Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Dokumendiregister	Justiitsministeerium
Viit	8-2/4203
Registreeritud	31.07.2025
Sünkroonitud	04.08.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	8 Eelnõude menetlemine
Sari	8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus)
Toimik	8-2/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis	Siseministeerium
Vastutaja	Maria Sults (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (119947 tm).

Failid

1-63218-1 31.07.2025 Väljaminev kiri.asice

Nimeseaduse ja riigiloivuseaduse muutmise seaduse eelnou Justiits- ja Digiministeeriumiga kooskolastamine.pdf

SE_NSi ja RLSi muutmine_EN_24.07.2025.pdf

SE_NSi ja RLSi muutmine_SK_24.07.2025.pdf

SE_NSi ja RLSi muutmine_SK_lisa_1_24.07.2025.pdf

SE_NSi ja RLSi muutmine_SK_lisa_2_24.07.2025.pdf

Kooskõlastatavad dokumendid.txt

SE_NSi ja RLSi muutmine_EN_24.07.2025.pdf

EELNÕU

24.07.2025

Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

§ 1. Nimeseaduse muutmine

Nimeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 lõike 2 sissejuhatava lauseosa teises lauses asendatakse sõnad „elektrooniliselt

digitaalallkirjaga kinnitatult“ sõnadega „rahvastikuregistri turvalises veebikeskkonnas“;

2) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Rahvastikuregistri turvalises veebikeskkonnas ei või esitada piiratud teovõimega

täisealisele isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avaldust.“;

4) paragrahvi 16 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(61) Isiku soovil uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise, sealhulgas endise nime

taastamise otsustab:

1) valdkonna eest vastutav minister;

2) valdkonna eest vastutava ministri volitatud Siseministeeriumi ametnik;

3) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perekonnaseisuasutuse perekonnaseisuametnik,

kellel on perekonnaseisutoimingute seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud perekonnaseisuametnikuna

tegutsemise õigus, sealhulgas õigus anda isiku soovil uus eesnimi, perekonnanimi või

isikunimi;

4) käesoleva paragrahvi lõikes 64 sätestatud juhul Siseministeerium.“;

5) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 64 ja 65 järgmises sõnastuses:

„(64) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldus on esitatud rahvastikuregistri

turvalises veebikeskkonnas ja selle vastavust nimeseaduses sätestatud nõuetele seoses isiku

soovil uue isikunime andmisega on kontrollitud rahvastikuregistrist automaatselt ning otsuse

tegemiseks vajalikud eeldused on täidetud, otsustab Siseministeerium uue eesnime,

perekonnanime või isikunime andmise ja kannab selle rahvastikuregistrisse automaatselt.

(65) Käesoleva paragrahvi lõikes 64 nimetatud otsuse ja kande tegemise täpsemad tingimused

ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

6) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 19. Isiku soovil uue eesnime andmine

(1) Uus eesnimi antakse, kui see vastab käesoleva seaduse § 7 nõuetele.

(2) Uut eesnime ei anta, kui selle võtmise korral ühtiksid isiku uus isikunimi ja sünniaasta teise

elava isiku isikunime ja sünniaastaga.“.

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 48 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigilõivu ei võeta nimeseaduse § 171 lõike 1 punktides 5–8 sätestatud juhul uue

perekonnanime andmise avalduse läbivaatamise eest.“;

2) paragrahvi 341 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või

isikunime taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse §-s 262

sätestatud määras.

(2) Uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise haldusakti ärakirja või väljavõtte

korduva väljastamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusakti ärakiri või väljavõte väljastatakse

turvalises veebikeskkonnas ametniku vahetu sekkumiseta, tasutakse riigilõivu 5 eurot.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 2. detsembril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2025

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2025

SE_NSi ja RLSi muutmine_SK_24.07.2025.pdf

Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse nimeseadust (edaspidi NS) ja riigilõivuseadust (edaspidi RLS).

Muudatusi on vaja teha selleks, et saaks kasutusele võtta rahvastikuregistri elektroonilises

teenuses (e-teenuses) avalduse esitamise võimaluse ning luua õiguslikud raamid isiku nime

muutmisega seotud toimingutes. Eelnõuga luuakse alus menetlusele, kus isik saab esitada

rahvastikuregistri turvalises veebikeskkonnas (edaspidi turvaline veebikeskkond) avalduse uue

eesnime, perekonnanime või isikunime saamiseks (edaspidi nime muutmine) ning mis

võimaldab teatud tingimustel teha automaatotsuseid ja -kandeid.

Eelnõuga tehtavatel muudatustel on mõju perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõike 32

punktides 4, 9, 12 ja 13 nimetatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele, s.o Jõhvi,

Pärnu, Tallinn ja Tartu linn (edaspidi MK KOV), ning sotsiaalne mõju inimestele. Eelnõuga

tehtavad muudatused ei suurenda ettevõtjate ega isikute halduskoormust, vaid pigem

vähendavad seda ning teevad riigiga suhtlemise kiiremaks ja lihtsamaks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna

järgmised teenistujad:

- õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184,

[email protected]),

- osakonnajuhataja Enel Pungas (tel 612 5163, [email protected]),

- perekonnaseisutoimingute talituse

 juhataja Karin Saan (tel 5308 8393, [email protected]) ja

 nõunik Ulvi Klaar (tel 612 5168, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi rahvastiku

toimingute osakonna õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184

[email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja, välja arvatud eelnõu lisad, on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo

keeletoimetaja Piret Tamme ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega

ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse:

1) NS-i avaldamismärkega RT I, 06.07.2023, 57;

2) RLS-i avaldamismärkega RT I, 08.07.2025, 64.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta seadust,

mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 kohaselt vaja Riigi-

kogu koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajalikkus

Eelnõu on vajalik, et nime muutmise menetluses saaks kasutusele võtta uue e-teenuse ning

sellega seotud automaatotsused ja -kanded, mis vähendavad isikute halduskoormust ning

muudavad riigiga suhtlemise kiiremaks ja lihtsamaks.

2.2. Olulisemad muudatused

Eelnõuga lisatakse NS-i õiguslik alus uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise

avalduse esitamiseks turvalises veebikeskkonnas ning selle menetlusega seotud automaatotsuse

ja -kande tegemiseks. Samuti lihtsustatakse eelnõuga NS-is isiku soovil uue eesnime andmist.

RLS-ist jäetakse välja uue eesnime riigilõivuta menetlemise alus ja täpsustatakse uue eesnime,

perekonnanime või isikunime andmise haldusakti korduva väljastamisega seotud sätteid.

2.3. Eelnõu koostamine

2015. aastal oli kooskõlastamisel NS-i väljatöötamiskavatsus1. Pärast seda on olnud

kooskõlastamisel erinevad NS-i eelnõu versioonid. Kuivõrd NS-i eelnõu terviktekstiga seotud

küsimused nõuavad täiendavaid arutelusid, siis nime muutmise e-teenuse saaks Euroopa Liidu

välisvahendite (taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi RRF)) abil kasutusele võtta juba

2025. aasta lõpus. Seetõttu on vaja eelnõus nimetatud muudatused teha kehtivas seaduses.

Seega tehakse selle eelnõuga ka muudatusi, mida 2015. aastal kooskõlastamisel käinud

väljatöötamiskavatsuses ei olnud. Muudatused on vajalikud, et nime muutmise menetluses

saaks kasutusele võtta e-teenuse ning teha automaatotsuseid ja -kandeid. See hõlmab näiteks

avalduse esitamise võimaldamist turvalises veebikeskkonnas ja muudatusi eesnimesid

käsitlevates sätetes, et ametnik ei peaks hindama nime muutmise põhjuse mõjuvust eesnimede

puhul, nagu nõutakse praegu NS-is. Need meetmed ei riiva isikute põhiõigusi ja lihtsustavad

nimevahetuse protsessi. Kuna RLS sisaldab viiteid NS-ile, mida eelnõuga muudetakse, tuleb

korrastada ka RLS-i sätteid.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei koostatud väljatöötamiskavatsust muudatuste kohta,

mis on põhjendatult kiireloomulised. Nime muutmise e-teenuse ning automaatotsuste

ja -kannetega seotud muudatus NS-is on aegkriitiline, sest nime muutmise e-teenuse loomist

rahastatakse sündmusteenuste loomiseks mõeldud RRF-i vahenditest, mille toetuse

abikõlblikkuse periood lõppeb 31. detsembril 2025. aastal.

Nime muutmise teenuse loomist ei olnud algul ette nähtud, kuid selle võimalikkus sai selgeks

käesoleval aastal. Seetõttu ei olnud ajaliselt võimalik enne eelnõu koostamist enam

väljatöötamiskavatsust koostada. Oluline on tagada, et kõik RRF-i vahenditest planeeritavad

kokkulepped saaks täidetud ja Eestile kantakse 2026. aasta lõpuks üle kogu Eestile mõeldud 1 EIS-i toimiku number 15-1697.

toetusmaht. Euroopa Komisjonil on õigus Eestile mõeldud toetusfondi vähendada, kui Euroopa

Liidu arvates ei ole kava piisavas ulatuses täidetud. Kavandatud tegevuste täitmata jätmise või

osalise täitmise korral võib Euroopa Komisjon määrata väga rangeid rahalisi karistusi kuni

120 miljoni euro väärtuses.

Toetuse kasutamise aluseks on järgmised dokumendid:

1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja

vastupidavusrahastu (edaspidi määrus nr 2021/241), artikli 18 lõike 1 alusel kinnitas Euroopa

Komisjon 5. oktoobril 2021. aastal ning Euroopa Nõukogu 29. oktoobril 2021. aastal

rakendusotsusega Eesti taaste- ja vastupidavuskava järgse reformi „Eraisikutele

sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ (edaspidi reform);

2. Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. aasta määrus nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava

elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi VV taastekava määrus),

millega kehtestatakse nõuded määruse nr 2021/241 järgsete investeeringute ja reformide

rakendamisele Eestis;

3. Siseministeeriumi (toetuse saaja partner) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

(reformi tegevuste elluviija) 22. augustil 2022. aastal sõlmitud leping reformi elluviimiseks:

3.1. leping on sõlmitud tegevuste elluviimiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 9. märtsi

2022. aasta käskkirja nr 78 „Taaste- ja vastupidavusrahastu komponent 3 „Digiriik“, reformi

1.2 „Eraisikutele sündmusteenuste ja etteaimavate teenuste väljaarendamine“ elluviimiseks

toetuse andmise tingimused“ alusel;

3.2. kulude hüvitamise aluseks on Euroopa Komisjoni 5. oktoobri 2021. aasta ning Euroopa

Nõukogu 29. oktoobri 2021. aasta rakendusotsusega kinnitatud taastekava määrus;

Siseministeerium viib toetatavaid tegevusi ellu Vabariigi Valitsuse 23. detsembril 2021. aastal

kinnitatud valdkonna arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ alusel.

2.4. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs

Eelnõu on puutumuses järgmiste PS-is sätestatud põhiõigustega:

 § 12 – kõik on seaduse ees võrdsed;

 § 14 – õigus korraldusele ja menetlusele2;

 § 19 – õigus vabale eneseteostusele;

 § 26 – õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.

Kuigi PS-is ei ole inimväärikust eraldi põhiõigusena nimetatud, on see põhiseadusliku põhi-

mõttena §-s 10. PS-i §-st 14 tuleneva hea halduse põhimõtte kohaselt tuleb tagada inimesele

menetluses vajalik teave ja anda talle piisavalt selgitusi, et võimaldada tal teostada oma õigusi

ja vabadusi. Tagatud peab olema, et igal muudatusel on seaduslik alus, muudatused on proport-

sionaalsed ja põhiõiguste kaitseks võetakse piisavaid meetmeid. Samuti, lähtudes riigivõimu

seaduslikkuse põhimõttest (PS-i § 3) ja asjaolust, et osa eelnõukohastest muudatustest on

seotud isikuandmete töötlemisega, tuleb need sätestada seaduses.

PS-i kommenteeritud väljaandes on § 26 käsitluses isikuandmete töötlemise kohta märgitud:

Informatsiooniline enesemääramine tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema

kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse, seetõttu on eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks

isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena

2 Inimesel on õigus nõuda, et kõik avaliku võimu teostajad oleksid aktiivsed põhiõiguse rikkumise ärahoidmisel,

rakendades selleks vajalikke abinõusid.

käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“

(RKHKo 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19).3

PS-i §-s 11 on sätestatud, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS-iga. Piirangud

peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ning ei tohi moonutada piiratavate õiguste

ja vabaduste olemust. Seega peab põhiõiguse riivel olema legitiimne eesmärk ja riive selle

saavutamiseks proportsionaalne: sobiv, vajalik ja mõõdukas. Põhiõiguse riive on:

 sobiv, kui see aitab saavutada legitiimset eesmärki;

 vajalik, kui seda ei ole võimalik saavutada, kasutades põhiõigusi vähem riivavat meedet,

ning

 mõõdukas, kui see ei moonuta ühiskonna demokraatlikkust ja põhiõiguse olemust.4

Eelnõuga võimaldatakse nime muutmise menetluses esitada nime muutmise avaldust

turvalises veebikeskkonnas, mitte enam digitaalselt allkirjastatuna, ning kui kõik

eeldused nime muutmiseks on täidetud, tehakse otsus ja kanne automaatselt. PS-is

sätestatud põhiõigused tagatakse täiendavalt hea halduse tava suurendamisega,

kasutades selleks IT-lahendusi, samuti lihtsustatakse aegunud menetlusi, mis ei ole enam

otstarbekad, võimaldades seega teha kiiremini otsuseid.

Legitiimne eesmärk on muuta nime muutmise protsessi mugavamaks ja kiiremaks.

 Sobivus. Kui nime muutmise avaldus esitatakse turvalises veebikeskkonnas,

kontrollitakse avalduses esitatud andmeid ilma ametniku sekkumiseta, mis hoiab kokku

ametniku tööaega. Automaatne kontroll on kiire. Seega säästab see nii inimese kui ka

ametniku aega ning on mõlema jaoks mugav lahendus. Samuti saab teha kiiresti ja

mugavalt automaatotsuse ja -kande.

Vajalikkus. Suurem osa nime muutmise avaldustest esitatakse elektrooniliselt. Seega

ei käi inimesed tihti enam MK KOV-is kohapeal avaldust esitamas. Kui avaldus

esitatakse elektrooniliselt, ei ole avalduse vastuvõtmiseks, nime muutmise eelduste

kontrollimiseks ning otsuse ja kande tegemiseks ametnikku vaja, välja arvatud juhul,

kui on vaja teha kaalutlusotsus. Kuna eelduste täitmise kontrollid saab teha

automaatselt, ei ole mõistlik säilitada paralleelselt avalduse esitamise viisi, mille puhul

ametnik peaks ise avalduses esitatud andmeid kontrollima, täites sama ülesannet, mida

teeb süsteem. Kui nime muutmiseks esitatud andmed on juba automaatselt kontrollitud,

siis on mõistlik teha asjas juba ka otsus ja teha RR-i kanne automaatselt. See võimaldab

ametnikul keskenduda otsuste tegemisele, mis nõuavad kaalutlusotsusõiguse teostamist.

 Mõõdukus. Nime muutmise menetluses on võimalik avalduses esitatud andmeid

kontrollida ning teha otsus ja kanne nii käsitsi kui ka automaatselt. Samas ei ole mõistlik

kasutada ametnike ressurssi ülesannete puhul, mida suudavad täita IT-lahendused.

Ametniku roll eelduste kontrollimisel ning otsuse ja kande tegemisel ei anna siinjuures

lisandväärtust. Üksikisiku seisukohalt ei ole suurt erinevust, kas tema esitatud andmeid

on kontrollinud ning otsuse ja kande teinud ametnik või IT-lahendus, mis toimib

ettenähtud reeglite alusel – lõpptulemus on sama, kuid menetlus on kiirem ja mugavam.

3 Jaanimägi, Katri, Liiri Oja 2020. PS-i § 26 kommentaarid, p 24. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud

väljaanne. Viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Toim. Ülle Madise (peatoimetaja), Hent Kalmo, Oliver Kask,

Peep Pruks. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, lk 387–396. 4 Riigikohtu üldkogu 21. juuni 2019. aasta otsus nr 5-18-5, p 65; Kalmo, Hent, Oliver Kask 2020. PS-i § 11

kommentaarid, p-d 30–32. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 138.

Isik saab endiselt minna MK KOV-i ja esitada avalduse kohapeal, kus ametnik

kontrollib avalduse vastuvõtmisel samu õiguslikke aluseid, mida teeb ettenähtud

reeglite alusel IT-lahendus. Seega on avalduse esitamine turvalises veebikeskkonnas

ning automaatotsuse ja -kande tegemine vaid üks viis, kuidas inimene saab oma nime

muuta. Talle jääb alati võimalus minna soovi korral ka ametniku juurde.

Järeldus: meede on proportsionaalne, sest legitiimne eesmärk muuta nime muutmise

protsess nii inimese kui ka ametniku jaoks mugavamaks ja kiiremaks kaalub üles vaba

eneseteostuse riive.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse NS-i, §-ga 2 muudetakse RLS-i ja §-ga 3 nähakse ette jõustumise

aeg.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse NS-i § 16 lõike 2 sissejuhatava lauseosa teist lauset.

Kehtiva NS-i § 16 lõike 2 kohaselt saab nime muutmise avalduse esitada elektrooniliselt

digitaalallkirjaga kinnitatult või perekonnaseisuasutuses.

Eelnõu kohaselt esitatakse avaldus edaspidi kas turvalises veebikeskkonnas või

perekonnaseisuasutuses. See tähendab, et tulevikus saab avaldust esitada e-teenuse kaudu, mis

muudab nime muutmise protsessi mugavamaks ja kiiremaks. Samal ajal kaotatakse eelnõuga

võimalus esitada nime muutmise avaldus elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult – see

asendatakse turvalises veebikeskkonnas avalduse esitamisega. Isiku tahe nime muutmiseks

kinnitatakse avaldusega, mis tehakse nimetatud keskkonnas.

Avalduse esitamisel turvalises veebikeskkonnas kontrollitakse vajalikke andmeid automaatselt,

mis esmalt annab avalduse esitajale teadmise, et avalduse menetlemine on võimalik, ja teisalt

vabastab ametniku samade andmete kontrollimisest. Automaatselt saab kontrollida avalduse

esitaja õigust nime muuta, st kontrollida vanust, teovõimet ja kodakondsust. Samuti saab

kontrollida, kas RR-i andmed toetavad avalduse esitaja soovi, näiteks isik soovib kanda

vanavanema perekonnanime (NS-i § 171 lõige 1 punkt 1) ning RR-is on olemas põlvnemise

seos ja soovitud nime kasutamine.

Enne nime muutmise avalduse kinnitamist turvalises veebikeskkonnas teavitatakse avalduse

esitajat, et menetlus võib lõppeda automaatotsuse ja -kandega. See annab võimaluse avalduse

esitamisest loobuda ja esitada avaldus MK KOV-is kohapeal.

Automaatotsuse tegemisel teavitatakse nime muutmise avalduse esitajat sellest, et tehtud on

automaatotsus ja uus isikunimi on kantud RR-i. Lisaks märgitakse, et automaatotsuse ja -kande

tegemisel kasutati RR-i andmeid. Samuti on seal ka vaidlustamisviide.

Pärast uue isikunime kandmist RR-i väljastatakse isikule paberil või elektrooniliselt otsus

(haldusakt) uue nime kohta. Otsus vormistatakse haldusmenetluse seaduse nõuete kohaselt ja

selles on märge, et otsus on tehtud automaatselt.

Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks NS-i § 16 lõike 2 punkt 2.

Kõnealuse punkti kohaselt tuleb uue perekonnanime taotlemisel märkida avaldusele ka isiku

alaealiste laste eesnimi, perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sünnikoht, elukoht,

kontaktandmed, kodakondsus ning perekonnaseis, kui alaealised lapsed kannavad avalduse

esitajaga ühist perekonnanime ja soovivad oma vanema uut perekonnanime. Kuna iga isiku,

sealhulgas alaealise nime muutmiseks tuleb esitada eraldi avaldus ja tasuda riigilõiv, ei ole

küsitavatel andmetel tähtsust ning nende alusel ei alustata alaealise isikunime muutmist.

Seetõttu tunnistatakse see punkt kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse NS-i § 16 lõikega 21.

Eelnõu kohaselt ei ole turvalises veebikeskkonnas võimalik esitada NS-i § 16 lõikes 1

nimetatud avaldust piiratud teovõimega täisealisele isikule uue isikunime andmiseks. NS-i § 16

lõikes 1 nimetatud avalduse saab piiratud teovõimega täisealise isiku kohta esitada üksnes

perekonnaseisuasutuses kohapeal, kuna menetluses tuleb koguda täiendavaid tõendeid,

sealhulgas selgitada välja piiratud teovõimega isiku enda arvamus, kui isiku seisund seda

võimaldab.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse NS-i § 16 lõiget 61. Kuna eelnõuga jäetakse NS-i § 19

lõikest 1 välja eesnime taotlemise põhjuste loetelu, siis ei saa selles sättes olla viidet NS-i § 19

lõikes 1 nimetatud alustele mitmuses. Samuti lisatakse eelnõuga NS-i § 16 lõike 61 esimesse

lausesse viide NS-i § 16 lõikele 64, sest NS-i § 16 alusel uue eesnime, perekonnanime või

isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise saab otsustada ka

NS-i § 16 lõikes 64 sätestatud juhul Siseministeeriumi ametniku vahetu sekkumiseta ehk

automaatselt. Kuna otsustajate nimekiri laieneb Siseministeeriumiga, siis sätte selguse ja

parema arusaadavuse huvides esitatakse isiku soovil uue eesnime, perekonnanime või

isikunime andmise, sealhulgas endise nime taastamise otsustajate loetelu punktidena.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse NS-i § 16 lõigetega 64 ja 65.

NS-i § 16 lõikega 64 luuakse alus nime muutmise menetluses automaatotsuse ja -kande

tegemiseks. Kui NS-i § 16 lõikes 1 nimetatud avaldus on esitatud turvalises veebikeskkonnas

ja selle vastavust nimeseaduses sätestatud nõuetele seoses isiku soovil uue isikunime andmisega

on kontrollitud RR-ist automaatselt ning otsuse tegemiseks vajalikud eeldused on täidetud,

otsustab Siseministeerium nime andmise automaatselt ja kannab selle RR-i automaatselt. RR-i

andmete kontrolle saab teha automaatselt kõigi avalduste puhul, kuid olukordades, kus seaduse

kohaselt on vaja hinnata nime muutmise põhjuseid või soovitud nime vastavust nimeseaduse

nõuetele, ei tehta automaatotsuseid, vaid menetlus edastatakse ametnikule kaalutlusotsuse

tegemiseks. RR-i päringuga saab automaatselt kindlaks teha, kas taotletud nimi on näiteks

vanema perekonnanimi. Ent kui mõjuval põhjusel soovitakse vabalt valitud perekonnanime,

siis ei saa kaalutlusotsust automaatselt teha. Seetõttu ei ole sättes eraldi märgitud, et

kaalutlusotsuste puhul ei saa automaatset kontrolli teha, sest esmased kontrollid tehakse kõikide

avalduste korral. Kaalutlusega seotud juhtumitel edastatakse menetlus ametnikule ja

automaatotsust ei tehta. Sättes on öeldud, automaatotsus ja -kanne tehakse vaid siis, kui

avalduse vastavust õigusaktides kehtestatud tingimustele on kontrollitud automaatselt RR-i

abil, mis välistab kaalutluse.

Kui turvalises veebikeskkonnas esitatud nime muutmise avalduses toodud andmete vastavust

kehtestatud nõuetele on kontrollitud automaatselt RR-i abil ja õigusaktides ei ole sätestatud

teisiti, viiakse nime muutmise menetlus läbi automaatselt, ilma ametniku sekkumiseta.

Automaatotsus ja -kanne loetakse Siseministeeriumi tehtud otsuseks ja kandeks.

Menetluse muutmine vastab tänapäevaste elektroonilistele ja infotehnoloogilistele võimalustele

ning suurendab haldusmenetluse tõhusust. Õiguslikus tähenduses ei oma tähtsust asjaolu, kas

haldusakt on kinnitatud käsitsi, digitaalallkirja või digitaalse templiga – tähtis on see, et on

tuvastatav, milline haldusorgan on otsuse teinud. Samuti tuleb rõhutada, et kuigi suurema osa

automaatsetest teenustest võib otsustada IT-süsteem, vastutab haldusakti sisulise õigsuse eest

kokkuvõtteks otsuse teinud haldusorgan ehk Siseministeerium.

Isikutel säilivad põhiõigused, näiteks õigus automaatse haldusakti vaidlustamiseks ja

halduskohtu poole pöördumiseks, isegi siis, kui haldusakti on andnud Siseministeerium

automaatselt, sest haldusõigussuhe on tekkinud isiku ja haldusorgani, mitte otsuse teinud

ametniku vahel, kes on määratud esindama haldusorganit sisepädevuse alusel. Vaidluse korral

esitab isik kaebuse haldusorgani, mitte konkreetse ametniku ja tema allkirja vastu.

Praegustes nime muutmise menetlustes on ametnike ülesanne kontrollida avalduses esitatud

asjaolud üle RR-ist, kui avaldust menetletakse NS-i § 171 lõike 1 alusel. Kui avaldust

menetletakse NS-i § 171 lõike 2 alusel kaalutlusõigust rakendades, kontrollitakse vajaduse

korral ka muid andmeid.

Enamikul juhtudel on asjaolusid võimalik kontrollida ettenähtud reeglite alusel toimiva

IT-lahenduse abil ja kui süsteemi kontrolli tulemus on positiivne, saab kohe teha otsuse ja

kande. Kontrollivõimalused saab ehitada e-teenusesse, kus andmete esitamine ja seosed RR-iga

on võimalik integreerida juba andmete esitamise käiku.

Kehtiva NS-i § 16 lõikes 61 on sätestatud, et NS-i § 171 lõigetes 1 ja 2 esitatud alustel uue

perekonnanime andmise või endise isikunime taastamise ning § 19 lõikes 1 sätestatud alustel

uue eesnime andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud

Siseministeeriumi ametnik või tema volitatud NS-i § 16 lõikes 1 nimetatud

perekonnaseisuasutuses töötav perekonnaseisuametnik. Eelnõu kohaselt otsustab NS-i § 16

alusel uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või

isikunime taastamise valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud Siseministeeriumi

ametnik või valdkonna eest vastutava ministri volitatud NS-i § 16 lõikes 1 nimetatud

perekonnaseisuasutuse perekonnaseisuametnik või NS-i § 16 lõikes 64 sätestatud juhul

Siseministeerium. Kui otsuse teeb Siseministeerium, tehakse otsus ilma ametniku vahetu

sekkumiseta.

Kui menetleda nime muutmise avaldust kehtiva seaduse kohaselt, on avalduse menetlusaeg

võrreldes automaatotsuse ja -kande tegemisega pikem, sest ametnik kontrollib kõik nime

muutmise eeldused käsitsi üle ja teeb nende põhjal otsuse ja kande RR-i. Avalduse menetlemise

aeg oleneb ametniku töökoormusest ja töökorraldusest.

Kui kontrollida automaatselt, RR-i vahendusel, ja nime muutmiseks kaalutlusotsuse vajadust ja

nime muutmisest keeldumise aluseid ei esine, tehakse otsus ja kanne automaatselt, edastamata

e-teenuse kaudu esitatud nime muutmise avaldust ametnikule. Kui avalduses on andmeid, mida

RR-i andmete põhjal ei ole võimalik kontrollida, näiteks isik soovib vanaema perekonnanime,

kuid RR-i andmed soovitud nime kandmist ja põlvnemise seost ei näita, katkeb avalduse

automaatmenetlus ning avaldus edastatakse ametnikule asjaolude selgitamiseks ja võimalusel

nime muutmise otsuse tegemiseks. Automaatotsuse tegemise loogika on sama, mis näiteks

perekonnaseisutoimingute seaduse alusel sünni registreerimise automaatmenetlustes – kui RR

avalduse andmeid ei toeta, edastatakse avaldus ametnikule, kes selgitab välja asjaolud ja

registreerib sünni.

Automaatne menetlus on nime muutmise avalduse esitajale kiire ja ka tema nimi saab RR-is

kiiremini muudetud. Eelkirjeldatud tegevusega hoitakse kokku ka ametnike tööaega. Seega

väheneb nii inimese halduskoormus kui ka ametnike töökoormus.

Turvalises veebikeskkonnas esitatud avalduse alusel automaatotsuse tegemiseks on vaja, et

andmeid oleks võimalik kontrollida RR-ist ja et RR-i andmed oleksid vastavuses isiku sooviga,

näiteks isik soovib kanda vanaema perekonnanime Tamm ja RR-i andmetel on tema vanaema

kandnud perekonnanime Tamm.

Nime muutmise menetluses automaatotsuse ja -kande tegemise täpsemad tingimused ja korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister NS-i § 16 lõike 65 alusel määrusega.

Automaatotsuse ja -kande tegemise puhul on tähtis viidata ka isikuandmete kaitse

üldmäärusele. Automaatotsuste ja -kannete tegemine ei ole isikuandmete kaitse üldmäärusega

vastuolus. Isikuandmete kaitse üldmääruse5 põhjenduses 63 on sätestatud:

Selleks et olla töötlemisest teadlik ja kontrollida selle seaduslikkust, peaks andmesubjektil olema

õigus tutvuda isikuandmetega, mis on tema kohta kogutud, ja seda õigust lihtsalt ja mõistlike

ajavahemike järel kasutada. /…/ Igal andmesubjektil peaks seega olema õigus teada eelkõige

isikuandmete töötlemise eesmärke, võimaluse korral isikuandmete töötlemise ajavahemikku,

isikuandmete vastuvõtjaid, isikuandmete automaatse töötlemise loogikat ja sellise töötlemise

võimalikke tagajärgi (vähemalt juhul kui töötlemine põhineb profiilianalüüsil) ning saada eelneva

kohta teate. Võimaluse korral peaks vastutav töötleja saama anda kaugjuurdepääsu turvalisele

süsteemile, kus andmesubjekt saab otse tutvuda oma isikuandmetega.

Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduses 71 on kirjeldatud, millisel juhul ei tohiks isiku

suhtes tehtav otsus põhineda üksnes automaatotsusel. Need on eelkõige juhud, kui isikule

kaasnevad otsusega õiguslikud tagajärjed.

Automaatotsuste ja -kannete puhul võivad õiguslikud tagajärjed kaasneda seetõttu, et nimest

sõltuvad muud teenused. Teisalt on aga nime muutmise avalduse esitanud isik ise, nii et

menetlus tehakse inimese enda algatusel. Ainus erinevus tavapärasest otsusest ja kandest on

see, et kontrolle, otsust ja kannet ei tee ametnik, vaid andmeid kontrollitakse automaatselt

rahvastikuregistri kaudu ning seejärel tehakse ametniku vahetu sekkumiseta automaatselt otsus

ja kanne. Kui esineb vastuolu, siis menetleb nime muutmise avaldust edasi ametnik. Seega on

tagatud kõik isiku õigused ja andmeid töödeldakse turvaliselt.

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 3 kohaselt on andmekaitsealase mõjuhinnangu

tegemine nõutud, kui füüsilisi isiklikke aspekte hinnatakse süstemaatiliselt ja ulatuslikult, kui

hindamine põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja kui

hindamisel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis

samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.

Automaatotsuste ja -kannetega tekib Siseministeeriumi ja avalduse esitaja vahel õiguslik suhe.

Tegemist on isikuandmete automaatse töötlemisega, mis mõjutab oluliselt füüsilist isikut ja

sellega kaasneb õiguslik tagajärg. Käesoleval juhul ei hinnata füüsilisi isiklikke aspekte

süstemaatiliselt ja ulatuslikult, sest protsessi algatab isik ise, kui ta esitab nime muutmise

avalduse. Mõne inimese puhul võib see toimuda kord elus, mõnel inimesel paar korda, kuid

süstemaatilisust ega ulatuslikkust ei ole selles olukorras võimalik tuvastada. Seega ei ole vaja

koostada ka andmekaitsealast mõjuhinnangut. Haldusmenetluse ja andmetöötluse tahte esitab

alati esimesena avalduse alusel isik, kes soovib nime muuta.

Kuivõrd nime muutmise automaatotsus on haldusakt, siis loetakse seda isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 22 tähenduses automaatseks otsuseks. Artiklis 22 käsitletakse

automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemist. Artikli 22 lõike 1 kohaselt on

andmesubjektil õigus, et tema kohta ei võetaks otsust, mis põhineb üksnes automatiseeritud

töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil, mis toob kaasa teda puudutavaid õiguslikke tagajärgi või

avaldab talle märkimisväärset mõju. Artikli 22 lõike 2 punkti b kohaselt ei kohaldata artikli 22

lõiget 1 ei kohaldata, kui otsus on lubatud vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või

liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud ka asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste ja

vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks. NS-i muudatused loovad õigusliku aluse

automaatotsuste ja -kannete tegemiseks nime muutmise menetluses. Automaatotsuse ja-

kannete tegemisel tagatakse andmesubjekti õigused ja vabadused ning õigustatud huvid.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse NS-i § 19. Praegu on NS-i § 19 kohaselt eesnime

muutmiseks kaheksa erinevat alust ja kolm erinevat piirangut. Praktika näitab, et eesnime

muutmise soov on tavaliselt sügavalt isiklik. On ebamõistlik, et ametnik hindab nime muutmise

põhjuse mõjuvust, nagu NS praegu eeldab. Laps saab eesnime sünni registreerimisel, eesnimi

väljendab vanemate soove ja vanemad valivad lapsele oma hinnangul sobivaima eesnime.

Ometi võib ette tulla olukordi, kus sünnist alates kantav eesnimi ei ole isikule meelepärane.

Kuna isik kasutab eesnime igapäevases suhtluses, võib sobimatu eesnimi tekitada talle palju

probleeme. Seega võib isik soovida oma eesnime muuta. Eelnõuga loobutakse nõudest esitada

eesnime taotlemisel põhjuseid, miks kantav eesnimi isikule enam ei sobi. Nii nagu vanemad on

lapsele eesnime valikul suhteliselt vabad (arvestada tuleb nimeseaduse § 7 nõuetega) ega pea

nime valikut põhjendama, on ka eesnime muuta sooviv isik oma valikus suhteliselt vaba ega

pea oma valikut põhjendama.

NS-ist välja jäetavad § 19 lõike 1 punktides 1–4 ja 9 nimetatud alused eeldavad väga isiklike

põhjuste avaldamist, mis võivad olla emotsionaalsed ja avalduse esitajale endale väga olulised.

On ebamõistlik, et ametnik hakkab kaaluma põhjuste mõjuvust, kui soovitud eesnimi vastab

NS-i nõuetele. Välja jäetakse ka punkt 6, mida rakendatakse olukorras, kus isiku kantav eesnimi

erineb sünnidokumenti kantud eesnimest üksikutes tähemärkides (näiteks Lilli, kuid sünniaktis

Lilly). Kui selliseid juhtumeid veel esineb, teavitatakse isikut andmete erisusest, kuid enam ei

suunata andmeid korrastama. Välja jäetakse ka punkt 7, mille alusel oli isikul riigilõivuta

võimalus vabaneda sulgudest eesnimes – eesnimes on sulud vaid kahel RR-i kantud isikul ja

nii piiratud arvu võimalike juhtumite jaoks ei ole seaduse regulatsioon vajalik. Välja jäetakse

ka punkt 8, mida rakendatakse olukorras, kus isiku kantav eesnimi erineb sünnidokumenti

kantud eesnimest ümberkirjutusreeglite kohaldamise tõttu (näiteks Jüri, kuid kirillitsas sünniakt

Юри). Koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga on selliste andmetega isikutele antud võimalus

andmeid ilma riigilõivuta muuta ning enamik sellistest juhtumistest on avastatud ja vajadust

sellise sätte järele enam ei ole.

Eelnõu kohaselt on uue eesnime andmisel vaid kaks piirangut – taotletav eesnimi peab vastama

NS-i § 7 nõuetele ja uue eesnime andmisega ei saa tekitada isikunime, mis on RR-i andmetel

elava isiku isikunimi, kui sel isikul ja uue eesnime taotlejal on sama sünniaasta.

Esimese piirangu eesmärk on hoida eesti keelt ja kultuuri, mille oluline osa on ka eesnimed.

Teise piirangu eesmärk on vältida segadusi isikunimedega, kui erinevatel isikutel on sama

isikunimi, ja hoida ära ka identiteedivarguseid. Juba olemasoleva isikunimega sama isikunimi

võib tekkida näiteks sünni registreerimisel, abielu või kooselulepingu sõlmimisel, kuid

samasuguseid isikunimesid ei soovita juurde tekitada nime muutmise menetlusega. Eesnimede

valik on väga lai, vajaduse korral saab piirangu alla langeva isikunime vältimiseks lisada

eesnime juurde teise. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuses nr 3-4-1-

6-016 on öeldud:

Teisisõnu, vabadust muuta oma nime saab seadusega piirata juhul, kui piirangu

kehtestamisel on järgitud Põhiseaduses nimetatud eesmärki ja proportsionaalsuse

põhimõtet. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see

normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema

proportsionaalsed soovitud eesmärgiga.“ Siinse sätte puhul on eesmärk kaitsta soovitavat

nime juba kandvate teiste inimeste identiteeti. peavad piirangud olema vajalikud ega tohi

moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seadusandja on kehtestanud selle

piirangu, et kaitsta teiste inimeste õigusi ja vabadusi, sh ennetada kuritegelikku käitumist.

Tallinna Ülikooli tudengid korraldasid 2025. aastal isikunimede uuringu. Uuringu tulemused ei

ole veel avalikult kättesaadavad, kuid eelnõu koostajatele on teada esialgsed tulemused. Selles

uuringus küsiti ka, milliseid eesnime andmise või selle muutmisega seotud aspekte peaks riik

reguleerima. Vastajate arvates olid olulised nime tähenduse, hääldatavuse, õigekirja ja pikkuse

reguleerimine. Samuti peeti oluliseks, et nimedes ei oleks numbreid ja sümboleid ning et ei

pandaks vastassoole juurdunud nimesid. Seega on uuringu kohaselt vastajate jaoks tähtsad NS-

i §-s 7 kehtestatud nõuded eesnimedele. Neist eelnõuga ei loobuta. Eelnõu kohaselt peab

taotletav eesnimi vastama ka edaspidi NS-i § 7 nõuetele.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse RLS-i §-e 48 ja 341. Muudatused on vajalikud, kuna eelnõuga

muudetakse NS-i §-e 16 ja 19.

Eelnõu kohaselt jäetakse NS-i §-st 19 välja eesnime andmise erinevad alused, sealhulgas NS-i

§ 19 lõike 1 punktid 6–8, mille alusel uue eesnime andmisel ei tulnud tasuda riigilõivu.

Seepärast on vaja muuta ka RLS-i § 48 ja jätta sellest välja viited NS-i §-le 19. Tegemist on

tehnilise muudatusega.

NS-i § 16 lõike 61 muudatustega lisatakse uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise

otsustajaks Siseministeerium. Seega tuleb RLS-i § 341 lõige 1 sõnastada nii, et see hõlmaks

kõiki otsustajaid. Otstarbekas on säte ümber sõnastada nii, et see kajastab menetlust, mille eest

riigilõiv tasutakse, mitte aga taotluse menetlejaid.

Eeltoodut arvestades tuleb sama paragrahvi lõikes 2 mainida ka Siseministeeriumi otsuse

korduvat väljastamist. Ka siin sõnastatakse säte nii, et see kajastab dokumenti, mille korduva

väljastamise eest riigilõivu tasutakse, mitte aga haldusakti andjat.

6 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 3. mai 2001. aasta otsus nr 3-4-1-6-01.

Muudatusega tagatakse kõikide menetlejate haldusaktide korduv väljaandmine ning sätte selgus

ja arusaadavus. Sama paragrahvi lõike 21 sõnastust täpsustakse haldusakti ärakirja lisamisega.

Uue isikunime andmise menetluses tehakse kaht liiki haldusakti. Esiteks haldusakt, millega

antakse ühele isikule uus eesnimi, perekonnanimi või isikunimi – see haldusakt tehakse isikule

teatavaks menetluse lõpus ja hiljem on isikul võimalik korduva dokumendina saada sellest

ärakiri. Teiseks haldusakt, millega antakse korraga mitmele isikule uus eesnimi, perekonnanimi

või isikunimi – sellest haldusaktist tehakse igale isikule menetluse lõpus väljavõte ainult tema

andmetega, hiljem on isikul võimalik korduva dokumendina saada samasugune väljavõte.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse eelnõu jõustumise aeg. Eelnõu jõustub 2025. aasta 2. detsembril.

Eelnõu jõustumise aeg on sätestatud selle järgi, millal saavad valmis muudatuste tegemiseks

vajalikud IT arendustööd. Jõustumise aeg on seotud ka Euroopa Liidu taaste- ja

vastupidavusrahastu vahendite kasutamise tähtaegadega. Samas annab pikem jõustumise aeg

isikutele ja ametnikele piisavalt aega uue regulatsiooniga tutvumiseks.

Eelnõu vastavus ja kooskõla Eesti Vabariigi Põhiseadusega

Eelnõu on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega. Rahvusvahelisi kohtulahendeid

eelnõus käsitletud teemadel Eesti kohta ei ole.

Eelnõu koostamisel on analüüsitud selle kooskõla PS-iga, sealhulgas isikuandmete töötlemise

põhimõtetega ning analüüs on lisatud võrdleva analüüsi asjakohase punkti alla ja punkti 2.4.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga uusi termineid kasutusele ei võeta.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole välja töötatud Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks. Eelnõu on kooskõlas

isikuandmete kaitse üldmäärusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Võimaldada võtta nime muutmise menetluses kasutusele e-teenus ning

automaatotsused ja -kanded

6.1.1. Mõju riigiasutuste korraldusele, tuludele ja kuludele

Mõju sihtrühm: nelja MK KOV-i ametnikud, kellel on nime muutmise õigus.

Sihtrühm on väike. Muudatus mõjutab nelja MK KOV-i (Jõhvi, Pärnu, Tallinn, Tartu)

ametnikke, kes tegelevad nime muutmise menetluse läbiviimisega. Nime muutmise õigus on

kuni 20 ametnikul, kellest kümne tavapäraste tööülesannete hulka kuulub nende menetluste

läbiviimine.

Mõju ulatus on väike. Võivad kaasneda muutused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavasti ei

too need kaasa kohanemisraskusi, sest ametnikuni jõudnud nime muutmise menetluste puhul

muudatusi ei tehta. Muutub see, et kõik nime muutmise menetlused, mis jõudsid varem MK

KOV-i ametnikuni, tulevikus sinna enam ei jõua. Seega peavad MK KOV-i ametnikud uued

reeglid ühe korra selgeks õppima ja neid edaspidi järgima. Kuna tekivad automaatkanded,

väheneb MK KOV-i ametnike töökoormus.

Mõju esinemise sagedus on keskmine. Mõju avaldub regulaarselt tööpäeviti. Nime muutmiseks

esitatakse MK KOV-idele aastas kokku üle 2000 avalduse. Nime muutmiseks esitatud

avalduste arv ja nime muutmiste statistika on esitatud tabelites 1 ja 2.

Tabel 1. Aastatel 2022–2024 nime muutmiseks esitatud avalduste arv MK KOV-ide kaupa

(allikas: RR)

Asutus/avalduste arv 2022. aasta 2023. aasta 2024. aasta

Jõhvi Vallavalitsus 187 213 201

Pärnu Linnavalitsus 142 112 137

Tallinna Perekonnaseisuamet 1601 1723 1718

Tartu Linnavalitsus 364 324 389

KOKKU 2294 2372 2445

Tabel 2. Nime muutmiste arv aastatel 2022–2024 (allikas: RR)

Aasta Uue

eesnime

saajad

Uue

perekonnanime

saajad

Uue ees- ja

perekonnanime

saajad

KOV-i

otsusega

SiM-i

otsusega KOKKU

2022.

aasta

447 1462 209 1802 316 2118

2023.

aasta

521 1464 234 1884 335 2219

2024.

aasta

552 1491 271 1982 332 2314

Seni ei ole peetud eraldi arvestust digitaalallkirjaga kinnitatud avalduste ja asutuses kohapeal

paberil esitatud avalduste üle. Hinnanguliselt moodustavad viimased umbes viiendiku

avalduste koguarvust. Eeldatakse, et seni digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse esitamise

asendamine e-teenuses avalduse esitamisega ei mõjuta oluliselt paberil esitatavate avalduste

arvu.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Mõju on positiivne, sest kui nime muutmise

avaldus esitatakse turvalises veebikeskkonnas, siis ametnike töökoormus väheneb. Kuna osa

nime muutmise avaldustest esitatakse edaspidi turvalises veebikeskkonnas, siis väheneb

võimalus, et isik tuleb kohapeale avaldust esitama. See omakorda tagab ametnikele oma töös

suurema paindlikkuse, kuna turvalises veebikeskkonnas esitatud avalduse puhul kontrollitakse

eeldusi ilma ametniku sekkumiseta ja kui ametniku kaalutlusotsust vaja ei ole, tehakse

automaatotsus ja -kanne. Nii jääb ametnikule rohkem aega keerulisemate juhtumite

lahendamiseks, kus on vaja inimesega suhelda ning lisadokumente või -küsimusi esitada. Kõik

nime muutmise avaldused ei lõppe isiku nime muutmisega, sest osa avaldusi võetakse tagasi ja

osa puhul ei ole nime muutmise eeldused täidetud ning nime muutmise kohta koostatakse

keelduv otsus.

Mõju sihtrühm: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT).

Sihtrühm on väike, hõlmates mõnda SMIT-i teenistujat, kes on seotud RR-i menetlustega.

Muudatus mõjutab SMIT-i, kes loob nime muutmise e-teenuse ja teeb teisi vajalikke IT

arendustöid, et võimaldada nime muutmise menetluses automaatotsuseid ja -kandeid.

Mõju sagedus on väike. E-teenus luuakse ühe korra ja sellel on SMIT-ile ühekordne mõju.

Mõju ulatus on väike. E-teenuse loomiseks tuleb välja selgitada, mida on vaja muuta, ja seejärel

teha vajalikud IT arendustööd, mille kulud kaetakse RRF-i vahenditest (vt ka seletuskirja p 7).

Võib tekkida vajadus nõustada ametnikke, kuidas uus teenus töötab.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Ebasoovitav mõju võib avalduda siis, kui IT

arendustööde käigus häiritakse mõne olemasoleva e-teenuse tööd, kuid vea avastamisel saab

SMIT selle kõrvaldada.

III

Mõju sihtrühm: Siseministeerium.

Sihtrühm on väike. Muudatus mõjutab paari Siseministeeriumi ametnikku, kes tegelevad nime

menetlusega seotud teemadega.

Mõju ulatus on väike. Muudatusega ei kaasne suuri muudatusi sihtrühma käitumises.

Muudatusega võib seaduse jõustumise järel lühiajaliselt kaasneda suurem vajadus selgitamise

järele, näiteks millisel juhul tehakse nime muutmise menetluses automaatotsus ja -kanne, kuid

see ei tohiks kaasa tuua pikaajalist töökoormuse suurenemist. Nime muutmise menetlust

läbiviivate ametnike juhendmaterjale tuleb ühekordselt muuta ja vajaduse korral ka ametnikke

koolitada.

Mõju esinemise sagedus on pigem keskmine. Mõju võib avalduda igal tööpäeval, sest inimesed

võivad esitada küsimusi igal tööpäeval ja Siseministeeriumi ametnikud peavad tegema

selgitustööd ning nõustama ka MK KOV-i nime muutmise õigusega ametnikke.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on Siseministeeriumi jaoks positiivne.

Muudatus lihtsustab Siseministeeriumi ametnike tööd, sest eeldatavasti väheneb selgitustöö

osakaal. Seaduse jõustumise järel võib aga selgitusvajadus olla lühikest aega suurem kui

tavaliselt.

6.1.2. Sotsiaalne mõju

Mõju sihtrühm: isikud, kes soovivad oma nime muuta.

Sihtrühm võib olla potentsiaalselt suur, hõlmates järgmisi isikuid:

1) Eesti kodanikud;

2) Eestis elamisloa alusel viibivad isikud, kes ei ole ühegi riigi kodanikud.

Mõju ulatus on pigem väike. Sihtrühma käitumises võivad kaasneda muutused, kuid

eeldatavasti ei too need kaasa kohanemisraskusi. Praegu on võimalik isikul esitada nime

muutmise avaldus neljas perekonnaseisuasutuses kohapeal või digitaalselt allkirjastatuna.

Eelnõuga asendatakse viimane võimalus avalduse esitamisega turvalises veebikeskkonnas. Kui

isik on esitanud avalduse turvalises veebikeskkonnas, tehakse teatud juhtudel nime muutmise

menetluses automaatotsus ja –kanne. See tähendab, et isik saab otsusest teada kiiremini, sest

nime muutmise eeldusi kontrollitakse automaatselt ilma ametniku sekkumiseta.

Mõju esinemise sagedus on väike, sest üldjuhul ei muuda isik oma nime üldse või ei tee seda

rohkem kui üks kord elus.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on pigem väike või puudub. Muudatus on sihtrühma jaoks

pigem positiivne, sest loodav e-teenus muudab nime muutmise menetluse lihtsamaks ja

kiiremaks. Väheneb ka inimese halduskoormus. Lihtsam ja kiirem menetlus võib aga kaasa tuua

riski, et senisest enam isikuid soovib edaspidi oma nime muuta. Eeldatavasti ei ole see

muudatus nii suur, et tooks kaasa ametnike märkimisväärse töökoormuse kasvu, kuid võib

tekitada mõningast segadust ühiskondlikes suhetes, kuna identiteedi muutmise protsess

lihtsustub ja seda võidakse hakata rohkem ära kasutama, näiteks mainekahju vältimiseks jms.

Samuti võib juhtuda, et otsus nime muutmise kohta tehakse liialt kiirustades ja isik soovib selle

hiljem tagasi võtta.

Kui kõik nime muutmise eeldused on täidetud ja kontrollitud, siis tehakse inimese esitatud

avalduse alusel nime muutmise otsus ja kanne RR-i automaatselt. Kui turvalises

veebikeskkonnas esitatud nime muutmise avalduse puhul ei ole võimalik teha automaatotsust

ja -kannet, edastatakse nime muutmise avaldus ametnikule menetlemiseks ning jätkub

tavapärane nime muutmise menetlus. Seega, kui nime muutmise avalduse kohta on vaja teha

keelduv otsus, siis teeb selle ametnik ja isik saab selle otsuse ka soovi korral vaidlustada.

Keelduvat otsust nime muutmise menetluses automaatselt ei tehta. Nime muutmise avalduse

rahuldamata jätmise otsuse teeb vaid ametnik. Seega automaatselt saab teha nime muutmise

otsuse vaid juhul, kui isiku esitatud avaldus rahuldatakse, st isik saab avalduses soovitud nime.

Automaatotsuse vaidlustamine toimub tavamenetluse raames, ka automaatotsustele lisatakse

vaidlustamisviide.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist mõju. Muudatus on sihtrühmade

jaoks positiivse mõjuga, sest väheneb inimese halduskoormus ja ametniku töökoormus. Samuti

muutub nime muutmise menetlus teatud juhtudel kiiremaks ja mugavamaks.

6.2. Koondmõju isikute ja ettevõtjate halduskoormusele

Eelnõuga vähendatakse isikute halduskoormust. Nime muutmise menetlust tehakse

ökonoomsemaks, et muuta nii isiku kui ka ametniku elu mugavamaks, kiiremaks ja lihtsamaks.

Näiteks saab nime muutmise avalduse esitada turvalises veebikeskkonnas ja kui nime muutmise

avalduses esitatud andmete vastavust õigusaktides kehtestatud tingimustele on automaatselt

andmekogude abil kontrollitud, teeb Siseministeerium otsuse ja kande RR-i ametniku vahetu

sekkumiseta ehk automaatselt. Tingimusi kontrollitakse automaatselt ning ka otsused ja kanded

tehakse automaatselt. Seega saab isik nime muutmise otsuse ja kande RR-i kiiremini, kui otsuse

ja kande teeks ametnik.

Eelnõu ei mõjuta ettevõtjate halduskoormust.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja KOV-i tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Kuna e-teenuse loomiseks ning automaatotsuste ja -kannete võimaldamiseks tuleb teha RR-is

IT arendustöid, kaasnevad eelnõuga tehtavate muudatusega rahalised kulutused. Arendustööd

valmivad hiljemalt 2025. aasta 1. detsembriks. Automaatotsuste ja -kannete võimaldamise

korral peab olema võimalik teha kõik eelkontrollid automaatselt turvalises veebikeskkonnas;

praegu kontrollib andmete vastavust kehtestatud nõuetele ametnik isiklikult. Need kontrollid

tuleb lisada e-teenusesse, et võimaldada automaatotsuste ja -kannete tegemist.

E-teenuste loomiseks ning edasiseks haldamiseks ja arendamiseks vajalikud vahendid tagab

RRF.

Siseministeerium peab muutma MK KOV-i ametnikele koostatud juhendmaterjale ja koolitama

ametnikke seoses eelnõuga tehtavate muudatustega. Juhendmaterjalide ja koolituste kulud

kavatsetakse katta rahvastikuregistri pidamiseks ette nähtud olemasolevast Siseministeeriumi

valitsemisala eelarvest.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks tuleb muuta siseministri 12. detsembri 2017. aasta määrust nr 45 „Isikule

uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise kord ja avalduse vorm“.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu jõustub 2025. aasta 2. detsembril.

Erisus üldises jõustumises on ette nähtud selleks, et muudatuste tegemiseks vajalikud IT

arendustööd saaksid valmis ja oleks piisavalt aega eelnõuga tutvumiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti

Perekonnaseisuametnike Kutseliidule, SMIT-ile ja Õiguskantsleri Kantseleile.

Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Andmekaitse Inspektsioon, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium ning Välisministeerium. Eelnõu kohta

esitasid märkusi Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit,

Justiits- ja Digiministeerium ning Rahandusministeerium. Märkustega on võimaluse piires

arvestatud (vt seletuskirja lisa 2).

Kuna teised eelnõu kohta märkusi ei esitanud, võib Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta

määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 7 lõike 4 kohaselt lugeda, et nad on selle

vaikimisi kooskõlastanud.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus .................2025

(allkirjastatud digitaalselt)

SE_NSi ja RLSi muutmine_SK_lisa_1_24.07.2025.pdf

Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

KAVAND

24.07.2025

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri 12. detsembri 2017. aasta määruse nr 45

„Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime

andmise kord ja avalduse vorm“ muutmine

Määrus kehtestatakse nimeseaduse § 16 lõigete 65 ja 9 alusel.

§ 1. Siseministri 12. detsembri 2017. aasta määruses nr 45 „Isikule uue eesnime, perekonnanime

või isikunime andmise kord ja avalduse vorm“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike1 teises lauses asendatakse sõnad „elektrooniliselt digitaalallkirjaga

kinnitatult“ sõnadega „rahvastikuregistri turvalises veebikeskkonnas“;

2) määrust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:

„§ 81. Uue eesnime, perekonnanime ja isikunime andmise automaatse otsustamise ja uue

eesnime, perekonnanime ja isikunime rahvastikuregistrisse automaatse kandmise

tingimused ja kord

(1) Uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmine otsustatakse automaatselt ja uus

eesnimi, perekonnanimi või isikunimi kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt, kui

1) on täidetud nimeseaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud uue eesnime, perekonnanime ja

isikunime andmise eeldused ja

2) ei esine alust keelduda uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmisest.

(2) Uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise automaatsel otsustamisel ja uue

eesnime, perekonnanime või isikunime rahvastikuregistrisse automaatsel kandmisel

teavitatakse turvalises veebikeskkonnas uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise

avalduse esitajat, et uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmisel on otsus tehtud ja uus

eesnimi, perekonnanimi või isikunimi kantud rahvastikuregistrisse automaatselt ja et selleks

kasutati rahvastikuregistri andmeid.“;

3) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „esitati“ tekstiosaga „, välja arvatud käesoleva

määruse §-s 81 sätestatud juhul, kui nimeõigusliku muudatuse teeb Siseministeerium“.

§ 2. Määrus jõustub 2. detsembril 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

SE_NSi ja RLSi muutmine_SK_lisa_2_24.07.2025.pdf

Nimeseaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Asutus Märkus Kommentaar

Eesti

Perekonnaseisuametnike

Kutseliit

Tartu Linnavalitsuse ettepanekud ja märkused:

1) NS § 16 lg 11 ja 12

soovitakse keelata isikule tema soovil uue isikunime

andmine eelnõus toodud karistusseadustikus sätestatud

süüteo ja kelle karistusandmed selle eest ei ole

karistusregistrist kustutatud. Loetelu süütegude kohta

hõlmab süütegusid, mille süüdimõistetud isiku nime

kohtaulahendites ei asendata initsiaalide või

tähemärgiga.

Eelnõus on välja toodud, et nimetatud isikute

nimemuutmise avaldus jäetakse läbi vaatamata.

Tartu Linnavalitsus ei avalda arvamust eelnõus

sätestatud süütegude loetelu kohta, kuid kuna nimetatud

isikute poolt esitatud avaldus jäetakse läbi vaatamata,

mida peab kirjalikult põhjendama kontrollides

karistusandmeid karistusregistrist, avaldajat teavitama

ning mida on võimalik ka vaidlustada, tuleb selleks ette

näha ka rahastamise alused.

Märkustega arvestamine Eesti Perekonnaseisuametnike

Kutseliiduga läbi räägitud.

Selgitatud.

Eelnõust jäetakse välja teatud süütegudes süüdimõistetud

kehtiva karistusega isikute nime muutmise piirang.

2) NS § 16 lg 2 ja lg 2 p 2

Asendatakse elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatud

avalduse esitamise võimalus veebikeskkonnas avalduse

esitamisega.

Märkusega osaliselt arvestatud. Selgitatud.

Eelnõus on tehtud muudatus ning seetõttu on edaspidi ka

alaealiste nime muutmise avalduse esitamine võimalik

turvalises veebikeskkonnas.

Tartu Linnavalitsuse hinnangul võiks pigem soodustada

erinevaid avalduse esitamise viise. Kuigi e-keskkonnas

esitatud avalduse korral kontrollitakse menetluses

vajalikke andmeid automaatselt ja lihtsustab mõningal

määral ametnike tööd, ei nähtu eelnõu seletuskirjast,

kas ja kuidas on Siseministeerium hinnanud digitaalselt

allkirjastatud avalduse esitamise võimaluse kaotamist

isikule. Nii välistatakse ka alaealiste nimede muutmise

avalduste esitamise võimalus digitaalselt.

Kas kõiki oma lapse nime muuta soovijaid sunnitakse

nüüd kolmekesi korraga kohapeale tulema? See tundub

suhteliselt ilmvõimatu ja põhjendamatu, arvestades

tänapäeva peremudeleid ja võimalust isiklikult kohale

tulla.

Elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatud avalduse

esitamine on siiani väga hästi toiminud ja taotlejate

poolt omaks võetud. Lisaks võib seetõttu suureneda ka

kohapeal esitatavate avalduste hulk või tuleb leida

lahendusi muul moel avalduse vastuvõtmiseks, kuna

nimemuutmisi menetlevad üksnes neli

maakonnakeskuse kohalikku omavalitsust.

Tartu Linnavalitsus ei nõustu ka Siseministeeriumi

poolt nimemuutmise kiire menetluse põhjendustega,

sest senise praktika kohaselt on just kiirus

nimemuutmisel taotlejale pigem negatiivse mõjuga.

Pigem tuleks mõningatel juhtudel hoopis sarnaselt

abiellujate ja lahutajatega anda isikule järelemõtlemise

aeg.

E-teenus ja digiallkiri on alternatiivsed lahendused.

Inimene, kes saaks hakkama ühega, saab ka teisega

(praktikas on näha, et valdav enamik digiallkirjaga

avaldusi esitatakse määrusega kinnitatud ja

Siseministeeriumi kodulehel kättesaadaval vormil).

Lisaks tuleb turvalisse veebikeskkonda RR-i andmete

automaatkontroll, mis väldib ka näiteks liiasusega

andmetöötlust.

Seega, Siseministeerium on seda teemat analüüsinud ja

on seisukohal, et digitaalselt allkirjastatud avalduse

esitamise võimaluse kaotamisega ei muutu olukord

inimesele halvemaks, pigem paremaks. Turvalises

veebikeskkonnas tehakse juba vajalikud eelkontrollid ära

ning inimene saab kohe informatsiooni, kui tal vajalikud

andmed avaldusel puuduvad. Samuti ei muutu inimesel

selles vaates midagi, et nii digitaalseks allkirjastamiseks

kui ka turvalisse veebikeskkonda sisse logimiseks on vaja

digitaalallkirja võimekust.

Eelnõu koostamisel oli kaalumisel, kas peaks turvalises

veebikeskkonnas nime muutmiseks olema ooteaeg, aga

loobusime sellest, sest ka praegu teevad ametnikud

otsuseid kiiresti.

Teeme ettepaneku lisada, mitte asendada, nimeseaduse

§ 16 lõikele 2 avalduse esitamise võimalus

rahvastikuregistri turvalises veebikeskkonnas.

3) NS § 16 lg 21

Täiendatakse nimeseadust piiranguga, et turvalises

veebikeskkonnas ei või esitada alaealisele lapsele või

piiratud teovõimega täisealisele isikule.

Tartu Linnavalitsus juhib eelnõu koostajate tähelepanu,

et alaealine ongi laps ehk alla 18-aastane isik, nii TSüS

kui LasteKSi mõttes. Seega võiks eelnõus kasutada

alaealise kohta terminit alla 18-aastasene isik.

Samuti on eksitav eelnõus piirata turvalises

veebikeskkonnas piiratud teovõimega täisealisele

isikule avalduse esitamise võimalust, kuivõrd piiratud

teovõimega isik ei saa kehtiva seaduse kohaselt üldse

nimemuutmise avaldust esitada, kuivõrd NS 16 lõike 2

kohaselt esitatakse avaldus isiklikult ja kui piiratud

teovõimega isik ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute

tähendusest, ei saagi tema nime muuta (vt ka 2-17-1453,

p-d 12–17).

Eestkostja ei saa teha asju, mille suhtes seadus näeb ette,

et neid saab teha ainult isiklikult – eestkostja ei saa teha

eestkostetava nimel testamenti, ei saa isadust omaks

võtta, ei saa esitada ka avaldust isiku nime andmiseks.

Kui seadus lubab, võib piiratud teovõimega isik teha

selliseid toiminguid isiklikult ja ta ei vaja selleks

eestkostja nõusolekut, kuid nimeseaduses seda otseselt

kirjas ei ole. Seega piiratud teovõimega isik ei saagi

Märkusega osaliselt arvestatud.

Nimeseaduse eelnõus kasutatakse samu mõisteid, mis

seal juba praegu on. Lisaks, jääb alaealistega seotud

välistus eelnõust välja.

Piiratud teovõimega täisealise isiku nimemuutmisi tuleb

praktikas ette ja me ei ole nõus seisukohaga, et need

isikud ei saa üldse nime muuta. Alati on vajalik

põhjendada ja välja selgitada isiku enda huvid niivõrd,

kui isik on arusaamisvõimeline. Seepärast jäävad nad ka

planeeritud e-teenusest välja. Kui näiteks vallavalitsus on

täisealise isiku eestkostja, siis ei ole kuidagi põhjendatud

vallaametniku menetlusosaliseks, avaldajaks märkimine.

Praktikas on olnud juhtumid, kus piiratud teovõimega

isikul on nime erinevus sünnidokumendis ja kantavas

ning RR-i kantud nimes – sel juhul on võimalus nime

muuta vältimatult vajalik.

nime muuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõunik

Susann Liin 19.04.2022 SiM infohommikul)

Tartu Linnavalitsus teeb ettepaneku anda alla 18-

aastase isiku nimemuutmise avalduse esitamise

võimalus digitaalset ja e-keskkonnas suunata ametniku

menetlusse ning piiratud teovõimega isiku

nimemuutmise avalduse korral tagastada avaldus

läbivaatamata või täiendada vastavalt nimeseadust ning

leida õiguslikult pädev lahendus.

4) NS § 16 lg 61

Kehtiva seaduse kohaselt otsustab nimemuutmise

minister või tema volitatud Siseministeeriumi ametnik

või volitatud perekonnaseisuasutuses töötav ametnik.

Eelnõuga lisatakse, et automaatkannete puhul otsustab

nimemuutmise Siseministeerium.

Tartu Linnavalitsus teeb ettepaneku korrastada ja anda

õiguslik selgus nimemuutmise pädevuse jaotuses, st

milline asutus milliseid nimemuutmisi otsustab. Praegu

see eelnõust üldse puudub, kaotades ära ka varasema

segasevõitu, aegunud ja puuduliku regulatsiooni.

Märkusega mittearvestatud. Selgitatud.

Oleme teadlikud, et NS ei anna selgeid pädevusi.

Probleem on plaanis lahendada uue isikunimeseadusega,

sest kehtiva NS-i muutmine eeldaks terve nimemuutmise

peatüki ümberkorraldamist, see omakorda tekitab

vajaduse korrastada üldsätteid jne, kuid seda ei oleks

võimalik teha sellises ajaraamis, mis meil praegu on st 2.

detsembriks 2025.

5) NS § 16 lg 64

Eelnõuga soovitakse isikule uue nime andmine

otsustada automaatselt, kui avaldus on esitatud

veebikeskkonnas ja selle vastavust on kontrollitud

andmekogudest automaatselt. Eelnõu seletuskirjas on

välja toodud, et automaat ei saa teha automaatset

kontrolli kaalutlusotsuste puhul.

Tartu Linnavalitsusele jääb arusaamatuks, kuidas

automaat kontrollib nimeseaduse § 7 lõikes 2 ja lõike 3

Selgitatud.

Automaatotsused ja -kanded tehakse vaid nendes

menetlustes, kus ei ole kaalutlusotsust. Viidatud säte on

sarnaselt kasutusel ka sünni registreerimisel, kus tehakse

sünni registreerimise automaatmenetlusi, kus eeldatakse

vanemate vastutust. Üldtuntud isiku nimega seotud

sätted, mis vajavad korrastamist, on plaanis muuta uue

isikunimeseadusega.

punktis 3 sätestatud nõuet, et ees- ja perekonnanimi

koos või eraldi peavad olema kooskõlas heade

kommetega ja ilma põhjuseta ei või anda üldtuntud

isikunime, selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime

või teenistusnime.

Teiseks ei ole nimemuutmisel kiirus kohe üldse oluline,

pigem võib see tekitada inimestes ehmatust ja

teadmatust, mida ja kuidas edasi. Praeguse praktikast

tulenevalt ja kogemustest nimemuutmise avalduste

menetlemisel ning nende põhjendustest. Tihti ei tea

avalduse esitaja ise ka, kas, mida, miks ja millal ta nime

muuta soovib ja avaldus on esitatud emotsiooni ajel.

Seetõttu on Tartu Linnavalitsuse ettepanek seadusega

kehtestada (kahenädalane) vahe avalduse esitamisest

kuni nimemuutmise otsuse tegemisel ehk nö avaldus

tagasi võtta, mida võimaldab HMS § 43 lg 1 p 2.

Automaatkannete puhul avalduse tagasivõtmise

võimalus aga puudub. Tartu Linnavalitsus on

seisukohal, et nimemuutmine on niivõrd oluline isiku

identiteediga seotud toiming, et seda ei tohi teha

koheselt ja automaatselt. Isikule peab andma võimaluse

ka nimemuutmisest loobuda. Automaatkandega see

võimalus aga võetakse isikult ära. Nimemuutmise

otsust pigem ei tohi teha kiirustades, sest tegemist ei ole

elutähtsa teenusega.

Siseministeerium on analüüsinud ooteaega, aga ka

praegu ei ole ooteaega ning praktikas see süsteem täna

toimib ning Siseministeerium ei ole märganud, et

avaldusi massiliselt tagasi võetakse.

Turvalisse veebikeskkonda tuleb inimesele hoiatus – kui

tasute riigilõivu ja automaatotsus on võimalik, siis

kantakse uus nimi RR-i kohe. Isikul on selles sammus

võimalik avaldusest loobuda või menetlus ise mõneks

ajaks pausile panna. Avalduse saab esitada täisealine

teovõimeline isik – riik ei pea kahtlema, kas tema soov

on tõeline.

Seega inimesel on võimalik avalduse esitamise protsess

jätta turvalises veebikeskkonnas pooleli, kui ta ei soovi,

et tema koha automaatotsus ja -kanne tehakse. Inimesel

on võimlik nime muutmise avaldus ka MK KOV-is

kohapeal esitada.

6) NS § 19

Muudetakse uue eesnime andmise regulatsiooni

loobudes eesnime muutmise põhjustest ning piirates

uue eesnime andmist üksnes siis, kui selle võtmise

korral ühtiksid isiku uus isikunimi ja sünniaasta teise

elava isiku isikunime ja sünniaastaga.

Selgitatud.

Siseministeerium on nõus seisukohaga, et ei peaks juurde

tekkima isikuid, kelle isikunimi kattub. Sama isikunime

tekkimisega seotud teemat plaanime käsitleda uues

isikunimeseaduses, välistades nime muutmise

Tartu Linnavalitsus toetab eesnime muutmise

põhjustest loobumist, kuid ei saa nõustada ei

automaatkandega ega liiga kitsa piiranguga sama

isikunime võtmisel.

Automaat ei ole küll kuidagi võimeline kontrollima

eesnime vastavust seaduses sätestatud nõuetele (vt p 5

või eelnõu seletuskiri lk 11 3-lõik (automaat ei saa teha

kaalutlusotsust nt selles, et kas soovitud nimi vastab

headele kommetele. Heade kommete ja üldtuntud isiku

nimede (Elisabeth Arden) kandmise soov võib senise

praktika kohaselt olla täisealistel isikutel tunduvalt

suurem kui lapse sünni registreerimisel lapsele nime

panemisel.

Samuti leiab Tartu Linnavalitsus, et ainult ühel aastal

sündinud sama isikunimega isikute piirang on liiga

kitsas. Juba praegu oleme korduvalt menetlenud

nimemuutmise avaldusi, kus soovitakse oma nime

muuta just põhjusel, et keegi teine juba kannab seda

Eestis.

Kuigi Tartu Linnavalitsus pooldab isiku õigust oma

nime vabalt valida, peab avalik õigus kaitsma ka teiste

isikute põhiseaduslikke õigus vabale eneseteostusele,

perekonnaelu ja eraelu puutumatust. Riigikohus on

leidnud, et nimi on osa isiku identiteedist. Seega leiab

Tartu Linnavalitsus, et vähemalt 10-aastane, mitte 1-

aastane sünniaja vahe peaks olema tagatud isiku soovil

isikunime muutmisel. See aitaks kindlamini välistada

menetluses sama isikunime tekkimise võimaluse. Praegu

menetluses olevas eelnõus jääme selles osas olemasoleva

regulatsiooni juurde.

ka indentiteedivargused ja kaitseb sama nime kandva

isiku õigust oma indentiteedile.

Tallinna Perekonnaseisuameti ettepanekud ja

märkused:

1) eelnõu § 1 lg 4, millega täiendatakse

nimeseaduse (NS) § 16 lõikega 21

Ettepanek muuta eelnõu § 1 lg 4, millega täiendatakse

nimeseaduse (NS) § 16 lõikega 21, sõnastust ning anda

võimalus veebikeskkonna kaudu esitada ka alaealiste

laste nimemuutmise avaldusi.

Põhjendus: Tallinna Perekonnaseisuametis on maikuus

esitatud 32 avaldust, neist 17 (üle poole esitatud

avaldustest) on laste nimemuutmised.

Kuna alaealiste nimemuutmiste hulk on

märkimisväärne, siis nende avalduste e-teenusest

väljajätmisel on meie hinnangul mitmeid

ebasoovitavaid tagajärgi.

Toome need eraldi veelkord välja:

• Alaealised ja nende vanemad jäävad

kehvemasse olukorda võrreldes teiste avaldajatega

(ebavõrdsus).

• Alaealiste laste vanemate võimalusi

nimemuutmise avalduse esitamiseks kahandatakse

(praegusega võrreldes halvendatakse - seni sai

nimemuutmise avaldust esitada ka e-posti teel, e-

teenuse tulekul e-posti teel esitamise võimalus kaob).

• Alaealiste laste vanemad peavad kulutama

rohkem aega ja ressurssi, kui teised avaldajad

(nimemuutmine on kulukam ja aeganõudvam – tuleb

Märkusega arvestatud.

Eelnõu uue versiooni kohaselt on võimalik turvalises

veebikeskkonnas esitada ka alaealistel nime muutmise

avaldust.

kulutada aega ja raha lapsevanema ning alaealise

sõiduks, näiteks Saaremaalt Pärnusse, Hiiumaalt

Tallinnase, Rakverest Jõhvi või Võrust Tartusse).

E-teenuse üks eesmärkidest on muuta nimemuutmise

teenust avaldajatele kättesaadavamaks ja vähendada

isiklikult kohapeale tulevate isikute arvu, kuid piirates

alaealiste laste nimemuutmise avalduste e-teenuses

esitamist saame vastupidise tulemuse. Eelnõu

seletuskirjas on märgitud, et eelnõuga tehtavad

muudatused ei suurenda ettevõtjate ega isikute

halduskoormust, vaid pigem vähendavad seda ning

teevad riigiga suhtlemise kiiremaks ja lihtsamaks.

Tallinna Perekonnaseisuamet on varasemalt vastava

ettepaneku edastanud koos põhjendustega

Siseministeeriumile.

2) Eelnõu § 1 lg 7-ga muudetakse ja sõnastatakse

ümber NS § 19

Sellega kaotatakse ka NS § 19 lg 1 p 6.

Eelnõu seletuskirjas lk 14 on välja toodud, et „Koostöös

Politsei- ja Piirivalveametiga on selliste andmetega

isikutele antud võimalus andmete korrastamiseks

riigilõivuta nimemuutmise menetluses, enamik

sellistest juhtumistest on avastatud ning vajadust sellise

sätte järele enam ei ole.“

Palume selgitada, kui inimene endiselt soovib

korrastada oma eesnime, mis erineb dokumenti või

rahvastikuregistrisse kantud eesnimest, kas siis

riigilõivuvaba võimalust enam nimemuutmise korras

perekonnaseisuasutuses ei ole? Näiteks perekonnanime

Selgitatud.

Eesnime puhul lõivuvaba muutmist edaspidi enam ei ole.

Need isikud on reeglina korra või paar PPA-lt selle info

saanud, kuid ei ole selle probleemiga tegelenud.

osas on endiselt riigilõivu vaba võimalus

korrastamiseks olemas (NS 171 lg 1 p 5).

3) Eelnõu § 1 lg 7-ga muudetakse ja sõnastatakse

ümber NS § 19.

Sellega kaotatakse NS § 19 lg 3 p 2.

Palume selgitada, kas edaspidi ei ole eesnime

muutmisel nimemuutmise korras piirangut, et ei või

võtta eesnime, mis on samane perekonnanimega (nt

Sander Sander)?

Näiteks perekonnanime muutmise osas on vastav

piirang endiselt olemas – isiku eesnimi ja

perekonnanimi ei või olla samad (NS 171 lg 3 p 8).

Selgitatud.

Jah, see piirang kaob. Perekonnanime muutmise sätteid

praegu selle eelnõuga ei korrastata.

4) Eelnõu § 1 p 6-ga täiendatakse NS § 16 lõikega

64.

Ettepanek täiendada „Siseministri 12. detsembri 2017

määruse nr 45 „Isikule uue eesnime, perekonnanime või

isikunime andmise kord ja avalduse vorm“ muutmine“

kavandi § 1 punkti 2 „määrust täiendatakse §-ga 81

järgmises sõnastuses: lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„isik muudab täisealisena ees- või perekonnanime

käesoleva seaduse alusel esimest korda.“

Põhjendus: NS § 16 lg 4 alusel antakse isikule uus

eesnimi, perekonnanimi või isikunimi üldjuhul üks kord

ning rohkem kui üks kord vaid mõjuval põhjusel.

Kehtestatud korrast puudub automaatotsust takistav

piirang - nime saab käesoleva seaduse alusel muuta

üldjuhul vaid üks kord.

Selgitatud.

Eelnõuga ei muudeta põhimõtet, et nime saab muuta üks

kord ning korduvalt vaid mõjuval põhjusel. Loodav e-

teenus arvestab sellega ja kui selgub, et isikule on uus

nimi juba antud, vajab avaldus põhjust ja läheb e-

teenusest ametniku lauale, Siseministeeriumi otsusele.

Määruse tekstis tehakse muudatusi.

5) Siseministri 12. detsembri 2017 määruse nr 45

„Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime

andmise kord ja avalduse vorm“ kavandi eelnõu § 1

punkt 2-ga täiendatakse määrust § 81 ning kavandi lg 1

p 1 alusel ei saa nimetatud karistusandmetega isikud e-

teenuses automaatotsusega nime muuta.

Palume selgitada, kelle menetlusse avaldus läheb või

kes jätab avalduse läbi vaatamata? Kui isik esitab

avalduse kohapeal, siis kuidas saab ametnik kontrollida,

kas isikul on vastav karistus? Kustumata karistusega

isik ei tohiks saada uut eesnime ega esivanemate või

abikaasa perekonnanime, kuid nendel alustel nimede

otsustamise pädevus on neljal maakonnakeskuse

kohalikul omavalitsusel. Ametnikul peab olema

võimalus karistusandmeid kontrollida (NS 16 p 11 ja p

12). Kui avaldus esitatakse Siseministeeriumi

pädevuses oleval alusel ja isikul on kehtiv karistus, siis

kas sellisel juhul tehakse läbivaatamata jätmise otsus

juba MK KOV-is?

Palume selgitada, kui menetluse käigus selgub, et isikul

on kehtiv karistus ja avaldus jäetakse läbi vaatamata,

kas siis riigilõiv tagastatakse ja mis ulatuses?

Selgitatud.

Eelnõust jäetakse teatud kehtiva karistusega isikute nime

muutmise keeld välja.

6) Ettepanekud Siseministri 12. detsembri 2017

määruse nr 45 „Isikule uue eesnime, perekonnanime või

isikunime andmise kord ja avalduse vorm“ lisale „Uue

eesnime, perekonnanime või isikunime andmise

avaldus“

• lisada avalduse vormile otsuse väljavõtte

väljastamise viisi märkeruut (isiklikult järele tulles või

digiallkirjaga kinnitatult e-posti aadressile)

Märkused mittearvestatud.

Avalduse vormi muutmine ei ole hetkel plaanis. E-

avalduse esitamisel valib avaldaja otsuse kättesaamise

viisi (elektroonselt või paberil). Kohapeal avalduse

esitajalt saab vajaliku teabe küsida vahetult.

• alaealiste laste nimemuutmisel märgitakse

avalduse vormile avaldaja väljale tihti alaealise rahvus,

emakeel ja haridustase. Ettepanek eristada vormil

selgelt statistiliste andmete osa, et oleks üheselt

arusaadav – statistilised andmed märgitakse avaldaja,

mitte alaealise kohta (näiteks lisada avalduse vormile

„täidab avaldaja“ väljale uue eesnime ja uue

perekonnanime järele AVALDAJA STATISTILISED

ANDMED).

Eesti Linnade ja Valdade

Liit

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab esitatud

eelnõu märkustega. Siseministeerium on esitanud

kooskõlastamiseks nimeseaduse muutmise eelnõu,

milles kavandatud muudatusi pole kahetsusväärselt

varasemalt perekonnaseisuasutustega arutatud (v.a e-

keskkonnas nimemuutmise avalduse esitamine),

seetõttu pole Tartu Linnavalitsusele teada, kas IT

arendustöödega on juba alustatud, sest seaduse

jõustumise tähtajaks planeeritakse 1. detsembrit 2025

ning sellest tulenevalt pole Tartu Linnavalitsusele ka

teada, kas eelnõu kooskõlastamiseks esitamine on

pigem formaalne kui sisuline. Tartu Linnavalitsus teeb

eelnõu kohta järgmised tähelepanekud ja ettepanekud:

1) NS § 16 lg 11 ja 12 soovitakse keelata isikule tema

soovil uue isikunime andmine eelnõus toodud

karistusseadustikus sätestatud süüteo korral ja kelle

karistusandmed selle eest ei ole karistusregistrist

kustutatud. Loetelu süütegude kohta hõlmab

süütegusid, mille korral süüdimõistetud isiku nime

kohtulahendites ei asendata initsiaalide või

tähemärgiga. Eelnõus on välja toodud, et nimetatud

isikute nimemuutmise avaldus jäetakse läbi vaatamata.

Tartu Linnavalitsus ei avalda arvamust eelnõus

Märkustega arvestamine on Eeesti Linnade ja Valdade

Liiduga läbi räägitud.

Selgitatud.

Eelnõust jäetakse välja teatud kehtiva karistusega isikute

nime muutmise keelde..

sätestatud süütegude loetelu kohta, kuid nimetatud

isikute poolt esitatud avaldus jäetakse läbi vaatamata,

mida peab kirjalikult põhjendama, kontrollides

karistusandmeid karistusregistrist, avaldajat teavitama

ning mida on võimalik ka vaidlustada, Kuna

karistusregistris olvaid andmeid tuleb kontrollida kõigi

kohapeal esitatavate avalduste puhul, siis on Tartu

Linnavalitsus seisukohal, et selleks tuleb ette näha ka

täiendavad rahastamise alused.

2) NS § 16 lg 2 ja lg 2 p 2 Eelnõus asendatakse

elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatud avalduse

esitamise võimalus veebikeskkonnas avalduse

esitamisega. Tartu Linnavalitsuse hinnangul võiks

pigem soodustada erinevaid avalduse esitamise viise.

Selline võimalus on nt ka elukohateate esitamisel. Kuigi

e-keskkonnas esitatud avalduse korral kontrollitakse

menetluses vajalikke andmeid automaatselt ja see

lihtsustab mõningal määral ametnike tööd, ei nähtu

eelnõu seletuskirjast, kas ja kuidas on Siseministeerium

hinnanud digitaalselt allkirjastatud avalduse esitamise

võimaluse kaotamist isikule, eriti olukorras, kus

välistatakse täielikult ka alaealiste nimede muutmise

avalduste esitamise võimalus e-keskkonnas. Pole

mõeldav, et kõik lapsevanemad, kes soovivad oma

lapse nime muuta, peaksid nüüd kohapeale tulema ja

enamus juhtudel kolmekesi. See tundub ilmselgelt

põhjendamatu, arvestades tänapäeva peremudeleid aega

ja ka logistikat ega saa lähtuda üksnes ametnikele

pandud ülesannetest ja mugavusest, sest riik on ikka

inimese jaoks, mitte vastupidi. Tartu Linnavalitsuse

hinnangul on täiesti põhjendamatu alaealiste

nimemuutmise puhul digitaalselt avalduse esitamise

Märkusega osaliselt arvestatud. Selgitatud.

Eelnõus on tehtud muudatus ning seetõttu on edaspidi ka

alaealiste nime muutmise avalduse esitamine võimalik

turvalises veebikeskkonnas.

E-teenus ja digiallkiri on alternatiivsed lahendused.

Inimene, kes saaks hakkama ühega, saab ka teisega

(praktikas on näha, et valdav enamik digiallkirjaga

avaldusi esitatakse määrusega kinnitatud ja

Siseministeeriumi kodulehel kättesaadaval vormil).

Lisaks tuleb turvalisse veebikeskkonda RR-i andmete

automaatkontroll, mis väldib ka näiteks liiasusega

andmetöötlust.

Seega, Siseministeerium on seda teemat analüüsinud ja

on seisukohal, et digitaalselt allkirjastatud avalduse

esitamise võimaluse kaotamisega ei muutu olukord

inimesele halvemaks, pigem paremaks. Turvalises

veebikeskkonnas tehakse juba vajalikud eelkontrollid ära

ning inimene saab kohe informatsiooni, kui tal vajalikud

andmed avaldusel puuduvad. Samuti ei muutu inimesel

selles vaates midagi, et nii digitaalseks allkirjastamiseks

võimaluse puudumine. Tartu Linnavalitsus lisab, et

elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult avalduse

esitamine on siiani väga hästi toiminud ja taotlejate

poolt väga hästi omaks võetud. Kui see võimalus

isikutelt ära võtta, siis võib suureneda ka kohapeal

esitatavate avalduste hulk, mis nõuab kohapeal

avaldajate andmete kontrollimist karistusregistrist, kas

avaldust on võimalik üldse vastu võtta või leidma

lahendusi muul moel avalduse vastuvõtmiseks, kuna

nimemuutmisi menetlevad üksnes neli

maakonnakeskuse kohalikku omavalitsust. Lisaks tuleb

arvestada asjaoluga, et nimemuutmise avalduse

esitamine on isikule ka majanduslikult üsna koormav,

sest riigilõiv tuleb tasuda avalduse läbivaatamise eest ja

see tuleb tasuda enne avalduse esitamist. Praegusel

juhul nõustab Tartu Linnavalitsus avaldajat kõigist

võimalustest ja tagajärgedest. Tartu Linnavalitsus teeb

ettepaneku lisada, mitte asendada, nimeseaduse § 16

lõikele 2 avalduse esitamise võimalus rahvastikuregistri

turvalises veebikeskkonnas.

kui ka turvalisse veebikeskkonda sisse logimiseks on vaja

digitaalallkirja võimekust.

Eelnõu koostamisel oli kaalumisel, kas peaks turvalises

veebikeskkonnas nime muutmiseks olema ooteaeg, aga

loobusime sellest, sest ka praegu teevad ametnikud

otsuseid kiiresti.

3) NS § 16 lg 21

Täiendatakse nimeseadust piiranguga, et turvalises

veebikeskkonnas ei või esitada alaealisele lapsele või

piiratud teovõimega täisealisele isikule. Tartu

Linnavalitsus juhib eelnõu koostajate tähelepanu, et

alaealine ongi ju laps ehk alla 18- aastane isik, seda nii

TSüS kui LasteKS mõttes. Seega peaks eelnõus

kasutama alaealise (lapse) kohta terminit alla 18-

aastasene isik, et see oleks üheselt arusaadav.

Samuti peaks alaealise puhul saama avaldust esitada ja

teise vanema nõusolekut taodelda ekeskkonnas ning

avaldus peaks jõudma menetlustarkvaras ametniku

Märkusega osaliselt arvestatud.

Nimeseaduse eelnõus kasutatakse samu mõisteid, mis

seal juba praegu on. Lisaks, jääb alaealistega seotud

välistus eelnõust välja.

Piiratud teovõimega täisealise isiku nimemuutmisi tuleb

praktikas ette ja me ei ole nõus seisukohaga, et need

isikud ei saa üldse nime muuta. Alati on vajalik

põhjendada ja välja selgitada isiku enda huvid niivõrd,

kui isik on arusaamisvõimeline. Seepärast jäävad nad ka

planeeritud e-teenusest välja. Kui näiteks vallavalitsus on

töölauale, kes saab siis otsustada, kas alaealine on vaja

ka ära kuulata ning ka avaldajat nõustama.

Samuti on eksitav eelnõus piirata turvalises

veebikeskkonnas piiratud teovõimega täisealisele

isikule avalduse esitamise võimalust, kuivõrd piiratud

teovõimega isik ei saagi kehtiva seaduse kohaselt üldse

nimemuutmise avaldust esitada, sest NS 16 lõike 2

kohaselt esitatakse avaldus isiklikult ja kui piiratud

teovõimega isik ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute

tähendusest, ei saagi tema nime muuta (vt ka 2-17-1453,

p-d 12–17).

Tartu Linnavalitsus on juba varasemalt korduvalt sellele

probleemile Siseministeeriumi tähelepanu juhtinud ja

ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõunik Susann Liin

käsitles 19.04.2022 SiM infohommikul seda teemat:

Eestkostja ei saa teha asju, mille suhtes seadus näeb ette,

et neid saab teha ainult isiklikult – eestkostja ei saa teha

eestkostetava nimel testamenti, ei saa isadust omaks

võtta, ei saa esitada ka avaldust isiku nime andmiseks.

Kui seadus lubab, võib piiratud teovõimega isik teha

selliseid toiminguid isiklikult ja ta ei vaja selleks

eestkostja nõusolekut, kuid nimeseaduses seda otseselt

kirjas ei ole. Seega piiratud teovõimega isik ei saagi

nime muuta Tartu Linnavalitsus teeb ettepaneku anda

alla 18-aastase isiku nimemuutmise avalduse esitamise

võimalus digitaalset ja e-keskkonnas suunata avaldus

ametniku menetlusse ning piiratud teovõimega isiku

nimemuutmise avalduse korral tagastada avaldus läbi

vaatamata või täiendada nimeseadust nii, et piiratud

teovõimega isikutel oleks teatud juhtudel

nimemuutmise avalduse esitamise võimalus, st leida

õiguslikult pädev lahendus.

täisealise isiku eestkostja, siis ei ole kuidagi põhjendatud

vallaametniku menetlusosaliseks, avaldajaks märkimine.

Praktikas on olnud juhtumid, kus piiratud teovõimega

isikul on nime erinevus sünnidokumendis ja kantavas

ning RR-i kantud nimes – sel juhul on võimalus nime

muuta vältimatult vajalik.

4) NS § 16 lg 61 Kehtiva seaduse kohaselt otsustab

nimemuutmise minister või tema volitatud

Siseministeeriumi ametnik või volitatud

perekonnaseisuasutuses töötav ametnik.

Õigusselgusetule regulatsioonile on Tartu Linnavalitsus

juba varasemalt Siseministeeriumi tähelepanu juhtinud

ja Siseministeerium on selle tähelepanekuga ka

nõustunud. Eelnõuga lisatakse, et automaatkannete

puhul otsustab nimemuutmise Siseministeerium, kuid ei

korrastata erinevate perekonnaseisuasutuste pädevust

isikule nime andmisel, st kes mida ja millal teha tohib.

Praegu see eelnõust ja ka kehtivast seadusest puudub

või on nii õigusselgusetu, et sellest pole võimalik isegi

seaduse rakendajal aru saada, rääkimata siis isikust, kes

nime muuta soovib. Tartu Linnavalitsus teeb ettepaneku

korrastada ja anda õiguslik selgus nimemuutmise

pädevuse jaotuses, st milline asutus milliseid

nimemuutmisi otsustab ning kaaluda kas

Siseministeerium asutusena üldse vajab otsustusõigust

nime muutmiseks, kui automaatkanded ei sobi

õiguskeskkonda (vt põhjendusi allpool).

Märkusega mittearvestatud. Selgitatud.

Oleme teadlikud, et NS ei anna selgeid pädevusi.

Probleem on plaanis lahendada uue isikunimeseadusega,

sest kehtiva NS-i muutmine eeldaks terve nimemuutmise

peatüki ümberkorraldamist, see omakorda tekitab

vajaduse korrastada üldsätteid jne, kuid seda ei oleks

võimalik teha sellises ajaraamis, mis meil praegu on st 2.

detsembriks 2025.

5) NS § 16 lg 64

Eelnõuga soovitakse isikule uue nime andmine

otsustada automaatselt, kui avaldus on esitatud

veebikeskkonnas ja selle vastavust on kontrollitud

andmekogudest automaatselt. Eelnõu seletuskirjas on

välja toodud, et automaat ei saa teha automaatset

kontrolli kaalutlusotsuste puhul.

Tartu Linnavalitsusele jääb arusaamatuks, kuidas

automaat suudab kontrollida ja tagada nimeseaduse § 7

lõikes 2 ja lõike 3 punktis 3 sätestatud nõude, et ees- ja

Märkusega mittearvestatud. Selgitatud.

Automaatotsused ja -kanded tehakse vaid nendes

menetlustes, kus ei ole kaalutlusotsust. Viidatud säte on

sarnaselt kasutusel ka sünni registreerimisel, kus tehakse

sünni registreerimise automaatmenetlusi, kus eeldatakse

vanemate vastutust. Üldtuntud isiku nimega seotud

sätted, mis vajavad korrastamist, on plaanis muuta uue

isikunimeseadusega.

perekonnanimi koos või eraldi peavad olema kooskõlas

heade kommetega ja ilma põhjuseta ei või anda

üldtuntud isikunime, selle lühendatud kuju, üldtuntud

autori nime või teenistusnime.

Siseministeeriumi poolt seletuskirjas on korduvalt

rõhutatud, et nimemuutmise kiire menetlemine hoiab

kokku ametnike ja inimesele on automaatne menetlus

mugav ja kiire, sest tema nimi saab kiiremini muudetud.

Kas kiirusega ikka on siinkohal isiku õigused piisavalt

tagatud, see eelnõu seletuskirjast ei selgu.

Kahjuks või õnneks on Tartu Linnavalitsuse hinnangul

senise praktika kohaselt just kiirus nimemuutmisel

taotlejale pigem negatiivse mõjuga. Leiame, et

mõningatel juhtudel tuleks hoopis sarnaselt abiellujate

ja lahutajatega anda isikule järelemõtlemise aeg pärast

nimemuutmise avalduse esitamist. Nt praegugi on meil

töös nimemuutmise avalduse, kus isiksoovis kanda

välisriigis sõlmitud abielu tulemusel abikaasa perenime,

tagasi võtmine, kuid mõne aja pärast selgus avaldajal,

et talle ja ta abikaasale toob see välisriigis kaasa palju

probleeme. Samuti on pärast avalduse esitamist

selgunud, et lähedased ei ole nõus avaldaja

nimemuutmisega, mis toob kaasa suhteprobleemid, aga

tuleb ette ka olukordi, kus nime muutja ise on

otsustanud mingil põhjusel oma avalduse tagasi võtta,

st nime muutmise otsust ei tohi teha kiirustades.

Tartu Linnavalitsuse hinnangul on nimemuutmisel

kiirus küll viimane asi, millele peaks tähelepanu

pöörama ja automaatkandeid tegema või pole see üldse

Siseministeerium on analüüsinud ooteaega, aga ka

praegu ei ole ooteaega ning praktikas see süsteem täna

toimib ning Siseministeerium ei ole märganud, et

avaldusi massiliselt tagasi võetakse.

Turvalisse veebikeskkonda tuleb inimesele hoiatus – kui

tasute riigilõivu ja automaatotsus on võimalik, siis

kantakse uus nimi RR-i kohe. Isikul on selles sammus

võimalik avaldusest loobuda või menetlus ise mõneks

ajaks pausile panna. Avalduse saab esitada täisealine

teovõimeline isik – riik ei pea kahtlema, kas tema soov

on tõeline.

Seega inimesel on võimalik avalduse esitamise protsess

jätta turvalises veebikeskkonnas pooleli, kui ta ei soovi,

et tema koha automaatotsus ja -kanne tehakse. Inimesel

on võimlik nime muutmise avaldus ka MK KOV-is

kohapeal esitada.

Inimesed vastutavad oma dokumentide ja PIN-koodide

turvalisuse eest. Kui keegi teine kasutab kellegi teise

dokumenti ja PN koode, siis on see identiteedivargus

ning see on karistatav. Kuid see ei tähenda, et

seaduskuulekad inimesed ei võiks saada mugavalt

turvalises veebikeskkonnas oma nime muuta

automaatotsusega.

oluline, sest nimemuutmise avaldused saavad

menetletud mõne päevaga, kusjuures võtab

perekonnaseisuametnik üldjuhul nime muutjaga ka

eelnevalt ühendust, selgitades talle õiguslikke tagajärgi.

Tartu Linnavalitsuse hinnangul võib kohene

nimemuutmine tekitada inimestes suurt ehmatust,

arusaamatust ja ebameeldivust, mis kaasneb kohese

autommatse nimemuutmisega. Tihti ei tea avalduse

esitaja ise ka, kas, mida, miks ja millal ta nime muuta

soovib ja avaldus on esitatud emotsiooni ajel.

Seetõttu on Tartu Linnavalitsuse ettepanek seadusega

kehtestada ooteaeg (nt kahenädalane) avalduse

esitamisest kuni nimemuutmise otsuse tegemiseni ehk

anda isikule võimalus oma avaldus tagasi võtta, mida

võimaldab HMS § 43 lg 1 p 2.

Automaatkannete puhul avalduse tagasivõtmise

võimalus aga puudub ehk see võimalus võetakse isikult

ära. Nimemuutmise otsust pigem ei tohi teha kiirustades

ning kiirus poole siinkohal oluline, kuna tegemist ei ole

ju ometi elutähtsa teenusega, vaid pigem isiku elu

muutva otsusega.

Kuna nimemuutmine on vabatahtlik, nagu ka

abiellumine ja lahutamine, mitte kohustuslik toiming (st

fakti kinnitamine) nagu elukoha või sünni

registreerimine, siis ei tohiks nimemuutmise otsust

koheselt teha ka automaatkandega. Lisaks näitab senine

kogemus, et isikud on üsna altid oma dokumentide PIN-

koode usaldama lähedastele või ka lausa võõrastele

ning esitama enda eest avaldusi (nt abiellumisavaldust)

ja kui nüüd nimemuutmine toimuks automaatkandega

koheselt, siis ei pruugi isik üldse teadagi, et tal on nimi

tema teadmata muutunud. Nii võib nt naljapärast tehtud

avaldus kaasa tuua väga ebasoovitava tagajärje. Kuidas

taoline olukord lahendada?

Ühesõnaga elulisi probleeme võib tulla rohkem, kui

keegi meist seda üldse ette näha oskabki. Tartu

Linnavalitsus on seisukohal, et nimemuutmine on

niivõrd oluline isiku identiteediga seotud toiming, et

seda ei tohi teha koheselt ja automaatselt. Isikule peab

andma võimaluse ka nimemuutmisest loobuda.

Tartu Linnavalitsus toetab nimemuutmise avalduse

esitamise võimalust e-keskkonnas, kuid on vastu

automaatkannetele, st kõik nimemuutmise avalduse

peaksid sarnaselt abiellumise ja lahutuste avaldustega

tulema ametniku töölauale (sh alaealise nime

muutmine) ja isikule peab andma võimaluse valida,

milline KOV tema avaldustmenetleb ning kust ta soovi

korral paberkandjal tõendi kätte saab.

6) NS § 19

Muudetakse uue eesnime andmise regulatsiooni

loobudes eesnime muutmise põhjustest ning piirates

uue eesnime andmist üksnes siis, kui selle võtmise

korral ühtiksid isiku uus isikunimi ja sünniaasta teise

elava isiku isikunime ja sünniaastaga.

Tartu Linnavalitsus toetab eesnime muutmise

põhjustest loobumist, kuid ei saa nõustada ei

automaatkandega ega liiga kitsa sünniaja piiranguga

sama isikunime võtmisel.

Märkusega mittearvestatud. Selgitatud.

Siseministeerium on nõus seisukohaga, et ei peaks juurde

tekkima isikuid, kelle isikunimi kattub. Sama isikunime

tekkimisega seotud teemat plaanime käsitleda uues

isikunimeseaduses, välistades nime muutmise

menetluses sama isikunime tekkimise võimaluse. Praegu

menetluses olevas eelnõus jääme selles osas olemasoleva

regulatsiooni juurde.

Automaat ei ole küll kuidagi võimeline kontrollima

eesnime vastavust seaduses sätestatud nõuetele (vt p 5

või eelnõu seletuskiri lk 11 3-lõik, kus on öeldud, et

automaat ei saa teha kaalutlusotsust nt selles, et kas

soovitud nimi vastab headele kommetele.

Heade kommetega vastuolus oleva nime ja üldtuntud

isiku nimede (Elisabeth Arden) kandmise soov võib

senise praktika kohaselt olla just täisealistel isikutel

tunduvalt suurem kui lapse sünni registreerimisel

lapsele nime panemisel. Nt on viimasel ajal soovitud

panna selliseid nimesid: Ljudoed (naine), Älice (mees),

Mardisant (mees), Sedastian Rimma (mees),

Segasooline (naine).

Tartu Linnavalitsus juhib tähelepanu ka asjaolule, et

automaatkandega on üsna lihtne saada soovitud tuntud

isikunimi juhul, et kõigepealt muudetakse ära oma

perekonnanimi ja alles seejärel eesnimi.

Samuti leiab Tartu Linnavalitsus, et ainult ühel aastal

sündinud sama isikunimega isikute piirang on liiga

kitsas. Juba praegu oleme korduvalt menetlenud

nimemuutmise avaldusi, kus soovitakse oma nime

muuta just põhjusel, et keegi teine juba kannab seda

Eestis.

Kuigi Tartu Linnavalitsus pooldab vägagi isiku õigust

oma nime vabalt valida ja ise otsustada, millist nime ta

kanda soovib, peab avalik õigus kaitsma ka teiste isikute

põhiseaduslikku õigust vabale eneseteostusele,

perekonnaelu ja eraelu puutumatusele.

Riigikohus on leidnud, et nimi on osa isiku identiteedist.

Tartu Linnavalitsus leiab, et vähemalt 10-aastane, mitte

1-aastane sünniaja vahe, peaks olema tagatud isiku

soovil isikunime muutmisel. See aitaks kindlamini

välistada ka identiteedivargused ja kaitseb teise sama

nime kandva isiku õigust oma identiteedile.

7) Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et automaatkanne

ei ole sobilik viis isiku nime muutmiseks (ei ees- ega

perekonnanime) ja sama isikunime kandvate

sünnivahemikupiirang peaks olema ka isiku east ja

elukaarest lähtuv.

Lisaks teeb Tartu Linnavalitsus ettepaneku kaaluda

käesoleva eelnõuga anda sünni registreerimisel

nimemuutmise õigus ja abiellumisel või lahutamisel või

soo andmete nimemuutmisel endise nime taastamise

õigus ka välisriigi kodanikele, eelkõige Eestis toimunud

peresündmuse käigus toimunud nime muutmisel.

Näiteid praktikast: soomuutmisel saavad ka välisriigi

kodanikud oma nime muuta, kuid tagasi nad oma endist

nime enam ei saa, kuigi nende riik nimemuutust ei

aktsepteeri ja Eesti õigus välisriigi kodanikul nime

muuta ei luba, isegi oma endist nime taastada mitte.

Nimemuutmise vajadus võib tuleneda ka nt sünni

registreerimisel lapsele nime andmisel (Ukraina

kodanikud panevad teadmatusest, nt tuttavate

soovitusel ladina tähtedega kirjutatud nime, kuid

Märkusega mittearvestatud. Selgitatud.

Siseministeerium on nõus seisukohaga, et välisriigi

kodanikel võiks olla võimalus saada tagasi oma varasem

nimi, kui näiteks Eesti perekonnasündmusega seoses on

seda siin muudetud. Sama teemat plaanime käsitleda uues

isikunimeseaduses, andes selleks inimestele teatud

juhtudel võimaluse. Praegu menetluses olevas eelnõus

jääme selles osas olemasoleva regulatsiooni juurde.

Ukraina keelde transkribeerimisel ei ole nimi see, mida

sooviti. Samuti abiellumisel abikaasa nime võtmisel,

kui pärast selgub, isikut tõendavate dokumentidega

seotud asjaajamine on isiku jaoks väga keeruline või

lausa võimatu. Inimestel võib olla väga isiklikke kui ka

neist endast mittesõltuvaid põhjusi, miks nad soovitud

nime kasutada ei saa või ei taha ning kuna need on

eraõiguslikud ja väga isiklikud küsimused, ei tohiks

avalik õigus selleks inimestele takistusi seada.

8) Tartu Linnavalitsus ettepaneku anda käesoleva

eelnõuga kindlaksmääratud perioodi jooksul välisriigi

kodanikele õigus nime muutmiseks või taastamiseks,

kui nime muutmine on toimunud Eestis registreeritud

PKTS § 2 lõige 11 nimetatud peresündmuse käigus (nt

sünni registreerimisel, sooandmete muutmisel,

abiellumisel abikaasa nime võtmisel jmt)

Märkusega mittearvestatud. Selgitatud.

Siseministeerium on nõus seisukohaga, et välisriigi

kodanikel võiks olla võimalus saada tagasi oma varasem

nimi, kui näiteks Eesti perekonnasündmusega seoses on

seda siin muudetud. Sama teemat plaanime käsitleda uues

isikunimeseaduses, andes selleks inimestele teatud

juhtudel võimaluse. Praegu menetluses olevas eelnõus

jääme selles osas olemasoleva regulatsiooni juurde.

9) Tartu Linnavalitsus teeb ettepaneku muuta NS § 16

lõike 2 punkti 3 nii, et uue perekonnanime taotlemisel

NS § 171 lõikes 1 punktides 1-4 toodud juhtudel ei nõuta

uue nime taotlemise põhjust. Need perekonnanime

muutmise juhud on esivanema nime, liitnime puhul ühe

perekonnanime või abikaasa nime kandmise soov või

kui lesk soovib kanda abielu eel viimati kantud nime.

Nimemuutmise avaldustele kirjutavad inimesed sageli

liiga isiklikke, emotsionaalseid ja lausa delikaatseid

põhjendusi, mis ei ole nimetatud alustel

nimemuutmiseks ametnikule vajalikud.

Tartu Linnavalitsus teeb ettepanku täiendada

nimeseaduse muutmise eelnõus NS § 171 lõike 1

Märkusega mittearvestatud. Selgitatud.

Siseministeerium võtab selle ettepaneku analüüsimisse

ning vajadusel teeb vastavad muudatused uues

isikunimeseaduses.

NS § 171 lõike 1 punktide 1-4 probleem lahendatakse uue

isikunimeseadusega. E-teenuses ei pea isik esitama

nimemuutmise põhjust, kui soovitud nimi tuvastatakse

põlvnemise või abielu või registreeritud kooseluga

seoses. Ka punkti 5 probleemid lahendatakse uue

isikunimeseadusega.

punkti 5 järgmiselt: soovib kanda tegelikus kasutuses

juurdunud ja perekonnaseisudokumenti kantud

perekonnanime, mis erineb dokumenti või

rahvastikuregistriise kantud isikunimest….

Praktikas on väga sageli nimemuutmise põhjuseks isiku

väitel asjaolu, et ta kasutab soovitud nime ja

nimemuutmist soovitakse saada riigilõivu vabalt.

Praegu kehtiv seadus ei ole üheselt arusaadav ja tekitab

palju segadust.

Tartu Linnavalitsus on avatud täiendavateks

aruteludeks, et nimeseadus tegelikele vajadustele

vastavusse viia.

Järgnevalt Tallinna linna ettepanekud seaduse eelnõule.

1. Seaduse eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse

nimeseaduse (edaspidi NS) paragrahvi 16

lõikega 21

järgmises sõnastuses:

„(21) Rahvastikuregistri turvalises veebikeskkonnas ei

või esitada alaealisele lapsele võipiiratud teovõimega

täisealisele isikule uue eesnime, perekonnanime või

isikunime andmise avaldust.“.

Ettepanek on muuta eelnõu § 1 punkti 4 sõnastust ning

sätestada võimalus esitada alaealiste laste nime

muutmise avaldusi ka rahvastikuregistri turvalises

veebikeskkonnas.

Selgituseks, maikuus esitati Tallinna

Perekonnaseisuametile 32 nime muutmise avaldust,

millest üle poole moodustasid laste nime muutmise

avaldused (kokku 17 avaldust). Kuna alaealiste laste

nime muutmise avalduste osakaal on märkimisväärne,

Märkusega arvestatud.

Eelnõu uue versiooni kohaselt on võimalik turvalises

veebikeskkonnas esitada ka alaealistel nime muutmise

avaldust.

leiame, et nende avalduste menetlemisega väljaspool

turvalist veebikeskkonda võivad kaasneda mitmed

ebasoovitavad tagajärjed. Toome need eraldi välja:

• alaealised lapsed ja nende vanemad jäävad

kehvemasse olukorda võrreldes teiste avaldajatega

(ebavõrdsus);

• alaealiste laste vanemate võimalusi nime muutmise

avalduse esitamiseks vähendatakse (võrreldes senise

olukorraga halveneb nime muutmise esitamise olukord,

sest kui seni sai avaldust esitada ka digiallkirjastatuna

e-posti teel, siis uue regulatsiooni kehtestamisel ka see

võimalus kaob);

• alaealiste laste vanemad peavad kulutama rohkem

aega ja ressurssi nime muutmise avalduse esitamiseks

võrreldes teiste avaldajatega (nime muutmine on

kulukam ja aeganõudvam – tuleb kulutada aega ja raha

lapsevanema ning alaealise sõiduks

perekonnaseisuasutusse, näiteks Saaremaalt Pärnusse,

Hiiumaalt Tallinnase, Rakverest Jõhvi või Võrust

Tartusse).

E-teenuse üks eesmärkidest on muuta nime muutmise

teenust avaldajatele kättesaadavamaks ja vähendada

isiklikult kohapeale tulevate isikute arvu. Piirates

alaealiste laste nime muutmise avalduste esitamist

turvalises veebikeskkonnas saame vastupidise

tulemuse. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et eelnõuga

tehtavad muudatused ei suurenda ettevõtjate ega isikute

halduskoormust, vaid pigem vähendavad seda ning

teevad riigiga suhtlemise kiiremaks ja lihtsamaks.

Tallinna Perekonnaseisuamet edastas vastava

ettepaneku koos põhjendustega Siseministeeriumile.

2. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse NS § 16 lõikega

järgmises sõnastuses:

„(64) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

avaldus on esitatud rahvastikuregistri turvalises

veebikeskkonnas ja selle vastavust lõike 9 alusel

kehtestatud korrale on kontrollitud andmekogudest

automaatselt, otsustab Siseministeerium uue eesnime,

perekonnanime või isikunime andmise ja kannab selle

rahvastikuregistrisse automaatselt.“.

Ettepanek on täiendada määruse siseministri 12.

detsembri 2017 määruse nr 45 „Isikule uue

eesnime, perekonnanime või isikunime andmise kord ja

avalduse vorm“ muutmine“ kavandi § 1 punktiga 2

kavandatava § 81 lõiget 1 punktiga 7 järgmises

sõnastuses:

„7) isik muudab täisealisena ees- või perekonnanime

käesoleva seaduse alusel esimest korda.“

Selgituseks, NS § 16 lg 4 alusel antakse isikule uus

eesnimi, perekonnanimi või isikunimi üldjuhul üks kord

ning rohkem kui üks kord vaid mõjuval põhjusel.

Kehtestatud korrast puudub automaatotsust takistav

piirang – nime saab käesoleva seaduse alusel muuta

üldjuhul vaid üks kord.

Selgitatud.

Automaatmenetluses arvestatakse korduva

nimemuutmise piirangut, menetluses tuleb märkida

korduva nimemuutmise põhjus ning avaldus langeb

automaatmenetlusest välja ja tuleb ametniku töölauale.

Määruse tekstis tehakse muudatusi.

3. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse NS §-i 19 ja

sõnastatakse see järgmiselt:

„§ 19. Isiku soovil uue eesnime andmine

Selgitatud.

(1) Uus eesnimi antakse, kui see vastab käesoleva

seaduse § 7 nõuetele.

(2) Uut eesnime ei anta, kui selle võtmise korral

ühtiksid isiku uus isikunimi ja sünniaasta teise elava

isiku isikunime ja sünniaastaga.“.

Paragrahvi muudatusega kaotatakse NS § 19 lg 1 punkt

Eelnõu seletuskirjas (lk 14) on välja toodud, et

„koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga on

selliste andmetega isikutele antud võimalus andmete

korrastamiseks riigilõivuta nimemuutmise menetluses,

enamik sellistest juhtumistest on avastatud ning

vajadust sellise sätte järele enam ei ole.“

Palume selgitada, kui inimene endiselt soovib

korrastada oma eesnime, mis erineb dokumenti või

rahvastikuregistrisse kantud eesnimest, siis kas tal ei ole

enam võimalust taotleda nime korrastamist

perekonnaseisuasutuses ilma riigilõivuta? Näiteks

perekonnanime osas on riigilõivuta võimalus selle

korrastamiseks endiselt olemas (NS 171 lg 1 p 5).

Jah, eesnime puhul lõivuvaba muutmist edaspidi enam ei

ole. Need isikud on reeglina korra või paar PPA-lt selle

info saanud, kuid ei ole selle probleemiga tegelenud.

4. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse NS §-i 19 ja

sõnastatakse see ümber. Paragrahvi muudatusega

kaotatakse NS § 19 lg 3 punkt 2.

Palume selgitada, kas edaspidi ei ole eesnime

muutmisel piirangut, et isik ei või võtta eesnime, mille

võtmise korral oleks tema eesnimi ja perekonnanimi

sama (nt Sander Sander)?

Selgitatud.

Jah, see piirang kaob. Perekonnanime muutmise sätteid

praegu selle eelnõuga ei korrastata.

Näiteks perekonnanime muutmise osas on vastav

piirang endiselt olemas – isikule uue perekonnanime

andmisel ei või uueks perekonnanimeks olla nimi, mille

võtmise korral oleks isiku eesnimi ja perekonnanimi

sama (NS 171 lg 3 p 8).

5. Siseministri 12. detsembri 2017 määruse nr 45

„Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime

andmise kord ja avalduse vorm“ kavandi eelnõu § 1

punktiga 2 täiendatakse määrust §-ga 81 ning kui

kavandi § 81 lg 1 p 1 ei ole täidetud (isikul on kehtiv

karistus), ei tehta isiku turvalises veebikeskkonnas

esitatud avalduse alusel automaatset otsust nime

muutmiseks.

Palume selgitada, kui turvalises veebikeskkonnas

esitatud avalduse alusel ei tehta automaatset otsust, siis

kelle menetlusse avaldus läheb või kes jätab avalduse

läbi vaatamata?

Kas perekonnaseisuasutus või Siseministeerium? Kui

isik esitab avalduse kohapeal, siis kuidas saab ametnik

kontrollida, kas isikul on vastav karistus? Kustumata

karistusega isik ei tohiks saada uut eesnime ega

esivanemate või abikaasa perekonnanime, kuid nendel

alustel nimede otsustamise pädevus on neljal

maakonnakeskuse kohalikul omavalitsusel. Ametnikul

peab olema seaduslik alus karistusandmete

kontrollimiseks (NS eelnõu § 16 lg 11 ja 12).

Kui avaldus nime muutmiseks esitatakse

Siseministeeriumi pädevuses oleval alusel ja isikul on

Selgitatud.

Eelnõust jäetakse välja teatud karistatud isikute nime

muutmise keeld.

kehtiv karistus, siis kas sellisel juhul tehakse

läbivaatamata jätmise otsus juba MK KOVis?

Palume selgitada, kui menetluse käigus selgub, et isikul

on kehtiv karistus ja avaldus jäetakse läbi vaatamata,

kas siis riigilõiv tagastatakse ning kui jah, siis mis

ulatuses?

6. Eelnõu rakendamiseks muudetakse siseministri 12.

detsembri 2017. aasta määrust nr 45 „Isikule uue

eesnime, perekonnanime või isikunime andmise kord ja

avalduse vorm“.

Ettepanekud on:

- lisada avalduse vormile otsuse väljavõtte väljastamise

viisi märkeruut (isiklikult järele tulles või digiallkirjaga

kinnitatult e-posti aadressile);

- Alaealiste laste nime muutmisel märgitakse avalduse

vormile avaldaja väljale tihti alaealise lapse rahvus,

emakeel ja haridustase. Ettepanek eristada vormil

selgelt statistiliste andmete osa, et oleks üheselt

arusaadav, et statistilised andmed märgitakse avaldaja,

mitte alaealise kohta (näiteks lisada avalduse vormile

„täidab avaldaja“ väljale uue eesnime ja uue

perekonnanime järele AVALDAJA STATISTILISED

ANDMED).

Märkusega mittearvestatud.

Ei ole plaanis avalduse vormi muuta. E-avalduse

esitamisel valib avaldaja otsuse kättesaamise viisi

(elektroonselt või paberil). Kohapeal avalduse esitajalt

saab vajaliku teabe küsida vahetult.

Rahandusministeerium Rahandusministeerium kooskõlastab nimeseaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu järgmise

märkusega.

Eelnõu seletuskirja punktis 7 on märgitud, et e-teenuste

loomiseks ning edasiseks haldamiseks ja arendamiseks

vajalik raha on tagatud Euroopa Liidu taaste- ja

Märkustega arvestamine on Rahandusministeeriumist

Agnes Petersoniga ([email protected]) läbi räägitud

Märkusega arvestatud.

vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest, samuti on

Siseministeeriumil vaja muuta MK KOV-i ametnikele

koostatud juhendmaterjale ja koolitada ametnikke

seoses eelnõuga tehtavate muudatustega. Palume

täpsustada, millistes katteallikatest on plaanitud

vajalikud kulud katta.

Seletuskirja on täiendatud. Juhendmaterjalide ja

koolituste kulud on planeeritud katta rahvastikuregistri

pidamiseks ette nähtud olemasolevast riigieelarverahast.

Justiits- ja

Digiministeerium

I. Sisulised märkused

Ettepanek nime muutmist välistavate tingimuste

täiendamiseks

Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt täiendatakse NS § 16

lõigetega 11 ja 12. Täienduse tulemusena tekib loetelu

karistusseadustiku (KarS) paragrahvidest, mille alusel

karistatud isikutel ei võimaldata nime muutmist kuni

karistusandmete kustutamiseni karistusregistrist.

Justiits- ja Digiministeerium teeb ettepaneku täiendada

kavandatud loetelu KarS §-dega 199, 201,

209–213 ja 217 lg 2. Ettepanekus loetletud

paragrahvide puhul on tegemist varavastaste

kuritegudega ning nime vahetamine võib soodustada

uute samaliigiliste kuritegude toime panemist tulevikus

(näiteks sarikelmid).

Selgitatud.

Eelnõust on teatud karistatud isikute nime muutmise

keeld välja jäetud.

Andmekogudest isikuandmete automaatse kontrolli

sätestamisega seotud tähelepanekud

2. Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt täiendatakse § 16

lõikega 64. Lisatud sätte kohaselt kui NS § 16 lõikes 1

nimetatud avaldus on esitatud rahvastikuregistri

turvalises veebikeskkonnas ja selle vastavust lõike 9

alusel kehtestatud korrale on kontrollitud

andmekogudest automaatselt, otsustab

Märkusega arvestatud.

Eelnõu on muudetud ja täiendatud. Lisatud on, et

kontrolle teostatakse rahvastikuregistrist ning öeldakse,

et kontrollitakse nime muutmise avalduse vastavust

nimeseaduses sätestatud nõuetele seoses isiku soovil uue

isikunime andmisega.

Siseministeerium uue eesnime, perekonnanime või

isikunime andmise ja kannab selle rahvastikuregistrisse

automaatselt. Kavandatud sätte sõnastusest võib

järeldada, et kontrollitakse, kas nime muutmise avaldus

vastab ministri määruses sätestatud nõuetele. Samas on

nime muutmise eeldused ja välistused sätestatud siiski

seaduses. Seega nime muutmise avalduse esitamisel

peab kontrollima, kas seadus võimaldab inimesel nime

muuta, ehk kontrollima avalduse vastavust seadusele,

mitte määrusele. Sättes, mis käsitleb isiku andmete

automaatset kontrolli, peab olema viide seaduses

sätestatud tingimustele, mille esinemisel isikule nime

muutmist ei võimaldata, mitte määruses sätestatule.

Palume muuta eelnõu selliselt, et sätetest, mis hakkavad

reguleerima automaatset otsust, oleks võimalik üheselt

mõista, milliste seaduses sätestatud tingimuste täitmise

kontrolli tehakse ning mis andmekogusid selleks

kasutatakse.

3. EN § 1 punkti 7 kohaselt muudetakse NS § 19

sõnastust. Muudetud NS § 19 sõnastuse kohaselt

antakse isikule uus nimi, kui see vastab NS § 7 nõuetele.

Eelnõust ei tulene, kas NS § 7 nõuetele vastavuse

kontroll eeldab ametniku otsust või on selles protsessis

ette nähtud automaatkontroll. Eelnõu teksti saab

tõlgendada selliselt, et kogu nime muutmise otsus saab

olema automaatne. Samas seletuskirja kohaselt on

automaatkontroll võimalik üksnes teatud tingimuste

kontrolliks. Täpsemalt on seletuskirjas (lk 10)

selgitatud, et sellised kontrollid loovad ka eelduse

automaatotsusteks, kui otsustamiseks ei ole vaja

kaalutlusõigust ning otsus tehakse üksnes

rahvastikuregistri andmetele tuginedes. Võimalik, et

Märkusega osaliselt arvestatud.

Seletuskirja on muudetud. Turvalises veebikeskkonnas

kontrollitakse nii nime muutmise avalduse tingimuste

vastavust NS-ile kui ka tehakse nime muutmise otsus ja

kanne rahvastikuregistrisse automaatselt.

Kui muudetakse eesnime ning tehakse selle raames

automaatotsus ja -kanne, siis tuleb selle raames

automaatselt kontrollida ka NS-i §-s 7 sätestatut.

Eelnõusse on lisatud juurde, et kontrollitakse nime

muutmise avalduse vastavust nimeseaduses sätestatud

nõuetele seoses isiku soovil uue isikunime andmisega.

Isikunime alla kuulub ka eesnimi.

eelnõuga sooviti luua alust NS §-s 7 sätestatud nõuete

täitmise automaatseks kontrollimiseks. Samas eelnõust

ei tulene selgesõnaliselt, millistele andmetele tuginedes

tehakse NS §-s 7 sätestatud nõuete kontroll. Juhul kui

on kavandatud anda võimalus automaatselt kontrollida

nime muutmise avalduse vastavust NS § 7 nõuetele, siis

palume täiendada eelnõu selliselt, et nime vastavuse

kontrollimisel NS § 7 nõuetele oleks üheselt selge, mis

nõuete suhtes automaatkontrolli tehakse ja mis

andmekogusid selleks kasutatakse.

Eesnime automaatne kontroll tehakse rahvastikuregistris

elus isikute eesnimede pealt, sellega tagatakse, et

soovitud nimi on eesnimena, sh võõrkeelse eesnime

kasutusel taotlejaga samast soost isikutel. Kui selline

kontroll annab positiivse tulemuse, saab teha

automaatotsuse. Kui soovitud nimele ei leita vastet

rahvastikuregistrist, liigub avaldus ametnikule, kes

selgitab välja vajalikud asjaolud (näiteks põhjus

vastasool kantava eesnime andmiseks) või leiab soovitud

nime NS-i nõuetele vastavuse tarbeks tõenduse, misjärel

saab teha nime andmise otsuse.

4. Seletuskirjas (lk 11) on selgitatud, et automaatne

kontroll saab toimuda NS 171 lg 1 sätestatud juhul ning

lg 2 sätestatud juhul on vajalik rakendada

kaalutlusotsust. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul

peavad vastavad automaatse kontrolli võimaldamise ja

välistamise tingimused tulenema seadusest. Kui on

soovitud, et andmete automaatne kontroll oleks

võimalik isiku soovil uue perekonnanime andmise üle

otsustamisel (NS § NS 171), siis palume eelnõu

vastavalt täiendada.

Märkusega mittearvestatud.

Eelnõu ei ole vaja täiendada. NS-i § 16 katab nii eesnime,

perekonnanime kui ka mõlema koos muutmist. NS-i § 16

lõike 3 kohaselt uue perekonnanime andmisel järgitakse

käesoleva seaduse §-s 171 ja eesnime andmisel §-s 19

sätestatut.

5. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et NS-i

täiendatakse seoses teatud karistusseadustikus

sätestatud süüteo toime pannud isikute nime muutmise

keeluga kuni karistusandmete karistusregistrist

kustutamiseni (seletuskirja punkt 1.1). Samas

kavandatud automaatkontrolli sättest NS § 16 lg 64

(eelnõu § 1 p 6) ei ole viidet eelnõuga kavandatud NS §

16 lg 11 (eelnõu § 1 p 1) tingimuste täitmise kontrolliks.

Kavandatud kontroll hakkab toimuma karistusregistri

päringuga ehk ühe andmekogu vastu. Samas eelnõus on

sätestatud, et kontroll toimub mitmetest

Selgitatud.

Eelnõust jäetakse teatud karistatud isikute nime

muutmise keeld välja.

andmekogudest. Palume täiendada eelnõu selliselt, et

oleks üheselt selge, mis andmeid ja mis andmekogudest

kontrollitakse olukorras, kus toimub automaatne

kontroll nime muutmise menetluses.

6. Eelnõu seletuskirjas (lk 10) on selgitatud, et

automaatselt saab kontrollida taotleja õigust nime

muuta, st kontrollida vanust, teovõimet, kodakondsust

ja põlvnemise seost. Rahvastikuregistri turvaline

andmetöötluskeskkond on õiguslikus mõttes osa

rahvastikuregistris, tegemist on rahvastikuregistri e-

teenusega. Seletuskirjas toodud päringud on

rahvastikuregistri sisesed päringud, mitte päringud

teistest andmekogudest. Seega tuginedes seletuskirjas

esitatud selgitustele saab teha järelduse, et lisaks

rahvastikuregistrile tehakse päring veel ainult

karistusregistrisse. Samas eelnõus esitatud automaatset

kontrolli reguleeriva sätte sõnastus (kavandatud NS §

16 lg 64) ei ole vastavuses seletuskirjas kirjeldatud

protsessiga. Palume sõnastada andmete automaatset

kontrolli kavandatud sätteid selliselt, et nad vastaksid

planeeritud protsessile.

Märkusega arvestatud.

Eelnõu sõnastust on muudetud. Lisatud on, et kontrolle

teostatakse rahvastikuregistrist.

Seletuskirja on täiendatud.

Haldusõiguslikud küsimused

7. Eelnõuga täiendatakse NS §-i 16 lõikega 12,

mille kohaselt NS § 16 lõikes 11 nimetatud isikule uue

eesnime, perekonnanime või isikunime andmise

avaldus jäetakse läbi vaatamata. Eelnõu seletuskirjas

puudub vastava täienduse selgitus. Nime muutmist

soovivale inimesele võib jääda selgusetuks, miks on

eelnõu koostaja valinud just läbi vaatamata jätmise

tagajärje, mitte ei ole otsustatud, et sätestatud

tingimustel jäetakse avaldus rahuldamata. Eelnõuga

Selgitatud.

Eelnõust on välja jäetud teatud karistusega isikute nime

muutmise keeld.

kavandatud NS § 16 lõike 12 sisuks on, et NS § 16 lõikes

11 viidatud paragrahvide alusel karistatud isikutel ei

oleks võimalik esitada nime muutmise taotlusi.

Teisisõnu puudub eelnõus viidatud paragrahvide alusel

karistatud isikutel taotlusõigus nime muutmise

menetluses. Taotlusõiguse puudumisel jäetakse

haldusmenetluses esitatud isiku taotlus läbi vaatamata

(vt ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 3).

Palume täiendada seletuskirja selgitusega kavandatud

NS § 16 lõige 12 kohta.

8. Eelnõu seletuskirjast võib välja lugeda (eelnõu

lk 13), et inimese nimemuutmise menetluse tulemusena

langetatud otsus ja otsuse põhjal rahvastikuregistrisse

tehtav kanne on haldusaktid. Seejuures on jäetud

seletuskirjas põhjendamata, mis alustel

kvalifitseeritakse haldusaktiks nii otsus kui ka kanne.

Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei saa nime

muutmise menetluses pädeva asutuse tehtud otsuse

alusel teostatavat kannet käsitleda haldusaktina.

Haldusaktiks saab lugeda vaid nime muutmist sooviva

inimese taotluse alusel tema asjas langetatud sisulist

otsust. Esitatud eelnõus ei esine ka

perekonnaseisutoimingute seadusega (PKTS § 7 lg 1)

reguleeritud olukorda, kus näiteks sünniakti kannet

rahvastikuregistrisse saab käsitleda haldusaktina, kuna

seda tehakse sõltumata inimese enda soovist ning kanne

ei eelda pädeva asutuse põhjendatud otsust. Teisisõnu

sünniakti kande tegemiseks ei pea inimene taotlust

esitama ning pädeval asutusel ei ole ka võimalust

haldusaktiga taotlust rahuldada või rahuldamata jätta.

Nime muutmise võimaldamise menetlus sisuliselt

erineb seega näitena toodud sünniakti kande tegemise

Märkusega arvestatud.

Seletuskirja on muudetud nii, et haldusakt on otsus,

kanne ei ole otsus.

menetlusest, mistõttu on ka menetluse tulemusena

tehtud kandel erinev õiguslik staatus. Juhul, kui

Siseministeerium on siiski arvamusel, et nime

muutmise menetluses langetatud otsus ja

rahvastikuregistrisse tehtud nimemuutmise kanne on

mõlemad käsitletavad haldusaktina, siis palume eelnõu

seletuskirjas Siseministeeriumi seisukohta põhjendada.

9. Eelnõuga täiendatakse NS paragrahvi 16 lõikega

64, mis käsitleb uue isikunime väljastamist automaatse

haldusaktina. Palume automaatse haldusakti

väljastamisel kaaluda ka vastutava haldusorgani

kontaktandmete lisamist haldusaktile, et küsimuste

tekkimise korral oleks inimesel lihtne ühendust võtta.

Märkusega mittearvestatud.

Inimesele tehakse nime muutmise kohta teatavaks

haldusakt, kus on peal vaidlustamisviide, sealt saab

inimene teada, kuhu ta saab pöörduda. Samuti hakkavad

e-teenuses olema selgitavad tekstid ja käitumisjuhised

(näit vajadus taotleda uus isikut tõendav dokument jmt).

10. Palume käsitleda eelnõu seletuskirjas seda,

millises menetluses on inimesel võimalik haldusakt

vaidlustada, kas vaidlustamisel toimub tavamenetlus

või automaatne menetlus. Seletuskirjas peaks välja

tooma, et tehtud automaatotsuse peale on isikul õigus

ka vaie esitada ning isikul on õigus nõuda, et tema

taotlus negatiivse automaatse otsuse korral ka ametniku

poolt üle vaadatakse.

Märkusega arvestatud.

Vaidlustamine toimub tavamenetluses. Keelduvat otsust

ei tehta automaatmenetluses. Keelduva otsuse vormistab

alati ametnik.

Otsustele lisatakse vaidlustamisviide nagu

haldusmenetluse seadus ette näeb.

Märkused eelnõu seletuskirjas esitatud

põhiseaduspärasuse analüüsi kohta

11. Eelnõuga kavandatud nimemuutmise piirangud (EN

§ 1 p 1) kahtlemata kitsendavad inimeste õigusi. Eelnõu

seletuskirjas on esitatud analüüs kavandatud piirangute

põhiseaduspärasuse hindamiseks (seletuskirja lk 6-9).

Analüüsis keskendatakse riive proportsionaalsuse

hindamisele. Samuti on hinnatud riivet

võrdsuspõhiõiguse aspektist (PS §12). Seletuskirjas

Märkusega arvestatud.

Põhiseaduslikkuse analüüsi on seletuskirjas muudetud.

esitatud proportsionaalsuse analüüs käsitleb peamiselt

riive sobivuse hindamist, kuid proportsionaalsuse testi

vajalikkuse ja mõõdukuse kriteeriumi hindamine on

jäänud pealiskaudseks. Samas praktikas on tihti just

need hindamise kriteeriumid kõige rünnatavad

olukorras, kus soovitakse riive materiaalset

põhiseaduspärasust küsimärgi alla seada. Palume

täiendada eelnõu seletuskirja põhiseaduspärasuse

analüüsi vajalikkuse ja mõõdukuse kriteeriumite osa.

Üldine tähelepanek eelnõu seletuskirjale lisatud

määruse kavandi kohta (volitusnormi ulatus)

12. Eelnõu seletuskirjale on lisatud siseministri 12.

detsembri 2017. aasta määruse nr 45 „Isikule uue

eesnime, perekonnanime või isikunime andmise kord ja

avalduse vorm“ muutmise kavand. Kavandatud

muudatused peaksid hakkama reguleerima uue nime

andmise üle otsustamisel andmete automaatse kontrolli

ning automaatse otsuse tegemise korda. Määrusesse on

kavandatud uue nime saamist välistavad tingimused

(määruse kavandi § 81 lg 1), mille esinemist on plaanis

otsuse langetamisel automaatset kontrollida. Selline

kavandamine ei ole õiguspärane, sest nime muutmise

tingimused ja välistused peavad tulenema seadusest.

Määruse aluseks olev NS § 16 lg 9 volitusnorm ei

võimalda nime muutmise sisuliste tingimuste

sätestamist määruses. Ka kavandatud automaatse

kontrolli puhul hakatakse kontrollima seaduses

sätestatud nime muutmise eeldusi ja nime muutmist

välistavaid asjaolusid. Seega saab määruse tasandil

vajadusel viidata seaduse nõuetele, mille täitmist

hakatakse automaatselt kontrollima. Palume ministri

Märkusega arvestatud.

Eelnõusse on lisatud uus volitusnorm.

määruse kavandamisel arvestada volitusnormi

ulatusega.

II. Normitehnilised märkused

13. Palume arvestada kooskõlastuskirja lisades

esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud

normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu

mõjude kohta.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5

palume esitada eelnõu Justiits- ja Digiministeeriumile

täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel

kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja

eelnõu parandamist.

Märkusega arvestatud.

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse kooskõlastamine	25.08.2025	1	8-2/4203	Väljaminev kiri	jm	Siseministeerium

Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Failid

Digiallkirjad

Seosed