nende saavutamist

hinnatakse.

2.5. Milline on tavapraktika toetusele

kvalifitseeruvaile taotlejatele

eraldatava toetussumma suuruse

otsustamisel (pigem kõigile midagi või

suurem summa kõige võimakamale)?

Kas ja millistel puhkudel esineb

kõrvalekaldeid tavapraktikast?

Kaitseministeerium toetab projekte mis toetavad

ministeeriumi strateegiliste eesmärkide

saavutamist.

Tingituna kaitsevaldkonnas üha suurenevast

konkurentsist saavad projektitoetust alla 50%

taotlustest, üldjuhul kõik osalises mahus.

2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku

infot tegevustoetuste saajate tegevuse

tulemuste kohta?

Kaitseministeeriumi avalikust dokumendiregistrist

kus on leitavad projektitoetuste kasutamise

aruanded.

2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise

halduskulud on kulutõhusad?

Taotluste ja aruannete menetlemisega seonduvad

halduskulud ei ole hetkel ministeeriumi ega

taotleja jaoks piisavalt kulutõhusad. Protsesside

tõhustamiseks minnakse üle taotluste menetlemise

infosüsteemi (TMS) kasutamisele.

2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de)

aruannete kohta on tehtud koondanalüüs, et hinnata

meetmete/programmide

tulemuslikkust?

Jah, on olemas ülevaade, mille pinnalt saab

hinnata toetuste tulemuslikkust.

2.9. Kas hindamise tulemustest on

muudetud

rahastamisprogramme/meetmeid?

Ei ole muudetud programme ega meetmeid, samas

on hindamise tulemusest lähtuvalt aasta-aastalt

täiendatud menetlusdokumendite vorme

eesmärgiga parendada nende keskmist kvaliteeti

(nt sh suunata kõiki taotlejaid nt selgemalt

struktureeritud / ühetaolist riskianalüüsi

koostama). Lisaks on nn parima praktika najal

koostatud ja täiendatud soovituslikku projekti

korraldamise juhismaterjali toetuse taotlejale

(KaM koduleht – Ülevaade konkursi eesmärkidest,

sihtrühmadest ja võimalikest tegevustest.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised

Puuduvad

rahastamise tulemuslikkusega seoses

välja tuua.

Tabel 3. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste saajate kaasamist rahastusprotsessi

kujundamisse.

3. KAASATUS

Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled.

3.1. Kas olulisemate

rahastamisprotsessi reguleerivate

alusdokumentide ja rahastamise

tingimuste väljatöötamisel

konsulteeritakse ühendustega (sh

varakult eesmärkide püstitamise

etapis)?

Ei. Konkurssidel osalemise kaudu anname

kõikidele ühendustele võrdse võimaluse toetusi

saada. Konkursite korraldamisel lähtutakse

Kaitseministeeriumi strateegiliste eesmärkide

saavutamisest- ehk siis konkursite teemad

toetavad ministeeriumi tegevusi.

3.2. Rahastamisprotsessi reguleerivate

alusdokumentide ja tingimuste

väljatöötamisel on kaasarääkimise

võimalus on antud kõigile asjast

huvitatud ühendustele?

Ei. Konkurssidel osalemise kaudu anname

ühendustele võrdse võimaluse saada tegevuseks

toetusi. Ministeerium korraldab enda strateegiliste

eesmärkide saavutamiseks konkursse läbi mille

saavad huvitatud ühendused

projektidesse/eesmärkidesse kaasuda.

Ministeerium lähtub enda seatud eesmärkide

saavutamisest.

3.3. Raha kasutamise järel küsitakse

ühendustelt tagasisidet

rahastamisprotsessi reguleerivate

alusdokumentide;

rahastamistingimuste, rahastamise

protsessi; rahastaja töökultuuri kohta?

Ei ole küsitud.

Kui tuleb päevakorda protsessi sh

alusdokumentide ja tingimuste kaasajastamine,

siis kaalume kaasarääkimise võimaluse pakkumist.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised

rahastamisprotsessi

uuendamisel/muutmisel seotud

osapoolte kaasamisega seoses.

Puuduvad

Tabel 4. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvust.

4. LÄBIPAISTVUS

Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev

4.1 Palun linkige ministeeriumi

veebilehel olevale infole, mis kirjeldab

rahastamise põhimõtteid, tingimusi,

rahastamisprotsessi ja selle tulemusi.

Määrus „Riigikaitse toetamise tingimused ja kord“

on lisatud kõikide konkursite infosse.

Avaleht | Kaitseministeerium

Näiteks: Toetused riigikaitselistele projektidele |

Kaitseministeerium

4.2. Kas ministeeriumis kehtiv

rahastamise kord on kooskõlas

rahastamise juhendmaterjaliga?

Jah

4.3. Kas toetusi eraldatakse

vabaühendustele avaliku konkursi

alusel?

Jah

4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste

alusel juba teada olevad toetuste saajad

on nimeliselt välja toodud RES -

is?

Jah

4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse

saajate tegevusaruanded?

Toetuse saajate toetuse kasutamise aruanded on

leitavad Kaitseministeeriumi avalikust

dokumendiregistrist.

4.6. Kas taotluste hindamise kord on

avalik ja üheselt mõistetav

(hindamiskomisjon, kriteeriumid),

hindamiskomisjoni koosseis avalik?

Hindamiskomisjonide moodustamise käskkirjad

on leitav kaitseministeeriumi avalikust

dokumendiregistrist.

4.7. Kas vabaühendused saavad

tagasisidet toetuse andmise ja

mitteandmise otsuste kohta?

Vabaühendusi teavitatakse hindamiskomisjoni

ettepanekust taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

Kaitseministeerium annab taotlejale võimaluse

esitada oma seisukohad enne taotluse osalist rahuldamist ja taotluse rahuldamata

jätmist. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb

hindamiskomisjoni ettepanekul

Kaitseministeeriumi kantsler. Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised toetuste

andmise ja kasutamise läbipaistvuse

kontekstis.

Puuduvad

Tabel 5. Vastused küsimustele, mis puudutavad vabaühenduste võrdset ligipääsu toetustele.

5. LIGIPÄÄSETAVUS

Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus).

5.1. Kas on kehtestatud selged

rahastamise reeglid ja

valikukriteeriumid, mida järgitakse?

Jah. Toetuse saajaga sõlmitakse riigieelarvelise toetamise

kasutamise leping, milles sätestatakse toetuse kasutamise

nõuded.

Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord–Riigi

Teataja’

5.2. Kas rahastamise korras on eristatud

projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse

delegeerimine?

Jah.

Tegevustoetus on toetamise korra tähenduses rahastamisliik,

millega Kaitseministeerium toetab riigikaitse valdkonnas

tegutseva vabaühenduse tegevust ja arengut tervikuna.

Projektitoetus on toetamise korra tähenduses rahastamisliik,

millega Kaitseministeerium toetab kindla eesmärgi

saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud, äriühingu või vabaühenduse peamiselt ühekordselt elluviidavat tegevust või

tegevuste kogumit.

Teenuse delegeerimine saab toimuda halduslepinguga või muul

seadusest tulenevatel alustel.

5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või

sihtfinantseerimine) on korras

selgitatud?

Toetuste määrus reguleerib erandkorras antava toetuse

võimalust. Erandkorras antav toetus peab olema põhjendatud

ning selle põhjendus hiljem kontrollitav. Erandkorras antav

toetus on erandkorras tuleneva juhtumi lahendamiseks, mida

esineb väga harva ning sellise toetuse andmine peab olema

tugevalt põhjendatud ning ministeeriumi seatud strateegilisi

eesmärke tugevalt toetav.

Toetuste andmine toimub ministeeriumis reeglina läbi

konkursite.

Sihtfinantseerimine toimub riigieelarveseaduse alusel.

Nn. katuseraha (pole jur. termin) pole ministeeriumi antav

toetus ning pole tänasel päeval ka riigieelarvest lähtuvalt

ajakohane.

5.4. Kas toetuse andmise tingimused on

Teie hinnangul objektiivsed ja

potentsiaalseid taotlejaid

mittediskrimineerivad? (Konkursi

tingimused ei loo eeliseid konkreetsele

ühendusele või ühenduste rühmale.)

Toetuse andmise tingimused on objektiivsed ega ole

diskrimineerivad.

5.5. Kas toetuse andmise tingimused on

rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes

asjakohased ja põhjendatud. See

tähendab, et rahastamise tingimused

tulenevad rahastamise eesmärgist.

Jah

5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on

mõistlikud ja ei sea piiranguid

ligipääsule?

Arendustoetuste (projektitoetus läbi konkursi) osas toetab

ministeerium projekte kaasfinantseeringuga kuni 45% ulatuses.

Ministeeriumi hinnangul on nõuded olnud mõistlikud.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised

vabaühenduste võrdse ligipääsu

tagamisel rahastamisele.

Puuduvad

Tabel 6. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetatud vabaühenduste võimekuse

edendamist.

6. VÕIMEKUS

Rahastamine edendab ühenduste võimekust.

6.1. Kas ministeerium hindab

valdkondlikult rahastatavate

vabaühenduste vajadusi?

Ministeerium ei eralda vabaühendustele toetusi

nende vajaduste katmiseks. Ministeerium lähtub

toetuste eraldamisel enda strateegiliste eesmärkide

saavutamiseks vajalike tegevuste toetamisest.

6.2. Kas rahastamine toetab Teie

hinnangul ühenduse professionaalsust

ja pädevust ning tegevuse

jätkusuutlikkust?

Läbi tegevustoetuse toetatakse ühenduste tegevusi

ja arengut tervikuna.

Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja

kord–Riigi Teataja’

§ 2 lg 1

6.3. Kas toetuse saaja võimekuse kasvu

ministeeriumi poolse strateegilise

partnerluse rahastamise tulemusena on

võimalik hinnata?

Strateegilised partnerid puuduvad.

6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused

võimaldavad katta ka organisatsiooni

üldkulusid?

Projektitoetuse eesmärk on anda toetuse saajale riigieelarveline projektitoetus projekti teostamiseks

vajalike tegevuste korraldamiseks vastavalt esitatud taotlusele. Toetuse sihtotstarbeliseks kasutamiseks

loetakse Toetuse kasutamist lepingus nimetatud

projekti teostamisega otseselt seotud olevate tegevuste kulude katmist.

Tegevustoetusega on võimalik katta ka

organisatsiooni üldkulusid.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised

rahastatavate ühenduste võimekuse

edendamise kontekstis.

Puuduvad

Hindamiskriteeriumid ja metoodika

Hindamiskriteeriumid on paigutatud viide teemagruppi: avalik huvi; tulemuslikkus;

kaasatus; läbipaistvus; ligipääsetavus; võimekus. Iga teemagrupi hinne kujuneb

eelmise variraporti hindamismetoodika alusel, kus kriteeriumi täidetuse korral sai

ministeerium ühe plusspunkti ning mittetäidetuse korral miinuspunkti. Kui kriteerium oli

täidetud osaliselt, märgiti tulemuseks „nii või naa“ või „+/-“. 2016. aasta variraportis anti

tulemused edasi värvikoodidega, kus punane oli kõige kehvem tulemus ning järgnesid

paremuse suunal oranž, kollane, heleroheline ja kõrgeima tulemuse värvina

tumeroheline. Hall värv tähistas olukorda, kus hindamise polnud info vähesuse tõttu

võimalik. Värvikoodide sisuline tähendus on teemagrupi sisulise täidetuse osakaalu

näitamine (0%-100%). Säilitasin võrreldavuse eesmärgil värvikoodid ja andsin

hinnangu esialgu samamoodi. Peale värvikoodidega hinnangute valmimist kodeerisin

need ümber ka 5-palli süsteemi, kus 1 on kõike kehvem tulemus ja 5 kõige kõrgem.

Avalik huvi

Juhendis: "Rahastatakse ühenduste selliseid eesmärke ja tegevusi, mis toetavad

ühenduse liikmes- või töötajaskonnast laiema sihtgrupi huvisid. Rahastada võib ka

tegevusi, mille sihtgrupp on ühenduse liikmeskond vm kitsas rühm, kui sel juhul peab

see olema ülejäänud ühiskonnaliikmetega võrreldes ebasoodsas olukorras.

Ebasoodsas olukorras oleva sihtgrupina käsitletakse tavaliselt erilist abi vajavaid

gruppe, näiteks lapsi, puuetega inimesi või vähemusrahvuste gruppe."

1. Rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides

tegutsevaid organisatsioone.

2. Rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike

huvidega.

Juhendis: "Ühenduste rahastamine on seostatud[M1] valdkondlike ja/ või piirkondlike,

kohalike, üle-eestiliste ja/või rahvusvaheliste strateegiliste dokumentidega

(arengukavad, tegevusprogrammid, kontseptsioonid jm)."

3. Veebilehelt on leitav rahastamise eesmärk.

4. Korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab.

5. Sisse on seatud strateegilise partnerluse ja pikaajaliste tegevustoetuste

praktika. See indikeerib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud

valdkonna eesmärkidega.

Tulemuslikkus

1. Rahastaja seab sellised rahastamise tingimused ja kriteeriumid, mis toetavad

planeeritud eesmärkide saavutamist ja võimaldavad hinnata ühenduste

rahastamise tulemuslikkust tervikuna.

2. Rahastamistingimustes on kokku lepitud läbivad indikaatorid, rahastaja on

kehtestanud nende mõõtmise/hindamise metoodika ja korra.

3. Taotluse ja aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid ja

võimalusel ka tulemusindikaatoreid.

4. Raha jagamise ja kasutamise halduskulud on tõhusad (ministeeriumi hinnangul)

ja ei tekita ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust (läbipaistvus on tagatud,

kuid protsess on halduskoormuse mõttes tasakaalus).

5. Aruannete pealt on tehtud koondanalüüs ja/või hinnatud rahastamise

(meetme/programmi) tulemuslikkust.

6. Tulemuslikkuse hindamise põhjal on vajadusel muudetud rahastamise viisi või

seda, mille elluviimiseks toetusi antakse.

Kaasatus

1. Olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja

rahastamistingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse pühendustega

võimalikult varakult, soovitavalt eesmärkide püstitamise etapis.

2. Kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud osapooltele,

valdkonnas või piirkonnas tegutsevatele ühendustele.

3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi

reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste, rahastamisprotsessi ja rahastaja

töökultuuri kohta.

Läbipaistvus

1. Rahastaja veebilehel on olemasavalik teave ühenduste rahastamise

põhimõtete ja tingimuste, rahastamisprotsessi ja selle tulemuste kohta, mis on

lihtsasti leitav.

2. Koostatud on rahastamise kord, mis on kooskõlas rahastamise

juhendmaterjaliga (maksimaalne tulemus); on tehtud muudatusi olemasolevas

rahastamise korras (kesktase); on tehtud väikeseid muudatusi olemasolevas

korras (miinimum).

3. Raha eraldatakse avaliku konkursi alusel, mis loob parimad tingimused

rahastusprotsessi läbipaistvuse tagamiseks.

4. Aruanded on ministeeriumi lehelt leitavad/kättesaadavad/viidatud).

5. Hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav, hindamiskomisjoni koosseis ja

kriteeriumid on avalikud.

6. Ühendused saavad enda kandidatuuri osas tagasisidet.

Ligipääsetavus

1. On kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida

rahastamisel järgitakse sh. on selgitatud erandid.

2. Eristatud on projektitoetus, tegevustoetus ja teenuste rahastus.

3. TAT-id on objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad.

Konkursi tingimused ei tohi luua eeliseid konkreetsetele ühendustele või

ühenduste rühmale.

4. Toetuste andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes

asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused peavad

tulenema rahastamise eesmärgist.

5. Kaasfinantseerimise tingimused on läbimõeldud ja mõistlikud.

Võimekus

1. Rahastamine toetab ühenduse eesmärkide saavutamist, professionaalsust ja

pädevust ning tegevuse jätkusuutlikkust.

2. Esimese hindamiskriteeriumi täidetust on võimalik selgelt hinnata.

3. Toetus võimaldab katta organisatsiooni üldkulusid.

Kaitseministeerium

Avalik huvi Rahastamise kord ei kirjelda otsesõnu, et rahastatakse avalikus huvis tegutsevaid

organisatsioone. Projektitoetuste seotus kaitseministeeriumi strateegiliste eesmärkidega ja toetuse

andmise eesmärgid on korras välja toodud. Rahastamise eesmärkide kohta on võimalik

lisainformatsiooni saada ministeeriumi veebilehelt. Strateegilise partnerluse kokkuleppeid ei seota.

Tulemuslikkus Ministeeriumi hinnangul võimaldavad toetuste taotlejaile seatud kriteeriumid

hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust. Seda tehakse aruannetest leitavate mõõdetavate

eesmärkide (sihtarvudes väljendatud) täidetuse kirjelduste pinnalt. Tingituna kaitsevaldkonnas üha

suurenevast konkurentsist saavad projektitoetust alla 50% taotlustest, üldjuhul kõik osalises mahus.

Toetuste kasutamise aruanded on avalikus dokumendiregistris. Nende pinnalt koostatakse ka

koondülevaade, millega hinnatakse omakorda toetuste tulemuslikkust. Kogemuse pinnalt täiendatakse

menetlusdokumentide vorme ja koostatud on ka juhis toetuse taotlejale. Ministeerium plaanib

kulutõhususe parandamiseks üle minna taotluste menetlemise infosüsteemi kasutamisele.

Kaasatus Vabaühendustega ei konsulteerita rahastamise tingimuste väljatöötamisel, sh

eesmärkide püstitamise etapis, eesmärgid tulenevad otseselt Kaitseministeeriumi strateegiast.

Ministeerium kaalub vabaühendustele kaasarääkimise võimaluse andmist, kui rahastamise

alusdokumentide ja tingimuste kaasajastamine päevakorda tõuseb.

Läbipaistvus Ministeeriumi strateegilised eesmärgid on konkursside juures avalikustatud ja

veebilehel rahastamise põhimõtete ja tingimuste info kättesaadav. Toetusi jagatakse avaliku konkursi

alusel. Toetuste kasutamise aruanded on avalikult kättesaadavad ministeeriumi dokumendiregistris. Ka

hindamiskomisjonide moodustamise käskkirjad on samast leitavad. Vabaühendused saavad enne

hindamiskomisjoni ja kantsleri lõplikku rahastamise kohta tehtavat otsust esitada omapoolse seisukoha.

Ligipääsetavus Kehtestatud rahastamise reeglid on selged ning rahastamise korras eristatakse

projekti- ja tegevustoetust. Sealjuures tegevustoetust loeb ministeerium vabaühenduse tervikliku arengu

ja tegevuse toetuseks ja projektitoetust eesmärkide täitmiseks läbiviidavate tegevuste korraldamiseks

antavaks rahastuseks. Teenuse delegeerimine korraldatakse halduslepinguga. Hetkel kehtiv määrus

lubab erandkorras antavat toetust, kuid see peab olema põhjendatud ja strateegilisi eesmärke toetav.

Reeglina jagatakse toetusi läbi konkursside. Nende tingimused ei ole diskrimineerivad. Arvestada tuleb,

et ministeerium toetab projekte kaasfinantseeringuga kuni 45%.

Võimekus Ministeerium ei teosta oma valdkonnas tegutsevate vabaühenduste vajaduste

hindamist (k.a nende, kellele jagatakse tegevustoetust). Toetused tervikuna aitavad kaasa ühenduste

professionaalsuse ja jätkusuutlikkuse hoidmisele. Ühenduste võimekusi ja nende arengut ei mõõdeta.

Tegevustoetustest on ühendustel võimalik katta ka üldkulusid.

Vabaühenduste riikliku rahastamise protsessiga seotud

küsimused Kaitseministeeriumile

Viited dokumentidele

Kaitseministeeriumis 2023. aastal kehtinud dokumentide viited, mida on kasutatud vastuste

kujundamisel:

1.

Tabel 1. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmist avaliku huvi tagamiseks.

1. AVALIK HUVI

Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste

eesmärkidega.

1.1.Kas rahastamise tingimustes on

välja toodud, et toetatakse avalikes

huvides tegutsevaid

organisatsioone?

Jah.

Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja

kord–Riigi Teataja’

§ 1

1.2.Kas rahastamise korras on viide, et

otsused peavad olema kooskõlas

avalike huvidega?

Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja

kord–Riigi Teataja

§ 3

1.3.Kas korras või lepingus on

viidatud, millisesse arengukavasse

toetus panustab?

Kaitseministeeriumil on seatud strateegilised

eesmärgid, mille saavutamisse toetuste andmine

panustab (täiendavalt toetab).

Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja

kord–Riigi Teataja

§ 3

1.4.Kas veebilehelt on leitav, mis on

rahastamise eesmärk?

Jah.

https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-

tegevused/teadus-ja-arendustegevus

https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-

tegevused/laiapohjaline-riigikaitse/toetused-

riigikaitselistele-projektidele

Kaitsetööstuse valdkonna tegevustoetuste konkurss

| Kaitseministeerium

1.5.Kas sisse on seatud strateegilise

partnerluse ja/või pikaajaliste

tegevustoetuste praktika, mis

indikeerib, mil määral on

ühenduste roll läbi mõeldud ja

seostatud valdkonna

eesmärkidega?

Ei ole.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised avaliku

huvi ja rahastamise ministeeriumi

strateegiliste eesmärkidega seotuse

osas välja tuua.

Puuduvad

Tabel 2. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuse saajate tegevuse tulemuslikkust.

2. TULEMUSLIKKUS

Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik.

2.1. Kas rahastamise tingimused ja

kriteeriumid toetavad rahastamise

üldiste ja/või täpsustatud valdkondlike

või programmipõhiste eesmärkide

saavutamist?

Jah.

2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad

hinnata ühenduste rahastamise

tulemuslikkust?

Jah, kriteeriumid võimaldavad hinnata ühenduste

rahastamise tulemuslikkust. Hindamisel

arvestatakse järgnevaid kriteeriume: projekti

eesmärgi seost konkursi eesmärgi/-märkidega;

projekti tegevused ja ajakava; projekti oodatavate

tulemuste selgus sh mõõdetavad tulemused

(sihtarvudes väljendatavad eesmärgid); esitatud

kogueelarve realistlikkust ja eesmärgipärasust;

plaane riskide maandamiseks.

2.3. Kas rahastamistingimustes on

kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse

hindamiseks läbivad indikaatorid,

ministeeriumil on nende

mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja

kord?

Kokku on lepitud toetuse tulemuslikkuse

hindamise metoodika. Lepingute lahutamatu osa

on toetuse kasutamise aruanne.

Taotlustes kirjeldatakse projekti eeldatavaid

tulemusi koos mõõdetava mahuga. Toetuse

kasutamise lepingu eesmärk on anda toetus

taotluses kirjeldatud mõõdetavate eesmärkide

saavutamiseks. Aruandega hinnatakse taotluses

kirjeldatud tulemuste saavutamisest kinnipidamist.

2.4. Kas rahastamise taotluse ja

toetusraha kasutamise aruande vormid

sisaldavad minimaalselt

väljundindikaatoreid, võimalusel ka

tulemusindikaatoreid?

Toetuse taotleja kirjeldab projekti tulemusi koos

mõõdetava mahuga. Nende saavutamist

hinnatakse.

2.5. Milline on tavapraktika toetusele

kvalifitseeruvaile taotlejatele

eraldatava toetussumma suuruse

otsustamisel (pigem kõigile midagi või

suurem summa kõige võimakamale)?

Kas ja millistel puhkudel esineb

kõrvalekaldeid tavapraktikast?

Kaitseministeerium toetab projekte mis toetavad

ministeeriumi strateegiliste eesmärkide

saavutamist.

Tingituna kaitsevaldkonnas üha suurenevast

konkurentsist saavad projektitoetust alla 50%

taotlustest, üldjuhul kõik osalises mahus.

2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku

infot tegevustoetuste saajate tegevuse

tulemuste kohta?

Kaitseministeeriumi avalikust dokumendiregistrist

kus on leitavad projektitoetuste kasutamise

aruanded.

2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise

halduskulud on kulutõhusad?

Taotluste ja aruannete menetlemisega seonduvad

halduskulud ei ole hetkel ministeeriumi ega

taotleja jaoks piisavalt kulutõhusad. Protsesside

tõhustamiseks minnakse üle taotluste menetlemise

infosüsteemi (TMS) kasutamisele.

2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de)

aruannete kohta on tehtud koondanalüüs, et hinnata

meetmete/programmide

tulemuslikkust?

Jah, on olemas ülevaade, mille pinnalt saab

hinnata toetuste tulemuslikkust.

2.9. Kas hindamise tulemustest on

muudetud

rahastamisprogramme/meetmeid?

Ei ole muudetud programme ega meetmeid, samas

on hindamise tulemusest lähtuvalt aasta-aastalt

täiendatud menetlusdokumendite vorme

eesmärgiga parendada nende keskmist kvaliteeti

(nt sh suunata kõiki taotlejaid nt selgemalt

struktureeritud / ühetaolist riskianalüüsi

koostama). Lisaks on nn parima praktika najal

koostatud ja täiendatud soovituslikku projekti

korraldamise juhismaterjali toetuse taotlejale

(KaM koduleht – Ülevaade konkursi eesmärkidest,

sihtrühmadest ja võimalikest tegevustest.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised

Puuduvad

rahastamise tulemuslikkusega seoses

välja tuua.

Tabel 3. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste saajate kaasamist rahastusprotsessi

kujundamisse.

3. KAASATUS

Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled.

3.1. Kas olulisemate

rahastamisprotsessi reguleerivate

alusdokumentide ja rahastamise

tingimuste väljatöötamisel

konsulteeritakse ühendustega (sh

varakult eesmärkide püstitamise

etapis)?

Ei. Konkurssidel osalemise kaudu anname

kõikidele ühendustele võrdse võimaluse toetusi

saada. Konkursite korraldamisel lähtutakse

Kaitseministeeriumi strateegiliste eesmärkide

saavutamisest- ehk siis konkursite teemad

toetavad ministeeriumi tegevusi.

3.2. Rahastamisprotsessi reguleerivate

alusdokumentide ja tingimuste

väljatöötamisel on kaasarääkimise

võimalus on antud kõigile asjast

huvitatud ühendustele?

Ei. Konkurssidel osalemise kaudu anname

ühendustele võrdse võimaluse saada tegevuseks

toetusi. Ministeerium korraldab enda strateegiliste

eesmärkide saavutamiseks konkursse läbi mille

saavad huvitatud ühendused

projektidesse/eesmärkidesse kaasuda.

Ministeerium lähtub enda seatud eesmärkide

saavutamisest.

3.3. Raha kasutamise järel küsitakse

ühendustelt tagasisidet

rahastamisprotsessi reguleerivate

alusdokumentide;

rahastamistingimuste, rahastamise

protsessi; rahastaja töökultuuri kohta?

Ei ole küsitud.

Kui tuleb päevakorda protsessi sh

alusdokumentide ja tingimuste kaasajastamine,

siis kaalume kaasarääkimise võimaluse pakkumist.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised

rahastamisprotsessi

uuendamisel/muutmisel seotud

osapoolte kaasamisega seoses.

Puuduvad

Tabel 4. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvust.

4. LÄBIPAISTVUS

Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev

4.1 Palun linkige ministeeriumi

veebilehel olevale infole, mis kirjeldab

rahastamise põhimõtteid, tingimusi,

rahastamisprotsessi ja selle tulemusi.

Määrus „Riigikaitse toetamise tingimused ja kord“

on lisatud kõikide konkursite infosse.

Avaleht | Kaitseministeerium

Näiteks: Toetused riigikaitselistele projektidele |

Kaitseministeerium

4.2. Kas ministeeriumis kehtiv

rahastamise kord on kooskõlas

rahastamise juhendmaterjaliga?

Jah

4.3. Kas toetusi eraldatakse

vabaühendustele avaliku konkursi

alusel?

Jah

4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste

alusel juba teada olevad toetuste saajad

on nimeliselt välja toodud RES -

is?

Jah

4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse

saajate tegevusaruanded?

Toetuse saajate toetuse kasutamise aruanded on

leitavad Kaitseministeeriumi avalikust

dokumendiregistrist.

4.6. Kas taotluste hindamise kord on

avalik ja üheselt mõistetav

(hindamiskomisjon, kriteeriumid),

hindamiskomisjoni koosseis avalik?

Hindamiskomisjonide moodustamise käskkirjad

on leitav kaitseministeeriumi avalikust

dokumendiregistrist.

4.7. Kas vabaühendused saavad

tagasisidet toetuse andmise ja

mitteandmise otsuste kohta?

Vabaühendusi teavitatakse hindamiskomisjoni

ettepanekust taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

Kaitseministeerium annab taotlejale võimaluse

esitada oma seisukohad enne taotluse osalist rahuldamist ja taotluse rahuldamata

jätmist. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb

hindamiskomisjoni ettepanekul

Kaitseministeeriumi kantsler. Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised toetuste

andmise ja kasutamise läbipaistvuse

kontekstis.

Puuduvad

Tabel 5. Vastused küsimustele, mis puudutavad vabaühenduste võrdset ligipääsu toetustele.

5. LIGIPÄÄSETAVUS

Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus).

5.1. Kas on kehtestatud selged

rahastamise reeglid ja

valikukriteeriumid, mida järgitakse?

Jah. Toetuse saajaga sõlmitakse riigieelarvelise toetamise

kasutamise leping, milles sätestatakse toetuse kasutamise

nõuded.

Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord–Riigi

Teataja’

5.2. Kas rahastamise korras on eristatud

projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse

delegeerimine?

Jah.

Tegevustoetus on toetamise korra tähenduses rahastamisliik,

millega Kaitseministeerium toetab riigikaitse valdkonnas

tegutseva vabaühenduse tegevust ja arengut tervikuna.

Projektitoetus on toetamise korra tähenduses rahastamisliik,

millega Kaitseministeerium toetab kindla eesmärgi

saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud, äriühingu või vabaühenduse peamiselt ühekordselt elluviidavat tegevust või

tegevuste kogumit.

Teenuse delegeerimine saab toimuda halduslepinguga või muul

seadusest tulenevatel alustel.

5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või

sihtfinantseerimine) on korras

selgitatud?

Toetuste määrus reguleerib erandkorras antava toetuse

võimalust. Erandkorras antav toetus peab olema põhjendatud

ning selle põhjendus hiljem kontrollitav. Erandkorras antav

toetus on erandkorras tuleneva juhtumi lahendamiseks, mida

esineb väga harva ning sellise toetuse andmine peab olema

tugevalt põhjendatud ning ministeeriumi seatud strateegilisi

eesmärke tugevalt toetav.

Toetuste andmine toimub ministeeriumis reeglina läbi

konkursite.

Sihtfinantseerimine toimub riigieelarveseaduse alusel.

Nn. katuseraha (pole jur. termin) pole ministeeriumi antav

toetus ning pole tänasel päeval ka riigieelarvest lähtuvalt

ajakohane.

5.4. Kas toetuse andmise tingimused on

Teie hinnangul objektiivsed ja

potentsiaalseid taotlejaid

mittediskrimineerivad? (Konkursi

tingimused ei loo eeliseid konkreetsele

ühendusele või ühenduste rühmale.)

Toetuse andmise tingimused on objektiivsed ega ole

diskrimineerivad.

5.5. Kas toetuse andmise tingimused on

rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes

asjakohased ja põhjendatud. See

tähendab, et rahastamise tingimused

tulenevad rahastamise eesmärgist.

Jah

5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on

mõistlikud ja ei sea piiranguid

ligipääsule?

Arendustoetuste (projektitoetus läbi konkursi) osas toetab

ministeerium projekte kaasfinantseeringuga kuni 45% ulatuses.

Ministeeriumi hinnangul on nõuded olnud mõistlikud.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised

vabaühenduste võrdse ligipääsu

tagamisel rahastamisele.

Puuduvad

Tabel 6. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetatud vabaühenduste võimekuse

edendamist.

6. VÕIMEKUS

Rahastamine edendab ühenduste võimekust.

6.1. Kas ministeerium hindab

valdkondlikult rahastatavate

vabaühenduste vajadusi?

Ministeerium ei eralda vabaühendustele toetusi

nende vajaduste katmiseks. Ministeerium lähtub

toetuste eraldamisel enda strateegiliste eesmärkide

saavutamiseks vajalike tegevuste toetamisest.

6.2. Kas rahastamine toetab Teie

hinnangul ühenduse professionaalsust

ja pädevust ning tegevuse

jätkusuutlikkust?

Läbi tegevustoetuse toetatakse ühenduste tegevusi

ja arengut tervikuna.

Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja

kord–Riigi Teataja’

§ 2 lg 1

6.3. Kas toetuse saaja võimekuse kasvu

ministeeriumi poolse strateegilise

partnerluse rahastamise tulemusena on

võimalik hinnata?

Strateegilised partnerid puuduvad.

6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused

võimaldavad katta ka organisatsiooni

üldkulusid?

Projektitoetuse eesmärk on anda toetuse saajale riigieelarveline projektitoetus projekti teostamiseks

vajalike tegevuste korraldamiseks vastavalt esitatud taotlusele. Toetuse sihtotstarbeliseks kasutamiseks

loetakse Toetuse kasutamist lepingus nimetatud

projekti teostamisega otseselt seotud olevate tegevuste kulude katmist.

Tegevustoetusega on võimalik katta ka

organisatsiooni üldkulusid.

Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja

tuua hilisemad muudatused, mis ei

puuduta 2023. aastat (2024+ ja

planeerimisel), kuid on olulised

rahastatavate ühenduste võimekuse

edendamise kontekstis.

Puuduvad