Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 11-2/2590-2 |
Registreeritud | 31.07.2025 |
Sünkroonitud | 04.08.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 11 Tööpoliitika ja võrdne kohtlemine |
Sari | 11-2 Rahvusvaheliste tööstandardite ja töötingimuste järelevalve (ILO) kirjavahetus |
Toimik | 11-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, K. V. |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, K. V. |
Vastutaja | Johann Vootele Mäevere (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Jüri Lember
Eesti Meremeeste Sõltumatu
Ametiühing
Pärnu mnt 41a
10119, Tallinn
Teie 07.07.2025 nr 1- 308
Meie 31.07.2025 nr 11-2/2590-2
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
vastus EMSA pöördumisele seoses
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töös
osalemisega
Austatud Jüri Lember,
Täname Teid pöördumise eest. Hindame Teie huvi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö
vastu ja väsimatut pühendumust meremeeste õiguste kaitsel. Eesti jaoks on oluline, et merel
töötavate inimeste õigused oleksid tagatud nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning seetõttu
väärtustame Teie panust ja koostööd nende eesmärkide saavutamisel. Vastame Teie küsimustele
alljärgnevalt.
1. Eesti osalemine ILO töös
Eesti osaleb ja panustab ILO-sse mitmel erineval viisil. Eelkõige on Eesti kaasatud regulaarselt
kohtuvasse ILO Euroopa Liidu koordinatsioonivõrgustikku, kus kujundatakse Euroopa Liidu
riikide ühiseid seisukohti, tehakse laiemalt ILO puudutavat koostööd ja vahetatakse muud ILO-ga
seonduvat infot. Samuti, kuivõrd ILO üheks tähtsamaks töövormiks on rahvusvahelise
tööregulatsiooni kehtestamine, mis toimub konventsioonide ja soovituste vastuvõtmise kujul,
osaleb Eesti ILO töös aktiivselt ILO peakonverentsi kaudu, mis toimub iga aasta juunis Genfis.
Konverentsil osaleb Eesti kolmepoolne delegatsioon (valitsuse, tööandjate ja töötajate esindajad).
Enne konverentsi koguneb tavapäraselt ka Eesti ILO Nõukogu, kus arutatakse konverentsi
päevakavast tulenevaid kui ka muid aktuaalseid ILO-ga seotud teemasid.
Lisaks koguneb kolm korda aastas ILO haldusnõukogu (Governing Body - GB): märtsis, juunis ja
novembris. Eesti ei ole GB liige ega osale aktiivselt selle töös, kuid meil on võimalus osaleda
vaatlejana ning võtta ka selle raames osa Euroopa Liidu riikide positsioone koordineerivatest
kohtumistest. EL koordinatsioonidel osalemine aitab tagada, et Eestil on võimalus oma seisukohti
avaldada ning olla oluliste aruteludega kursis.
Ka esitab Eesti ILO-le kaks korda aastas aruandeid (veebruaris ratifitseerimata ja septembris
ratifitseeritud konventsioonide kohta), kusjuures iga-aastaselt on fookuses erinevad teemad ja
konventsioonid. Partneritele (Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL), Eesti Tööandjate Keskliit
2 (3)
(ETKL) ning meretööga seotud teemade puhul ka Eesti Laevaomanike Liit ja Eesti Meremeeste
Sõltumatu Ametiühing) edastatakse aruanded teadmiseks ning vajadusel kaasatakse ka sisendi
andmiseks. Pärast aruannete esitamist on partneritel võimalik edastada ILO-le oma kommentaare.
ILO omakorda analüüsib riikide aruandeid ning esitab vajadusel täiendavaid märkuseid ja
küsimusi, millele riik peab järgmise aruande esitamisel vastama.
2. Partnerite kaasamine
Eestis on ILO teemadega seotud kaasamine korraldatud eelkõige läbi kõige esinduslikumate
töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonide ehk EAKL-i ja ETKL-i kaudu. Sotsiaalpartnereid
hoitakse informatsiooniga kursis enne iga-aastast ILO peakonverentsi ning ka muude oluliste ILO
küsimuste puhul.
Meretöö konventsiooniga (Maritime Labour Convention - MLC) seotud küsimusi arutatakse
eelkõige ILO vastavas kolmepoolses komitees. MLC artikli XIII sätestatud erikomisjon on ellu
kutsutud peamiselt MLC-ga seonduvate teemade arutamiseks või MLC muudatuste arutamiseks
ja menetlemiseks. Hetkel ei osale Eesti aktiivselt nimetatud erikomitee töös. Teisalt hoiame
olulistest meretööd puudutavatest arengutest kursis nii merendusvaldkonna partnereid kui ka
Kliimaministeeriumi merendusosakonda, kellega meretöö teemadel koostööd teeme. Seega,
sõltuvalt temaatilisest spetsiifikast kaasame alati ka haruametiühinguid ja teisi
esindusorganisatsioone, näiteks merenduse eripärade arvestamiseks kaasame otse Eesti
Meremeeste Sõltumatut Ametiühingut ja Eesti Laevaomanike Liitu. Lisaks, kui koostame järgmist
aruannet MLC rakendamise kohta, edastame selle kindlasti ka Teile tutvumiseks.
3. ILO töörühmade ja ekspertrühmade kohtumised
Kõige ajakohasem info ILO ametlike kohtumiste kohta on avalikult kättesaadav: Programme of
ILO official meetings.
Samuti võib erinevat meretööd puudutavat infot leida järgmistelt veebilehtedelt: Special Tripartite
Committee established for the Maritime Labour Convention | International Labour Organization
ja Maritime meetings and events | International Labour Organization.
Kuivõrd järjekordsed MLC muudatused kiideti alles selle aasta juuni ILO peakonverentsil heaks,
siis on hetkel vara öelda, millal võib vastav erikomitee uuesti koguneda ning järgmiseid
võimalikke muudatusi ja MLC-ga seotud ettepanekuid arutama asuda. Hoiame Teid kindlasti
kursis, kui meieni jõuab teema osas uut olulist infot.
4. MLC muudatused
2025. aasta 6. juunil ILO 113. peakonverentsil vastu võetud MLC muudatuste osas ei ole seni
tuvastatud põhimõttelisi probleemkohti ja seetõttu hääletas Eesti ILO peakonverentsil muudatuste
vastuvõtmise poolt. Oleme edastanud põhjalikuma info muudatuste kohta kõigile puudutatud
osalistele 2. juulil 2025. Kui sellega seoses tekib mõtteid, küsimusi või kommentaare, siis võib
neid meiega julgelt jagada.
Kuivõrd MLC muudatused kiideti alles juunis ILO peakonverentsi poolt heaks ja need jõustuvad
23.12.2027 (tingimusel, et suur osa riike muudatuste osas oma vastuväiteid ei esita), siis ei ole me
veel seda, kas ja millises osas vajab Eesti seadusandlus täiendamist, süviti analüüsinud.
3 (3)
Muudatuste ratifitseerimiseks ja rakendamiseks on eelduslikult vaja koostada vastav eelnõu. Kui
seadusemuudatused osutuvad vajalikuks, siis kaasame eelnõu kooskõlastamise protsessi käigus
tavapäraselt kõik asjakohased partnerid, sealhulgas Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu ja
teised merenduse valdkonna organisatsioonid. Täpsem ajakava selgub pärast muudatuste
detailsemat analüüsi ning kui selles osas on enam selgust, hoiame Teid kindlasti kursis.
Loodame, et eeltoodud teave aitab Teid järgmise nelja aasta tegevuste kavandamisel. Oleme valmis
täiendavaks info vahetamiseks ning julgustame Teid meiega ka edaspidi seoses tekkinud
küsimuste, murede, rõõmude või ettepanekutega ühendust võtma.
Lugupidamisega
Ulla Saar
töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler
/*Lisaadressaadid:
Kaia Vask
Johann Vootele Mäevere
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|