2 / 3
vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates
kuupäevast, mil abi anti;
4.1.4. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos alapunktides 3.1 või 3.2 nimetatud
dokumentide esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse
koos põhjendusega;
4.1.5. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud
toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;
4.1.6. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta
esitatud dokumentide õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude
paikapidavust;
4.1.7. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus
toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad
mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad
lepingu täitmisel.
4.2. Toetuse andja kohustub:
4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole,
v.a lepingu alapunktis 2.3 toodud juhul.
5. Vastutus
5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja
praktikat.
5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast
iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest.
5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi
9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk
tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh:
5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;
5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi;
5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;
5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks;
5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi;
5.3.6. alapunktides 3.1 või 3.2 nimetatud dokumentide kontrollimisel ilmneb, et esitatud
kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või
vahearuande kuludokumendina;
5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid;
5.3.8. alapunktides 3.1 või 3.2 nimetatud dokumendi ei ole esitatud tähtaegselt;
5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega
5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud
võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all
õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist,
mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt
vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud
kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.
6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine
6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt
allkirjastatud lepingu kätte saanud.
6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel
maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja
arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral
peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt.
6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast
seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele
poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30
kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.