Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Eesti infoturbestandard“ eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

ministeeriumid

Meie 10.05.2022 nr 2-1/2022/3386

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus

"Eesti infoturbestandard"

Edastame kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

määruse „Eesti infoturbestandard“ eelnõu.

Riigi Infosüsteemi Ametil edastada eelnõu elutähtsate ja oluliste teenuste osutajatele.

Palume esitada kooskõlastus või arvamus hiljemalt 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: Lisa 1: eelnõu;

Lisa 2: seletuskiri;

Lisa 3: seletuskirja lisa 1.

Lisaadressaadid: Riigikontroll

Riigikogu

Eesti Pank

Viru Maakohus

Tartu Maakohus

Pärnu Maakohus

Harju Maakohus

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing

Audiitorkogu

Eesti Advokatuur

Eesti Haigekassa

2 (2)

Andmekaitse Inspektsioon

Riigi Infosüsteemi Amet

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing

Audiitorkogu

Eesti Advokatuur

Eesti Haigekassa

Kultuurkapital

Eesti Kunstiakadeemia

Eesti Maaülikool

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Eesti Rahvusraamatukogu

Eesti Rahvusringhääling

Eesti Teaduste Akadeemia

Eesti Töötukassa

Finantsinspektsiooni

Kaitseliit

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

Notarite Koda

Patendivolinike Koda

Rahvusooper Estonia

Tagatisfond

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Ülikool

Tartu Ülikool

Raavo Palu [email protected]

Oliver Grauberg [email protected]

1

EELNÕU

26.04.2022

Eesti infoturbestandard

Määrus kehtestatakse küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 ning Vabariigi Valitsuse KUUPÄEV määruse nr

XX „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ § 3 lõike 1 alusel.

§ 1. Eesti infoturbestandardi kehtestamine ja järgimine

(1) Eesti infoturbestandardi (edaspidi E-ITS) versioon 2021 on lisatud.

(2) E-ITS 2021. a versioonis on:

1) organisatsiooni infoturbe halduse süsteemi nõuded;

2) rakendusjuhend;

3) etalonturbe kataloog;

4) auditeerimise juhend.

(3) Teenuse osutaja järgib Eesti infoturbestandardit ning rakendab sellest tulenevaid turvameetmeid.

(4) Eesti infoturbestandardi järgimine seisneb Eesti infoturbestandardi tingimuste täitmises infoturbe halduse

käivitamisel, rakendamisel, käigushoidmisel ning täiustamisel ja Eesti infoturbestandardi tingimuste täitmise

auditeerimises.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub [kuupäev on seotud küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti

Rahvusringhäälingu seaduse eelnõu 531 SE jõustumise kuupäevaga, mis jõustub üldises korras].

Lisa: Eesti infoturbestandardi (E-ITS) versioon 2021. [kättesaadav ka E-ITS portaalist: https://eits.ria.ee/]

Andres Sutt

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman

Kantsler

1

26.04.2022

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Eesti infoturbestandard“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõu eesmärk on kehtestada Eesti infoturbestandard.

Eesti infoturbestandardi (edaspidi E-ITS) siht on arendada ning edendada Eesti avaliku sektori

asutuste ja erafirmade infoturbe taset. E-ITS-i eesmärk on esitada eestikeelne ja Eesti

õigusruumile vastav alus infoturbe käsitlemiseks, mis ühtlasi vastaks rahvusvahelisele

standardile ISO/IEC 27001:2017 (Infotehnoloogia. Turbemeetodid. Infoturbe halduse

süsteemid. Nõuded).1 E-ITS esitab etalonturbe rakendamise süsteemi, mis aitab

organisatsioonil saavutada tema vajadustega sobivat infoturbe taset.

Organisatsiooni juhtkond ise otsustab, milliseid objekte ja protsesse on tarvis kaitsta.

Etalonturve seab kaitstavad objektid ja protsessid vastavusse etalonturbe kataloogi

tüüpmoodulitega. Etalonturbe kataloogis leiduvad tüüpmoodulid kirjeldavad tüüpilisi ohte ja

neile vastavaid, riskianalüüsi põhjal valitud turvameetmeid. Turvameetmete rakendamine

vähendab infoturbeohtude realiseerumise tõenäosust. Etalonturve võimaldab organisatsioonil

taaskasutada infoturbe parimaid praktikaid ning seeläbi kokku hoida infoturbe rakendamisele

kuluvaid vahendeid.

Standard põhineb Saksa etalonturbe süsteemil BSI IT-Grundschutz (BSIG) ja standardil EVS-

ISO/IEC 27001:2014 "INFOTEHNOLOOGIA. Turbemeetodid. Infoturbe halduse süsteemid.

Nõuded".2

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

riikliku küberturvalisuse osakonna küberturvalisuse õigusnõunikud Raavo Palu (e-post:

[email protected]) ja Oliver Grauberg ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja osas tegi õiguslikke ettepanekuid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (e-post:

[email protected]; telefon: 6256360).Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku küberturvalisuse osakonna küberturvalisuse

õigusnõunik Raavo Palu (e-post: [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene on EITS-i kehtestamine ja järgimine ning

teine on määruse jõustumine.

Määruse volitusnormideks on küberturvalisuse seadusesse (edaspidi KüTS) lisanduv KüTS § 7

lg 5 ning sama lõike alusel antava Vabariigi Valitsuse määruse „Võrgu- ja infosüsteemide

küberturvalisuse nõuded“ (edaspidi VV määrus) § 3 lõige 1. KüTS-i täiendamine toimub

1 Standard leitav ning võimalik osta siit: https://www.evs.ee/et/evs-en-iso-iec-27001-2017. 2 E-ITS-i lühijuhend, punkt 1 – kättesaadav: https://eits.ria.ee/et/versioon/2020vers1/juhendid/luehijuhend/.

2

küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise

seaduse 531 SE (edaspidi 531 SE)3 tulemusena.

KüTS § 7 lõige 5 võimaldab Vabariigi Valitsusel või tema volitatud ministril kehtestada

määrusega samas paragrahvis sätestatud kohustuste täitmise ning võrgu- ja infosüsteemide

(edaspidi süsteem) küberturvalisuse tagamiseks:

1) infoturbe halduse nõuded, üldnimetusega Eesti infoturbestandard;

2) turvameetmete üldnõuded;

3) süsteemide turvameetmete erinõuded ning nende kohaldamise ulatuse.

VV määruse § 3 lõike 1 kohaselt kehtestab E-ITS-i üleriigilise küberturvalisuse tagamise

korraldamise eest vastutav minister määrusega. Eelnõu koostamise ajal E-ITS-i kehtestajaks

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Lisaks Riigi Teatajale avaldatakse E-ITS-i sisu ka Riigi

Infosüsteemi Ameti poolt portaalis.4

531 SE seletuskirjas (seaduseelnõu § 1 punkti 10 selgitused lk-del 14-15) on siinse eelnõuga

kehtestatava määruse kohta selgitatud:

„Eelnõu lisaks olev kavandatav Vabariigi Valituse määrus annab üleriigilise küberturvalisuse

tagamise korraldamise eest vastutavale ministrile (kelleks eelnõu koostamise hetkel on

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) volituse kehtestada E-ITS (kui dokument ise)

määrusega. Selleks sätestatakse eelnõu punktiga ka edasivolituse võimalus. E-ITS-i

kehtestamine on otstarbekam läbi viia edasivolituse alusel ministri määrusega, sest praktikas

võimaldab ministri määruse kehtestamine vastavalt vajadusele dokumenti ajakohastada

tulenevalt pidevalt muutuvast IKT raamistikust. See siiski ei tähenda, et teised osapooled (sh

ministeeriumid jt asutused) ei saaks osaleda ning kaasa rääkida E-ITS-i sisu uuendamisel ja

sisustamisel. Seaduseelnõus ei kasutata sõnastust „valdkonna eest vastutav minister“, sest

tulevikus võib tekkida vajadus kavandatavas Vabariigi Valitsuse määruses sätestada

edasivolitust võimaldav norm erinevate valitsusalade ministritele, ning sellises olukorras

valdkonna täpsustamata jätmine seaduseelnõus võib tekitada õigusselgusetust, et milline

minister millise valdkonna eest vastutab. E-ITS kehtestamine käskkirjaga ei ole võimalik,

kuivõrd E-ITS-i kehtestamine ei ole käsitletav üksikjuhtumi reguleerimisena. [….]

Vabariigi Valitsusele on ette nähtud võimalus määruse andmist edasi volitada kogu

volitusnormi ulatuses. Jääb Vabariigi Valitsuse otsustada kas volitatakse, ning kui jah, siis mis

ulatuses käesolevas volitusnormis sätestatud nõuete kehtestamist ministrile edasi volitatakse.

Edasivolituse eesmärk on ministeeriumi valitsemisalade valdkondade korraldamise

võimaldamine. Volitusnormi esimeses kahes lõikes tähendab see avaliku sektori digiarengu ja

üleriigilise küberturvalisuse tagamise juhtimise, korraldamise ja järelevalve võimaldamist ning

kolmandas lõikes ka iga valitsusala korraldamise võimaldamist, kui reguleerimisobjektiks on

konkreetsele valitsusalale iseloomulike süsteemide pidamine.

Edasivolituse ulatuse samastamine volitusnormiga on vajalik seetõttu, et iga volitus võib

hõlmata eriliigilisi regulatsioone, mis lähtuvalt oma eripärast peaksid olema reguleeritud

Vabariigi Valituse tasandil või ministri määrusega. Näiteks, kui Vabariigi Valitsus kehtestaks

3 Küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seadus 531 SE

– kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cd3107f9-b19c-4ed4-b6a7-

7379fa3bf6b9/K%C3%BCberturvalisuse%20seaduse,%20avaliku%20teabe%20seaduse%20ja%20Eesti%20Rah

vusringh%C3%A4%C3%A4lingu%20seaduse%20muutmise%20seadus. 4 E-ITS-i portaal on kättesaadav siit: https://eits.ria.ee/.

3

määrusega turvameetmete üldnõude, siis tehnilisemad nõuded selle sisustamisel tuleks välja

töötada ning koostada küberturvalisuse tagamise korraldamise valitsemisalas. Täiendavalt

tuleneb selline edasivolituse ulatuse vajadus ka tehnoloogilise arenguga järjepidamise

vajadusest. Täpsem edasivolituse defineerimine näiteks konkreetsete süsteemide või

tehnoloogiate osas võib kiiresti infotehnilisel maastikul aeguda.“

Eelnõu § 1 kehtestab E-ITS-i ning selgitab selle järgimist. Paragrahv koosneb neljast lõikest.

Lõike 1 kohaselt on E-ITS lisatud eelnõule ning see on ka kättesaadav E-ITS-i portaalist.

Sarnaselt hetkel kehtiva ISKE-ga on ka E-ITS pidevat kaasajastamist ning täiendamist nõudev

dokument. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutus Riigi

Infosüsteemi Amet korraldab E-ITS-i täiendamise ning uuendamisega seotud teenuseid, võttes

selle aluseks varasemase rakendamise praktikat ning muutusi infotehnoloogilises

maailmapildis ja õigusraamistikes. Tulenevalt eeldatavast vajadusest E-ITS-i korduvalt muuta

ja ajakohastada ei ole Vabariigi Valitsuse määruse vorm sobilik E-ITS-i kehtestamiseks.

Sellegipoolest omab E-ITS-i kehtestamine regulatiivset mõju ning ei ole käsitletav

üksikjuhtumi reguleerimisena oma rakendusala tõttu, mistõttu on välistatud E-ITS-i

kehtestamine käskkirjaga. Eesmärgipärane vorm E-ITS-i kehtestamiseks ongi eeltoodust

lähtuvalt ministri määrus.

Lõike 2 järgi sisaldab E-ITS-i versioon 2021:

1) organisatsiooni infoturbe halduse süsteemi nõudeid;5

2) rakendusjuhendit;6

3) etalonturbe kataloogi;

4) auditeerimise juhendit.7

Versiooni nimi vastab dokumentatsiooni koostamise ja kinnitamise aastale. Tulevikus

kavandatakse E-ITS-i uuendada igal aastal ning siis toimub ka versiooni uuendamine.

E-ITS-i portaalis on ka täiendavad dokumendid, sh selgitavad juhendid. Üks neist on seletav

sõnaraamat, mille abiga saavad selgemaks E-ITS standardis kasutatud terminid. Sõnastik

põhineb Saksa päritolu BSI-IT-Grundschutziga kaasneval sõnastikul ja ISO27000 seeria

terminite selgitustel.8 Rollisõnastik määratleb rollid, mida läheb vaja E-ITS rakendamisel, olles

abiks etalonturbe kataloogist valitud meetme pealkirjas nimetatud vastutaja määramisel

organisatsioonis.9

Samas portaalis on ka riskihaldusjuhend10, alusohtude kataloog11, vastavustabelid (alusohtude

viitetabel, vastavustabel ISKE meetmetele, vastavustabel ISO 27001 standardi nõuetele)12 ning

etalonturbe sammud13.

5 https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/isms-noouded/. 6 https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/. 7 https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/auditeerimisjuhend/. 8 https://eits.ria.ee/et/seletav-sonaraamat. 9 https://eits.ria.ee/et/rollisonastik. 10 https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/riskihaldusjuhend/. 11 https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/alusohtude-kataloog/. 12 https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/vastavustabelid/. 13 https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/etalonturbe-sammud/.

4

E-ITS-i portaalis on 2020. a versioonis (pole ametlikult kinnitatud) avaldatud E-ITS-i

lühijuhend, mille peatükid 1, 3, 3.1 ja 3.2 selgitavad E-ITS-i olemust ning sisu.14 Järgnevad

tekstid on väljavõtted nendest peatükkidest:

„1 Käsitlusala

Lühijuhend annab esmase ülevaate Eesti infoturbestandardist (E ITS). Eesti infoturbe-

standardi siht on arendada ning edendada Eesti avaliku sektori asutuste ja erafirmade

infoturbe taset. Seni on samal otstarbel kasutusel olnud ISKE (infosüsteemide turvameetmete

süsteem = infosüsteemide kolmeastmeline etalonturve).

E-ITS-i eesmärk on esitada eestikeelne ja Eesti õigusruumile vastav alus infoturbe

käsitlemiseks, mis ühtlasi vastaks standardile ISO/IEC 27001 (27001). E-ITS esitab

etalonturbe rakendamise süsteemi, mis aitab organisatsioonil saavutada tema vajadustega

sobivat infoturbe taset.

Organisatsiooni juhtkond ise otsustab, milliseid objekte ja protsesse on tarvis kaitsta.

Etalonturve seab kaitstavad objektid ja protsessid vastavusse etalonturbe kataloogi

tüüpmoodulitega. Etalonturbe kataloogis leiduvad tüüpmoodulid kirjeldavad tüüpilisi ohte ja

neile vastavaid, riskianalüüsi põhjal valitud turvameetmeid. Turvameetmete rakendamine

vähendab infoturbeohtude realiseerumise tõenäosust. Etalonturve võimaldab organisatsioonil

taaskasutada infoturbe parimaid praktikaid ning seeläbi kokku hoida infoturbe rakendamisele

kuluvaid vahendeid.

Standard põhineb Saksa etalonturbe süsteemil BSI IT-Grundschutz (BSIG) ja standardil EVS-

ISO/IEC 27001:2014 "INFOTEHNOLOOGIA. Turbemeetodid. Infoturbe halduse süsteemid.

Nõuded" (27001).

Lühijuhend on mõeldud infoturbe rakendamisega kokkupuutuvatele inimestele nii avalikus kui

ka erasektoris, eelkõige juhtidele ja otsustajatele, aga ka IT töötajatele, äriprotsesside

juhtidele, infoturbejuhtidele, infoturbetöötajatele ja IT-töötajatele.

3 Infoturbe korraldamine E-ITS alusel

E-ITS esitab infoturbe korraldamise parimad teadaolevad viisid. Standardi omanik on Riigi

Infosüsteemi Amet. Standard tugineb seadusandlusele. E-ITS ökosüsteemi oluliseks osaks on

audiitorite kogukond, kes hakkab tuvastama organisatsioonide infoturbehalduse süsteemide

vastavust standardi nõuetega.

Joonis [1] selgitab E-ITS olulisimate dokumentide suhtestumist Eestis kehtivate seaduste ja

üldtuntud infoturbestandarditega.15

14 https://eits.ria.ee/et/versioon/2020vers1/juhendid/luehijuhend/. 15 Eelnõu koostajate märkus: E-ITS-i lühijuhendis on vastava joonise numbriks 2, kuid siinses eelnõus on tegemist

esimese joonisega, mistõttu on seletuskirjas märgitud joonise numbriks 1.

5

Joonis [1]. E-ITS võtmedokumentide suhtestumine oluliste mõjutajatega

E-ITS seob ühtsesse tervikusse järgmised turbeprintsiibid, -tehnoloogiad ja

kontrollimehhanismid:

 riskihaldus, lähtumine võimalikust kahjust, kahju vältimine. Kui tuvastati ohud, mida

etalonturve hallata ei suuda, suunab E-ITS kasutaja vahetu riskihalduse protseduuri

juurde;

 infoturbe haldussüsteem (i.k. ISMS – Information Security Management System)

muutuste avastamiseks ja infoturbe jätkusuutlikkuse tagamiseks;

 etalonturve – alusohtude tõrjumiseks riskianalüüsi tulemusel leitud tüüpsed meetmed,

mis on mugavalt pakendatud ja rakendajale kasutusvalmis;

 auditeerimine ja sertifitseerimine – infoturbekohuslasele on väline vastavusaudit

kohustuslik, sertifitseerimine standardi ISO/IEC 27001 suhtes on vabatahtlik ning

asendab vastavusauditit.

3.1 Eesti infoturbestandardi põhimõtted

E-ITS eeldab, et organisatsioon käsitleb infoturvet läbi äriprotsesside prisma. Toimiva

infoturbe eeldusena peab organisatsioon olema teadlik oma eesmärkidest, põhikirjalistest

ülesannetest jms ning suutma kirjeldada oma toimimise valdkondi läbi äriprotsesside. Infoturbe

ülesanne organisatsioonis on säilitada äriprotsesside käigus töödeldava teabe turvalisus.

6

Infoturbe konkreetsed eesmärgid on seejuures vastavuses organisatsiooni tegevuse

eesmärkidega.

Infoturve on pidevalt toimiv protsess, mitte ühekordne tegevus. Infoturve lähtub organisatsiooni

eesmärkidest ja selle olulistest äriprotsessidest. Infoturbe tehnilised elemendid saab vajadusel

sisse osta, kuid täpne arusaam organisatsiooni äriprotsessidest, nende tähtsusest ning kogu

tegevuse eesmärkidest on ainult organisatsiooni juhtkonnal. See paneb juhtkonnale erilised

ootused teadlikkuse, otsuste ja vastutuse osas.

Infoturve on tippjuhi vastutusalas, sest tippjuht näeb organisatsiooni tervikuna ning mõistab,

mis võib äriprotsesse ohustada. Tippjuht teeb infoturbeprotsesse otseselt mõjutavad otsused

turbeks vajalike ressursside jaotamise ning riskide aktsepteerimise kohta.

Infoturbe protsessi käivitamisele eelneb juhtkonna poolne kohustumus – avaldus, millega

juhtkond võtab vastutuse infoturbe elluviimise eest organisatsioonis ning mille toel näitab ta

edaspidi eeskuju kõigile töötajatele. Infoturve kaitseb organisatsiooni ohtude eest üksnes juhul,

kui ta on loomuliku osana integreeritud äriprotsessidesse. Infoturbe nõuetega peavad kursis

olema ning neid oma töös arvestama kõik töötajad.

Infoturve vajab pidevat uuendamist, sest ohud muutuvad ja teisenevad ajas. Infoturbe

jätkusuutlikkuse tagamiseks näeb E-ITS ette, et organisatsioonis rakendatakse infoturbe

halduse süsteem. Infoturbe seis organisatsioonis vajab pidevat parandamist, kavakindlat

juhtimist ja jätkusuutlikku haldust selleks, et

 mõista organisatsiooni tööprotseduure ja avastada neis ebaturvalisi kohti;

 täita seaduste ja standardite nõuded;

 seista vastu pidevalt teisenevatele küberohtudele.

E-ITS aluspõhimõtteks on riskihaldus. Et vältida kahju, mida ohud realiseerudes äriprotsessile

võivad tekitada, peab organisatsioon oma riskid arvele võtma ja neid haldama. Standard on

riskihalduse teinud kättesaadavaks ja mugavaks ka väikesele organisatsioonile.

E-ITS turbemeetodiks on etalonturve. See tähendab, et tüüpjuhtude riskianalüüs on juba ette

keskselt ära tehtud standardi koostaja poolt. Riskide vähendamiseks pakutakse standardi

rakendajale valmis tüüpmeetmed, mis paiknevad etalonturbe kataloogis.

3.2 Kasu E-ITS rakendamisest

E-ITS rakendamine organisatsioonis toob kaasa infoturbekulutuste optimeerimise ning mitmed

kaasnevad eelised.

 Eesti avaliku sektori kõigi asutuste infoturve on ühtlaselt kõrgel tasemel (üks kõigi, kõik

ühe eest), mis omakorda toetab e-riigi turvalist toimimist.

 Organisatsioon suudab kiiresti arenevas infoühiskonnas omi ülesandeid täita ja end

globaalsete välisohtude eest kaitsta.

 Organisatsioon on halvimaks valmistunud. On tagatud organisatsiooni tegevuse

jätkuvus. Läbi on mõeldud organisatsiooni ja selle töötajate kaitse küberohtude eest.

 Kui infoturve on hästi korraldatud, siis saab organisatsioon keskenduda oma

põhitegevusele ning pole karta ootamatuid ründeid, sanktsioone ega trahve.

 Organisatsioon saavutab eelise ning parema maine omalaadsete organisatsioonide

seas (olen naabrist parem).

7

 Organisatsioon saab oma turvalisust ning jätkusuutlikkust tõendada ka klientidele ja

partneritele.

Läbimõeldud ja jätkusuutlik infoturbeprotsess tagab seega organisatsiooni teenuste jätkuvuse

ning hea maine. Infoturbe kõrge tase võib olla omakorda eelduseks rahastuse hankimisel

projektidele (näiteks struktuurifondidest või hangetes).

Etalonturve võimaldab organisatsioonil taaskasutada infoturbe parimaid praktikaid ning

seeläbi kokku hoida infoturbe rakendamisele kuluvaid vahendeid.“

Lõige 3 kehtestab teenuse osutajale E-ITS-i järgimise ja selle järgimisest tulenevate

turvameetmete rakendamise kohustuse. Teenuse osutajate loetelu on sätestatud KüTS § 3 lõikes

1. Lisaks rakenduvad sätestatud kohustused muidugi teistele, kellele kohaldatakse teenuse

osutaja kohta sätestatud nõuded, eelkõige on selleks KüTS § 3 lõikes 4 sätestatud loetelu.

Kehtestatav E-ITS-i järgimise kohustus on piiritletud VV määrusest tuleneva volitusnormi

ulatusega. Täpsemalt kitsendavad ju kujundavad kohustuse kehtestamist nt VV määruse § 3

lõikes 2 sätestatud erand ning §-s 4 sätestatud auditeerimiskord.

Sisuliselt sätestab lõige kaks eraldiseisvat kohustust. Esimese kohustuse ehk Eesti

infoturbestandardi järgimise kohustuse sisu on avatud lõikes 4. Teine eraldiseisev kohustus on

turvameetmete rakendamise kohustus. Kui esimese kohustuse täitmine suunab E-ITS-i järgiva

teenuse osutaja rakendatavate turvameetmeteni (nt etalonturbe kataloogi kaudu), siis on ka

eraldiseisev teenuse osutaja kohustus nimetatud turvameetmeid rakendada vähemalt esimese

kohustuse täitmisest tulenevast mahus. Teine kohustus võib sisuliselt olla hõlmatud ka esimese

kohustusega (nt kui E-ITS-i tingimustest tuleneb nõue turvameetmeid rakendada), kuid ka

sellisel juhul selle kohustuse eraldiseisev väljatoomine kannab eesmärki tagada efektiivsem

järelevalve. Küberturvalisuse seisukohalt on nende kohustuste täitmise üheks olulisemaks

tulemiks reaalselt rakendatud turvameetmed ning kui teenuse osutaja ei ole suutnud rakendada

vajalikke turvameetmeid, siis ei tohiks olla eraldi vaidlusküsimus, et kas E-ITS-i järgimise

kohustus ikka hõlmab üleüldist kohustust turvameetmeid rakendada või et kas turvameetmete

rakendamata jätmine võis tuleneda mõnest muust vaieldava sisuga E-ITS-i nõude

tõlgendamisest.

Lõige 4 sisustab E-ITS-i järgimise kohustuse. E-ITS on kogum erinevatest nõuetest ja

juhenditest, mida võib üldistatult grupeerida E-ITS-i tingimusteks. Kui tegemist on E-ITS-i

nõudega, siis on tingimuse täitmine sellele nõudele vastavuse saavutamine. Kui tegemist on aga

juhendiga (nt E-ITS rakendusjuhend), siis on tingimuse täitmiseks läbiviidud tegevus vastavalt

juhendile.

Küberturvalisuse tagamine ei ole staatiline verstapost, vaid pidev protsess jätkuvate

küberturvalisusega seotud tegevuste elluviimisel. Seepärast ei ole ka sätestatud, et E-ITS-i

järgimine seisneb lihtsalt E-ITS-i tingimuste täitmises, vaid on eraldi täpsustatud tingimuste

täitmise kohustust infoturbe halduse faaside kaupa vastavalt E-ITS-i loogikale.

Infoturbe haldus on abstraktsioon organisatsiooni juhtimise osast, mis puudutab infoturvet

käsitlevaid plaane, tegevusi ning ressursijaotusi. Kui organisatsioonis puuduvad infoturvet

käsitlevad plaanid, tegevused ning ressursijaotused, siis see ei tähenda, et organisatsioonil

puudub infoturbe haldus, vaid et organisatsioon ei ole oma infoturbe haldust sisustanud.

8

Selleks et E-ITS-i järgimine võimaldaks seega teenuse osutajal küberturvalisust tagada,

rakendatakse E-ITS-i järgimise kohustust ka infoturbe halduse kõikides faasides: käivitamine,

rakendamine, käigushoidmine ning täiustamine.16 Sõltumata teenuse osutaja tehtud või

tegemata tegevustest E-ITS-i järgimisel, on infoturbe haldus kui organisatsiooni juhtimise osa

alati vähemalt ühes nimetatud faasidest.

Täiendavalt on E-ITS-i järgimise kohustuse osa E-ITS-i tingimuste täitmise auditeerimine.

Samas on E-ITS-i tingimuste täitmise auditeerimine kui E-ITS-i järgimise osa sisustatav

käesoleva eelnõuga vaid määral, mis ei ole reguleeritud VV määruse §-s 4. Seega peab teenuse

osutaja auditi läbi viima E-ITS-i järgimise ühe osana ning E-ITS-i tingimuste täitmise

auditeerimise kohustus ei ole käsitletav eraldiseisvana E-ITS-i järgimise kohustusest.

Selleks, et läbiviidav audit oleks aluseks auditeerimise kohustuse täitmisele, peab auditi

planeerimine, tegemine jm tegevused (ehk auditeerimine) toimuma vastavalt E-ITS-i

auditeerimisjuhendile.

Audit loetakse läbiviiduks, kui audiitor on teenuse osutajale edastanud auditeerimisjuhendi

tähenduses lõpparuande. Sellest hetkest alustab kulgemist järgmise auditi läbiviimise tähtaeg

ning teenuse osutaja kohustus on tagada vastavaks tähtajaks järgmise auditi läbiviimine. Kuna

infoturbe haldus on kestev protsess, siis praktikas tuleb teenuse osutajal hakata tegelema

lõpparuandes toodud puuduste likvideerimisega (kui neid tuvastatakse) selleks, et saavutada

positiivne tulemus järgmisel auditil.

Ei ole keelatud auditi läbiviimist, ennekõike auditi tellimist, volitada või teha koos teise

organisatsiooniga. Ühisauditite läbiviimine või teise organisatsiooni nimel auditi tellimine on

ennekõike asjakohane olukordades, kus erinevate organisatsioonide info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) infrastruktuuri haldamine ja majutamine on üle

antud kesksele organisatsioonile. Küll aga peab läbiviidud auditi lõpparuanne käsitlema teavet

iga auditi subjekti suhtes. IKT infrastruktuuri haldamine ja majutamine kolmanda

organisatsiooni kaudu ei mõjuta auditi subjekti iseseisvat kohustust E-ITS-i järgida, mille

täitmist auditeerimine kontrollib.

Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise. Määrus jõustub 531 SE-ga samal kuupäeval –

nimetatud seaduseelnõu jõustub üldises korras.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu ehk E-ITS-i kehtestamise eesmärk ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Euroopas on

standardimine korraldatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr

1025/2012. Selle määruse kohaselt on riiklik standard – standard, mille on vastu võtnud riigi

standardiorganisatsioon (Eesti puhul Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus). Taoliste

standardite puhul kohaldub toote nõuetele vastavuse seaduse17 § 40. Samas pole E-ITS standard

nimetatud Euroopa Liidu ja nõukogu määruse ning toote nõuetele vastavuse seaduse

tähenduses. E-ITS on pigem ühtsete nõuete kogum, mitte standardiorganisatsiooni kinnitatud

16 Vt vastavate tegevusi lähemalt E-ITS-i rakendusjuhendi peatükke 8 (Etalonturbeprotsessi lühikirjeldus), 9

(Etalonturbeprotsessi käivitamine) ning 10 (Etalonturbe protsess). 17 Toote nõuetele vastavuse seadus, RT I, 22.10.2021, 12.

9

dokument. Eestis on ka täna juba standardiorganisatsiooni väliseid standardeid, mis on

analoogselt kehtestatud määrusega.18

Seega on seaduseelnõu kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

531 SE seletuskirjas (peatükk 6.1. lk-del 33-39) on analüüsitud E-ITS-i kehtestamisega seotud

mõjusid. Seaduseelnõu seletuskirjas olev mõjude analüüs lähtub samadest mõjude liikidest, mis

on nõutud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja19 § 65 lg 1 punkti 4 kohaselt. VV määruse

eelnõu seletuskirjas (peatükk 5.1. lk-del 30–37) on korratud 531 SE mõjude analüüsi sisu.

Seetõttu seda analüüsi käesolevas seletuskirjas ei korrata.

Käesoleva eelnõuga eraldiseisvalt seni käsitlemata mõjusid ei kaasne.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

531 SE seletuskirjas (peatükk 7.1. lk-del 45-47) on analüüsitud E-ITS-i kehtestamisega seotud

riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevusi, eeldatavaid kulusid ja tulusid. VV määruse eelnõu

seletuskirjas (peatükk 6.1. lk-del 42–44) on korratud sama analüüsi, mis on 531 SE

seletuskirjas. Seetõttu ei korrata sama sisu siinses seletuskirjas.

Tegevuste mõttes peab E-ITS-i rakendaja hakkama tegelema E-ITS-i rakendamisega. E-ITS-i

lühijuhendi peatükis 4 on toodud joonis, kuidas seda teostada. Joonisel on ette näidatud soovitav

liikumistee E-ITS evitamisel ja dokumentidega tutvumisel. Punane värv tähistab kõrgema

prioriteediga juhendmaterjale.

18 Vt nt haridus- ja teadusministri 28.11.2008. a määrust nr 69 „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja

vormistamise kord“, 19.06.2015. a määrust nr 27 „Täienduskoolituse standard“, 21.03.2007. a määrust nr 27

„Huviharidusstandard“ ning rahandusministri 13.12.2011. a määrust nr 57 „Siseaudiitori kutsetegevuse standardite

kehtestamine“. 19 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, RT I, 29.12.2011, 228.

10

Joonis [2]: E-ITS juhendmaterjalidega tutvumise soovitatav järgnevus20

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 531 SE-ga samal kuupäeval – nimetatud seaduseelnõu jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse koos VV määruse eelnõu ja seletuskirjaga kooskõlastamiseks eelnõude

infosüsteemi kaudu kõikidele ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks põhiseaduslikele

institutsioonidele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi

Infosüsteemi Ametile, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele, Registrite ja

Infosüsteemide Keskusele, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele,

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskusele, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Infosüsteemide

Audiitorite Ühingule ning Riigi Infosüsteemi Ameti vahendusel elutähtsate ja oluliste teenuste

osutajatele.

20 Eelnõu koostajate märkus: E-ITS-i lühijuhendis on vastava joonise numbriks 5, kuid siinses eelnõus on tegemist

esimese joonisega, mistõttu on seletuskirjas märgitud joonise numbriks 2.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Eesti infoturbestandard“ eelnõu

seletuskirja juurde

Lisa 1

SISUKORD

Eesti infoturbestandardi 2021. a versioonis on:

1) organisatsiooni infoturbe halduse süsteemi nõuded;

2) rakendusjuhend;

3) etalonturbe kataloog;

4) auditeerimise juhend.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:17 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/isms-noouded/ LK /1 14

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

ISMS. Nõuded

Sisukord

1 Sissejuhatus 1.1 Käsitlusala 1.2 Sihtgrupp 1.3 Normiviited 1.4 Asukoht standardi dokumentatsioonis 2 Terminoloogia 3 Jaotiste lühiülevaade 4 E-ITS olemus 4.1 Infoturbe halduse süsteem 5 Turbeprotsessi tsükli algatamine 5.1 Juhtkonna kohustumus 6 Turbeprotsessi kavandamine ja plaanimine 6.1 Infoturvapoliitika 6.2 Infoturvaeesmärgid 6.3 Turbeprotsessi korraldus 6.4 Infoturbealane koolitus 6.5 Ressursside eraldamine 6.6 Juhtkonna kinnitus 6.7 Turbeprotsessi dokumenteerimine 7 Riskihaldus 7.1 Etalonturbe modelleerimine 7.2 Etalonturbe väline riskihaldus 8 Meetmete rakendamine 9 Käigushoid 10 Infoturbeprotsessi täiustamine 10.1 Sõltumatu läbivaatus 11 Jätkutegevused 11.1 E-ITS auditeerimine 11.2 ISO/IEC 27001 vastavuse sertifitseerimine 12 Lisateave

1 Sissejuhatus

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:17 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/isms-noouded/ LK /2 14

Eesti infoturbestandard (edaspidi standard või E-ITS) on eestikeelne ja Eesti õigusruumile vastav alus infoturbe käsitlemiseks. E-ITS aluseks on Saksa päritolu etalonturbe meetod. E-ITS BSI IT-Grundschutz koostamisel on arvestatud vajadusega saavutada vastavus standardi nõuetega.ISO/IEC 27001

1.1 Käsitlusala

Dokument „E-ITS Infoturbe halduse süsteem. Nõuded” esitab nõuded ning juhised organisatsiooni infoturbe halduse süsteemi (ingl , ISMS) käivitamiseks, Information Security Management System rakendamiseks, käigushoiuks ja täiustamiseks.

E-ITS vastavuse saavutamiseks tuleb täita jaotistes 5–10 esitatud nõuded.

E-ITS ei tegele riigisaladuse ega salastatud välisteabe turbe korraldamisega.

1.2 Sihtgrupp

ISMS nõuete dokumendi peamised sihtgrupid on:

standardi evitajad: infoturbejuhid, äriprotsessijuhid, üksuste juhid, IT-töötajad; audiitorid; konsultandid.

Standardi osi saab kasutada käsiraamatuna IT-süsteemide arenduses, halduses või õppeprotsessides.

1.3 Normiviited

Dokumendi lahutamatuks osaks on E-ITS etalonturbe kataloog, millesse on koondatud parimad praktikad infoturbeprotsessi loomiseks ja käigushoidmiseks.

1.4 Asukoht standardi dokumentatsioonis

Joonis 1. Dokumendi asukoht standardi dokumentatsioonis

2 Terminoloogia

Mõistepesade kaupa on esitatud kiirvasted, mis hõlbustavad kasutajal dokumendis orienteerumist. Standardi aktsepteeritud sõnavara on esitatud .E-ITS sõnastikus

Tabel 1. Terminite kiirvasted

Nr Termin või lühend

Lähtekeeles (inglise / saksa)

Lühike definitsioon

1 konfidentsiaalsus confidentiality Teabe kättesaamatus või paljastamatus volitamata isikutele, olemi¬tele või protsessidele. Üks kolmest infoturbe põhikomponendist, märgitakse tähega C lühendis C-I-A.

Teabe õigsus ja täielikkus, lubamatute muudatuste puudumine,

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:17 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/isms-noouded/ LK /3 14

2 terviklus integrity hõlmab ka autentsust ja salgamatust. Üks kolmest infoturbe põhikomponendist, märgitakse tähega I lühendis C-I-A.

3 käideldavus availability Teabe omadus olla volitatud olemi nõudel õigel ajal kättesaadav ja kasutuskõlblik. Üks kolmest infoturbe põhikomponendist, märgitakse tähega A lühendis C-I-A.

4 kahju loss Soovimatu muutuse mõõt, riskianalüüsi aluskomponent, esmane infoturbevajadust otsustav tegur

5 alusohud

- (ingliskeelne termin puudub)

Standardi väljatöötaja poolt riskide kaalutlemisel kasutatud ohud; etalonturbe meetmete koostamise alus

6 risk risk Ohu võimekus tekitada organisatsioonile kahju.

7 ISMS

Information Security Management System

Infoturbe halduse süsteem. Def (EVS-ISO/IEC 27000:2015): Infoturbe halduse süsteem koosneb poliitikatest, protseduuridest, juhistest ning nendega seotud ressurssidest ja tegevustest, mida organisatsioon kollektiivselt haldab, püüdes kaitsta oma infovarasid. ISMS on suunatud ärieesmärkide saavutamisele ning kujutab endast süstemaatilist lähenemist infoturbe rajamisele, käigushoiule, seirele, hooldamisele ja täiustamisele. See põhineb riski kaalutlemisel ja selle aktsepteerimisel tasemetele, mis tagavad riskide toimiva käsitluse ja halduse.

8 infoturvapoliitika information security policy

Organisatsiooni keskne infoturbealane dokument; sätestab arengusuunad ning taotletavad sihid, määratleb lubatu ning lubamatu.

9 käsitlusala scope ISMS kontekstis: organisatsiooni poolt kaitstavad elemendid: taristu, korraldus, personal, tehnilised komponendid

10 kaitseala* Informations- verbund (saksa)

Turbekontseptsiooni koostamise ja rakendamise käsitlusala. Organisatsioon liigitab kaitsealasse kogumi sihtobjekte, mida turbeprotsess hakkab edaspidi kaitsma.

11 sihtobjekt* Zielobjekt (saksa)

Kaitseala allosa – igasugune infosüsteemi kuuluv, kaitsetarbega vara (äriprotsess, rakendus, IT-lahenduse komponent, komponendirühm, hoone, kinnistu, allüksus). Sihtobjektile vastendatakse etalonmoodul (id).

12 protsess process Omavahel seotud või interakteeruvate tegevuste kogum, mis muundab lähtematerjali tulemiteks (EVS-ISO/IEC 27000:2015).

13 äriprotsess business process

Organisatsiooni tegevuse element, mingi eesmärgi saavutamisele suunatud tegevuste, toimingute või protseduuride kogum. Äriprotsessi tulemusena võidakse luua sise- või väliskliendile väärtust toodete või teenustena.

14 kaitsetarve

protection requirement (ingl),

Schutzbedarf (saksa)

Vara väärtusest tulenev vajadus seda kaitsta. ISO/IEC 21964: andmete ja teabe omadus, väljendab vajadust kaitsta teda kahju eest, mille võib tekitada konfidentsiaalsuse, tervikluse ja/või käideldavuse rikkumine. Standard BSI 200 laiendab kaitsetarbe ka äriprotsessile.

15 teave -

Teadmus inimesele sobival kujul ja inimsuhtluses. Eesti keel eristab teavet informatsioonist kui teadmuse masinale sobivast kujust (inglise keeles vahet teha ei saa). Seejuures andmetel puudub kontekst ja tähendus, teabel/informatsioonil on see olemas.

16 missiooni- kriitiline teave

- Teave, mille puudumine või häiring a) takistab organisatsioonil oma ülesannete täitmist ning b) võib olukorra jätkudes ohustada organisatsiooni olemasolu.

(*) – etalonturbe spetsiifiline mõiste

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:17 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/isms-noouded/ LK /4 14

3 Jaotiste lühiülevaade

Nõuete dokumendi struktuur on esitatud joonisel 2.

Joonis 2. ISMS. Nõuete dokumendi struktuur

Jaotises 4 kirjeldatakse E-ITS standardit ning selgitatakse selle suhet riskihaldusega ja E-ITS olemus standardiga ISO/IEC 27001. Lisaks esitatakse infoturbe halduse süsteemi lühikirjeldus.

Jaotises 5 esitatakse nõuded infoturbeprotsessi tsükli igakordsele Turbeprotsessi tsükli algatamine algatamisele ning juhtkonna kohustumusele.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:17 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/isms-noouded/ LK /5 14

Jaotises 6 esitatakse nõuded infoturbe protsessi Turbeprotsessi kavandamine ja plaanimine kavandamisele ja plaanimisele ning selle korraldusstruktuuridele.

Jaotises 7 esitatakse nõuded infoturbe halduse süsteemi riskihaldusele, sh etalonturbe Riskihaldus modelleerimisele ning täiendavale välisele riskihaldusele.

Jaotises 8 esitatakse nõuded riskihalduse abil väljaselgitatud meetmete Meetmete rakendamine rakendamisele.

Jaotises 9 esitakse nõuded infoturbeprotsessi pidevaks käigushoidmiseks.Käigushoid

Jaotises 10 esitatakse nõuded infoturbe protsessi täiustamiseks ning Infoturbeprotsessi täiustamine sõltumatu läbivaatuse korraldamiseks.

Jaotises 11 kirjeldatakse võimalusi infoturbe halduse süsteemi toimimisele välise Jätkutegevused kinnituse saamiseks – auditeerimist ja sertifitseerimist.

Jaotis 12 loetleb viited rakendaja jaoks vajalikule lisateabele.Lisateave

4 E-ITS olemus

E-ITSi eesmärk on tagada avalike ülesannete täitmiseks kasutatavate äriprotsesside ja infosüsteemide kõikehõlmav kaitse ning saavutada infoturbe ühtlane tase nende kõigis osades.

E-ITSi haldab Riigi Infosüsteemi Amet. E-ITS on eestikeelne. E-ITS vaadatakse läbi ja uuendatakse üks kord aastas. E-ITSil on riiklik tugi ning kooskõla teiste Eesti õigusaktidega.

E-ITSi põhimeetod on BSI IT-Grundschutz päritolu etalonturve. E-ITS lähenemine infoturbele põhineb tegevusriskide haldamisel.

Tulenevalt on organisatsioonil infoturbe piisava taseme saavutamiseks Eesti Küberturvalisuse seadusest kaks alternatiivset teed:

E-ITS etalonturve

Etalonturbe toimingud jagunevad kaheks:

1 - Äriprotsesside toimimiseks vajalikud sihtobjektid seatakse vastavusse etalonmoodulitega, mille tulemusel tüüpsete ohtude riskikäsitlus toimub tüüpmeetmete rakendamisega. Sellega saavutatakse toimiv turbehaldus valdavas osas organisatsiooni äriprotsessides. 2 - Äriprotsesside toimimiseks vajalike * etalonturbesse sobimatute või normaalselt ebatüüpsete kõrgema kaitsetarbega sihtobjektide osas sooritatakse etalonturbe väline riskianalüüs täiemahulise riskihalduse abil. Kasutatav metoodika kinnitatakse organisatsiooni juhtkonna poolt. Ebatüüpsetele sihtobjektidele rakendatakse infoturbe meetmeid vastavalt etalonturbe välise riskihalduse tulemustele.

Vajadus E-ITS rakendatust auditeerida võib tuleneda: õigusakti, valdkonna standardi või lepingus sätestatud kohustusest. Auditeerida võib ka organisatsiooni enda soovil.

(*) - Ebatüüpne ning vahetut riskikäsitlust nõudev sihtobjekt on vähemalt üks järgmistest: a) sihtobjekti kaitsetarve osutub infoturbe ühe või enama põhikomponendi (C-I-A) osas suureks või väga suureks; b) sihtobjekti ei õnnestu vastendada ühegagi olemasolevatest moodulitest, enamasti uudsuse või erilisuse

.tõttu; c) sihtobjekti kasutusviiserineb etalonmoodulis kirjeldatust

ISO/IEC 27001 standard

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:17 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/isms-noouded/ LK /6 14

Lähenemisviis sobib eelkõige organisatsioonidele, kus on tekkinud vajadus tõendada oma ISMS vastavust rahvusvaheliselt tunnustatud standardile. Meetmed rakendatakse vastavalt riskikaalutlemise tulemustele. Meetmetena saab kasutada E ITS standardturbeviisi meetmeid, kui väljajättude puhul tagatakse vastavus ISO/IEC 27001 nõuetega. ISO/IEC 27001 ISMS rakendatust tõendatakse vastavusauditi sertifikaadiga.

4.1 Infoturbe halduse süsteem

Infoturbe halduse süsteem (ISMS, ) on organisatsiooni juhtimise Information Security Management System osa, mis tegeleb infoturbe rajamise, juurutamise, rakendamise, seire ja täiustamisega.

ISMS hõlmab:

organisatsiooni struktuuri, protsesse, protseduure ja tavasid; poliitikaid ja plaanimistegevusi; kohustusi; ressursse ja varasid.

Infoturbe halduse süsteemi protsesse ja sooritatavaid tegevusi on kujutatud joonisel 3. ISMS tegevusi sooritatakse vajadusel paralleelselt. Infoturbe täiustamise käigus naastakse igakordselt protsessi algusesse.

ISMS teostusjuhised on esitatud E-ITS etalonturbe kataloogis, moodulis .ISMS.1 Turbehaldus

Joonis 3. ISMS käivitamise ja uuendamise tegevused

5 Turbeprotsessi tsükli algatamine

Infoturve lähtub organisatsiooni eesmärkidest ja tegutsemisviisidest. Infoturbe eestvedajaks (ingl leadership ) on organisatsiooni tippjuhtkond.

Infoturbeprotsess algatatakse organisatsioonis juhtkonna otsusega, algatamisotsus dokumenteeritakse.

Infoturbeprotsessi algatamisel luuakse infoturbejuhi roll ja nimetatakse selle täitja. Infoturbejuht korraldab organisatsiooni infoturbealaseid tegevusi. Infoturbejuhi nimetamata jätmisel täidab seda rolli juhtkond.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:17 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/isms-noouded/ LK /7 14

Infoturve keskendub teabe ja sellest sõltuvate äriprotsesside kaitsmisele ning sellest tulenevalt infotöötluse või infotehnoloogia kaitsmisele. Seetõttu kaardistab organisatsioon esmalt äriprotsessid ja alles siis võtab arvele oma äriprotsessidega seotud varad.

5.1 Juhtkonna kohustumus

Kuna organisatsiooni äriprotsesside toimimise eest vastutab juhtkond, siis juhtkond vastutab ka äriprotsesse ohustavate sündmuste käsitlemise, sh infoturbe halduse eest. Infoturbealase vastutuse võtmist juhtkonnas nimetatakse juhtkonna kohustumuseks (ingl ).commitment

Juhtkonna kaasatus tagab infoturbe integreerituse kaitseala kõigisse protsessidesse ning infoturbe jätkusuutlikkuse. Juhtkond vastutab infoturbe elluviimise, käigushoidmise ning täiendamise eest. Selleks määrab juhtkond turbealased õigused ja kohustused ning eraldab ressursid.

Juhtkond peab saama infoturbe kohta regulaarselt, õigeaegselt ja sobivas ulatuses järgmist teavet:

a) organisatsiooni ja selle teabe turvariskid ning nendega seotud toimed ja kulud;

b) turvaintsidentide toime äriprotsessidele;

c) seadusest ja lepingutest tulenevad turvanõuded;

d) tegevusalale tüüpilised infoturbe protseduurid;

e) infoturbe hetkeseis ja sellest tulenevad tegevussoovitused;

f) infoturbeprotsessi täiendusettepanekud;

g) huvipooltega seotud kohustused ja tagasiside.

Infoturbealaseid tegevusi plaanib ja koordineerib infoturbejuht.

Äriprotsessi infoturbe meetmete rakendamist korraldab protsessijuht. Rakendatav infoturve peab olema normaalse tööprotsessi osa ning olema kooskõlas töö eesmärkidega.

Infoturbeprotsessi peavad olema kaasatud kõik töötajad. Töötajate motiveerimiseks ning koolitamiseks kaasatakse ISMSi rakendamisse personaliosakond ning protsessijuhid.

6 Turbeprotsessi kavandamine ja plaanimine

6.1 Infoturvapoliitika

Infoturvapoliitika on organisatsiooni infoturbe juhtdokument, milles esitatakse infoturbealane kohustumus ning sõnastatakse organisatsiooni infoturbe sihid (ingl ), vajadused ja põhimõtted (ingl ). goal principle Infoturvapoliitika põhimõtteid kasutatakse organisatsiooni väärtuste kaitseks.

Organisatsiooni kaitstavad väärtused tuletatakse organisatsiooni põhieesmärkidest ja üldisest keskkonnast. Põhieesmärgid tulenevad ettevõtte puhul ärieesmärkidest, avaliku sektori asutuse puhul põhikirjast või põhimäärusest.

Organisatsiooni väärtustena võetakse arvesse vähemalt järgmist:

toimingute, sealhulgas teabekäitluse kõrge usaldatavus (käideldavus, terviklus, konfidentsiaalsus jne); organisatsiooni hea maine; investeering tehnoloogiasse, teabesse, tööprotsessidesse ja teadmusse; töödeldav informatsioon (selle suur või korvamatu väärtus vajab kaitset);

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:17 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/isms-noouded/ LK /8 14

regulatsioonide ja lepingute nõuete täitmine; inimeste füüsiline ja vaimne heaolu.

Organisatsiooni infoturvapoliitika koostamisel arvestatakse:

a) organisatsiooni eesmärke ja strateegiat;

b) organisatsiooni struktuuri;

c) organisatsiooni olemasolevaid haldussüsteeme, nt kvaliteedihaldus, riskihaldus, keskkonnahaldus;

d) õigusalaseid raamtingimusi, sh kohalikud ja rahvusvahelised õigusaktid, valdkondlikud määrused;

e) klientide, tarnijate, partnerite jt huvipoolte nõudeid;

f) tegevusala turvastandardeid ja -praktikaid.

Infoturvapoliitika sisaldab infoturvaeesmärke või loob raami infoturvaeesmärkide püstitamiseks.

Infoturvapoliitika kinnitab juhtkond. Infoturvapoliitika tehakse teatavaks töötajatele ning vajadusel teistele huvipooltele.

Organisatsioon vaatab infoturvapoliitika perioodiliselt üle ja ajakohastab vajadusel.

Joonis 4 selgitab infoturvapoliitika põhilisi elemente.

Joonis 4. Infoturvapoliitika elemendid

6.2 Infoturvaeesmärgid

Infoturvaeesmärgid (ingl ) sisaldavad infoturvapoliitikast lähtuvat kirjeldust, mis osas, security objective milliste toimingutega ja mis ajaks kavatsetakse mõõdetavad eesmärgid saavutada.

Organisatsioon kasutab infoturvaeesmärkide sõnastamisel järgnevat teavet:

a) äriprotsessid, protsessijuhid, protsesside kirjeldus ja äriprotsesside seosed organisatsiooni eesmärkidega;

b) äriprotsesside sõltuvused ning äriprotsesside omavahelised seosed;

c) äriprotsessidega seotud varad;

d) äriprotsesside ning alusteabe kaitsetarvet konfidentsiaalsuse, tervikluse ja käideldavuse jt infoturbe komponentide osas;

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:17 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/isms-noouded/ LK /9 14

e) organisatsiooni tegevusriskid, nt turu hetkeseis, konkurentsiolukord ja muud turuspetsiifilised sõltuvused;

f) olemasolev infoturbedokumentatsioon.

Eelnimetatud teabe kogumiseks organisatsioon:

a) kaardistab äriprotsessid ja võtab arvele varad;

b) määrab organisatsiooni infoturbe kaitseala ja sihtobjektid;

c) valib etalonturbe korral turbeviisi (põhi-, standard-, tuumikuturve);

d) määrab sihtobjektide kaitsetarbe;

e) dokumenteerib infoturvaeesmärgid ning määrab eesmärkide saavutamise ajaraamid.

Organisatsioon sõnastab infoturvaeesmärgid ning ajakohastab neid vajadusel.

6.3 Turbeprotsessi korraldus

Infoturbeprotsessi rakendamiseks ja edendamiseks loob organisatsioon turbekorraldus- ja teavitusstruktuuri.

Infoturbe korraldusstruktuuriga määrab juhtkond:

a) rollid ja vajadusel rollipädevusnõuded;

b) rollide täitjad;

c) volitused ja vastutusalad.

Organisatsioon tagab rollide täitjate pädevuse ning vajalike pädevustõendite säilitamise.

Organisatsioon tuvastab sisemised ja välised infoturbe alased teavituse vajadused ning määrab teavitusviisid, osalevad rollid jm tingimused.

Turbekorraldus tehakse töötajatele teatavaks.

NÄIDE: Joonisel 5 on kujutatud üht võimalust infoturbealase töö korraldamiseks organisatsioonis. Igal äriprotsessil on protsessijuht. IT-koordineerimiskomisjon on korralduslikuks foorumiks, kus arutatakse IT- teenuste ja infoturbeaspektidega seonduvat. IT-turbejuht on nõutav vaid suurtes organisatsioonides, kus infoturbealase töö koordineerimine vajab eristamist IT-lahenduste turbealaste strateegiate täideviimisest. Halli värviga on märgitud elemendid, mida väiksem organisatsioon ei pruugi vajada.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:17 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/isms-noouded/ LK /10 14

Joonis 5. Infoturbe korraldusstruktuuri näidis

6.4 Infoturbealane koolitus

Vastavuses infoturvapoliitika eesmärkidega tagab organisatsioon kõikide töötajate vajaliku infoturbealase pädevuse ja pädevuse uuendamise.

Regulaarsete infoturvet käsitlevate koolituste eesmärk on motiveerida töötajaid järgima infoturbenõudeid, käsitlema teavet ning töövahendeid korrektselt ja vältima riskikäitumist.

6.5 Ressursside eraldamine

Juhtkond eraldab rahalised ja mitterahalised ressursid infoturbeprotsessi läbiviimiseks. Juhtkond aktsepteerib töötajate põhitööga kaasnevaid infoturbekohustusi.

6.6 Juhtkonna kinnitus

Juhtkond kinnitab infoturvapoliitika, turvaeesmärgid ning ressursside eraldamise infoturbele.

6.7 Turbeprotsessi dokumenteerimine

Dokumenteerimise abil tagatakse infoturbeprotsessi jätkusuutlikkus ja jälgitavus. Dokumente tuleb koostada taasesitatavas, ajakohastamist võimaldavas ning versioonihaldusega kaetud viisil. Tuleb tagada, et käibelt on kõrvaldatud vananenud dokumendid ja versioonid.

Organisatsioon kehtestab dokumentide koostamise, vormistamise ja hoidmise reeglid.

Poliitikad ja eeskirjad vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas ning muudatused kinnitab juhtkond. Korrad ja protseduurijuhendid hoitakse tegelike protsessidega kooskõlas.

Organisatsioon loob ja säilitab tegevusdokumentatsiooni, mis tekib infoturbeprotsessi käigus.

Dokumenteeritakse:

turbeprotsessi alusdokumendid ja väljatöötluse kulg (konteksti jäädvustamiseks), otsused (et tagada otsuste ja meetmete jälitatavus), infoturbesündmused (osutamaks täiustamise võimalustele), organisatsiooni reaktsioon sündmustele ja otsustele (et demonstreerida parandusmeetmete toimivust), muu teave, mida organisatsioon ise peab vajalikuks säilitada infoturbe halduse toimivuse huvides.

Turbeprotsessi dokumentatsioon on volitatuile kättesaadav ning kaitstud kõrvalise juurdepääsu eest.

7 Riskihaldus

Etalonturbe kontseptsioon lähtub põhimõttest, et infoturvaohud ja kaitstavad varad on erinevate organisatsioonide puhul tüüpsed. E-ITS etalonturbe kataloog esitab moodulitesse koondatud eelanalüüsitud meetmekomplektid, mis katavad tüüpsete sihtobjektide riskihalduse ning infoturvavajadused.

Ebatüüpsetele ning kõrgendatud kaitsetarbega sihtobjektidele tuleb rakendada etalonturbe välist riskihaldust.

Organisatsioon määratleb kaitsetarbe määramise põhimõtted, sh riski aktsepteerimise kriteeriumid, kaitsetarbe komponendid (vähemalt konfidentsiaalsus, terviklus, käideldavus ehk C-I-A).

Sihtobjektide kaitsetarve tuvastatakse ja dokumenteeritakse.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:17 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/isms-noouded/ LK /11 14

Riskihalduse käik ja tuvastatud või määratud meetmete rakendamise otsused dokumenteeritakse korratavuse ja võrreldavuse eesmärgil.

7.1 Etalonturbe modelleerimine

Organisatsioon vastendab kaitsealasse kuuluvad iga sihtobjekti etalonturbe kataloogi ühe või mitme mooduliga. Moodulite rakendamise järjekord määratakse lähtuvalt organisatsiooni infoturvapoliitikast ja reaalsetest vajadustest .

Moodulist sihtobjekti turvameetmete tuvastamisel arvestatakse:

a) turbeviisi;

b) sihtobjekti kaitsetarvet;

c) meetme seost infoturbeprotsessi elutsükliga.

Etalonturbe kataloogi protsessimoodulite kõik rühmad käsitletakse väljajättudeta, st iga väljajätt peab olema põhjendatud. Süsteemimoodulid rakendatakse vastavuses kaitseala määratlusega.

7.2 Etalonturbe väline riskihaldus

Organisatsioon suunab etalonturbe välisesse riskihaldusse sihtobjektid, mille jaoks puudub etalonturbe kataloogis sobiv moodul. Täiendavalt suunatakse välisesse riskihaldusse sihtobjektid, kui sihtobjekti puhul on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a) kaitsetarve on suur või väga suur;

b) kaitsetarve on määramata või ebaselge;

c) kasutusviisid ei ole vastavuses etalonturbe kataloogi moodulite kirjeldustega;

d) etalonturbe kataloogi meetmed osutuvad turvaeesmärkide täitmisel puudulikuks (jääkrisk pole aktsepteeritav).

Organisatsioon määrab etalonturbe välise riskihalduse protsessi. Riskihalduse asjaolud, kulg ning tulemused dokumenteeritakse.

Etalonturbe väline riskihaldus määrab sihtobjektidele lisaturvameetmeid sihtobjekti kaitsetarbest ja infoturvaeesmärkidest lähtuvalt.

8 Meetmete rakendamine

Tehnilised meetmed rakendatakse kõigile kaitseala sihtobjektidele. Organisatsioonilised meetmed integreeritakse organisatsiooni kõigisse protsessidesse.

Meetmete rakendamise eest vastutab vastava protsessi juht või etalonturbe kataloogis nimetatud vastutajarolli täitja. Rakendamist koordineerib ja nõustab infoturbejuht.

Organisatsioon hindab tuvastatud ja määratud meetmete:

a) ressursside ühekordseid ja korduvaid kulusid;

b) sobivust, teostatavust, piisavust, võimalikku turvakasu ja meetmete omavahelisi mõjusid.

Infoturvaeesmärkidele vastavalt määrab organisatsioon meetmete rakendusplaanis:

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:17 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/isms-noouded/ LK /12 14

a) rakendamise otsused;

b) teostusjärjekorra;

c) vastutajad;

d) tähtajad.

Organisatsioon teadvustab ja aktsepteerib jääkriskid ning kinnitab rakendusplaani eelarve.

Meetmed rakendatakse vastavalt rakendusplaanile. Meetmete rakendatuse määr ning rakendamise etapid dokumenteeritakse ajakohase ülevaate ning hilisema jälitatavuse eesmärgil.

Organisatsioon tagab meetmetes kirjeldatud korduvate ja regulaarsete tegevuste võrreldavuse, järjepidevuse ja õigeaegsuse.

9 Käigushoid

Organisatsioon tagab infoturbeprotsessi ning turvameetmete pideva ja jätkusuutliku toimimise.

Jälgitakse ja mõõdetakse:

a) infoturvaeesmärkide ning -meetmete sobivust, tõhusust;

b) ressursside kasutamist.

Organisatsioon reageerib muutustele organisatsiooni eesmärkides, regulatsioonide nõuetes, lepingulistes kohustustes ning ümbritsevas infoturbeolukorras. Protsessijuhid tagavad infoturvet puudutava teabe õigeaegse edastamise asjakohaste rollide täitjatele.

Seiratakse protsesside ning süsteemide töö käigus tekkinud teavet. Olulistele infoturbe sündmustele reageeritakse ja need registreeritakse.

Seire, ülevaatuste ja kontrollide dokumenteeritud tulemusi ning järeldusi kasutab organisatsioon infoturbeprotsessi ja -meetmete täiustamise ning muutmise ettepanekute koostamisel.

Infoturbeprotsessi käigus ilmnenud asjaoludest ning nende muutustest teavitatakse vajalikus ulatuses:

a) juhtkonda

b) määratud rollide täitjaid

c) töötajaid

d) teisi huvipooli.

10 Infoturbeprotsessi täiustamine

Organisatsioon kontrollib perioodiliselt infoturbeprotsessi, infoturvapoliitika ja infoturvaeesmärkide sobivust ja asjakohasust.

Infoturbeprotsessi täiustamise põhjused on muuhulgas:

a) organisatsiooni eesmärkide ja nõuete muutused;

b) infoturvapoliitika ja infoturvaeesmärkide muutused;

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:17 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/isms-noouded/ LK /13 14

c) turvaolukorra muutused;

d) regulatsioonide ja standardite muutused;

e) kaitseala ning kaitsetarbe olulised muutused;

f) infoturbeprotsessi käigus ilmnenud asjaolud, sh intsidentide, läbivaatuste, auditeerimiste järeldused ja ettepanekud;

g) vajadus E-ITS auditeerimiseks või rahvusvahelise ISO/IEC 27001 sertifikaadi taotlemiseks.

Organisatsiooni juhtkond otsustab infoturbeprotsessi täiustamise ning protsessi tsükli algusesse naasmise.

10.1 Sõltumatu läbivaatus

Organisatsioon korraldab regulaarselt infoturbeprotsessi tulemite ja seisundi sõltumatu läbivaatuse. Läbivaatusel hinnatakse organisatsiooni infoturbehalduse vastavust:

a) siinse dokumendiga (E-ITS );ISMS. Nõuded

b) organisatsiooni infoturbepoliitikaga.

Läbivaatuse läbiviijaks on vastavalt infoturbepoliitikale kas sise- või välisaudiitor. Võimalusel välditakse rakendaja ning kontrollija rollide huvide konflikti.

Organisatsioon määrab sõltumatu läbivaatuse käsitlusala ja eesmärgid. Läbivaatuse läbiviimisel arvestatakse:

a) organisatsiooni eesmärke;

b) regulatsioonide nõudeid ning lepingulisi kohustusi;

c) organisatsiooni infoturvapoliitikat ja -eesmärke;

d) varasemate läbivaatuste tulemusi.

Läbivaatuse tulemused ja ettepanekud dokumenteeritakse täiustamise ning jälitatavuse eesmärgil. Tulemusi arvestatakse organisatsiooni protsesside täiustamisel.

11 Jätkutegevused

11.1 E-ITS auditeerimine

Auditeerimine viiakse läbi vastavalt .E-ITS auditeerimisjuhendile

E-ITS rakendatuse auditeerimist viiakse läbi:

a) kohustuslikult – regulatsioonidest lähtuvalt või

b) lepinguliste kohustuste täitmiseks või

c) vabatahtlikult – vastavalt organisatsiooni eesmärkidele ja infoturvapoliitikale.

E-ITS auditeerimise nõuded, sh läbiviija (välisaudiitori pädevus), sageduse jm osas tulenevad regulatsioonidest.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:17 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/isms-noouded/ LK /14 14

Audiitori hinnang on tõendiks organisatsiooni infoturbe toimivuse kohta.

11.2 ISO/IEC 27001 vastavuse sertifitseerimine

Organisatsiooni eesmärkidest ning infoturvapoliitikast lähtuvalt võib organisatsioon taotleda äriprotsesside infoturbe halduse süsteemi sertifitseerimist vastavuses rahvusvahelise standardi ISO/IEC 27001 nõuetele.

12 Lisateave

Alljärgnevalt on esitatud allikad, kus leidub abi infoturbeprotsessi korraldamiseks:

E-ITS Rakendusjuhend

E-ITS Etalonturbe kataloog, https://eits.ria.ee/

E-ITS Riskihaldusjuhend

E-ITS Auditeerimisjuhend

E-ITS Alusohtude kataloog

E-ITS Standardi terminoloogiasõnastik

ISO/IEC 27001:2017 Infotehnoloogia. Turbemeetodid. Infoturbe halduse süsteemid. Nõuded

BSI IT Grundschutz

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /1 46

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Juhend

RAKENDUSJUHEND

Sisukord

RAKENDUSJUHEND 1 Käsitlusala 1.1 Asukoht standardi dokumentatsioonis 2 Jaotiste lühiülevaade 3 Eesti infoturbestandardi eesmärk 3.1 Standardi olemus 3.2 Standardi ülesehitus ja sisemine struktuur 4 Turbe teoreetilised alused 4.1 Turvaprobleem 4.2 Risk 4.3 Etalonturbe põhialused 5 Astmikud ja liigitusskeemid 5.1 Infoturbe komponendid 5.2 Kaitsetarve 5.3 Etalonturbe liigitused 5.4 Turvameetmete sobivus 5.5 Rakendusotsus ja meetmete teostatuse määr 6 Etalonturbe ressursid 6.1 Etalonturbe kataloog ja moodulirühmad 6.2 Moodulid ja nende ülesehitus 6.3 Meetmete teostusjärjekord 6.4 Täiendavad soovitused etalonturbe kataloogi kasutamiseks 7 Etalonturbe turbeviisid 7.1 Põhiturve 7.2 Standardturve 7.3 Tuumikuturve 7.3.1 Varade tuumiku piiritlemine 8 Etalonturbeprotsessi lühikirjeldus 8.1 Etalonturbe protsessi erinevused turbeviiside lõikes 9 Etalonturbeprotsessi käivitamine 9.1 Infoturbeprotsessi algatamine 9.1.1 ISMS käivitamine etalonturbe koosseisus

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /2 46

9.2 Turbeprotsessi dokumenteerimine 9.3 Äriprotsesside ja varade arvelevõtt 9.3.1 Äriprotsesside arvelevõtt 9.3.2 Alusteabe ja sihtobjektide arvelevõtt 9.3.2.1 Äriprotsesside alusteave 9.3.2.2 IT süsteemid ja rakendused 9.3.2.3 Sideühendused 9.3.2.4 Muud olulised ressursid 9.3.2.5 Muud sõltuvused 10 Etalonturbe protsess 10.1 Ettevalmistused etalonturbeks ja varade arvelevõtt 10.2 Samm 1 – kaitseala piiritlemine 10.3 Samm 2 – kaitseala struktuurianalüüs 10.4 Samm 3 – kaitsetarbe määramine 10.5 Samm 4 – kaitseala modelleerimine ja meetmete tuvastamine 10.6 Etalonturbe väline riskihaldus 10.7 Samm 5 – turvameetmete kinnitamine 10.8 Samm 6 – turvameetmete rakendamine 10.9 Samm 7 – turbe käigushoid 10.10 Samm 8 – infoturbeprotsessi täiustamine 10.11 E-ITS auditeerimine 10.12 ISO/IEC 27001 vastavuse sertifitseerimine 11 Lisateave Lisa A Etalonturbe kataloogi ülevaade Lisa B Kahjustsenaariumide küsimustik Lisa C Dokumentatsiooni näidisloend Lisa D Rollide nimekiri

1 Käsitlusala

Eesti infoturbestandard (E-ITS) on eestikeelne ja Eesti õigusruumile vastav alus infoturbe käsitlemiseks. E- ITS aluseks on Saksa päritolu BSI . Samaaegselt on E-ITS on IT-Grundschutz etalonturbe meetod vastavuses standardi ISO/IEC 27001 nõuetega.

E-ITS rakendusjuhend on etalonturbe rakendajale mõeldud abimaterjal. Rakendusjuhendi suunised on sõltumatud organisatsiooni suurusest ja tegevusvaldkonnast.

Rakendusjuhend annab juhised infoturbe korralduse kavandamiseks, infoturbe haldussüsteemi ( – ISMS ) käivitamiseks ja etalonturbe rakendamiseks ja käigushoiuks Information Security Management System

organisatsioonis. Dokument esitab sel eesmärgil protseduurisammud.

Rakendusjuhendi sihtrühm on infoturbehalduse töötajad, spetsialistid, konsultandid ning infoturbe eest vastutavad isikud.

Lisaks võivad rakendusjuhendit abimaterjalina kasutada protsessi- või üksustejuhid, kes peavad organisatsioonis arvestama infoturbe aspekte ja korraldama infoturbemeetmete rakendamise.

1.1 Asukoht standardi dokumentatsioonis

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /3 46

Joonis 1. Rakendusjuhendi asukoht standardi dokumentatsioonis

2 Jaotiste lühiülevaade

Jaotises 3 Üldtutvustus antakse lühiülevaade Eesti infoturbestandardi eesmärgist ja tutvustatakse selle lähtekohti.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /4 46

Jaotises 4 Turbe teoreetilised alused selgitatakse infoturbe sh etalonturbe alusmõisteid.

Jaotises 5 Astmikud ja liigitusskeemid kirjeldatakse etalonturbe rakendamiseks vajalikke konventsioone ja notatsioone.

Jaotis 6 Etalonturbe ressursid tutvustab etalonturbe kataloogi, selle ülesehitust ning iga mooduli sisemist struktuuri. Selgitatakse põhi-, standard- ning kõrgmeetmete erinevust ning moodulite teostusjärjestust.

Jaotis 7 Etalonturbe turbeviisid annab ülevaate põhi-, standard- ning tuumikuturbe turbeviisidest.

Jaotis 8 Etalonturbeprotsessi lühikirjeldus annab ülevaate etalonturbeprotsessi sammudest turbeviiside lõikes.

Jaotis 9 Etalonturbeprotsessi käivitamine kirjeldab infoturbeprotsessi käivitamist etalonturbes, vastavuses dokumendis E-ITS määratletud infoturbe halduse süsteemiga ning vaatleb ISMS. Nõuded etalonturbe ja ISMS sulandumist. Samuti sõnastatakse etalonturbeprotsessi dokumenteerimisnõuded ja varade arvelevõtu juhised.

Jaotis 10 Etalonturbe protsess kirjeldab etalonturbe rakendamise samme.

Lisas A – etalonmoodulite hierarhiline puu.

Lisas B – kahjustsenaariumide küsimustik.

Lisas C – infoturbedokumentatsiooni näidisloend.

Lisas D – kasutatud infoturberollide nimekiri.

3 Eesti infoturbestandardi eesmärk

Eesti infoturbestandardi (E-ITS) siht on arendada ning edendada Eesti avaliku sektori asutuste, aga ka erafirmade infoturbe taset, esitades eestikeelne ja Eesti õigusruumile vastav alus infoturbe käsitlemiseks, mis samaaegselt on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud infoturbehalduse standardiga ISO/IEC 27001. E- ITS arendamisel on aluseks võetud Saksa päritolu BSI etalonturbe süsteem.IT-Grundschutz

Auditeeritud vastavus E-ITS-iga võimaldab organisatsioonil kinnitada ja demonstreerida oma infoturbe toimivust ja jätkusuutlikkust, nt andmevahetuse partneritele ja klientidele.

3.1 Standardi olemus

Nii E-ITS kui ISO/IEC 27001 nõuavad, et organisatsioonil oleks toimiv infoturbe halduse süsteem (vt jaotis ja moodul etalonturbe kataloogist). ISMS tagab infoturbe protsessi jätkusuutlikkuse 9.1 ISMS

organisatsioonis, loob võimekuse intsidentidest õppida ning arvesse võtta väliskeskkonnas toimunud muutusi. Standardite põhinõuete omavaheline kooskõla annab võimaluse standardi ISO/IEC 27001 rakendamiseks, kui selleks tekib vajadus.

E-ITS kasutab riskihalduse lihtsustamiseks . Etalonturbe puhul on põhilised etalonturbe meetodit riskihaldusotsused ära teinud standardi väljatöötaja. Etalonturve esitab etalonmeetmed tüüpsetele organisatsioonidele tüüpsete ( ) vastu. Kahjustsenaariume põhjustavad ohud loetleb standard ohtude threats

(vt ). Infoturbemeetmed etalonturbe kataloogis pakuvad kaitset alusohtudena E-ITS Alusohtude kataloog alusohtude nimekirjas loetletud ohtude eest.

Etalonturbes käsitlemata ja uute ohtude eest kaitsmiseks nõuab E-ITS organisatsioonilt etalonturbe välist . Samuti on väline riskihaldus nõutav, kui äriprotsessides kasutatav teave tingib kõrgendatud riskihaldust

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /5 46

(kaitsetarve: suur või väga suur). E-ITS võimaldab organisatsioonil riskide kaalutlemiseks (kaitsetarbe risk ) ning käsitlemiseks ( ) valida sobiva riskihaldusmeetodi. Seejuures E-ITS sisaldab assessment risk treatment

.riskihaldusjuhendit

Rakendaja ülesanne on arvele võetud puudutavate meetmete tuvastamine etalonturbe sihtobjekte kataloogist. Etalonturbe rakendamiseks tuleb need ( ) teostada. Etalonturbe rakendamine meetmed controls ei vabasta organisatsiooni kohustusest riske hallata, ent võimaldab suurema osa riskihaldusest sooritada lihtsustatud meetodil.

E-ITS võimaldades organisatsioonil demonstreerida oma infoturbealast küpsust. Sel eesmärgil tuleb organisatsiooni infoturbe halduse süsteem kas:

auditeerida E-ITS järgi (vt E-ITS ) võiISMS. Nõuded Auditeerimisjuhend sertifitseerida ISO/IEC 27001 alusel.

Avalikus sektoris sätestatakse auditeerimiskohustus õigusaktiga, muudel juhtudel tuleb auditeerimist lugeda vajaduspõhiseks tõendamiskohustuseks (nt lepingust tulenev kohustus).

3.2 Standardi ülesehitus ja sisemine struktuur

Standardi omanik ja uuendaja on Riigi Infosüsteemi Amet. Standardi ülesehituse põhimõtted järgivad etalonturbe BSI süsteemi. Tabelis 1 on loetletud Eesti infoturbestandardi olulisemad IT-Grundschutz dokumendid.

Tabel 1. E-ITS dokumendid

Nr Nimetus Sisu Sihtgrupp Vastavus

1 Lühijuhend Lühike tutvustus Juhtkond, esmatutvujad

2 Infoturbe halduse süsteem. Nõuded (ISMS Nõuded)

Standardi nõuded Infoturbe töötajad, protsessijuhid, IT-töötajad

BSI 200-1

3 Rakendusjuhend Ülevaade etalonturbe rakendamisest

Turbehalduse töötajad, infoturbe ja IT spetsialistid

BSI 200-2, ISO/IEC 27001

4 Etalonturbe kataloog

Infoturvameetmed

Riskihalduse ja turbehalduse töötajad, protsessijuhid, infoturbe ja IT spetsialistid

BSI Kompendium, Umsetzungshinweise

5 Riskihaldusjuhend Etalonturbega sobiva riskihalduse kirjeldus.

Infoturbehalduse töötajad, spetsialistid, konsultandid, isikud, protsessijuhid

ISO/IEC 27001, BSI 200-3

6 Auditeerimisjuhend E-ITS vastavus-auditi põhimõtted, ja läbiviimine

Audiitorid, infoturbejuhid, organisatsioonide juhid ja otsustajad

BSI auditeerimis- skeemid

7 Üleminekujuhend

E-ITS soovitused ISKE kasutajatele. E-ITS—ISKE ning E-ITS—ISO/IEC 27001 vastavustabelid

Infoturbejuhid ISKE, E-ITS, ISO /IEC 27001

8 Alusohtude kataloog

Etalonturbe riskihalduses arvestatud ohud

Riskihalduse ja turbehalduse töötajad

BSI Gefährdungs- kataloge des IT Grundschutzes

9 Alusohtude viitetabel

Alusohtude seosed moodulitega Infoturbejuhid, audiitorid. BSI Kompendium

10 ISO27001- E-ITS

ISO27001 ja E-ITSi meetmete vastavus kasutatav Infoturbejuhid, audiitorid

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /6 46

vastavustabel mõlemapidiselt

Joonis 3 väljendab, millistest ISO/IEC standardidest ja BSI dokumentidest on lähtutud E-IT-Grundschutzi ITS juhendite ning dokumentide koostamisel. E-ITSi hoitakse vastavuses kohalduvate Eesti ja EU regulatsioonidega.

Joonis 3. E-ITS dokumentide seos õigusaktide ja standarditega

4 Turbe teoreetilised alused

Jaotises esitatakse infoturbehalduse alusmõisted, mis abistavad rakendajat E-ITSist arusaamisel ning erialasel suhtlemisel.

4.1 Turvaprobleem

Organisatsioon, isik või riik vajab oma olemasoluks ja tegutsemiseks varasid.

Vara ( ) on miski, millel on omaniku jaoks väärtus (ISO 28002, ISO 55000 jt). Varad on näiteks:asset

teave andmed tarkvara

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /7 46

füüsiline vara (taristu, hoone, riistvara, sisseseade) rahaline vara teenus inimressurss (inimesed, kvalifikatsioon, oskused, kogemused) oskusteave mitteaineline vara (maine, kuvand).

Vara rikkumine, hävimine või lubamatu kasutamine tekitab kahju selle omanikule või kasutajale, vahel ka kolmandatele isikutele.

Kahju ( ) on vara väärtuse langus (ISO/IEC TR 27016), kahjustuse või kaotuse kvantitatiivne mõõt loss (EVS-ISO/IEC 2382). Kahju ähvardavad tekitada ohud.

Oht ( ) on võimaliku kahjustuse allikas (EVS-ISO/IEC Juhend 73). Ohtude realiseerumise takistamine threat nõuab ressursse, niisiis tekitab kulusid. Kulud ei tohi olla tõrjutavast kahjust suuremad.

Turvaprobleem on kahjude ja nende tõrjumise kulude mõistliku suhte leidmise tehnilis-majanduslik ülesanne. Ülesande teeb keeruliseks lähteandmete puudulikkus, eriti ohtude realiseerumise juhuslikkus.

Määramatus on lähteandmete ja/või analüüsiprotsessi ebakindlus (ISO 11231). Määramatus võib väljenduda teabe puudulikkuses või ebatäpsuses.

4.2 Risk

Risk on määramatuse eesmärkidele (EVS-ISO/IEC Juhend 73).toime

Toime on positiivne või negatiivne kõrvalekalle oodatavast (EVS-ISO/IEC Juhend 73).

Negatiivne toime on ülalmääratletud tähenduses. Positiivne toime on , st eesmärgi saavutamist kahju šanss edendav võimalus.

Formaliseeritult esitades on risk kahe muutuja funktsioon:

risk = f(toime, võimalikkus).

Riski väärtuse leidmise teeb keeruliseks ja kulukaks võimalikkuse hindamine piisava täpsusega.

Määramatust tuleb uurida täpsemalt, kasutades mõõtmist.

Võimalikkus ( ) on millegi juhtumise võimalus, mis on kvalitatiivselt või kvantitatiivselt likelihood määratletud, mõõdetud või määratud (EVS-ISO/IEC Juhend 73).

Võimalikkuse kvantitatiivsed mõõdud on

juhtumise teoreetiline võitõenäosus juhtumise empiiriline sagedus

mingil määratud ajavahemikul, näiteks aastas.

Turvameede ( ) – riski muutev abinõu (EVS-ISO/IEC Juhend 73).security control

4.3 Etalonturbe põhialused

Enamik süsteeme on tüüpilised ja korduvad: samad varad, samad ohud sama võimalikkusega. Seetõttu on riskianalüüsi tulemid taaskasutatavad.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /8 46

Etalonturve on tüüpjuhtudeks ettevalmistatud, riskianalüüsi läbinud valmis moodulitesse jaotatud turvameetmete kogum.

Mudel:

reaalmaailma protsessi, seadme või mõiste esitus (ISO/IEC/IEEE 24765), millegi esitus, mis jätab ära mingid esitatava objekti aspektid (IEEE 1320.2).

Modelleerimine – tegelikkuse mingi osa esitamine mudeliga. Etalonturbes valitakse modelleerimisel etalonturbe kataloogist moodulid ning seatakse need vastavusse sihtobjektidega.

Sihtobjekt on etalonturbes modelleeritav komponent. Oma olemuselt on sihtobjektid varad, millele rakendatakse etalonturbe meetmeid. Sihtobjektis võivad varad olla grupeeritud oma põhiomaduste ja kaitsetarbe alusel.

Etalonmudel – kogum suhteliselt sõltumatute moodulitena koostatud süsteemi- ja protsessimooduleid, mis näitavad iga modelleeritava komponendi peamisi ohte ja vajalikke turvameetmeid.

5 Astmikud ja liigitusskeemid

Jaotisse on koondatud olulised elemendid ja mitmesugused liigitused, mida on vaja teada enne etalonturbe rakendamist.

5.1 Infoturbe komponendid

Infoturbe jagamist komponentideks läheb vaja täpsel määramisel. Infoturbevajadus jaotatakse kaitsetarbe kolmeks eraldi komponendiks, mis on loetletud tabelis 2.

Tabel 2. Infoturbe põhikomponendid

Tähistust (C-I-A) kasutatakse:

kaitsetarbe väljendamiseks, etalonturbe kataloogi kõrgmeetme asjakohasuse näitamiseks infoturbe komponendi osas.

Kasutatavad liigitused dokumenteeritakse* .

(*) - Organisatsiooni ja äriprotsesside spetsiifikast lähtuvalt võib infoturbe põhikomponentidele lisaks vajadusel eristada täiendavaid infoturbe komponente: privaatsust (privacy), jälitatavust (accountability), auditeeritavust (auditability), autentsust (authenticity), usaldusväärsust (trustworthiness), salgamatust (non- repudiation) ning ohutust (safety). E-ITS nimetatud lisakomponentide tarbeks kahjustsenaariume ei paku. Kui organisatsioon otsustab lisakomponente kasutada, siis tuleb asjakohased kahjustsenaariumid ise välja töötada.

5.2 Kaitsetarve

Kaitsetarve väljendab äriprotsessi infoturbe vajadust. Hinnang äriprotsessi kaitsetarbele tuleneb eelkõige kaitsetarbest, sh andmekogu turvaklassist. Kaitsetarbe määramine äriprotsessi poolt töödeldava teabe

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /9 46

võib toimuda näiteks äritoime analüüsi (BIA - - äritoime analüüs ) tulemuste Business Impact Analysis põhjal.

Kaitsetarbe hinnang on kvalitatiivne, see antakse kolmeastmelisel skaalal. Äriprotsessile omistatud kaitsetarve kandub tavaliselt edasi kõigile selle äriprotsessis kasutatavatele varadele.

Kaitsetarbe tähistatamist selgitab tabel 3.

Tabel 3. Kaitsetarbe määrangud

Arvuline tähistus

Lühend Taseme nimetus

Kirjeldus Pikem selgitus

1 N normaalne Kahjustuse toime on piiratud ja ohjatav.

Etalonturbe meetmed osutuvad asjakohasteks ja mõistlikeks ning üldiselt nende rakendamisest piisab.

2 S suur Kahjustuse toimed võivad olla tõsised. St kuni 1,5% aasta eelarvest

Etalonturbe meetmetest ei pruugi alati piisata. Tuleb läbida etalonturbe väline riskianalüüs ning vajadusel määrata lisaturvameetmed.

3 VS väga suur

Kahjustuse toimed võivad ulatuda katastroofilise tasemeni, ähvardades organisatsiooni olemasolu. St rohkem kui 1,5% aasta eelarvest.

Etalonturbe meetmetest ei piisa kindlasti. Riskianalüüs on kohustuslik, konkreetsele ohule tuleb määrata individuaalsed turvameetmed.

E-ITS nõuab sihtobjekti kaitsetarbe määramist turvalisuse kolme põhikomponendi (C-I-A) osas (vt jaotis 5.1).

Kaitsetarbe määramisel äriprotsessi tasemel on abiks (vt ). Kahjustsenaariumide küsimustik Lisa B Kaitsetarbe määramise protseduuri käsitleb .jaotis 10.4

Kaitsetarvet saab esitada kokkuvõtva maatriksina, vt tabel 4.

Tabel 4: Kaitsetarbe maatriks

NB! Üldistatult tähendab „kaitsetarve S” või „kaitsetarve VS” sihtobjekti kaitsetarvet vähemalt ühe infoturbe komponendi suhtes S või VS. Täpsem määratlus komponenthaaval on tarvilik kõrgmeetmete tuvastamisel ning välises riskihalduses.

Organisatsioon kinnitab kaitsetarbe sobiva liigitusskeemi, sh infoturbekomponendid ning vajadusel ka kaitsetarbe tasemete nimetused (kui standardsed nimetused mingil põhjusel ei sobi).

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /10 46

Kaitsetarbe komponenthaaval määramise tulemus on oluline sisend mõnede meetmete rakendamisel (meetmes nimetatud) ja normaalsest suurema kaitsetarbega sihtobjektidele riskihaldust läbi viies.

5.3 Etalonturbe liigitused

Etalonturbe kataloog on jaotatud moodulirühmadeks – ISMS, CON, ORP, OPS, DER; INF, NET, SYS, APP, IND. Moodulirühmas on vastava valdkonna moodulid. Moodulis on turvameetmed jaotatud kolmeks: .põhimeetmed, standardmeetmed, kõrgmeetmed Etalonturbe turbeviise on kolm: . Turbeviise vaadeldakse põhiturve, standardturve, tuumikuturve

.jaotistes 7

Etalonturbe ressursse kirjeldatakse .jaotises 6

5.4 Turvameetmete sobivus

Etalonturbe kataloogis sisalduvate turvameetmete sobivust on moodulite koostamisel hinnatud. Välise riskihalduse läbimisel lisanduvaid lisaturvameetmeid tuleb hinnata sobivuse suhtes. Hindamine viiakse läbi enne lisaturvameetmete ühendamist etalonturbe moodulite meetmetega.

Meetmete sobivuskontrolli käsitletakse . Sobivuskategooriad on loetletud tabelis 5.jaotises 10.7

Tabel 5: Lisameetmete sobivuskategooriad

Nimetus Sobivuskategooria selgitus

toimivus Meetmed kaitsevad võimalike ohtude eest ka tegelikult. Vajalik kaitsetarve on kaetud.

kõlblikkus Meetmeid saab praktikas teostada. Nad ei pidurda korraldusprotsesse ülemäära ega nõrgenda teisi turvameetmeid.

tarvitatavus Meetmed on kergesti mõistetavad, hõlpsasti kasutatavad ning ei ole veaaltid. Kasutajatel ei ole meetmetest lihtne mööda hiilida.

vastuvõetavus Meetmed on ühtemoodi rakendatavad kõigile kasutajatele, nad ei diskrimineeri ega kahjusta kedagi.

kuluefektiivsus Meetmete teostuse kulud ja keerukus on kooskõlas mõjutatavate sihtobjektide kaitsetarbega. Kasutatavate ressurssidega saavutatakse optimaalne tulemus.

5.5 Rakendusotsus ja meetmete teostatuse määr

Rakendusotsusega plaanitud ja teostatud meetmete üle peetakse arvestust. Meetmete rakendamise teostatuse määra arvestus tagab infoturbehalduse olukorra pideva jälgitavuse.

Tabel 6 defineerib teostatuse märked, mis on esitatud nn „ põhimõttel“. Rakendusotsus meetmete PEARO mitterakendamisest (sh „Ei ole vajalik“) vajab eraldi põhjendamist taasesitatavas vormis.

Tabel 6: Meetmete teostatuse märge

Teostatusmärge Märke sisu Kommentaar

P Pole asjakohane

Meetme teostamine pole vajalik ega konkreetsete sihtobjektide puhul asjakohane (näiteks teenuste aktiveerimatuse tõttu). Meetme mitterakendamine ei avalda mõju asutuse infoturbele.

E Ei ole rakendatud

Meede on teostamata või teostatud ebaolulisel määral, kuid vajab rakendamist.

A A ksepteeritud risk

Meede on rakendamata ja seotud risk on saanud juhtide tasemel aksepteeringu, mille kohta on ka kirjalik märge.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /11 46

R Rakendatud Turvameede on teostatud täielikult, tõhusalt ja otstarbekalt.

O Osaliselt Meede on teostatud vaid osaliselt.

6 Etalonturbe ressursid

Etalonturbe põhimõisteid on selgitatud .jaotises 4.3

Etalonturbe keskne tegevus on . Selle käigus seatakse sihtobjektid vastavusse modelleerimine (vastendatakse) etalonturbe kataloogi moodulitega ning tuvastatakse rakendusplaani kantavad meetmed.

6.1 Etalonturbe kataloog ja moodulirühmad

Etalonturbe kataloog esitab ohtude tõrjeks kasutatavad meetmed moodulitena. Moodulid on koondatud teemade alusel rühmadesse. Moodulirühmade tähised (nt ISMS, OPS, INF) vastavad käsitletavate valdkondade ingliskeelsetele lühenditele.

Eristatakse organisatsiooni protsessidega seotud protsessimoodulite rühmi ning tehnoloogiaga seotud süsteemimoodulite rühmi, vt joonis 4.

Joonis 4. Etalonturbe kataloog, moodulirühmade jagunemine

Ülevaate moodulirühmade sisesest hierarhiast leiab etalonturbe kataloogist, vt .Lisa A

6.2 Moodulid ja nende ülesehitus

Moodulis esitatakse teave ühe konkreetse teema või valdkonna kohta.

Mooduleid kasutatakse infosüsteemi sihtobjektide modelleerimisel ning rakendatavate meetmete tuvastamiseks.

Moodulid järgivad ühtset malli.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /12 46

Mooduli kirjeldus

Eesmärk – aitab tuvastada mooduli ja rakendaja sihtobjekti eesmärkide vastavust. Vastutajad – vaikimisi roll kui meetme juures pole märgitud vastutajat (rollid vt ).Lisa D Lisavastutajad – meetmetega seotud lisarollid. Lisavastutajad esitatakse meetme kirjelduses (rollid vt ).Lisa D Piirangud – mooduli välistused või soovitused seotud moodulite kaasamiseks.

Ohud – mooduli riskianalüüsil arvestatud ohud, seosed alusohtudega.

Meetmed

Elutsükkel –meetmete rakendamise järjekorra määramise sisend. Põhimeetmed – kohustuslikud meetmed, vastab põhiturbeviisile. Standardmeetmed – põhimeetmetele lisanduvad meetmed, vastab standardturbeviisile. Kõrgmeetmed – põhi- ja standardmeetmetele lisanduvad meetmed, kasutatakse suure või väga suure kaitsetarbega sihtobjektide puhul. Kõrgmeetmele on lisatud asjakohane infoturbe põhikomponendi tähis või tähised (C-I-A). Tähised viitavad milliste kaitsetarbe komponentide saavutamiseks on meede vajalik, vt .jaotised 5.1 ja 5.2

Lisateave – viited välistele abimaterjalidele, regulatsioonidele.

Standard- ja kõrgmeetmed on koostatud silmas pidades etalonturbe kõiki alusohte (vt E-ITS Alusohtude ). Põhimeetmed pakuvad kaitset vaid olulisemate ohtude eest ja on mõeldud standardi rakendamise kataloog

alustamiseks piiratud ajaperioodil.

Kõrgmeetmeid rakendatakse, kui tuvastatakse „suur” või „väga suur” kaitsetarve või välises riskihalduses määrati lisaturvameetmed.

Mõnikord tuleb meetmete tuvastamisel arvesse võtta, millise infoturbekomponendi tõttu meede määrati. Näiteks, kui kõrgmeetmete vajadus tekkis tervikluskaalutlustel, siis puudub rakendajal vajadus teostada käideldavusnõuetest ajendatud kõrgmeetmeid. Infoturbekomponent, mille saavutamisele meede on suunatud, on sellisel juhul meetme juures otsesõnu nimetatud.

Ühele sihtobjektile tuleb rakendada kõiki asjakohaseid mooduleid, st ühele sihtobjektile võib vastata mitu moodulit. Näiteks Windows serverile 2012 tuleb rakendada mooduleid ning SYS.1.1 Server üldiselt SYS.

.1.2.2 Windows server 2012

Sihtobjektile täpse mooduli vaste puudumisel (näiteks sihtobjektile Windows server 2019) võib kasutada lähimat sihtobjektiga sobivat moodulit, kuid meetmete asjakohasust ning täielikust tuleb eraldi hinnata välise riskihalduse käigus.

6.3 Meetmete teostusjärjekord

Moodul (turbehaldus) ning moodulirühm DER (avastamine ja reageerimine) on erandlikud, ISMS.1 need .tuleb rakendada sõltumata organisatsioonis kasutatavatest rakendustest või tehnoloogiatest

Moodulite rakendamise järjekorra määrab organisatsioon ise lähtudes reaalsetest vajadustest.

Mõned turvameetmetest tuleks teostada võimalikult varakult, sest neile tuginevad järgmised moodulid. Rakendusplaanis järjestab organisatsioon meetmed kasutades sisendina muuhulgas:

moodulis olevat elutsüklit, meetmete ning sihtobjektide omavahelisi sõltuvusi, organisatsiooni infoturvaeesmärke.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /13 46

Tuvastatud ja täitmiseks järjestatud meetmed koondatakse rakendusplaani, mis seejärel täpsustub kuupäevade ja vastutajatega.

6.4 Täiendavad soovitused etalonturbe kataloogi kasutamiseks

Vastendamisel jäetakse kõrvale kõik mitteasjakohased moodulid. Näiteks: kui organisatsiooni kõik serverid on Linux serverid, siis Windows serverite mooduleid ei vaadelda. Moodulist kantakse rakendusplaani kõik turbeviisile vastavad meetmed. Mitterakendamise otsus (nt pole asjakohane) fikseeritakse rakendusplaanis meetmete teostatuse määrana (vt ).jaotis 5.5 Välise riskihalduse tulemusena või organisatsiooni strateegiast tulenevalt võib tekkida vajadus sihtobjektile määrata lisaturvameetmeid, mis lisatakse samuti rakendusplaani. Tuleb teadvustada ja võimalusel vältida rollikonflikte – meetme rakendaja ning kontrollija peaksid olema erinevad isikud. Etalonturbe kataloogi uuendatakse kord aastas. Rakendaja peab mõistliku aja jooksul oma tegevusplaanides arvestama võimalike uuendustega ning vastavalt ajakohastama organisatsiooni infoturbe meetmete rakendusplaani.

7 Etalonturbe turbeviisid

E-ITS etalonturbemetoodika kirjeldab kolme turbeviisi:

põhiturve, standardturve, tuumikuturve.

Põhiturve ja standardturve erinevad peamiselt rakendamisele kuuluvate meetmete hulga, sh dokumenteerimise nõuete osas, ja regulaarsete infoturbe halduse jätkusuutlikkust tagavate tegevuste osas. Tuumikuturvet võib vaadelda kui ülemineku protsessi põhiturbest standardturbele, kus standardturvet rakendatakse esialgu vaid varade tuumikule ja kõigele muule rakendatakse põhiturvet.

Organisatsioon valib alustamiseks ühe turbeviisi. Turbeviisi valikul tuleb lähtuda regulatsioonidest ja kaitsetarbest, aga ka organisatsiooni infoturbe küpsusest. Alustamiseks valitud turbeviis ei sõltu organisatsiooni suurusest.

Infoturbe halduse protsess on tsükliline. Iga tsükli alustamisel tuleb hinnata turbeviisi sobivust ning vajadusel valida infoturbe eesmärkidele vastav.

Kohustuslik on tagada põhiturbe rakendamine, aga eesmärk on standardturbe rakendamine ja pidev täiendamine.

Joonis 5 kujutab kolme turbeviisi erinevust graafiliselt. Põhiturvet rakendatakse kõigile äriprotsessidele.

Standardturve (vt joonise vasakpoolne osa) tagab äriprotsessides rakendatud infoturbe jätkusuutlikkuse.

Tuumikuturve (vt joonise parempoolne osa) rakendatakse, kui põhiturve ei rahulda varade tuumiku kaitsetarvet ning standardturvet ei suudeta kõigis protsessides rakendada.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /14 46

Joonis 5. Etalonturbe turbeviiside erinevused

Joonis 6 kujutab E-ITS rakendamisteid vastavushinnangu või sertifitseerimiseni. E-ITSi vastavushinnagu saab taotleda kõigi turbeviiside puhul, vastav turbeviis fikseeritakse vastavushinnangus. Põhiturve ei võimalda ISO27001 vastavuse saavutamist. Küll aga võib saavutada E-ITSi meetmete rakendamisega varade tuumikule konkreetses kaitsealas ISO27001 vastavuse, mida on võimalik vajadusel sertifitseerida. Standardturbe korrektne rakendamine võimaldab tõendada ka ISO27001 vastavust.

Joonis 6. E-ITS rakendamise teed

Järgmises kolmes alajaotises kirjeldatakse turbeviiside iseärasusi. Turbeviiside rakendussammude erinevusi kirjeldatakse .jaotises 8.1

7.1 Põhiturve

Põhiturve tagab organisatsiooni üldise ja elementaarse esialgse turbe.

Põhiturve turbeviisina sobib organisatsioonile, kui:

infoturbe rakendamine on algusjärgus või madalal küpsusastmel; eeldatav kaitsetarbe tase on (mitte suur või väga suur);normaalne äriprotsessid ei sisalda infoturbe kõrgeid riske;

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /15 46

varade vargus, häving või rikkumine ei ohusta organisatsiooni toimimist või olemasolu või avalike ülesannete täitmist; väiksemad turvaintsidendid (sh põhjustatud rahaline kahju) on talutavad ja ei ohusta organisatsiooni olemasolu.

Põhiturbe valimisel rakendatakse etalonturbe põhimeetmed etalonturbe kataloogi moodulitest. Suure või väga suure kaitsetarbe tuvastamisel tuleb valida juba algusest peale standardturve või tuumikuturve.

Juurutatud põhiturve on lähtepunktiks standardturbe rakendamisele.

7.2 Standardturve

Standardturve tagab infoturbeprotsessi jätkusuutlikkuse organisatsiooni kõigis äriprotsessides. Selleks nõuab standardturve süsteemset infoturbeprotsessi dokumenteerimist. See tagab infoturbe halduse jätkusuutlikkuse ka inimeste vahetumise korral.

Standardturve on etalonturbe rakendamise lõppeesmärk sõltumata algselt valitud või eelnevast turbeviisist.

Standardturve turbeviisina sobib organisatsioonile, kui:

organisatsioonis on rakendatud ISMS (näiteks ISKE või ISO/IEC 27001); infoturve organisatsioonis on saavutanud piisava küpsusastme, on loodud infoturbe korraldus ja olulistel aladel on rakendatud turvameetmed; organisatsioonile ei ole vastuvõetavad turvaintsidendid, mis tuntavalt mõjutavad äriprotsesse, tekitavad rahalist või muud kahju.

Standardturbe valimisel rakendatakse etalonturbe kataloogi põhi- ja standardmeetmed ning vajadusel ka kõrgmeetmeid. Riskianalüüsi tulemusena võib olla vajalik rakendada lisaturvameetmeid, vt jaotis 10.6

.Etalonturbe väline riskihaldus

Standardturbe rakendamine võimaldab organisatsioonil jõuda ISO/IEC 27001 sertifikaadi taotlemiseni.

7.3 Tuumikuturve

Tuumikuturve tähendab kaitseala piiritletud osas (kriitiliste äriprotsesside ja varade tuumiku osas) standardturbe rakendamist. Ülejäänud kaitsealal rakendatakse põhiturvet.

Tuumikuturve sobib organisatsioonile eelkõige siis, kui tundlike andmete olemasolu tõttu jääks põhiturve ebapiisavaks, kuid puudub ressurss standardturbe koheseks rakendamiseks organisatsiooni kõigile äriprotsessidele.

Tuumikuturve sobib organisatsioonile, kui:

organisatsiooni äriprotsessidest mõned on või kaitsetarbega;suure väga suure organisatsioon suudab määratleda äriprotsessid, mille riskipotentsiaal teabe turvalisuse seisukohast on kõrge; organisatsioonil leidub varasid, mille vargus, häving või rikkumine ohustab organisatsiooni toimimist või olemasolu; väiksemaid ning organisatsiooni toimimist mitteohustavaid turvaintsidente tajutakse aktsepteeritavatena.

Tuumikuturbe valimisel rakendatakse etalonturbe kataloogi põhimeetmeid kogu kaitseala ulatuses. Varade tuumiku osas rakendatakse kohalduvate moodulite standardmeetmed ning vajadusel ka kõrgmeetmeid. Riskianalüüsi tulemusena võib olla vajalik rakendada lisaturvameetmeid, vt jaotis 10.6 Etalonturbe väline

.riskihaldus

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /16 46

Tuumikuturbe rakendamine võimaldab organisatsioonil jõuda ISO/IEC 27001 sertifikaadi taotlemiseni piiratud käsitlusala ulatuses.

7.3.1 Varade tuumiku piiritlemine

Tuumikuturbe valimisel kinnitab organisatsiooni juhtkond varade tuumiku. Varade tuumiku piiritlemisel arvestatakse teavet ja äriprotsesse. Ettepaneku liigitada teave varade tuumikusse võivad teha vastutavad spetsialistid ja turbejuhid.

Harilikult kuuluvad varade tuumiku hulka:

missioonikriitilistes töödeldav ;äriprotsessides teave äriprotsessid, mille kaitsetarve on normaalsest tunduvalt suurem, seda kas konfidentsiaalsuse, tervikluse, käideldavuse või privaatsuse seisukohast; lühiajaliselt selgelt määratletud perioodi jooksul kriitilised protsessid ja seotud varad (nt valimised); teave ja äriprotsessid, mille vargus, hävimine, paljastamine või rikkumine ohustavad organisatsiooni toimimist või olemasolu.

Varade tuumiku näited:

äriprotsessid, mida käitatakse seadusest tulenevate nõuete täitmiseks, äriotsuste üksikasjad, strateegilised hankedokumendid, finantsplaanid; ärisaladused -- ehituskavad, tooteretseptid, tootearenduse üksikasjad, patenditaotluste taustmaterjal, disainikavandid jms; kaitsealuste taimede, ohustatud inimeste või salastatud süsteemide asukohateave (NB! Riigisaladusi töödeldakse Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse nõuetest tulenevalt); isikute privaatne alusteave e-identiteedi süsteemides; isikute eriliiki kuuluv teave; krüptograafiline materjal, näiteks organisatsiooni võtmeloomevõti või elektrooniliste isikusertifikaatide väljastamise võtmed; serverite halduspääsu andmed.

Varade tuumiku piiritlemisel võib olla abi järgmistest väidetest:

varade tuumiku hulka kuuluvad teave või äriprotsessid; varade tuumiku hulka kuuluv teave võib olla esmapilgul märkamatu: näiteks üksikfail, andmekogu, struktureeritud või struktureerimata teave (nt käsitsi kirjutatud sedel, suuline teade, töötajate teadmised, võimed); eeldatakse, et varade tuumiku ja nendega seotud ressursside kaitsetarvet ei ole võimalik rahuldada põhiturbe abil; äriprotsessi ja teabe kaitsetarve võib ajas muutuda – näiteks informatsioon uudistoodete kohta ja aastaaruannete mustandid; äriprotsessi ja teabe kaitsetarve võib olla nii suur, et vastutajal ei ole õigust varasid hallata, kuigi on kohustus kaitsta; lisaks ründajatele võib varade tuumikut ohustada ka keskkond.

Varade tuumiku piiritlemisel tuleb sisendina arvesse võtta kõiki seotud protsesse ja nende sisend- ja väljundteavet, tarneahelaid jmt. Varade arvelevõttu kirjeldatakse .jaotises 9.3

8 Etalonturbeprotsessi lühikirjeldus

Etalonturbe protsess on ülevaatlikult esitatud joonisel 7. Etalonturbe protsessi sammude täpsem kirjeldus on . Etalonturbe kataloogi kirjeldus on . Etalonturbe välise riskihalduse jaoks on soovitatav jaotises 10 jaotises 6

kasutada E-ITS . Ettevalmistust etalonturbeks tuleb alustada dokumendi E-ITS Riskihalduse juhendit ISMS. alusel, rakendusjuhendis selgitab seda .Nõuded jaotis 9

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /17 46

Joonis 7. Etalonturbe protsessi ülevaade

8.1 Etalonturbe protsessi erinevused turbeviiside lõikes

Etalonturbe alustamiseks valitud turbeviisid on kirjeldatud . Turbeviisist sõltub läbitavate jaotises 7 sammude hulk. Tabel 7 kirjeldab, millised sammud tuleb läbida.

Tabel 7. Etalonturbe protsessi sammud turbeviiside lõikes

Etalonturbe samm

Etalonturbe tegevus

Turbeviis Turbeviis Turbeviis Turbeviis Kommentaarid

Põhiturve Standardturve

Tuumikuturve - varade

Tuumikturve - muud

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /18 46

tuumiku osas varad

- Ettevalmistused etalonturbeks, varade arvelevõtt

Vt jaotis 9 Etalonturbeprotsessi käivitamine

1 Kaitseala piiritlemine

Tuumikuturbe korral rakendatakse kaitseala piiritletud osas standardturvet. Ülejäänud kaitsealal rakendatakse põhiturvet.

2 Kaitseala struktuurianalüüs

Põhiturbe puhul vaid minimaalne ülevaatus

3 Kaitsetarbe määramine

Põhiturbe puhul eeldatakse kaitsetarvet kuni . N Kõrgem kaitsetarve nõuab turbeviisina standard- või tuumikuturbe kasutamist.

4

Kaitseala modelleerimine ja meetmete tuvastamine

Põhiturbe puhul jäetakse vahele võrdlus ohtudega. Vt samm 3 kommentaari.

VÄLINE Etalonturbe väline riskihaldus

vajadusel vajadusel

Põhiturbe puhul eeldatakse kaitsetarvet N, kus riskianalüüsi võib vahele jätta. Standard- ja tuumikuturbe puhul oleneb riskianalüüsi vajadus sihtobjektide kaitsetarbest ( ).>N

5 Turvameetmete kinnitamine

6 Turvameetmete rakendamine

7 Turbe käigushoid

Põhiturve tagab vaid alustamise ja on eelduseks standardturbele, mis tagab ka käigushoiu.

8 Infoturbeprotsessi täiustamine

Turbe jätkusuutlikkuse tagamiseks peaks liikuma standardturbe suunas.

Auditeerimise

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /19 46

- E-ITS auditeerimine vajadusel vajadusel vajadusel vajadusel

vajadus tuleneb regulatsioonidest, lepingutest või organisatsiooni strateegiast.

- ISO/IEC 27001 alusel sertifitseerimine

vajadusel vajadusel

Vajadus tuleneb lepingutest, regulatsioonidest vms ja on organisatsiooni strateegiline otsus

9 Etalonturbeprotsessi käivitamine

Etalonturbe protsessi rakendamise eel on:

algatatud infoturbeprotsess (sh on käivitatud ISMS); määratletud turvapoliitika ja infoturbe korraldus; arvele võetud äriprotsessid, nende aluseks olev teave ja äriprotsesse teenindavad varad.

Organisatsioon dokumenteerib infoturbeprotsessi vajalikus ulatuses oma infoturbehalduse toimimise jälgimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Käivitamisfaasi eesmärk on tagada nimetatud eelduste täidetus.

9.1 Infoturbeprotsessi algatamine

Infoturbeprotsess käivitatakse vastavalt dokumendile E-ITS . Nõuete dokumendis ISMS. Nõuded käsitletakse ka infoturbeprotsessi osi, mis ei ole etalonturbeprotsessis kirjeldatud. Etalonturbe protsessile eelneva ettevalmistava sammu kirjeldus on .jaotises 10.1

9.1.1 ISMS käivitamine etalonturbe koosseisus

Joonis 8 kujutab toiminguid, mis tuleb E-ITS rakendamisel sooritada. Sinise värviga on märgitud infoturbe haldussüsteemi üldised elemendid, rohelise värviga etalonturbe spetsiifilised tegevused. Varade arvelevõtt on siin tinglikult liigitatud etalonturbe osaks, kuigi seda saab käsitleda ka turbeprotsessi kavandamise ja plaanimise osana.

Kujutatud toimingutest mõningaid saab sooritada ka paralleelselt. Näiteks võib turbeprotsessi kavandamine ja plaanimine toimuda üheaegselt varade arvelevõtu ning infoturbe korralduse loomisega. Sealjuures tuleb hoolitseda, et paralleelselt sooritatavate tegevuste tulemused püsiksid kooskõlalistena.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /20 46

Joonis 8. Etalonturbe metoodika sulandumine ISMS raamistikku

9.2 Turbeprotsessi dokumenteerimine

Dokumenteeritud poliitikad, eeskirjad ja protsessijuhendid on infoturbe halduse süsteemi lahutamatu osa, et tagada infoturbe halduse jätkusuutlikkus ka siis kui inimesed vahetuvad või varasemaid otsuseid ununevad.

Dokumente tuleb koostada taasesitatavas, ajakohastamist võimaldavas ning versioonihaldusega kaetud viisil. Eelistada tuleks elektroonilist dokumentatsiooni. Peetakse vaid sellist dokumentatsiooni, mida suudetakse jätkusuutlikult hallata ja uuendada.

Dokumenteerimise abil tagatakse infoturbe protsessi jätkusuutlikkus ja jälgitavus. Näiteks:

juhtkonna või infoturbejuhi vahetumisel sujuva ülemineku tagamine; meetmete rakendamise järjepidev kontrollimine; varade ülevaate omamine, sh litsentsidest, teenus- ja tarnelepingutest, tark- ja riistvarast; intsidentide asitõendite ja reageerimise otsuste kogumine; infoturbe rakendamine protsessides kogu organisatsiooni ulatuses; jne.

Organisatsioon ise kehtestab dokumentide koostamise, vormistamise ja hoidmise reeglid. Juhtkond kinnitab poliitikad ja eeskirjad ning nende muudatused. Üldreeglina vaadatakse poliitikaid ja eeskirju üle vähemalt üks kord aastas. Kordasid ja protseduurijuhendeid uuendatakse koheselt pärast protsessis tehtud muudatusi. Igal dokumendil peaks olema omanik, kelle vastutuseks on dokumendi õigeaegse läbivaatuse, uuendamiee ja levitamise korraldamine.

Alusdokumentatsiooni hulka kuuluvad:

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /21 46

Poliitikad – määravad üldised nõuded ja tegevussuunad, kuid ei keskendu üksikute protsesside või tegevuste kirjeldamisele. Poliitika võib olla üldine (nt “Infoturvapoliitika”) või valdkonnapõhine (nt “Võrguturbe poliitika”). Eeskirjad – poliitikaga vastavuses olevad konkreetsed tegevusjuhendid, mis kirjeldavad poliitikate elluviimiseks vajalikke tegevusi, osalejaid ning rolle. Korrad – kokkulepped teatud protsessi või protsesside jada teostamiseks. Korrad võivad olla

. Teatud juhtudel tuleneb kord vabamas stiilis ja/või esitatud muu dokumentatsiooni osana organisatsiooni kultuurist (“meil tehakse seda tegevust niimoodi”) ning sel juhul ei esitata korda kirjalikult. Mitte-taasesitatav vorm on aktsepteeritav, kui korra järgimist on võimalik tõendada. Riskide vältimiseks on soovitatav korrad formuleerida kirjalikult. Protsessijuhendid – esitavad detailsed ja täpsed sammud tegevuste läbiviimiseks. Protsessijuhendid on alati kirjalikud, nad võivad olla mõne nõutud dokumendi osaks või on dokumendi lahutamatuks lisaks (nt IT-süsteemi taasteplaani osana käsitletav varukoopia pealt taastamise protsessi juhend).

Lisaks tuleb luua ja säilitada infoturbeprotsessi tegevusdokumentatsioon, mis tekib protsessi käigus, nt:

otsused, kavad, plaanid; juhtkonnale kommunikeeritud infoturbeteave; kaitsetarbe omistamise, järelevalve aktid; nõuete, meetmete, intsidentide nimekirjad; inventuuride tulemused.

Näidisloetelu organisatsioonis peetavast infoturbealasest dokumentatsioonist on esitatud .Lisa C

9.3 Äriprotsesside ja varade arvelevõtt

Arvelevõtt tähendab, et varad saavad loetletud ja identifitseeritud ning et tuvastatakse nende otstarve, asukoht ja vastutajad.

Varade olemust ja liike selgitatakse .jaotises 4.1

Inventuur sooritatakse kahes järgus. Esmalt võetakse arvele äriprotsessid.

Seejärel võetakse arvele äriprotsessi aluseks olev teave (sh andmekogud), kaitseala sihtobjektid ning nende omavahelised sõltuvused. Arvele tuleb võtta IT-süsteemid, rakendused, taristu, sideühendused, äriprotsessi toimimiseks vajalikud ressursid (nt pädevused, oskused, asutuse välised kontod sh teistes asutustes või sotsiaalmeedias, olulise toorme või sisendteabe lepingud).

Varade arvelevõtuks on soovitatav taaskasutada juba olemasolevaid protsesside ja varade kirjeldusi, inventuuride tulemusi, võrguskeeme, raamatupidamise andmeid vms.

Inventuuri käigus tuleb arvestada ka füüsilisest perimeetrist väljapoole ulatuvaid kasutusviise ja asukohti, sh kaugtöövahendid, pilvteenused jms.

Inventuuri käigus kogutakse vähemalt järgmised andmed:

äriprotsessi nimetus ja vajadusel selgitav lühikirjeldus; äriprotsessi eest vastutav üksus; äriprotsessi alusteave; IT-süsteemide nimetused, platvormid, paigalduskohad; virtuaalsed IT-süsteemid; rakenduste nimetused ja otstarve; füüsilised ja virtuaalsed võrgud (sideühendused); automaatikasüsteemide nimetused ja otstarve; muud asjassepuutuvad objektid; ruumid: liik, number, hoone.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /22 46

Loenduse käigus tuleb koostada kaitsealasse kuuluvate võrkude skeem.

9.3.1 Äriprotsesside arvelevõtt

Äriprotsesside arvelevõtu tulemusel saab organisatsioon struktureeritud ülevaate oma äriprotsessidest ning esmase pildi äriprotsessides kasutatavast teabest. Tuvastatakse äriprotsesse teenindavad rakendused, andmekogud või andmebaasid. Äriprotsesside kaardistus on oluline sisend kaitseala määratlemisel.

Äriprotsesside arvelevõtmisel:

koostatakse äriprotsesside loetelu, sh kirjeldus, protsessijuht või kontaktisik, esialgne turbealane informatsioon; tuvastatakse äriprotsesside poolt vajatav alusteave, sh teabevoo tehniline allikas (teenus, andmekogu, andmebaas vms), sh väliste partnerite omad, teabeallika valdaja või kontaktisik; tuvastatakse äriprotsesside seosed neid teenindavate rakenduste ja andmeallikatega;

Informatsioon äriprotsesside kohta kogutakse protsessijuhtide ja juhtkonna abiga. Tehniliste varade arvelevõtt toimub järgimises etapis.

9.3.2 Alusteabe ja sihtobjektide arvelevõtt

Varade arvelevõtu eesmärgiks on tuvastada ja detailselt arvele võtta äriprotsesside alusteave ning äriprotsesse teenindavad varad (sh andmekogud). Etalonturbes vaadeldakse edaspidi neid turvameetmete

.sihtobjektidena

Arvelevõtmise sisendina kasutatakse eelnevas etapis äriprotsesside kohta kogutud infot ja seoseid. Arvelevõtmisel registreeritakse sh:

sihtobjekti nimetus, unikaalne tunnus, vastutajad ning kontaktisikud, seosed teiste sihtobjektidega, piirangud ja märkused.

9.3.2.1 Äriprotsesside alusteave

Äriprotsesside aluseks olevad andmekogud, andmeallikad ja andmebaasid registreeritakse, sh andmeallika liik (andmebaas, andmeteenus, andmekogu vms), andmete liik (nt isikuandmed, ärisaladus). Arvele võetakse ka kõik pilvteenustes talletatavad andmed.

9.3.2.2 IT süsteemid ja rakendused

Võetakse detailselt arvele kõik IT-süsteemid ja rakendused. Inventuuril kaasatakse rakenduste pea- ja lõppkasutajaid. Tehakse järgmist:

tuvastatakse ja registreeritakse rakendused, mida käsitletav äriprotsess vajab; võetakse arvele virtuaalsed või pilves peetavad rakendused; kaardistatakse andmeallikad, IT süsteemid ja teenused, millele rakendus tugineb; selgitakse välja võimalikud mitteametlikud andmeallikad ja IT süsteemide seosed, sh andmed, mida töötaja hangib käsitsi või peab omaalgatuslikult, näiteks töökohaarvutis või pilves, sh tööalase rolliga seotud sotsiaalmeedia kontod.

Rakenduste uurimisel tuvastatakse sageli täiendavaid andmeallikaid, mida äriprotsesside uurimisel ei märgatud. See on tingitud asjaolust, et äriprotsesse ja IT-süsteeme haldavad eri isikud.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /23 46

9.3.2.3 Sideühendused

Tuleb arvele võtta nii füüsilised kui virtuaalsed ühendused. Hõlmata tuleb nii universaalteenused kui sihtotstarbelised ühendused (üüriliinid, raadiolingid). Ühenduste hulka liigitatakse ka raadioeetrit või avalikku teenust kasutavad ühendused (WiFi, WiMax, mobiilside). Tehakse järgmist:

ühendused võetakse arvele ja vajadusel dokumenteeritakse ka graafiliselt; tuvastatakse missioonikriitilise teabe edastuseks ning missioonikriitiliste äriprotsesside teenindamiseks kasutatavad ühendused; märgistatakse missioonikriitilised ühendused sellistena.

9.3.2.4 Muud olulised ressursid

Arvele tuleb võtta töötajate oskused ja kvalifikatsioon, mis on vajalikud äriprotsessi sooritamiseks. Seda tehakse äriprotsessi, mitte isikuandmete põhiselt (nt ametikoha kirjeldused või ametijuhendid).

Juhul kui äriprotsessid olenevad välistest teenustest, siis on vaja arvele võtta nii teenused kui ka nende aluseks olevad lepingud. Inventuurile lisatakse kokkuvõte lepingutega tagatud ressurssidest ja organisatsiooni lepingulistest kohustustest.

9.3.2.5 Muud sõltuvused

Alljärgnevalt loetletakse sihtobjektid, mille arvelevõtmise vajadus pole alati ilmne.

Võrguskeemi koostamisel kasutatakse olemasolevaid arvutivõrgu skeeme neid vajadusel ajakohastades ja täiendades. Vajadusel lisatakse või koostatakse eraldi võrguskeemid muude võrkude sh automaatika- ja esemevõrgusüsteemide(IoT, sh ka ventilatsiooni-, kütte- või muud seireandurid), valvekaamera- ning pääslasüsteemid kohta.

Tehniliste süsteemide ja seadmete arvelevõtt ei piirdu klassikaliste arvutite, serverite ja võrguseadmetega. Arvele tuleb võtta ka nn muud seadmed, s.t. tööstusautomaatika (ICS / SCADA), esemevõrgu (IoT) seadmed, automaatikaseadmed, videovalve- ja läbipääsusüsteemid, valvesignalisatsioon jne. Seadmed seostatakse teiste sihtobjektidega, sh serverid, võrgud, rakendused jms.

Võetakse arvele nii kontori-, lao- ja tootmisruumid kui ka tugiteenuste (ventilatsioon, pääsla) osutamiseks kasutatavad ruumid. Tuleb:

lisada inventuurinimekirja IT-, automaatika- ja esemevõrgusüsteemide toimimiseks vajalikud kinnistud, hooned ja ruumid; võtta arvele muud ruumid, kus/kuhu talletatakse või kus muul viisil käideldakse kaitset vajavat informatsiooni (nt varukoopiate seifi asukoharuum); märkida üles iga ruumi asukoht, iseärasused ning vastutajad; vajadusel määratleda kaugtöö asukohad või kodukontorid üldnimetusena, mis seostatakse nendes asukohtades kasutamiseks mõeldud sihtobjektidega.

10 Etalonturbe protsess

Etalonturbe protsess on esitatud sammudena. Protsessi läbitakse tsükliliselt.

Infoturbejuht koordineerib sammude läbimist vastavalt valitud turbeviisile (vt ).jaotis 8

Iga sammu alguses on loetletud peamised osalejad, tegevused, sisendid ja väljundid. Infoturbejuht osaleb vajadusel igas sammus konsultandina.

Dokumentide tähised ja selgitused on esitatud .Lisa C

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /24 46

10.1 Ettevalmistused etalonturbeks ja varade arvelevõtt

Osalejad Juhtkond, infoturbejuht, protsessijuhid, IT-talitus

Sisend

E-ITS ISMS. Nõuded

Regulatsioonid

Infoturbedokumentatsioon, teenuslepingud, intervjuud, vaatlused, kaardistus

T06 Iga üksiku (arvelevõetud) äriprotsessi üksikasjad

T08 Olulised lepingud partnerite ja klientidega

Tegevused

Infoturbe algatamine organisatsioonis

ISMS nõuetega tutvumine, ISMS käivitamine

Turvapoliitika ja -eesmärkide koostamine - esialgsed versioonid või olemasoleva täiendamine

Analüüs, intervjuud, vaatlused, kaardistamine

Äriprotsesside ja varade arvelevõtt

Väljund

N01 N01.1 Infoturvapoliitika ja -eesmärgid – esialgsed versioonid või olemasoleva täiendamine

N02 Infoturbeprotsessi kontseptsioon

N03 Varade loetelu (ja nende omavahelised seosed)

N04 Ebatraditsiooniliste varade loetelu

N08 Infoturbe korraldusstruktuuri kirjeldus

N12 Võrguskeem

T06 Iga üksiku (arvelevõetud) äriprotsessi üksikasjad

T10 Infoturbe ja turbeprotsessi kohta tehtud otsused

Lisainfo:

Organisatsiooni infoturbeprotsessi algatamisel ja täiendamisel tuleb lähtuda dokumendist E-ITS ISMS. . Lühidalt on ISMS käivitamist kirjeldatud .Nõuded jaotistes 9.1 ja 9.2

Etalonturbe protsess eeldab, et läbi on viidud järgnevad tegevused:

on tutvutud dokumendiga E-ITS , et aru saada infoturbehalduse olemusest;ISMS. Nõuded juhtkond on võtnud infoturbe alal kohustumuse; on valitud turbeviis (põhi-, standard- või tuumikuturve, vt );jaotis 7 on koostatud turvapoliitika, dokumenteerimise põhimõtted (vt );jaotis 9.2 on heaks kiidetud infoturbekorraldus ja organisatsioonile vajalikud rollid (vt rollide nimekiri );Lisa D juhtkond on võimaldanud ISMS rakendamiseks vajalikud ressursid – personal, aeg (sh koolitused), töövahendid. Meetmete rakendamise eelarve koostatakse ja kinnitatakse .sammus 5

Otsused dokumenteeritakse.

Varade olemust selgitab ja varade liigid loetleb . Juhised varade arvelevõtuks on kirjeldatud jaotis 4.1 .jaotises 9.3

Varade arvelevõtu käigus:

kaardistatakse äriprotsessid;

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /25 46

võetakse arvele varad, sh äriprotsesside aluseks olev teave, andmekogud, süsteemid, rakendused, taristu, ruumid, ressursid ja tarne- ning teenuslepingud; dokumenteeritakse äriprotsessid ja seosed varade vahel, sh äriprotsesside omavahelised seosed; äriprotsesside seosed varadega; varade omavahelised seosed, sh võrguskeem.

Varade arvelevõtuks on soovitatav taaskasutada juba olemasolevaid protsesside ja varade kirjeldusi, inventuuride tulemusi, võrguskeeme, raamatupidamise andmeid vms.

Arvelevõtu detailsus ja ajakohasuse hoidmine peaks vastama organisatsiooni vajadustele ja nõuetele. Infoturbeprotsessi käigus võib varade loetelu täieneda või muutuda.

Inventuuri käigus tuleb arvestada ka füüsilisest perimeetrist väljapoole ulatuvaid kasutusviise ja asukohti, sh kaugtöövahendid, pilvelahendused jms.

10.2 Samm 1 – kaitseala piiritlemine

Osalejad Protsessijuhid, juhtkond

Sisend

N01 N01.1 Infoturvapoliitika ja -eesmärgid

N03 Varade loetelu (ja nende omavahelised seosed)

N04 Ebatraditsiooniliste varade loetelu -- koos äriprotsesside ning varade seostega

N12 Võrguskeem

Tegevused

Kaitseala koosseisu kuuluvad sihtobjektide määratlemine

Kaitseala sihtobjektide loetelu dokumenteerimine

Väljund

N02 Infoturbeprotsessi kontseptsioon

N07 Kaitseala kirjeldus – sihtobjektide loetelu

Lisainfo:

Kaitsealaks nimetatakse turvapoliitika käsitlusala, mille ulatuses rakendatakse turvameetmed. Kaitseala moodustamiseks piiritletakse loetelu äriprotsessidest, IT süsteemidest, rakendustest, ressurssidest ja sõltuvustest (sh liidestused välispartneritega). Etalonturbes nimetatakse kaitsealasse kuuluvaid varasid

.sihtobjektideks

Etalonturbe protsessi järgmistes sammudes käsitletakse vaid neid sihtobjekte, mis on määratud kaitseala koosseisu.

Tuumikuturbe korral piiritletakse tervikkaitseala ning eraldi kaitseala varade tuumiku osas.

Kaitseala tuleb üheselt määratleda ja sellisena dokumenteerida.

10.3 Samm 2 – kaitseala struktuurianalüüs

Osalejad Protsessijuhid, IT-talitus

Sisend

N01 N01.1 Infoturvapoliitika ja -eesmärgid

N07 Kaitseala kirjeldus

Tegevused

Sihtobjektide tähtsuse analüüs äriprotsesside jaoks

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /26 46

Sihtobjektide rühmitamine

Väljund

N02 Infoturbeprotsessi kontseptsioon – täpsustamine

N07 Kaitseala kirjeldus -- sihtobjektide loetelu täpsustamine

Lisainfo:

Struktuurianalüüsi eesmärgiks on tagada, et kaitsetarbe määramisel oleks piisav ettekujutus kaitseala koosseisust ja keerukusest. Struktuurianalüüsi tulemuste põhjal määratletakse sihtobjektide kaitsetarve ning asutakse sihtobjekte modelleerima (vt ).jaotis 10.5

Struktuurianalüüs vaatleb arvelevõetud äriprotsesse, teavet ja sihtobjekte kogumis ning koos toimiva infoturbe korraldusega. Kogumit analüüsitakse, et mõista sihtobjektide tähendust äriprotsesside võtmes. Analüüsi tulemusi kasutatakse turbekontseptsiooni täpsustamiseks.

Sarnased sihtobjektid rühmitatakse (näiteks sarnaseid ülesandeid täitvad Linuxi serverid). See võimaldab lihtsustada sarnaste sihtobjektidega tehtavaid tegevusi järgnevates sammudes. Rühmitatud sihtobjektide tüüp ja koosseis tuleb dokumenteerida. Rühmitamisel võib juhinduda etalonturbe kataloogi moodulite loendist.

Dokumenteerituse detailsus peab vastama kaitsetarbe määramise vajadusele.

10.4 Samm 3 – kaitsetarbe määramine

Osalejad Protsessijuhid

Sisend

N01 N01.1 Infoturvapoliitika ja -eesmärgid

N05 Infoturbe aluskomponentide valik

N07 Kaitseala kirjeldus -- sihtobjektide loetelu

Kahjustsenaariumide küsimustik ( )Lisa B

Tegevused

Äriprotsesside ja teabe esmase kaitsetarbe täpsustamine

Sihtobjektide kaitsetarbe määramine (seadmed ja süsteemid; ruumid jne)

Kõrgema kaitsetarbega sihtobjektide: koondamine turvatsoonidesse/ suunamine välisesse riskihaldusse

Väljund

N07 Kaitseala kirjeldus -- sihtobjektide loetelu täiendamine kaitsetarbega

T22 Äriprotsessidele kaitsetarbe kinnitamise akt

Lisainfo:

Kaitsetarve väljendab organisatsiooni äriprotsessides töödeldava teabe konfidentsiaalsuse, tervikluse ja käideldavuse vajadust. Kaitsetarbe tasemed on kirjeldatud . Sihtobjektidele määratakse jaotises 5.2 rakendatavad turvameetmed kaitsetarbe alusel.

Kaitsetarbe määramisel võib arvestada ka infoturbe täiendavaid komponente, vt .jaotis 5.1

Äriprotsessi ja temaga seostatud teabe kaitsetarbe määratlemisel tehakse järgmist:

Veendutakse, kas esmane kaitsetarve on asjakohane. Äriprotsessidele ja teabele esitatud nõuete ning kahjustsenaariumide küsimustiku ( ) abil Lisa B kontrollitakse kaitsetarbe asjakohasust.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /27 46

Äriprotsesside kaitsetarve "pärandatakse" sihtobjektidele. Mitut äriprotsessi teenindavale sihtobjektile määratakse kõrgeim kaitsetarve. Siinjuures arvestatakse sihtobjektide omavahelisi sõltuvusahelaid ja koostoimeid. Kaitsetarbe määrangud koos põhjendustega dokumenteeritakse.

Kui äriprotsessi sihtobjektide hulgas on mõni andmekogu, tuleb kaitsetarbe määramisel arvestada selle turvaklassi.

Kaitsetarbe määratlus sihtobjektidele infoturbe komponentide (C-I-A) suhtes võib osutuda oluliseks mõne meetme rakendamisel, kus see on eraldi mainitud etalonmeetme sees. Lisaks on komponentide haaval määratletud kaitsetarve oluline kõigi suure ja väga suure kaitsetarbega sihtobjektidele etalonturbe välise riskihalduse läbiviimisel ja meetmete väljatöötamisel.

Kaitsetarbe määramise tulemused dokumenteeritakse koos põhjendustega.

10.5 Samm 4 – kaitseala modelleerimine ja meetmete tuvastamine

Osalejad Infoturbejuht

Sisend

E-ITS Etalonturbe kataloog

E-ITS Alusohtude kataloog

N02 Infoturbeprotsessi kontseptsioon (turbekontseptsioon)

N07 Kaitseala kirjeldus

Tegevused

Sihtobjektide vastendamine etalonturbe kataloogi moodulitega

Sihtobjektidele moodulitest meetmete tuvastamine vastavalt turbeviisile ja kaitsetarbele (vajadusel tsoneerimine kaitsetarbest lähtudes)

Vajadusel sihtobjektide suunamine välisesse riskianalüüsi

Väljund

T02 Turbekontseptsiooni rakendusplaan – meetmete, sihtobjektide ja vastutajate seosed, sihtobjektide suunamine välisesse riskianalüüsi, tsoneerimise otsused

T03 Moodulite kinnis(ta)tus sihtobjektidele

T11 Infoturvameetmete nimekiri – võib olla T02 rakendusplaani osa

Lisainfo:

Modelleerimise käigus tuvastatakse etalonturbe kataloogist vajalikud moodulid ning seatakse need vastavusse sihtobjektidega. Etalonturbe kataloogi kõik protsessimoodulid käsitletakse väljajättudeta. Süsteemimoodul rakendatakse, kui kaitsealas on vastavad sihtobjektid esindatud.

Moodulite ülesehitust ning kasutamise suuniseid kirjeldatakse .jaotises 6.2

Modelleerimise käigus:

Tutvutakse moodulis toodud ohtude nimekirjaga, et aru saada moodulis sisalduvate meetmete eesmärkidest. Vastendatakse moodulid ja sihtobjektid. Protsessimoodulite sihtobjektideks on reeglina organisatsiooni protsessid.

Meetmete tuvastamisel:

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /28 46

Moodulist tuvastatakse turbeviisile vastavad meetmed ja märgitakse need rakendusplaani koos rakendamise eest vastutajatega. Põhiturbe puhul kuuluvad rakendamisele põhimeetmed, standardturbe korral nii põhi- kui standardmeetmed. Kui sihtobjekti kaitsetarve on suur (S) või väga suur (VS), siis hinnatakse lisaks põhi- ja standardmeetmetele kõrgmeetmete piisavust. Suure kaitsetarbe puhul piisab enamasti etalonturbe kataloogi meetmetest. Väga suure kaitsetarbe puhul võivad riskihalduse tulemusena lisanduda lisaturvameetmed.

Meetme sihtobjektile mittesobivuse otsus (meede ei ole asjakohane) dokumenteeritakse.

Etalonturbe välisesse riskihaldusse suunamise toimub kui täidetud on vähemalt üks tingimus:

sihtobjekti kaitsetarve on või ;suur väga suur ilmnenud on ohud, mida mooduli ohtude sektsioon ei käsitle; kasutatakse tehnoloogiaid, mida moodulid ei kata; sihtobjekti kasutatakse viisil, mida moodulid ei kata; kui meede eeldatavalt ei tõrju ohtu.

Rakendusplaanis kajastatakse moodulite, sihtobjektide ja meetmete seosed ning rakendamise eest vastutajad.

Rakendusplaani võib pidada tabelina, sisuhalduskeskkonnas või muus struktureeritud vormis.

10.6 Etalonturbe väline riskihaldus

Osalejad Protsessijuht

Sisend

E-ITS Etalonturbe kataloog

Riskihaldusjuhend

T02 Turbekontseptsiooni rakendusplaan

N01 N01.1 Infoturvapoliitika ja -eesmärgid

N02 Infoturbeprotsessi kontseptsioon (turbekontseptsioon)

N07 Kaitseala kirjeldus

Tegevused

Riskianalüüs

Väljund

Lisaturvameetmed

Lisainfo:

Etalonturbe välise vahetu riskihalduse ülesanne on riskianalüüsile tuginedes määrata lisaturvameetmed. Etalonturbe väline riskihaldus viiakse läbi vastavuses E-ITS riskihaldusjuhendiga.

10.7 Samm 5 – turvameetmete kinnitamine

Osalejad Organisatsiooni juhtkond, protsessijuhid, infoturbejuht, IT-talitus

Sisend

N02 Infoturbeprotsessi kontseptsioon (turbekontseptsioon)

T02 Turbekontseptsiooni rakendusplaan.

Lisaturvameetmed

Tegevused

Lisaturvameetmete sobivuse hindamine ja rakendusplaani lisamine

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /29 46

Meetmete teostusjärjekorra määramine

Meetmete rakendamiseks vajalike ressursside ja kulude hindamine

Rakendusplaani, teostusjärjekorra ja eelarve kooskõlastamine

Väljund

T02 Turbekontseptsiooni rakendusplaan – täiendatud: lisaturvameetmed, kulud, jääkriskid

T04 Turvameetmete teostusjärjestus – võib sisalduda T02 rakendusplaanis

T11 Infoturvameetmete nimekiri -- võib sisalduda T02 rakendusplaanis

T10 Infoturbe ja turbeprotsessi kohta tehtud otsused

Lisainfo:

Lisaturvameetmete ühendamine rakendusplaaniga

kontrollitakse lisandunud meetmete sobivust, kategooriaid vt ;jaotisest 5.4 kontrollitakse lisaturvameetme vastavust infoturbepoliitika ja -eesmärkidega.

Riskianalüüsi tulemusel määratud lisameetmed lisatakse senisele rakendusplaanile.

Meetmete teostusjärjestuse plaanimiseks

rühmitatakse või koondatakse sarnased meetmed; määratakse ja põhjendatakse turvameetmete teostusjärjestus, arvestades meetmete ja sihtobjektide omavahelisi sõltuvusi ja võimalikult kiiret turvakasu; määratakse asendavad turvameetmed neile, mida ei ole võimalik teostada.

Meetmete teostusjärjestus dokumenteeritakse.

Eelarve koostamine ja jääkriskide hindamine

hinnatakse teostatavatele turvameetmetele (sh rahalised ja ühekordsed ja korduvad kulud mitterahalised); hinnatakse mitteteostatavate meetmete põhjustatud ja muud jääkriskid; riskiomanikud (protsessijuhid) aktsepteerivad jääriskid.

Talumatu jääkriski ilmnemisel võib olla tarvilik tagasi pöörduda etalonturbe välise riskihalduse sammu algusse.

Juhtkond teadvustab ja aktsepteerib jääkriskid ning kinnitab rakendusplaani ja eelarve.

10.8 Samm 6 – turvameetmete rakendamine

Osalejad Protsessijuhid, IT-talitus, infoturbejuht

Sisend

Etalonturbe kataloog – meetmete kirjeldused

T02 Turbekontseptsiooni rakendusplaan

T04 Turvameetmete teostusjärjestus

T05 Rakendusplaani järelevalve kava

T11 Infoturvameetmete nimekiri

N07 Kaitseala kirjeldus

N08 Infoturbe korraldusstruktuuri kirjeldus

Tegevused

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /30 46

Rakendusplaani elluviimine ja elluviimise koordineerimine

Meetmete elluviimise jälgitavuse tagamine

Meetmete teavitus- ja koolitustegevus

Infoturbekontseptsiooni täiustamine – vajadusel

Väljund

T02 Turbekontseptsiooni rakendusplaan – täiendamine rakendatuse ja muutuste osas

T11 Infoturvameetmete nimekiri

Infoturbedokumentatsioon, selle loomine ning täiendamine turvapoliitikale ja -eesmärkidele vastavas ja organisatsioonile vajalikus ulatuses

Lisainfo:

Turbekontseptsiooni teostus tähendab kataloogist tuvastatud meetmete ja lisaturvameetmete elluviimist (rakendamist) vastavalt infoturvaeesmärkidele ning rakendusplaanile.

Muuhulgas:

koolitatakse meetmetest mõjutatud personali, et tõsta personali teadlikkust; tagakse infoturvaeeesmärkide mõõtmine (seire); tagatakse tegevuste regulaarsus vastavalt meetme kirjeldusele ning organisatsiooni vajadustele (suurusest ja spetsiifikast lähtuvalt); turbetegevused dokumenteeritakse organisatsioonile vajalikus ulatuses; koordineeritakse turvameetmete teostamise käiku ja tähtaegadest kinnipidamist; seiratakse teostatud turvameetmete toimivust ja tõhusust; kontrollitakse, kas turvameetmeid aktsepteeritakse; vajadusel tehakse plaanides korrektiive; tagatakse turbetegevuste ja nende tulemite konfidentsiaalsus.

Meetmete rakendatuse määra infot hoitakse rakendusplaanis ajakohasena (vt ).jaotis 5.5

10.9 Samm 7 – turbe käigushoid

Osalejad Protsessijuhid, IT-talitus, infoturbejuht

Sisend

Infoturbe dokumentatsioon

N01 N01.1 Infoturvapoliitika ja -eesmärgid

N07 Kaitseala kirjeldus

N08 Infoturbe korraldusstruktuuri kirjeldus

T02 Turbekontseptsiooni rakendusplaan

T05 Rakendusplaani järelevalve kava

T11 Infoturvameetmete nimekiri

Tegevused

Ohuinfo ja kohustuste muutumise jälgimine ning sellele reageerimine

Pidev meetmete ja ISMS toimivuse jälgimine

Regulaarne juhtkonna teavitamine infoturbe olukorrast

Väljund

N01 N01.1 Infoturvapoliitika ja -eesmärgid – täiustamise ettepanekud

N02 Infoturbeprotsessi kontseptsioon (turbekontseptsioon) – täiustamise ettepanekud

T02 Turbekontseptsiooni rakendusplaan – parandused, täiendused

T09 Juhtkonnale kommunikeeritud infoturvateave

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /31 46

T11 Infoturvameetmete nimekiri – parandused, täiendused

T12 Infoturbe (seisu) ülevaatus

Infoturbe dokumentatsiooni täiustamise otsus

Lisainfo:

Käigushoid on pidev ja paralleelne tegevus, seda ei katkestata infoturbeprotsessi teiste sammude läbimisel.

Ohusituatsiooni või raamtingimuste muutumisel tuleb turbekontseptsiooni (ning sellest tulenevalt ka turvameetmeid) vastavalt muuta või kohandada.

Infoturbe käigushoidmiseks ja pidevaks täiustamiseks, tuleb muuhulgas:

teadvustada ning võimalusel vältida meetme teostaja ja kontrollija rollide konflikti; seirata ning perioodiliselt kontrollida organisatsiooni turvaeesmärkide ja turbeviisi sobivust ja ajakohasust; perioodiliselt kontrollida ressursside kasutamist ning turvameetmete tõhusust ja kuluefektiivsust; kontrollida välise riskihalduse protsessi toimivust, kui selline protsess on algatatud; infoturbekontseptsioonist lähtudes (sh regulaarsus, eesmärk) töödelda ning analüüsida logiinfot (tegevusinfo, süsteemiinfo, võrguinfo, ründeinfo) ning selle põhjal tuvastada ja uurida kõrvalekaldeid, intsidente ja täiustada turvameetmeid; jälgida üldist turbesituatsiooni, kasutatavate toodete turva- ja uuendusteavitusi; suunata järeldused seire ja kontrollide tulemustest täiustustena tagasi infoturbeprotsessi; hoida juhtkonda regulaarselt kursis infoturbe olukorraga.

Infoturbedokumentatsiooni ajakohastatakse organisatsioonile vajalikus ulatuses.

10.10 Samm 8 – infoturbeprotsessi täiustamine

Osalejad Infoturbejuht, juhtkond

Sisend

Täiustamise ettepanekud

T12 Infoturbe (seisu) ülevaatus

N01 N01.1 Infoturvapoliitika ja -eesmärgid

N02 Infoturbeprotsessi kontseptsioon (turbekontseptsioon)

Tegevused

Infoturbe täiustamise ettepanekute läbivaatus

Turbekontseptsiooni ja turbeviisi muutmise otsused

Ettevalmistus uueks etalonturbe tsükliks

Väljund

T10 Infoturbe ja turbeprotsessi kohta tehtud otsused

Lisainfo:

Organisatsiooni turbekontseptsiooni tuleb uuendada vastavalt äriprotsesside ning nende kasutatavate varade muutustele. Olulised muutused turbekontseptsioonis tähendavad naasmist etalonturbe protsessi algusse ning kogu infoturbeprotsessi uuendamist uutel eeldustel.

Turbekontseptsiooni uuendamisel võib olla tarvis uuendada ka etalonturbe välist riskihaldusprotsessi, kui see on kasutusel.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /32 46

Kohustuslik on tagada põhiturbe rakendamine, aga eesmärgiks on standardturbe rakendamine ja infoturbe pidev täiendamine. Turbeviiside kirjeldust vt .jaotis 7

10.11 E-ITS auditeerimine

Osalejad Auditirühm (sise- või välisaudiitor), protsessijuhid, juhtkond, infoturbejuht

Sisend

Infoturbe dokumentatsioon, intervjuud, vaatlused

E-ITS-J3 Auditeerimisjuhend

Alusohtude viitetabel

T12 Infoturbe (seisu) ülevaatus

Tegevused

Auditi plaanimine

Auditi läbiviimine

Järeltegevused (parandustegevused, vajadusel järelaudit)

Väljund

T13 Kontrollide (nii sisemiste kui välimiste) tulemused

Auditiraport ja -kinnitus sõltumatult osapoolelt

Lisainfo:

Organisatsiooni infoturbehaldust auditeeritakse dokumendi E-ITS alusel. Auditeeritakse ISMS. Nõuded infoturbe halduse süsteemi toimivust, mitte meetmete komplekti. Auditeerimist käsitleb E-ITS

ja DER moodul. Audiitori hinnang on kasutatav tõendina partnerile või järelevalve Auditeerimisjuhend organisatsioonidele infoturbe teostuse olukorra ja riskide realiseerumisel toimetuleku võimekuse kohta.

10.12 ISO/IEC 27001 vastavuse sertifitseerimine

Osalejad Välisaudiitor, juhtkond, sertifitseerimisorganisatsioon

Sisend

Infoturbe dokumentatsioon

ISO/IEC 27001

Tegevused

Auditi plaanimine (eelnevalt veenduda ISO/IEC 27001 vastavuses, vajadusel täiendada ISMSi)

Auditi läbiviimine

Järeltegevused (parandustegevused, vajadusel järelaudit)

Väljund

Rahvusvaheliselt tunnustatud infoturbe halduse toimimist kinnitav sertifikaat parendusettepanekud

Lisainfo:

Sertifitseerimine toimub organisatsiooni enda soovil või välistest nõuetest tulenevalt. Rahvusvahelise vaid infoturbe halduse sertifikaadi saamiseks tuleb organisatsioonil taotleda oma äriprotsesside sertifitseerimist standardi ISO/IEC 27001 nõuete vastu. Sertifikaadi taotlemine ja säilitamine on juhtkonna otsus ja infoturbe strateegiline eesmärk.

11 Lisateave

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /33 46

E-ITS ISMS. Nõuded

E-ITS Riskihaldusjuhend

E-ITS Etalonturbe kataloog, vaata https://eits.ria.ee/

E-ITS Auditeerimisjuhend

E-ITS Rakendusjuhend

E-ITS Alusohtude kataloog

E-ITS Alusohtude viitetabel

Eesti infoturbestandard. Etalonturbe kataloog. ISMS.1: Turbehaldus

BSI IT Grundschutz - https://www.bsi.bund.de/EN/Topics/ITGrundschutz/itgrundschutz_node.html

ISO/IEC 27001:2017 Infotehnoloogia. Turbemeetodid. Infoturbe halduse süsteemid. Nõuded

ISO/IEC 27005

Standardi terminoloogiasõnastik

Lisa A Etalonturbe kataloogi ülevaade

Hierarhiline ülevaade etalonturbe moodulitest on järgnevalt esitatud piltidena. Puu vasakus harus on kujutatud protsessimoodulid, paremas harus süsteemimoodulid.

Protsessimoodulid

Süsteemimoodulid

Lisa B Kahjustsenaariumide küsimustik

( )Mugandatud tõlge standardist BSI 200-2

Infoturvaoht võib lisaks tehniliste nõrkuste ärakasutamisele realiseeruda palju laiema valiku stsenaariumide järgi. Järgnevalt on esitatud kahjustsenaariumide põhised näidisküsimused, mis aitavad määrata kaitsetarvet.

Neid küsimusi tuleks organisatsiooni iseärasuste põhjal sobitada ja vajadusel täiendada.

Allpool on vaadeldud kuut kahjustsenaariumi:

01 - õigusaktide, eeskirjade või lepingute rikkumine; 02 - isiku teabelise enesemääramisõiguse rikkumine; 03 - isiku füüsilise puutumatuse rikkumine; 04 - ülesannete täitmise võime kahjustamine; 05 - sisemised või välised negatiivsed toimed; 06 - rahalised tagajärjed.

Lisa C Dokumentatsiooni näidisloend

Näidisloetelu on tinglikult jagatud kaheks.

Alusdokumentatsioon – poliitikad, põhimõtted, liigitusastmikud jne.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /34 46

Tegevusdokumentatsioon – otsused, operatiivne dokumentatsioon, infoturbeintsidentide materjalid, läbivaatuste ja ülevaatuste aktid jne.

Märkus: Loetelu on orienteeritud keskmisele ja suuremale organisatsioonile. Väiksematel organisatsioonidel tuleb loetelu optimeerida ja dokumente kombineerida.

Lisa D Rollide nimekiri

Rollisõnastik

Lisa D Rollide nimekiri

Lisa A Moodulid puukujuliselt

Lisa A Etalonturbe kataloogi ülevaade

Hierarhiline ülevaade etalonturbe moodulitest on järgnevalt esitatud piltidena. Puu vasakus harus on kujutatud protsessimoodulid, paremas harus süsteemimoodulid.

Sisukord

Joonis A 1. Etalonturbe moodulid puukujuliselt. Protsessimoodulid Joonis A 2. Etalonturbe moodulid puukujuliselt. Süsteemimoodulid

Joonis A 1. Etalonturbe moodulid puukujuliselt. Protsessimoodulid

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /35 46

Etalonturbe moodulid puukujuliselt. Protsessimoodulid. pdf

Joonis A 2. Etalonturbe moodulid puukujuliselt. Süsteemimoodulid

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /36 46

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /37 46

Etalonturbe moodulid puukujuliselt. Süsteemimoodulid. pdf

Lisa B Kahjutsenaariumid

Lisa B Kahjustsenaariumide küsimustik

(Mugandatud tõlge standardist BSI 200-2)

Infoturvaoht võib lisaks tehniliste nõrkuste ärakasutamisele realiseeruda palju laiema valiku stsenaariumide järgi. Järgnevalt on esitatud kahjustsenaariumide põhised näidisküsimused, mis aitavad määrata kaitsetarvet.

Neid küsimusi tuleks organisatsiooni iseärasuste põhjal sobitada ja vajadusel täiendada.

Allpool on vaadeldud kuut kahjustsenaariumi:

Sisukord

Kahjustsenaarium 01 - "Õigusaktide, eeskirjade või lepingute rikkumine" Kahjustsenaarium 02 - "Teabelise enesemääramisõiguse rikkumine" Kahjustsenaarium 03 - "Isiku füüsilise puutumatuse rikkumine" Kahjustsenaarium 04 - "Ülesannete täitmise võime kahjustamine" Kahjustsenaarium 05 - "Negatiivsed sisemised või välised toimed" Kahjustsenaarium 06 - "Rahalised tagajärjed"

Kahjustsenaarium 01 - "Õigusaktide, eeskirjade või lepingute rikkumine"

Selliste rikkumiste tulemuseks võib olla konfidentsiaalsuse, tervikluse või käideldavuse kadu. Kahjustuse tõsidus sõltub juhtumiga organisatsioonile kaasnevatest juriidilistest tagajärgedest.

Eestis kehtivate õigusaktide näiteid:

Isikuandmete kaitse seadus (IKS), (KüTS), andmekogude põhimäärusedKüberturbe seadus

Asjakohaste eeskirjade näiteid:

halduseeskirjad, määrused, teenistuseeskirjad

Lepingute näiteid:

andmetöötluse teenuseleping, ärisaladuse leping

Kahjustuse tagajärgede ja ulatuse hindamiseks saab kasutada järgmisi küsimusi.

Tabel 1. Kahjustsenaarium 01 - "Õigusaktide, eeskirjade või lepingute rikkumine"

Küsimused

Konfidentsiaalsuse kadu:

Kas õigusaktid nõuavad selle teabe konfidentsiaalsust?

Kas teabe paljastumine võib tuua kaasa kohtumenetluse või suure kahjutasunõude?

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /38 46

Kas on lepinguid, mis nõuavad teatava teabe konfidentsiaalsuse säilitamist?

Tervikluse kadu:

Kas õigusaktid nõuavad selle teabe terviklust?

Mil määral oleks terviklusrike vastuolus seaduste või eeskirjadega?

Käideldavuse kadu:

Kas selle rakenduse tõrge võib põhjustada eeskirjade või isegi õigusaktide rikkumist?

Kas õigusaktid nõuavad mingi teabe pidevat kättesaadavust (24/7)?

Kas on seatud mingeid tähtaegu, mida tuleb selle rakenduse kasutamisel järgida?

Kas mõne lepingu tingimused käsitlevad tähtaegu?

Kahjustsenaarium 02 - "Teabelise enesemääramisõiguse rikkumine"

IT-süsteemide teostamisel ja käitamisel esineb risk, et rikutakse teabelist enesemääramis-õigust või isegi väärkasutatakse isikuandmeid.

Teabelise enesemääramisõiguse rikkumise näited on:

isikuandmete lubamatu kogumine, ilma seadusliku põhjuse või isiku nõusolekuta (vt IKS ja GDPR nõuded); teabe lubamatu kogumine andmetöötluse või isikuandmete edastuse käigus (vt IKS ja GDPR nõuded); isikuandmete lubamatu paljastamine; isikuandmete kasutamine muul eesmärgil kui kogumisel nimetatu; isikuandmete tervikluskadu IT-süsteemides või andmeedastusel.

Kahjustuse tagajärgede ja ulatuse hindamiseks saab kasutada järgmisi küsimusi.

Tabel 2. Kahjustsenaarium 02 - "Teabelise enesemääramisõiguse rikkumine"

Küsimused

Konfidentsiaalsuse kadu:

Millist kahju võib inimesele tekitada olukord, kus tema isikuandmeid ei käidelda konfidentsiaalsetena?

Kas mingeid isikuandmeid töödeldakse lubamatutel eesmärkidel?

Kas on võimalik, et isikuandmete töötlemisel seadusliku põhjusega saab neist andmeist siiski järeldada näiteks inimese tervislikku seisundit või majanduslikku olukorda?

Millist kahju võib põhjustada talletatud isikuandmete väärkasutus?

Tervikluse kadu:

Millist kahju võib inimesele tekitada ta isikuandmete stiihiline või sihilik rikkumine?

Kui ruttu isikuandmete tervikluskadu märgatakse?

Käideldavuse kadu:

Kas on võimalik, et mingi rakenduse tõrke või andmeedastuse häiringu puhul lähevad isikuandmed kaotsi või muutuvad säärases ulatuses, et see mõjutab kahjulikult isiku sotsiaalset positsiooni või tekitab talle isiklikku või majanduslikku kahju?

Kahjustsenaarium 03 - "Isiku füüsilise puutumatuse rikkumine"

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /39 46

IT-süsteemide või rakenduste väärtalitlus võib otseselt tekitada inimestele traumasid, invaliidsust või kaasa tuua surma. Kahjustuse ulatust tuleb hinnata isiku otsese kahjustuse põhjal.

Sellised rakendused ja IT-süsteemid on näiteks:

meditsiinilise seire arvutid, meditsiinilise diagnostika süsteemid, lennujuhtimise arvutid, liikluse juhtimise süsteemid.

Kahjustuse tagajärgede ja ulatuse hindamiseks saab kasutada järgmisi küsimusi.

Tabel 3. Kahjustsenaarium 03 - "Isiku füüsilise puutumatuse rikkumine"

Küsimused

Konfidentsiaalsuse kadu:

Kas selle teabe paljastamine võib inimest füüsiliselt või psühholoogiliselt kahjustada?

Tervikluse kadu:

Kas programmi või andmete manipuleerimine võib inimeste tervist kahjustada?

Käideldavuse kadu:

Kas mingi rakenduse või IT-süsteemi tõrge ähvardab otseselt inimeste tervist?

Kahjustsenaarium 04 - "Ülesannete täitmise võime kahjustamine"

Organisatsiooni võimet oma ülesandeid täita võib oluliselt mõjutada mõne rakenduse käideldavuse kadu või teabe või andmete tervikluse kadu. Selles kontekstis sõltub tekitatava kahjustuse tõsidus kahjustuse kestusest ja antavate teenuste kitsenemise ulatusest.

Näiteid selle kohta:

seadusega ette nähtud avalik ülesanne jääb määratud tähtaja jooksul sooritamata; tarnete hilinemine tellimuste töötluse hilistuste tõttu; defektne toodang väärade juhtimisparameetrite tõttu; puudulik kvaliteedi tagamine testimissüsteemi tõrke tõttu.

Kahjustuse tagajärgede ja ulatuse hindamiseks saab kasutada järgmisi küsimusi.

Tabel 4. Kahjustsenaarium 04 - "Ülesannete täitmise võime kahjustamine"

Küsimused

Konfidentsiaalsuse kadu:

Kas on mingit teavet, mille konfidentsiaalsus on ülesande täitmiseks oluline (õiguskaitseteave, uurimistulemused)?

Tervikluse kadu:

Kas teabe muutumine takistaks ülesannete täitmist määral, et organisatsioon ei saaks enam toimida?

Kas ülesannete täitmine rikutud teabega tekitaks olulist kahju? Kui kiiresti õnnestub lubamatud muudatused andmetes avastada?

Kas rikutud teave vaadeldavas rakenduses võib tekitada vigu teisteski rakendustes?

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /40 46

Millised on tagajärjed kui andmete loomine omistatakse valele isikule?

Käideldavuse kadu:

Kas on teavet, mille käideldavuse vähenemisel oleksid tõsised tagajärjed organisatsioonile või selle äriprotsessidele?

Kas rakenduste tõrge võib nii tõsiselt mõjutada organisatsiooni tegevust, et asjaomastele ei ole ooteajad enam vastuvõetavad?

Kas selle rakenduse tõrge võib mõjutada teisi rakendusi?

Kui oluline on organisatsioonile, et rakendused ja programmid töötaksid alati ning et andmed oleksid alati kättesaadavad?

Kahjustsenaarium 05 - "Negatiivsed sisemised või välised toimed"

Ühe turvakomponendi kadu kolme põhilise (konfidentsiaalsuse, tervikluse, käideldavuse) hulgast võib kaasa tuua mitmesugused sisemised ja välised negatiivsed toimed, näiteks:

organisatsiooni maine kaotus; usalduse kadu organisatsiooni suhtes; töömoraali langus; kahjustuvad partnerorganisatsiooniga siduvad ärisuhted; kaob usaldus organisatsiooni töö kvaliteedi suhtes; konkurentsipositsiooni kaotus.

Kahjustuse suurus sõltub usalduse kaotuse tõsidusest ja sisemise või välise toime levikust.

Niisugusel kahjustusel võib olla mitmesuguseid põhjusi:

organisatsiooni teovõimetus IT-süsteemi tõrke tõttu; väär publitseerimine manipuleeritud andmete tõttu; väär tellimine laoarvestusprogrammide vigade tõttu; konfidentsiaalsuslepete rikkumine; valede inimeste süüdistamine; ühe allüksuse teovõimetus teiste protsesside vigade tõttu; tagaotsitava isiku andmete edastus huvitatud kolmandatele; konfidentsiaalsete andmete lekitamine ajakirjandusele.

Kahjustuse tagajärgede ja ulatuse hindamiseks saab kasutada järgmisi küsimusi.

Tabel 5. Kahjustsenaarium 05 - "Negatiivsed sisemised või välised toimed"

Küsimused

Konfidentsiaalsuse kadu:

Millised on tundliku teabe lubamatu avaldamise tagajärjed organisatsioonile?

Kas konfidentsiaalse teabe kaotus võib nõrgendada konkurentsipositsiooni?

Kas konfidentsiaalse teabe paljastumine võib panna kahtlema organisatsiooni usaldatavuses?

Kas teabe avaldamine võib tekitada poliitilist või sotsiaalset ebaturvalisust?

Kas teabe lubamatu avaldamine võib kaotada töötajate usalduse organisatsiooni vastu?

Tervikluse kadu:

Millist kahju võib tekitada väära või puuduliku teabe töötlus, levi või edastus?

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /41 46

Kas teabe rikkumine saab avalikult teatavaks?

Kas rikutud teabe avaldamine võib tekitada prestiiži langust?

Kas rikutud teabe avaldamine võib tekitada poliitilist või sotsiaalset ebaturvalisust?

Kas rikutud teabe avaldamine võib halvendada toote kvaliteeti ja seeläbi prestiiži langust?

Käideldavuse kadu:

Kas rakenduste tõrge piiraks kolmandatele pakutavaid infoteenuseid?

Kas teabe käideldamatus või äriprotsesside tõrge võib takistada organisatsiooni ärieesmärkide saavutamist?

Kui kiiresti saab teabe käideldamatus või äriprotsesside tõrge märgatavaks väljaspool?

Kahjustsenaarium 06 - "Rahalised tagajärjed"

Otsene või kaudne rahaline kahju võib tekkida kaitset vajava teabe konfidentsiaalsuse kadumisel, teabe muutumisel või rakenduste tõrke korral. Põhjuste näiteid:

uurimis- ja arendustulemuste lubamatu edasiandmine, rahandust mõjutavate andmete manipuleerimine arvestussüsteemis, müügitulu vähenemine IT-juhitava tootmissüsteemi tõrke tõttu, teabe lubamatu saamine turustusstrateegia dokumentidest või käibeandmetest, reisibüroo tellimissüsteemi tõrge, e-kaubanduse serveri tõrge, panga maksetehingute katkemine, riistvara vargus või hävimine.

Kogukahju koosneb otsestest või kaudsetest kuludest näiteks omandi kahjustamise tõttu, kahjutasu-nõuetest ja lisakuludest (näiteks taasteks).

Tabel 6. Kahjustsenaarium 06 - "Rahalised tagajärjed"

Küsimused

Konfidentsiaalsuse kadu:

Kas konfidentsiaalse teabe avaldamine põhjustaks kahjutasunõudeid?

Kas on mingit äriprotsessi- või rakenduseteavet, mis annaks kolmandate (näiteks konkurentide) kätte sattumisel neile rahalist kasu?

Kas rakendustega salvestatakse väärtuslikke uurimisandmeid? Mis juhtuks nende loata kopeerimisel ja edasiandmisel?

Kas tundliku teabe enneaegne avaldamine võib tekitada kahju?

Tervikluse kadu:

Kas arvestusega seotud andmeid manipuleerides saab tekitada rahalist kahju?

Kas väära teabe avaldamine võib põhjustada kahjutasunõudeid?

Kas rikutud tellimisandmed võivad tekitada rahalist kahju (näiteks täppisajastusega tootmisel)?

Kas rikutud teave võib viia väärade äriotsusteni?

Käideldavuse kadu:

Kas rakenduste või äriprotsesside tõrge kahjustaks tootmist, laohaldust või turustust?

Kas rakenduste või äriprotsesside tõrke puhul tekiks rahaline kahju hilinenud maksete või intressikao tõttu?

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /42 46

Kui palju maksaks IT-süsteemide remont või taaste nende tõrke, defekti, hävimise või varguse korral?

Kas rakenduste või äriprotsesside tõrge võib põhjustada maksevõimetust või lepingutrahvi?

Kui paljusid olulisi kliente mõjutaks rakenduste või äriprotsesside tõrge?

Lisa C Dokumentide näidisloend

Lisa C Dokumentatsiooni näidisloend

Näidisloetelu on tinglikult jagatud kaheks.

Alusdokumentatsioon – poliitikad, põhimõtted, liigitusastmikud jne. Tegevusdokumentatsioon – otsused, operatiivne dokumentatsioon, infoturbeintsidentide materjalid, läbivaatuste ja ülevaatuste aktid jne.

Märkus: Loetelu on orienteeritud keskmisele ja suuremale organisatsioonile. Väiksematel organisatsioonidel tuleb loetelu optimeerida ja dokumente kombineerida.

Sisukord

Alusdokumentatsioon Tegevusdokumentatsioon

Alusdokumentatsioon

Tabel C-1. Alusdokumentatsiooni näidisloend

Nr Nimetus Peamine sihtrühm

Märkused

N01 Infoturvapoliitika Huvitatud osapooled

Ülemise taseme dokument, sisaldab keskseid määranguid - mida, miks ning mis eesmärgil tehakse ning et üldse tehakse (pühendumuskinnitus)

N01. 1

(Info) turvaeesmärgid

Turbehaldus, juhtkond

Ülemise taseme sihid, mis organisatsioonis infoturvet kujundavad. Enamasti loetletakse üles infoturvapoliitikas

N01. 2

Infoturbe strateegia Turbehaldus Kuidas, missuguse ideoloogia, metoodika abil kavatse¬takse sihid saavutada. Enamasti leiab mainimist ka infoturvapoliitikas

N02 Infoturbeprotsessi kontseptsioon (turbekontseptsioon)

Turbehaldus, töötajad

Taktikalise taseme üksikasjalik kirjeldus eesmärkide saavutamise võtetest.

N03

Varade loetelu (ja nende omavahelised seosed)

Turbehaldus, juhtkond

Inventuuri tulemus, sisaldab äriprotsesse ja varasid: äriprotsessidesse kaasatud teavet, IT süsteeme, rakendusi, võtab arvesse ka keskkonda (lepingulised kohustused), ressursse (elekter, tööjõud). Arvestatakse ka väljapoole perimeetrit jäävaid seadmeid ja kasutusvõimalusi

N04 Ebatraditsiooniliste varade loetelu

Turbehaldus, ärisuunad

Sideliinid, virtuaalrakendused, IoT, SCADA/ICS, läbipääsusüsteemid, valvesignalisatsioon, video-valve¬süsteemid, võrgustatud kohvimasinad, kontori-, tehno- ning laoruumid (põhjus eraldi käsitlemiseks - sageli unustatakse just need varad kaitsealast välja)

N05 Infoturbe aluskomponentide Turbehaldus

Tüüpiline organisatsioon piirdub kolme nn C-I-A komponendiga. Mõnel juhul võidakse vajada lisakomponente nagu privaatsus, auditeeritavus, jälitatavus, autentsus/usaldusväärsus, salgamatus,

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /43 46

valik ohutus, legaalsus vms

N06 Turbeprotsessiks vajalikud klassifikaatorid

Turbehaldus Kaitsetarbe tasemete nimetused (juhul kui need erinevad E-ITS väljapakututest)

N07 Kaitseala kirjeldus Turbehaldus Turbeprotsessiga hõlmatavate ressursside piiritlus (ka: IS, käsitlusala)

N08 Infoturbe korraldusstruktuuri kirjeldus

Turbehaldus, juhtkond, töötajad

Suhtluskanalid, rollid, organisatsiooniskeemid

N09 Tööprotseduurid ja organisatsiooni eeskirjad

Kõik töötajad

Näited: e-maili ja Interneti kasutamise turvapoliitikad, käitumisjuhised kahjurvaraga nakatumise ja inimestega manipuleerimise vältimiseks, töötajate käitumisreeglid turvaintsidendi kahtluse puhuks

N10 Autentimispoliitika Kõik töötajad Reeglid autentimisvahenditele. Vahendid, mis on nõrgemad kui 2FA tase, tuleb eranditena dokumenteerida ning allutada regulaarsele kontrollile

N11

Turvaintsidentide avastamise korraldus (avastamine, reageerimine)

Turbehaldus, kõik töötajad

Määratleb töökorralduse. Suures organisatsioonis võib tekkida vajadus erinevate juhendite loomiseks tavatöötajatele ning IT- töötajatele.

N12 Võrguskeem IT, turbehaldus

Plaanimistaseme dokument, mis on eelkõige vajalik kaitseala struktuuri analüüsimisel. Võrgu füüsiline ja loogiline ülesehitus, seadmetega seostamine koos oluliste identifikaatorite äranäitamisega. Eraldi markeeritakse missioonikriitiline side.

Tegevusdokumentatsioon

Tabel C-2. Tegevusdokumentatsiooni näidisloend

Nr Nimetus Peamine sihtrühm

Märkused

T01 Turvapoliitika teostamise etapiline tegevusplaan.

Turbehaldus, juhtkond

Planeerimise alus

T02 Turbekontseptsiooni rakendusplaan.

Turbehaldus, ärisuund

Eelmisest detailsem, koos ressursivajadusega. Vajalik, et isikutele korraldusi anda ning tagada vahendid

T03 Moodulite kinnis(ta) tus sihtobjektidele

Turbehaldus Etalonturbe meetodi spetsiifilise vahesammu dokumenteerimine (tabeli kujul)

T04 Turvameetmete teostusjärjestus

Turbehaldus, riskihaldus

Turvameetmete teostusjärjestuse määratlused ja põhjendused. Hoolikuse dokumenteerimiseks panna kirja ka alternatiivsed seisukohad.

T05 Rakendusplaani järelevalve kava

Turbehaldus Ajakohase ülevaate tagamiseks.

T06

Iga üksiku (arvelevõetud) äriprotsessi üksikasjad.

Äripool Taasteprotseduuride võimaldamiseks, aga ka esimese lähenemisena inventuuri ülesandele

T07 Turbeprotsessi käigus tehtud otsused.

Turbehaldus, juhtkond, audit

Turbeprotsessi otsuste jälitatavuse ja korratavuse tagamiseks

Olulised lepingud Juristid, Nõuded tuleks lepingutest eraldi välja tuua äriprotsessi mõistmise

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /44 46

T08 partnerite ja klientidega

ärisuunad; Turbehaldus

eesmärgil ning et olla kindel nende arvessevõtus

T09 Juhtkonnale kommunikeeritud infoturvateave

Audit Teabe aja- ning asjakohasuse kontrolliks.

T10

Infoturbe ja turbeprotsessi kohta tehtud otsused (sh juhtkonnatasemel)

Juhtkond Jälgitavuse, korratavuse tagamiseks.

T11 Infoturvameetmete nimekiri

Turbehaldus, audit

Vajalik aruandluseks ja kontrolliks. Iga üksik turvameede tuleb dokumenteerida. Eesmärk: põhjuslik ja ajaline jälita¬tavus. Iga meetme puhul tuleb säilitada jälitatavus (miks, mis riski tõttu, mis nõue, kuidas meede kaitseb jne)

T12 Infoturbe (seisu) ülevaatus

Turbehaldus Ülevaatuse toimingut kirjeldav dokument

T13 Kontrollide (nii sisemiste kui välimiste) tulemused

Turbehaldus Et tagada avastatud probleemide tundmine ja võimalus neist õppida, ka nõuetele vastavuse kontroll, meetmete efektiivsuse kontroll jne

T14

(Infoturva) intsidentide nimekiri ja lahendamise materjalid

Turbehaldus, juhtkond, audit

Et tagada intsidentidest õppimise võimalus. Sisaldab järeldusi, rakendatud parendusmeetmeid ja viiteid järelkontrollile

T15 Kasutajaõigused Turbehaldus, ärisuunad, audit

Detailselt dokumenteeritakse nii õiguste maatriks, neid koondavad rollid (rühmad) kui ka iga pääsuõiguse andmine ja eemaldamine. Tuleb tagada nii fakti, aja kui ka põhjuse jälitatavus

T16 Muudatustehalduse sündmused

IT Muudatused nii äriprotsessides kui ka IT süsteemides tuleb arvele võtta ning säilitada sisuline informatsioon (näiteks ITILi metoodika kohaselt), tagada fakti, aja, ja põhjuse jälitatavus

T17 Andmekandjate inventuur

Turbehaldus, IT

Ükshaaval ja seerianumbriga arvele võtta vähemalt järgmised andmekandjad: a) varundus, b) arhiveerimine, c) andmevahetus partneritega, d) paigaldusmeedia, e) töötajatele kasutamiseks lubatud irdmeedia

T18

Väliste teenuseandjate ja - tarnijate pädevustunnistused ja sertifikaadid

Äri, IT, turbehaldus

Hankeahela turvalisuse tagamiseks.

T19 Talitluspidevuse käsiraamatud

Rakenduse või süsteemi kohane

Tuleb loetleda ning ühtlasi teha kättesaadavaks ka ajakohased paberkoopiaid

T20 Krüptograafilised võtmed ja sertifikaadid

Turbehaldus, sisekontroll

Ükshaaval arvele võtta (v.a. automaatselt genereeritavad): seerianumber ja räsi, täpne otstarve, kehtivus, aegumistähtaeg, kasutus-atribuudid, vastutaja

T21 Krüptograafilised algoritmid

Turbehaldus Arvele võtta murdumise ennetamise ja asendamise planeerimiseks.

T22 Äriprotsessidele kaitsetarbe kinnitamise akt

Turbehaldus Kaitsetarbe formaalne määramine ja kinnitamine on etalonturbe protseduuri kohustuslik samm

T23

Alluvatele varadele ja ressurssidele kaitsetarbe omistamise akt

Turbehaldus Kaitsetarve määratakse IT-süsteemidele, rakendustele, teabele, kõigile arvelevõetud sihtobjektidele ja ressurssidele, sealhulgas ruumidele

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /45 46

T24 Kontrolljälg, logid Turbehaldus Konsolideerida viisil, mis võimaldab edasist automaattöötlust ning tagab kogutu konfidentsiaalsuse

Lisa D Rollid

Lisa D Rollide nimekiri

Rollide nimekirja kasutamisest: kui etalonturbe kataloogist valitakse meede, mille kirjeldus sisaldab vastutajana mõnda konkreetset rolli, siis tuleb tagada, et selle rolli täitja organisatsioonis oleks nimetatud, seda ka juhul, kui vastava nimetusega ametikohta ei eksisteeri.

Tinglikult loetakse, et iga täitmata rolli eest vastutab organisatsiooni juht isiklikult.

Tabel D-1. Rollinimekiri koos selgitustega

Roll Määratlus (v2021)

Andmekaitsespetsialist Organisatsiooni juhtkonna määratud isik, kes hoolitseb isikuandmete käitluse seaduslikkuse eest.

Arendaja Tarkvara, riistvara või süsteemide kavandamise, väljatöötuse, testimise ja hooldusega tegelev isik (nt tarkvaraarhitekt, programmeerija) või üksus.

Arhitekt Keerukate valdkondlike tööde (nt ehitiste, andmesidevõrkude) turvalise kavandamise ja plaanimise eest vastutaja.

Auditirühm Audiitoritest ja tehnilistest ekspertidest koosnev rühm auditite tegemiseks.

Avariiülem Organisatsiooniülese avariihalduse loomise, rakendamise, käigushoiu ja toe eest vastutaja ning kõigi avariihalduse tegevuste juht.

Ehitusfirma Rajatiste ja ehitiste tegija või paigaldaja.

Ehitusjuht Ehituslike meetmete teostuse eest vastutaja.

Haldusosakond Organisatsiooni allüksus, mis kavandab ja korraldab tsentraalseid haldustegevusi ja haldab tugiteenuseid (nt paljundust, transporti, posti, puhastustöid).

Hankeosakond Hangete algatamise (sh töövahendite ja IT-süsteemide hankimisega) ning hanke järelevalvega tegelev allüksus ja üksuse juht.

Hooldepersonal Tehnilisi süsteeme hooldama määratud töötajad või välise teenuse andjad.

Infoturbe läbivaatuse rühm

Infoturbe läbivaatust sooritav töörühm, mille koosseisus on asjakohaseid tehnilisi spetsialiste.

Infoturbejuht Organisatsiooni juhtkonna määratud isik, kes juhtkonna nimel koordineerib ja edendab infoturbetegevust organisatsioonis.

IT-talitus Organisatsioonisisest infotehnoloogiat paigaldav, käitlev, seirav ja hooldav allüksus ja üksuse juht.

Kasutaja Organisatsiooni töötaja, kes kasutab oma töö tegemiseks infotehnoloogiat.

Käidutehnoloogia talitus

Tööstusprotsesside kavandamise, toimimise, halduse ja seirega tegelev üksus (sh personal ja tehnoloogia).

Organisatsiooni juhtkond

Organisatsiooni juhtimistasand, sh tippjuhtkond.

Personaliosakond Tööjõu plaanimise, värbamise, arvestuse ja arendamisega ning töötajate isiklike küsimustega tegelev allüksus ja selle juht.

Tehnikatalitus Hoone või kinnistu tehnilise taristu (sh elektri- ja sidesüsteemid) eest hoolitsev allüksus ja selle juht.

Testija Ettemääratud testimisplaani, protseduure ja kriteeriume rakendades uue või muudetud tarkvara või riistvara testimise sooritaja.

Organisatsiooni liige (töötaja), sh väljaspool organisatsiooni töötav ning tööandja

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 17:09 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/juhendid/rakendusjuhend/ LK /46 46

Töötaja IT-süsteeme kasutav isik.

Tuleohutusspetsialist Vastutaja ja kontaktisik kõigis tuleohutuse küsimustes.

Ülemus Töötaja, keda organisatsioon on volitanud käsutama tema alluvusse määratud töötajaid.

Vastavushaldur Organisatsioonile kohaldatavate õiguslike, lepinguliste ja muude nõuete väljaselgitaja ning nende täitmise kontrollija (ingl )Compliance Manager

Vastutav spetsialist Ühe või mitme äriprotsessi või tehnilise protseduuri kavandamise ning läbiviimise eest vastutaja, protsessijuht (nt paikamise ja muudatuste haldaja, arhiivihaldur, avalike suhete juht).

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:25 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf1-hoone-ueldiselt/ LK /1 12

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

INF. Taristu

INF.1: Hoone üldiselt

1 Kirjeldus

Sisukord

1.1 Eesmärk 1.2 Vastutus 1.3 Piirangud

1.1 Eesmärk

Esitada organisatsiooni tüüpilise hoone tehnilisi ja organisatoorseid turvaaspekte käsitlevad meetmed. Seejuures võetakse arvesse hoonete kogu elutsüklit, alustades nõuete koostamisest, kavandamisest, rajamisest, kasutamisest kuni remondi ja väljakolimiseni.

1.2 Vastutus

„Hoone üldiselt“ meetmete täitmise eest vastutab tehnikatalitus.

Lisavastutajad

Ehitusjuht, ehitusfirma, infoturbejuht, organisatsiooni juhtkond, töötaja, arhitekt, haldusosakond, tuleohutusspetsialist.

1.3 Piirangud

Hoone side- ja elektrikaabeldust käsitletakse moodulis , eriruume (nt serveri- ja INF.12 Kaabeldus arhiiviruumid) käsitletakse mooduligrupi INF: vastavates moodulites. Väliste töötajate kaasamist Taristu

käsitletakse moodulis .ORP.1 Infoturbe korraldus

2 Ohud

Sisukord

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:25 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf1-hoone-ueldiselt/ LK /2 12

2.1 Tuli 2.2 Äike 2.3 Vesi 2.4 Ilmastikust ja loodusõnnetustest tulenevad ohud 2.5 Keskkonnaohud 2.6 Lubamatu sissepääs 2.7 Ehituseeskirja rikkumine 2.8 Puudulikud tuletõkked 2.9 Elektrikatkestus

2.1 Tuli

Tulekahju kahjustab hoonet ja sisustust olulisel määral. Tulekahju käigus võivad inimesed saada raskelt kannatada või hukkuda. Inimestel tekitab suitsuving vingumürgistust. Tulekahjuga kaasnev suits ja kõrge temperatuur kahjustavad IT-seadmeid, hoones ladustatavat kaupa ja hoone sisustust.

2.2 Äike

Äikese ajal võib välgu voolutugevus mitmesaja tuhande voldise pinge korral ulatuda kuni kahesaja tuhande amprini. See tohutu energia vabaneb ja hajub 50–100 mikrosekundi jooksul. Kui välk tabab hoonet vahetult, võib välgu energia hoonet oluliselt kahjustada. Välgutabamus võib tuua kaasa tulekahju ja hävitada läheduses asuvad elektriseadmed.

Välguga kaasnev elektromagnetväli mõjub ka eemalasuvatele elektrikaablitele ja elektritarvititele, kaablites indutseeritud liigpinge mõju on laiaulatuslik. Kui välgutabamus on hoonele lähemal, on tundlike elektroonikaseadmete hävinemine tõenäolisem.

2.3 Vesi

Vesi kahjustab hoonete osiseid tugeva vihma, kõrgvee või üleujutuse tagajärjel. Samuti võivad veekahjustused olla põhjustatud veeavariist hoone sees, mis võib juhtuda näiteks defektsete veetorude või veekraanide hooletu kasutamise tõttu.

2.4 Ilmastikust ja loodusõnnetustest tulenevad ohud

Olenevalt geograafilisest asukohast on hoone avatud ilmastikust ja loodusõnnetustest tulenevatele riskidele. Äärmuslikud ilmastikunähtused on näiteks tormid, orkaanid ja tsüklonid. Loodusõnnetusi võivad põhjustada seismilised või klimaatilised või nähtused. Eestis on arvestatavad üleujutuste ja maalihetega seotud ohud.

2.5 Keskkonnaohud

Hooneid võivad kahjustada läheduses asetleidvad, tihti täiesti ootamatud sündmused (nt keemiliste ainete hoidla plahvatus või mürgiste ainete leke). Õnnetuskoha lähedusest tuleb määramata ajaks evakueerida kogu töötajaskond. Piirkonnas toimuvate päästetööde või teede blokeerimise tõttu ei ole võimalik hoonele ligi pääseda või saab hoonet kasutada üksnes piiratud ulatuses.

2.6 Lubamatu sissepääs

Hoonesse ebaseaduslikult sisenenud isikud võivad tahtlikult rikkuda või varastada organisatsiooni vara. Sissetungijad võivad IT- seadmeid varastada, andmeid kustutada või manipuleerida. Ainuüksi sisse murdmine põhjustab varalist kahju akende või uste lõhkumisest tingitud kahjustuste näol. Sissemurdmise eesmärk on enamasti kergesti edasi müüdavate toodete vargus. Ette kavandatud rünne andmete loata kopeerimiseks või manipuleerimiseks võib põhjustada palju suuremat kahju kui IT-seadmete hävitamine. Ründaja võib hoonesse paigaldada lubamatu pealtkuulamisseadme, mille abil hilisemaid manipulatsioone läbi viia.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:25 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf1-hoone-ueldiselt/ LK /3 12

2.7 Ehituseeskirja rikkumine

Kui hoone rajamisel ei järgita tuleohutuse või konstruktsioonide ohutuse nõudeid (nt kui kasutatakse spetsifikatsioonile mittevastavaid ehitusmaterjale), võib see ühel hetkel kaasa tuua väga raskeid tagajärgi. Riski suurendab asjaolu, et selliseid rikkumisi on keeruline märgata.

2.8 Puudulikud tuletõkked

Hoonetes on palju erinevaid ruume läbivaid torusid ja kaableid (nt vee- ja heitveetorustik, küttesüsteem, elektri- ja sidekaablid). Kui seejuures ei paigaldata sobivaid tuletõkkeid, võivad tuli ja suitsugaasid läbi läbiviikude kontrollimatult levida.

Piirdekonstruktsioonide tuletõkete ümberehitamisel või muutmisel tootja ettekirjutusi eirates võib juhtuda, et tuletõke oma otstarvet ei täida.

2.9 Elektrikatkestus

Elektrikatkestuse korral võivad terved hooned või hooneosad kasutuks muutuda. Elektrivarustuse olemasolust ei sõltu mitte üksnes tavapärased elektritarvitid, nagu näiteks IT-seadmed või valgustus, vaid tänapäevase taristu kõik komponendid (nt liftid, kliimaseadmed, ohutuvastussüsteemid, turvaväravad, uste automaatlukustussüsteemid, veepumbad, sprinkler- või telefonisüsteemid). Elektrikatkestuste tekkimist soodustavad kaabelduse projekteerimisel tehtud vead, mistõttu kaablid asetsevad lihtsalt ligipääsetavates kohtades.

3 Meetmed

Sisukord

3.1 Elutsükkel 3.2 Põhimeetmed INF.1.M1 Hoone turbe kavandamine [arhitekt, infoturbejuht] INF.1.M2 Elektrisüsteemi sobivus INF.1.M3 Tuleohutusnõuete järgimine [tuleohutusspetsialist] INF.1.M4 Hoone tulekahjusignalisatsioon [arhitekt, tuleohutusspetsialist] INF.1.M5 Käsikustutid [tuleohutusspetsialist] INF.1.M6 Akende ja uste sulgemine [töötaja] INF.1.M7 Sissepääsu reguleerimine ja -kontroll [haldusosakond, infoturbejuht] INF.1.M8 Suitsetamiskeeld [töötajad] INF.1.M10 Standardite ja eeskirjade järgimine [ehitusfirma, ehitusjuht] INF.1.M27 Sissemurdmiskaitse 3.3 Standardmeetmed INF.1.M9 Hoonete turbe programm [arhitekt] INF.1.M12 Pääsmike ja võtmete haldus INF.1.M13 Tehnosüsteemidele juurdepääsu reguleerimine INF.1.M14 Piksekaitsesüsteem INF.1.M15 Juhistike ja torustike paigutusskeemid INF.1.M16 Kaitset vajavate hooneosade otstarbe mittenäitamine INF.1.M17 Suitsutõkestus [arhitekt] INF.1.M18 Tuleohutuse läbivaatused [tuleohutusspetsialist] INF.1.M19 Tuleohutuse eest vastutava töötaja õigeaegne teavitamine [tuleohutusspetsialist] INF.1.M20 Tulekahju korral tegutsemise plaan ja tuleohutusõppused [tuleohutusspetsialist] INF.1.M36 Taristu dokumentatsiooni regulaarne uuendamine 3.4 Kõrgmeetmed INF.1.M22 Turvalised uksed ja aknad (C-I-A) INF.1.M23 Turvatsoonid [arhitekt] (C)

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:25 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf1-hoone-ueldiselt/ LK /4 12

INF.1.M24 Automaatne vee-eemaldus (A) INF.1.M25 Sobiva asukoha valimine [organisatsiooni juhtkond] (A) INF.1.M26 Valve- ja turvateenistus (C-I-A) INF.1.M30 Sobiva hoone valimine (C-I-A) INF.1.M31 Turvaline väljakolimine [haldusosakond] (C) INF.1.M34 Häire- ja hoiatussüsteem (A) INF.1.M35 Välisperimeetri kaitsmine [arhitekt] (C-A)

3.1 Elutsükkel

Kavandamine

INF.1.M1 Hoone turbe kavandamine

INF.1.M4 Hoone tulekahjusignalisatsioon

INF.1.M5 Käsikustutid

INF.1.M9 Hoonete turbe programm

INF.1.M14 Piksekaitsesüsteem

INF.1.M15 Juhtistike ja torustike asendiplaanid

INF.1.M16 Kaitset vajavate hooneosade otstarbe mittenäitamine

INF.1.M17 Suitsutõkestus

Evitus

INF.1.M3 Tuleohutusnõuete järgimine

INF.1.M7 Sissepääsu reguleerimine ja -kontroll

INF.1.M8 Suitsetamiskeeld

INF.1.M10 Standardite ja eeskirjade järgimine

INF.1.M13 Tehnosüsteemidele juurdepääsu reguleerimine

INF.1.M27 Sissemurdmiskaitse

Käitus

INF.1.M2 Elektrisüsteemi sobivus

INF.1.M6 Akende ja uste sulgemine

INF.1.M12 Võtmete ja pääsmike haldus

INF.1.M18 Tuleohutuse läbivaatused

INF.1.M19 Tuleohutuse eest vastutava töötaja õigeaegne teavitamine

INF.1.M36 Taristu dokumentatsiooni regulaarne uuendamine

Avariivalmendus

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:25 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf1-hoone-ueldiselt/ LK /5 12

INF.1.M20 Tulekahju korral tegutsemise plaan ja tuleohutusõppused

Lisanduvad kõrgmeetmed

INF.1.M22 Turvalised uksed ja aknad

INF.1.M23 Turvatsoonid

INF.1.M24 Automaatne vee-eemaldus

INF.1.M25 Sobiva asukoha valimine

INF.1.M26 Valve- ja turvateenistus

INF.1.M30 Sobiva hoone valimine

INF.1.M31 Turvaline väljakolimine

INF.1.M34 Häire- ja hoiatussüsteem

INF.1.M35 Välisperimeetri kaitsmine

3.2 Põhimeetmed

INF.1.M1 Hoone turbe kavandamine [arhitekt, infoturbejuht]

a. Hoone turvameetmed on kavandatud hoone kasutusotstarbest tulenevalt ning vastavuses äriprotsesside vajaduste ja kaitsetarbega.

b. Hoones asuvate inimeste, varade ja IT-süsteemide kaitseks on arvestatud turvaaspektidega alates tuleohutusest ja elektrisüsteemist kuni pääsukontrollini.

c. Turvameetmete valimise käigus on vastutajatega konsulteeritud ja valdkondade turvanõuded ühildatud.

INF.1.M2 Elektrisüsteemi sobivus

a. Elektrisüsteemi tehnilised parameetrid vastavad tegelikele vajadustele.

b. Elektrisüsteemis tarbitav võimsus jaotub ühtlaselt vooluvõrgu kolme faasi vahel.

c. Elektrijuhistik ja kaitsmed vastavad juhistiku projektile.

d. Ruumide kasutuse ja tehnilise varustuse (IT, kliimaseadmete, valgustuse jms) muutumisel kontrollitakse ja vajadusel kohandatakse elektrisüsteemi.

INF.1.M3 Tuleohutusnõuete järgimine [tuleohutusspetsialist]

a. Organisatsiooni töötajad järgivad tuleohutuseeskirju.

b. Hoone on projekteeritud ja ehitatud nii, et tulekahju puhkemisel:

säilib hoone kandevõime ettenähtud aja jooksul; on tule ja suitsu teke ning levik hoones piiratud; on tule levimine naaberehitistele piiratud; on tagatud ohutu evakuatsioon;

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:25 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf1-hoone-ueldiselt/ LK /6 12

on arvestatud päästemeeskonna ohutuse ja tegutsemisvõimalustega.

c. Tuleohutusnõuded on täidetud hoone kasutusea vältel.

d. Evakuatsiooniteed on selgelt ja nõuetekohaselt tähistatud ning takistusteta kasutatavad. Evakuatsiooniteede kasutatavust kontrollitakse regulaarselt.

e. Tuletõkkeuksed on püsivalt suletud asendis või sulguvad häire korral automaatselt.

f. Tuleohutuse tõstmiseks eemaldatakse ruumidest mittevajalikud paberdokumendid, pakkematerjal ja tuleohtlikud jäätmed.

g. On määratud tuleohutuse eest vastutaja. Vastutajal on vajalik väljaõpe.

INF.1.M4 Hoone tulekahjusignalisatsioon [arhitekt, tuleohutusspetsialist]

a. Hoonesse on paigaldatud suitsuandurid.

b. Suitsuandurite paigaldamiseks on valitud vähemalt järgmised asukohad:

koridorid; serveriruumid, tehnilised ruumid ja kilbiruumid; koosolekuruumid; õhukonditsioneerimissüsteemi olemasolul ka ventilatsioonikanalid.

c. Suitsuandurid on ühendatud kesksesse tulekahjusignalisatsiooni süsteemi.

d. Suitsu tuvastamise korral rakendub häire, mis on kuuldav kõigile hoones viibivatele isikutele.

e. Suitsuandurite ja tulekahjusignalisatsiooni korrasolekut kontrollitakse regulaarselt.

INF.1.M5 Käsikustutid [tuleohutusspetsialist]

a. Hoonesse on tuleohutusnõuete kohaselt paigaldatud piisaval hulgal, sobivat tüüpi ja piisavas suuruses käsikustuteid.

b. Käsikustutid on paigutatud kohtadesse, kust nad on tulekahju korral kergesti kättesaadavad.

c. Elektri- ja elektroonikaseadmeid ning andmekandjaid sisaldavates ruumides paiknevad üksnes gaaskustutid.

d. Käsikustuteid kontrollitakse ja hooldatakse regulaarselt, kontrollimisaeg ja hooldusvälp on dokumenteeritud.

e. Töötajad oskavad käsikustuteid kasutada, kustutite praktilist kasutamist harjutatakse regulaarselt.

INF.1.M6 Akende ja uste sulgemine [töötaja]

a. Kui hoones ei ole inimesi, hoitakse aknad suletud ja välisuksed (ka rõdu- või terrassiuksed) lukustatud.

b. Uste ja akende sulgemise kord on töötajaile teada ja selle täitmist kontrollitakse regulaarselt.

INF.1.M7 Sissepääsu reguleerimine ja -kontroll [haldusosakond, infoturbejuht]

a. Hoone, hooned või hooneosad on vajadusel jaotatud eri kaitsetarbega turvatsoonideks (vt INF.1.M23 ).Turvatsoonid

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:25 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf1-hoone-ueldiselt/ LK /7 12

b. Pääs ruumidesse on reguleeritud tehniliste meetmetega (nt turvaväravad, iselukustuvad uksed, pääsmikuga avatavad lukusüsteemid) ja korralduslike meetmetega (nt külastajate registreerimine) vastavalt ruumide kaitsetarbele.

c. Külastajate lubamine hoonetesse ja ruumidesse toimub kehtestatud korra alusel.

d. Suure kaitsetarbega hoonetesse ja ruumidesse on sissepääs piiratud. Sisenemise õigus on ainult volitatud isikutel, kehtestatud pääsuloendi alusel. Külastajad liiguvad suure kaitsetarbega ruumides ainult koos saatjaga.

e. Külastajatel on kohustus kanda kõigile nähtavalt töötajate kaardist eristatavat külalisekaarti.

f. Sissepääsu reguleerimise meetmete tõhusust kontrollitakse regulaarselt.

INF.1.M8 Suitsetamiskeeld [töötajad]

a. Suitsetamine on lubatud ainult hoonest eemal.

b. IT-seadmeid või andmekandjaid sisaldavates ruumides (nt serveriruumid, arhiivid), kus tulekahju ja saaste põhjustab suurt kahju, on suitsetamine rangelt keelatud.

c. Suitsetamisalale viivad välisuksed on kaitstud pääsukontrollisüsteemiga ja neid ei jäeta lahti.

INF.1.M10 Standardite ja eeskirjade järgimine [ehitusfirma, ehitusjuht]

a. Hoonete kavandamisel, rajamisel, sisustamisel, remontimisel ning tehnosüsteemide paigaldamisel järgitakse kohaldatavaid ehitusnorme.

INF.1.M27 Sissemurdmiskaitse

a. Sissemurdmise takistamiseks rakendatakse meetmeid, mis on piisavad ja ühtlasi vastavad kohalikele tingimustele:

uksed ja aknad on turvalised; vajadusel on aknad kaitstud turvakile või trellidega ning uksed ja aknad metallruloodega; vajadusel on ustele paigaldatud lisalukud ja -riivid; mittekasutatavad lisasissepääsud on suletud, avariiväljapääsud on sissemurdmiskindlad; ventilatsiooniavad ja muud tehnilised avad on kaetud võredega; väljaspool tööaega on liftid avatavad uksekaardiga.

b. Sissemurdmiskaitse meetmete tõhusust kontrollitakse regulaarselt.

c. Töötajad on teadlikud sissemurdmiskaitse meetmetest ja nendega seonduvatest kohustustest.

3.3 Standardmeetmed

INF.1.M9 Hoonete turbe programm [arhitekt]

a. Organisatsiooni üldise turbekontseptsiooni alusel on kehtestatud hoonete turbe programm, mis sätestab muuhulgas:

suure kaitsetarbega ruumide paigutuse põhimõtted; ruumidesse pääsu reguleerimise; valvesüsteemide kasutamise; vee- ja tuleõnnetuste mõju vähendamise meetmed; hoone asukohast tulenevad lisameetmed;

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:25 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf1-hoone-ueldiselt/ LK /8 12

tehnoteenuste turbe.

b. Pärast turvaintsidendi toimumist või muudatusi hoonete kasutusotstarbes turbe programm ajakohastatakse.

c. Kaitset vajavad ruumid ja hooneosad asuvad eemal suure ohuga aladest (nt esimene korrus, keldriruumid). Kaitset vajavad ruumid paiknevad soovitavalt hoone siseosas.

INF.1.M12 Pääsmike ja võtmete haldus

a. Pääsmike ja võtmete haldamist ja väljaandmist korraldatakse tsentraalselt.

b. Pääsmikke ja võtmeid väljastatakse ainult põhjendatud juhtudel ja volitatud isikutele, väljastused ja tagastused dokumenteeritakse.

c. Töötaja on kohustatud hoidma ja kasutama talle väljastatud pääsmikku ja võtmeid turvaliselt. Võtmete ja pääsmike lubamatu kopeerimine on keelatud.

d. Varuvõtmeid hoitakse turvalises kohas, avariiolukorras on varuvõtmed kättesaadavad.

e. On olemas protseduurid pääsmiku või võtme kaotamise korral tegutsemiseks (teatamiseks, asendamiseks, kulude katmiseks, lukkude vahetamiseks jms).

f. Töötaja töölt lahkumise korral tagastab töötaja talle väljastatud pääsmiku ja võtmed.

INF.1.M13 Tehnosüsteemidele juurdepääsu reguleerimine

a. Tehnosüsteemide jaotusseadmed on paigutatud viisil, mis välistab volitamata isikute juurdepääsu.

b. Kappide ja seadmete lukud on töökorras. Jaotuskappe tohivad avada ainult konkreetse tehnosüsteemi eest vastutavad isikud (vt INF.1.M12 ).Pääsmike ja võtmete haldus

c. Varuvõtmeid hoitakse turvaliselt ja need on vajadusel saadaval.

d. Jaotusseadme komponendid on selgelt ja püsivalt märgistatud.

e. Sulavkaitsmete kasutamisel puhul on seadmekapis vajalik arv varukaitsmeid.

INF.1.M14 Piksekaitsesüsteem

a. Hoone piksekaitsesüsteemi kaitseklassi valikul on lähtutud asjakohase standardi alusel koostatud riskianalüüsi tulemustest (standardid EN 62305, EVS-HD 60364 ja EVS-EN 60099).

b. Lisaks välisele piksekaitsesüsteemile on paigaldatud sisemised elektritarvitite liigpingepiirikud (vt INF. ).12 Kaabeldus

c. Piksekaitsesüsteemi kontrollitakse ja hooldatakse regulaarselt.

INF.1.M15 Juhistike ja torustike paigutusskeemid

a. On määratud isikud, kes juhistike ja torustike paigutusskeeme haldavad ja ajakohastavad.

b. Paigutusskeemid on ajakohased ja täpsed, vajadusel koos lisatud selgitava tekstiga.

c. Paigutusskeemidel on vähemalt järgmised andmed:

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:25 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf1-hoone-ueldiselt/ LK /9 12

Juhistike ja torustike täpsed kulgemisteed igal korrusel; täpsed tehnilised andmed (juhtme või toru tüüp, dimensioonid); otstarve ja tarbijad; märgistus.

d. Juhistike ja torustike hooldustööd on dokumenteeritud.

e. Paigutusskeemid on kaitstud lubamatu juurdepääsu eest. Vajaduse korral on paigutusskeemid kiiresti kättesaadavad.

INF.1.M16 Kaitset vajavate hooneosade otstarbe mittenäitamine

a. Avalikel majajuhtidel ei ole viidatud kaitset vajavate hooneosade (serveriruumide, andmekeskuste, arhiivide jms) asukohale.

b. Kaitset vajavate hooneosade asukoht ei ole väljastpoolt maja tuvastatav.

c. Kaitset vajavate ruumide uksesildid ei näita ruumide tegelikku otstarvet.

INF.1.M17 Suitsutõkestus [arhitekt]

a. Konstruktsiooni suitsutõkestuse toimimist testitakse koheselt pärast paigaldus- või remonditööde lõppemist.

b. IT-seadmeid sisaldavatest ruumidest saab suitsu kiiresti eemaldada.

c. Tuletõkkeuksed on ühtlasi ka suitsukindlad (tüübitähisega RS).

INF.1.M18 Tuleohutuse läbivaatused [tuleohutusspetsialist]

a. Tuleohutuse läbivaatuseid tehakse regulaarselt, vähemalt ühel korral aastas.

b. Läbivaatuse käigus hinnatakse vähemalt järgmist:

tule- ja plahvatusohtlike materjalide hoidmist; põlevate materjalide olemasolu tehno- ja serveriruumides; suitsuandurite ja tulekustutite olemasolu ja hooldust; tuletõkkeuste kasutamist; evakuatsiooniteede läbipääsetavust.

c. Tuleohutuse läbivaatuse käigus tuvastatud puudused kõrvaldatakse esimesel võimalusel.

INF.1.M19 Tuleohutuse eest vastutava töötaja õigeaegne teavitamine [tuleohutusspetsialist]

a. Tuleohutuse eest vastutavat töötajat teavitatakse aegsasti kõigist eelseisvatest töödest, mis mõjutavad tuleohutust.

b. Tuleohutuse eest vastutav töötaja kontrollib nii hoone ehitustööde käigus kui pärast ehitustööde lõppemist tuleohutusmeetmete nõuetekohast rakendamist (vt INF.1.M3 ).Tuleohutusnõuete järgimine

INF.1.M20 Tulekahju korral tegutsemise plaan ja tuleohutusõppused [tuleohutusspetsialist]

a. Tuleohu korral tegutsemiseks on koostatud tulekahju korral tegutsemise plaan.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:25 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf1-hoone-ueldiselt/ LK /10 12

b. Töötajatele korraldatakse tulekahju korral tegutsemise plaanil põhinevaid ja regulaarseid häire- ja tuleohutusõppuseid.

INF.1.M36 Taristu dokumentatsiooni regulaarne uuendamine

a. Taristu dokumentatsioon (rajatise-, trassi- ja kaabliskeemid, torustike paigutusskeemid, evakuatsiooniteede kirjeldused ja tuletõrjeplaanid) on ajakohane.

b. Töötajatel on dokumentatsioonile vajaduspõhine juurdepääs.

c. Tulekahju korral tegutsemise plaani ja evakuatsiooniteede skeemi vaadatakse üle regulaarselt. Vajadusel korrigeeritakse plaani.

d. Kõik töötajad on teadlikud tuleohutus- ja hoonete kasutamise juhendites tehtud muudatustest.

e. Taristu dokumentatsiooni ajakohasust kontrollitakse vähemalt kord kolme aasta jooksul.

3.4 Kõrgmeetmed

INF.1.M22 Turvalised uksed ja aknad (C-I-A)

a. Hoonete uksed ja aknad vastavad vähemalt kaitseklassile RC2 standardi EVS-EN 1627 järgi.

b. Andmekeskuse olemasolul vastavad selle uksed ja nende paigaldus vähemalt kaitseklassile RC3.

c. Ruumi akende, uste ja seinte sissetungi-, tule- ja suitsukindlus on vähemalt teiste osistega samaväärne.

d. Turvauste ja -akende seisundit kontrollitakse regulaarselt.

INF.1.M23 Turvatsoonid [arhitekt] (C)

a. Ruumid ja piirkonnad on sarnase kaitsetarbe järgi rühmitatud kaheks, kolmeks või neljaks turvatsooniks (nt. välispiirkond, kontrollitav sisepiirkond, sisepiirkond, suure kaitsetarbega piirkond).

b. Posti-, tarne- ja laadimistsoonid peavad paiknema nii, et kaubasaadetisi saaks vastu võtta ilma et tarnija peaks sisenema hoone muudesse piirkondadesse.

c. Suure kaitsetarbega turvatsooni sisenemisel rakendatakse täiendavaid pääsukontrolle (nt turvavärav). Suure kaitsetarbega tsooni sissepääsu õigust omavate isikute ring on väga väike.

d. Hoonete ja territooriumi turvatsoonid ja nende kaitsetarve on dokumenteeritud.

INF.1.M24 Automaatne vee-eemaldus (A)

a. Veeohuga piirkonnad on varustatud lekkeandurite ja vee-eemaldussüsteemidega.

b. Passiivsed vee-eemaldussüsteemid (põrandatrappide kaudu otse kanalisatsioonisüsteemi) on varustatud tagasivooluklappidega.

c. Passiivse vee-eemaldussüsteemi puudumisel kasutatakse vee juhtimiseks piisava jõudluse ja töökindlusega veepumpasid (aktiivne vee-eemaldus).

d. Vee-eemaldussüsteemide töökorras olekut kontrollitakse regulaarselt.

INF.1.M25 Sobiva asukoha valimine [organisatsiooni juhtkond] (A)

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:25 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf1-hoone-ueldiselt/ LK /11 12

a. Hoone asukoha valimisel on arvestatud järgmiste keskkonnaohtudega:

liiklusest (maantee, raudtee) tekkiv vibratsioon; liiklustrasside lähedusest tulenev õnnetusrisk; kõrgepingeliinide või raadiosidemastide tekitatavad häiringud; üleujutuse võimalikkus; tehnilised õnnetused naaberrajatistes; ümbruskonna kriminogeensus.

INF.1.M26 Valve- ja turvateenistus (C-I-A)

a. Valve- ja turvateenistuse ülesanded on selgelt dokumenteeritud.

b. Valve- ja turvateenistuse töötajad registreerivad isikute liikumise läbi peasissepääsu (-värava) ja jälgivad videovalve abil ka teisi sissepääse. Valve- ja turvateenistuse ülesannete hulka kuuluvad ka pärast tööpäeva lõppu tehtavad turvakontrollid (hoonete välisuste lukustamise ja akende sulgemise kontroll, signalisatsiooni sisselülitamine jms).

c. Töötajad ja külastajad esitavad valveteenistuse töötaja nõudmisel pildiga pääsukaardi (kui selline on rakendatud) või isikut tõendava dokumendi.

d. Külastajale väljastatakse pärast tema isiku kontrollimist külastajakaart ja juhendatakse, kuidas seda kasutada. Külastaja lahkumisel külastajakaart tagastatakse.

e. Valve- ja turvateenistusega teabevahetuseks on määratud kontaktisik. Valve- ja turvateenistuste töötajaid teavitatakse pääsuõiguste muudatustest õigeaegselt.

INF.1.M30 Sobiva hoone valimine (C-I-A)

a. Hoonete sobivuse hindamiseks on koostatud funktsionaalsete ja turvanõuete spetsifikatsioon.

b. Infoturbe seisukohast arvestatakse hoone sobivuse hindamisel järgmisi aspekte:

milline on hoone perimeetri ulatus; kas hoone tarindid on piisavalt tugevad serveriruumide, puhvertoiteallikate ja IT-seadmete paigutamiseks selleks kõige paremini sobivatesse asukohtadesse hoones. kas saab turvatsoone üksteisest eraldada, luua turvaväravad ning juurdepääsuteed. kas juurdepääsuteed sobivad suuremõõduliste IT-komponentide transpordiks. kas rendihoonet kasutavad samal ajal ka teised.

c. Hoone väljavalimise käigus on veendutud, et hoones saab vajalikke turvameetmeid rakendada, seda eriti rendiobjektide korral.

INF.1.M31 Turvaline väljakolimine [haldusosakond] (C)

a. Enne väljakolimist on koostatud infoturbe vaatest oluliste varade loend (nt riistvara, tarkvara, andmekandjad, kaustad ja dokumendid).

b. Igale töötajale on teatatud, milliste asjade kolimise eest tema vastutab.

c. Tarbetud seadmed, andmekandjad jms on enne kolimist kasutusest kõrvaldatud.

d. Pärast väljakolimist kontrollitakse kõiki ruume mahajäänud varade leidmiseks.

INF.1.M34 Häire- ja hoiatussüsteem (A)

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:25 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf1-hoone-ueldiselt/ LK /12 12

a. Kasutatakse ruumidele ja riskidele vastavat häire- ja hoiatussüsteemi.

b. Häire- ja hoiatussüsteem vastab standardile EVS-EN 50518.

c. Keskse häire- ja hoiatussüsteemi puudumisel kasutatakse kõrge kaitsetarbega ruumides autonoomseid valvesüsteeme.

d. Häire- ja hoiatussüsteemi kontrollitakse ja hooldatakse regulaarselt.

e. Häirele reageerimiseks on kehtestatud protseduur.

f. Häirele reageerimist analüüsitakse, vajadusel korrigeeritakse protseduuri.

INF.1.M35 Välisperimeetri kaitsmine [arhitekt] (C-A)

a. On kasutusele võetud meetmed hoone välisperimeetri kaitsmiseks.

b. Perimeetri käitamiseks on kaalutud järgmiste kaitsemeetmete rakendamist:

hoonete ümbritsemine aiaga; meetmed territooriumile kogemata sattumise ärahoidmiseks; meetmed territooriumile tahtliku sissetungi raskendamiseks: välikaamerad ja videosalvestusseadmed; inimeste ja sõidukite liikumise automaatne tuvastamine; automaatne häire- ja hoiatussüsteem.

4 Lisateave

Lühend Publikatsioon

[RT] Määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, vastu võetud 30.03.2017

[ISO1627] EVS-EN 1627:2021 „Uksed, aknad, rippfassaadid, võred ja luugid. Sissemurdmiskindlus. Nõuded ja klassifikatsioon“

[ISO62305] EVS-EN 62305-1:2011 „Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted“

[ISO50518] EVS-EN 50518:2019 „Monitoring and alarm receiving centre“

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:26 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf2-serveriruum-ja- andmekeskus/

LK /1 10

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

INF. Taristu

INF.2: Serveriruum ja andmekeskus

1 Kirjeldus

Sisukord

1.1 Eesmärk 1.2 Vastutus 1.3 Piirangud

1.1 Eesmärk

Esitada meetmed serveriruumis ja andmekeskuses turvaliste ning jätkusuutlike käidutingimuste loomiseks ja säilitamiseks. Mooduli meetmeid rakendatakse iga andmekeskuse ja serveriruumi korral.

1.2 Vastutus

Serveriruumi ja andmekeskusega seonduvate meetmete täitmise eest vastutab IT-talitus.

Lisavastutajad

Andmekaitsespetsialist, tehnikatalitus, töötaja, arhitekt, hooldepersonal, tuleohutusspetsialist.

1.3 Piirangud

Kõikidel organisatsioonidel ei pruugi andmekeskust olla, selle asemel on üks või mitu serveriruumi. Serveriruumi turvalisuse tagamiseks rakendatakse põhimeetmed ja ülejäänud meetmed vastavuses kaitsetarbega (C-I-A hinnangu alusel).

Mooduli meetmeid ei kohandata väikesele organisatsioonile, millel on mõned IT-töökohad ja eraldi ruumis paiknev server. Siis piisab ka mooduli INF.5 Tehnilise taristu ruum või kapp rakendamisest seadmeruumile ja tehnilise taristu seadmekapile. Täiendavalt rakendatakse meetmeid hoone ( ) ja INF.1 Hoone üldiselt kaabelduse ( ) kaitseks.INF.12 Kaabeldus

2 Ohud

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:26 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf2-serveriruum-ja- andmekeskus/

LK /2 10

Sisukord

2.1 Andmekeskuse kavandamisvead 2.2 Lubamatu sissepääs 2.3 Puudulik seire 2.4 Andmekeskuse ebasobiv mikrokliima 2.5 Tuli 2.6 Vesi 2.7 Puuduv või puudulik sissemurdmistõrje 2.8 Elektrikatkestus 2.9 Ebapuhas keskkond

2.1 Andmekeskuse kavandamisvead

Andmekeskuse asukohast tulenevad ohud (nt tööstusõnnetused, maavärinad või üleujutused) võivad mõjutada IT-süsteemide töökindlust ja käideldavust. Andmekeskuse tööd mõjutab piisava energiavarustuse või andmesideühenduse puudumine märkimisväärselt.

2.2 Lubamatu sissepääs

Puuduliku pääsukontrolli korral saavad volitamata isikud andmekeskusesse siseneda ning hooletusest (nt puudulike valdkonnateadmiste tõttu) või tahtlikult kahju tekitada. Tahtlik kahju seisneb eelkõige seadmete varguses või nende rikkumises.

2.3 Puudulik seire

Kui andmekeskuse taristu seire ja haldus on puudulik, märgatakse tehniliste komponentide rivist välja langemist liiga hilja ja tõrkele ei reageerita õigeaegselt. Tehnilised tõrked mõjutavad otseselt serverite käideldavust.

2.4 Andmekeskuse ebasobiv mikrokliima

Kui andmekeskuse temperatuuri, õhuniiskust või peenosakeste sisaldust õhus ei hoita seadmetootjate poolt ettenähtud tasemel, põhjustab see tehniliste komponentide väärtalitust või tõrkeid. Õhukonditsioneeri tõrge põhjustab serveriruumi temperatuuri kiiret tõusu, mis võib tekitada tehniliste komponentide ülekuumenemist ja tõrkeid. Samuti võivad kõrge temperatuuri või niiskuse tõttu kahjustuda andmekandjad.

2.5 Tuli

Tuli ja suits võivad põhjustada suurt kahju. Serveriruumis on tulekahju pigem harvaesinev, kuid väga raskete tagajärgedega sündmus. Kõige tavalisem tulekahju põhjus on rikkis elektriseadmetes (nt häired andmekeskuse tugifunktsioonidega seotud seadmetes nagu avariitoitegeneraator, puhvertoiteallikas, kliimaseade). Kui andmekeskusel puudub sisemine tuletõkkesüsteem, saab tulekahju kiiresti levida. Samuti võib väljaspool hoonet tekkinud tulekahju levida andmekeskusesse. Tuli ja suits kujutavad ohtu inimest elule ja tervisele.

2.6 Vesi

Vesi satub andmekeskusesse nt lekkiva veetorustiku, üleujutuse, katkiste torude, defektsete sprinkler- või kliimaseadmete tõttu. Veeõnnetus põhjustab seadmete seiskumist ja kahjustumist. Seadmekahjustus võib ilmneda ka alles teatud aja möödudes. Veeõnnetus võib tekitada lühise, mis võib põhjustada tulekahju või kaasa tuua laiaulatuslikke tõrkeid.

2.7 Puuduv või puudulik sissemurdmistõrje

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:26 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf2-serveriruum-ja- andmekeskus/

LK /3 10

Ka hästi toimiva pääsukontrolli puhul võib eesmärgipäraselt tegutsev ründaja andmekeskusesse sisse pääseda kui pole rakendatud sissemurdmistõrje meetmeid. Ründaja saab lekitada tundlikke andmeid, varastada või manipuleerida IT-komponente. Samuti võib ta seadmeid hävitada või andmekeskust kahjustada.

2.8 Elektrikatkestus

Elektrikatkestus häirib märkimisväärselt andmekeskuse tööd ja seeläbi terve organisatsiooni äriprotsesside toimimist. Andmekeskuse võimaldatavad IT-teenused ei ole ootamatult enam kasutatavad. Elektrikatkestus võib põhjustada andmekadu, kahjustada IT-süsteeme, teha kahju sidesüsteemidele või valveseadmetele.

2.9 Ebapuhas keskkond

Tolm andmekeskuses põhjustab aja jooksul tehniliste komponentide seiskumise. Seadmed, milles on kiiresti liikuvaid osi (nt ventilaatorid), kuluvad tolmuses keskkonnas kiiremini ja neil on rohkem tõrkeid.

3 Meetmed

Sisukord

3.1 Elutsükkel 3.2 Põhimeetmed INF.2.M1 Nõuete kehtestamine [tehnikatalitus, arhitekt] INF.2.M2 Tuletõkkesektsioonid [arhitekt] INF.2.M3 Puhvertoiteallikas (UPS) [tehnikatalitus] INF.2.M4 Toite avariilüliti [tehnikatalitus] INF.2.M5 Õhutemperatuuri ja -niiskuse reguleerimine [tehnikatalitus] INF.2.M6 Pääsu reguleerimine [tehnikatalitus] INF.2.M7 Uste ja akende lukustus ja turve [töötaja, tehnikatalitus] INF.2.M8 Tulekahjusignalisatsioon [arhitekt, tuleohutusspetsialist] INF.2.M9 Tulekustutussüsteem ja kustutusvahendid [tehnikatalitus, tuleohutusspetsialist] INF.2.M10 Taristu ülevaatus ja hooldus [tehnikatalitus, hooldepersonal] INF.2.M11 Taristu seire [tehnikatalitus] INF.2.M17 Tulekahju varajane tuvastamine [arhitekt, tehnikatalitus] INF.2.M29 Juhistiku kontroll [arhitekt, tehnikatalitus] 3.3 Standardmeetmed INF.2.M12 Andmekeskuse perimeetri turve [arhitekt, tehnikatalitus] INF.2.M13 Valvesüsteem [tehnikatalitus] INF.2.M14 Avariitoitegeneraator [arhitekt, tehnikatalitus] INF.2.M15 Liigvoolukaitse [arhitekt, tehnikatalitus] INF.2.M16 Andmekeskuse keskkonnatingimused [arhitekt, tehnikatalitus] INF.2.M19 Tehnilise taristu testimine [tehnikatalitus] 3.4 Kõrgmeetmed INF.2.M21 Varuandmekeskus (A) INF.2.M22 Tolmutõrje [tehnikatalitus] (I-A) INF.2.M23 Andmekeskuse turvaline kaabeldus [tehnikatalitus] (A) INF.2.M24 Videovalvesüsteem [arhitekt, tehnikatalitus, andmekaitsespetsialist] (I-A) INF.2.M25 Puhvertoiteallikate dubleerimine [arhitekt] (A) INF.2.M26 Avariitoitegeneraatori dubleerimine [arhitekt] (A) INF.2.M28 Kõrgendatud nõuetele vastav valvesüsteem [arhitekt] (I-A)

3.1 Elutsükkel

Kavandamine

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:26 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf2-serveriruum-ja- andmekeskus/

LK /4 10

INF.2.M1 Nõuete kehtestamine

INF.2.M12 Andmekeskuse perimeetri turve

INF.2.M13 Valvesüsteem

Evitus

INF.2.M2 Tuletõkkesektsioonid

INF.2.M3 Puhvertoiteallikas (UPS)

INF.2.M4 Toite avariilüliti

NF.2.M9 Tulekustutussüsteem ja kustutusvahendid

INF.2.M15 Liigvoolukaitse

INF.2.M17 Tulekahju varajane tuvastamine

INF.2.M29 Juhtistiku kontroll

Käitus

INF.2.M5 Õhutemperatuuri ja -niiskuse reguleerimine

INF.2.M6 Pääsu reguleerimine

INF.2.M7 Uste ja akende lukustus ja turve

INF.2.M8 Tulekahjusignalisatsioon

INF.2.M10 Taristu ülevaatus ja hooldus

INF.2.M11 Taristu seire

INF.2.M14 Avariitoitegeneraator

INF.2.M16 Andmekeskuse keskkonnatingimused

INF.2.M19 Tehnilise taristu testimine

Lisanduvad kõrgmeetmed

INF.2.M21 Varuandmekeskus

INF.2.M22 Tolmutõrje

INF.2.M23 Andmekeskuse turvaline kaabeldus

INF.2.M24 Videovalvesüsteem

INF.2.M25 Puhvertoiteallikate dubleerimine

INF.2.M26 Avariitoitegeneraatori dubleerimine

INF.2.M28 Kõrgendatud nõuetele vastav valvesüsteem

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:26 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf2-serveriruum-ja- andmekeskus/

LK /5 10

3.2 Põhimeetmed

INF.2.M1 Nõuete kehtestamine [tehnikatalitus, arhitekt]

a. Andmekeskuse või serveriruumi tarbeks on kehtestatud tehnilised ja korralduslikud nõuded.

b. Andmekeskuse kavandamisel või sobivate ruumide valimisel on arvestatud seal asuvate IT- komponentide kaitsetarvet (eelkõige käideldavuse osas) ja vajalike turvameetmete rakendamise võimalikkust.

c. Andmekeskus on kavandatud suletud turvaalana, mis on jaotatud kaitsetarbe kohaselt turvatsoonideks. Ka serveriruumi korral otsustatakse, kas eri turvatsoonide rajamine serveriruumis on otstarbekas.

d. Andmekeskuse halduse, logistika, tugitehnika ja IT-seadmete tsoonid on üksteisest selgesti eraldatud.

INF.2.M2 Tuletõkkesektsioonid [arhitekt]

a. Tule ja suitsu leviku piiramiseks on andmekeskus ja võimalusel ka serveriruum jaotatud tule- ja suitsutõkkesektsioonideks.

b. Tsoonide eraldamine vastab kehtivatele ehitus- ja tuleohutuseeskirjadele.

INF.2.M3 Puhvertoiteallikas (UPS) [tehnikatalitus]

a. Andmekeskuse tööks olulised elektri- ja IT-seadmed, välja arvatud suure energiatarbega seadmed (nt kliimaseadmed), on katkematu toite tagamiseks ühendatud puhvertoiteallikaga (ingl uninterruptable power supply, UPS).

b. Puhvertoiteallika võimsus on piisav ja selle piisavust kontrollitakse pärast igat elektritarvititega seotud olulist muudatust.

c. Andmekeskuse UPS-süsteemis hoitakse energiat salvestavaid akusid tootja ettenähtud temperatuuri- ja niiskusvahemikus, selleks on soovitav akud paigutada elektritarvititest eraldi asukohta.

d. Puhvertoiteallikaid hooldatakse ja nende töövõimelisust kontrollitakse perioodiliselt, tootja ettenähtud sagedusega (vt INF.2.M10 ).Taristu ülevaatus ja hooldus

INF.2.M4 Toite avariilüliti [tehnikatalitus]

a. Avarii korral saab andmekeskuse elektriga varustamist välja lülitada üksikute elektritarvitite rühmade haaval.

b. Avarii korral lülitatakse toide välja läbimõeldud kava alusel, kogu andmekeskuse toidet võimalusel välja ei lülitata. Sealhulgas arvestatakse, kuidas on elektrivõrguga ühendatud puhvertoiteallikad ja millised elektritarvitid nendega on seotud.

c. Avariilülitid on kaitstud tahtmatu või lubamatu väljalülitamise eest.

INF.2.M5 Õhutemperatuuri ja -niiskuse reguleerimine [tehnikatalitus]

a. IT-seadmete asukohtade õhutemperatuur ja -niiskus on lubatavates piirides.

b. Pärast igat muudatust elektriseadmete koosseisus ja paigutuses kontrollitakse jahutatavate alade soojuskoormuse muutumist.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:26 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf2-serveriruum-ja- andmekeskus/

LK /6 10

c. Õhukonditsioneerid on võimalusel paigutatud eraldi, vee äravoolu võimalusega ruumi.

d. Õhukonditsioneere hooldatakse regulaarselt.

e. Temperatuurile ja niiskusele seatud piiväärtuste ületamist saab tagantjärele tuvastada.

INF.2.M6 Pääsu reguleerimine [tehnikatalitus]

a. Andmekeskuse ja serveriruumi pääsuõiguste haldus on kooskõlas mooduliga ORP.4 Identiteedi ja õiguste .haldus

b. On määratud, millistel organisatsioonisisestel ja -välistel isikutel, millises ajavahemikus, millistesse ruumidesse ja missugusel eesmärgil on andmekeskusse sissepääsu õigus.

c. Kõik sisenemised andmekeskusesse registreeritakse.

d. Andmekeskusesse ei ole muid sissepääse peale nende, mille läbimine registreeritakse.

e. Serveriruumi puhul on hinnatud, kas eraldi pääsukontrollisüsteemi kasutuselevõtt on vajalik.

f. Pääsusüsteemide toimimist ja sisenejate registreerimist kontrollitakse regulaarselt.

INF.2.M7 Uste ja akende lukustus ja turve [töötaja, tehnikatalitus]

a. Andmekeskuse kõik uksed on alati lukustatud.

b. Andmekeskus on projekteeritud ilma akendeta. Akende olemasolul on need sarnaselt ustega alati lukustatud.

c. Uksed ja aknad tagavad kaitse rünnete ja keskkonnamõjude eest.

d. Andmekeskuse või serveriruumi kõik piirdekonstruktsioonid on samaväärse kaitsetoimega.

INF.2.M8 Tulekahjusignalisatsioon [arhitekt, tuleohutusspetsialist]

a. Andmekeskuses on paigaldatud kõiki ruume kattev tulekahjusignalisatsioon.

b. Tulekahjusignalisatsiooni häiresõnumid edastatakse ettenähtud korras (vt INF.2.M13 ).Valvesüsteem

c. Tulekahjusignalisatsiooni hooldatakse regulaarselt.

d. Andmekeskuses ei ole liigseid tuletundlikke materjale.

INF.2.M9 Tulekustutussüsteem ja kustutusvahendid [tehnikatalitus, tuleohutusspetsialist]

a. Andmekeskusesse on paigaldatud ajakohane tulekustutussüsteem. Ilma automaatse tulekustutussüsteemita serveriruumidesse on paigaldatud tulekahju varaseks tuvastamiseks tule- ja suitsuandurid.

b. Serveriruumi on paigaldatud vajaliku suurusega ning ettenähtud kustutusainega käsikustutid.

c. Tulekustuteid on piisav arv ning need on paigutatud kergesti juurdepääsetavatesse kohtadesse Tulekustutini on võimalik jõuda vähem kui kolme minutiga.

d. Andmekeskusesse või serveriruumi pääsuõigust omavad töötajad oskavad käsikustuteid ja tulekustutussüsteemi ohutult kasutada.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:26 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf2-serveriruum-ja- andmekeskus/

LK /7 10

e. Tulekustuteid kontrollitakse ja hooldatakse regulaarselt.

INF.2.M10 Taristu ülevaatus ja hooldus [tehnikatalitus, hooldepersonal]

a. Ehitusliku ja tehnilise taristu komponentide hooldusel järgitakse tootja soovitatud või nõuetes määratud hooldusintervalle.

b. Taristu ülevaatused ja hooldetööd dokumenteeritakse.

c. Tule- ja suitsutõkkesektsioonide vaheliste kaabli- ja toruläbiviikude tuletõkestust kontrollitakse regulaarselt.

INF.2.M11 Taristu seire [tehnikatalitus]

a. Taristuautomaatika (nt lekketuvastus-, kliima-, elektrivarustus- ja UPS-süsteemide) tõrke- ja muid teateid seiratakse, võimalusel toimub seire automaatselt.

b. Teateid edastatakse ettenähtud viisil ja neile reageeritakse nii kiiresti kui võimalik.

c. Harva kasutatavatel serveriruumi IT- ja tugiseadmetel on olemas kaugseire võimalus.

INF.2.M17 Tulekahju varajane tuvastamine [arhitekt, tehnikatalitus]

a. Suitsu või vingugaasi varajaseks tuvastamiseks on andmekeskusesse ja serveriruumi paigaldatud tule -ja suitsuandurid.

b. Andurisignaalid edastatakse automaatselt häirekeskusesse, kus häirele reageeritakse maksimaalselt viie minuti jooksul.

c. IT-seadmete dubleerimisel on vastavad seadmed paigutatud erinevatesse elektritoite väljalülitustsoonidesse.

INF.2.M29 Juhistiku kontroll [arhitekt, tehnikatalitus]

a. Andmekeskusesse on paigaldatud üksnes andmekeskuse seadmete toiteks vajalikud elektrikaablid.

b. Juhistik on andmekeskuses või serveriruumis paigaldatud nõuetekohaselt, juhtmete kulgemistee on jälgitav.

c. Kui andmekeskust või serveriruumi läbib muid juhtmeid, on nende kasutamise põhjus dokumenteeritud. Ka neid juhtmeid käsitletakse ja kaitstakse andmekeskuses kehtivate nõuete kohaselt.

d. Juhtmete seisundit kontrollitakse regulaarselt.

3.3 Standardmeetmed

INF.2.M12 Andmekeskuse perimeetri turve [arhitekt, tehnikatalitus]

a. Andmekeskuse perimeetri turvameetmed vastavad turbe programmile ja hoone kaitsetarbele.

b. Andmekeskuse perimeetri turve hõlmab järgmisi meetmeid:

turvalised välispiirded; andmekeskuse ümbritsemine aiaga; meetmed piiratud territooriumile kogemata sattumise ärahoidmiseks; meetmed andmekeskusesse sissetungi raskendamiseks:

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:26 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf2-serveriruum-ja- andmekeskus/

LK /8 10

välikaamerad ja videosalvestusseadmed; inimeste ja sõidukite liikumise automaatne tuvastamine; automaatne häire- ja hoiatussüsteem.

INF.2.M13 Valvesüsteem [tehnikatalitus]

a. Valvesüsteemi kavandamisel on lähtutud andmekeskuse turvanõuetest ning arvestatud andmekeskuse hooneosade erineva kaitsetarbe ja võimaliku kasutusotstarbe muutusega.

b. Valvesüsteemi seadmed sobivad paigalduskoha keskkonnatingimustega.

c. Hooneosade kasutuse muudatuste korral kohandatakse valvesüsteemi konfiguratsiooni.

d. Valvesüsteemi teated ja alarmid on suunatud reageerimise eest vastutajatele, kellel on 24/7 võimekus häirele reageerimiseks.

e. Alarmiedastusteid testitakse regulaarselt.

INF.2.M14 Avariitoitegeneraator [arhitekt, tehnikatalitus]

a. Voolukatkestuse korral kasutatakse andmekeskuse toite tagamiseks lisaks UPS-idele avariitoitegeneraatorit.

b. Generaatorit hooldatakse regulaarselt, hoolduse kuupäev ja tehtud tööd dokumenteeritakse. Hoolduse käigus tehakse generaatori kontrollkäivitus.

c. Avariitoitegeneraatori kütus peab olema hoitud turvaliselt, vastavalt kütuse hoidmise nõuetele.

d. Avariitoitegeneraatori kütusevaru kontrollitakse regulaarselt. Kütuse kogus peab püsima lubatud piirides, kuid võimaldama toimepidevuse tagamist.

e. Generaatori kütusemahuti tankimised dokumenteeritakse.

INF.2.M15 Liigvoolukaitse [arhitekt, tehnikatalitus]

a. Liigvoolukaitsed ja nende paigaldus vastab standardile EVS-EN 62305-4 ja seadmete spetsifikatsioonidele.

b. Liigvoolukaitseid testitakse vähemalt üks kord aastas.

INF.2.M16 Andmekeskuse keskkonnatingimused [arhitekt, tehnikatalitus]

a. Andmekeskuses on loodud sobivad keskkonnatingimused.

b. Andmekeskuse õhutemperatuur ja -niiskus vastavad normtingimustele ja seadmete spetsifikatsioonidele.

c. Õhukonditsioneerid on valitud andmekeskuse tarbeks piisava võimsuse ja tõrkekindlusega.

d. Õhu parameetreid seiratakse regulaarselt, kõrvalekalletest teavitatakse vastutajat automaatselt.

INF.2.M19 Tehnilise taristu testimine [tehnikatalitus]

a. Andmekeskuse tehnilise taristu toimimist testitakse vähemalt üks kord aastas. Lisaks testitakse taristut pärast intsidente, olulisi süsteemimuudatusi või ulatuslikku remonti.

b. Taristu testimise tulemused dokumenteeritakse.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:26 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf2-serveriruum-ja- andmekeskus/

LK /9 10

3.4 Kõrgmeetmed

INF.2.M21 Varuandmekeskus (A)

a. Avariiolukordade tarbeks on kasutusvalmis teises geograafilises asukohas paiknev varuandmekeskus.

b. Varuandmekeskus on suuteline jätkama kõiki andmekeskuses tehtavaid protsesse.

c. Operatiivandmed kas peegeldatakse või regulaarselt kopeeritakse põhiandmekeskusest.

d. Üleminekut varuandmekeskusele testitakse ja harjutatakse regulaarselt.

e. Varuandmekeskuse andmekanalid on turvalised ja dubleeritud.

INF.2.M22 Tolmutõrje [tehnikatalitus] (I-A)

a. Andmekeskuse ehitustöödel ja laiendamisel kavandatakse ja rakendatakse kaitset tolmu ja õhureostuse eest.

b. Tolmutõrje meetmete tõhusust kontrollitakse ehitustööde käigus regulaarselt. Kontrolle viivad läbi ehitustööde läbiviimisega otseselt mitteseotud isikud.

INF.2.M23 Andmekeskuse turvaline kaabeldus [tehnikatalitus] (A)

a. Andmekeskuse kaablid on kaitstud soovimatu mehaanilise koormuse, manipuleerimise, pealtkuulamise ja tulekahjustuse eest.

b. Kaablid ja kandesüsteemid vastavad andmekeskuse kaitsetarbest tulenevatele nõuetele.

c. Mitme toiteallikaga IT-seadmete kaablid ja muud üksteist dubleerivad kaablid on paigutatud eraldi kaablirennidesse ja lähevad ruumist välja erinevate läbiviikude kaudu.

INF.2.M24 Videovalvesüsteem [arhitekt, tehnikatalitus, andmekaitsespetsialist] (I-A)

a. Pääsu reguleerimise süsteeme ja sissemurdmise vastast valvesüsteemi on tundlikes asukohtades täiendatud videovalvesüsteemiga.

b. Videovalvesüsteemi kasutamine on vastavuses üldise turbekontseptsiooniga.

c. Videovalvesüsteemi kavandamisse on kaasatud ja videovalvesüsteemi kasutuselevõtu on kooskõlastanud andmekaitsespetsialist.

d. Videovalvesüsteemi keskseadmed asuvad turvalises keskkonnas ja on kaitstud volitamata juurdepääsu eest.

e. Videovalvesüsteemi toimimist kontrollitakse regulaarselt.

INF.2.M25 Puhvertoiteallikate dubleerimine [arhitekt] (A)

a. Andmekeskuse UPS-süsteemid on piisava liiasusega.

b. Kui andmekeskus on ühendatud mitme toiteliiniga, on iga toiteliin varustatud sõltumatu UPS-süsteemiga.

c. UPS-süsteemid tagavad andmekeskuse oluliste komponentide toite kuni alternatiivsele toiteallikale siirdumiseni.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:26 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf2-serveriruum-ja- andmekeskus/

LK /10 10

INF.2.M26 Avariitoitegeneraatori dubleerimine [arhitekt] (A)

a. Suure käideldavustarbe korral on avariitoitegeneraator dubleeritud.

b. Avariitoitegeneraatorite süsteemi hooldatakse regulaarselt.

INF.2.M28 Kõrgendatud nõuetele vastav valvesüsteem [arhitekt] (I-A)

a. Andmekeskuse suure kaitsetarbega asukohtade valvesüsteem vastab standardi EVS-EN 50131-1 kategooriale (Grade) 3 või 4.

4 Lisateave

Lühend Publikatsioon

[ISO62305] EVS-EN 62305-4:2011 “Piksekaitse. Osa 4: Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid”

[ISO50131] EVS-EN 50131-1:2006/A3:2020 “Häiresüsteemid. Sissetungi- ja paanikahäire süsteemid. Osa 1: Üldnõuded”

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:27 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf5-tehnilise-taristu- ruum-vooi-kapp/

LK /1 9

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

INF. Taristu

INF.5: Tehnilise taristu ruum või kapp

1 Kirjeldus

Sisukord

1.1 Eesmärk 1.2 Vastutus 1.3 Piirangud

1.1 Eesmärk

Esitada meetmed tehnilise taristu ruumi või tehnilise taristu kapi turvalisuse tagamiseks. Tehnilise taristu ruumis võivad paikneda näiteks energiavarustuse- ja ventilatsiooniseadmed, sidesüsteemi komponendid, kaablipaneelid, kommutaatorid või ruuterid.

1.2 Vastutus

„Tehnilise taristu ruum või kapp“ turvameetmete täitmise eest vastutab infoturbejuht.

Lisavastutajad

Tehnikatalitus, IT-talitus, töötaja, arhitekt, hooldepersonal.

1.3 Piirangud

Serverite majutamisel rakendatakse täiendavalt meetmeid moodulist . INF.2 Andmekeskus ja serveriruum Kui kaitstavat tehnilist taristut ei saa eraldi ruumi paigutada, saab tehnilise taristu paigutada ka spetsiaalse varustusega kappi.

Tehnilise taristu ruumi side- ja elektrikaabeldust käsitletakse moodulis .INF.12 Kaabeldus

Väikses organisatsioonis, kus on ainult mõned kesksed IT-seadmed, rakendatakse antud moodulit mooduli asemel.INF.2 Andmekeskus ja serveriruum

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:27 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf5-tehnilise-taristu- ruum-vooi-kapp/

LK /2 9

2 Ohud

Sisukord

2.1 Halb planeering 2.2 Lubamatu juurdepääs 2.3 Ebapiisav ventilatsioon 2.4 Tuli 2.5 Vesi 2.6 Elektrikatkestus 2.7 Äike ja liigpinge 2.8 Elektromagnetilised häiringud 2.9 Elektrostaatilised häiringud

2.1 Halb planeering

Tehnilise taristu ruumi (tehnoruumi) ebasobiva asukoha korral võib ruumi tungida vesi. Otsese päikesepaiste tõttu võivad IT-komponendid üle kuumeneda. Ruumi ebasobiv asukoht suurendab oluliselt sissemurdmise võimalikkust.

Probleemid võivad tekkida ka juhul, kui ruumi ehitamisel on kasutatud madalakvaliteedilisi ehitusmaterjale, pole tagatud häireteta elektrivarustus või kui kaabeldus on ebakvaliteetne. Turvanõuetega mittearvestamine tehnilise taristu ruumi kavandamisel toob kaasa põhjendamatult suuri kulusid hilisemal planeeringuvigade parandamisel.

2.2 Lubamatu juurdepääs

Kui pääsukontroll pole piisav või sissemurdmist takistavad meetmed pole tõhusad, võivad volitamata isikud tehnilise taristu ruumi sisse pääseda ning seal tahtmatult (nt puudulike valdkonnateadmiste tõttu) või tahtlikult kahju põhjustada. Lisaks seadmevargusele saab ruumi pääsenud ründaja ruumis olevaid seadmeid asendada, manipuleerida või hävitada.

2.3 Ebapiisav ventilatsioon

Tehniliste seadmete ebapiisava ventilatsiooni tõttu tõuseb kinnises ruumis või kapis temperatuur üle seadmete normaalse töö piirnormi. Selle tagajärjel võivad seadmetes tekkida tõrked. Kõrge temperatuuri mõjul võivad tundlikud seadmed saada püsivaid kahjustusi.

2.4 Tuli

Tulekahjus võib tehnilise taristu ruum saada märkimisväärseid kahjustusi või hävida täielikult. Selle tulemusena katkevad äriprotsessid, mis ruumis asuvatest seadmest sõltuvad.

Levinud tulekahju põhjused on hooletus (nt kui ruumis suitsetamise tõttu süttivad tuleohtlikust materjalist kaablid ja seadmed) või seadmerike (nt kui kaitselülitid või seadmekaitsmed ülepinge korral ei rakendu). Tehnilise taristu ruumis tekkinud tulekahju võib levida teistesse hooneosadesse ja vastupidi, hoones puhkenud tulekahju võib levida ka tehnilise taristu ruumi.

2.5 Vesi

Tehnilise taristu ruumi üleujutus põhjustab veekahjustusi nii selles asuvatele seadmetele kui ruumile endale. Ruumi üleujutust tekitab lähedalasuvate veetorude leke, ummistus kanalisatsioonitorudes või tugeva saju tagajärjel ruumi tunginud vihmavesi. Veekahjustused võivad põhjustada lühiseid elektriseadmetes. Veega kokku puutumisel tekib seadmetes hallitus ja korrosioon.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:27 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf5-tehnilise-taristu- ruum-vooi-kapp/

LK /3 9

2.6 Elektrikatkestus

Elektrikatkestuse tagajärjel ja varutoiteallika puudumisel seadmed seiskuvad, mis toob kaasa häireid organisatsiooni äriprotsessides. Elektritoite ootamatu ja kontrollimatu katkestus tekitab seadmetele kahjustusi, mille tegelik mõju selgub alles pärast elektrivarustuse taastumist. Seadme väljalangemine elektrikatkestuse tõttu võib tekitada ka kaudset kahju (nt kui pärast elektrikatkestust ei rakendu automaatselt tööle ventilatsiooniseade, võib temperatuur ruumis kiiresti tõusta ja teised seadmed võivad selle tõttu töötamast lakata).

2.7 Äike ja liigpinge

Välgutabamuse mõju võib kaasneva induktsiooniefekti tõttu olla ohtlik ka elektriseadmetele, mis asuvad välgutabamuse saanud punktist mõnesaja meetri kaugusel. Hetkeline ülepinge kaablites ja tehnilise taristu ruumi elektriseadmetes võib põhjustada häireid seadmete töös või isegi seadmete täieliku hävimise.

2.8 Elektromagnetilised häiringud

Tehnilise taristu ruumi või kapi lähedal asuvad elektromagnetilise välja allikad (nt liftimootor, saateantenn või piksekaitsesüsteemi maandus) võivad häirida automaatika- ja IT-seadme toimimist. Elektromagnetilised häiringud võivad põhjustada elektrit tarbivate tundlike komponentide tõrkeid ja kahjustusi. Ka tehnilise taristu ruumi seadmed ise võivad üksteise tööd häirida.

2.9 Elektrostaatilised häiringud

Elektrostaatilise laengu kogunemine ja ootamatu vallandumine näiteks seadme puudutamisel võib kahjustada tehnilise taristu ruumis asuvaid tundlike elektrooniliste komponentidega seadmeid. Raskemal juhul võib elektrostaatiline laeng seadme täielikult rikkuda.

3 Meetmed

Sisukord

3.1 Elutsükkel Lisanduvad kõrgmeetmed 3.2 Põhimeetmed INF.5.M1 Tehnilise taristu ruumi turbe kavandamine [arhitekt] INF.5.M2 Tehnilise taristu ruumi sobiv asukoht ja suurus [arhitekt] INF.5.M3 Pääsu reguleerimine ja kontroll [tehnikatalitus, IT-talitus] INF.5.M4 Sissemurdmiskaitse [arhitekt, tehnikatalitus] INF.5.M5 Kaitse elektromagnetiliste häiringute eest [arhitekt] INF.5.M6 Tuletundlikkuse vähendamine [töötaja, arhitekt] INF.5.M7 Ruumi otstarbekohane kasutamine [töötaja, arhitekt] INF.5.M9 Sobiv elektrivarustussüsteem [tehnikatalitus] INF.5.M16 Puhvertoiteallikas (UPS) [tehnikatalitus] 3.3 Standardmeetmed INF.5.M8 Kontrollimatu elektrostaatilise laengu vältimine [arhitekt] INF.5.M10 Sobiv õhutemperatuur ja -niiskus [tehnikatalitus] INF.5.M11 Kommunaal- ja gaasitorustike vältimine [arhitekt, tehnikatalitus] INF.5.M12 Ühenduskanalite kaitse juhuslike kahjustuste eest [arhitekt] INF.5.M13 Kaitse tule- ja suitsukahjustuste eest [arhitekt, tehnikatalitus] INF.5.M14 Naaberalade tuleohu minimeerimine [arhitekt, tehnikatalitus] INF.5.M15 Pikse- ja liigpingekaitse [arhitekt, tehnikatalitus] INF.5.M17 Taristu ülevaatus ja hooldus [tehnikatalitus, IT-talitus, hooldepersonal] 3.4 Kõrgmeetmed INF.5.M18 Tehnilise taristu ruumi asukoht [arhitekt]

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:27 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf5-tehnilise-taristu- ruum-vooi-kapp/

LK /4 9

INF.5.M19 Tehnilise taristu varuasukoht [arhitekt] INF.5.M20 Laiendatud sissemurdmiskaitse [arhitekt] INF.5.M22 Varutoide [arhitekt] INF.5.M23 Avariitoitegeneraator [arhitekt, tehnikatalitus, hooldepersonal] INF.5.M24 Ventilatsioon ja jahutus [arhitekt, tehnikatalitus, hooldepersonal] INF.5.M25 Tugevam kaitse tule- ja suitsukahjustuste eest [arhitekt] INF.5.M26 Elektrivarustuse seire [arhitekt, tehnikatalitus]

3.1 Elutsükkel

Kavandamine

INF.5.M1 Tehnilise taristu ruumi turbe kavandamine

INF.5.M2 Tehnilise taristu ruumi sobiv asukoht ja suurus

INF.5.M4 Sissemurdmiskaitse

INF.5.M5 Elektromagnetiliste häireväljade vältimine ja kaitse nende eest

INF.5.M6 Tuletundlikkuse vähendamine

INF.5.M8 Kontrollimatu elektrostaatilise laengu vältimine

INF.5.M9 Sobiv elektrivarustussüsteem

INF.5.M10 Sobiv õhutemperatuur ja -niiskus

INF.5.M11 Kommunaal- ja gaasitorustike vältimine

INF.5.M12 Ühenduskanalite kaitse juhuslike kahjustuste eest

INF.5.M13 Kaitse tule- ja suitsukahjustuste eest

INF.5.M14 Naaberalade tuleohu minimeerimine

INF.5.M15 Pikse- ja liigpingekaitse

INF.5.M18 Tehnilise taristu ruumi asukoht

Käitus

INF.5.M3 Sissepääsu reguleerimine ja -kontroll

INF.5.M7 Ruumi otstarbekohane kasutamine

INF.5.M16 Puhvertoiteallika kasutamine

INF.5.M17 Taristu ülevaatus ja hooldus

Lisanduvad kõrgmeetmed

INF.5.M19 Tehnilise taristu varuasukoht

INF.5.M20 Laiendatud sissemurdmiskaitse

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:27 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf5-tehnilise-taristu- ruum-vooi-kapp/

LK /5 9

INF.5.M22 Varutoide

INF.5.M23 Avariitoitegeneraator

INF.5.M24 Ventilatsioon ja jahutus

INF.5.M25 Tugevam kaitse tule- ja suitsukahjustuste eest

INF.5.M26 Elektrivarustuse seire

3.2 Põhimeetmed

INF.5.M1 Tehnilise taristu ruumi turbe kavandamine [arhitekt]

a. Tehnilise taristu ruumides on kaitsetarbest, õigusaktidest ja eeskirjadest lähtuvalt rakendatud sobivad tehnilised ja korralduslikud turvameetmed.

b. Turbe kavandamisel on arvestatud ruumi asukohast tingitud keskkonna- ja sissetungiohtudega.

INF.5.M2 Tehnilise taristu ruumi sobiv asukoht ja suurus [arhitekt]

a. Tehnilise taristu ruum ei ole läbikäidav. Tehnilise taristu kapp ei asu läbikäidavas kohas.

b. Töötamiseks ja vajadusel evakueerumiseks on piisavalt ruumi.

INF.5.M3 Pääsu reguleerimine ja kontroll [tehnikatalitus, IT-talitus]

a. On määratud, kellel, millises ajavahemikus ja missugusel eesmärgil on tehnilise taristu ruumide pääsuõigus.

b. Välditakse põhjendamatult ulatuslike pääsuõiguste andmist.

c. Kõik tehnilise taristu ruumis viibimised registreeritakse.

INF.5.M4 Sissemurdmiskaitse [arhitekt, tehnikatalitus]

a. Tehnilise taristu ruum on kaitstud lubamatu sissepääsu eest.

b. Tehnilise taristu ruumi seinad, laed, põrandad, aknad ja uksed vastavad ruumi kaitsetarbele.

c. Piirete sissemurdmiskindlus vastab standardi EVS-EN 1627 nõuetele. Ruumi uksel on sobiv kaitseklass.

INF.5.M5 Kaitse elektromagnetiliste häiringute eest [arhitekt]

a. On testitud, et tehnilise taristu ruumi vahetus läheduses puudub häiriv elektromagnetkiirgus.

b. Tehnilise taristu ruum või kapp ei asu suurte elektrimootorite (nt liftimootorid) vahetus läheduses.

INF.5.M6 Tuletundlikkuse vähendamine [töötaja, arhitekt]

a. Tehnilise taristu ruumis ja selle vahetus läheduses ei hoiustata tuleohtlikke materjale.

b. Ruumi piirdekonstruktsioon ja ruumi sisustuselemendid ei sisalda tuletundlikke materjale.

INF.5.M7 Ruumi otstarbekohane kasutamine [töötaja, arhitekt]

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:27 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf5-tehnilise-taristu- ruum-vooi-kapp/

LK /6 9

a. Tehnilise taristu ruumi ei kasutata ettenähtust erinevaks otstarbeks.

INF.5.M9 Sobiv elektrivarustussüsteem [tehnikatalitus]

a. Tehnilise taristu ruumi madalpingevõrk on koostatud TN-S (eraldatud neutraal- ja kaitsejuhiga) juhistikusüsteemis.

INF.5.M16 Puhvertoiteallikas (UPS) [tehnikatalitus]

a. On määratud, millised seadmed peavad olema puhvertoiteallikaga ühendatud ning milliseid seadmeid UPS-iga ühendada ei tohi.

b. Puhvertoiteallika pinge ja voolutugevus on kalkuleeritud vastavalt ühendatud elektritarvititele. Oluliste elektritarbimist mõjutavate muudatuste järgselt kontrollitakse UPS-süsteemide võimekuse piisavust.

c. Puhvertoiteallika akude eluea pikendamiseks hoitakse akusid optimaalses temperatuurivahemikus.

d. UPS-i varutoite ajaline kestvus on piisav kõigi temaga ühendatud elektritarvitite turvaliseks väljalülitamiseks.

e. Puhvertoiteallikat hooldatakse ja selle töövõimet kontrollitakse vähemalt tootja soovitatud regulaarsusega.

3.3 Standardmeetmed

INF.5.M8 Kontrollimatu elektrostaatilise laengu vältimine [arhitekt]

a. Tehnilise taristu ruumi on paigaldatud elektrostaatilisi laenguid mittekoguv põrandakate, mis vastab standardile EVS-EN 14041.

INF.5.M10 Sobiv õhutemperatuur ja -niiskus [tehnikatalitus]

a. Tehnilise taristu ruumi õhutemperatuur ja -niiskus jäävad käitatavate seadmete spetsifikatsioonides ettenähtud väärtuste piiresse.

b. Ventilatsioonisüsteem on piisava võimsusvaruga.

INF.5.M11 Kommunaal- ja gaasitorustike vältimine [arhitekt, tehnikatalitus]

a. Tehnilise taristu ruumis paikneb ainult ruumis asuva tehnoloogia käitamiseks vajalik torustik.

b. Tehnilise taristu ruumi ei läbi vee-, gaasi-, kütuse-, kütte-, kanalisatsiooni- vms torud.

INF.5.M12 Ühenduskanalite kaitse juhuslike kahjustuste eest [arhitekt]

a. Väljaspool tehnilise taristu ruumi asuvad ühenduskanalid (nt kaitsetorud ja kaablikanalid) on kaitstud juhuslike kahjustuste eest.

INF.5.M13 Kaitse tule- ja suitsukahjustuste eest [arhitekt, tehnikatalitus]

a. Kõikidel konstruktsioonielementidel (sh ustel ja akendel) on sarnased suitsu levikut takistavad omadused.

b. Tehnilise taristu ruumi piirdekonstruktsioon peab tulele ja suitsule vastu vähemalt 30 minutit.

c. Kaablitrasside ligiduses ei ole tuleohtlikke materjale.

INF.5.M14 Naaberalade tuleohu minimeerimine [arhitekt, tehnikatalitus]

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:27 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf5-tehnilise-taristu- ruum-vooi-kapp/

LK /7 9

a. Tehnilise taristu ruumi vahetus läheduses ei asu tuleohtlikke materjale sisaldavaid tehnoruume.

INF.5.M15 Pikse- ja liigpingekaitse [arhitekt, tehnikatalitus]

a. Hoone elektrisüsteem on kaitstud liigpinge eest.

b. Tehnilise taristu ruum vastab vähemalt standardi EVS-EN 62305 piksekaitsetsoonile 2 (LPZ 2).

c. Liigpingekaitseseadmeid kontrollitakse regulaarselt, vajadusel seadmed asendatakse.

INF.5.M17 Taristu ülevaatus ja hooldus [tehnikatalitus, IT-talitus, hooldepersonal]

a. Ehitusliku ja tehnilise taristu komponentide hooldusel järgitakse tootja soovitatud või normdokumentides määratud hooldusintervalle.

b. Tule- ja suitsutõkkesektsioonide vaheliste kaabli- ja toruläbiviikude tuletõkestust kontrollitakse regulaarselt.

c. Taristu ülevaatused ja hooldetööd dokumenteeritakse.

3.4 Kõrgmeetmed

INF.5.M18 Tehnilise taristu ruumi asukoht [arhitekt]

a. Tehnilise taristu ruumi kavandamisel on arvestatud siseste ja väliste ohtudega.

b. Tehnilise taristu ruum on kaitstud veega (nt vihm, vesi, heitvesi) seotud ohtude eest. Ruumi paiknemisel hoone ülemisel korrusel on tagatud, et vesi ei pääseks hoonesse katuselt.

c. Tehnilise taristu ruumid on kaitstud päiksekiirgusest tingitud soojenemise eest.

INF.5.M19 Tehnilise taristu varuasukoht [arhitekt]

a. Avariiolukorra puhul saab tehnilise taristu ümber kolida teise selleks otstarbeks ettevalmistatud asukohta.

b. Tehnilise taristu pea- ja varuruumi toide on võetud mitmest elektrijaotusseadmest.

c. Ruumid paiknevad eraldi tuletõkkesektsioonides ning neil on üksteisest sõltumatud õhukonditsioneerimissüsteemid.

INF.5.M20 Laiendatud sissemurdmiskaitse [arhitekt]

a. Tehnilise taristu ruum on ilma akendeta. Akende olemasolul on need alati suletud ja akende kaitseks on rakendatud korruse kõrgusest tulenevaid kaitsemeetmeid.

b. Ruumi muud pääsuavad peale akende ja uste (nt ventilatsioonikanalid) on kaitstud teiste piirdekonstruktsioonidega samaväärselt.

c. Tehnilise taristu ruumis olev valvesignalisatsioon katab kõiki aknaid, uksi ja muid pääsuavasid.

d. Side- ja elektrikaablid on volitamata juurdepääsu eest kaitstud täies ulatuses.

e. Piirdekonstruktsioonide, sh akende ja uste, murdmiskindlus vastab ruumi kaitsetarbele.

f. Lukkude, lukusüdamike ja turvaliistude kvaliteet vastab ukse kaitseklassile.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:27 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf5-tehnilise-taristu- ruum-vooi-kapp/

LK /8 9

INF.5.M22 Varutoide [arhitekt]

a. Elektrivarustus on peajaotuskilbist kuni tehnilise taristu ruumi elektritarvititeni dubleeritud eraldi tuletõkkesektsioonis asuvate toiteliinidega.

b. Madalpinge jaotussüsteemis on varuliinide lisamise võimalus.

INF.5.M23 Avariitoitegeneraator [arhitekt, tehnikatalitus, hooldepersonal]

a. Energiavarustusettevõtte võrgutoidet täiendab avariitoitegeneraator.

b. Avariitoitegeneraatori kütus peab olema hoitud turvaliselt, vastavalt kütuse hoidmise nõuetele.

c. Avariitoitegeneraatori kütusevaru kontrollitakse regulaarselt. Kütuse kogus peab püsima lubatud piirides, kuid võimaldama toimepidevuse tagamist.

d. Avariitoitegeneraatoreid hooldatakse regulaarselt.

e. Avariitoitegeneraatori hoolduse käigus tehakse generaatori kontrollkäivitusi ja koormustestimist.

INF.5.M24 Ventilatsioon ja jahutus [arhitekt, tehnikatalitus, hooldepersonal]

a. Tehnilise taristu ruumide ventilatsiooni- ja jahutusseadmed on dubleeritud.

b. Ventilatsiooni- ja jahutussüsteeme hooldatakse regulaarselt.

c. Väga suure kaitsetarbe korral on ventilatsiooni- ja jahutusseadmete hooldus dubleeritud.

INF.5.M25 Tugevam kaitse tule- ja suitsukahjustuste eest [arhitekt]

a. Tehnilise taristu ruumi piirdekonstruktsioon, õhuklapid ja toiteliinid peavad tulele ja suitsule vastu vähemalt 90 minutit.

b. Väga suure kaitsetarbe korral käsitletakse üksikuid ruume iseseisvate tuletõkkesektsioonidena.

c. Kaablitrassid väljapool tehnilise taristu ruumi paiknevad eraldi tuletõkkesektsioonides.

d. Tehnilise taristu ruumidesse on paigutatud tsentraalse tulekahjusignalisatsiooniga ühendatud tule- ja suitsuandurid.

e. Ventilatsioonikanalitesse on paigutatud suitsuanduritele reageerivad tuletõkkeklapid.

f. Väga suure kaitsetarbe korral on tehnilise taristu ruumi paigaldatud automaatne tulekustutussüsteem.

g. Tulekahjusignalisatsioon, suitsuandurid ja automaatne kustutussüsteem on ühendatud puhvertoiteallika ja avariitoitegeneraatoriga.

INF.5.M26 Elektrivarustuse seire [arhitekt, tehnikatalitus]

a. On paigaldatud seireseadmed elektrivarustuse tõrgete avastamiseks ja tõrgetest teavitamiseks.

b. Lekke- ja tasandusvoolude testmõõtmisi tehakse regulaarselt.

4 Lisateave

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:27 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf5-tehnilise-taristu- ruum-vooi-kapp/

LK /9 9

Lühend Publikatsioon

[ISO1627] EVS-EN 1627:2021 “Uksed, aknad, rippfassaadid, võred ja luugid. Sissemurdmiskindlus. Nõuded ja klassifikatsioon”

[ISO14041] EVS-EN 14041:2018 “Elastsed, tekstiil-, laminaat ja mitmekihilised põrandakatted. Põhiomadused”

[ISO62305] EVS-EN 62305-4:2011 “Piksekaitse. Osa 4: Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid”

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:27 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf6-andmekandjate- arhiiv/

LK /1 5

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

INF. Taristu

INF.6: Andmekandjate arhiiv

1 Kirjeldus

Sisukord

1.1 Eesmärk 1.2 Vastutus 1.3 Piirangud

1.1 Eesmärk

Esitada meetmed andmekandjate arhiivi ja arhiveeritavatel andmekandjatel oleva teabe kaitseks. Moodulit rakendatakse kõikidele ruumidele, mida kasutatakse andmekandjate arhiivina.

1.2 Vastutus

Andmekandjate arhiivi meetmete täitmise eest vastutab infoturbejuht.

Lisavastutajad

Tuleohutusspetsialist, tehnikatalitus, töötaja, arhitekt.

1.3 Piirangud

Moodulis käsitletakse andmekandjate arhiivi turvameetmeid. Arhiveerimist käsitlevad meetmed esitatakse moodulis .OPS.1.2.2 Arhiveerimine

2 Ohud

Sisukord

2.1 Lubamatu temperatuur ja õhuniiskus 2.2 Eeskirjade puudumine või puudulikkus 2.3 Lubamatu sissepääs kaitset vajavatesse ruumidesse

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:27 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf6-andmekandjate- arhiiv/

LK /2 5

2.4 Vargus

2.1 Lubamatu temperatuur ja õhuniiskus

Pikaajaliselt säilitatavate andmekandjate hoidmisel võivad temperatuurimuutused ja liigne õhuniiskus põhjustada vigu andmetes ja lühendada andmekandjate säilimisaega.

2.2 Eeskirjade puudumine või puudulikkus

Kui tööks arhiiviruumis pole kehtestatud korda, võivad töötajad tahtmatult põhjustada ohtlikke olukordi. Näiteks kui töötajad pärast andmekandjate arhiivist lahkumist aknaid ja uksi ei sulge ega lukusta, saab andmekandjad arhiivist varastada. Volitamata isikud pääsevad ligi tundlikele andmetele, saavad neid vaadata, salvestada või edastada. Probleemid tekivad ka siis, kui tegevuskord on olemas, kuid seda ei järgita.

2.3 Lubamatu sissepääs kaitset vajavatesse ruumidesse

Puuduliku või olematu pääsukontrolli puhul saavad volitamata isikud siseneda andmekandjate arhiivi ja tundlikku teavet vaadata, varastada või manipuleerida. Sõltumata esialgselt tekitatud kahju suurusest võivad manipuleeritud andmed oluliselt tööprotsesse mõjutada.

2.4 Vargus

Andmekandjate väiksuse tõttu on neid lihtne märkamatult taskusse või riiete alla peita ja endaga kaasa võtta. Kui andmetest varukoopiat ei ole, jääb organisatsioon nendest andmetest ilma. Andmekandja varastanud isikutel on võimalus konfidentsiaalseid andmeid vaadata ja need avalikustada. Vargusest tekkiv kahju on märkimisväärselt suurem kui andmekandja asendamise kulu.

3 Meetmed

Sisukord

3.1 Elutsükkel 3.2 Põhimeetmed INF.6.M1 Käsikustutid [tuleohutusspetsialist] INF.6.M2 Sissepääsu reguleerimine ja kontroll [tehnikatalitus] INF.6.M3 Kaitse tolmu ja määrdumise eest [töötaja] INF.6.M4 Akende ja uste sulgemine ja lukustamine [töötaja] 3.3 Standardmeetmed INF.6.M5 Kaitsekapid [töötaja] INF.6.M6 Veetorude vältimine [tehnikatalitus] INF.6.M7 Sobiv sisekliima [tehnikatalitus] INF.6.M8 Turvalised uksed ja aknad [arhitekt] 3.4 Kõrgmeetmed INF.6.M9 Valvesüsteem [tehnikatalitus] (C-I-A)

3.1 Elutsükkel

Kavandamine

INF.6.M1 Käsikustutid

INF.6.M3 Kaitse tolmu ja määrdumise eest

INF.6.M6 Veetorude vältimine

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:27 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf6-andmekandjate- arhiiv/

LK /3 5

INF.6.M7 Sobiv sisekliima

Evitus

INF.6.M8 Turvalised uksed ja aknad

Käitus

INF.6.M2 Sissepääsu reguleerimine ja kontroll

INF.6.M4 Akende ja uste sulgemine ja lukustamine

INF.6.M5 Kaitsekapid

Lisanduvad kõrgmeetmed

INF.6.M9 Valvesüsteem

3.2 Põhimeetmed

INF.6.M1 Käsikustutid [tuleohutusspetsialist]

a. Andmekandjate arhiivi on paigaldatud gaasiga käsikustutid (kaaluga kuni 20 kg).

b. Tulekahju korral on käsikustutid kergesti juurdepääsetavad.

c. Käsikustuteid kontrollitakse ja hooldatakse regulaarselt.

d. Töötajad teavad käsikustutite asukohti ja oskavad käsikustuteid kasutada.

INF.6.M2 Sissepääsu reguleerimine ja kontroll [tehnikatalitus]

a. Sissepääs andmekandjate arhiivi on ametipõhiselt piiratud.

b. Pääsusüsteem võimaldab juurdepääsu ainult volitatud isikutele.

c. Väljastatud pääsuõigused dokumenteeritakse, töötajad on võimelised tuvastava volitamata isikud.

d. Pääsukontrolli meetmete tõhusust kontrollitakse regulaarselt.

e. Arhiiviruumi sissetungikindlus on vähemalt RC2 standardi EVS-EN 1627 järgi.

INF.6.M3 Kaitse tolmu ja määrdumise eest [töötaja]

a. Tolmu ja määrdumise eest kaitsmise vajadusega on arvestatud juba arhiiviruumi rajamisel.

b. Andmekandjad on pakendatud ja ladustatud viisil, et tolm neid isegi pikaajalisel hoidmisel ei kahjustaks.

c. Suitsetamine andmekandjate arhiivis on rangelt keelatud.

INF.6.M4 Akende ja uste sulgemine ja lukustamine [töötaja]

a. Andmekandjate arhiiv on võimalusel ilma akendeta. Akende olemasolul suletakse need enne arhiivist lahkumist.

b. Ajal, mil andmekandjate arhiivis kedagi ei viibi, on kõik arhiivi aknad suletud ja uksed lukustatud.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:27 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf6-andmekandjate- arhiiv/

LK /4 5

c. Akende sulgemise ja uste lukustamise nõue on sätestatud arhiiviruumi kasutamise eeskirjas.

d. Töötajad on tutvunud arhiiviruumi kasutamise eeskirjaga ja järgivad seda.

e. Akende ja uste sulgemist ja lukustatust kontrollitakse regulaarselt.

3.3 Standardmeetmed

INF.6.M5 Kaitsekapid [töötaja]

a. Andmekandjate kaitsmiseks tule ja volitamata kasutamise eest hoitakse arhiivis andmekandjaid sobivates kaitsekappides.

INF.6.M6 Veetorude vältimine [tehnikatalitus]

b. Andmekandjate arhiivis asuvad ainult veetorud, mis on vältimatult vajalikud.

c. Andmekandjate arhiivi läbivate veetorude lekkekindlust kontrollitakse regulaarselt.

d. On rakendatud meetmed lekete varajaseks tuvastamiseks (lekkeandurid) ja kahjude vähendamiseks (vee äravoolukanalid).

e. Suure kaitsetarbega arhiivi tarbeks on koostatud intsidendihalduse kava, mis määratleb, keda lekke korral informeeritakse ja kuidas lekke peatamisel toimitakse.

INF.6.M7 Sobiv sisekliima [tehnikatalitus]

a. Andmekandjate arhiivi õhutemperatuur, -niiskus ning tahkete osakeste sisaldus õhus on andmekandjate tootjate sätestatud piirides.

b. Arhiivi ventilatsiooni- ja kliimaseadmeid kontrollitakse ja hooldatakse regulaarselt.

c. Õhutemperatuuri ja -niiskuse näidud registreeritakse. Kõrvalekalletele reageeritakse koheselt.

INF.6.M8 Turvalised uksed ja aknad [arhitekt]

a. Arhiivi piirdekonstruktsioonide murdmiskindlus on vähemalt RC3 standardi EVS-EN 1627 järgi.

b. Uste ja akende tule- ja suitsukindlus on piisav.

c. Arhiiviruumi piirdekonstruktsioonide sissetungi-, tule- ja suitsukindlus on samaväärne.

d. Uste ja akende turvalisust kontrollitakse regulaarselt.

3.4 Kõrgmeetmed

INF.6.M9 Valvesüsteem [tehnikatalitus] (C-I-A)

a. Andmekandjate arhiivi on paigaldatud kaitsetarbele vastav (tsentraalne või lokaalne) valvesüsteem.

b. Valvesüsteemi teated ja alarmid on suunatud reageerimise eest vastutajatele, kellel on 24/7 võimekus häirele reageerimiseks.

c. Valvesüsteemi kontrollitakse ja hooldatakse regulaarselt.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:27 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf6-andmekandjate- arhiiv/

LK /5 5

4 Lisateave

Lühend Publikatsioon

[ISO1627] EVS-EN 1627:2021 “Uksed, aknad, rippfassaadid, võred ja luugid. Sissemurdmiskindlus. Nõuded ja klassifikatsioon”

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf7-buerootoeoekoht/ LK /1 5

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

INF. Taristu

INF.7: Bürootöökoht

1 Kirjeldus

Sisukord

1.1 Eesmärk 1.2 Vastutus 1.3 Piirangud

1.1 Eesmärk

Esitada bürooruumidele ja bürootöökohtadele kohandatavad infoturbemeetmed. Bürootöökoht on organisatsioonisisene ala, mida üks või mitu töötajat kasutavad oma tööülesannete täitmiseks.

1.2 Vastutus

Bürootöökoha meetmete täitmise eest vastutab infoturbejuht.

Lisavastutajad

Tehnikatalitus, töötaja, ülemus, haldusosakond.

1.3 Piirangud

Moodulis ei käsitleta IT-süsteemide konfigureerimise ja turbega seotud soovitusi, need meetmed on esitatud SYS mooduligrupis. Bürooruumide kaabeldusega seotud meetmed esitatakse moodulis .INF.12 Kaabeldus

Hoonete tuleohutuse ja pääsu reguleerimise meetmed on esitatud moodulis .INF.1 Hoone üldiselt

2 Ohud

Sisukord

2.1 Lubamatu sissepääs

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf7-buerootoeoekoht/ LK /2 5

2.2 Ebasobivad töötingimused 2.3 Külastajate ja välispersonaliga seotud ohud 2.4 IT varade manipuleerimine või hävitamine 2.5 Vargus 2.6 Kaabelduse korraldamatus

2.1 Lubamatu sissepääs

Puuduliku või olematu pääsukontrolli puhul saavad volitamata isikud siseneda bürooruumidesse ja tundlikku teavet vaadata, varastada või manipuleerida. Sõltumata esialgselt tekitatud kahju suurusest võivad manipuleeritud andmed oluliselt tööprotsesse mõjutada.

2.2 Ebasobivad töötingimused

Mitteergonoomiline töökoht, ebaefektiivne ruumikasutus või ebasobiv töökeskkond võivad tähendada ohtu ruumis töötavate inimeste tervisele ja töövõimele. Bürooruumide müratase, klientide sage liikumine, halb valgustus või puudulik ventilatsioon põhjustavad töötaja töövõime langust. Kui töötajad ei saa häirimatult keskenduda, suureneb inimlike vigade arv ja tekib oht andmete terviklusele.

2.3 Külastajate ja välispersonaliga seotud ohud

Ka isikud, kes viibivad bürooruumides külastajana või on täitmas ajutist tööülesannet, võivad olla ohuks organisatsiooni turvalisusele. Külalisena ruumides viibijale paljastatakse tahtmatult organisatsiooni siseteavet. Välise teenuseandja töötaja saab lugeda laokile jäetud dokumente või pääseda läbi lahti jäetud arvuti ligi organisatsiooni IT-süsteemidele.

Koristusettevõtte töötaja võib asjatundmatusest rikkuda mõne olulise tehnilise seadme või kogemata visata olulised dokumendid prügikasti. Koristuse käigus võib IT-seadmetesse sattuda vett, mistõttu seade kas kohe või mõne aja möödudes lakkab töötamast.

2.4 IT varade manipuleerimine või hävitamine

Ründaja võib võtta organisatsiooni IT-süsteemide ja varade hävitamise omaette eesmärgiks. Andmekandja hävitamine või manipuleerimine võib kaasa tuua märkimisväärseid seisakuid tööprotsessides. Ründe mõju on seda laiaulatuslikum, mida hiljem see avastatakse ja mida laiemad on toimepanija teadmised.

2.5 Vargus

Kui bürooruume ei lukustata või kui IT-seadmeid piisavalt ei turvata, on andmekandjat või nutiseadet väga lihtne kiiresti ja märkamatult taskusse pista ja endaga kaasa võtta. Vargusest tekkiv kaudne kahju on märkimisväärselt suurem kui andmekandja asendamise kulu.

IT-seadme või andmekandja varastanud isik võib ligi pääseda konfidentsiaalsetele andmetele, neid oma huvides ära kasutada või avalikustada.

2.6 Kaabelduse korraldamatus

Olenevalt sellest, kui läbimõeldult on bürooruumides lahendatud kaabliühenduste ja pistikute paigutus, kasutavad töötajad kas vajaduse või mugavuse tõttu pikendusjuhtmeid või kaablipikendusi. Tihti on pikendusjuhtmed veetud üle põranda ja käiguteede. Sellise vaba kaabelduse tulemusena võivad inimesed komistada ja ennast vigastada. Samuti võivad töötajad kaabli taha takerdudes tõmmata laualt maha või muud moodi rikkuda mõne IT-seadme.

3 Meetmed

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf7-buerootoeoekoht/ LK /3 5

Sisukord

3.1 Elutsükkel 3.2 Põhimeetmed INF.7.M1 Sobiva bürooruumi valimine [ülemus] INF.7.M2 Akende sulgemine ja uste lukustamine [töötaja, haldusosakond] INF.7.M6 Korras töökoht [töötaja] 3.3 Standardmeetmed INF.7.M3 Toite- ja sidekaablite turvaline paigutus INF.7.M5 Ergonoomiline töökoht [haldusosakond, ülemus] INF.7.M7 Dokumentide ja andmekandjate hoiustamise kord [töötaja, tehnikatalitus] 3.4 Kõrgmeetmed INF.7.M8 Vargusvastased vahendid [töötaja] (C-I-A)

3.1 Elutsükkel

Kavandamine

INF.7.M1 Sobiva bürooruumi valimine

INF.7.M3 Toite- ja sidekaablite turvaline paigutus

INF.7.M5 Ergonoomiline töökoht

Käitus

INF.7.M2 Akende sulgemine ja uste lukustamine

INF.7.M6 Korras töökoht

INF.7.M7 Dokumentide ja andmekandjate hoiustamise kord

Lisanduvad kõrgmeetmed

INF.7.M8 Vargusvastased vahendid

3.2 Põhimeetmed

INF.7.M1 Sobiva bürooruumi valimine [ülemus]

a. Bürooruumidena kasutatakse ainult selleks kasutusotstarbeks ettenähtud ja vastavalt sisustatud ruume.

b. Ruumi turve ja pääsukontrollisüsteemid vastavad ruumis käideldava teabe kaitsetarbele.

c. Üldkasutatavad bürooruumid on eraldatud kõrge kaitsetarbega aladest.

INF.7.M2 Akende sulgemine ja uste lukustamine [töötaja, haldusosakond]

a. Töövälisel ajal on bürooruumi aknad suletud.

b. Juhul, kui bürooruumis hoitakse konfidentsiaalset teavet, lukustavad töötajad ruumist lahkudes ukse.

c. Tule- ja suitsutõkkeuksed on alati suletud.

d. Akende ja uste sulgemise ja lukustamise kohustus on sätestatud eeskirjaga, töötajad on eeskirjaga tutvunud ja järgivad seda.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf7-buerootoeoekoht/ LK /4 5

e. Eeskirja järgimist akende sulgemisel ja uste lukustamisel kontrollitakse regulaarselt.

INF.7.M6 Korras töökoht [töötaja]

a. Töötaja on kohustatud oma töökoha korras hoidma. Töökohal ei ole liigseid dokumente, andmekandjaid ega muid esemeid.

b. Töötaja kaitseb IT-rakendusi ja tundlikku teavet lubamatu juurdepääsu eest.

c. Kuvariekraan ei asu kõrvaliste isikute nägemisväljas, vajadusel kasutatakse ekraanifiltrit.

d. Töötaja eemalolekul tema töökohast on ekraan lukus ning andmekandjad ja dokumendid laualt ära pandud (tühja laua poliitika).

e. Töökoha korrasolekut kontrollitakse pisteliselt.

3.3 Standardmeetmed

INF.7.M3 Toite- ja sidekaablite turvaline paigutus

a. Toite- ja võrgupesade arv bürooruumis on piisav ja nende asukoht on IT-seadmete läheduses.

b. Kui lahtiste toite- või sidekaablite asetamine põrandale on vältimatu, kaetakse kaablid kaablikaitselindiga.

INF.7.M5 Ergonoomiline töökoht [haldusosakond, ülemus]

a. Töötajate töökohad on ergonoomilised ja vastavad töökaitsenõuetele.

b. Arvutitöökoha laud ja tool on töötaja individuaalsete vajaduste kohaselt reguleeritavad.

c. Kuvar, klaviatuur ja hiir on ergonoomilised, võimaluste piires on nende valikul arvestatud töötaja harjumusi.

d. Arvutiga töötajatele on kehtestatud kuvariga töötamise kord, mis sätestab regulaarsete puhkepauside tegemise.

INF.7.M7 Dokumentide ja andmekandjate hoiustamise kord [töötaja, tehnikatalitus]

a. Bürooruumides või nende läheduses on piisava hoiustusmahuga hoidlad tundlikku teavet sisaldavate dokumentide ja andmekandjate hoidmiseks.

b. Tundlikku teavet sisaldavad dokumendid ja andmekandjad, mida hetkel ei kasutata, on paigutatud igale töötajale eraldatud lukustatavasse sahtliboksi või kappi.

c. Tundliku materjali hoiukoha ja luku murdmiskindlus vastab teabe kaitsetarbele.

3.4 Kõrgmeetmed

INF.7.M8 Vargusvastased vahendid [töötaja] (C-I-A)

a. Pääsukontrollisüsteemi puudumisel on IT-seadmed turvatud kas mehhaaniliste (nt trosslukk, Kensington

lukk) või elektrooniliste vargusvastaste vahenditega.Lock

b. IT-seadmete kasutamisel üldkasutatavates ruumides on vargusvastaste kaitsevahendite kasutamine kohustuslik.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf7-buerootoeoekoht/ LK /5 5

4 Lisateave

Siin lisateavet ei ole

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf8-kodutoeoekoht/ LK /1 5

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

INF. Taristu

INF.8: Kodutöökoht

1 Kirjeldus

Sisukord

1.1 Eesmärk 1.2 Vastutus 1.3 Piirangud

1.1 Eesmärk

Esitada meetmed organisatsiooni teabe kaitseks ja turvalise taristu rajamiseks kodutöökohas. Üldjuhul on kodutöökoht juurdepääsetav ka pereliikmetele, külalistele ja koduloomadele.

1.2 Vastutus

Kodutöökoha meetmete täitmise eest vastutab töötaja.

1.3 Piirangud

Moodulit rakendatakse ruumide korral, mida kasutatakse kaugtöökohana. IT-INF.8 Kodutöökoht süsteemide turvameetmeid käsitletakse moodulis ja vastavates süsteemikohastes OPS.1.2.4 Kaugtöö moodulites. Moodulit täiendavad meetmed moodulitest ja NET.3.3 Virtuaalne privaatvõrk (VPN) SYS.2.1

.Klientarvuti üldiselt

2 Ohud

Sisukord

2.1 Kodus töötamise eeskirja puudumine või puudulikkus 2.2 Lubamatu sissepääs kodutöökohta 2.3 Ebasobivad töötingimused 2.4 Andmekandjate ja dokumentide ebaturvaline transport 2.5 Andmekandjate ja dokumentide ebaturvaline kõrvaldamine

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf8-kodutoeoekoht/ LK /2 5

2.6 IT-seadmete, andmete või tarkvara manipuleerimine või rikkumine 2.7 Vargusoht kodutöökohas

2.1 Kodus töötamise eeskirja puudumine või puudulikkus

Kui kodus töötamiseks puuduvad konkreetsed tegevusjuhised, võib IT-süsteemide kasutamine ebaõnnestuda ja seeläbi tekkida pikemaid tööseisakuid. Kui IT-probleeme ei õnnestu kaughalduse kaudu lahendada, on erakorralistel juhtudel vajalik IT-töötaja kohalesõit, mis tekkinud seisakuaega veelgi pikendab.

Kui kodus töötamise eeskirjaga ei ole sätestatud siseteabe töötlemise korda, võib töötaja talletada tundlikke andmeid ebaturvalisse asukohta, näiteks koduarvutisse, millele võivad pääseda ligi ka teised pereliikmed. Tekib oht andmete konfidentsiaalsusele ja terviklusele.

2.2 Lubamatu sissepääs kodutöökohta

Kodutöökoha ruumidele, kus töödeldakse kaitset vajavaid andmeid või hoitakse kaitset vajavaid seadmeid, pääsevad juurde volitamata isikud. Järelevalveta jäetud arvuti varastatakse või nakatatakse kahjurvaraga. Koos varastatud IT-seadmega kaotatakse ka olulised andmed. Ka tundlikke dokumente ei saa koduses töökohas piisavalt turvata ja lubamatu juurdepääsu eest kaitsta.

2.3 Ebasobivad töötingimused

Kodutöökohas ei saa alati tagada tööks sobivat töökeskkonda. Arvuti kasutamine pole ergonoomiline, mistõttu pikaajaline järjest töötamine vähendab tootlikust ja mõjub halvasti töötaja tervisele. Ümbritsev müra, pereliikmete ja koduloomade põhjustatud häiringud mõjuvad ebasoodsalt ja võivad tekitada andmete sisestusvigu. Tihti on probleemiks ka ebapiisav valgustus või halb ventilatsioon.

2.4 Andmekandjate ja dokumentide ebaturvaline transport

Organisatsiooni ja kodutöökoha vahelise transportimise käigus võivad dokumendid või andmekandjad sattuda varguse objektiks ja kaotsi minna. Volitamata isikud võivad saada juurdepääsu tundlikele andmetele, neid lugeda või manipuleerida. Krüpteerimata andmekandjate sattumisel valedesse kätesse võib tekkida märkimisväärne konfidentsiaalsuse kadu.

Kui transportimise käigus läheb kaduma andmekandja, millel puudub varukoopia, siis võib see organisatsiooni eesmärkide täitmist olulisel määral mõjutada.

2.5 Andmekandjate ja dokumentide ebaturvaline kõrvaldamine

Kui kodutöökohas pole loodud tingimusi andmekandjate ja dokumentide turvaliseks kõrvaldamiseks, võivad need sattuda olmeprügi hulka. Ründaja võib seeläbi saada väärtuslikku teavet, mida saab sihipäraselt ära kasutada organisatsioonivastaste küberkuritegude (nt petukirja koostamine) või väljapressimiskatsete läbiviimiseks. Tagajärjed võivad raskemal juhul ohustada terve organisatsiooni tegevust, näiteks kui ründe tulemuseks on oluliste tellimuste nurjumine või partnerlussuhete katkemine.

2.6 IT-seadmete, andmete või tarkvara manipuleerimine või rikkumine

IT-seadmete rikkumine kodutöökohas on palju tõenäolisem kui organisatsiooni ruumides. Ka andmete manipuleerimine on töökohast eemal olevas asukohas lihtsam, sest puuduvad bürooruumides rakendatud turvameetmed ning pole ka kaastöötajaid, kes andmete manipuleerimist või seadmete rikkumist võiksid märgata ja takistada.

Kui IT-seade läheb kodutöökohas katki, ei saa töötaja tihti tööd jätkata või saab seda ainult piiratud mahus. Hävitatud IT-komponentide asendamine kodutöökohas nõuab aega ja IT-töötajate ressurssi, mistõttu töökatkestus võib venida väga pikaks.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf8-kodutoeoekoht/ LK /3 5

2.7 Vargusoht kodutöökohas

Kodutöökoht ei ole enamasti nii hästi kaitstud kui organisatsiooni ruumid. Eramus võivad puududa bürooruumidele omased turvameetmed nagu turvauksed, turvateenus või valvekaamerad. Seetõttu on kodus oht, et keegi pääseb lubamatult hoonesse, palju suurem kui bürooruumide puhul. Sissetungijad varastavad enamasti esmalt kallihinnalisi ja kiiresti ning lihtsalt müüdavaid esemeid. Sellesse kategooriasse kuuluvad ka IT-seadmed.

Kuna organisatsioonile tekib sellest rohkem kahju kui seda on seadme turuväärtus, siis teadlikum sissetungija proovib saada suuremat kasu väljapressimise või andmete edasimüümise teel.

3 Meetmed

Sisukord

3.1 Elutsükkel 3.2 Põhimeetmed INF.8.M1 Dokumentide ja andmekandjate turve kodutöökohas INF.8.M2 Dokumentide ja andmekandjate turvaline transportimine kodutöökohta INF.8.M3 Kaitse lubamatu sissepääsu eest kodutöökohta 3.3 Standardmeetmed INF.8.M4 Kodutöökoha õige korraldus 3.4 Kõrgmeetmed INF.8.M5 Konfidentsiaalsete andmete turvaline kõrvaldamine (C) INF.8.M6 Suure kaitsetarbega töödokumentide turvaline käitus (C-I-A)

3.1 Elutsükkel

Kavandamine

INF.8.M4 Kodutöökoha õige korraldus

Käitus

INF.8.M1 Dokumentide ja andmekandjate turve kodutöökohas

INF.8.M2 Dokumentide ja andmekandjate turvaline transportimine kodutöökohta

INF.8.M3 Kaitse lubamatu sissepääsu eest kodutöökohta

Väljavahetamine

INF.8.M5 Konfidentsiaalsete andmete turvaline kõrvaldamine

Lisanduvad kõrgmeetmed

INF.8.M6 Suure kaitsetarbega töödokumentide turvalisem käsitlemine kodutöökohas

3.2 Põhimeetmed

INF.8.M1 Dokumentide ja andmekandjate turve kodutöökohas

a. Tööalased dokumendid ja andmekandjad on kodutöökohas kaitstud volitamata juurdepääsu eest.

b. Tundlikke andmeid sisaldavad andmekandjad on krüpteeritud.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf8-kodutoeoekoht/ LK /4 5

c. Töökohast eemal viibimise ajal on tööruum lukus. Kui ruumi ei saa lukustada, asuvad dokumendid ja andmekandjad lukustatud kapis või laualaekas.

d. Töötaja lühiajalisel eemalviibimisel töökohast lukustatakse kuvari ekraan, töötaja pikaajalisel eemalviibimisel on arvuti suletud.

e. Töötaja hoiab kodutöökoha korras ja töölaua liigsetest tööpaberitest ja dokumentidest puhtana.

INF.8.M2 Dokumentide ja andmekandjate turvaline transportimine kodutöökohta

a. On kehtestatud organisatsiooni dokumentide ja andmekandjate käitlemise kord, mis määrab:

milliseid materjale ja millisel viisil on lubatud transportida (post, kuller vm); milliseid turvameetmeid rakendatakse transpordil (sobiv pakend, märgistus vm); milliseid materjale on lubatud transportida ainult personaalselt; milliseid andmeid enne transportimist varundatakse.

b. Digitaalsetel andmekandjatel olevad andmed krüpteeritakse enne transportimist.

c. Võimalusel välditakse dokumentide ainueksemplaride väljaviimist organisatsiooni ruumidest.

d. Dokumentide ja andmekandjate käitlemise kord on töötajatele teatavaks tehtud. Töötajad järgivad kehtestatud korda.

INF.8.M3 Kaitse lubamatu sissepääsu eest kodutöökohta

a. Töötajaid on teavitatud, milliste sissetungi- ja pääsukaitse meetmete rakendamine kodutöökohas on kohustuslik ja milline töötaja vastutus sellega kaasneb.

b. Kodutöökohas on rakendatud sobivaid sissemurdmiskaitse meetmeid (nt turvauksed ja -aknad, turvalised ukselukud).

c. Kui töötaja kodutöökohal ei viibi, on tööruumi aknad suletud ja uksed lukustatud.

3.3 Standardmeetmed

INF.8.M4 Kodutöökoha õige korraldus

a. Kodutöökoht asub võimaluse korral eluruumidest eraldi paiknevas, lukustatava uksega ruumis.

b. Kodutöökoha sisustus on valitud ergonoomika, tööohutuse ja tervisekaitse tingimusi arvestades.

c. Kodutöökohas on järgitud organisatsioonis üldkehtivaid nõudeid töökohale ja töökeskkonnale.

d. Arvutiekraan on paigutatud nii, et valgus ekraanilt otse ei peegelduks ja kõrvalised isikud töötaja selja tagant ekraani ei näe.

e. Kodutöökoht on konkreetsete tööülesannete täitmiseks piisavalt varustatud, selleks vajalikud töövahendid annab tööandja.

3.4 Kõrgmeetmed

INF.8.M5 Konfidentsiaalsete andmete turvaline kõrvaldamine (C)

a. Konfidentsiaalsete andmete kõrvaldamiseks on kehtestatud kord. Andmete kõrvaldamisel kodutöökohal järgitakse organisatsioonis selleks kehtestatud korda.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf8-kodutoeoekoht/ LK /5 5

b. Korduvkasutatavatelt andmekandjatelt kustutatakse andmed turvaliselt. Ühekordselt kirjutatavad andmekandjad purustatakse kõrvaldamisel mehhaaniliselt (vt ).CON.6 Andmete kustutus ja hävitamine

c. Kodutöökohas on tagatud turvaliseks materjalide kõrvaldamiseks vajalike vahendite olemasolu.

d. Tundlikke dokumente ja tundlikke andmeid sisaldavaid andmekandjaid hoitakse enne kõrvaldamist lukustatud hoiukohas, kaitstuna lubamatu juurdepääsu eest.

INF.8.M6 Suure kaitsetarbega töödokumentide turvaline käitus (C-I-A)

a. Suure kaitsetarbega töödokumentide käitlemine toimub üldjuhul põhitöökohas, materjalide väljastamist kodus töötamiseks välditakse.

b. Kui töötaja erandkorras kasutab suure kaitsetarbega töödokumente kodutöökohas, rakendatakse kodutöökohale tavapärasest rangemaid turvameetmeid.

c. Kodutöökoha lukustatavad kapid ja sahtliboksid vastavad dokumentide ja andmekandjate kaitsetarbele.

4 Lisateave

Siin lisateavet ei ole

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf9-mobiiltoeoekoht/ LK /1 7

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

INF. Taristu

INF.9: Mobiiltöökoht

1 Kirjeldus

Sisukord

1.1 Eesmärk 1.2 Vastutus 1.3 Piirangud

1.1 Eesmärk

Esitada mobiiltöökohale kohaldatavad korralduslikud, tehnilised ja personali käsitlevad meetmed, mida arvestatakse ja täidetakse siis kui töötajad töötavad organisatsiooni ruumide asemel organisatsioonivälistes töökohtades.

1.2 Vastutus

Mobiiltöökoha meetmete täitmise eest vastutab infoturbejuht.

Lisavastutajad

IT-talitus, töötaja, personaliosakond, haldusosakond.

1.3 Piirangud

Mobiiltöö IT-süsteemide, andmekandjate ja dokumentide turbe korral arvestatakse süsteemispetsiifilisi mooduleid , , , SYS.3.1 Sülearvuti SYS.3.2.1 Nutitelefon ja tahvelarvuti üldiselt SYS.4.5 Irdandmekandjad

ja .NET.3.3 Virtuaalne privaatvõrk (VPN) SYS.2.1 Klientarvuti üldiselt

Moodulit täiendavad püsivaks kasutuseks rajatud kaugtöökoha meetmed moodulist . OPS.1.2.4 Kaugtöö Kodutöökoha taristu turvameetmeid käsitletakse moodulis .INF.8 Kodutöökoht

2 Ohud

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf9-mobiiltoeoekoht/ LK /2 7

Sisukord

2.1 Eeskirjade puudumine või puudulikkus 2.2 Keskkonnast tingitud kahjulikud mõjud 2.3 IT-seadmete, -tarvikute ja -süsteemide manipuleerimine või hävitamine mobiiltöökohal 2.4 Töötaja kättesaadavuse piiratus 2.5 Andmekandjate ja dokumentide ebaturvaline transport 2.6 Andmekandjate ja dokumentide ebaturvaline kõrvaldamine 2.7 Andmete konfidentsiaalsuse kadu 2.8 Andmekandjate ja dokumentide vargus või kaotamine

2.1 Eeskirjade puudumine või puudulikkus

Kui mobiiltöö organisatsioonis pole eeskirjadega reguleeritud, võivad töötajad tahtmatult lekitada konfidentsiaalset teavet, kuna nad ei ole teadlikud turvameetmete kasutamise kohustusest. Näiteks võib teave sattuda valedesse kätesse ebaturvaliselt korraldatud teabevahetuse käigus. Ründaja saab lekkinud siseteavet kasutada organisatsiooni vastu rünnete algatamiseks.

2.2 Keskkonnast tingitud kahjulikud mõjud

Mobiilseadmeid ja andmekandjaid kasutatakse väga mitmesugustes keskkonnatingimustes. IT-seadmeid võivad kahjustada liiga kõrged või madalad temperatuurid, tolm või niiskus. Mobiilseade võib maha kukkuda ja puruneda.

Lisaks füüsilisele keskkonnale esinevad ka tehnoloogilisest keskkonnast ja seonduvast IT-infrastruktuurist tulenevad ohud. Mobiilseadmed võivad ühenduda ebausaldusväärse turvalisusega võrkudesse. Mobiilseadmetega saab ühendada lisaseadmeid, millest kõik ei pruugi olla turvalised. Nii saab mobiilseadmesse edastada kahjurvara või kopeerida seadmest tundlikke andmeid.

2.3 IT-seadmete, -tarvikute ja -süsteemide manipuleerimine või hävitamine mobiiltöökohal

Kaasaskantavaid IT-seadmeid, IT-tarvikuid ja IT-süsteeme saab üldjuhul lihtsamalt manipuleerida või hävitada kui seda saaks organisatsiooni ruumides. Mobiiltöökoht on juurdepääsetav kõrvalistele isikutele ning seal ei saa rakendada keskselt kontrollitavaid turvameetmeid (nt valveteenust). Mobiilseadme hävimine või kaotus tekitab töötajale töökatkestuse, sest juurdepääs organisatsiooni IT-süsteemidele ajutiselt puudub. Ka mobiilseadmete asendamine on juhul, kui mobiiltöökohti on palju, organisatsioonile märkimisväärne kulu.

2.4 Töötaja kättesaadavuse piiratus

Enamasti ei ole mobiilseade organisatsiooni sisevõrguga pidevalt ühendatud. Organisatsioonist väljaspool asudes on seda ka raske saavutada. Teabe liikumine aeglustub. Isegi siis, kui teave edastatakse e-posti teel, ei ole kindel, et mobiilne töötaja lähiajal e-posti loeb. Kättesaadavuse piiratusel võib olenevalt olukorrast ja organisatsioonist olla suur mõju.

2.5 Andmekandjate ja dokumentide ebaturvaline transport

Organisatsiooni ja mobiiltöökoha vahelise transportimise käigus võivad dokumendid või andmekandjad sattuda varguse objektiks ja kaotsi minna. Volitamata isikud võivad saada juurdepääsu tundlikele andmetele, neid lugeda või manipuleerida. Krüpteerimata andmekandjate sattumisel valedesse kätesse võib tekkida märkimisväärne konfidentsiaalsuse kadu.

Kui transportimise käigus läheb kaduma varundamata andmetega andmekandja, võib see organisatsiooni eesmärkide täitmist olulisel määral mõjutada.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf9-mobiiltoeoekoht/ LK /3 7

2.6 Andmekandjate ja dokumentide ebaturvaline kõrvaldamine

Kui mobiiltöökohal pole loodud tingimusi andmekandjate ja dokumentide turvaliseks kõrvaldamiseks, võivad need sattuda olmeprügi hulka. Ründaja saab seeläbi väärtuslikku teavet, mida sihipäraselt ära kasutada organisatsioonivastaste küberkuritegude (nt petukirja koostamine või väljapressimiskatse) läbiviimiseks. Tagajärjed võivad raskemal juhul ohustada terve organisatsiooni tegevust (nt kui ründe tulemuseks on oluliste tellimuste nurjumine või partnerlussuhete katkemine).

2.7 Andmete konfidentsiaalsuse kadu

Ründajatel on mobiiltöökohal võrdluses bürooruumidega oluliselt lihtsam juurde pääseda kõvakettal, ird- või paberkandjal olevatele andmetele. Samuti on võimalik pealt kuulata sideühendusi. Selliste andmete avalikustamisel või ründeks kasutamisel võivad olla organisatsioonile märkimisväärsed tagajärjed. Andmeleke võib kaasa tuua seaduserikkumise (näiteks isikuandmete paljastumise tõttu) või ebasoodsa konkurentsiolukorra.

2.8 Andmekandjate ja dokumentide vargus või kaotamine

Mobiiltöökoht ei ole nii hästi kaitstud kui organisatsiooni ruumides asuv töökoht. IT-seadmete või dokumentide vargus rongis, hotellitoast või organisatsioonivälisest konverentsiruumist on palju tõenäolisem kui pääsukontrollisüsteemiga ja kaastöötajatega bürooruumist. Töötaja võib mobiilseadme ära kaotada (nt taksosse unustada).

Peale otsese varalise kahju lisanduvad mobiilseadme varguse või kaotamise korral tundlike andmete (nt e- post, nõupidamiste märkmed, aadressid vm dokumendid) paljastamisega seotud kahjud. Kahjustuda võib ka organisatsiooni maine.

3 Meetmed

Sisukord

3.1 Elutsükkel 3.2 Põhimeetmed INF.9.M1 Mobiiltöökoha sobivuse kriteeriumid [IT-talitus] INF.9.M2 Mobiilseadmete kasutamise eeskiri [personaliosakond] INF.9.M3 Kaitse lubamatu juurdepääsu eest [haldusosakond, töötaja] INF.9.M4 Organisatsioonivälise IT-süsteemiga töötamise kord [IT-haldus, töötaja] 3.3 Standardmeetmed INF.9.M5 Mobiilseadme kaotusest teatamine [töötaja] INF.9.M6 Konfidentsiaalse teabe turvaline kõrvaldamine [töötaja] INF.9.M7 Mobiiltöö õiguslikud raamtingimused [personaliosakond] INF.9.M8 Mobiiltöökoha turvanõuete kehtestamine [IT-haldus] INF.9.M9 Mobiilseadmete ja andmekandjate krüpteerimine [IT-haldus, kasutaja] INF.9.M12 Ekraanifiltri kasutamine [töötaja] 3.4 Kõrgmeetmed INF.9.M10 Vargusvastaste vahendite rakendamine [töötaja] (C-I-A) INF.9.M11 Mobiiltöö keeld ebaturvalistes oludes [IT-haldus] (C-I-A)

3.1 Elutsükkel

Kavandamine

INF.9.M1 Mobiiltöökoha sobivuse kriteeriumid

INF.9.M2 Mobiilseadmete kasutamise eeskiri

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf9-mobiiltoeoekoht/ LK /4 7

INF.9.M7 Mobiiltöö õiguslikud raamtingimused

INF.9.M8 Mobiiltöökoha turvanõuete kehtestamine

Evitus

INF.9.M9 Mobiilseadmete ja andmekandjate krüpteerimine

Käitus

INF.9.M3 Kaitse lubamatu juurdepääsu eest

INF.9.M4 Organisatsioonivälise IT-süsteemiga töötamise kord

INF.9.M5 Mobiilseadme kaotusest teatamine

INF.9.M12 Ekraanifiltri kasutamine

Kõrvaldamine

INF.9.M6 Konfidentsiaalse teabe turvaline kõrvaldamine

Lisanduvad kõrgmeetmed

INF.9.M10 Vargusvastaste vahendite rakendamine

INF.9.M11 Mobiiltöö keeld ebaturvalistes oludes

3.2 Põhimeetmed

INF.9.M1 Mobiiltöökoha sobivuse kriteeriumid [IT-talitus]

a. Organisatsioon on kehtestanud nõuded, millele mobiiltöökoht peab vastama.

b. Töötaja järgib organisatsioonis kehtestatud nõudeid.

c. Töötaja on teadlik, millistes tingimustes on mobiiltöö täielikult keelatud.

INF.9.M2 Mobiilseadmete kasutamise eeskiri [personaliosakond]

a. On kehtestatud mobiilseadmete kasutamise eeskiri, mis sätestab:

milliseid andmeid ei ole lubatud väljaspool organisatsiooni käidelda; mis tingimustel saab mobiiltöötaja ligipääsu organisatsiooni ressurssidele; mobiilseadmes rakendatavad turvameetmed (sh lubatavad autentimismeetodid); millised andmed krüpteeritakse ja kuidas; isiklike mobiilseadmete tööalase kasutamise korra; nõuded mobiilseadmete turvaliseks ja heaperemehelikuks kasutamiseks; kuidas vältida mobiilseadmete kaotamist või vargust; mobiilseadmete soetamise ja kuluarvestuse protseduurid; kuidas on korraldatud mobiilseadmete ja nende rakenduste hooldamine ja haldus; kuidas mobiilseadmeid turvaliselt kõrvaldada.

b. Kõik mobiilseadmete kasutajad on mobiilseadmete kasutamise eeskirjaga tutvunud ja järgivad seda.

INF.9.M3 Kaitse lubamatu juurdepääsu eest [haldusosakond, töötaja]

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf9-mobiiltoeoekoht/ LK /5 7

a. Mobiiltöökoha kasutajad teavad varguse ja lubamatu juurdepääsu ohte ja oskavad turvameetmeid mobiiltöökohal rakendada.

b. Mobiilseadmeid ei jäeta järelevalveta.

c. Kui mobiiltöökohalt hetkeks lahkutakse, suletakse aknad ja lukustatakse uks (nt hotellitoas). Kui ust ei saa lukustada (nt rongis), hoitakse dokumente ja mobiilseadmeid turvalises kohas.

d. Lühiajalisel lahkumisel ruumist lukustatakse IT-seadme ekraan, et pooleliolevat tööd jätkata saaks ainult pärast tulemuslikku autentimist.

INF.9.M4 Organisatsioonivälise IT-süsteemiga töötamise kord [IT-haldus, töötaja]

a. On kehtestatud kord organisatsiooniväliste IT-süsteemide (internetikohvik, külastatava ettevõtte kontoriarvuti vms) tööalaseks kasutamiseks.

b. Kõik mobiilsed töötajad teavad organisatsioonivälise IT-süsteemi kasutamise ohte.

c. On selgelt määratletud, milliseid andmeid on lubatud organisatsioonivälistes IT-süsteemides töödelda ja milliseid mitte.

d. Organisatsioonivälises IT-süsteemis töö lõpetamisel kustutatakse arvutist töö käigus loodud ajutised andmed (nt kasutajanimede ja paroolide automaatsalvestused brauseris).

3.3 Standardmeetmed

INF.9.M5 Mobiilseadme kaotusest teatamine [töötaja]

a. Töötajad on kohustatud dokumentide, mobiilseadme või andmekandja kaotusest või vargusest teavitama organisatsiooni esimesel võimalusel.

b. Kaotusest teavitamiseks on organisatsioonis määratud konkreetsed teatamisteed ja kontaktisikud.

c. Võimalusel kasutatakse mobiilseadme kaotsimineku järgselt seadme kauglukustuse, kaugkustutuse või seadme asukoha määramise funktsioone.

d. Kadunud mobiilseadme leidmisel kontrollitakse, kas seadet pole vahepeal manipuleeritud. Kahtluste korral seade kõrvaldatakse kasutusest või laaditakse seadmele uuesti algne operatsioonisüsteem koos kõigi vajalike rakendustega.

INF.9.M6 Konfidentsiaalse teabe turvaline kõrvaldamine [töötaja]

a. Väljaspool organisatsiooni või reisil olles järgitakse organisatsioonis kehtivat andmekandjate turvalise kõrvaldamise korda.

b. Enne kasutatud andmekandjate ja dokumentide kõrvaldamist kontrollitakse, kas neil leidub tundlikke andmeid.

c. Reisil olles konfidentsiaalsete andmetega andmekandjaid võimaluse korral ei hävitata, vaid tuuakse need tagasi organisatsiooni, kus on olemas vahendid andmekandjate turvaliseks kõrvaldamiseks (vt CON.6 Andmete kustutus ja hävitamine).

INF.9.M7 Mobiiltöö õiguslikud raamtingimused [personaliosakond]

a. Mobiiltöö korraldus vastab tööõiguslikele ja teistele kohaldatavatele õigusaktidele.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf9-mobiiltoeoekoht/ LK /6 7

b. Muud olulised mobiiltöö aspektid (töötaja vastutus, kulude hüvitamine jne) on reguleeritud töötaja ja tööandja vahelise töölepingu ja mobiiltööd puudutavate lisakokkulepetega.

INF.9.M8 Mobiiltöökoha turvanõuete kehtestamine [IT-haldus]

a. Üldise turvapoliitika alusel on kehtestatud mobiiltöökoha turvaeeskiri või täiendatud mobiiltöökoha turvanõuetega mobiilseadme kasutamise eeskirja (vt INF.9.M1 Mobiilseadmete kasutamise eeskiri).

b. Mobiiltöökoha turvanõuetega on määratletud:

kokkulepitud andmevahetusajad, reageerimisaeg; konfidentsiaalse teabe käitluse kord; turvaintsidentidest teatamise kord; lubatud ja keelatud töövahendid; mobiilseadmete ekraanifiltrite kasutamine; dokumentide ja andmekandjate transport; andmevarundus; andmekaitse nõuded; dokumentide ja andmekandjate kõrvaldamise protseduurid.

c. Mobiiltöökoha turvanõuded on kooskõlastatud asjaomaste allüksustega, töötajad on eeskirjast teadlikud ja see on mobiiltöötajaile siduv.

d. Mobiiltöökoha turvaeeskirja ajakohastatakse regulaarselt.

INF.9.M9 Mobiilseadmete ja andmekandjate krüpteerimine [IT-haldus, kasutaja]

a. Mobiilseadmed ja andmekandjad on krüpteeritud organisatsioonis kehtiva korra kohaselt (vt CON.1 ).Krüptokontseptsioon

b. Krüptovõtme kasutamisel hoitakse seda krüpteeritud seadmest või andmekandjast lahus.

INF.9.M12 Ekraanifiltri kasutamine [töötaja]

Mobiiltöökohas kasutatava IT-seadme ekraanil kuvatava teabe kaitseks kasutatakse ekraani katvat ekraanifiltrit.

3.4 Kõrgmeetmed

INF.9.M10 Vargusvastaste vahendite rakendamine [töötaja] (C-I-A)

a. Kui IT-seade omab vargust takistavat või seadme kaotamisel seadme leidmist hõlbustavat funktsionaalsust, on see funktsionaalsus aktiveeritud.

b. Rahvarohkes ruumis kasutatakse võimalusel vargusvastaseid vahendeid (nt trosslukk sülearvuti kasutamisel).

c. Vargusvastased vahendid vastavad andmete kaitsetarbele.

INF.9.M11 Mobiiltöö keeld ebaturvalistes oludes [IT-haldus] (C-I-A)

a. On kehtestatud kriteeriumid mobiiltöö keelamiseks ebaturvalises oludes.

b. Mobiiltöö on keelatud juhul kui mobiilseadme ekraani ei saa kõrvaliste isikute eest varjata.

c. Mobiiltöö on keelatud avalikus ja ilma paroolita WiFi võrgus.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf9-mobiiltoeoekoht/ LK /7 7

4 Lisateave

Siin lisateavet ei ole

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf10-koosoleku- uerituse-ja-koolitusruum/

LK /1 5

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

INF. Taristu

INF.10: Koosoleku-, ürituse- ja koolitusruum

1 Kirjeldus

Sisukord

1.1 Eesmärk 1.2 Vastutus 1.3 Piirangud

1.1 Eesmärk

Esitada meetmed koosoleku-, ürituse- ja koolitusruumides töödeldava teabe ja neis ruumides olevate IT- seadmete kaitseks. Koosoleku-, ürituse- ja koolitusruume iseloomustab asjaolu, et enamasti kasutavad neid nii töötajad kui külastajad ja lisaks organisatsiooni seadmetele on kasutusel ka võõrad IT-seadmed.

1.2 Vastutus

Koosoleku-, ürituse- ja koolitusruumi meetmete täitmise eest vastutab haldusosakond.

Lisavastutajad

Tehnikatalitus, IT-talitus, töötaja.

1.3 Piirangud

Koosolekuruumis olulisi andmesideaspekte käsitletakse moodulites NET.2 ja NET.4 . Raadiovõrgud Side

Ruumides asuva kaabelduse puhul järgitakse moodulit . Tuleohutust käsitlevad meetmed INF.12 Kaabeldus on esitatud moodulis . Külastajatega seotud turvameetmeid käsitletakse moodulis INF.1 Hoone üldiselt ORP.

.1 Infoturbe korraldus

2 Ohud

Sisukord

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf10-koosoleku- uerituse-ja-koolitusruum/

LK /2 5

2.1 Eeskirjade puudumine või puudulikkus 2.2 IT-seadmete ühildumatus 2.3 Külastajatest tulenevad ohud 2.4 Lahtised kaablid 2.5 Vargus 2.6 Teabe konfidentsiaalsuse kadu

2.1 Eeskirjade puudumine või puudulikkus

Paljud turvaprobleemid ilmnevad siis, kui töötajad ei järgi ruumide kasutamise korda või pole sellest teadlikud. Kui töötajad ei sulge pärast koolitusruumist lahkumist aknaid ja uksi, saab volitamata isik ruumi sisse pääseda, rikkuda vara või varastada seal olevaid seadmeid. Kui konfidentsiaalne teave jääb pärast koosolekut marker- või pabertahvlilt eemaldamata, on see volitamata isikutele vabalt kättesaadav.

2.2 IT-seadmete ühildumatus

Erinevate tootjate IT-seadmed võivad kasutada elektritoiteks või video- või audiosignaali edastamiseks erinevaid kaabli- ja ühendusstandardeid. Ka võivad vanematel seadmetel puududa samad ühendusvõimalused kui on uuematel seadmetel. Nii juhtub, et koosolekuruumis ei saa IT-seadmeid soovipäraselt kasutada. Probleem tekib eelkõige organisatsiooniväliste seadmete kasutamisega, nt külalise sülearvuti ühendamisel koosolekuruumi statsionaarse projektoriga.

Kaablite või andmekandjate ühendamise katsed valesse ühendusliidesesse võivad seadmeid või andmekandjaid kahjustada.

2.3 Külastajatest tulenevad ohud

Kuna külastajad organisatsiooni nõudeid ei tea, ei saa olla kindel, et külastajad neile kättesaadavaks tehtud andmeid ja IT-seadmeid turvaliselt kasutavad. Külastajad võivad konfidentsiaalsele teabele juurdepääsu saada ka töötajate tähelepanematuse tõttu. Külastaja võib näiteks tualettruumi otsides eksida uksega ja siseneda bürooruumi, milles asuval markertahvlil on konfidentsiaalset teavet.

2.4 Lahtised kaablid

Koosoleku-, ürituse- ja koolitusruumide kasutajad, laudade asetus ja ruumide kasutusviisid võivad muutuda. Seetõttu on vaja muuta ka ruumidesse paigaldatud IT-seadmete ja nendega ühendatud kaablite asetust.

Olenevalt ruumis asuvate ühenduspunktide (elektrivarustuse ja andmesidevõrgu pistikupesad) asukohast juhitakse kaableid läbi ruumi, isegi üle käiguteede. See tekitab komistusohu, mis võib kahjustada inimest tervist ja rikkuda IT-seadmeid, kui komistades tõmmatakse koos kaabliga kaasa ka IT-seade.

2.5 Vargus

Koosolekuruumis asuvate andmekandjate, IT-seadmete ja muu vara vargus toob kaasa kulutused varade asendamiseks. Ühtlasi tähendab see seda, et ajutiselt ei saa neid ruume täies mahus kasutada. Varguse tõttu kaotab organisatsioon konfidentsiaalseid andmeid, mida varas saab organisatsooni vastu ära kasutada ja seeläbi täiendavat kahju tekitada.

Kui koosoleku-, ürituse- ja koolitusruume ei lukustata (nt lõunapausi ajal), kui puudub ruumi järelevalve või kui IT-süsteemidel puudub piisav turve, saab ruumi jäetud mobiilseadmeid kiiresti ja märkamatult varastada.

2.6 Teabe konfidentsiaalsuse kadu

Tehniliste tõrgete, töötajate tähelepanematuse või teadmatuse tõttu on võimalik IT-seadme salvestuskandjal (nt kõvaketas), irdkandjal (nt mälupulk või DVD), paberkandjal või joonistustahvlil oleva konfidentsiaalse

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf10-koosoleku- uerituse-ja-koolitusruum/

LK /3 5

teabe paljastumine. Ka ründaja otsib võimalusi tundlikule teabele ligipääsemiseks. Konfidentsiaalsete andmete lekkimisel on organisatsioonile märkimisväärsed tagajärjed (nt õigusrikkumine, ebasoodne konkurentsiolukord või rahaline mõju).

3 Meetmed

Sisukord

3.1 Elutsükkel 3.2 Põhimeetmed INF.10.M1 Koosoleku-, ürituse- ja koolitusruumi turvaline kasutamine [tehnikatalitus, IT-haldus] INF.10.M3 Akende ja uste sulgemine [töötaja] 3.3 Standardmeetmed INF.10.M4 Koosoleku-, ürituse- ja koolitusruumide turvaline asukoht INF.10.M5 Toite- ja sidekaablite turvaline paigutus INF.10.M6 Turvalise võrkupääsu korraldus [IT-haldus] INF.10.M7 Koolitus- ja esitlusarvutite turvaline konfiguratsioon [IT-haldus] INF.10.M8 Ruumikasutuse registreerimise kord 3.4 Kõrgmeetmed INF.10.M9 Koolitus- ja esitlusarvutite algseadistamine [IT-haldus] (C-A) INF.10.M10 Mobiiltelefonide keeld (C)

3.1 Elutsükkel

Kavandamine

INF.10.M1 Koosoleku-, ürituse- ja koolitusruumi turvaline kasutamine

INF.10.M4 Koosoleku-, ürituse- ja koolitusruumide turvaline asukoht

INF.10.M6 Turvalise võrkupääsu korraldus

Evitus

INF.10.M7 Koolitus- ja esitlusarvutite turvaline konfiguratsioon

INF.10.M8 Ruumikasutuse registreerimise kord

Käitus

INF.10.M3 Akende ja uste sulgemine

INF.10.M5 Toite- ja sidekaablite turvaline paigutus

Lisanduvad kõrgmeetmed

INF.10.M9 Koolitus- ja esitlusarvutite algseadistamine

INF.10.M10 Konfidentsiaalsusvajadusega koosolekute turve

3.2 Põhimeetmed

INF.10.M1 Koosoleku-, ürituse- ja koolitusruumi turvaline kasutamine [tehnikatalitus, IT- haldus]

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf10-koosoleku- uerituse-ja-koolitusruum/

LK /4 5

a. On kehtestatud ja dokumenteeritud ruumi kasutamise kord, mis määrab:

kes haldab ruumis asuvaid IT- ja muid süsteeme; millistel tingimustel tohivad külastajad kasutada kaasatoodud IT-vahendeid; milliseid võrguühendusi ja -liideseid tohivad külastajad kasutada.

b. Koosoleku-, ürituse-, ja koolitusruumides on saadaval tehniliste probleemide lahendaja kontaktandmed.

c. Ruumis asuvad seadmed on kindlustatud ja/või on varguse eest kaitstud sobivate pääsukontrollisüsteemide ja vargusvastaste vahenditega.

d. Esitluse eel suletakse võimaliku juhusliku andmelekke vältimiseks esitlusarvutis kõik mittevajalikud rakendused ja andmesideühendused.

e. Pärast koosoleku või ürituse lõppu võetakse kaasa või kõrvaldatakse turvaliselt kõik tundlikku teavet sisaldada võivad materjalid.

f. Ürituse- või koolitusruumist ajutisel lahkumisel ja järelevalve puudumisel ruumi uksed lukustatakse.

g. Ruumides on nähtaval kohal juhised tulekahju korral tegutsemise ja evakuatsiooniteede kohta.

INF.10.M3 Akende ja uste sulgemine [töötaja]

a. Koosoleku-, ürituse- ja koolitusruumide aknad on väljaspool ürituste toimumise aega suletud, väljaspool organisatsiooni turvaperimeetrit asuvate ruumide uksed lisaks ka lukustatud.

b. Ajutisel lahkumisel otsese järelevalveta koosoleku-, ürituse- ja koolitusruumidest lukustatakse uksed ja suletakse aknad, kust on võimalik ruumi siseneda.

c. Akende ja uste suletust ja lukustatust kontrollitakse regulaarselt.

3.3 Standardmeetmed

INF.10.M4 Koosoleku-, ürituse- ja koolitusruumide turvaline asukoht

a. Koosoleku-, ürituse- ja koolitusruumide kavandamisel on arvestatud ruumide asukohast ja kasutusviisist tingitud ohtudega.

b. Külastajatele mõeldud ruumid ei asu hooneosas, kus regulaarselt töödeldakse konfidentsiaalset teavet.

c. Koosoleku-, ürituse- ja koolitusruumid ja nendesse viivad käiguteed on valitud nii, et külaliste liikumine ja ruumides toimuvad üritused tavapärast tööd ei segaks.

d. Konfidentsiaalset teavet käsitlevad koosolekud peetakse selleks sobivaks tunnistatud ja vastavat märget omavates koosolekuruumides, kus on rakendatud meetmeid pealtkuulamise piiramiseks (nt seina ja uste läbikostvuse vähendamiseks).

INF.10.M5 Toite- ja sidekaablite turvaline paigutus

a. Koosoleku-, ürituse- ja koolitusruumides on külaliste seadmete tarbeks piisavalt toite- ja võrgupesasid.

b. Kui lahtiste toite- või sidekaablite asetamine põrandale on vältimatu, kaetakse kaablid kaablikaitselindiga.

INF.10.M6 Turvalise võrkupääsu korraldus [IT-haldus]

a. Ruumis asuvaid IT-süsteeme ei saa korraga ühendada sisevõrgu ja Internetiga.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf10-koosoleku- uerituse-ja-koolitusruum/

LK /5 5

b. Külastajate andmesidevõrk on organisatsiooni kohtvõrgust eraldatud. Külastajate IT-süsteeme ei saa ühendada organisatsiooni kohtvõrguga.

c. Kõrvalised isikud ei saa koosolekuruumist töötajate kohtvõrgu kasutamist ja andmeliiklust jälgida ega pealt kuulata.

d. Koosoleku-, ürituse- ja koolitusruumide elektrivarustus on jaotuskilbist alates organisatsiooni muude ruumide elektrivarustusest eraldatud.

INF.10.M7 Koolitus- ja esitlusarvutite turvaline konfiguratsioon [IT-haldus]

a. Koolitus- ja esitlusarvutitele on kehtestatud tüüpkonfiguratsioonid, mis on minimaalsed ja ei sisalda liigseid rakendusi.

b. Koolituse eel kontrollitakse, kas IT-süsteemid on koolituse tarbeks sobivalt seadistatud.

c. Koolitus- ja esitlusarvutid on organisatsiooni kohtvõrgust eraldatud.

d. Kasutajate õigusi on vajadusepõhiselt piiratud. Kasutajad ei saa arvutitesse tarkvara installida ega arvutitest andmeid kopeerida.

INF.10.M8 Ruumikasutuse registreerimise kord

a. Olenemata koosoleku-, ürituse- ja koolitusruumi kasutusviisist saab järele vaadata, kes ja millisel ajavahemikul ruume kasutas.

b. Organisatsioonis on rakendatud kord ja protseduurid koosoleku-, ürituse- ja koolitusruumide eelnevaks reserveerimiseks.

3.4 Kõrgmeetmed

INF.10.M9 Koolitus- ja esitlusarvutite algseadistamine [IT-haldus] (C-A)

a. Pärast ruumi kasutamise lõpetamist on arvutitest kõrvaldatud kõik üritusega seotud andmed ja arvuti on viidud tüüpkonfiguratsiooniga määratud algseisu. (vt INF.10.M7 Koolitus- ja esitlusarvutite turvaline

).konfiguratsioon

INF.10.M10 Mobiiltelefonide keeld (C)

a. Korraldaja võib keelata konfidentsiaalsetele nõupidamistele mobiiltelefonide ja nutiseadmete kaasavõtmise.

b. Mobiilseadmete turvaliseks hoiustamiseks väljaspool nõupidamisruumi on paigaldatud lukustatavad kapid.

c. Vajaduse korral kasutatakse mobiilsideseadmete avastamiseks detektorseadet.

4 Lisateave

Siin lisateavet ei ole

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf11-sooidukite- itkomponendid/

LK /1 8

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

INF. Taristu

INF.11: Sõidukite IT-komponendid

1 Kirjeldus

Sisukord

1.1 Eesmärk 1.2 Vastutus 1.3 Piirangud

1.1 Eesmärk

Esitada organisatsiooni sõidukite turvameetmed juhul, kui sõiduk (sõiduauto, veoauto, kaater, laev, helikopter, lennuk vms) on varustatud tänapäevaste infotehnoloogiliste komponentidega.

1.2 Vastutus

„Sõidukite IT-komponendid“ meetmete täitmise eest vastutab infoturbejuht.

Lisavastutajad

Kasutaja, hankeosakond, andmekaitsespetsialist, vastutav spetsialist, IT-talitus, töötaja.

1.3 Piirangud

Moodul käsitleb sõidukeid üldiselt. Eriotstarbeliste sõidukitele (nt kiirabiauto, päästekopter, militaarsõidukid) rakendatakse täiendavaid vajaduspõhiseid turvameetmeid.

Täiendavalt võivad sõidukile kohalduda meetmed moodulist ja mooduligruppidest SYS.3.1 Sülearvutid SYS.3.2 ning NET.2 .Nutitelefon ja tahvelarvuti Raadiovõrgud

Sõiduki IT-seadmetes olevate andmete kustutamist enne sõiduki teisele kasutajale andmist või maha kandmist käsitletakse moodulis .CON.6 Andmete kustutus ja hävitamine

2 Ohud

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf11-sooidukite- itkomponendid/

LK /2 8

Sisukord

2.1 Puuduv või puudulik sõiduki kasutamise kord 2.2 Ohutusnõuete eiramine 2.3 Ebaturvaline andmevahetus 2.4 Sõiduki lubamatu või ebaturvaline ümberseadistus 2.5 Sõiduki vargus ja volitamata juurdepääs 2.6 Sõiduki hoolduse ja IT-komponentide uuenditega seotud ohud 2.7 Kasutaja andmete kõrvaldamata jätmine 2.8 Sobimatud keskkonnatingimused

2.1 Puuduv või puudulik sõiduki kasutamise kord

Kui kasutajaid ei ole juhendatud, mis andmeid on lubatud sõiduki IT-süsteemis hoida ning mis seadmeid ja kuidas (USB või ’i kaudu) sellega ühendada, võib sõiduki IT-süsteemi jääda tundlikku teavet. See Bluetooth

teave võib olla nähtav järgmisele sõidukikasutajale või teistele volitamata isikutele (nt sõiduki varguse korral).

Sõiduki kasutamise korra puudumisel ei pruugi kasutaja mõista IT-komponentide funktsionaalsust ja eesmärke. Lennuki IT-süsteemi seadistamisel tehtav muudatus, mis puudutab lennueelsete automaattestide ärajätmist, ohustab lennuki turvalisust õhus. Auto telefonisüsteemi kontaktiloendit võidakse automaatselt sünkroonida kasutaja telefonis oleva kontaktiloendiga, mistõttu kõik nimed ja telefoninumbrid muutuvad kättesaadavaks ka kõrvalistele isikutele.

Vääralt välja lülitatud IT-komponendid võivad jääda sõiduki akut koormama ka pärast sõiduki seisma jätmist. Kiirabiauto mittekäivitumine tühjenenud aku tõttu võib kaasa tuua raskeid tagajärgi. Samuti võib pikaajaline elektrikatkestus kahjustada autos olevaid keerulisi meditsiiniseadmeid.

2.2 Ohutusnõuete eiramine

Kui kasutajad pole teadlikud sõidukil olevate juhtimisseadmete väära kasutamise võimalikest tagajärgedest, võib kasutaja hooletuse või teadmatuse tagajärjel tekkida oht inimeste füüsilisele turvalisusele. Kui keegi teeb muudatuse laeva navigatsiooni- ja juhtimissüsteemi seadetes ilma vastava loata või teisi sellest informeerimata, võib tagajärjeks olla laevaõnnetus. Hooletusest lukustamata jäetud sõiduki (nt autokraana) kabiini sisenenud volitamata isik võib rikkuda seadmeid, muuta seadistusi või käivitada sõiduki.

2.3 Ebaturvaline andmevahetus

Paljudel kaasaegsetel sõidukitel on lisaks ’i ja traadita andmeside liidestele integreeritud Bluetooth

täiendavaid, kasutaja eest varjatud andmesideliideseid. Sõiduki IT-komponendid võivad integreeritud raadioliideste kaudu infot vahetada väliste osapooltega, ilma et kasutaja saaks seda andmevahetust mõjutada (nt uutesse sõiduautodesse paigaldatud süsteem). Kuid auto võib ka autotootjale saata eCall

üksikasjalikke andmeid auto asukoha, sõidetud kilomeetrite arvu või sõidukijuhi juhtimisharjumuste kohta. See tähendab, et sõiduki kasutajate kohta on võimalik koguda ulatuslikke isikuandmeid ilma, et nad oleksid sellest teadlikud või annaksid selgesõnalise nõusoleku selliseks andmete kogumiseks ja töötlemiseks. Ebaturvalised andmevahetusliidesed võimaldavad andmete pealtkuulamist ja manipuleerimist.

Ründaja võib ebaturvalist andmevahetusliidest kasutada kasutaja kohta teabe hankimiseks. Kui sõiduki info- ja meelelahutussüsteem lubab ühenduse luua ilma turvakoodi sisestamata, võib ründaja oma Bluetooth

seadme märkamatult sõiduki IT-süsteemiga ühendada ning sünkroonida autokasutaja kontaktiloendi.

2.4 Sõiduki lubamatu või ebaturvaline ümberseadistus

Sõiduautot tavaliselt keegi ümber ei ehita, kuid eriotstarbeliste sõidukite ja ka veesõidukite puhul on see levinud praktika. Kui ümberseadistust tehakse vääralt (nt eriotstarbeliste sõidukite puhul ei kaasata selleks spetsialiseerunud ettevõtet), võib isegi lisakaabli vale paigutus kaasa tuua märkimisväärse kahju.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf11-sooidukite- itkomponendid/

LK /3 8

Kasutaja võib manipuleerida sõiduki elektroonikasüsteemi, et avada täiendav funktsionaalsus, parendada sõiduki võimekust või blokeerida mõni hoiatussüsteem. Sellised illegaalsed tarkvaramuudatused tähendavad muuhulgas ka seda, et sõiduki IT-komponendid ei saa enam tootja välja antud tarkvarauuendusi ja olemasolevad turvanõrkused jäävad parandamata.

2.5 Sõiduki vargus ja volitamata juurdepääs

Sõidukite kaugjuurdepääsusüsteemid võivad sisaldada turvanõrkusi. Ründaja võib avada kauglukustusega auto uksed ja auto käivitada ilma autentset autovõtit omamata. Sissemurdmise ja ärandamise oht on suurem selliste sõidukute puhul, mida sageli jäetakse valveta parklatesse (veesõidukite puhul valveta paadisadamatesse).

Ründajal on sõidukisse sisse saades võimalik hävitada või manipuleerida sõiduki IT-süsteeme ning võtta kaasa IT-süsteemides sisalduvad andmed. Samuti on ohus sõidukisse jäetud nutiseadmed ja muud väärtuslikud esemed.

2.6 Sõiduki hoolduse ja IT-komponentide uuenditega seotud ohud

Kui sõidukite IT-komponentide toimimist piisava regulaarsusega ei kontrollita, võivad mõned neist aja jooksul lakata töötamast või töötada ainult osalise funktsionaalsusega. See võib põhjustada rikkeid sõiduki kasutamisel ja halvimal juhul kaasa tuua õnnetusjuhtumi.

Kui sõidukit hooldatakse mujal kui ametlikus esinduses, siis võidakse hoolduses IT-komponentidega seotud probleeme mitte tuvastada, kuna puuduvad vastavad diagnostikavahendid.

Sõiduki IT-komponentide tarkvarauuendite paigaldamine sageli viibib, kuna sõiduki korralist hooldust tehakse üldjuhul ainult kord aastas. Lisaks ei takista vananenud tarkvara kasutamine kuidagi sõiduki kasutamist, mistõttu jäetakse turvauuendite paigaldamine tegemata. Väga paljude sõidukite IT- komponendid on turvanõrkustega, mida teadlikul ründajal on võimalik andmevarguseks või sõiduki manipuleerimiseks ära kasutada.

2.7 Kasutaja andmete kõrvaldamata jätmine

Sõiduki võõrandamisel või kasutaja vahetamisel on oht, et eelmine kasutaja jätab sõiduki IT-süsteemidest kustutamata endaga seotud andmed. Selle tulemusena on järgmisel kasutajal teada eelmise kasutaja telefoniraamat, helistatud numbrid, navigatsioonirakendusse salvestatud elu- ja töökoht, sisestatud aadressid ja muud personaalsed andmed.

Sõidukisse unustanud mobiilandmeside tarbeks mõeldud SIM-kaarti on võimalik kasutada pettuste või illegaalsete tehingute sooritamiseks.

2.8 Sobimatud keskkonnatingimused

Ekstreemne kuumus või sobimatud niiskustingimused võivad sõidukite IT-komponentidele mõjuda hävitavalt. IT-süsteemid võivad lakata töötamast ja muuta sõiduki kasutuskõlbmatuks.

Päikse käes võib salongi sisetemperatuur tõusta üle 70 kraadi, mis oluliselt ületab liitiumioonakude soovituslikku töötemperatuuri.

3 Meetmed

Sisukord

3.1 Elutsükkel 3.2 Põhimeetmed

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf11-sooidukite- itkomponendid/

LK /4 8

INF.11.M1 Sõiduki hanke kavandamine [vastutav isik, hankeosakond, andmekaitsespetsialist] INF.11.M2 Korrakohane hooldus ja IT-komponentide uuendamine [vastutav isik, IT-talitus] INF.11.M3 Sõiduki infoturbe juhendid [IT-talitus, vastutav isik, kasutaja, andmekaitsespetsialist] INF.11.M12 Vargusvastase kaitse vahendid [vastutav spetsialist, töötaja] 3.3 Standardmeetmed INF.11.M4 Sõidukite infoturbe eeskirja jõustamine [vastutav spetsialist, IT-talitus] INF.11.M5 Sõidukite inventariloend INF.11.M6 Detailsed tegevusjuhised [vastutav isik, kasutaja] INF.11.M7 Sõiduki turvaline kasutamine [vastutav isik, kasutaja] INF.11.M8 Sõiduki kaitse ilmastikumõjude eest [kasutaja, vastutav spetsialist] INF.11.M9 Sõiduki kasutusvalmiduse tagamine [vastutav spetsialist] INF.11.M10 Sõidukite kasutusest kõrvaldamise kord [IT-talitus, vastutav spetsialist] 3.4 Kõrgmeetmed INF.11.M11 Asendamise kord [vastutav spetsialist] (A) INF.11.M13 Sõiduki kaitse kahjulike välismõjude eest [vastutav spetsialist] (A) INF.11.M14 Konfidentsiaalse teabe kaitse [IT-talitus, vastutav spetsialist] (C-I-A) INF.11.M15 Sõiduki liideste kaitse [IT-talitus, vastutav spetsialist] (C-I-A) INF.11.M16 Tulekustutussüsteem [vastutav spetsialist] (A) INF.11.M17 Sõidukisisese võrgu eraldamine (C)

3.1 Elutsükkel

Kavandamine

INF.11.M1 Sõiduki hanke kavandamine

Evitus

INF.11.M3 Sõiduki infoturbe juhendid

INF.11.M4 Sõidukite infoturbe eeskirja jõustamine

INF.11.M9 Sõiduki kasutusvalmiduse tagamine

Käitus

INF.11.M2 Korrakohane hooldus ja IT-komponentide uuendamine

INF.11.M5 Sõidukite inventariloend

INF.11.M7 Sõiduki turvaline kasutamine

INF.11.M8 Sõiduki kaitse ilmastikumõjude eest

INF.11.M12 Vargusvastase kaitse vahendid

Avariivalmendus

INF.11.M6 Detailsed tegevusjuhised

Kõrvaldamine

INF.11.M10 Sõidukite kasutusest kõrvaldamise kord

Lisanduvad kõrgmeetmed

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf11-sooidukite- itkomponendid/

LK /5 8

INF.11.M11 Asendamise kord

INF.11.M13 Sõiduki kaitse kahjulike välismõjude eest

INF.11.M14 Konfidentsiaalse teabe kaitse

INF.11.M15 Sõiduki liideste kaitse

INF.11.M16 Tulekustutussüsteem

INF.11.M17 Sõidukisisese võrgu eraldamine

3.2 Põhimeetmed

INF.11.M1 Sõiduki hanke kavandamine [vastutav isik, hankeosakond, andmekaitsespetsialist]

a. Sõiduki hankimisel lähtutakse kasutusotstarbe, funktsionaalsetele nõuete ja tasuvuse kõrval ka infoturbe ja andmekaitse aspektidest.

b. Infoturbe nõuded peavad olema täidetud sõiduki kogu elutsükli vältel.

c. Sõiduki lukustussüsteem on piisavalt turvaline (või tagatakse sõiduki füüsiline turve muude meetmetega).

d. Sõiduki hankimisel arvestatakse, et paljud sõidukid edastavad käiduandmeid sõiduki tootjale või teistele kolmandatele osapooltele.

INF.11.M2 Korrakohane hooldus ja IT-komponentide uuendamine [vastutav isik, IT- talitus]

a. Sõidukeid ja integreeritud IT-komponente hooldatakse lähtudes tootja antud spetsifikatsioonidest ja hooldusintervallidest.

b. IT-komponentide uuendite paigaldamine võib toimuda ka tavahoolduste vahelisel ajal.

c. Traadita andmeside kaudu tehtavad (ingl , OTA) tarkvarauuendused viiakse läbi turvaliselt ja over-the-air

kontrollitult.

d. Sõidukite hooldus- ja remonditöid viivad läbi autoriseeritud ettevõtted ja kvalifitseeritud hooldustöötajad.

e. Väljaspool organisatsiooni toimuva sõiduki hooldus- või remonditöö ajaks eemaldatakse sõidukilt tundliku teavet sisaldavad IT-komponendid.

f. Pärast sõiduki hooldust ja/või tarkvarauuendite paigaldamist kontrollitakse IT-komponentide nõuetekohast funktsioneerimist.

INF.11.M3 Sõiduki infoturbe juhendid [IT-talitus, vastutav isik, kasutaja, andmekaitsespetsialist]

a. Sõidukis töödeldavad andmed (sh isikuandmed) on kaardistatud ja dokumenteeritud.

b. Sõidukis töödeldavat andmeid (sh sõidukis peetud vestluste salvestisi) kaitstakse lähtudes andmete kaitsetarbest. On määratud, kellel ja mis tingimustel on nendele andmete juurdepääs.

c. On määratud, milliseid andmeid on lubatud sõiduki info- ja meelelahutussüsteemiga (ingl infotainment

) sünkroonida või sinna käsitsi sisestada.system

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf11-sooidukite- itkomponendid/

LK /6 8

d. On määratud, milliseid turvameetmeid kasutatakse sõiduki andmesideliideste kaitseks.

e. On koostatud juhendid sõiduki IT-süsteemide turvaliseks kasutamiseks ja haldamiseks.

INF.11.M12 Vargusvastase kaitse vahendid [vastutav spetsialist, töötaja]

a. Organisatsiooni sõidukid on varustatud vargusvastase alarmsüsteemi ja mootori käivitamist blokeeriva immobilaiseriga.

b. Sõiduki jätmisel ilma järelevalveta on vargusvastase kaitse vahendid alati aktiveeritud.

3.3 Standardmeetmed

INF.11.M4 Sõidukite infoturbe eeskirja jõustamine [vastutav spetsialist, IT-talitus]

a. Organisatsioonile kuuluvate sõidukite kasutamisel on sobivate turvameetmete rakendamine tehtud kõigile töötajatele ja sõiduki kasutajatele kohustuslikuks.

b. Sõidukite infoturbe eeskiri on dokumenteeritud, asjaomastele töötajad järgivad kinnitatud sõidukite infoturbe eeskirja.

c. Sõidukite infoturbe eeskirja vaadatakse üle perioodiliselt, vajadusel uuendatakse eeskirja.

INF.11.M5 Sõidukite inventariloend

a. Sõiduki kohta on koostatud loend sõidukisse sisse ehitatud IT-komponentidest (nt navigatsioonisüsteem) ning sõidukile hiljem lisatud seadmetest (nt käsiraadiojaam).

b. Sõidukite inventariloend sisaldab teavet sõidukite IT-süsteemidega ’i kaudu seotud nutiseadmeBluetooth

(te) kohta.

c. Inventariloendisse kantud IT-komponentide kohta on olemas tehnilised juhendid ning kasutajat IT- süsteemidega töötamisel abistavad kasutusjuhendid.

d. Inventariloendit uuendatakse vastavalt vajadusele.

e. Perioodiliselt kontrollitakse sõidukite inventariloendi vastavust tegelikule olukorrale. Ülevaatuse käigus kontrollitakse, kas sõiduki info- ja meelelahutussüsteem pole seotud volitamata nutiseadmetega.

INF.11.M6 Detailsed tegevusjuhised [vastutav isik, kasutaja]

a. On koostatud detailsed tegevusjuhised tegutsemiseks sõiduki avariiolukorra ja IT-komponentide rikke korral.

b. Juhised avariiolukorra ja IT-komponendi rikke korral tegutsemiseks asuvad sõidukis kättesaadavas asukohas.

c. On koostatud tegevusjuhend tegutsemiseks sõiduki ärandamise või volitamata sissetungi puhuks.

INF.11.M7 Sõiduki turvaline kasutamine [vastutav isik, kasutaja]

a. Organisatsioon on kehtestanud sõidukite kasutamise korra, mis määratleb:

kes ja mis otstarbel võivad sõidukit kasutada; kuidas on korraldatud sõiduki parkimine; vargusvastased vahendid, mis tuleb sõiduki parkimisel (või veesõiduki dokkimisel) aktiveerida;

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf11-sooidukite- itkomponendid/

LK /7 8

sõidukis viibivate inimeste ja veose kaitsemeetmed.

b. Sõidukit juhtima volitatud isikud:

omavad kehtivat juhiluba; oskavad sõidukit ja selle IT-süsteeme käsitseda; teavad kaasnevaid turvariske.

INF.11.M8 Sõiduki kaitse ilmastikumõjude eest [kasutaja, vastutav spetsialist]

a. Sõidukid ja nendesse paigaldatud IT-komponendid on piisavalt kaitstud ilmastikumõjude eest.

b. Ekstreemsete ilmastikuolude puhul ning sõltuvalt sõiduki tüübist, asukohast ja keskkonnatingimustest on sõiduki volitatud kasutaja kohustatud rakendama täiendavaid kaitsemeetmeid.

INF.11.M9 Sõiduki kasutusvalmiduse tagamine [vastutav spetsialist]

a. Enne sõiduki kasutuselevõttu on teada, kus tehakse sõiduki hooldust ja kust hangitakse sõidukile vajalikke varuosasid ja kulumaterjale.

b. Sõiduki varuosadest ja kulumaterjalidest on piisav kohapealne varu. Kulumaterjalide kättesaadavus on tagatud sõiduki kasutusaja jooksul.

INF.11.M10 Sõidukite kasutusest kõrvaldamise kord [IT-talitus, vastutav spetsialist]

a. Enne sõiduki kasutusest kõrvaldamist kustutatakse turvaliselt kõik sõiduki IT-komponentidesse talletatud tundlikud andmed.

b. Sõidukis oleva andmestiku kustutamisel kasutatakse eelnevalt kaardistatud IT-komponentide loendit (vt INF.11.M5 ).Sõidukite inventariloend

3.4 Kõrgmeetmed

INF.11.M11 Asendamise kord [vastutav spetsialist] (A)

a. Organisatsioon on koostanud tegevuskava juhuks kui sõidukit tabab ootamatu tehniline rike või muu asjaolu, miks sõidukit antud hetkel pole võimalik kasutada.

b. Ärikriitilist funktsiooni omavatele sõidukitele on võimalik mõistliku aja jooksul leida samaväärne asendussõiduk.

c. Igale sõidukijuhile on määratud teda vajadusel asendav töötaja.

INF.11.M13 Sõiduki kaitse kahjulike välismõjude eest [vastutav spetsialist] (A)

a. Sõltuvalt sõiduki tüübist välditakse sõiduki pikaajalist viibimist kahjulike välismõjudega (nt segavate raadiolainetega) asukohas.

b. Kahjulike välismõjude vastu rakendatakse sobivaid kaitsemeetmeid.

INF.11.M14 Konfidentsiaalse teabe kaitse [IT-talitus, vastutav spetsialist] (C-I-A)

a. Sõidukid ja sõiduki IT-komponendid on kaitstud andmevarguse, andmete manipuleerimise ja volitamata kasutamise eest.

b. Sõidukitootja kavandatud andmekaitse meetmed on rakendatud ning nende toimet on kontrollitud.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf11-sooidukite- itkomponendid/

LK /8 8

c. Vajadusel täiendatakse olemasolevaid turvameetmeid (nt paigaldatakse täiendav vargusvastane alarmsüsteem).

INF.11.M15 Sõiduki liideste kaitse [IT-talitus, vastutav spetsialist] (C-I-A)

a. Kõik sõiduki füüsilised välisliidesed ja andmesideliidesed on kaitstud volitamata juurdepääsu ja volitamata kasutamise eest.

INF.11.M16 Tulekustutussüsteem [vastutav spetsialist] (A)

a. Sõiduk on lisaks kohustuslikule käsikustutile varustatud autonoomse tulekustutussüsteemiga.

INF.11.M17 Sõidukisisese võrgu eraldamine (C)

a. Sõidukisisene andmesidevõrk (ingl , IVN) on kasutajaandmeid sisaldavate IT-In-Vehicle Network

komponentide võrgust eraldatud turvalüüsiga (ingl ).security gateway

4 Lisateave

Siin lisateavet ei ole

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf12-kaabeldus/ LK /1 9

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

INF. Taristu

INF.12: Kaabeldus

1 Kirjeldus

Sisukord

1.1 Eesmärk 1.2 Vastutus 1.3 Piirangud

1.1 Eesmärk

Esitada meetmed elektri- ja sidekaabelduse kaitseks rikete, häirete ja manipuleerimise eest.

1.2 Vastutus

Kaabelduse meetmete täitmise eest vastutab vastutav spetsialist.

Lisavastutajad

Tehnikatalitus, IT-talitus.

1.3 Piirangud

Moodul käsitleb kaabeldust üldiselt, mooduli meetmed kehtivad nii elektrikaabeldusele kui IT- ja sideteenuse kaabeldusele.

Hoonete ja ruumide kaabelduse paigutuse ja tuleohutuse osas esitatakse täiendavad meetmed moodulis INF. .1 Hoone üldiselt

Moodul ei käsitle aktiivsete võrgukomponentide (ruuterid, kommutaatorid jms) ega traadita võrgu turvet. Vastavaid teemasid käsitletakse NET mooduligrupis.

2 Ohud

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf12-kaabeldus/ LK /2 9

Sisukord

2.1 Kaabli süttimine 2.2 Kaabelduse aladimensioneerimine 2.3 Kaabelduse puudulik dokumenteerimine 2.4 Jaotusseadmete puudulik turve 2.5 Kaablikahjustused 2.6 Pinge võnkumine, liig- ja alapinge 2.7 Liigne pikendusjuhtmete kasutamine 2.8 Lubamatud ühendused 2.9 Liinihäiringud 2.10 Pealtkuulamine ja manipuleerimine

2.1 Kaabli süttimine

Kaabli süttimine tekitab tulekahjuks arenedes märkimisväärset kahju. Lisanduvateks tagajärgedeks on elektrilühised ja elektriseadmete rikked. Kaabli süttimisega kaasneb agressiivse toimega gaasiühendite eraldumine, hõõguv põlemine või lahtine tuli. Kaabli süttimise korral ei tõuse ümbritseva keskkonna temperatuur enamasti järsult, mistõttu suitsuvingu oht tekib enne kui lakke paigaldatud suitsuandurid jõuavad rakenduda.

2.2 Kaabelduse aladimensioneerimine

Töökohtade, serveriruumide ja andmekeskuste kaabeldus kavandatakse sageli vaid hetkevajadusele tuginedes. Kuna sageli pole võimalik kaableid vahetada või neid juurde lisada, määravad elektrivõrgu voolutaluvuse (nt täiendavate serverite kasutuselevõtuks) olemasolevad kaablid. Aladimensioneeritud kaablite puhul tekib kaablite ülekuumenemise ja süttimise oht.

Sidevõrgu aladimensioneerimisel võib kannatada selle käideldavus. Seejuures jääb sageli tähelepanuta, et uute IT-süsteemide lisandumisel, andmemahtude suurenemisel või tehniliste standardite muutumisel on vaja võrgu läbilaskevõimet suurendada. Seda saab teha määral, kuivõrd olemasolevad kaablid ja võrguseadmed seda võimaldavad või on jäetud ruumi täiendavate kaablite paigaldamiseks.

2.3 Kaabelduse puudulik dokumenteerimine

Kui puuduliku dokumentatsiooni tõttu pole teada kaablite täpset asukohta, võivad kaablid saada väljaspool hoonet või hoone sees tehtavate ehitustööde tõttu kahjustada. Samuti takistab puudulik dokumentatsioon kaablite kontrolli, hooldust ja parandust.

2.4 Jaotusseadmete puudulik turve

Sageli on toitevõrgu jaotuskilbid ja võrguseadmekapid lukutamata ja asuvad vabalt juurdepääsetavates ruumides. Ebapiisav füüsiline turve võimaldab igaühel jaotuskappe avada, sidekaableid manipuleerida või elektrikatkestusi põhjustada.

Kui pingestatud komponente saab vahetult puudutada, kaasneb sellega otsene oht inimeste elule ja tervisele.

2.5 Kaablikahjustused

Kaablite juurdepääsetavuse ja ebaturvalise paigutuse puhul on oht, et keegi võib kaableid tahtmatult või tahtlikult kahjustada. Kaabli kahjustumine võib tekitada tõrkeid andmesides või põhjustada kaablis lühise, mis omakorda kahjustab ühendatud elektritarviteid. Kahjustus ei pruugi mõjuda koheselt, katkestuse mõju võib avalduda aja jooksul.

Sidekaablite tahtlik hävitamine häirib IT-seadmete toimimist ja põhjustab organisatsioonile rahalist kahju.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf12-kaabeldus/ LK /3 9

2.6 Pinge võnkumine, liig- ja alapinge

Pinge võnkumisel võivad tekkida IT-süsteemide tõrked ja kahjustused. Võnkumised ulatuvad väga lühiajalistest ja väikestest sündmustest, millel on IT-süsteemidele vähene või puuduv mõju, kuni täieliku katkestuse või seadmeid hävitava liigpingeni. Pinge võnkumist võib esineda kõikjal elektrivõrgustikus, alates energiavarustusettevõtte põhivõrgust kuni elektriahelani, millega on ühendatud lokaalsed seadmed.

2.7 Liigne pikendusjuhtmete kasutamine

Sobivas asukohas püsivalt paigaldatud pistikupesade arv ei ole tihti paljude seadmete ühendamiseks piisav. Selle kompenseerimiseks kasutatakse pikendusjuhtmeid. Kui pikendusjuhtmed ei ole kvaliteetsed ja ei vasta nõuetele, võivad nad põhjustada tulekahju. Kui seadmetele piisava arvu pistikupesade tagamiseks on järjestikku ühendatud mitu pikendusjuhet, suureneb ühenduste liigkoormuse tõttu tulekahju oht veelgi.

2.8 Lubamatud ühendused

IT-süsteemide või muude tehniliste komponentide vahele rajatud lubamatud ja dokumenteerimata kaabliühendused ning lubamatute seadmete kasutamine võivad põhjustada turvaprobleeme ja töötõrkeid. Selliste lubamatute ühenduste kaudu on võimalik saada võrkudele, süsteemidele, teabele või rakendustele volitamata juurdepääs.

2.9 Liinihäiringud

Elektriliste signaalide edastust võivad kahjustada keskkonna elektri- ja magnetväljad. Liinihäiringu erivorm on läbikoste (ingl ). Häiringuid ei põhjusta seejuures enamasti keskkond, vaid külgnevatest crosstalk

liinidest edastatavate signaalide elektrivool.

2.10 Pealtkuulamine ja manipuleerimine

Liinide pealtkuulamisründed on ohuks teabe turvalisusele. Sidekaablid ei ole kunagi täiesti pealtkuulamiskindlad. Seda, kas liini tegelikult pealt kuulatakse, saab kindlaks teha üksnes keeruka mõõtmise teel. Oht on suurem, kui sidekaabeldus asub osaliselt väljaspool kaitstavat turvaperimeetrit. Sideliinide manipuleerimise eesmärk on häirida infotehnoloogia toimimist ning põhjustada organisatsioonile rahalist kahju.

3 Meetmed

Sisukord

3.1 Elutsükkel 3.2 Põhimeetmed INF.12.M1 Sobiva kaablitüübi valimine [IT-talitus, tehnikatalitus] INF.12.M2 Kaabelduse kavandamine [IT-talitus, tehnikatalitus] INF.12.M3 Asjatundlik kaablipaigaldus [IT-talitus, tehnikatalitus] INF.12.M10 Kaabelduse dokumenteerimine ja märgistus [IT-talitus, tehnikatalitus] INF.12.M11 Jaotusseadmete dokumentatsioon [IT-talitus, tehnikatalitus] INF.12.M13 Elektritarvitite süttimise vältimine [tehnikatalitus] 3.3 Standardmeetmed INF.12.M4 Tasandusvoolude vältimine varjetes [tehnikatalitus] INF.12.M5 Kaabelduse nõuete analüüs [IT-talitus, tehnikatalitus] INF.12.M6 Kaabelduse vastuvõtmine [IT-talitus, tehnikatalitus] INF.12.M7 Liigvoolukaitse [tehnikatalitus] INF.12.M8 Liigsete kaablite kõrvaldamine [IT-talitus, tehnikatalitus] INF.12.M9 Kaablite tuleohutus [tehnikatalitus] INF.12.M12 Elektripaigaldiste ja ühenduste ülevaatus [IT-talitus, tehnikatalitus]

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf12-kaabeldus/ LK /4 9

INF.12.M16 Turvalised kaitsekapid [tehnikatalitus] 3.4 Kõrgmeetmed INF.12.M14 Dubleeritud toide [tehnikatalitus] (A) INF.12.M15 Kaabelduse füüsiline turve [IT-talitus, tehnikatalitus] (I-A) INF.12.M17 Sidekaablite dubleerimine [IT-talitus] (A)

3.1 Elutsükkel

Kavandamine

INF.12.M1 Sobiva kaablitüübi valimine

INF.12.M2 Kaabelduse kavandamine

INF.12.M4 Tasandusvoolude vältimine varjetes

INF.12.M5 Kaabelduse nõuete analüüs

INF.12.M7 Liigvoolukaitse

Evitus

INF.12.M3 Asjatundlik kaablipaigaldus

INF.12.M6 Kaabelduse vastuvõtmine

INF.12.M10 Kaabelduse dokumenteerimine ja märgistus

INF.12.M11 Jaotusseadmete dokumentatsioon

INF.12.M16 Turvalised jaotuskapid

Käitus

INF.12.M9 Kaablite tuleohutus

INF.12.M12 Paigaldiste ja ühenduste ülevaatus

INF.12.M13 Elektritarvitite süttimise vältimine

Kõrvaldamine

INF.12.M8 Liigsete kaablite kõrvaldamine

Lisanduvad kõrgmeetmed

INF.12.M14 Dubleeritud toide

INF.12.M15 Kaabelduse füüsiline turve

INF.12.M17 Sidekaablite dubleerimine

3.2 Põhimeetmed

INF.12.M1 Sobiva kaablitüübi valimine [IT-talitus, tehnikatalitus]

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf12-kaabeldus/ LK /5 9

a. Elektrikaablite voolutaluvus on piisav ja on valitud varuga.

b. Kaablitüübi valimisel arvestatakse järgmisi tegureid:

ümbritsev keskkond (vesi, pinnas, gaas, valgus jne) ja selle temperatuur; kaitse näriliste ja kaabli läbilõikamise eest; kaabli tõmbetugevus (nt õhuliinina kasutamisel) ja painderaadius; kaablivarjestus ja elektromagnetilised häiringud; paigaldusviis, paigaldustrassi või kaablirenni iseärasused; edastusseadmete vaheline kaugus; ründekindlus; elektritarvitite iseärasused.

c. Elektrikaablite valimisel järgitakse kohalduvaid standardeid, nõudeid ja eeskirju.

d. Sidekaablid on valitud piisava läbilaskevõime ja edastuskiiruse varuga.

e. Sidekaabli liigi (koaksiaal-, keerdpaar-, valguskaabel) ja kaablitüübi valiku põhjendused on dokumenteeritud.

INF.12.M2 Kaabelduse kavandamine [IT-talitus, tehnikatalitus]

a. Enne kaablite valimist ja paigaldust on koostatud elektri- ja sidekaabelduse kava, millega on määratud kaablite turvaline paigutus, jaotuspunktid, läbiviigud ja reservivajadus.

b. Kaablid, kaablikanalid ja -rennid võimaldavad rahuldada ka tulevikuvajadusi, st olemasolevad kaablid sobivad ka tarbimisvõimsuse kasvu korral ning kaablikanalitesse saab vajadusel paigaldada lisakaableid.

c. Kui täismõõdus kaablirenne kohe ei paigaldata, tuleks seina- ja laeläbiviikude läbimõõdud projekteerida piisava varuga ja täita pehme tuletõkkematerjaliga.

d. Võimalusel paigaldatakse kaablid asukohtadesse, mis on juurdepääsetavad ainult organisatsioonile kuuluvatest ruumidest.

e. Võimalusel välditakse kaablite paigaldamist käiguteedele ja suure tuleohtlikkusega piirkondadesse.

f. Samas kaablirennis asuvad side- ja elektrikaablid on paigaldatud erinevatesse kaablirenni sektsioonidesse.

INF.12.M3 Asjatundlik kaablipaigaldus [IT-talitus, tehnikatalitus]

a. Elektrikaabelduse paigaldavad nõutava kvalifikatsiooniga töötajad.

b. Kaabelduse paigaldaja jälgib, et tarnitud kaablid ning vajaminevad materjalid ning ühendusdetailid vastaksid spetsifikatsioonile ega saaks paigaldamise käigus kahjustada.

c. Kõikides tööetappides kontrollib tellija kaabelduse teostusele esitatud nõuete täitmist.

INF.12.M10 Kaabelduse dokumenteerimine ja märgistus [IT-talitus, tehnikatalitus]

a. Kaabelduse dokumentatsioon sisaldab kaabliskeeme, hooneplaane, rennide asendiplaane, pistikupesade asukohti ja jaotuskappide kaabliühendusjooniseid.

b. Sisedokumentatsioon hõlmab lisaks kaablite paigalduse dokumentatsioonile ka tehtud hoolduste ning muudatuste andmeid.

c. Kaablite märgistus dokumentatsioonis on läbivalt ühtne ja ühetähenduslik.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf12-kaabeldus/ LK /6 9

d. Sisedokumentatsiooni kasutajaskond on piiratud tööpõhise vajadusega.

e. Väljapoole jagatav kaabelduse dokumentatsioon ei sisalda tundlikku ega liigset teavet.

f. Kaabelduses tehtud muudatused dokumenteeritakse esimesel võimalusel.

g. Kaabelduse ja seotud võrguseadmete dokumentatsioon vaadatakse üle vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

INF.12.M11 Jaotusseadmete dokumentatsioon [IT-talitus, tehnikatalitus]

a. Iga jaotusseadme (jaotuskilbi) juures asub selle seadme kaablite paigutusskeem.

b. Paigutusskeem on üheselt mõistetav, et tagada hooldustööde ohutus.

c. Jaotusseadme dokumentatsioon on objektiivne, ei näita liinide otstarvet ega esita muud tundlikku teavet. Erandina on otstarve märgitud avariielektritoite liinil.

INF.12.M13 Elektritarvitite süttimise vältimine [tehnikatalitus]

a. Elektriseadmeid on enne kasutuselevõttu kontrollinud kvalifitseeritud elektrik.

b. Isiklike elektriseadmete kasutamine on reguleeritud ja toimub selleks kehtestatud korra alusel.

c. Kodumasinaid kasutatakse ainult selleks ette nähtud ruumides.

d. Pistikupesad paigaldatakse olemasolevatele kaablikanalitele või fikseeritakse seinale.

e. Kui pikendusjuhtmete kasutamine on vältimatu, siis arvestatakse järgmist:

kasutatakse ainult kvaliteetseid ja kontrollitud pikendusjuhtmeid; tarbitav võimsus vastab pikendusjuhtme spetsifikatsioonile ega ületa 3500 W; pikendusjuhtmed ei ole üksteise külge ühendatud; pikendusjuhtmed ei jää töötamiskohal inimestele jalgu ega asu käiguteedel.

f. Ventilaatoreid puhastatakse kogunenud tolmust vähemalt kord aastas ja vajadusel sagedamini.

3.3 Standardmeetmed

INF.12.M4 Tasandusvoolude vältimine varjetes [tehnikatalitus]

a. IT-komponentide toitekaablid on valitud sellised, et tasandusvoolud ei häiriks sidekaablite varjestust.

b. IT-seadmete madalpingevõrk on paigaldatud TN-S (neutraal- ja kaitsejuhe on teineteisest eraldatud) juhistikusüsteemis.

c. Kaablite omavahelise kauguse, varjestuse ja maanduse osas järgitakse kohalduvaid standardeid, nõudeid ja eeskirju.

d. Regulaarselt tehakse tasandusvoolude testmõõtmist.

INF.12.M5 Kaabelduse nõuete analüüs [IT-talitus, tehnikatalitus]

a. Kaabelduse tulevikukindluse, vajaduspõhisuse ja ökonoomsuse tagamiseks hinnatakse organisatsiooni hetkevajadust ja pikaajalisi arenguvajadusi.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf12-kaabeldus/ LK /7 9

b. Sidekaabelduse kavandamisel on kaablite liigi ja konstruktsiooni valimiseks tehtud nõuete analüüs, milles on võetud arvesse:

lähiperspektiivis vajalik läbilaskevõime; läbilaskevõime vajaduse kasv tulevaste teenuste ja rakenduste lisandumise tõttu; andmeedastuse käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus; erinevad kaablid teatud rakendustele (nt valvesüsteem, protsessijuhtimine); eraldi kaablid teiste vajadustega või erineva kaitsetarbega aladele; aktiivkomponentide toitevajadus sidekaablist; lahenduse maksumus.

c. Nõuete analüüsi tulemuste alusel korrigeeritakse elektri- ja sidekaabelduse kava (vt INF.12.M2 ).Kaabelduse kavandamine

INF.12.M6 Kaabelduse vastuvõtmine [IT-talitus, tehnikatalitus]

a. Kaabelduse vastuvõtmiseks on kehtestatud ja dokumenteeritud protseduur ja kontroll-loend.

b. Vastuvõtuprotseduur algatatakse ainult siis, kui kaabelduse paigaldaja on teatanud kõigi tööde lõpetamisest.

c. Vastuvõtmisel kontrollib tellija

vastavust kaabelduse kavale; defektide puudumist; vastavust standarditele ja eeskirjadele; paigaldustööde tegelikku mahtu ja arvete õigsust.

d. Vastuvõtu kontroll-loend ja kõikide osapoolte siduvalt allkirjastatud üleandmis-vastuvõtuakt säilitatakse osana kaabelduse sisedokumentatsioonist.

INF.12.M7 Liigvoolukaitse [tehnikatalitus]

a. On kavandatud ja rakendatud meetmed elektritarvitite kaitsmiseks liigvoolu eest.

b. Iga kaitseelemendi (liigvoolukaitselüliti) järel tohib mõjuda maksimaalselt nii palju liigvoolust põhjustatud energiat, kui selle järel paiknevad elektritarvitid (sh järgmised liigvoolukaitselülitid) suudavad taluda.

c. Elektrisüsteemide liigvoolukaitse vastab kohalduvatele standarditele ja eeskirjadele.

d. Liigvoolukaitse kava hõlmab ka avariitoitegeneraatoreid ja puhvertoiteallikaid.

e. Liigvoolukaitselülitite toimimist kontrollitakse perioodiliselt ja lisaks ka kaitse puudulikkusele viitavate sündmuste ilmnemisel. Vajadusel asendatatakse liigvoolukaitselülitid uutega.

INF.12.M8 Liigsete kaablite kõrvaldamine [IT-talitus, tehnikatalitus]

a. Hoone kasutusotstarbe muutumise tõttu või muul põhjusel tarbetuks osutunud kaablid eemaldatakse täielikult.

b. Pärast liigsete kaablite eemaldamist paigaldatakse läbiviikudesse uuesti tuletõkked.

c. Liigsed kaablid, mida saab kasutada varuühenduse tarbeks, hoitakse töökorras ja need on vastavalt märgistatud.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf12-kaabeldus/ LK /8 9

d. On olemas ajakohane ülevaade, millised kaablid seisavad kasutuseta, on lahti ühendatud või eemaldatud. Muudatused kaabelduses dokumenteeritakse.

INF.12.M9 Kaablite tuleohutus [tehnikatalitus]

a. Kaablite süttimise vältimiseks on valitud õiget tüüpi elektrikaablid (vt INF.12.M1 ) Sobivad kaablitüübid

ja piisavate mõõtmetega kaablirennid.

b. Kaablitrassid on kooskõlastatud tuleohutuse eest vastutajaga.

c. Kaablid ei ole paigutatud liiga tihedalt, vajadusel on paigutatud kaableid eraldavad tuletõkked.

d. Kaablirennides on tagatud piisav õhuvahetus.

INF.12.M12 Elektripaigaldiste ja ühenduste ülevaatus [IT-talitus, tehnikatalitus]

a. Pärast paigaldamist ja perioodiliselt ka hiljem kontrollib elektripaigaldisi, jaotusseadmeid ja ühenduskarpe atesteeritud spetsialist.

b. Ülevaatuse tegemisel järgitakse valdkonnapõhiseid standardeid ja õigusakte.

c. Ülevaatuse käigus veendutakse, kas:

elektripaigaldised on paigaldatud tootja spetsifikatsiooni kohaselt; läbiviikude tuletõkked on tehtud õigesti; kaablid on valitud vastavalt lubatavale voolutugevusele, kaitseseadmete valikule ja seadistusele; ühendusskeemid on täielikud ja õiged; hoiatussildid on paigaldatud; automaatkaitselüliti automaatne väljalülitus töötab.

d. Testimise ja visuaalse ülevaatuse käigus avastatud puudused dokumenteeritakse ja edastatakse vastutajatele puuduste kõrvaldamiseks ja põhjuste väljaselgitamiseks.

INF.12.M16 Turvalised kaitsekapid [tehnikatalitus]

a. Elektriühenduste ja jaotusseadmete tööohutuse tagamiseks on elektri- ja IT-seadmed paigutatud turvalistesse ja lukustatud kaitsekappidesse.

b. Kaitsekapid on paigutatud vastavalt kaitsetarbele ning varustatud sobivate uste, külgseinte ja lukustusega.

c. Võrguseadmed on paigutatud seadmepüstikutesse (ingl ) või kaitsekappidesse.rack

d. Juurdepääs kaitsekappides asuvatele seadmetele on ametipõhiselt piiratud.

e. Kaitsekappi paigutatud seadmete summaarne soojuseraldus ei ületa lubatavat piirmäära.

f. Kappidesse on jäetud piisav laiendusvaru.

3.4 Kõrgmeetmed

INF.12.M14 Dubleeritud toide [tehnikatalitus] (A)

a. Suure käideldavustarbega oluliste IT-komponentide toiteks on kasutusel kaks eraldi liini, mis tulevad erinevatest jaotusseadmetest.

b. Võimalusel paigaldatakse dubleerivad toitekaablid eraldi asukohtadesse.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:28 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/inf-taristu/inf12-kaabeldus/ LK /9 9

c. Mõlemal toiteliinil on rakendatud automaatseire, tõrgetest alarmeeritakse viivitamata.

INF.12.M15 Kaabelduse füüsiline turve [IT-talitus, tehnikatalitus] (I-A)

a. Üldkasutatavates ruumides ja hoone mittejälgitavates asukohtades on kaablid ja jaotusseadmed kaitstud volitamata juurdepääsu eest.

b. Kaabeldus on peidetud ja kaitstud kaablikanalitega või tugevdatud paigaldustorudega.

c. Jaotusseadmed on lukustatud ja nende pääsuõigused on ametipõhiselt piiratud. On kehtestatud kord juurdepääsu reguleerimiseks ja võtmete haldamiseks.

INF.12.M17 Sidekaablite dubleerimine [IT-talitus] (A)

a. Kõrge käideldavusnõudega süsteemide tarbeks on paigaldatud esmast sidekaablit dubleeriv sidekaabel.

b. Dubleeritud kaablid on paigaldatud erinevatesse püstikutesse ja kaablirennidesse, mis võimalusel asuvad ka hoone erinevates tuletõkkesektsioonides.

c. Kõrge käideldavusnõudega süsteemide puhul on kaalutud samaaegseid välisühendusi mitmete IT- või sideteenuse tarnijatega.

d. Kui kaablite paralleelkasutust ei rakendata, kontrollitakse dubleeritud kaablite korrasolekut regulaarselt.

4 Lisateave

Lühend Publikatsioon

[ISO60364] EVS-HD 60364 “Madalpingelised elektripaigaldised”

[ISO50173] EVS-EN 50173 “Information technology - Generic cabling systems”

[ISO50174] EVS-EN 50174 “Information technology – Cabling installation”

[ISO50310] EVS-EN 50310 “Telecommunications bonding networks for buildings and other structures”

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:30 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net1-voorgud- ja-side/net-12-voorguhaldus/

LK /1 9

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

1 Kirjeldus

Sisukord

1.1 Eesmärk 1.2 Vastutus 1.3 Piirangud

1.1 Eesmärk

Esitada meetmed turvalise võrguhalduse rajamiseks ja käigus hoidmiseks ning turvalise andmeside tagamiseks.

1.2 Vastutus

Võrguhalduse meetmete täitmise eest vastutab IT-talitus.

Lisavastutajad

Arhitekt, ülemus.

1.3 Piirangud

Moodul esitab võrguhalduse turbe üldmeetmed. Võrgukomponentide turbe meetmed esitatakse detailsemalt mooduligruppides NET.2 ja NET.3. . Võrgutaristu haldust käsitletakse Raadiovõrgud Võrgukomponendid

moodulikihis INF. Pääsuõiguste andmist käsitleb moodul . ORP.4 Identiteedi ja õiguste haldus Võrgusündmuste (sh haldustegevuste) logimist ja arhiveerimist käsitletakse moodulites OPS.1.1.5 Logimine ja .CON.3 Andmevarunduse kontseptsioon

2 Ohud

Sisukord

2.1 Lubamatu juurdepääs kesksetele võrguhalduskomponentidele 2.2 Lubamatu juurdepääs võrgukomponentidele 2.3 Lubamatu sekkumine võrguhalduse sidesse 2.4 Võrgukomponentide süsteemiaja puudulik sünkroniseerimine

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:30 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net1-voorgud- ja-side/net-12-voorguhaldus/

LK /2 9

2.1 Lubamatu juurdepääs kesksetele võrguhalduskomponentidele

Kui ründaja saab võrgu puuduliku segmentimise või paikamata turvanõrkuste tõttu juurdepääsu võrguhalduse süsteemile, saab ta volitamata ümberseadistamise kaudu (nt võrguliiklust ümber suunates) võrgu toimimist häirida.

2.2 Lubamatu juurdepääs võrgukomponentidele

Kui ründajal õnnestub võrgu kaudu juurde pääseda võrgukomponendile, saab ta seda komponenti kontrollida ja manipuleerida. Ründajal on võimalik häirida konkreetset komponenti läbivat andmeliiklust. Lisaks saab ründaja niimoodi ette valmistada edasisi ründeid.

2.3 Lubamatu sekkumine võrguhalduse sidesse

Võrguhalduse andmeside pealtkuulamise ja manipuleerimise teel on võimalik võrgukomponentide konfiguratsiooni muuta ja niimoodi neid kontrollida. See võib kahjustada võrgu käideldavust. Peale selle võib ründaja vaadata ja salvestada edastatavaid andmeid.

2.4 Võrgukomponentide süsteemiaja puudulik sünkroniseerimine

Võrgukomponentide süsteemiaja puuduliku sünkroniseerimise korral ei pruugi logiandmed omavahel korreleeruda või võivad kaasa tuua ekslikke sündmuseteateid, kuna eri sündmuste ajatemplitel puudub ühtne alus.

Seetõttu on raske aset leidvatele sündmustele kiiresti reageerida ja probleeme õigeaegselt kõrvaldada. Turvaintsidendid, näiteks andmelekked, võivad jääda märkamata.

3 Meetmed

Sisukord

3.1 Elutsükkel 3.2 Põhimeetmed NET.1.2.M1 Võrguhalduse kavandamine NET.1.2.M2 Võrguhalduse nõuete spetsifitseerimine NET.1.2.M6 Regulaarne andmevarundus NET.1.2.M7 Sündmuste logimine NET.1.2.M8 Aja sünkroniseerimine NET.1.2.M9 Võrguhalduse side turve NET.1.2.M10 SNMP-side piiramine NET.1.2.M11 Võrguhalduse juhend 3.3 Standardmeetmed NET.1.2.M12 Võrguhalduse dokumenteerimine NET.1.2.M13 Võrguhalduse kontseptsioon NET.1.2.M14 Võrguhalduse rakendusplaan NET.1.2.M15 Võrguhalduse taristu turvalise kasutamise kord NET.1.2.M16 Võrguhalduslahenduste turvaline konfigureerimine NET.1.2.M17 Regulaarne võrguhalduse ülevaatus NET.1.2.M18 Võrguhalduse koolitus [ülemus] NET.1.2.M21 Võrguhalduse side lahusus NET.1.2.M22 Haldusfunktsioonide piiramine NET.1.2.M24 Võrgukomponentide keskne konfiguratsioonihaldus NET.1.2.M25 Võrgukomponentide seire NET.1.2.M26 Sündmuste teavitus, alarmeerimine ja logimine NET.1.2.M27 Võrguhalduse avariivalmendus

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:30 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net1-voorgud- ja-side/net-12-voorguhaldus/

LK /3 9

NET.1.2.M28 Haldustööjaamade turvaline paigutus ainukanaliga halduse puhul NET.1.2.M29 Virtuaalsed kohtvõrgud (VLAN) haldustsoonis 3.4 Kõrgmeetmed NET.1.2.M30 Halduslahenduse kõrgkäideldavus (A) NET.1.2.M31 Turvalised protokollid (C-I-A) NET.1.2.M32 Haldusvõrgu füüsiline eraldamine [arhitekt] (C-I-A) NET.1.2.M33 Haldussegmendi füüsiline eraldamine [arhitekt] (C-I-A) NET.1.2.M35 Asitõendite turve (C-I-A) NET.1.2.M36 Võrguhalduse logimise liidestamine turvateabe ja -sündmuste halduse (SIEM) lahendusega (C-I-A) NET.1.2.M37 Kõiki asukohti hõlmav aja sünkroniseerimine (C-I) NET.1.2.M38 Võrguhalduse taristu asenduslahendused (A)

3.1 Elutsükkel

Kavandamine

NET.1.2.M1 Võrguhalduse kavandamine

NET.1.2.M2 Võrguhalduse nõuete spetsifitseerimine

NET.1.2.M11 Võrguhalduse juhend

NET.1.2.M13 Võrguhalduse kontseptsioon

NET.1.2.M14 Võrguhalduse rakendusplaan

NET.1.2.M15 Võrguhalduse taristu turvalise käituse kontseptsioon

NET.1.2.M16 Võrguhalduslahenduste turvaline konfigureerimine

NET.1.2.M27 Võrguhalduse avariivalmendus

Evitus

NET.1.2.M9 Võrguhalduse side turve

NET.1.2.M12 Võrguhalduse dokumenteerimine

NET.1.2.M18 Võrguhalduse koolitus

NET.1.2.M21 Võrguhalduse side lahusus

NET.1.2.M22 Haldusfunktsioonide piiramine

NET.1.2.M28 Haldusklientide paigutus ainukanaliga halduse puhul

NET.1.2.M29 Virtuaalsed kohtvõrgud (VLAN) haldustsoonis

Käitus

NET.1.2.M7 Sündmuste logimine

NET.1.2.M8 Aja sünkroniseerimine

NET.1.2.M10 SNMP-side piiramine

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:30 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net1-voorgud- ja-side/net-12-voorguhaldus/

LK /4 9

NET.1.2.M17 Regulaarne võrguhalduse ülevaatus

NET.1.2.M24 Võrgukomponentide keskne konfiguratsioonihaldus

NET.1.2.M25 Võrgukomponentide seire

NET.1.2.M26 Sündmuste teavitus, alarmeerimine ja logimine

Avariivalmendus

NET.1.2.M6 Regulaarne andmevarundus

Lisanduvad kõrgmeetmed

NET.1.2.M30 Halduslahenduse kõrgkäideldav teostus

NET.1.2.M31 Üksnes turvaliste protokollide kasutamine

NET.1.2.M32 Haldusvõrgu füüsiline eraldamine

NET.1.2.M33 Haldussegmendi füüsiline eraldamine

NET.1.2.M35 Asitõendite turve

NET.1.2.M36 Võrguhalduse logimise liidestamine turvateabe ja -sündmuste halduse (SIEM) lahendusega

NET.1.2.M37 Kõiki asukohti hõlmav aja sünkroniseerimine

NET.1.2.M38 Avariitöökorralduse kehtestamine võrguhaldustaristu jaoks

3.2 Põhimeetmed

NET.1.2.M1 Võrguhalduse kavandamine

a. Võrguhalduse kavandamisel on lähtutud infoturvapoliitikast, nõuete spetsifikatsioonist (vt NET.1.2.M2 ), võrguhalduse tööülesannetest ja tööülesannete täitmiseks Võrguhalduse nõuete spetsifitseerimine

vajalikest pääsuõigustest.

b. Võrguhalduse kavandamisel on käsitletud vähemalt järgmist:

võrguhalduseks eraldatavad võrgualad; juurdepääs haldusserverile; halduse andmeside; andmeside protokollid (nt IPv4 ja IPv6); liidesed sündmuse- ja alarmiteadete edastuseks; logimine, sh keskse logimislahenduse liidesed; aruandlus ja selle liidestus.

NET.1.2.M2 Võrguhalduse nõuete spetsifitseerimine

a. Võrguhalduse kavandamise käigus on dokumenteeritud võrguhalduse taristule ja protsessidele kehtestatud nõuded.

b. Võrguhalduse nõuded sisaldavad nõudeid haldusvahenditele, olulistele võrgukomponentidele ja võrguhalduse protsessi etappidele.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:30 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net1-voorgud- ja-side/net-12-voorguhaldus/

LK /5 9

NET.1.2.M6 Regulaarne andmevarundus

a. Võrguhalduslahendustes varundatakse regulaarselt järgmised andmed:

hallatavate objektide süsteemiandmed; sündmuse- ja võrguteated; logid; keskse võrguhalduslahenduse seadistused.

NET.1.2.M7 Sündmuste logimine

a. Võrguhalduslahenduses logitakse vähemalt järgmisi sündmusi:

volitamata või ebaõnnestunud pääsukatsed; konfiguratsioonimuudatused; võrgu sooritusvõime ja käideldavuse kõikuvus; automaatprotsesside veateated (nt konfiguratsiooni levitamise korral); võrgukomponentide kättesaadavushäired.

NET.1.2.M8 Aja sünkroniseerimine

a. Kõigis võrguhalduse komponentides ja nendega seotud võrgukomponentides on aeg sünkroniseeritud ning kasutatakse sama ajavööndit.

b. Kohtvõrgu kõigis kohtades sünkroniseeritakse aega NTP-teenusega.

c. Eraldi haldusvõrgu korral on soovitatav haldusvõrku paigutada eraldi NTP-server.

NET.1.2.M9 Võrguhalduse side turve

a. Kui võrguhalduse andmesideks kasutatakse põhivõrgu taristut, toimub andmevahetus ainult turvalisi protokolle kasutades.

b. Spetsiaalse haldusvõrguga lahendatud andmeside korral järgitakse meetmeid moodulist NET.1.1 Võrgu .arhitektuur ja lahendus

NET.1.2.M10 SNMP-side piiramine

a. Võrguhalduseks kasutatakse SNMP ( ) turvalisi versioone (2020 a. Simple Network Management Protocol

SNMPv3).

b. Ebaturvaliste, VPN-i või TLS-iga kaitsmata SNMP versioonide puhul kasutatakse eraldatud haldusvõrku.

c. Juurdepääs SNMP protokolli andmestikule on lubatud ainult vajalikele haldusserveritele.

d. Kui SNMP protokolli võrguhalduseks ei kasutata, on SNMP blokeeritud.

NET.1.2.M11 Võrguhalduse juhend

a. Võrguhalduseks on koostatud kirjalik juhend, vajadusel juhendit ajakohastatakse.

b. Võrguhalduse juhendis on määratud:

kasutatavad võrguteenused ja võrguhaldusvahendid; võrguhaldustegevused (kaasaarvatud kõik keskselt tehtavad ja automatiseeritud toimingud); logimise, andmeside ja pääsu reguleerimise turbe meetmed.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:30 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net1-voorgud- ja-side/net-12-voorguhaldus/

LK /6 9

c. Võrguhaldusega seotud töötajad järgivad võrguhalduse juhendit. Juhendi järgimist kontrollitakse regulaarselt.

3.3 Standardmeetmed

NET.1.2.M12 Võrguhalduse dokumenteerimine

a. Võrguhalduse dokumentatsioonis on kirjeldatud:

hallatavad võrgukomponendid; võrguhaldusvahendid, terminalid ja töökohad; võrguhaldusega seotud andmebaasid ja haldusandmed; liidesed väliste rakenduste ja teenustega.

b. Võrguhalduse dokumentatsioon on vastavuses võrgutaristu dokumentatsiooniga (vt NET.1.1 Võrgu ).arhitektuur ja lahendus

c. Võrguhalduse taristu arhitektuuri dokumentatsioon on täielik ja ajakohane.

NET.1.2.M13 Võrguhalduse kontseptsioon

a. On välja töötatud võrguhalduse kontseptsioon, mis lisaks võrguhalduse juhendis kirjeldatule (vt NET.1.2. M11 ) määrab:Võrguhalduse juhend

võrguhalduse meetodid ja tehnoloogiad; juurdepääsu ja andmeside turbe; võrgu segmentimise; võrguhalduse komponentide paigutuse turvatsoonides; võrgukomponentide seire ja tegevuste logimise; alarmeerimise korralduse; võrguhalduse automatiseerimise; tõrgetest ja turvaintsidentidest teatamise korralduse; võrguhalduse avariivalmenduse.

NET.1.2.M14 Võrguhalduse rakendusplaan

a. Võrguhalduse kontseptsiooni ja võrguhalduse juhendi alusel on koostatud üksikasjalik võrguhalduse rakendusplaan.

NET.1.2.M15 Võrguhalduse taristu turvalise kasutamise kord

a. Võrguhalduse taristu turvalise kasutamise kord on välja töötatud lähtuvalt võrgu turvapoliitikast, võrguhalduse juhendist ja võrguhalduse kontseptsioonist.

NET.1.2.M16 Võrguhalduslahenduste turvaline konfigureerimine

a. Võrguhalduslahenduste seadistamisel lähtutakse kehtestatud nõuetest (vt NET.1.2.M2 Võrguhalduse

) ning võrguhalduse kontseptsioonist (vt NET.1.2.M13 nõuete spetsifitseerimine Võrguhalduse kontseptsioon

).

b. Võrguhalduslahenduse konfiguratsioon ja kasutuselevõtt on turvalised.

NET.1.2.M17 Regulaarne võrguhalduse ülevaatus

a. Võrguhaldusele esitatud nõuetele vastavust kontrollitakse regulaarselt.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:30 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net1-voorgud- ja-side/net-12-voorguhaldus/

LK /7 9

b. Ülevaatuse käigus kontrollitakse võrguhalduse dokumentatsiooni ajakohasust, vastavust hetkeseisule ning tegelikele protseduuridele.

c. Ülevaatuse käigus hinnatakse, kas olemasolev võrguhalduse taristu on turvaline ja jätkusuutlik.

NET.1.2.M18 Võrguhalduse koolitus [ülemus]

a. Võrguhalduse koolitusprogramm sisaldab konfiguratsiooni haldust (ingl ) ja configuration management

suutvuse haldust (ingl ) ning arvestab konkreetse võrguhalduslahenduse iseärasusi.capacity management

b. Võrguhalduse koolitusprogramm sisaldab käitumisjuhiseid tüüpiliste tõrgete ning turvaintsidentidega toimetulekuks.

c. Koolitusi ja väljaõpet tehakse regulaarselt. Koolitust korratakse pärast võrguhalduslahendustes oluliste tehniliste või korralduslike muudatuste tegemist.

NET.1.2.M21 Võrguhalduse side lahusus

a. Võimalusel välditakse halduspääsu andmist võrgukomponentidele välisest võrgust.

b. Kui juurdepääs võrgukomponentidele välisest võrgust ning ilma keskse haldusvahendita on vajalik, kasutatakse selleks eraldi andmesidekanalit.

c. Vastavad hüppeserverid (ingl ) on osa haldusvõrgust ning need on paigutatud eraldi jump server

pääsusegmenti.

NET.1.2.M22 Haldusfunktsioonide piiramine

a. Aktiveeritud on üksnes vajalikud haldusfunktsioonid, muud funktsioonid on blokeeritud.

NET.1.2.M24 Võrgukomponentide keskne konfiguratsioonihaldus

a. Haldusvõrgu võrgukomponentide tarkvara, püsivara (ingl ) ning konfiguratsiooniandmeid firmware

jagatakse ja paigaldatakse keskselt, automatiseeritult ning ilma märgatavat katkestust tekitamata.

b. Konfiguratsioonid on turvaliselt hoitud ning volitatud töötajatele vajadusel kättesaadavad.

c. Konfiguratsioonihaldus on kooskõlas versioonihalduse ja varunduse protsessidega.

d. Keskse konfiguratsioonihalduse toimimist kontrollitakse regulaarselt.

NET.1.2.M25 Võrgukomponentide seire

a. Oluliste võrgukomponentide käideldavus- ja sooritusparameetreid seiratakse regulaarselt.

b. Seire tulemuste hindamiseks on eelnevalt määratletud käideldavus- ja sooritusparameetrite läviväärtused (ingl ).network baselining

NET.1.2.M26 Sündmuste teavitus, alarmeerimine ja logimine

a. Võrgukomponentide ja võrguhaldusvahenditega seotud olulised sündmused logitakse kesksesse haldussüsteemi.

b. Võrgukomponentide ja võrguhaldusvahenditega seotud olulistest sündmustest teavitatakse automaatselt kohe pärast sündmuse toimumist vastutavat IT-personali.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:30 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net1-voorgud- ja-side/net-12-voorguhaldus/

LK /8 9

c. Logitakse vähemalt järgmist:

võrgu- ja halduskomponentide tõrge või käideldavusrike; riistvara väärtalitus; ebaõnnestunud sisselogimiskatsed; IT-süsteemide piirilähedane koormus või ülekoormus.

NET.1.2.M27 Võrguhalduse avariivalmendus

a. Võrguhalduse avariivalmendus on osa organisatsiooni üldisest avariivalmenduse kontseptsioonist.

b. Võrguhaldusvahendite ja võrgukomponentide konfiguratsioonid on varundatud ja nende taaste on lisatud taasteplaanidesse.

NET.1.2.M28 Haldustööjaamade turvaline paigutus ainukanaliga halduse puhul

a. IT-süsteemide haldamiseks ainukanaliga (ingl ) haldusvõrgus on kasutusel spetsialiseeritud in-band

haldustööjaamad.

b. Kui organisatsioon kasutab nii Internetist juurdepääsetavaid kui sisevõrgu IT-süsteeme, on nende halduseks kohandatud eraldi haldustööjaamad.

NET.1.2.M29 Virtuaalsed kohtvõrgud (VLAN) haldustsoonis

a. Kui kasutatakse virtuaalseid haldusvõrke, asuvad väline paketifilter ja sellega ühendatud seadmed eraldiseisvas võrgusegmendis.

b. Kogu liiklus läbib rakenduslüüsi (ingl ).application level gateway

3.4 Kõrgmeetmed

NET.1.2.M30 Halduslahenduse kõrgkäideldavus (A)

a. Kesksed halduslahendused ja neid toetavad võrgukomponendid on teostatud kõrgkäideldavalt.

b. On tagatud oluliste halduslahenduse komponentide liiasus (ingl ), näiteks komponentide redundancy

dubleerimise kaudu.

NET.1.2.M31 Turvalised protokollid (C-I-A)

a. Kasutatakse üksnes turvalisi võrguhaldusprotokolle.

b. Võrguhaldusprotokollide kõik turvafunktsioonid on kasutusel.

NET.1.2.M32 Haldusvõrgu füüsiline eraldamine [arhitekt] (C-I-A)

a. Haldusvõrk on muust sisevõrgust võrguseadmetega füüsiliselt eraldatud.

NET.1.2.M33 Haldussegmendi füüsiline eraldamine [arhitekt] (C-I-A)

a. Haldusvõrk on jaotatud eraldi võrguseadmetega haldussegmentideks.

b. Kohtvõrgu komponente, turvakomponente ja välisühenduste komponente hallatakse erinevatest, võrguseadmetega füüsiliselt eraldatud haldussegmentidest.

NET.1.2.M35 Asitõendite turve (C-I-A)

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:30 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net1-voorgud- ja-side/net-12-voorguhaldus/

LK /9 9

a. IT-kriminalistika (ingl ) vajadustest lähtuvalt on kehtestatud kord võrguhaldust computer forensics

käsitlevate asitõendite õigusnormi kohaseks ning muutmiskindlaks arhiveerimiseks (vt DER.2.2 IT- ).kriminalistika võimaldamine

NET.1.2.M36 Võrguhalduse logimise liidestamine turvateabe ja -sündmuste halduse (SIEM) lahendusega (C-I-A)

a. Võrguhalduse logimine on ühendatud turvateabe ja -sündmuste halduse (ingl security information and

, SIEM) lahendusega.event management

b. Nõudeid võrguhalduslahendusele (vt NET1.2.M2 ) on täiendatud Võrguhalduse nõuete spetsifitseerimine

SIEM lahenduste liideste ja edastusviisidega.

NET.1.2.M37 Kõiki asukohti hõlmav aja sünkroniseerimine (C-I)

a. Organisatsiooni kõigis asukohtades on seadme aja sünkroonsus tagatud ühise alusaja (nt kõrgema taseme NTP-serveri) järgi.

NET.1.2.M38 Võrguhalduse taristu asenduslahendused (A)

a. Võrgukomponentide tarkvara ja püsivara (ingl ) paigaldamiseks ja konfiguratsiooni taastamiseks firmware

on olemas tõhusad alternatiivlahendused.

4 Lisateave

Lühend Publikatsioon

[ISO27033] EVS-ISO/IEC 27033-3:2013 “Infotehnoloogia. Turbemeetodid. Võrguturve. Osa 3: Tüüpsed võrgustsenaariumid. Riskid, kavandamismeetodid ja reguleerimisküsimused”

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:30 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net1-voorgud- ja-side/net11-voorgu-arhitektuur-ja-lahendus/

LK /1 11

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

NET. Võrgud ja side

NET.1: Võrgud ja side

NET.1.1: Võrgu arhitektuur ja lahendus

1 Kirjeldus

Sisukord

1.1 Eesmärk 1.2 Vastutus 1.3 Piirangud

1.1 Eesmärk

Esitada võrgu arhitektuuri ja võrgulahenduse infoturbe meetmed.

1.2 Vastutus

Võrgu arhitektuuri ja võrgulahenduse meetmete täitmise eest vastutab arhitekt..

Lisavastutajad

Infoturbejuht, IT-talitus.

1.3 Piirangud

Võrguhaldusega seotud teemasid käsitletakse moodulis .NET.1.2 Võrguhaldus

Võrgukomponentide turvalisust käsitletakse moodulirühmas NET.3 .Võrgukomponendid

Võrgulahenduste (nt raadiokohtvõrk ja salvestusvõrk) meetmed esitatakse spetsiifilistes moodulites (nt raadiokohtvõrgu turvameetmed mooduligrupis NET.2 ja salvestusvõrgu meetmed moodulis Raadiovõrgud

).SYS.1.8 Salvestussüsteemid

Virtuaalsete privaatpilvede ja hübriidpilvede meetmed on esitatud moodulis OPS.2.2 Pilvteenuste . Sidevahendite infrastruktuuri meetmeid käsitletakse moodulis .kasutamine NET.4.2 IP-telefon (VoIP)

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:30 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net1-voorgud- ja-side/net11-voorgu-arhitektuur-ja-lahendus/

LK /2 11

2 Ohud

Sisukord

2.1 Sideühenduse tõrge või puudulik sooritusvõime 2.2 Sisevõrgule juurdepääsu puudulik turve 2.3 Võrgu asjatundmatu teostus

2.1 Sideühenduse tõrge või puudulik sooritusvõime

Sidekanalite ebapiisav läbilaskevõime või sideühenduse tehniline tõrge võib tugevalt häirida äriprotsesse, kuna on häiritud neid toetavate pilvteenuste kasutamine. Sideühenduse nõrkusi ära kasutav teenusetõkestusrünne (ingl , ) võib sideühendusest sõltuva distributed denial-of-service attack DDoS attack

teenuse muuta täiesti kättesaamatuks.

Sideühenduse puudulik sooritusvõime raskendab väliste klientarvutite (klientide) pöördumist organisatsiooni sisevõrgu serverite poole. Selle tulemusena halveneb võrguteenuste kättesaadavus klientidele.

2.2 Sisevõrgule juurdepääsu puudulik turve

Kui sisevõrgu ja Interneti vaheline üleminek ei ole piisavalt turvaline (nt kui tulemüür (ingl ) firewall

puudub või on valesti seadistatud), võivad ründajad organisatsiooni tundlikele andmetele juurde pääseda, andmeid varastada või manipuleerida.

2.3 Võrgu asjatundmatu teostus

Võrgu ebaturvalisena kavandatud arhitektuur ja võrgu asjatundmatu laiendamine lihtsustavad ründajal võrgu kohta teavet hankida ja turvanõrkusi tuvastada. Võrgu kaootiline topoloogia või läbimõtlemata konfiguratsioon teevad võrku tunginud ründaja avastamise keeruliseks. Ründaja võib võrgus nähtamatuks jäädes organisatsiooni võrguliiklust jälgida, andmeid varastada ja manipuleerida.

3 Meetmed

Sisukord

3.1 Elutsükkel 3.2 Põhimeetmed NET.1.1.M1 Võrgu turvapoliitika [IT-talitus, infoturbejuht] NET.1.1.M2 Võrgulahenduse dokumentatsioon [IT-talitus] NET.1.1.M3 Võrgu tehniliste nõuete spetsifitseerimine NET.1.1.M4 Võrgu tsoneerimine NET.1.1.M5 Klientide ja serverite võrgusegmentide eraldamine [IT-talitus] NET.1.1.M6 Lõppseadmete segmendid sisevõrgus NET.1.1.M7 Tundliku teabe turve võrgus NET.1.1.M8 Internetti pääsu alusturve NET.1.1.M9 Turvaline andmevahetus ebausaldusväärsete võrkudega NET.1.1.M11 Siseneva andmeliikluse turve NET.1.1.M12 Väljuva andmeliikluse turve NET.1.1.M13 Võrgu teostuskava NET.1.1.M14 Võrgu kavakohane teostus NET.1.1.M15 Võrgu vastavuskontroll [infoturbejuht] 3.3 Standardmeetmed NET.1.1.M10 Demilitaartsoon (DMZ)

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:30 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net1-voorgud- ja-side/net11-voorgu-arhitektuur-ja-lahendus/

LK /3 11

NET.1.1.M16 Võrgu arhitektuuri dokumenteerimine NET.1.1.M17 Võrgulahenduse spetsifitseerimine NET.1.1.M18 Internetiühenduse P-A-P-struktuuri (paketifilter-rakenduslüüs-paketifilter) kasutamine NET.1.1.M19 Taristuteenuste eraldamine NET.1.1.M20 Alamvõrgud IPv4/IPv6 lõppseadmetele NET.1.1.M21 Haldusvõrkude eraldamine NET.1.1.M22 Segmentimise eeskiri NET.1.1.M23 Võrgusegmentide eraldamine NET.1.1.M24 Võrkude loogiline eraldamine VLAN-iga NET.1.1.M25 Võrgu arhitektuuri ja võrgulahenduse detailplaneerimine NET.1.1.M26 Võrgu käitusjuhend [IT-talitus] NET.1.1.M27 Võrgu arhitektuuri arvestamine avariivalmenduses [IT-talitus] 3.4 Kõrgmeetmed NET.1.1.M28 Kõrgkäideldavad võrgu- ja turvakomponendid (A) NET.1.1.M29 Võrguühenduste kõrgkäideldav teostus (A) NET.1.1.M30 Hajusa ummistusründe tõrje (A) NET.1.1.M31 Võrgusegmentide füüsiline eraldamine (C-I-A) NET.1.1.M32 Haldusvõrgu segmentide füüsiline eraldamine (C-I-A) NET.1.1.M33 Võrgu alamsegmendid (C-I-A) NET.1.1.M34 Võrgupõhised krüptograafilised vahendid (C-I) NET.1.1.M35 Võrgupõhise lekketõrje rakendamine [infoturbejuht] (C-I) NET.1.1.M36 Virtuaalse kohtvõrguga eraldamise keeld väga suure kaitsetarbe korral (C-I-A)

3.1 Elutsükkel

Kavandamine

NET.1.1.M1 Võrgu turvapoliitika

NET.1.1.M3 Võrgu tehniliste nõuete spetsifitseerimine

NET.1.1.M13 Võrgu teostuskava

NET.1.1.M16 Võrgu arhitektuuri dokumenteerimine

NET.1.1.M17 Võrgulahenduse spetsifitseerimine

NET.1.1.M22 Segmentimise eeskiri

NET.1.1.M25 Võrgu arhitektuuri ja võrgulahenduse detailplaneerimine

NET.1.1.M26 Võrgu käitusprotsesside spetsifitseerimine

NET.1.1.M27 Võrgu arhitektuuri arvestamine avariivalmenduses

Evitus

NET.1.1.M2 Võrgulahenduse dokumentatsioon

NET.1.1.M4 Võrgu tsoneerimine

NET.1.1.M10 Demilitaartsoon (DMZ)

NET.1.1.M14 Võrgu kavakohane teostus

NET.1.1.M18 Internetiühenduse P-A-P-struktuuri (paketifilter-rakenduslüüs-paketifilter) kasutamine

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:30 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net1-voorgud- ja-side/net11-voorgu-arhitektuur-ja-lahendus/

LK /4 11

NET.1.1.M21 Haldusalade eraldamine

NET.1.1.M23 Turvasegmentide eraldamine

Käitus

NET.1.1.M5 Klientide ja serverite võrgusegmentide eraldamine

NET.1.1.M6 Lõppseadmete segmendid sisevõrgus

NET.1.1.M7 Tundliku teabe turve võrgus

NET.1.1.M8 Internetti pääsu alusturve

NET.1.1.M9 Turvaline andmevahetus ebausaldusväärsete võrkudega

NET.1.1.M11 Siseneva andmeliikluse turve

NET.1.1.M12 Väljuva andmeliikluse turve

NET.1.1.M15 Võrgu vastavuskontroll

NET.1.1.M19 Taristuteenuste eraldamine

NET.1.1.M20 Alamvõrgud IPv4/IPv6 lõppseadmetele

NET.1.1.M24 Võrkude loogiline eraldamine VLAN-iga

Lisanduvad kõrgmeetmed

NET.1.1.M28 Kõrgkäideldavad võrgu- ja turvakomponendid

NET.1.1.M29 Võrguühenduste kõrgkäideldav teostus

NET.1.1.M30 Hajusa ummistusründe tõrje

NET.1.1.M31 Võrgusegmentide füüsiline eraldamine

NET.1.1.M32 Haldusvõrgu segmentide füüsiline eraldamine

NET.1.1.M33 Võrgu alamsegmendid

NET.1.1.M34 Krüpteerimisprotseduuride rakendamine võrgutasemel

NET.1.1.M35 Võrgupõhise lekketõrje rakendamine

NET.1.1.M36 Virtuaalse kohtvõrguga eraldamise keeld väga suure kaitsetarbe korral

3.2 Põhimeetmed

NET.1.1.M1 Võrgu turvapoliitika [IT-talitus, infoturbejuht]

a. Võrgu turvapoliitika on kehtestatud lähtuvalt üldisest infoturvapoliitikast. Võrgu turvapoliitika esitab nõuded ja juhised võrgu turvaliseks kavandamiseks ja teostuseks.

b. Võrgu turvapoliitika määrab:

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:30 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net1-voorgud- ja-side/net11-voorgu-arhitektuur-ja-lahendus/

LK /5 11

millistel juhtudel tuleb võrk segmentida ja kasutajarühmad ning IT-süsteemid üksteisest loogiliselt ja füüsiliselt eraldada; millised andmesidekanalid ning võrgu- ja rakendusprotokollid on konkreetsetel juhtudel lubatud; kuidas eraldatakse võrguhalduse ja -seire andmeliiklus muust liiklusest; millistel tingimustel ja kuidas andmeliiklus krüpteeritakse; kuidas korraldatakse andmevahetus teiste organisatsioonidega.

c. Võrgu halduse ja turvalisusega tegelevad töötajad tunnevad võrgu turvapoliitikat ja järgivad seda.

d. Võrgu turvapoliitika muudatusettepanekud ja turvapoliitikast lahknevused dokumenteeritakse ning nendest informeeritakse infoturbejuhti.

e. Võrgu turvapoliitika nõuetekohast rakendamist kontrollitakse regulaarselt. Kontrolli tulemused dokumenteeritakse.

NET.1.1.M2 Võrgulahenduse dokumentatsioon [IT-talitus]

a. Võrgulahendus on dokumenteeritud ja sisaldab vähemalt järgmist:

võrgu loogilist ülesehitust esitavat võrguskeemi; alamvõrkude, tsoonide ja segmentide kirjeldust; võrgus tehtud muudatusi.

b. Võrgulahenduse dokumentatsiooni (sh võrguskeemi) hoitakse ajakohasena.

NET.1.1.M3 Võrgu tehniliste nõuete spetsifitseerimine

a. Võrgule esitatavad tehnilised nõuded on välja töötatud lähtuvalt võrgu turvapoliitikast (vt NET.1.1.M1 ).Võrgu turvapoliitika

b. Turvapoliitika või ärivajaduste muutumisel võrgu tehniliste nõuete spetsifikatsiooni ajakohastatakse.

c. Võrgu arhitektuuri ja komponentide valikul ning võrgulahenduse teostusel arvestatakse võrgule esitatavaid tehnilisi nõudeid.

NET.1.1.M4 Võrgu tsoneerimine

a. Võrk on jagatud füüsiliselt eraldatud (eraldi seadmetega teostatud) tsoonideks:

sisevõrk; demilitaartsoon (vajadusel, vt NET.1.1.M10 (DMZ));Demilitaartsoon

välisühendused Interneti ja ebausaldusväärsete võrkudega.

b. Tsoonidevahelised üleminekud on turvatud tulemüüridega (ingl ), mis võimaldavad ainult lubatud firewall

andmeliiklust.

c. Ebausaldusväärsed võrgud (nt ) ja usaldusväärsed võrgud (nt sisevõrk) on eraldatud dünaamilist Internet

pakettide filtreerimist ja valgefiltreerimist (ingl ) teostavate tulemüüridega.whitelisting

d. Kui turvapoliitika või võrgunõuete spetsifikatsioon nõuab tsoneerimisel spetsiaalset tulemüüriarhitektuuri, siis on arhitektuur nii ka realiseeritud.

NET.1.1.M5 Klientide ja serverite võrgusegmentide eraldamine [IT-talitus]

a. Kliendid (serverilt teenuseid saavad funktsionaalüksused) ja serverid asuvad eraldi võrgusegmentides.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:30 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net1-voorgud- ja-side/net11-voorgu-arhitektuur-ja-lahendus/

LK /6 11

b. Andmesidet nende segmentide vahel reguleeritakse dünaamilise paketifiltriga (ingl dynamic packet filter

). Rakenduse- ja süsteemispetsiifilised erandid, mis lubavad kliente ja servereid paigutada ühisesse võrgusegmenti, on dokumenteeritud.

NET.1.1.M6 Lõppseadmete segmendid sisevõrgus

a. Ühes võrgusegmendis on ainult sarnase turbevajadusega ja -funktsionaalsusega lõppseadmed (ingl ).endpoint

b. Välise juurdepääsuga võrgusegmendid, milles asuvate lõppseadmete turvameetmed ei ole piisavad, paiknevad eraldi tsoonis.

NET.1.1.M7 Tundliku teabe turve võrgus

a. Tundlike andmete edastamisel kasutatakse ajakohaseid ja turvalisi võrguprotokolle või usaldusväärseid ning turvatud sidekanaleid ((vt ).NET.3.3 Virtuaalne privaatvõrk (VPN)

NET.1.1.M8 Internetti pääsu alusturve

a. Võrgutsoonid on eraldatud Internetist tulemüüridega.

b. Internetiliiklus on suunatud läbi tulemüüri, mis filtreerib liiklust protokolle ja võrguühendusi piiravate tulemüürireeglite alusel.

NET.1.1.M9 Turvaline andmevahetus ebausaldusväärsete võrkudega

a. Iga võrgu jaoks, millega andmeid vahetatakse, on määratud usaldatavustase.

b. Ebausaldusväärne võrk loetakse usaldustaseme poolest samaväärseks Internetiga.

NET.1.1.M11 Siseneva andmeliikluse turve

a. Pääs välistelt IP-aadressidelt sisevõrku on suunatud läbi turvalise sidekanali ja on lubatud ainult usaldatavatele IT-süsteemidele ja kasutajatele (vt ).NET.3.3 Virtuaalne privaatvõrk (VPN)

b. Siseneva liikluse VPN-lüüsid asuvad eraldi aadressiruumis (soovitavalt välises demilitaartsoonis (ingl , DMZ)).demilitarized zone

c. VPN-lüüsi kaudu autenditud pöördumine sisevõrku käib läbi sisemise tulemüüri.

d. Välised IT-süsteemid ei saa juurdepääsu sisevõrgule otse Internetist ega välisest demilitaartsoonist.

NET.1.1.M12 Väljuva andmeliikluse turve

a. Sisevõrgust Internetti suunatud andmeside on suunatud läbi väljaspool sisevõrku asuva turvaproksi või vastavat võimekust omava keskse tulemüüri.

b. P-A-P-struktuuri (paketifilter-rakenduslüüs-paketifilter) kasutamise korral on väljaminev andmeside suunatud läbi P-A-P turvaprokside.

NET.1.1.M13 Võrgu teostuskava

a. On koostatud võrgu teostuskava, mis põhineb võrgu turvapoliitikal ja nõuete spetsifikatsioonil.

b. Võrgu teostuskavas on arvestatud vähemalt järgmist:

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:30 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net1-voorgud- ja-side/net11-voorgu-arhitektuur-ja-lahendus/

LK /7 11

ühendus Internetiga ja usaldatud partnerivõrkudega; võrgu, võrgutsoonide ja -segmentide topoloogia; võrgu- ja turvakomponentide dimensioonimine ja dubleerimine, edastusteed ja välisühendused; kasutatavad protokollid ning nende põhikonfiguratsioon (eelkõige lõppseadmete IPv4/IPv6 alamvõrkude puhul); haldus ja seire (vt ).NET.1.2 Võrguhaldus

NET.1.1.M14 Võrgu kavakohane teostus

a. Võrk on rajatud asjatundlikult ning teostuskava kohaselt.

b. Võrgu vastuvõtmisel kontrollitakse selle vastavust teostuskavale.

NET.1.1.M15 Võrgu vastavuskontroll [infoturbejuht]

a. Võrgu vastavust turvapoliitikale ja võrgunõuete spetsifikatsioonile kontrollitakse regulaarselt.

b. On määratud vastavuskontrolli teostajad ja kriteeriumid, millest kontrollimisel lähtuda.

3.3 Standardmeetmed

NET.1.1.M10 Demilitaartsoon (DMZ)

a. Organisatsioon on loonud füüsilise ja/või loogilise alamvõrgu, mis eraldab usaldatava võrgu ebausaldatavast ja milles asuvad proksid serverite mõlemapoolse kättesaadavuse võimaldamiseks (demilitaartsoon (ingl , DMZ)).demilitarized zone

b. Organisatsioon on kehtestanud demilitaartsoonide kasutamise korra vastavalt IT-süsteemide ja andmete kaitsetarbele.

c. Internetist juurdepääsetavad teenused ja rakendused paiknevad demilitaartsoonis ja on kaitstud demilitaartsooni tulemüüriga (ingl ).firewall

d. Demilitaartsooni segmente võib sõltuvalt IT-süsteemide kaitsetarbest olla rohkem kui üks.

NET.1.1.M16 Võrgu arhitektuuri dokumenteerimine

a. Arhitektuuri dokumentatsioonis on esitatud kõik olulised võrgu arhitektuuri komponendid, sealhulgas:

sisevõrgu arhitektuur sh virtualiseerimislahendus; sisevõrgu liiasusega komponendid; väliste liidestuste, sh tulemüüri ja demilitaartsooni arhitektuur; laivõrgu ja raadiovõrgu komponendid; turvaseadmete (tulemüürid, sissetungituvastuse ja sissetungitõrje süsteemid) asukohad ja turvafunktsioonid; spetsiifiliste IT-süsteemide võrguühenduste nõuded; virtualiseeritud hostide arhitektuur, sh NVO ( );Network Virtualization Overlay

ühendused privaatpilvega; ühendused pilvteenustega (vt ja );OPS.2.2 Pilvteenuste kasutamine OPS.3.1 Teenuseandja infoturve IT-taristu halduse ja seire jaoks kasutatavate komponentide arhitektuur.

b. Arhitektuuri dokumentatsiooni ajakohastatakse regulaarselt.

NET.1.1.M17 Võrgulahenduse spetsifitseerimine

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:30 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net1-voorgud- ja-side/net11-voorgu-arhitektuur-ja-lahendus/

LK /8 11

a. Võrgu arhitektuuri alusel on koostatud võrgu tehnilise lahenduse kava, milles on esitatud arhitektuuri elementide üksikasjad:

tsoneerimise kava; Network Virtualization Overlay komponendid, sh virtualiseeritud võrgukomponendid; laivõrgu ja raadiovõrgu turve; lõppseadmete (ingl ) ühendused võrguseadmetega, võrguelementide ühendused, endpoint

sideprotokollid; kõigi võrguelementide liiasusmehhanismid; IPv4- ja IPv6-adresseerimise, kommuteerimise ja marsruutimise põhimõtted; virtualiseeritud hostide turve; privaatpilve komponentide turve; IT-taristu turvalise halduse ja seire realisatsiooni määrangud.

NET.1.1.M18 Internetiühenduse P-A-P-struktuuri (paketifilter-rakenduslüüs-paketifilter) kasutamine

a. On kasutusel kahetasemeline tulemüürisüsteem. Tulemüüride vahel on proksipõhine rakenduslüüs (ingl ) või turvaproksid, mis on liiasusega siirdevõrguga ühendatud välise ja sisemise application level gateway

tulemüüriga.

b. Siirdevõrgus ei ole muid seadmeid peale proksipõhiste rakenduslüüside ja vastavate turvaprokside. Mistahes andmeliiklus on rakenduslüüsi või turvaproksiga välisvõrgust lahti sidestatud.

c. Otseühendus läbi rakenduskihi tulemüüri (konfigureerida transmissioonivõrku) on blokeeritud. Sisemine tulemüür on konfigureeritud vähendama rakenduslüüside ja turvaprokside siseründeid.

d. VPN-lüüsist sisevõrku suunatud autenditud ja usaldusväärsed võrkupääsud ei läbi rakenduslüüsi ega P-A- P-struktuuri turvaproksisid.

NET.1.1.M19 Taristuteenuste eraldamine

a. IT-taristule baasteenuseid andvad serverid asuvad eraldatud võrgusegmendis.

b. IT-taristu teenuse serverite andmeside on kaitstud dünaamilise paketifiltriga.

NET.1.1.M20 Alamvõrgud IPv4/IPv6 lõppseadmetele

a. Lõppseadmed (ingl ) on jagatud alamvõrkudesse vastavalt sellele, kas seadmed kasutavad IPv4, endpoint

IPv6 või mõlemat protokolli.

NET.1.1.M21 Haldusvõrkude eraldamine

a. Võrgutaristu halduseks kasutatakse üldisest andmesidest eraldatud sidekanalit (ingl out-of-band

).management

b. Võrgutaristu halduseks kasutatavad haldustööjaamad on paigutatud eraldi võrgusegmenti.

c. Haldustööjaamade ja haldusalade vaheline side on kaitstud dünaamilise paketifiltriga.

d. Haldusvõrgu segmentidest väljuvat ja nendesse sisenevat andmeliiklust on võrguhaldusmeetmetega kitsendatud ainult vajalike sihtkohtadeni.

e. Haldusvõrgud hõlmavad vähemalt järgmisi võrgusegmente:

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:30 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net1-voorgud- ja-side/net11-voorgu-arhitektuur-ja-lahendus/

LK /9 11

õigustega ja haldusside autentimisega tegelevate IT-süsteemide segment; IT-süsteemide haldus; võrguseire; keskne logimine; haldusvõrgu põhiteenuste IT-süsteemid; hallatavad IT-süsteemid. IT-süsteemide haldusliidesed on kaitstud dünaamilise paketifiltriga. IT-süsteemide haldusliidesed on kaitstud tulemüüridega kui IT-süsteemid: on Internetist juurdepääsetavad; on mõeldud üksnes sisevõrgus kasutamiseks; on ise turvakomponendiks Internetist juurdepääsetavate IT-süsteemide ja sisevõrgu vahel.

f. IT-süsteemi haldusliidese kaudu ei saa võrku segmentida ega teha segmentide sildamist (ingl ).bridging

NET.1.1.M22 Segmentimise eeskiri

a. Enne segmentimist on koostatud võrgu segmentimise eeskiri, mis arvestab kavandatavaid arhitektuuri- ja võrgulahendusi (sh ka virtualiseeritud võrke).

b. Segmentimise eeskirjas on kirjeldatud vähemalt järgnev:

kavandatavad võrgusegmendid, uute võrgusegmentide loomine ja lõppseadmete võrgusegmentidesse paigutamine; arendus- ja testimiskeskkondade segmendid; klientarvutite võrgusegmendist võrkupääsu reguleerimine; raadioühendused ja spetsialiseeritud sidekanalid; virtualiseerimishostid ja virtuaalmasinad; mitut võrgusegmenti teenindavate seadmete (nt koormusejaotur) integreerimine; võrgusegmentide vaheliste sidestuskomponentide (nt dünaamilise paketifiltriga tulemüür) turvafunktsioonid. segmentide võrgutehniline teostus.

NET.1.1.M23 Võrgusegmentide eraldamine

a. Erineva kaitsetarbega IT-süsteemid asuvad erineva turvatasemega võrgusegmentides.

b. IT-süsteemide ühte võrgusegmenti paigutamisel määrab turbe suurima kaitsetarbega IT-süsteem.

c. Segmendid on jaotatud alamsegmentideks lähtuvalt segmentimise eeskirjas määratud parameetritest.

d. Võrgusegmente ega -tsoone ei saa sillata.

e. Kui kommutaatoriga (ingl ) seotud virtuaalsed kohtvõrgud (ingl , VLAN) kuuluvad eri switch virtual LAN

organisatsioonidele, on need täielikult lahutatud või on kogu võrguliiklus andmetele lubamatu juurdepääsu kaitseks krüpteeritud.

NET.1.1.M24 Võrkude loogiline eraldamine VLAN-iga

a. Virtuaalse kohtvõrgu kaudu ei saa luua ühendusi rakenduslüüsi (ingl ) ees või P-application level gateway

A-P-turvaprokside ees oleva tsooni ja selle taga oleva sisemise võrgu vahel.

b. Virtuaalsest kohtvõrgust pole võrgutsoonide sildamine lubatud.

c. Kõik VLAN-ide vahelised ühendused on suunatud läbi tulemüüri.

NET.1.1.M25 Võrgu arhitektuuri ja võrgulahenduse detailplaneerimine

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:30 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net1-voorgud- ja-side/net11-voorgu-arhitektuur-ja-lahendus/

LK /10 11

a. Võrgu arhitektuuri ja võrgulahenduse jaoks on koostatud detailne teostusplaan.

NET.1.1.M26 Võrgu käitusjuhend [IT-talitus]

a. Võrgu haldusprotseduurid on dokumenteeritud võrgu käitusjuhendis.

b. Võrgu käitusjuhend arvestab IT-halduse korraldamisel võrgusegmentide ja tsoonide võimalikke erisusi.

NET.1.1.M27 Võrgu arhitektuuri arvestamine avariivalmenduses [IT-talitus]

a. Võrgu kavandamisel või enne olulisi arhitektuurimuudatusi analüüsitakse võrgu arhitektuuri mõju IT- süsteemide avariivalmendusele.

3.4 Kõrgmeetmed

NET.1.1.M28 Kõrgkäideldavad võrgu- ja turvakomponendid (A)

a. Sisevõrgu olulised võrgu- ja turvakomponendid on avarii-ümberlülituse (ingl ) võimekusega ning failover

teostatud liiasusega (ingl ).redundancy

NET.1.1.M29 Võrguühenduste kõrgkäideldav teostus (A)

a. Võrguühendused (kaasa arvatud internetiühendus) on kavandatud liiasusega (ingl ).redundancy

b. Teenuseandja andmeühenduste liiasuse rakendamisel on lähtutud vajadustest ja võrgutehnoloogiast, mis tagab andmeühenduste sarnase sooritusvõime.

c. Võrguühenduste kavandamisel on arvestatud võimalikke ohtusid ja ebasoodsaid keskkonnatingimusi.

d. Kahe sõltumatu ISP (ingl , ISP) kasutamisel jälgitakse, et mõlemad ühendused Internet service provider

ei kasutaks sama füüsilist edastusmeediumi.

NET.1.1.M30 Hajusa ummistusründe tõrje (A)

a. Hajusate ummistusrünnete (ingl ) mõju vähendamiseks distributed denial-of-service attack, DDoS attack

on võrgu ribalaiused jaotatud eri tarbijate ja protokollide vahel.

b. Suuremahuliste teenusetõkestusrünnete leevendamiseks on Interneti tarnijalt (ingl Internet service

, ISP) lepinguga tellitud ummistusründe tõrje teenus.provider

NET.1.1.M31 Võrgusegmentide füüsiline eraldamine (C-I-A)

a. Erineva turvatasemega võrgusegmendid on kommutaatoritega (ingl ) ja/või ruuteritega (ingl switch router

) üksteisest füüsiliselt eraldatud, üksnes loogiline eraldamine pole lubatud.

NET.1.1.M32 Haldusvõrgu segmentide füüsiline eraldamine (C-I-A)

a. Haldusvõrgu segmendid on põhivõrgust kommutaatoritega ja/või ruuteritega füüsiliselt eraldatud, üksnes loogiline eraldamine pole lubatud.

NET.1.1.M33 Võrgu alamsegmendid (C-I-A)

a. Lõppseadmete (ingl ründamise tõkestamiseks on võrk jaotatud väikesteks, sarnase nõuete endpoint)

profiili ja sarnase turbega alamsegmentideks.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:30 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net1-voorgud- ja-side/net11-voorgu-arhitektuur-ja-lahendus/

LK /11 11

NET.1.1.M34 Võrgupõhised krüptograafilised vahendid (C-I)

a. Sisevõrgus, partnerivõrgus ja demilitaartsoonis on turvasegmendid loodud võrgutaseme krüptograafiliste vahenditega, näiteks VPN-tehnoloogiaga või turvastandardile IEEE 802.1AE vastava tehnoloogiaga.

b. Kui andmeid sisevõrgus, partnerivõrgus või demilitaartsoonis vahetatakse ebaturvalise sidekanali kaudu, siis krüpteeritakse kogu andmeside.

NET.1.1.M35 Võrgupõhise lekketõrje rakendamine [infoturbejuht] (C-I)

a. Andmelekke riski vähendamiseks on kasutusel võrgu tasemel lekketõrje (ingl , data leakage prevention

DLP) süsteemid.

NET.1.1.M36 Virtuaalse kohtvõrguga eraldamise keeld väga suure kaitsetarbe korral (C- I-A)

a. Väga suure kaitsetarbega võrgusegmendi puhul pole seal võrgusegmendis virtuaalse privaatvõrgu (VPN) kasutamine lubatud.

4 Lisateave

Lühend Publikatsioon

[ISO27033] EVS-ISO/IEC 27033-3:2013 “Infotehnoloogia. Turbemeetodid. Võrguturve. Osa 3: Tüüpsed võrgustsenaariumid. Riskid, kavandamismeetodid ja reguleerimisküsimused”

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:32 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net2- raadiovoorgud/net21-raadiokohtvoorgu-kaeitamine/

LK /1 9

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

NET. Võrgud ja side

NET.2: Raadiovõrgud

NET.2.1: Raadiokohtvõrgu käitamine

1 Kirjeldus

Sisukord

1.1 Eesmärk 1.2 Vastutus 1.3 Piirangud

1.1 Eesmärk

Esitada juhised raadiokohtvõrgu ((ingl , WLAN) rajamiseks ja turvaliseks wireless local area network

käituseks.

1.2 Vastutus

Raadiokohtvõrgu käitamise meetmete täitmise eest vastutab IT-talitus.

Lisavastutajad

Arhitekt, tehnikatalitus.

1.3 Piirangud

Raadiokohtvõrkude turvalist kasutamist käsitletakse moodulis . NET.2.2 Raadiokohtvõrgu kasutamine Raadiokohtvõrgu autentimisteenuste (nt RADIUS) kasutamisel rakendatakse lisaks meetmeid moodulitest

ning . Raadiokohtvõrgu intsidentide NET.1.1 Võrgu arhitektuur ja lahendus SYS.1.1 Server üldiselt halduseks rakendatakse meetmeid moodulist .DER.2.1 Turvaintsidentide käsitlus

2 Ohud

Sisukord

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:32 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net2- raadiovoorgud/net21-raadiokohtvoorgu-kaeitamine/

LK /2 9

2.1 Raadiokohtvõrgu ühenduse tõrge või häiring 2.2 Raadiokohtvõrgu kavandamisvead 2.3 Raadiokohtvõrgu kasutamise korra puudumine 2.4 Ebaturvalised autentimisprotseduurid 2.5 Raadiokohtvõrgu taristu seadistusvead 2.6 Puuduvad või ebapiisavad raadiokohtvõrgu turvamehhanismid 2.7 Raadiokohtvõrgu side pealtkuulamine 2.8 Tegeliku pääsupunkti matkimine (kahjurpääsupunkt) 2.9 Kaitsmata pääs pääsupunktist kohtvõrku 2.10 Riistvara kahjustused 2.11 Pääsupunkti vargus

2.1 Raadiokohtvõrgu ühenduse tõrge või häiring

Raadiokohtvõrgu (ingl , WLAN) sidet võivad häirida ka teised sama wireless local area network

sagedusvahemiku elektromagnetilise kiirguse allikad (muud raadiovõrguseadmed, Bluetooth-seadmed, mikrolaineahjud, teised raadiokohtvõrgud). Ummistusründe tegemiseks on võimalik edastada samas sagedusalas signaale, mis häirivad raadiokohtvõrkude kasutamist.

2.2 Raadiokohtvõrgu kavandamisvead

Raadiokohtvõrgu kavandamisel tehtud vead võivad kaasa tuua olulisi turvanõrkusi. Kui kasutatakse teadaolevate turvanõrkustega kohtvõrgu standardeid (nt turvaalgoritmi WEP puhul on võimalik krüptovõti hõlpsasti murda), on ründajal võimalik võrku tungida, võrguliiklust pealt kuulata ja konfidentsiaalseid andmeid kopeerida.

Raadiolainete ebapiisav leviulatus või vähene andmeedastuskiirus võib kaasa tuua teenuse kvaliteedi languse. Oluliste rakenduste kasutamine võib olla häiritud. Teatud asukohtades ei saa raadiokohtvõrku kasutada.

2.3 Raadiokohtvõrgu kasutamise korra puudumine

Ilma raadiokohtvõrgu taristu keskse halduseta on raske tagada turvaline seadistus kõikides raadiokohtvõrgu pääsupunktides (ingl ). Vaikeseadistuses on võrguseadmed enamasti puudulike wireless access point

turvamehhanismidega ja lihtsalt tuvastatavate paroolidega.

Raadiovõrkude kasutamise korra puudumisel võib töötaja teadmatusest ühendada kohtvõrku lubamatu pääsupunkti. Lisatud lubamatu pääsupunkti kaudu, eriti kui selle turvalisus on nõrk, võivad kõik lähedalasuvad seadmed saada kohtvõrgu juurdepääsu.

2.4 Ebaturvalised autentimisprotseduurid

Raadiokohtvõrgu puuduvad või ebapiisavad autentimisprotseduurid ja -mehhanismid võivad kaasa tuua turvanõrkusi. Näiteks standardi IEEE 802.1x käsitletud Extended Authentication Protocol (EAP) raamistiku mõni meetod sisaldab teadaolevaid turvanõrkusi (nt on EAP-MD5 kaitsetu vahendusrünnete (ingl man-in-

) ja sõnastikrünnete (ingl ) vastu. Nii on EAP-MD5 kasutamise korral the-middle attack dictionary attack

võimalik kasutaja parooli ära arvata ja andmesidet pealt kuulata.

2.5 Raadiokohtvõrgu taristu seadistusvead

Raadiokohtvõrgu pääsupunktides ja muudes raadiovõrgu komponentides (nt raadiokohtvõrgu kontroller) on arvukalt seadistusvõimalusi, mis hõlmavad ka turvafunktsioone. Vale seadistuse puhul ei ole pääsupunkti kaudu andmeside võimalik või on pääsupunkt liiga madala kaitsetasemega.

2.6 Puuduvad või ebapiisavad raadiokohtvõrgu turvamehhanismid

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:32 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net2- raadiovoorgud/net21-raadiokohtvoorgu-kaeitamine/

LK /3 9

Raadiokohtvõrgu komponendid on sageli eelseadistatud ilma turvamehhanisme aktiveerimata või on turvamehhanismid rakendatud ainult osaliselt. Isegi tänapäeval kasutatakse veel raadiokohtvõrgu komponente, mis toetavad üksnes puudulikke turvamehhanisme (nt WEP). Üldjuhul ei ole vanematele seadmetele saadaval turvalisust parandavaid püsivara uuendeid (ingl ). Sellist teadaoleva firmware update

turvnõrkusega seadet on ründajal võimalik ära kasutada andmeside pealtkuulamiseks ja konfidentsiaalsele teabele juurde pääsemiseks.

2.7 Raadiokohtvõrgu side pealtkuulamine

Raadiolainete edastuskeskkonda ei ole võimalik kontrollida (jagatud meedium), seda saavad korraga kasutada paljud kasutajad. Seetõttu on võimalik raadiokohtvõrgu kaudu edastatavaid andmeid jälgida ja salvestada. Kui edastatavaid andmeid ei krüpteerita või kasutatakse ebaturvalist krüpteerimismehhanismi, on neid andmeid võimalik lugeda. Kuna raadiokohtvõrgu leviala ulatub sageli kaugemale nõutud piireist, ei saa võrgu omanik tervet levipiirkonda kontrollida ega turvata.

2.8 Tegeliku pääsupunkti matkimine (kahjurpääsupunkt)

Ründaja võib esineda ühe osana raadiokohtvõrgu taristust, kui ta on kasutaja lähedusse üles seadnud sobivalt valitud võrgunimega pääsupunkti. Sellist pääsupunkti nimetatakse kahjurpääsupunktiks (ingl rogue

). Kui kahjurpääsupunkt saadab õigest pääsupunktist tugevamaid signaale ja vastastikust access point

autentimist ei nõuta, siis hakkab kliendi seade kasutama tugijaamana kahjurpääsupunkti. Kasutaja logib sisse võrku, mille arvab olevat soovitud võrguks, kuid ründaja saab tema andmesidet pealt kuulata ja salvestada. Sageli kasutatakse seda meetodit avalike raadiovõrkude (ingl public WiFi network) ründeks.

Õigele pääsupunktile juurdepääsu tõkestades saab läbi viia teenusetõkestusrünnet. Ründaja võib mürgitusmeetodeid (ingl ) või teesklusmeetodeid (ingl ) kasutades teeselda kellegi teise poisoning spoofing

identiteeti või suunata võrguliikluse läbi talle kuuluvate süsteemide, mis võimaldab ründajal andmesidet pealt kuulata.

2.9 Kaitsmata pääs pääsupunktist kohtvõrku

Kui pääsupunktid on paigaldatud kõigile nähtavalt ja ilma füüsilise kaitseta, saab ründaja võrguliikluse pealtkuulamiseks lisada oma seadme pääsupunktide ja kommutaatorite (ingl ) vahele. Ka WPA2-ga switch

andmeside krüpteerimine pole piisav, sest selline meetod kaitseb vaid raadioliidest ega arvesta Etherneti ühendust.

2.10 Riistvara kahjustused

Raadiokohtvõrgu toimimist võivad häirida riistvara tõrked. Väljaspool organisatsiooni turvaperimeetrit asuvaid raadiokohtvõrgu seadmeid võib ründaja tahtlikult kahjustada. Samuti on need seadmed avatud ka asukohast tulenevatele ohtudele (nt liigniiskusest või pikselöögist tingitud kahjustused).

2.11 Pääsupunkti vargus

Raadiokohtvõrgu pääsupunktide paigaldamine kergesti juurdepääsetavasse (nt käiguteede kohale lae alla) või rahvarohkesse asukohta suurendab seadmete varguse ohtu. Varastatud seadmes on ründajal võimalik ligi pääseda pääsupunkti salvestatud RADIUS-serveri autentimise ühisvõtmele või levialavõtmele (nt WPA2 Personal), mille abil on võimalik saada raadiokohtvõrgule lubamatu juurdepääs.

3 Meetmed

Sisukord

3.1 Elutsükkel 3.2 Põhimeetmed

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:32 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net2- raadiovoorgud/net21-raadiokohtvoorgu-kaeitamine/

LK /4 9

NET.2.1.M1 Raadiokohtvõrkude kavandamine NET.2.1.M2 Sobiv raadiokohtvõrgu standard [arhitekt] NET.2.1.M3 Turvaline krüptomehhanism [arhitekt] NET.2.1.M4 Pääsupunktide turvaline paigaldus [tehnikatalitus] NET.2.1.M5 Pääsupunkti turvaline seadistus NET.2.1.M6 Raadiokohtvõrgu taristu turvaline seadistus NET.2.1.M7 Turvaline raadiokohtvõrgu arhitektuur [arhitekt] NET.2.1.M8 Raadiokohtvõrgu intsidendikäsitluse kord 3.3 Standardmeetmed NET.2.1.M9 Raadiokohtvõrgu turvaline ühendamine kaabelvõrguga [arhitekt] NET.2.1.M10 Raadiokohtvõrgu turvajuhend NET.2.1.M11 Sobivad raadiokohtvõrgu komponendid NET.2.1.M12 Raadiokohtvõrgu sobiv haldus NET.2.1.M13 Raadiokohtvõrgu regulaarne turvakontroll NET.2.1.M14 Raadiokohtvõrgu komponentide regulaarne läbivaatus 3.4 Kõrgmeetmed NET.2.1.M15 Raadiokohtvõrgu turve virtuaalse privaatvõrguga (VPN) (C-I) NET.2.1.M16 Raadiokohtvõrgu ja kaabelvõrgu vahelise ühenduse lisaturve (C-I-A) NET.2.1.M17 Pääsupunktide ühenduse turve (C) NET.2.1.M18 Raadiokohtvõrgu sissetungituvastuse ja -tõrje tööriistad (C-I-A)

3.1 Elutsükkel

Kavandamine

NET.2.1.M1 Raadiokohtvõrkude kavandamine

NET.2.1.M2 Sobiv raadiokohtvõrgu standard

NET.2.1.M3 Turvaline krüptomehhanism

NET.2.1.M10 Raadiokohtvõrgu turvajuhend

Soetus

NET.2.1.M11 Sobivad raadiokohtvõrgu komponendid

Evitus

NET.2.1.M4 Pääsupunktide turvaline paigaldus

NET.2.1.M5 Pääsupunkti turvaline aluskonfiguratsioon

NET.2.1.M6 Raadiokohtvõrgu taristu turvaline seadistus

NET.2.1.M7 Jaotussüsteemi rajamine

NET.2.1.M9 Raadiokohtvõrgu turvaline ühendamine kaabelvõrguga

Käitus

NET.2.1.M12 Raadiokohtvõrgu sobiv haldus

NET.2.1.M13 Raadiokohtvõrgu regulaarne turvakontroll

NET.2.1.M14 Raadiokohtvõrgu komponentide regulaarne läbivaatus

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:32 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net2- raadiovoorgud/net21-raadiokohtvoorgu-kaeitamine/

LK /5 9

Avariivalmendus

NET.2.1.M8 Raadiokohtvõrgu intsidendikäsitluse kord

Lisanduvad kõrgmeetmed

NET.2.1.M15 Raadiokohtvõrgu turve virtuaalse privaatvõrguga (VPN)

NET.2.1.M16 Raadiokohtvõrgu ja kaabelvõrgu vahelise ühenduse lisaturve

NET.2.1.M17 Pääsupunktide ühenduse turve

NET.2.1.M18 Raadiokohtvõrgu sissetungituvastuse ja -tõrje tööriistad

3.2 Põhimeetmed

NET.2.1.M1 Raadiokohtvõrkude kavandamine

a. Raadiokohtvõrgu (ingl , WLAN) kasutuselevõtuks organisatsioonis on wireless local area network

koostatud kava, mis määrab:

mis eesmärgil ja millistes äriprotsessides raadiokohtvõrku rakendatakse ja mis on raadiokohtvõrgu lisandväärtus; mis asukohtades raadiovõrku rakendatakse; milliseid funktsioone ja rakendusi raadiokohtvõrk toetab; milliste andmete edastamiseks raadiokohtvõrku kasutada ei tohi; milliseid turvanõudeid raadiokohtvõrgu käitamisel arvestatakse.

b. Raadiokohtvõrgu kavandamisel määratakse raadiokohtvõrgu taristu halduse eest vastutajad ja teavitusteed ning töötatakse välja haldusprotseduurid.

NET.2.1.M2 Sobiv raadiokohtvõrgu standard [arhitekt]

a. Raadiokohtvõrgu häiringute vältimiseks on välja selgitatud, kui palju seadmeid on kavandatavates raadiokohtvõrgu sagedusalades (2,4 GHz ja 5 GHz) ja milliseid raadiokanaleid (ingl ) need wireless channel

seadmed kasutavad. Muud häiringuallikad ( -saatjad, kõrgepingekaablid, DECT-telefonid) Bluetooth

võimalusel kõrvaldatakse.

b. Seadmete poolt toetatud raadiokohtvõrgu standarditest on valitud kasutamiseks kõige turvalisemad. Lubatud on IEEE 802.11i-2004 (krüptomehhanism WPA2) või uuem standard (WPA3). WEP ja WPA kasutamine on blokeeritud. Standardite valiku põhjused on dokumenteeritud.

c. Raadiokohtvõrgu kavandamisel välistatakse seadmed, mis toetavad ainult ebaturvalisi autentimis- ja krüpteerimismehhanisme.

NET.2.1.M3 Turvaline krüptomehhanism [arhitekt]

a. Raadiokohtvõrgu andmeliiklus on krüptograafiliselt kaitstud.

b. Lihtsalt murtavate krüpteerimisprotokollide (nt WEP-ga kasutatav TKIP) kasutamine on blokeeritud. Selle asemel kasutatakse WPA2 krüpteerimisprotokolle CCMP (kasutab AES krüptoalgoritmi) või EAP (

).Extensible Authentication Protocol

c. Kui kasutusel on autentimismehhanism WPA2-Personal ( ), kasutatakse WPA2-PSK, Pre Shared Key

paroolina vähemalt 20-märgilist keerukat võtit. Võtit muudetakse regulaarselt.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:32 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net2- raadiovoorgud/net21-raadiokohtvoorgu-kaeitamine/

LK /6 9

d. Parema turvalisuse tagab autentimismehhanism WPA2-Enterprise, mille puhul autentimine toimub kasutajanime ja parooliga autentimisprotokolli 802.1X ja keskselt hallatava RADIUS serveriga.

NET.2.1.M4 Pääsupunktide turvaline paigaldus [tehnikatalitus]

a. Raadiokohtvõrgu pääsupunktid (ingl ) ei ole kõrvalistele isikutele lihtsalt wireless access point

juurdepääsetavad. Vajadusel kasutakse kaitsekorpusi ja vargusvastaseid vahendeid.

b. Kasutatakse meetmeid (nt suundantennid või metallvarjestus) raadiolainete levi takistamiseks nõutavast levialast välja jäävatele aladele.

c. Välistes tingimustes asuvad antennid ja pääsupunktid on kaitstud ilmastikumõju (nt vihm või pikselöök) ja elektriliste häiringute eest. Võimalusel tuleks hooneväliste pääsupunktide paigaldamist vältida.

NET.2.1.M5 Pääsupunkti turvaline seadistus

a. Tootja poolt tehtud eelseadistused (sh võrgunimed, paroolid ja krüptovõtmed) muudetakse enne pääsupunkti võrku lisamist.

b. Sisekasutuseks ette nähtud raadiokohtvõrgu võrgunimi (SSID) ei võimalda teha järeldusi riistvara, organisatsiooni, teenuseandja või kasutusotstarbe kohta.

c. Tarbetud protokollid, pordid, teenused ja haldusjuurdepääsud (nt Telnet või HTTP) on suletud või desaktiveeritud.

d. DHCP- serveri kasutamisel on rakendatud vahendid (nt Dynamic ARP Inspection, DAI) ARP-pette (ingl ) avastamiseks ja tõrjeks.ARP spoofing

e. Kogu raadiokohtvõrgu taristu ulatuses on paigaldatud püsivara uuendid (ingl ) ja firmware update

turvauuendid (ingl ). Uuendid on enne paigaldamist testitud.security update

f. Administraatori kasutajakonto pääsuõigused on antud minimaalsuse printsiipi järgides. Avariivalmenduse tarbeks on pääsupunktil aktiveeritud ka lokaalne kasutajakonto.

g. Pääsupunktide halduse sideühendus on krüpteeritud.

NET.2.1.M6 Raadiokohtvõrgu taristu turvaline seadistus

a. Raadiokohtvõrgu klientide turvaliseks konfigureerimiseks rakendatakse meetmeid moodulitest SYS.2.1 ja .Klientarvuti üldiselt NET.2.2 Raadiokohtvõrgu kasutamine

b. Raadiokohtvõrgu kaudu ei saa ühendada omavahel eri turvatsoonides asuvaid klientseadmeid.

NET.2.1.M7 Turvaline raadiokohtvõrgu arhitektuur [arhitekt]

a. Kõrge käideldavuse tagamiseks ühendatakse pääsupunktid võrgutaristuga kaabliühendustega.

b. Raadiokohtvõrgu võrgusegmendid eraldatakse kohtvõrgust füüsiliselt kommutaatoritega (ingl ) või switch

jagades võrgu loogilisteks virtuaalseteks kohtvõrkudeks (VLAN).

NET.2.1.M8 Raadiokohtvõrgu intsidendikäsitluse kord

a. Raadiokohtvõrgu intsidentide käsitlemiseks on olemas kord (vt ).DER.2.1 Turvaintsidentide käsitlus

b. Raadiokohtvõrgu ründe korral on võimalik pääsupunktid ja raadioside määratud ulatuses blokeerida.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:32 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net2- raadiovoorgud/net21-raadiokohtvoorgu-kaeitamine/

LK /7 9

c. On olemas tegevuskava varastatud pääsupunkti abil sisevõrku tungimise takistamiseks (WPA2-PSK kasutamisel muudetakse võti, RADIUS-serveri puhul blokeeritakse varastatud pääsupunkt serveris).

d. Varastatud pääsupunkti sertifikaadipõhise autentimise puhul kliendisertifikaadid blokeeritakse.

e. Vajadusel on võimalik taastada pääsupunktide seadistused varukoopiast.

3.3 Standardmeetmed

NET.2.1.M9 Raadiokohtvõrgu turvaline ühendamine kaabelvõrguga [arhitekt]

a. Raadiokohtvõrgu ühenduskohad kaablipõhise kohtvõrguga on turvatud (nt paketifiltriga).

b. Iga võrgunime (SSID) jaoks on kasutusele võetud eraldi virtuaalne kohtvõrk.

c. Kohtvõrgule juurdepääsu raadiovõrgust käsitletakse ja turvatakse sarnaselt nagu juurdepääsu Internetist. Juurdepääs on lubatud ainult tulemüüri kaudu.

d. Raadiokohtvõrku liidetakse ainult organisatsiooni kehtestatud nõuetele vastavaid pääsupunkte (ingl ).wireless access point

e. Pääsupunktide ühendamisel järgitakse meedet NET.2.1.M7 .Turvaline raadiokohtvõrgu arhitektuur

NET.2.1.M10 Raadiokohtvõrgu turvajuhend

a. Organisatsiooni üldise turvapoliitika alusel on dokumenteeritud, kehtestatud ja kõigile kasutajatele teatavaks tehtud raadiokohtvõrgu turvajuhend.

b. Raadiokohtvõrgu turvajuhend määrab muuhulgas:

kes tohib installida, konfigureerida ja kasutada raadiokohtvõrgu komponente; millised peavad olema raadiokohtvõrgu komponentide turvameetmed ja tüüpkonfiguratsioon; kuidas toimub raadiokohtvõrgu komponentide haldus; kuidas toimub raadiokohtvõrgu tegevuste logimine ja seire; kuidas ja kellele teatada turvaprobleemidest (vt ).DER.2.1 Turvaintsidentide käsitlus

c. Raadiokohtvõrgu turvajuhendi järgimist kontrollitakse regulaarselt. Tulemused dokumenteeritakse.

NET.2.1.M11 Sobivad raadiokohtvõrgu komponendid

a. Raadiokohtvõrgu taristu kavandamise (vt NET.2.1.M1 ) tulemuste Raadiokohtvõrkude kavandamine

alusel on raadiokohtvõrgu komponentide valimiseks koostatud nõuete spetsifikatsioon.

b. Kõik raadiokohtvõrgu komponendid on kokkusobivad võrgu-, turva-, autentimis-, seire- ja logitaristutega. Raadiokohtvõrgu komponentide hankimisel arvestatakse ühilduvusnõuetega.

c. Raadiokohtvõrgu kliendid, pääsupunktid, võrguhaldussüsteemid ja autentimisserverid toetavad turvalisi autentimismeetodeid.

NET.2.1.M12 Raadiokohtvõrgu sobiv haldus

a. Raadiokohtvõrku hallatakse kesksete haldusvahenditega.

b. Raadiokohtvõrgu haldamine hõlmab vähemalt järgmist:

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:32 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net2- raadiovoorgud/net21-raadiokohtvoorgu-kaeitamine/

LK /8 9

pääsupunktide ja raadiokohtvõrgu klientseadmete püsivaraversioonide uuendamine ja dokumenteerimine; konfiguratsioonimuudatused ja nende muudatuste dokumenteerimine; alarmteadete analüüs ja hindamine; rikkeotsingud; toimingud intsidendikahtluse korral; logimine ja logiandmete analüüs.

c. Halduslahendus vastab raadiokohtvõrgu turvajuhendi nõuetele.

NET.2.1.M13 Raadiokohtvõrgu regulaarne turvakontroll

a. Raadiokohtvõrku kontrollitakse teadaolevate turvanõrkuste suhtes regulaarselt.

b. Kontrolli käigus otsitakse raadiokohtvõrku lubamatult paigaldatud pääsupunkte.

c. Perioodiliselt mõõdetakse võrgu teenusekvaliteeti, sealhulgas:

läbilaskevõime (ingl );bandwidth

latentsus (ingl );latency

paketikadu (ingl ).packet loss

d. Raadiokohtvõrgu turvanõrkuste avastamiseks viiakse perioodiliselt läbi raadiokohtvõrgu turvatestimine.

e. Turvakontrollide tulemused dokumenteeritakse, kõrvalekallete põhjusi analüüsitakse.

NET.2.1.M14 Raadiokohtvõrgu komponentide regulaarne läbivaatus

a. Raadiokohtvõrgu komponente (pääsupunktid, jaotussüsteem, raadiokohtvõrgu halduslahendus jms) hõlmavate turvameetmete rakendatust kontrollitakse regulaarselt.

b. Raadiokohtvõrgu komponentide konfiguratsiooni õigsust kontrollitakse regulaarselt.

c. Pisteliselt kontrollitakse, kas kergesti juurdepääsetavates asukohtades paiknevates pääsupunktides pole toimunud avamis- või manipuleerimiskatseid.

d. Läbivaatuste tulemused dokumenteeritakse, kõrvalekallete põhjuseid analüüsitakse.

3.4 Kõrgmeetmed

NET.2.1.M15 Raadiokohtvõrgu turve virtuaalse privaatvõrguga (VPN) (C-I)

a. Raadiokohtvõrgu (WLAN) taristu andmeside turbeks kasutatakse virtuaalset privaatvõrku (ingl virtual

, VPN).private network

b. VPN rakendamisel järgitakse meetmeid moodulist .NET.3.3 Virtuaalne privaatvõrk (VPN)

NET.2.1.M16 Raadiokohtvõrgu ja kaabelvõrgu vahelise ühenduse lisaturve (C-I-A)

a. Raadiokohtvõrgu ja kaabelvõrgu vahelise ühenduse lisaturbeks on kasutusel täiendavad meetmed ja vahendid, nt sissetungituvastuse süsteem (ingl , IDS) ja/või sissetungitõrje intrusion detection system

süsteem (ingl , IPS).intrusion prevention system

NET.2.1.M17 Pääsupunktide ühenduse turve (C)

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:32 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net2- raadiovoorgud/net21-raadiokohtvoorgu-kaeitamine/

LK /9 9

a. Pääsupunktide vaheline side on andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks krüpteeritud (vt NET.2.1.M3 ).Turvalise krüptomehhanismi valimine

b. Andmeside pääsupunkti (ingl ) ja raadiokohtvõrgu haldussüsteemi vahel on turvatud wireless access point

IPSec, TLS v1.2 või TLS v1.3 protokollidega. Autentimiseks on nõutav sertifikaat.

c. Pääsupunkti ja raadiokohtvõrgu halduse mistahes elemente ei paigutata pilve.

d. Raadiokohtvõrgu taristus puudub pääsupunktide vahel otseside, andmeside toimub krüpteeritult läbi raadiokohtvõrgu keskse kontrolleri.

NET.2.1.M18 Raadiokohtvõrgu sissetungituvastuse ja -tõrje tööriistad (C-I-A)

a. Nõrkuste ja turvasündmuste avastamiseks raadiokohtvõrgus on kasutusel raadiovõrkude jaoks mõeldud sissetungituvastuse (ingl , WIDS) ja/või sissetungitõrje (ingl wireless intrusion detection system wireless

, WIPS) süsteemid.intrusion prevention system

4 Lisateave

Lühend Publikatsioon

[NIST] NIST Special Publication 800-153 „Guidelines for Securing Wireless Local Area Network (WLANs)“

[NIST] NIST Special Publication 800-97 „Establishing Wireless Robust Security Networks: A Guide to IEEE 802.11“

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:32 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net2- raadiovoorgud/net22-raadiokohtvoorgu-kasutamine/

LK /1 4

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

NET. Võrgud ja side

NET.2: Raadiovõrgud

NET.2.2: Raadiokohtvõrgu kasutamine

1 Kirjeldus

Sisukord

1.1 Eesmärk 1.2 Vastutus 1.3 Piirangud

1.1 Eesmärk

Esitada meetmed raadiokohtvõrkude (ingl , WLAN) turvaliseks kasutamiseks.wireless local area network

1.2 Vastutus

Mooduli meetmete rakendamise eest vastutab kasutaja.

Lisavastutajad

IT-talitus, ülemus.

1.3 Piirangud

Moodul sisaldab meetmeid raadiokohtvõrkude turvaliseks kasutamiseks. Raadiokohtvõrgu turvalise evituse ja käituse meetmed on kirjeldatud moodulis . Klientarvuti turbe NET.2.1 Raadiokohtvõrgu käitus üldpõhimõtteid käsitletakse moodulis . Raadiokohtvõrgu kasutajatele SYS.2.1 Klientarvuti üldiselt rakendatakse lisaks meetmeid moodulitest ning ORP.3 Infoturbe teadlikkuse tõstmine ja koolitus DER.2.1

.Turvaintsidentide käsitlus

2 Ohud

Sisukord

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:32 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net2- raadiovoorgud/net22-raadiokohtvoorgu-kasutamine/

LK /2 4

2.1 Eeskirjade tundmise puudulikkus 2.2 Turvameetmete eiramine 2.3 Raadiovõrgu andmeside pealtkuulamine 2.4 Sideühenduse andmete analüüs 2.5 Õige pääsupunkti teesklemine (kahjurpääsupunkt)

2.1 Eeskirjade tundmise puudulikkus

Kui kasutaja ei järgi raadiokohtvõrgu turvalise kasutamise eeskirja (nt ühendub tundmatu võrguga), tekib ründajal võimalus võrguliiklust pealt kuulata. Ründaja saab juurdepääsu võrgu kaudu edastatavatele andmetele, näiteks külastatud veebilehetedele, seansiküpsistele (ingl ) ja paroolidele.session cookie

2.2 Turvameetmete eiramine

Kui kehtestatud turvameetmeid eiratakse, nt kasutatakse raadiokohtvõrgu klienti ad hoc režiimis (ingl ad

), võib mõni muu klientseade juhul, kui kliendi ressursid on välja jagatud, saada lubamatu hoc mode

juurdepääsu kasutaja konfidentsiaalsetele dokumentidele.

2.3 Raadiovõrgu andmeside pealtkuulamine

Krüpteerimata või ebapiisavalt krüpteeritud andmeid on võimalik andmevahetuse käigus kopeerida ja pealt kuulata. Organisatsioon ei oma täielikku kontrolli kõigi asukohtade üle, kus andmete vastuvõtt on tehniliselt võimalik.

2.4 Sideühenduse andmete analüüs

WLAN-liidese MAC-aadressi järgi on võimalik koostada mobiilse kasutaja profiil, näiteks teada saada, milliseid avalikke pääsupunkte (ingl ) ta kasutab.wireless access point

2.5 Õige pääsupunkti teesklemine (kahjurpääsupunkt)

Ründaja võib oma kontrolli all olevaid seadmeid esitada raadiokohtvõrgu taristu osana, rajades kliendi läheduses kahjurpääsupunkti (ingl ), millele on sobivalt valitud võrgunimi (SSID). rogue access point

Kasutaja logib end sisse võrku, mis ainult näiliselt on kasutaja poolt soovitud sihtvõrk. Seeläbi võib ründaja sideühendust pealt kuulata. Kahjurpääsupunktide kasutamine on eriti levinud avalikuks kasutuseks mõeldud raadiokohtvõrkudes.

3 Meetmed

Sisukord

3.1 Elutsükkel 3.2 Põhimeetmed NET.2.2.M1 Raadiokohtvõrgu kasutamise eeskiri [IT-talitus] NET.2.2.M2 Raadiokohtvõrgu kasutajate teadlikkuse tõstmine ja koolitus [ülemus, IT-talitus] NET.2.2.M3 Raadiokohtvõrgu kasutamine avalikes raadiokohtvõrkudes [IT-talitus] 3.3 Standardmeetmed NET.2.2.M4 Raadiokohtvõrgu turvasündmuste puhul käitumise kord 3.4 Kõrgmeetmed

3.1 Elutsükkel

Kavandamine

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:32 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net2- raadiovoorgud/net22-raadiokohtvoorgu-kasutamine/

LK /3 4

NET.2.2.M1 Raadiokohtvõrgu kasutamise eeskiri

Evitus

NET.2.2.M2 Raadiokohtvõrgu kasutajate teadlikkuse tõstmine ja koolitus

Käitus

NET.2.2.M3 Raadiokohtvõrgu kasutamine avalikes raadiokohtvõrkudes

Avariivalmendus

NET.2.2.M4 Raadiokohtvõrgu turvasündmuste puhul käitumise kord

3.2 Põhimeetmed

NET.2.2.M1 Raadiokohtvõrgu kasutamise eeskiri [IT-talitus]

a. Organisatsiooni üldise turvapoliitika alusel on kehtestatud raadiokohtvõrgu (ingl wireless local area

, WLAN) kasutamise eeskiri.network

b. Raadiokohtvõrgu kasutamise eeskiri sätestab vähemalt järgmist:

milliste sisemiste ja väliste võrkudega tohib raadiokohtvõrgu klienti ühendada; millist teavet ei tohi raadiokohtvõrgus vahetada; klientseadmete turvavahendite rakendamine; paroolide piisava tugevuse nõue; juhuvõrgurežiimi keeld; seadistuse muutmise keeld; kataloogide ja teenuste lubatavuse tingimused; keeld ühendada pääsupunkte (ingl ) organisatsiooni kohtvõrguga;wireless access point

WLAN-liidese desaktiveerimine pikema kasutuspausi järel; tegevused turvaintsidendi puhul.

c. Eeskirja järgimist kontrollitakse regulaarselt ja tulemused dokumenteeritakse.

NET.2.2.M2 Raadiokohtvõrgu kasutajate teadlikkuse tõstmine ja koolitus [ülemus, IT- talitus]

a. Raadiokohtvõrgu kasutajaid koolitatakse raadiokohtvõrguga seotud ohtude ja turbe alal. Koolitus sisaldab organisatsioonipõhiseid näiteid.

b. Kasutajaile selgitatakse olulisi raadiokohtvõrgu turvasätteid ning ohte, mis tulenevad nende sätete vältimisest või desaktiveerimisest.

c. Kasutajad tunnevad raadiokohtvõrgu kasutamise eeskirja ja järgivad seda.

NET.2.2.M3 Raadiokohtvõrgu kasutamine avalikes raadiokohtvõrkudes [IT-talitus]

a. Kasutajad teavad, kas ja mis tingimustel on avaliku pääsupunkti kasutamine lubatud (vt NET.2.2.M2 ).Raadiokohtvõrgu kasutajate teadlikkuse suurendamine ja koolitus

b. Harva kasutatavad raadiokohtvõrgud kustutatakse klientseadme kasutusajaloost.

c. Võimalusel kasutatakse ebaturvalistes tingimustes kitsendatud õigustega kasutajakontot. Administraatori õigustega kasutajal on oma arvutist välistesse ebaturvalistesse raadiokohtvõrkudesse sisenemine keelatud.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:32 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net2- raadiovoorgud/net22-raadiokohtvoorgu-kasutamine/

LK /4 4

d. Ebaturvalises raadiokohtvõrgus edastatakse tundlikke andmeid ainult krüpteeritult ja kasutades turvalisi protokolle.

e. Võõrast raadiokohtvõrgust saab kasutaja organisatsiooni siseressursside poole pöörduda ainult virtuaalse privaatvõrgu (VPN) kaudu (vt NET.3.3 VPN).

3.3 Standardmeetmed

NET.2.2.M4 Raadiokohtvõrgu turvasündmuste puhul käitumise kord

a. Raadiokohtvõrgu intsidendikahtluse või tõrke puhul on kasutaja kohustatud oma töötulemused varundama, raadiokohtvõrgust väljuma ja oma klientseadme WLAN-liidese desaktiveerima.

b. Kasutaja dokumenteerib veateated ja anomaaliad, kaasaarvatud tegevused, mida ta on teinud enne turvaintsidenti või selle ajal.

c. Tõrke või intsidendikahtluse korral WLAN võrgus teavitab kasutaja turvasündmusest koheselt IT-talitust kokku lepitud kontaktpunkti (nt IT-kasutajatoe) kaudu.

3.4 Kõrgmeetmed

Moodulil puuduvad kõrgmeetmed.

4 Lisateave

Lühend Publikatsioon

[NIST] NIST Special Publication 800-153 „Guidelines for Securing Wireless Local Area Network (WLANs)“

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net31-ruuter-ja-kommutaator/

LK /1 9

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

NET. Võrgud ja side

NET.3: Võrgukomponendid

NET.3.1: Ruuter ja kommutaator

1 Kirjeldus

Sisukord

1.1 Eesmärk 1.2 Vastutus 1.3 Piirangud

1.1 Eesmärk

Esitada meetmed ruuterite (ingl ) ja kommutaatorite (ingl ) turvaliseks käituseks.router switch

1.2 Vastutus

Ruuteri ja kommutaatori meetmete rakendamise eest vastutab IT-talitus.

Lisavastutajad

Infoturbejuht.

1.3 Piirangud

Moodulis ei kirjeldata konkreetsete seadmetootjate tootespetsiifilisi meetmeid.

Kuna tänapäeval on ruuteri (ingl ) ja kommutaatori (ingl ) algselt erinevad funktsioonid sageli router switch

ühendatud ühte seadmesse, siis ka enamik selle mooduli meetmeid on kasutatavad nii ruuterite kui ka kommutaatorite puhul. Ruuterite ja kommutaatorite tulemüürifunktsioonide rakendamisel tuleks järgida meetmeid moodulist .NET.3.2 Tulemüür

Moodul ei käsitle virtuaalsete ruuterite ja kommutaatorite turvameetmeid ega arvutite operatsioonisüsteemides aktiveeritavaid marsruutimisfunktsioone.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net31-ruuter-ja-kommutaator/

LK /2 9

Moodulis ei käsitleta taristu turvaaspekte (nt seadmete sobiv paigaldus, elektritoide või kaabeldus), need on esitatud kihi INF moodulites.Taristu

Võrkude rajamise ja halduse meetmed on esitatud moodulites ja NET.1.1 Võrgu arhitektuur ja lahendus .NET.1.2 Võrguhaldus

2 Ohud

Sisukord

2.1 Hajus ummistusrünne (DDoS) 2.2 Manipuleerimine 2.3 Ruuteri või kommutaatori konfigureerimisvead 2.4 Puudulik kavandamine 2.5 Ühildumatud aktiivsed võrgukomponendid 2.6 MAC-tulv 2.7 Ründed STP protokolli vastu 2.8 GARP-ründed

2.1 Hajus ummistusrünne (DDoS)

Võrgu hajus ummistusrünne (ingl ) võib olla tekitatud SYN-tulva distributed denial-of-service(DDoS) attack

(ingl ) või UDP-tulva (ingl ) abil. Ohvriks valitud seadmele saadetakse massiliselt SYN-flood UDP-flood

SYN-pakette või datagramme, millele vastamine koormab vastuvõtja üle. Ummistusründe tulemusel tekivad ruuterite töös häired. Selle tagajärjel halveneb kohtvõrgu teenuste käideldavus ja kohtvõrk võib muutuda kättesaamatuks.

2.2 Manipuleerimine

Kui ründajal õnnestub ruuterile või kommutaatorile saada lubamatu juurdepääs, on tal võimalik seadmeid manipuleerida (nt aktiveerida neis täiendavaid teenuseid). Ruuteri või kommutaatori konfiguratsiooni muutes saab blokeerida teenuseid, klientseadmeid või terveid võrgusegmente.

2.3 Ruuteri või kommutaatori konfigureerimisvead

Ruuterite ja kommutaatorite algses standardkonfiguratsioonis võib olla aktiveeritud tarbetuid ja ebaturvalisi teenuseid. Kui ruuterid ja kommutaatorid võetakse kasutusele ebaturvaliste vaikeseadetega, on seadmetele lihtsam lubamatult juurde pääseda, seadmeid manipuleerida ja/või teenuseid katkestada. See võib muuta võrguteenused kasutajale kättesaamatuks.

Ruuteri või kommutaatori haldaja võib seadme seadistamisel oskamatusest või tähelepanematusest teha seadistusvea, mille tulemusena tekib võimalus lubamatuks juurdepääsuks võrguressurssidele. Kui sisselogimiskuva paljastab seadme mudeli ning versiooninumbri, siis osutub võimalikuks sihtotstarbeliselt ära kasutada just konkreetses versioonis leiduvaid nõrkusi.

2.4 Puudulik kavandamine

Ruuterite ja kommutaatorite kasutuselevõtu kavandamisel võidakse eksida seadmete portide arvu või sooritusvõime spetsifitseerimisel. Sageli juhtub see siis, kui peamiseks otsustuskriteeriumiks on võetud seadme maksumus. Seetõttu võib ruuter või kommutaator olla juba alguses üle koormatud. Selle tagajärjel ei pruugi võrguteenused olla kättesaadavad. Aladimensioneeritud seadmete puhul suureneb oluliselt ummistusründe oht.

2.5 Ühildumatud aktiivsed võrgukomponendid

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net31-ruuter-ja-kommutaator/

LK /3 9

Kui olemasolevaid võrke täiendatakse teiste tootjate aktiivsete võrgukomponentidega, võivad kergesti tekkida seadmevahelised ühilduvusprobleemid. Mitmete tootjate seadmeid koos kasutades võib langeda võrguteenuse kvaliteet (nt läbilaskevõime). Ka ühes võrgus samadel seadmemudelitel erinevaid põhivara- või tarkvaraversioone kasutades võivad tekkida ühilduvusprobleemid. Tulemuseks on raskesti lahendatavad tõrked ja häired võrgu toimimises.

2.6 MAC-tulv

MAC-tulva (ingl ) puhul edastab ründaja kommutaatorile suurel hulgal võltsitud MAC-MAC-flooding

lähteaadressidega päringuid. Niipea kui kommutaatoris saavutatakse salvestatavate MAC-aadresside piirväärtus, hakkab see päringuid edastama kõigile võrgus olevatele IT-seadmetele. See võimaldab ründajal võrguliiklust kaardistada ja tekitada tarbetut võrgukoormust.

2.7 Ründed STP protokolli vastu

STP (ingl , STP) ründe korral edastab ründaja sillaprotokolli andmeüksusi (ingl spanning tree protocol

, BPDU) eesmärgil, et kommutaatorid hakkaksid juursillana (ingl ) bridge protocol data unit root bridge

kasutama kohtvõrku ühendatud kahjurkommutaatorit. Võrguliiklus suunatakse läbi kahjurkommutaatori, mistõttu ründaja saab salvestada selle kaudu edastatud informatsiooni. Ründaja saab algatada hajusaid ummistusründeid ja võltsitud sillaprotokolli andmeüksuste abil sundida võrku spanning tree topoloogiat uuesti rajama ja kutsuda esile võrgu tõrke.

2.8 GARP-ründed

GARP-ründe (ingl ) korral edastab ründaja ARP (ingl gratuitous ARP attack, GARP attack Address

, ARP) vastuse vormingus pakette valitud ohvrile või sama alamvõrgu kõigile IT-Resolution Protocol

seadmetele. Võltsitud ARP-i päringuvastuses asendab ründaja kellegi teise IP-aadressi oma seadme MAC- aadressiga, mis sunnib rünnatavat seadet muutma oma ARP-i tabelit. Selle tulemusel võrguliiklus suunatakse tegeliku sihtaadressi asemel ründajale. Seeläbi võib ründaja ohvrite vahelist andmevahetust salvestada või manipuleerida.

3 Meetmed

Sisukord

3.1 Elutsükkel 3.2 Põhimeetmed NET.3.1.M1 Ruuteri või kommutaatori turvaline baaskonfiguratsioon NET.3.1.M4 Haldusliideste turve NET.3.1.M5 Kaitse IP-pakettide fragmenteerimisrünnete eest NET.3.1.M6 Ruuteri või kommutaatori avariijuurdepääs NET.3.1.M7 Ruuterite ja kommutaatorite logimine NET.3.1.M8 Regulaarne andmevarundus NET.3.1.M9 Käidudokumentatsioon 3.3 Standardmeetmed NET.3.1.M10 Ruuterite ja kommutaatorite turvajuhend [infoturbejuht] NET.3.1.M11 Ruuteri või kommutaatori valimine NET.3.1.M12 Konfiguratsiooni kontroll-loend NET.3.1.M13 Eraldatud haldusvõrk NET.3.1.M14 ICMP-sõnumite kaitsmine väärkasutuse eest NET.3.1.M15 Võltsitud pakettide ja teeskluse tõkestamine NET.3.1.M16 IPv6 „ “ rünnete takistaminerouting header type 0

NET.3.1.M17 Ummistusrünnete tõrje NET.3.1.M18 Pääsuloendid NET.3.1.M19 Kommutaatori portide turve NET.3.1.M20 Turvalised marsruutimisprotokollid

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net31-ruuter-ja-kommutaator/

LK /4 9

NET.3.1.M21 Pääsuõiguste ja identiteedi haldus võrgutaristus NET.3.1.M22 Ruuterite ja kommutaatorite avariivalmendus NET.3.1.M23 Läbivaatused ja läbistustestimised 3.4 Kõrgmeetmed NET.3.1.M24 Võrkupääsu reguleerimine (I-A) NET.3.1.M25 Konfiguratsioonifailide tervikluse laiendatud kaitse (I) NET.3.1.M26 Kõrgkäideldavuse tagamine (A) NET.3.1.M27 Ärikriitiliste rakenduste jõudluse haldus (A) NET.3.1.M28 Sertifitseeritud tooted (C-I)

3.1 Elutsükkel

Kavandamine

NET.3.1.M21 Pääsuõiguste ja identiteedi haldus võrgutaristus

Soetus

NET.3.1.M11 Ruuteri või kommutaatori valimine

Evitus

NET.3.1.M1 Ruuteri või kommutaatori turvaline baaskonfiguratsioon

NET.3.1.M4 Haldusliideste turve

NET.3.1.M9 Käidudokumentatsioon

NET.3.1.M10 Ruuterite ja kommutaatorite turvajuhend

NET.3.1.M18 Pääsuloendid

Käitus

NET.3.1.M5 Kaitse IP-pakettide fragmenteerimisrünnete eest

NET.3.1.M6 Ruuteri või kommutaatori avariijuurdepääs

NET.3.1.M7 Ruuterite ja kommutaatorite logimine

NET.3.1.M12 Konfiguratsiooni kontroll-loend

NET.3.1.M13 Eraldatud haldusvõrk

NET.3.1.M14 ICMP-sõnumite kaitsmine väärkasutuse eest

NET.3.1.M15 Võltsitud pakettide ja teeskluse tõkestamine

NET.3.1.M16 IPv6 „ “ rünnete takistaminerouting header type 0

NET.3.1.M17 Ummistusrünnete tõrje

NET.3.1.M19 Kommutaatori portide turve

NET.3.1.M20 Turvalised marsruutimisprotokollid

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net31-ruuter-ja-kommutaator/

LK /5 9

NET.3.1.M23 Läbivaatused ja läbistustestimised

Avariivalmendus

NET.3.1.M8 Andmete regulaarne varundamine

NET.3.1.M22 Ruuterite ja kommutaatorite avariivalmendus

Lisanduvad kõrgmeetmed

NET.3.1.M24 Võrkupääsu reguleerimine

NET.3.1.M25 Konfiguratsioonifailide tervikluse laiendatud kaitse

NET.3.1.M26 Kõrgkäideldavuse tagamine

NET.3.1.M27 Ärikriitiliste rakenduste jõudluse haldus

NET.3.1.M28 Sertifitseeritud tooted

3.2 Põhimeetmed

NET.3.1.M1 Ruuteri või kommutaatori turvaline baaskonfiguratsioon

a. Enne ruuteri (ingl ) või kommutaatori (ingl ) kasutuselevõttu paigaldatakse sellesse turvaline router switch

baaskonfiguratsioon.

b. Vaikeseadistuse tüüpsed kasutajakontod ja paroolid muudetakse. Paroole hoitakse krüpteeritult (nt paroolihoidlas).Mittevajalikud kasutajakontod desaktiveeritakse.

c. Konfiguratsioonifailide juurdepääs on piiratud ja nende terviklus sobivate meetmetega tagatud.

d. Ruuterite ja kommutaatorite baaskonfiguratsioonis on tarbetud teenused, protokollid ja funktsioonilaiendused desaktiveeritud või desinstallitud.

e. Ruuterite ja kommutaatorite tarbetud võrguliidesed ja pordid on blokeeritud.

f. Ruuterite ja kommutaatorite funktsionaalsuse täiendamine on põhjendatud ja on vastavuses organisatsiooni turvapoliitikatega.

NET.3.1.M4 Haldusliideste turve

a. Halduspääs ruuterisse või kommutaatorisse on võimalik ainult määratud IP-aadressilt või IP-aadresside vahemikult.

b. Haldusliidestele ei ole juurdepääsu ebausaldatavaist võrkudest.

c. Ruuterite ja kommutaatorite haldusühenduste kaitseks kasutatakse turvalisi ja krüpteeritud protokolle. Krüpteerimata haldusside puhul kasutatakse eraldatud haldusvõrku (lisakanaliga haldus, (ingl out-of-band

)).management

d. Haldusliideste kasutamiseks on seatud sobivad ajapiirangud.

e. Haldusliidese kõik tarbetud teenused on desaktiveeritud.

f. Lubamatu juurdepääs (sh füüsiline juurdepääs) võrguseadme spetsialiseeritud riistvaraliidesele on piiratud.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net31-ruuter-ja-kommutaator/

LK /6 9

NET.3.1.M5 Kaitse IP-pakettide fragmenteerimisrünnete eest

a. IPv4- ja IPv6-fragmenteerimisrünnete tõrjeks on ruuteril ja 3nda võrgukihi ( ) kommutaatoril Layer 3

aktiveeritud turvamehhanismid.

NET.3.1.M6 Ruuteri või kommutaatori avariijuurdepääs

a. Võrgu mittetoimimisel on haldajail võimalik ruutereid ja kommutaatoreid hallata lokaalse otsepääsu kaudu.

NET.3.1.M7 Ruuterite ja kommutaatorite logimine

a. Ruuteri ja kommutaatori sündmustest logitakse (võimaluse korral automaatselt) vähemalt:

konfiguratsiooni muudatused; taaskäivitused; süsteemi tõrked; liideste, süsteemi ja võrgusegmentide seisundimuudatused; ebaõnnestunud sisselogimiskatsed.

NET.3.1.M8 Regulaarne andmevarundus

a. Ruuterite ja kommutaatorite konfiguratsioonifaile varundatakse regulaarselt.

b. Varukoopiaid hoitakse turvaliselt. Varukoopiad on avarii korral kättesaadavad.

NET.3.1.M9 Käidudokumentatsioon

a. Ruuteri ja kommutaatori olulised käidutööd (sh kõik turbe muudatustega seonduv) lisatakse käidudokumentatsiooni (ingl ).operational documentation

b. Ruuteri ja kommutaatori konfiguratsioonid ja nendes tehtud muudatused on dokumenteeritud.

c. Käidudokumentatsioon on kaitstud lubamatu juurdepääsu eest.

3.3 Standardmeetmed

NET.3.1.M10 Ruuterite ja kommutaatorite turvajuhend [infoturbejuht]

a. Organisatsiooni üldise turvapoliitika alusel on kehtestatud ruuterite (ingl ) ja kommutaatorite (ingl router

) turvajuhend, milles on esitatud seadmete turvalise käituse spetsifikatsioonid ja juhised.switch

b. Seadmehaldurid on ruuterite ja kommutaatorite turvajuhendiga tutvunud ja järgivad seda.

c. Lahknevused turvajuhendist ja turvajuhendi muudatused kooskõlastatakse infoturbejuhiga ning dokumenteeritakse.

d. Turvajuhendi järgimist kontrollitakse regulaarselt.

NET.3.1.M11 Ruuteri või kommutaatori valimine

a. Ruuteri või kommutaatori hankimiseks on kehtestatud nõuete spetsifikatsioon.

b. Hangitav seade on kooskõlas infoturvapoliitikaga ja vastab võrgu kaitsetarbele.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net31-ruuter-ja-kommutaator/

LK /7 9

NET.3.1.M12 Konfiguratsiooni kontroll-loend

a. Ruuterite ja kommutaatorite kasutusotstarbest tulenevalt on tähtsamate turvaseadete kontrolliks koostatud konfiguratsiooni kontroll-loend (ingl ).checklist

NET.3.1.M13 Eraldatud haldusvõrk

a. Ruutereid ja kommutaatoreid hallatakse eraldatud haldusvõrgu kaudu (lisakanaliga haldus (ingl out-of-

)).band management

b. Haldusliidesed ja -ühendused on kaitstud eraldi tulemüüriga (ingl ).firewall

c. Põhivõrku ühenduvad haldusliidesed on desaktiveeritud.

d. Kõik haldusprotokollide autentimiseks, krüpteerimiseks ja tervikluse tagamiseks kasutatud turvamehhanismid on aktiveeritud. Kõik ebaturvalised haldusprotokollid on desaktiveeritud (vt NET.1.2

).Võrguhaldus

NET.3.1.M14 ICMP-sõnumite kaitsmine väärkasutuse eest

a. Protokollide ICMP ( , ICMP) ja ICMPv6 sõnumeid filtreeritakse Internet Control Message Protocol

väärkasutuse tõkestamiseks.

NET.3.1.M15 Võltsitud pakettide ja teeskluse tõkestamine

a. Juurdepääs ruuteritesse ja kommutaatoritesse määramata IP-aadressidelt on blokeeritud (ingl bogon

).filtering

NET.3.1.M16 IPv6 „ “ rünnete takistaminerouting header type 0

a. Protokolli IPv6 kasutamisel rakendatakse turvamehhanisme, mis avastavad ja hoiavad ära marsruutimispäise (ingl ) type 0 põhinevaid ründeid.routing header

NET.3.1.M17 Ummistusrünnete tõrje

a. Teenusetõkestuse vältimiseks rakendatakse turvamehhanisme, mis avastavad ja tõrjuvad sõnumite suure hulgaga seotud ründeid (ingl ) ning TCP olekukurnamisründeid (ingl denial-of-service attack TCP state-

).exhaustion attack

NET.3.1.M18 Pääsuloendid

a. Juurdepääs ruuteritele ja kommutaatoritele on piiratud pääsuloendiga (ingl , ACL), mis access control list

määrab, millistel IT-süsteemidel ja/või mis võrkudest on ruuteritele ja kommutaatorite juurdepääs lubatud.

b. Spetsiifiliste nõuete puudumisel on pääsuloend koostatud valge nimekirja (ingl ) põhimõttel.whitelisting

NET.3.1.M19 Kommutaatori portide turve

a. Kommutaatori pordid on kaitstud lubamatu füüsilise juurdepääsu eest.

NET.3.1.M20 Turvalised marsruutimisprotokollid

a. Marsruutimisandmete vahetamise ja marsruutimistabeli (ingl ) uuendite edastamisel ruuterid routing table

autenditakse. Kõik kasutatavad marsruutimisprotokollid (ingl ) toetavad ruuterite routing protocols

autentimist.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net31-ruuter-ja-kommutaator/

LK /8 9

b. Dünaamilise marsruutimise (ingl ) protokolle kasutatakse üksnes turvalistes võrkudes. dynamic routing

Demilitaartsoonides (ingl , DMZ) kasutakse marsruutimistabelil tuginevaid staatilise demilitarized zone

marsruutimise (ingl ) protokolle.static routing

NET.3.1.M21 Pääsuõiguste ja identiteedi haldus võrgutaristus

a. Ruuterite ja kommutaatorite pääsuõiguste haldus on osa kesksest identiteedi- ja õiguste haldusest (vt ).ORP.4 Identiteedi ja õiguste haldus

NET.3.1.M22 Ruuterite ja kommutaatorite avariivalmendus

a. Diagnostikaks ja rikkeotsinguks on koostatud tüüpiliste tõrgete käsitluse juhend, mida regulaarselt ajakohastatakse.

b. Ruuterite ja kommutaatorite avariivalmendus on osa üldisest avariivalmenduse kontseptsioonist (vt DER. ).4. Avariihaldus

c. Avariivalmenduse dokumentatsioon ja tegevusjuhendid on kättesaadavad ka paberkujul.

d. Avariiprotseduure harjutatakse regulaarselt.

NET.3.1.M23 Läbivaatused ja läbistustestimised

a. Teadaolevate turvaprobleemide suhtes kontrollitakse ja testitakse ruutereid ja kommutaatoreid regulaarselt.

b. Regulaarsete läbivaatuste käigus kontrollitakse, kas seadmed vastavad turvalisele baaskonfiguratsioonile.

c. Läbivaatuste ja läbistustestimiste tulemused dokumenteeritakse, tuvastatud puudustega tegeletakse esimesel võimalusel.

3.4 Kõrgmeetmed

NET.3.1.M24 Võrkupääsu reguleerimine (I-A)

a. Juurdepääs võrgule on reguleeritud standardile IEEE 802.1x vastava pordipõhise autentimismeetodiga EAP-TLS ( (EAP) - (TLS)).Extensible Authentication Protocol Transport Layer Security

b. Eeltoodud meetodit ei tohi kasutada koos standardi ebaturvaliste versioonidega IEEE 802.1x-2001või IEEE 802.1x-2004.

NET.3.1.M25 Konfiguratsioonifailide tervikluse laiendatud kaitse (I)

a. Ruuteri (ingl ) või kommutaatori (ingl ) avariijärgsel taastel või taaskäivitusel kasutatakse router switch

ainult viimast veatut konfiguratsiooni ja viimati uuendatud pääsuloendit.

NET.3.1.M26 Kõrgkäideldavuse tagamine (A)

a. Ruuterid ja kommutaatorid on kavandatud liiasusega (ingl ).redundancy

b. Kõrgkäideldavuse tagamise mehhanismid vastavad organisatsiooni turvapoliitikale, ei takista ruuteri või kommutaatori turvafunktsioonide tööd ja ei vähenda turvataset.

NET.3.1.M27 Ärikriitiliste rakenduste jõudluse haldus (A)

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net31-ruuter-ja-kommutaator/

LK /9 9

a. Ärikriitiliste rakenduste piisava jõudluse tagamiseks teevad ruuterid ja kommutaatorid serverirakenduste ja võrguteenuste prioriseerimist ja vajaduspõhist ressursside jaotamist.

NET.3.1.M28 Sertifitseeritud tooted (C-I)

a. Ruuter või kommutaator on sertifitseeritud vähemalt (CC) tasemel EAL4 või sellega Common Criteria

võrreldava muu turvahindamise alusel.

4 Lisateave

Siin lisateavet ei ole

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net32-tulemueuer/

LK /1 9

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

NET. Võrgud ja side

NET.3: Võrgukomponendid

NET.3.2: Tulemüür

1 Kirjeldus

Sisukord

1.1 Eesmärk 1.2 Vastutus 1.3 Piirangud

1.1 Eesmärk

Esitada meetmed tulemüüri (ingl ) või tulemüürisüsteemi turvaliseks hankimiseks, rajamiseks, firewall

konfigureerimiseks ja käitamiseks.

1.2 Vastutus

Tulemüüri turvameetmete täitmise eest vastutab IT-talitus.

Lisavastutajad

Infoturbejuht.

1.3 Piirangud

Moodul täiendab moodulit „ “ tulemüürispetsiifiliste NET.1.1 Võrgu arhitektuur ja lahendus turvameetmetega. Tulemüüris kasutatava ruuteri või kommutaatori funktsionaalsuse turbeks rakendatakse lisaks meetmeid moodulist .NET.3.1 Ruuterid ja kommutaatorid

Moodulis ei käsitleta lisafunktsionaalsusega seadmete (nt. järgmise põlve tulemüür (ingl next generation

)) täiendavaid turvaaspekte, need on esitatud moodulites , firewall NET.3.3 Virtuaalne privaatvõrk (VPN) ning . Selles moodulis ei käsitleta välise serveriteenuse OPS.1.1.4 Kaitse kahjurprogrammide eest konkreetseid turbevõimalusi (nt pöördproksi (ingl ) või veebitulemüür).reverse proxy

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net32-tulemueuer/

LK /2 9

Taristu turvaaspektid (nt sobiv paigaldus või elektritoide) on esitatud mooduligrupis INF . Taristu

Tulemüüride puhul rakendatakse täiendavalt üldisi turvameetmeid moodulitest ORP.4 Identiteedi ja õiguste , ja .haldus OPS.1.1.2 IT-haldus OPS.1.1.3 Paiga- ja muudatusehaldus

2 Ohud

Sisukord

2.1 Hajus ummistusrünne (DDoS) 2.2 Manipuleerimine 2.3 Tulemüürireeglite piirangust möödumine 2.4 Tulemüüri konfigureerimis- ja hooldusvead

2.1 Hajus ummistusrünne (DDoS)

Hajusa ummistusründe (ingl ) puhul tekitab suur hulk distributed denial-of-service attack, DDoS attack

töötlemist vajavaid pakette või sõnumeid häireid tulemüüri (ingl ) töös. Hajusa ummistusründe saab firewall

korraldada nt TCP SYN-tulva (ingl ) või UDP-tulva (ingl ) abil. Ummistusründe SYN flood UDP flood

tagajärjel halveneb võrguteenuste kättesaadavus.

2.2 Manipuleerimine

Kui ründajal õnnestub saada tulemüürile või tulemüüri haldusliidesele juurdepääs, saab ta tulemüüri seadistust meelevaldselt manipuleerida. Ründaja saab muuta konfiguratsiooni (nt tulemüürireegleid muutes lubada Internetist juurdepääs sisevõrgule), käivitada täiendavaid teenuseid või paigaldada kahjurvara. Samuti saab ta manipuleeritavas süsteemis sideühendusi pealt kuulata või käivitada ummistusründe.

2.3 Tulemüürireeglite piirangust möödumine

Tulemüüriga kaitstud võrgusektsioonidele ligi pääsemiseks ja tulemüüri kaitsemehhanismidest läbitungimiseks võib ründaja algatada killuründe (ingl ) või kasutada ära fragmentation attack

võrguprotokollide nõrkusi.

2.4 Tulemüüri konfigureerimis- ja hooldusvead

Tulemüüri konfiguratsioonil ja tulemüüri haldusel on oluline tähtsus IT-süsteemide ja äriprotsesside turvalisuse tagamisel. Valesti seatud tulemüürireeglid võivad blokeerida IT-süsteemi võrkupääsu ja tekitada käideldavusprobleeme. Väär tulemüüri konfiguratsioon võib jätta sisevõrgu välise ründaja vastu täiesti ilma kaitseta. Halvimal juhul võib ründaja saada juurdepääsu sisevõrgu ressurssidele.

3 Meetmed

Sisukord

3.1 Elutsükkel 3.2 Põhimeetmed NET.3.2.M1 Tulemüüride turvajuhend [infoturbejuht] NET.3.2.M2 Tulemüürireeglid NET.3.2.M3 Sobivad filtreerimisreeglid paketifiltris NET.3.2.M4 Tulemüüri turvaline konfigureerimine NET.3.2.M6 Tulemüüri haldusliideste turve NET.3.2.M7 Tulemüüri avariijuurdepääs NET.3.2.M8 Dünaamilise marsruutimise keelamine NET.3.2.M9 Tulemüüri logimine NET.3.2.M10 Killuründe tõrje paketifiltris

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net32-tulemueuer/

LK /3 9

NET.3.2.M14 Käidudokumentatsioon NET.3.2.M15 Tulemüüri hankimise kord NET.3.2.M22 Aja turvaline sünkroniseerimine 3.3 Standardmeetmed NET.3.2.M16 Turvaline P-A-P-struktuur (paketifilter-rakenduslüüs-paketifilter) NET.3.2.M17 IPv4 või IPv6 desaktiveerimine NET.3.2.M18 Tulemüüri haldusvõrgu eraldamine NET.3.2.M19 UDP-tulva ja TCP SYN-tulva ning järjenumbri äraarvamise tõrje paketifiltris NET.3.2.M23 Tulemüüri seire ja seiretulemuste analüüs NET.3.2.M24 Läbivaatused ja läbistustestimised NET.3.2.M32 Tulemüüri avariivalmendus 3.4 Kõrgmeetmed NET.3.2.M20 Põhiliste Interneti protokollide turve NET.3.2.M21 Andmeliikluse ajutine dekrüpteerimine (C-I) NET.3.2.M25 Tervikluskaitstud konfiguratsioonifailid (C-I) NET.3.2.M26 Funktsioonilaienduste väljasttellimine (C-I-A) NET.3.2.M27 Erinevad operatsioonisüsteemid ja tulemüüritooted mitmeastmelises tulemüüri arhitektuuris (C-I) NET.3.2.M28 Aktiivsisu keskne filtreerimine (C-I) NET.3.2.M29 Kõrgkäideldavuse tagamise vahendid (A) NET.3.2.M30 Ärikriitiliste rakenduste jõudluse haldus (A) NET.3.2.M31 Sertifitseeritud tooted (C-I)

3.1 Elutsükkel

Kavandamine

NET.3.2.M1 Tulemüüride turvajuhend

Soetus

NET.3.2.M15 Tulemüüri hankimise kord

Evitus

NET.3.2.M4 Tulemüüri turvaline konfigureerimine

NET.3.2.M8 Dünaamilise marsruutimise keelamine

NET.3.2.M14 Käidudokumentatsioon

Käitus

NET.3.2.M2 Tulemüürireeglid

NET.3.2.M3 Sobivad filtreerimisreeglid paketifiltris

NET.3.2.M6 Haldusliideste turve

NET.3.2.M9 Tulemüüri logimine

NET.3.2.M10 Killuründe tõrje paketifiltris

NET.3.2.M16 Turvaline P-A-P-struktuur (paketifilter-rakenduslüüs-paketifilter)

NET.3.2.M17 IPv4 või IPv6 desaktiveerimine

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net32-tulemueuer/

LK /4 9

NET.3.2.M18 Tulemüüri haldusvõrgu eraldamine

NET.3.2.M19 UDP-tulva ja TCP SYN-tulva ning järjenumbri äraarvamise tõrje paketifiltris

NET.3.2.M22 Aja turvaline sünkroniseerimine

NET.3.2.M23 Tulemüüri seire ja seiretulemuste analüüs

NET.3.2.M24 Läbivaatused ja läbistustestimised

Avariivalmendus

NET.3.2.M7 Tulemüüri avariijuurdepääs

NET.3.2.M32 Tulemüüri avariivalmendus

Lisanduvad kõrgmeetmed

NET.3.2.M20 Põhiliste Interneti protokollide turve

NET.3.2.M21 Andmeliikluse ajutine dekrüpteerimine

NET.3.2.M25 Tervikluskaitstud konfiguratsioonifailid

NET.3.2.M26 Funktsioonilaienduste väljasttellimine

NET.3.2.M27 Erinevad operatsioonisüsteemid ja tulemüüritooted mitmeastmelises tulemüüri arhitektuuris

NET.3.2.M28 Aktiivsisu keskne filtreerimine

NET.3.2.M29 Kõrgkäideldavuse tagamise vahendid

NET.3.2.M30 Ärikriitiliste rakenduste jõudluse haldus

NET.3.2.M31 Sertifitseeritud tooted

3.2 Põhimeetmed

NET.3.2.M1 Tulemüüride turvajuhend [infoturbejuht]

a. Organisatsiooni üldise turvapoliitika alusel on kehtestatud tulemüüride (ingl ) turvajuhend, milles firewall

on esitatud tulemüüride turvalise käituse nõuded.

b. Kõik tulemüüride eest vastutajad tunnevad ja järgivad tulemüüride turvajuhendit.

c. Lahknevused turvajuhendist ja turvajuhendi muudatused kooskõlastatakse infoturbejuhiga ning dokumenteeritakse.

d. Tulemüüride turvajuhendi järgimist kontrollitakse regulaarselt.

NET.3.2.M2 Tulemüürireeglid

a. Kogu sisevõrgust väljuv andmeliiklus on suunatud läbi tulemüüri. Lubamatute ühenduste loomine turvatud võrgust väljapoole on blokeeritud.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net32-tulemueuer/

LK /5 9

b. Väljastpoolt kaitstavasse võrku tehtud lubamatud ühendumiskatsed blokeeritakse. Ühelgi välisel IT- süsteemil ei ole tulemüüri kaudu juurdepääsu otse sisevõrku (vt ).NET.1.1 Võrgu arhitektuur ja lahendus

c. Tulemüüride tarbeks on kehtestatud selged reeglid, mis määravad, milline sisevõrgu liiklus ja millised ühendused sisevõrgust välja (nt erinevatele teenusserveritele) on lubatud. Kõik võrguühendustaotlused on tulemüüris lubatud valge nimekirja (ingl ) põhimõttel.whitelisting

d. Kõik erandid ja muudatused tulemüürireeglites dokumenteeritakse koos põhjendustega. Erandid ja muudatused kooskõlastatakse enne tulemüürireeglite rakendamist.

e. Organisatsioonis on määratud isikud, kes tohivad tulemüürireegleid muuta ning on määratud vastutaja, kes kinnitab tulemüürireeglite muudatused.

f. Võimalikud tulemüürireeglite eranditest tulenevad turvanõrkused korvatakse konkreetsete rakenduste või IT-süsteemide spetsiifiliste turvameetmetega.

NET.3.2.M3 Sobivad filtreerimisreeglid paketifiltris

a. Paketifiltri (ingl ) pakettide filtreerimisreeglid on kehtestatud ja kasutusele võetud lähtuvalt packet filter

meetmest NET.3.2.M2 .Tulemüürireeglid

b. Paketifilter tõkestab kõik vigased TCP-lippude (ingl ) kombinatsioonid.TCP flag

c. Tulemüüris on rakendatud reeglid TCP andmevoo, UDP datagrammide ja ICMP sõnumite filtreerimiseks dünaamilise paketifiltriga (ingl ).dynamic packet filtering, stateful packet inspection

NET.3.2.M4 Tulemüüri turvaline konfigureerimine

a. Enne kasutuselevõttu on tulemüür konfigureeritud turvaliseks, lubatud on ainult vajalikud teenused.

b. Kõik konfiguratsioonimuudatused dokumenteeritakse (vt NET.3.2.A14 ).Käidudokumentatsioon

c. On kasutusel meetmed konfiguratsioonifailide tervikluse tagamiseks.

d. Tulemüürile juurdepääsu paroolid on hoolikalt turvatud, nt. kaitstud krüptovahenditega (vt CON.1 ).Krüptokontseptsioon

e. Tarbetud teenused ja tarbetu lisafunktsionaalsus on tulemüüris desaktiveeritud või desinstallitud. Tulemüüri lisafunktsionaalsuse kasutuselevõtt toimub põhjendatud vajaduse alusel, vastavad otsused on dokumenteeritud.

f. Tulemüüride konfiguratsiooniandmed ja seadistuse dokumentatsioon on kaitstud väliste isikute juurdepääsu eest.

NET.3.2.M6 Tulemüüri haldusliideste turve

a. Halduspääs tulemüüri on võimalik ainult määratud IP-aadressilt või IP-aadresside vahemikult.

b. Tulemüüri haldusliidestele ei ole juurdepääsu ebausaldatavaist võrkudest.

c. Tulemüüri kohtvõrgu haldusühenduste (ingl ) protokollid on turvalised. in-band management

Alternatiivina võib kasutada haldusotstarbeks eraldatud (lisakanaliga) haldusvõrku (ingl out-of-band

)).management

d. Haldusliideste kasutamiseks on seatud sobivad ajapiirangud.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net32-tulemueuer/

LK /6 9

NET.3.2.M7 Tulemüüri avariijuurdepääs

a. Võrgu mittetoimimisel on haldajail võimalik tulemüüri hallata lokaalse otsepääsu kaudu.

NET.3.2.M8 Dünaamilise marsruutimise keelamine

a. Tulemüüri dünaamiline marsruutimine on desaktiveeritud (välja arvatud siis, kui paketifiltrit kasutatakse mooduli kohaselt ruuterina).NET.3.1 Ruuterid ja kommunikaatorid

NET.3.2.M9 Tulemüüri logimine

a. Tulemüüris logitakse vähemalt järgmised turvasündmused:

tulemüüri haldusliidesesse sisselogimised; tulemüüri konfiguratsioonimuudatused; blokeeritud võrguühendustaotlused (IP-lähteaadressid ja IP-sihtaadressid, lähte- ja sihtpordid või ICMP/ICMPv6 tüüp, kuupäev, kellaaeg); ebaõnnestunud juurdepääsukatsed süsteemiressurssidele (autentimisvigade või õiguste puudumise tõttu); tulemüüriteenuste veateated; üldised tulemüüri veateated.

b. Tulemüüris tehtud toimingud logitakse võimalusel automaatselt.

c. Turvaprokside kasutamisel logitakse vähemalt protokolli või pääsuloendi (ingl , ACL) access control list

nurjunud autentimiskatsed, sh teenus, IP-lähteaadressid ja IP-sihtaadressid, lähte- ja sihtpordid, kuupäev ja kellaaeg.

NET.3.2.M10 Killuründe tõrje paketifiltris

a. Protokollide IPv4 ja IPv6 killuründe (ingl ) tõrjeks on paketifiltris rakendatud fragmentation attack

turvamehhanismid.

NET.3.2.M14 Käidudokumentatsioon

a. Kõik tulemüüri turvalisust mõjutavad toimingud (sh tulemüüri reeglid, konfiguratsiooni ja süsteemiteenuste muudatused) lisatakse käidudokumentatsiooni (ingl ).operational documentation

b. Kõik muudatused tulemüürireeglites dokumenteeritakse koos muudatuse põhjendusega.

c. Dokumentatsioon on kaitstud lubamatu juurdepääsu eest.

NET.3.2.M15 Tulemüüri hankimise kord

a. Enne hankimist on tulemüüri sobivuse hindamiseks koostatud nõuete spetsifikatsioon.

b. Tulemüüri valikul arvestatakse infoturvapoliitikast ja kaitsetarbest tulenevaid nõudeid.

c. IPv6 protokolli kasutamisel võimaldab paketifilter IPv6 laiendpäiste (ingl ) IPv6 extention header

kontrolli ja IPv6 konfigureerimist protokollile IPv4.

NET.3.2.M22 Aja turvaline sünkroniseerimine

a. Tulemüüri kellaaeg sünkroniseeritakse turvalise NTP-serveriga.

b. Kellaaja sünkroniseerimine muude väliste allikatega on tulemüüris blokeeritud.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net32-tulemueuer/

LK /7 9

3.3 Standardmeetmed

NET.3.2.M16 Turvaline P-A-P-struktuur (paketifilter-rakenduslüüs-paketifilter)

a. P-A-P-struktuur (paketifilter-rakenduslüüs-paketifilter) on rajatud omavahel riist- ja tarkvaraliselt ühilduvatest komponentidest.

b. Põhilised protokollid kasutavad OSI rakenduskihi tasemel turvaproksit (ingl ). application level proxy

TCP ja UDP puhul kasutatakse vähemalt üldist turvaproksit (ingl ).generic proxy

NET.3.2.M17 IPv4 või IPv6 desaktiveerimine

a. Võrgusegmendis IPv4 või IPv6 protokolli mittekasutamisel on vastav protokoll tulemüüri liideses desaktiveeritud.

NET.3.2.M18 Tulemüüri haldusvõrgu eraldamine

a. Tulemüüre hallatakse üksnes eraldi haldusvõrgu kaudu (lisakanaliga haldus (ingl out-of-band

)). Tulemüüri haldusliidesed andmesidevõrgus (ingl ) on desaktiveeritud.management in-band management

b. Halduse andmeside on tulemüüris piiratud haldusprotokolli ja määratud lähte- ja sihtaadressidega. Kõik ebaturvalised haldusprotokollid on desaktiveeritud (vt ).NET.1.2 Võrguhaldus

c. Tulemüüris on aktiveeritud haldusühenduste kasutajate autentimise, andmete tervikluse tagamise ja krüpteerimise turvamehhanismid.

NET.3.2.M19 UDP-tulva ja TCP SYN-tulva ning järjenumbri äraarvamise tõrje paketifiltris

a. Ebausaldusväärsest võrgust juurdepääsetavaid serveriteenuseid kaitstakse poolavatud ja avatud kätluskatsete (ingl ) tulva (ingl ) eest UDP-andmevooge piirava paketifiltriga.handshake flood

b. Paketifiltris on väljuvate ühenduste tarbeks aktiveeritud TCP protokolli algse järjenumbri (ingl initial

, ISN) genereerimine (välja arvatud siis, kui see on teostatud turvaproksis).sequence number

NET.3.2.M23 Tulemüüri seire ja seiretulemuste analüüs

a. Organisatsiooni IT-süsteemide seire kontseptsioon sisaldab tulemüüride seiret.

b. On määratud, milliseid logisid analüüsitakse ja kas seda tehakse regulaarselt, pisteliselt või üksnes juhtumipõhiselt.

c. Tulemüüri haldajaid teavitatakse automaatselt järgmistel juhtudel:

eelnevalt määratletud piirväärtuste ületamisel; vigade ja tõrgete esinemisel; eelnevalt määratletud sündmuste toimumise korral.

d. Tulemüüri logiandmeid ja olekuteateid edastatakse üksnes turvaliste edastusteede kaudu.

NET.3.2.M24 Läbivaatused ja läbistustestimised

a. Tulemüüri (või tulemüürisüsteemi) testitakse teadaolevate turvaprobleemide suhtes regulaarselt.

b. Tulemüüri turbe läbivaatusi tehakse regulaarselt, läbivaatuse tulemused dokumenteeritakse.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net32-tulemueuer/

LK /8 9

NET.3.2.M32 Tulemüüri avariivalmendus

a. Tulemüüri avariivalmendus on osa organisatsiooni üldisest avariivalmenduse kontseptsioonist (vt DER.4. ).Avariihaldus

b. Tulemüüri konfiguratsioonid on varundatud ja nende taaste on lisatud taasteplaanidesse.

c. Avariivalmenduse dokumentatsioon ja tegevusjuhendid on kättesaadavad ka paberkujul.

d. Tulemüüri avariiprotseduure harjutatakse regulaarselt.

3.4 Kõrgmeetmed

NET.3.2.M20 Põhiliste Interneti protokollide turve

a. Protokollide HTTP, SMTP ja DNS ja nende krüpteeritud versioonide andmeliiklus on marsruuditud läbi protokollispetsiifiliste turvaprokside.

NET.3.2.M21 Andmeliikluse ajutine dekrüpteerimine (C-I)

a. Krüpteeritud ühendused ebausaldusväärsetesse võrkudesse dekrüpteeritakse ajutiselt protokolli verifitseerimiseks ja edastavate andmete kontrollimiseks kahjurvara suhtes.

b. Dekrüpteeritud andmete kasutamisel järgitakse õiguslikke raamtingimusi.

c. Andmeliiklust ajutiselt dekrüpteeriv komponent tõkestab aegunud ja/või ebaturvalised krüpteerimistehnoloogiad (nt SSL) ja aegunud ja/või ebaturvalised krüptoalgoritmid (nt DES, MD5, SHA1).

d. TLS-proksi kontrollib sertifikaatide usaldusväärsust. Kui kasutatud sertifikaat ei ole usaldusväärne, tõkestatakse ühendus.

NET.3.2.M25 Tervikluskaitstud konfiguratsioonifailid (C-I)

a. Pärast tulemüüri avariijärgset taastet või taaskäivitust kasutatakse ainult viimast veatut konfiguratsiooni ja viimati uuendatud pääsuloendit.

b. Ülaltoodu kehtib ka siis kui tulemüüri on taaskäivitanud ründaja.

NET.3.2.M26 Funktsioonilaienduste väljasttellimine (C-I-A)

a. Tulemüüri funktsioonilaiendused tellitakse ainult spetsialiseeritud riist- ja tarkvarana.

NET.3.2.M27 Erinevad operatsioonisüsteemid ja tulemüüritooted mitmeastmelises tulemüüri arhitektuuris (C-I)

a. Et vähendada ühe toote võimaliku nõrkuse mõju, kasutatakse mitmeastmelise tulemüüri puhul väliste ja sisemiste tulemüüride juures erinevaid operatsioonisüsteeme ja tulemüüritooteid.

NET.3.2.M28 Aktiivsisu keskne filtreerimine (C-I)

a. Veebiliikluse aktiivsisu (ingl ) filtreeritakse keskselt, krüpteeritud andmeliikluse active content

kontrollimiseks andmed ajutiselt dekrüpteeritakse.

b. Turvaproksid võimaldavad aktiivsisu filtreerimist.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net32-tulemueuer/

LK /9 9

NET.3.2.M29 Kõrgkäideldavuse tagamise vahendid (A)

a. Paketifiltrid, rakenduslüüsid, ruuterid ja muud aktiivkomponendid (nt kommutaatorid) on kavandatud piisava liiasusega.

b. Välisvõrguühendusteks kasutatakse kahte üksteisest sõltumatut lahendust (nt erinevate Interneti teenuse pakkujate lahendusi).

c. Pärast avarii-ümberlülitust säilitab tulemüür vastavuse turvajuhendis esitatud nõuetele.

d. Käideldavuse seire põhineb rohkem kui ühel parameetril ja kriteeriumil. Logiandmeid ja hoiatusteateid kontrollitakse regulaarselt.

NET.3.2.M30 Ärikriitiliste rakenduste jõudluse haldus (A)

a. Võrgulüüsides ja võrgusegmentide vahelistes üleminekutes kasutatakse jõudluse halduse võimekusega paketifiltreid.

NET.3.2.M31 Sertifitseeritud tooted (C-I)

a. Tulemüürid on sertifitseeritud vähemalt Common Criteria tasemel EAL4 või sellega võrreldava muu turvahindamise põhjal.

4 Lisateave

Lühend Publikatsioon

[NIST] NIST Special Publication 800-41 „Guidelines on Firewalls and Firewall Policy“

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net33-virtuaalne-privaatvoork-vpn/

LK /1 6

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

NET. Võrgud ja side

NET.3: Võrgukomponendid

NET.3.3: Virtuaalne privaatvõrk (VPN)

1 Kirjeldus

Sisukord

1.1 Eesmärk 1.2 Vastutus 1.3 Piirangud

1.1 Eesmärk

Esitada meetmed virtuaalse privaatvõrgu (ingl , VPN) turvaliseks kavandamiseks, virtual private network

rakendamiseks ja käituseks.

1.2 Vastutus

Virtuaalse privaatvõrgu (VPN) meetmete täitmise eest vastutab IT-talitus.

Lisavastutajad

Infoturbejuht.

1.3 Piirangud

Moodulis käsitletakse üksnes OSI mudeli kihtidel 2 (lülikiht (ingl )) kuni 4 (transpordikiht data link layer

(ingl )) põhinevaid virtuaalse privaatvõrgu süsteeme.transport layer

Turvalise võrgu loomist käsitletakse moodulis . Virtuaalse NET.1.1 Võrgu arhitektuur ja lahendus privaatvõrgu käitusega seotud protsesse kirjeldatakse moodulites , OPS.1.1.3 Paiga- ja muudatusehaldus

, , ORP.3 Infoturbe teadlikkuse suurendamine ja koolitus CON.1 Krüptokontseptsioon CON.3 , ja .Andmevarunduse kontseptsioon DER.4 Avariihaldus OPS.1.2.5 Kaughooldus

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net33-virtuaalne-privaatvoork-vpn/

LK /2 6

VPN otspunktide operatsioonisüsteemide turvalist seadistamist esitavad moodulid SYS.1.1 Server üldiselt või .SYS.2.1 Klientarvuti üldiselt

2 Ohud

Sisukord

2.1 Virtuaalse kohtvõrgu rakenduskava puudumine või puudulikkus 2.2 Ebaturvaline virtuaalse kohtvõrgu teenuseandja 2.3 VPN klientrakenduse ebaturvaline seadistus 2.4 VPN-komponentide ebaturvaline tüüpseadistus

2.1 Virtuaalse kohtvõrgu rakenduskava puudumine või puudulikkus

Hooletult kavandatud, rajatud või seadistatud virtuaalne privaatvõrk võib sisaldada turvanõrkusi. Ründaja saab nõrkusi ära kasutada organisatsiooni konfidentsiaalsele teabele juurde pääsemiseks.

Ebapiisava kasutajakoolituse tõttu kasutatakse VPN-i ebaturvalises keskkonnas või luuakse ühendus VPN- iga ebaturvalisest klientarvutist. See võimaldab ründajal saada juurdepääsu organisatsiooni võrgule. Kui IT- talitusel puudub VPN-i ühenduste üle kontroll, ei suudeta VPN-i väärkasutust või VPN-i kaudu tehtud rünnet õigeaegselt avastada ja ründaja võib pikaks ajaks märkamatuks jääda.

2.2 Ebaturvaline virtuaalse kohtvõrgu teenuseandja

Kui organisatsioon kasutab VPN-lahenduseks teenuseandjat, on võimalik, et teenuseandja IT-süsteemide ründaja saab juurdepääsu ka teenuseandja klientseadmete sisevõrgule ning kasutab juurdepääsu klientseadmetes olevate andmete sihipäraseks varastamiseks.

2.3 VPN klientrakenduse ebaturvaline seadistus

Kui VPN klientrakendus ei ole turvaliselt konfigureeritud, võib juhtuda, et selle turvamehhanisme kasutatakse puudulikult või ei kasutata üldse. Kui kasutaja saab muuta VPN klientrakenduse konfiguratsiooni või kasutada VPN-lahenduseks oma valitud tarkvara, muudab see ühenduse ebaturvaliseks.

2.4 VPN-komponentide ebaturvaline tüüpseadistus

VPN-komponentide tüüpseadistus ei pruugi vastata andmete kaitsetarbele. Kui esikohale seatakse lahenduse kasutusmugavus ja lihtne paigaldus (nt jäetakse muutmata tootja vaikeparoolid), võib tüüpseadistus sisaldada ründaja jaoks lihtsalt ära kasutatavaid nõrkusi. Ründajal võib tekkida võimalus juurdepääsuks organisatsiooni kohtvõrgule.

3 Meetmed

Sisukord

3.1 Elutsükkel 3.2 Põhimeetmed NET.3.3.M1 Virtuaalse privaatvõrgu rakendamise kava NET.3.3.M2 Virtuaalse privaatvõrgu teenuseandja valimine [infoturbejuht] NET.3.3.M3 Virtuaalse privaatvõrgu seadmete turvaline installimine NET.3.3.M4 Virtuaalse privaatvõrgu turvaline seadistus NET.3.3.M5 Tarbetute virtuaalse privaatvõrgu juurdepääsude tõkestamine 3.3 Standardmeetmed

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net33-virtuaalne-privaatvoork-vpn/

LK /3 6

NET.3.3.M6 Virtuaalse privaatvõrgu nõuete analüüs NET.3.3.M7 Virtuaalse privaatvõrgu tehnilise teostuse kava NET.3.3.M8 Virtuaalse privaatvõrgu turvalise kasutamise juhend [infoturbejuht] NET.3.3.M9 Virtuaalse privaatvõrgu toodete valimise kord NET.3.3.M10 Virtuaalse privaatvõrgu turvaline käitus NET.3.3.M11 Välisvõrgu turvaline ühendamine NET.3.3.M12 Virtuaalse privaatvõrgu kasutajate pääsuhaldus 3.4 Kõrgmeetmed NET.3.3.M13 VPN-komponentide integreerimine tulemüüriga (C-I)

3.1 Elutsükkel

Kavandamine

NET.3.3.M1 Virtuaalse privaatvõrgu rakendamise kava

NET.3.3.M6 Virtuaalse privaatvõrgu nõuete analüüs

NET.3.3.M7 Virtuaalse privaatvõrgu tehnilise teostuse kava

NET.3.3.M8 Virtuaalse privaatvõrgu turvalise kasutamise juhend

Soetus

NET.3.3.M2 Virtuaalse privaatvõrgu teenuseandja valimine

NET.3.3.M9 Virtuaalse privaatvõrgu toodete valimise kord

Evitus

NET.3.3.M3 Virtuaalse privaatvõrgu seadmete turvaline installimine

NET.3.3.M4 Virtuaalse privaatvõrgu turvaline seadistus

NET.3.3.M10 Virtuaalse privaatvõrgu turvaline käitus

NET.3.3.M13 VPN-komponentide integreerimine tulemüüriga

Käitus

NET.3.3.M5 Tarbetute virtuaalse privaatvõrgu juurdepääsude tõkestamine

NET.3.3.M11 Välisvõrgu turvaline ühendamine

NET.3.3.M12 Virtuaalse privaatvõrgu kasutajate pääsuhaldus

Lisanduvad kõrgmeetmed

NET.3.3.M13 VPN-komponentide integreerimine tulemüüriga

3.2 Põhimeetmed

NET.3.3.M1 Virtuaalse privaatvõrgu rakendamise kava

a. Enne virtuaalse privaatvõrgu (ingl , VPN) kasutuselevõttu on organisatsioon virtual private network

hinnanud virtuaalse privaatvõrgu vajadust.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net33-virtuaalne-privaatvoork-vpn/

LK /4 6

b. Enne virtuaalse privaatvõrgu kasutuselevõttu on määratud:

virtuaalse privaatvõrgu käitusega seotud töötajate kohustused; VPN-i kasutajarühmad ja nende õigused; Pääsuõiguste andmise, muutmise ja tühistamise kord.

NET.3.3.M2 Virtuaalse privaatvõrgu teenuseandja valimine [infoturbejuht]

a. Virtuaalse privaatvõrgu teenuseandjaga on sõlmitud teenustasemelepped (ingl , service level agreement

SLA) ja need on dokumenteeritud.

b. VPN-teenuseandjaga kokkulepitud teenusetasemelepingu täitmist kontrollitakse regulaarselt.

NET.3.3.M3 Virtuaalse privaatvõrgu seadmete turvaline installimine

a. Kui kasutatakse spetsiaalseid VPN-seadmeid, on seadmetel kehtiv hooldusleping.

b. VPN-komponente installivad üksnes töötajad, kellel on installimiseks vajalik kvalifikatsioon.

c. VPN-komponentide installimise käik ja kõrvalekalded installijuhendist dokumenteeritakse.

d. Virtuaalse privaatvõrgu funktsionaalsust ja turvamehhanismide toimimist testitakse enne virtuaalse kohtvõrgu kasutuselevõttu.

NET.3.3.M4 Virtuaalse privaatvõrgu turvaline seadistus

a. Kõigi virtuaalse privaatvõrgu klientseadmete, serverite ja ühenduste jaoks on spetsifitseeritud ja dokumenteeritud turvaline konfiguratsioon.

b. Virtuaalse privaatvõrgu haldaja kontrollib regulaarselt IT-süsteemide VPN seadistuse turvalisust. Vajadusel muudetakse VPN-i konfiguratsiooni.

NET.3.3.M5 Tarbetute virtuaalse privaatvõrgu juurdepääsude tõkestamine

a. Regulaarselt kontrollitakse, kas virtuaalsesse kohtvõrku pääsevad üksnes volitatud IT-süsteemid ja kasutajad.

b. Tarbetud virtuaalse kohtvõrgu juurdepääsud desaktiveeritakse võimalikult kiiresti.

c. Virtuaalse kohtvõrgu juurdepääs on lubatud ainult ettenähtud kasutusajaks.

3.3 Standardmeetmed

NET.3.3.M6 Virtuaalse privaatvõrgu nõuete analüüs

a. Virtuaalse privaatvõrgu vajaduse hindamisele (vt NET.3.3.M1 Virtuaalse privaatvõrgu rakendamise kava

) tuginedes on läbi viidud virtuaalse privaatvõrgu riist- ja tarkvarakomponentide nõuete analüüs.

b. Virtuaalse privaatvõrgu nõuete analüüsis on arvesse võetud järgmist:

hõlmatavad äriprotsessid; juurdepääsukanalid; identifitseerimis- ja autentimisprotseduurid; kasutajad ja kasutajaõigused; vastutused ja kohustused; teatamisteed.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net33-virtuaalne-privaatvoork-vpn/

LK /5 6

NET.3.3.M7 Virtuaalse privaatvõrgu tehnilise teostuse kava

a. On koostatud virtuaalse privaatvõrgu tehnilise teostuse kava, mis määrab:

võrgu topoloogia; VPN pääsupunktid; krüpteerimismeetodid ja -vahendid; lubatavad pääsuprotokollid, teenused ja ressursid.

b. On määratletud alamvõrgud, millele on VPN-i kaudu juurdepääs.

NET.3.3.M8 Virtuaalse privaatvõrgu turvalise kasutamise juhend [infoturbejuht]

a. Virtuaalse privaatvõrgu kasutajate jaoks on koostatud virtuaalse privaatvõrgu turvalise kasutamise juhend.

b. Kasutajad on virtuaalse privaatvõrgu turvalise kasutamise osas koolitatud.

c. Töötajale VPN-pääsu loomisel õpetatakse teda VPN-i kasutama.

d. Kõik virtuaalse privaatvõrgu kasutajad on kohustatud virtuaalse privaatvõrgu turvalise kasutamise juhendit järgima.

NET.3.3.M9 Virtuaalse privaatvõrgu toodete valimise kord

a. Virtuaalse privaatvõrgu toodete valimisel on arvestatud organisatsiooni vajadusi erinevates asukohtades ja allüksustes, sealhulgas mobiilkasutajate ja kaugtöötajate vajadusi.

NET.3.3.M10 Virtuaalse privaatvõrgu turvaline käitus

a. On dokumenteeritud virtuaalse privaatvõrgu turvalise käituse (ingl ) põhimõtted, milles on operation

sätestatud virtuaalse privaatvõrgu:

kvaliteedihaldus; järelevalve; hooldus; koolitus; õiguste haldus.

NET.3.3.M11 Välisvõrgu turvaline ühendamine

a. VPN ühenduse loomisel kasutatakse piisavalt turvalist autentimist. Võimalusel kasutatakse mitmikautentimist (ingl multifactor authentication).

b. VPN-ühenduse saab luua ainult määratud IT-süsteemide ja teenuste vahel.

c. VPN-ühenduse andmevahetusprotokollid on sobivad ja turvalised.

NET.3.3.M12 Virtuaalse privaatvõrgu kasutajate pääsuhaldus

a. Virtuaalse privaatvõrgu kasutajate pääsuhaldus on tsentraliseeritud ja sellega tegeletakse järjepidevalt.

b. Pääsuõiguste halduse servereid hallatakse turvaliselt ning kaitstult lubamatu juurdepääsu eest.

3.4 Kõrgmeetmed

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:33 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net3- voorgukomponendid/net33-virtuaalne-privaatvoork-vpn/

LK /6 6

NET.3.3.M13 VPN-komponentide integreerimine tulemüüriga (C-I)

a. Virtuaalse privaatvõrgu andmeliiklust on võimalik kontrollida ja filtreerida.

b. VPN-i komponentide integratsioon tulemüüriga (ingl ) on dokumenteeritud.firewall

4 Lisateave

Lühend Publikatsioon

[ISO] ISO/IEC 27033-5:2013 „Information technology – Security techniques – Network security – Part 5: Securing communications across networks using Virtual Private Networks (VPNs)“

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:34 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net4-side /net41-telefonikeskjaam/

LK /1 8

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

NET. Võrgud ja side

NET.4: Side

NET.4.1: Telefonikeskjaam

1 Kirjeldus

Sisukord

1.1 Eesmärk 1.2 Vastutus 1.3 Piirangud

1.1 Eesmärk

Esitada meetmed sidesüsteemide turvaliseks kasutamiseks välisvõrguga ühendatud organisatsioonisisese telefonikeskjaama (ingl , PBX) ja sellega seotud klientseadmete (lauatelefonide) private branch exchange

abil.

Telefonikeskjaama abil saab ühendada organisatsiooni telefone organisatsioonisiseseste ja organisatsiooniväliste abonentidega (nt analoogtelefonivõrgu kaudu).

1.2 Vastutus

Telefonikeskjaama meetmete täitmise eest vastutab vastutav spetsialist.

Lisavastutajad

IT-talitus, ülemus.

1.3 Piirangud

IP-telefoni komponentide ja IP-telefoni kaudu toimuva kõneedastuse turvaaspekte käsitletakse täpsemalt moodulis .NET.4.2 IP-telefon (VoIP)

Telekommunikatsioonisüsteemide puhul arvestatakse täiendavalt mooduleid ORP.4 Identiteedi ja õiguste , , ja .haldus OPS.1.2.5 Kaughooldus CON.3 Andmevarunduse kontseptsioon OPS.1.1.5 Logimine

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:34 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net4-side /net41-telefonikeskjaam/

LK /2 8

2 Ohud

Sisukord

2.1 Sidesüsteemi pealtkuulamine 2.2 Ruumide pealtkuulamine sidesüsteemi kaudu 2.3 Sideteenuse vargus 2.4 Telefoniühenduse kuritarvitus

2.1 Sidesüsteemi pealtkuulamine

Kui telefonikõnesid edastatakse krüpteerimata kujul, kaasneb oht, et ründaja võib kõnesid pealt kuulata. Telefonikeskjaamal on olemas funktsionaalsus, mis võimaldab telefonikõnesid märkamatult pealt kuulata. Selliste tavaolekus blokeeritud funktsioonide aktiveerimine nõuab süsteemist täpsemaid teadmisi, kuid Internetis vabalt kättesaadavate juhiste tõttu ei ole see keerukas.

2.2 Ruumide pealtkuulamine sidesüsteemi kaudu

Ruumides toimivat on võimalik sideseadmete mikrofonide kaudu pealt kuulata.

Seadmesse integreeritud mikrofoniga intelligentseid klientseadmeid, nagu näiteks automaatvastajaid, aga ka arvuteid, pihuarvuteid ja mobiiltelefone, on võimalik avaliku võrgu või kohtvõrgu kaudu manipuleerida. Sisse ehitatud mikrofoni saab aktiveerida ilma selle omaniku teadmata (nt käivitada telefoni „beebimonitori “ funktsioon).

Olemasolevasse sidesüsteemi võib ründaja lisada spetsiaalse pealtkuulamisseadme. Sellisel viisil täiendatud sidesüsteemi on võimalik ära kasutada näiteks ruumides toimuva vestluse pealtkuulamiseks.

2.3 Sideteenuse vargus

Sideteenuse varguse eesmärk on kanda tehtud telefonikõnede või andmeedastuse kulud üle kolmandale isikule. Sidesüsteemi kuritarvitamiseks on võimalik väärkasutada sidesüsteemi olemasolevaid funktsioone. Selleks sobivad näiteks kaugprogrammeeritavad kõnesuunamised või sissehelistusvalikud.

Telefonikeskjaama on võimalik seadistada nii, et sissetulevad „välisliinid“ ühendatakse väljaminevate „välisliinidega“ ja pahatahtlik ründaja saab vastavale telefoninumbrile sisse helistades sidesüsteemi operaatori kulul automaatselt ühenduda välise telefonivõrguga.

2.4 Telefoniühenduse kuritarvitus

Kui organisatsioonis on telefone, mis asuvad külastajatele juurdepääsetavates kohtades või ei ole konkreetse kasutajaga seotud, on oht, et telefone kasutatakse ära kas kahju tekitamise või isikliku kasusaamise otstarbel.

Pahatahtlikud kasutajad saavad teha organisatsiooni lauatelefonidelt kõnesid tasulistele teenusenumbritele. Endaga seotud tasulistele numbritele helistamist võib ründaja korraldada ka otsese finantskasu saamise eesmärgil.

Lauatelefonidesse on integreeritud elektroonilised telefoniraamatud, kuhu on salvestatud kõik organisatsiooni sisenumbrid. Sellise telefoniraamatu lekkimine väljapoole organisatsiooni võib olla mittesoovitav.

3 Meetmed

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:34 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net4-side /net41-telefonikeskjaam/

LK /3 8

Sisukord

3.1 Elutsükkel 3.2 Põhimeetmed NET.4.1.M1 Telefonikeskjaama kasutuselevõtu kava [IT-talitus] NET.4.1.M2 Sideteenuste tarnija valimine [IT-talitus] NET.4.1.M5 Telefonikeskjaama logimine NET.4.1.M15 Hädaabikõned telefonikeskjaama tõrke puhuks 3.3 Standardmeetmed NET.4.1.M6 Telefonikeskjaama turvajuhend [IT-talitus] NET.4.1.M7 Telefonikeskjaama turvaline paigutus NET.4.1.M8 Tarbetute või turvakriitiliste funktsioonide piiramine ja blokeerimine NET.4.1.M9 Sidesüsteemi turvalise kasutamise koolitus [ülemus] NET.4.1.M10 Telefonikeskjaama konfiguratsiooni dokumenteerimine ja läbivaatus [IT-talitus] NET.4.1.M11 Telefonikeskjaama ja sideseadmete kasutuselt kõrvaldamise kord [IT-talitus] NET.4.1.M12 Konfiguratsioonifailide varundus NET.4.1.M13 Telefonikeskjaama hankimise kord NET.4.1.M14 Telefonikeskjaama avariivalmendus NET.4.1.M16 Sidesüsteemi klientseadmete turve 3.4 Kõrgmeetmed NET.4.1.M17 Telefonikeskjaama hoolduse turve (C-I) NET.4.1.M18 Täiendav füüsiline turve (C-I) NET.4.1.M19 Dubleerivad ühendused (A)

3.1 Elutsükkel

Kavandamine

NET.4.1.M1 Telefonikeskjaama kasutuselevõtu kava

NET.4.1.M6 Telefonikeskjaama turvajuhend

Soetus

NET.4.1.M2 Sideteenuste tarnija valimine

NET.4.1.M13 Telefonikeskjaama hankimise kord

Evitus

NET.4.1.M7 Telefonikeskjaama turvaline paigutus

NET.4.1.M8 Tarbetute või turvakriitiliste funktsioonide piiramine ja blokeerimine

NET.4.1.M16 Sidesüsteemi klientseadmete turve

Käitus

NET.4.1.M5 Telefonikeskjaama logimine

NET.4.1.M9 Sidesüsteemi turvalise kasutamise koolitus

NET.4.1.M10 Telefonikeskjaama konfiguratsiooni dokumenteerimine ja läbivaatus

NET.4.1.M12 Konfiguratsioonifailide varundus

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:34 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net4-side /net41-telefonikeskjaam/

LK /4 8

Kõrvaldamine

NET.4.1.M11 Telefonikeskjaama ja sideseadmete kasutuselt kõrvaldamise kord

Avariivalmendus

NET.4.1.M14 Telefonikeskjaama avariivalmendus

NET.4.1.M15 Hädaabikõned telefonikeskjaama tõrke puhuks

Lisanduvad kõrgmeetmed

NET.4.1.M17 Telefonikeskjaama hoolduse turve

NET.4.1.M18 Täiendav füüsiline turve

NET.4.1.M19 Dubleerivad ühendused

3.2 Põhimeetmed

NET.4.1.M1 Telefonikeskjaama kasutuselevõtu kava [IT-talitus]

a. Enne telefonikeskjaama hankimist või laiendamist on tehtud sidesüsteemi nõuete analüüs.

b. Nõuete analüüsi aluseks on võetud telefonikeskjaama kasutamise otstarve ja oodatavad funktsioonid.

c. Nõuete analüüsi tulemusena on määratud:

klientseadmete liik ja arv; laiendatavus; ühendused ühtse telefonivõrguga; välisliinide arv; õiguste kontseptsioon; haldus ja konfigureerimine; turvanõuded; logimine; varundus; avariivalmendus; klienditoe- ja hooldelepingud.

d. Telefonikeskjaama kasutuselevõtu kava on dokumenteeritud ja kooskõlastatud IT-talitusega.

NET.4.1.M2 Sideteenuste tarnija valimine [IT-talitus]

a. On määratud lepinguline sideteenuste tarnija, kes ühendab telefonikeskjaama abonendid ühtsesse telefonivõrku, et oleks võimalik helistada ka organisatsioonile kuuluvast telefonikeskjaamast väljapoole.

b. Sideteenuste tarnija valikul on arvestatud järgmist:

sidesüsteemi nõudeid; turvanõudeid; tarnija kogemusi; teeninduskvaliteeti; maksumust ja tariife.

c. Kõigi tarbitavate sideteenuste kohta on tarnijaga sõlmitud kirjalik leping.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:34 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net4-side /net41-telefonikeskjaam/

LK /5 8

NET.4.1.M5 Telefonikeskjaama logimine

a. Telefonikeskjaamas logitakse vähemalt järgmised kõneandmed:

kõne või ühenduse kellaaeg ja kuupäev; lähte- ja sihttelefoninumber; kõne kestus.

b. Telefonikeskjaama haldustoimingud ja pääsuõiguste muutused logitakse.

c. Telefonikeskjaama logisid analüüsitakse regulaarselt.

NET.4.1.M15 Hädaabikõned telefonikeskjaama tõrke puhuks

a. Sidesüsteemi tõrke korral on tagatud organisatsiooniväliste hädaabikõnede tegemise võimalus (nt kasutades mobiiltelefoni).

b. Hädaabikõne tegemine on võimalik kõikidest ruumidest.

3.3 Standardmeetmed

NET.4.1.M6 Telefonikeskjaama turvajuhend [IT-talitus]

a. Organisatsiooni turvapoliitikate alusel on kehtestatud telefonikeskjaama turvajuhend.

b. Kõik telefonikeskjaama hankimise, paigaldamise ja käitusega seotud isikud järgivad turvajuhendit.

c. Telefonikeskjaama turvajuhendis esitatakse vähemalt järgmised turvalise käituse aspektid:

halduse turve ja haldustoimingute logimine; lubatud käitus- ja hooldustööriistad; juurdepääsuvõimaluste kitsendamine; õiguste andmise kord; tarkvarauuendite paigaldamine ja konfiguratsioonimuudatused; andmevarundus ja -taaste; tõrgetele ja turvaintsidentidele reageerimise kord.

NET.4.1.M7 Telefonikeskjaama turvaline paigutus

a. Telefonikeskjaam on paigutatud ruumi, mille turvalisus vastab serveriruumile kehtivatele nõuetele.

b. Sideteenuste käideldavuse tagamiseks on telefonikeskjaama infrastruktuuri puhul arvestatud järgmisi aspekte:

stabiilne elektritoide/liigpingekaitse; sobiv mikrokliima; kaitse veekahjustuste eest; tuleohutus; turvauste ja -akende kasutamine; ühenduvus valvesüsteemiga.

c. Telefonikeskjaama seadmed ja seadmete liidesed on kaitstud füüsilise juurdepääsu eest (nt lukustatud ja plommitud).

NET.4.1.M8 Tarbetute või turvakriitiliste funktsioonide piiramine ja blokeerimine

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:34 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net4-side /net41-telefonikeskjaam/

LK /6 8

a. Aktiveeritud on ainult vajalikud funktsioonid.

b. Tarbetud või väärkasutust võimaldavad telefonikeskjaama funktsioonid on keskselt desaktiveeritud.

c. Klientseadmetes olevad konfidentsiaalsed andmed on piisavalt turvatud. Vajadusel kasutatakse spetsiaalsete programmeeritavate turvafunktsioonidega klientseadmeid.

NET.4.1.M9 Sidesüsteemi turvalise kasutamise koolitus [ülemus]

a. Sidesüsteemi kasutajad on läbinud sideteenuste ja seadmete kasutamise koolituse.

b. Klientseadmete kasutusjuhendid on sidesüsteemi kasutajatele kättesaadavad.

c. Kasutajad teavad, kelle poole sidesüsteemi häiringu või turvasündmuse puhul pöörduda.

NET.4.1.M10 Telefonikeskjaama konfiguratsiooni dokumenteerimine ja läbivaatus [IT- talitus]

a. Telefonikeskjaama konfiguratsioon ja telefoninumbrite loend on dokumenteeritud ja ajakohastatud.

b. Telefonikeskjaama konfiguratsiooni kontrollitakse regulaarselt. Läbivaatuse käigus kontrollitakse kas:

telefoninumbrid ja kasutajad on täielikus vastavuses; määramata telefoninumbrid on ka tegelikult kasutusse võtmata; desaktiveeritud funktsioone ja sideliideseid ei saa kasutada; konfiguratsioon vastab dokumentatsioonile; haldusprotseduurid on piisavad ja nende tulemused on dokumenteeritud; täidetakse andmekaitsenõudeid.

c. Läbivaatuse tulemused esitatakse lisaks otsestele vastutajatele ka infoturbejuhile, andmekaitsespetsialistile ja antud valdkonna eest vastutajale juhtkonnas.

NET.4.1.M11 Telefonikeskjaama ja sideseadmete kasutuselt kõrvaldamise kord [IT- talitus]

a. Telefonikeskjaama või sideseadmete kasutuselt kõrvaldamine toimub vastavalt üldise infoturvapoliitika nõuetele.

b. Enne telefonikeskjaama või sideseadmete kõrvaldamist kustutatakse nendest turvaliselt kõik andmed.

c. Edasiseks tööks olulised andmed varundatakse välisele andmekandjale või arhiveeritakse.

d. Kõrvaldatud seadmetel ei ole tundlikku teavet sisaldavaid silte ega märgiseid (kiirvalikunuppude selgitusi vms).

NET.4.1.M12 Konfiguratsioonifailide varundus

a. On koostatud sidesüsteemide andmevarunduse kontseptsioon, mis on osa serverite ja võrgukomponentide üldisest andmevarunduse kontseptsioonist.

b. Telefonikeskjaama konfiguratsiooni- ja käiduandmete esmane varundus on tehtud kohe pärast algset konfigureerimist.

c. Andmeid (sh abonentide nimekirja) varundatakse regulaarselt või kohe pärast konfiguratsiooni- ja käiduandmete muudatusi.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:34 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net4-side /net41-telefonikeskjaam/

LK /7 8

d. Telefonikeskjaama andmete taastamist varukoopialt testitakse regulaarselt.

NET.4.1.M13 Telefonikeskjaama hankimise kord

a. Telefonikeskjaama hankimisel arvestatakse sidesüsteemi kavandamise ja nõuete analüüsi tulemusi (vt NET.4.1.M1 ).Telefonikeskjaama kasutuselevõtu kava

b. Hankimisel arvestatakse organisatsioonis olemasolevaid sidesüsteeme ja nende komponente. Sidesüsteemi osalise uuendamise või täiendamise korral jälgitakse, et vanad ja uued seadmed omavahel ühilduksid.

c. Sidesüsteemi uuendamisel (nt kui laiendatakse või asendatakse analoogsidesüsteeme IP-süsteemide ja - seadmetega) arvestatakse täiendavaid logimis- ja turvanõudeid.

NET.4.1.M14 Telefonikeskjaama avariivalmendus

a. On dokumenteeritud telefonikeskjaama avariivalmenduse plaan, mis on osa organisatsiooni üldisest avariivalmenduse kontseptsioonist (vt ).DER.4. Avariihaldus

b. On välja töötatud juhised tegutsemiseks tüüpsete tõrkesituatsioonide puhul.

c. Sidesüsteemi kriitiliste komponentide asendamiseks on olemas varuseadmed.

d. Telefonikeskjaama avariivalmenduse plaani testitakse stsenaariumipõhiselt ja regulaarselt, testimise tulemused dokumenteeritakse.

NET.4.1.M16 Sidesüsteemi klientseadmete turve

a. Klientseadmete mittekasutavad andmevahetusliidesed (nt ) ja tarbetud funktsioonid on Bluetooth

desaktiveeritud.

b. Vaba juurdepääsuga ruumides asuvate telefoniseadmete funktsioonid on sobivalt piiratud ja telefoniseadmete konfigureerimine on kaitstud parooli või PIN-koodiga.

c. Klientseadmetes olev tundlik teave on piisavalt turvatud.

d. Klientseadmete turvalisuse tagamise eest vastutavad seadmete kasutajad. Kasutajad on saanud vastava koolituse.

3.4 Kõrgmeetmed

NET.4.1.M17 Telefonikeskjaama hoolduse turve (C-I)

a. Telefonikeskjaama hoolduse ja konfigureerimise vahendid (spetsiaalne riist- või tarkvara) on paroolidega kaitstud.

b. Juurdepääs telefonikeskjaamale on ainult spetsialiseeritud hooldusarvutitest, mis asuvad eraldi turvatsoonis.

c. Kui IP-põhiseks juurdepääsuks ei kasutata eraldi kaablit, on IP-andmeside krüpteeritud.

d. Remonti antav seade ei sisalda tundlikku teavet.

NET.4.1.M18 Täiendav füüsiline turve (C-I)

a. Telefonikeskjaam asub eraldiseisvas ja turvalises ruumis.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:34 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net4-side /net41-telefonikeskjaam/

LK /8 8

b. Sissepääs telefonikeskjaama ruumi on lubatud vaid piiratud isikuteringile.

c. Organisatsioonivälised isikud pääsevad telefonikeskjaama juurde ainult koos määratud saatjaga.

d. Organisatsiooniväliste isikute ruumis viibimine (nimi, ettevõte, ajavahemik) registreeritakse.

NET.4.1.M19 Dubleerivad ühendused (A)

a. Telefonikeskjaama välisühendus on dubleeritud.

b. IP-põhine sidesüsteem on täiendavalt ja turvaliselt ühendatud analoogtelefonivõrguga.

4 Lisateave

Siin lisateavet ei ole

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:34 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net4-side /net42-iptelefon-voip/

LK /1 7

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

NET. Võrgud ja side

NET.4: Side

NET.4.2: IP-telefon (VoIP)

1 Kirjeldus

Sisukord

1.1 Eesmärk 1.2 Vastutus 1.3 Piirangud

1.1 Eesmärk

Esitada meetmed VoIP-põhise sidesüsteemi (ingl , VoIP) komponentide ja IP-telefoni Voice over IP

kõneedastuse turvalisuse tagamiseks.

1.2 Vastutus

IP-telefoni meetmete täitmise eest vastutab IT-talitus.

Lisavastutajad

Kasutaja, infoturbejuht.

1.3 Piirangud

Traditsioonilise telefonikeskjaama turvameetmeid käsitletakse moodulis .NET.4.1 Telefonikeskjaam

Andmeside turvet käsitletakse moodulites , ja NET.1.1 Võrgu arhitektuur ja lahendus NET.1.2 Võrguhaldus .NET.3.2 Tulemüür

Kui IP-telefoni kasutatakse klientarvutis paikneva tarkvaratelefonina, rakendatakse mooduli SYS.2.1 ja operatsioonisüsteemidega seotud moodulite meetmeid.Klientarvuti üldiselt

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:34 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net4-side /net42-iptelefon-voip/

LK /2 7

Kui VoIP-põhise sidesüsteemi tarkvara kasutatakse serveris, järgitakse peale operatsioonisüsteemidega seotud moodulite ka mooduli meetmeid.SYS.1.1 Server üldiselt

VoIP-põhise sidesüsteemi puhul arvestatakse täiendavalt mooduleid , ORP.4 Identiteedi ja õiguste haldus , ja .OPS.1.1.2 IT-haldus OPS.1.1.3 Paiga- ja muudatusehaldus OPS.1.1.5 Logimine

2 Ohud

Sisukord

2.1 VoIP-põhise sidesüsteemi vahetarkvara seadistusvead 2.2 VoIP-põhise sidesüsteemi komponentide väär konfiguratsioon 2.3 Kõnede pealtkuulamine 2.4 Telefoniühenduse kuritarvitus

2.1 VoIP-põhise sidesüsteemi vahetarkvara seadistusvead

Enamasti on IP-telefoniga ühendumiseks kaasatud mitu IT-süsteemi. Kui alustusprotokollina kasutatakse SIP-i, on andmeside jaoks vaja süsteeme nagu registraatorid (ingl ), SIP-i vaheserverid (ingl registrar proxy

) ja asukohaserverid (ingl ). VoIP-põhise sidesüsteemi infrastruktuuri muutmisel server location server

võivad kergesti tekkida konfigureerimisvead (nt võidakse kogemata teha vigu telefoninumbrite sisestamisel). VoIP-põhise sidesüsteemi vahetarkvara (ingl ) väära seadistuse tulemusel võib middleware

telefoniside lakata töötamast.

2.2 VoIP-põhise sidesüsteemi komponentide väär konfiguratsioon

Olenemata sellest, kas VoIP-põhine sidesüsteem põhineb spetsialiseeritud riistvaral või tarkvarapõhisel süsteemil, on õige konfiguratsioon telefonisüsteemi nõuetekohase töö jaoks ülioluline. Peale signaalimisseadistuse on olulised meediaedastuse ja andmepakkimise meetodid ja seaded. Kui kasutatakse ebasobivat meetodit või kõneandmeid pakitakse liigselt kokku, halveneb kõnekvaliteet. Kui valitakse meetod, mille korral pakitakse liiga vähe, on oht andmesidevõrk üle koormata.

2.3 Kõnede pealtkuulamine

Kui telefonikõnesid või andmeid edastatakse krüpteerimata kujul, on ründajal võimalik kõnesid pealt kuulata või andmeid salvestada. VoIP-põhises sidesüsteemis on telefonikõnede ja andmeedastuse pealtkuulamine lihtsam kui traditsioonilises telefonisidesüsteemis, kuna kõne voogedastatakse (ingl media

) protokolliga RTP (ingl , RTP). Ründajal on teeskluse (ingl streaming Real Time Transport Protocol

) või nuuskimise (ingl ) tehnikaid kasutades palju võimalusi andmesidevõrgu ründamiseks.spoofing sniffing

2.4 Telefoniühenduse kuritarvitus

Kui organisatsioonis on IP-telefone, mis asuvad külastajatele juurdepääsetavates kohtades või ei ole konkreetse kasutajaga seotud, võib IP-telefone kuritarvitada kahju tekitamise või isikliku kasusaamise otstarbel. Ründaja võib seadmele juurde pääsedes kasutada ära IP-telefoni tarkvara nõrkusi ning paigaldada sinna pahavara. Samuti on võimalik IP-telefoni võrguühenduse kaudu ühenduda teiste sidesüsteemi komponentidega ja saada juurdepääs sisevõrgule.

Pahatahtlikud kasutajad võivad organisatsioonile kuuluvatelt telefoninumbritelt teha kõnesid tasulistele teenusenumbritele. Kui IP-telefonides on sisenumbrite salvestuseks kasutusel e-telefoniraamat, võib selle sisu lekkida.

3 Meetmed

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:34 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net4-side /net42-iptelefon-voip/

LK /3 7

Sisukord

3.1 Elutsükkel 3.2 Põhimeetmed NET.4.2.M1 VoIP-põhise sidesüsteemi kasutuselevõtu kava NET.4.2.M3 VoIP-põhise sidesüsteemi turvaline haldus NET.4.2.M4 VoIP-põhisele sidesüsteemile juurdepääsu kitsendamine NET.4.2.M5 Vahetarkvara turvaline seadistamine 3.3 Standardmeetmed NET.4.2.M7 VoIP-põhise sidesüsteemi turvajuhend [infoturbejuht] NET.4.2.M8 VoIP-side krüpteerimine NET.4.2.M9 VoIP-põhise sidesüsteemi komponentide valimise kord NET.4.2.M11 IP-telefonide turvaline kasutamine [kasutaja] NET.4.2.M12 VoIP-põhise sidesüsteemi komponentide turvaline kõrvaldamine NET.4.2.M13 IP-telefoni tulemüür 3.4 Kõrgmeetmed NET.4.2.M14 Signaalimise krüpteerimine (C-I) NET.4.2.M15 SRTP protokolli turve (C-I) NET.4.2.M16 Andmesidevõrgu ja VoIP-võrgu eraldamine (C-I-A)

3.1 Elutsükkel

Kavandamine

NET.4.2.M1 VoIP-põhise sidesüsteemi kasutuselevõtu kava

NET.4.2.M7 VoIP-põhise sidesüsteemi turvajuhend

NET.4.2.M8 VoIP-side krüpteerimine

Soetus

NET.4.2.M9 VoIP-põhise sidesüsteemi komponentide valimise kord

Evitus

NET.4.2.M4 VoIP-põhisele sidesüsteemile juurdepääsu kitsendamine

NET.4.2.M5 Vahetarkvara turvaline seadistamine

NET.4.2.M11 IP-telefonide turvaline kasutamine

NET.4.2.M13 VoIP-põhise sidesüsteemi tulemüür

Käitus

NET.4.2.M3 VoIP-põhise sidesüsteemi turvaline haldus

Kõrvaldamine

NET.4.2.M12 VoIP-põhise sidesüsteemi komponentide turvaline kõrvaldamine

Lisanduvad kõrgmeetmed

NET.4.2.M14 Signaalimise krüpteerimine

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:34 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net4-side /net42-iptelefon-voip/

LK /4 7

NET.4.2.M15 SRTP protokolli turve

NET.4.2.M16 Andmesidevõrgu ja VoIP-võrgu eraldamine

3.2 Põhimeetmed

NET.4.2.M1 VoIP-põhise sidesüsteemi kasutuselevõtu kava

a. Enne IP-telefonide kasutuselevõttu on koostatud VoIP-põhise sidesüsteemi kasutuselevõtu kava.

b. On otsustatud, kas IP-telefone hakatakse kasutama täielikult või osaliselt ning kuidas VoIP-põhine sidesüsteem ühendatakse avaliku (andme)sidevõrguga.

c. VoIP-põhise sidesüsteemi kasutuselevõtu kavas määratakse:

soovitavad funktsioonid; nõuded käideldavusele, terviklusele ja konfidentsiaalsusele; signaalimis- ja transpordiprotokollid; eeldatava kasutajate arv; krüpteerimise ulatuse ja krüptomehhanismid; komponentide valimise põhimõtted; konfigureerimine ja haldus; logimise korraldus.

d. Kasutuselevõtu kavas on arvestatud olemasolevate andmesidevõrkude jõudlust ja ülesehitust.

NET.4.2.M3 VoIP-põhise sidesüsteemi turvaline haldus

a. VoIP-põhise sidesüsteemi tarbetud funktsioonid on desaktiveeritud.

b. VoIP-põhise sidesüsteemi konfiguratsioon on kaitstud lubamatute muudatuste eest.

c. Kõik VoIP-põhise sidesüsteemi turvamehhanismid on aktiveeritud. Turvamehhanismide toimimist testitakse enne IP-telefonide kasutuselevõttu.

d. Rakendatud turvamehhanismid ja konfiguratsioon on dokumenteeritud.

NET.4.2.M4 VoIP-põhisele sidesüsteemile juurdepääsu kitsendamine

a. Ebaturvalistest võrkudest ei saa IT-süsteemid luua otseühendusi organisatsiooni VoIP-põhise sidesüsteemi komponentidega.

b. Kui VoIP-põhisest sidesüsteemist ühendutakse otse avalikku andmesidevõrku, edastatakse kõik signaalimis- ja kõneandmed üksnes demilitaartsoonis asuva kontsentraatori kaudu.

NET.4.2.M5 Vahetarkvara turvaline seadistamine

a. VoIP-põhise sidesüsteemi komponentide ja vahetarkvara (ingl ) vaikekonfiguratsioon on enne middleware

kasutuselevõttu kohandatud lähtuvalt teabevahetuse kaitsetarbest.

b. Kõik installimis- ja konfigureerimisetapid on dokumenteeritud selliselt, et pädev kolmas isik on võimeline vahetarkvara seadistama, tuginedes ainult dokumentatsioonile.

c. Konfigureerimise automatiseerimise makrod on põhjalikult testitud ja dokumenteeritud.

d. Kõik VoIP-põhise sidesüsteemi vahetarkvara tarbetud teenused on desaktiveeritud.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:34 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net4-side /net42-iptelefon-voip/

LK /5 7

3.3 Standardmeetmed

NET.4.2.M7 VoIP-põhise sidesüsteemi turvajuhend [infoturbejuht]

a. Organisatsiooni üldise turvapoliitika alusel on kehtestatud VoIP-põhise sidesüsteemi turvajuhend, mis esitab VoIP-põhise sidesüsteemi komponentide käitus- ja kasutusnõuded.

b. VoIP-põhise sidesüsteemi turvajuhend sisaldab vähemalt järgmist:

VoIP-põhise sidesüsteemi kasutamise võimalikud riskid; IP-telefonide turvalise kasutamise nõuded; lubatavad funktsioonid, teenused, protokollid ja ühendused; rollid, õigused ja kohustused; VoIP-põhise sidesüsteemi halduse, hoolduse ja auditeerimise korraldus; komponentide hankimise ja uuendamise nõuded; toimingute dokumenteerimise nõuded.

c. Kõik VoIP-põhise sidesüsteemi haldajad järgivad VoIP-põhise sidesüsteemi turvajuhendit.

NET.4.2.M8 VoIP-side krüpteerimine

a. On määratud, millistel juhtudel on VoIP-side krüpteerimine kohustuslik.

b. Kogu turvalisest kohtvõrgust väljuv IP-telefoni side on krüpteeritud sobivate turvamehhanismidega (SRTP, TLS).

c. Kui VoIP-sidet ei krüpteerita, on kasutajad sellest teadlikud ja väldivad konfidentsiaalse teabe edastamist.

NET.4.2.M9 VoIP-põhise sidesüsteemi komponentide valimise kord

a. VoIP-põhise sidesüsteemi komponentide valimiseks on koostatud nõuete spetsifikatsioon.

b. Nõuete spetsifikatsioon sisaldab vähemalt järgmist:

üldnõuded (taristu, ühilduvus, protokollide tugi, suutvus); logimisnõuded (detailsus, turve, andmekaitsenõuded); uuendus- ja paikamisnõuded; haldusnõuded (protokollide tugi, haldusliidestus); krüpteerimisnõuded.

c. On kehtestatud protseduur VoIP-põhise sidesüsteemi komponentide võrdlemiseks.

NET.4.2.M11 IP-telefonide turvaline kasutamine [kasutaja]

a. IP-telefoni kasutajad teavad peamisi VoIP side ohte ja turvameetmeid.

b. Järelevalveta jäetud IP-telefon on lukustatud. Lahtilukustamine nõuab piisava tugevusega parooli sisestamist.

c. Hädaabinumbritele helistamine on võimalik ka aktiveeritud paroolkaitse puhul.

d. Kasutajad teavad, keda ja kuidas tuleb turvasündmusest teavitada.

NET.4.2.M12 VoIP-põhise sidesüsteemi komponentide turvaline kõrvaldamine

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:34 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net4-side /net42-iptelefon-voip/

LK /6 7

a. Enne VoIP-põhise sidesüsteemi komponentide kasutuselt kõrvaldamist kustutatakse neist turvaliselt kõik tundlikud andmed.

b. Pärast andmete kustutamist ja/või komponentide tehaseseadete taastamist kontrollitakse, kas andmete kustutamine õnnestus.

c. Enne IP-telefonide kõrvaldamist eemaldatakse nendelt tundlikku teavet sisaldavad sildid ja märgised.

NET.4.2.M13 IP-telefoni tulemüür

a. VoIP-põhise sidesüsteemi kavandamisel otsustatakse, kas piisab olemasoleva tulemüüri (ingl ) firewall

VoIP-side tarbeks kohandamisest või hangitakse ja paigaldatakse täiendav tulemüür.

b. RTP-liikluse filtreerimiseks kasutatakse rakenduslüüsi (ingl ) application level gateway

funktsionaalsusega tulemüüri.

3.4 Kõrgmeetmed

NET.4.2.M14 Signaalimise krüpteerimine (C-I)

a. VoIP-põhise sidesüsteemi tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks edastatakse signaalimisteave krüpteeritud VPN-kanalite kaudu või selliste signaalimisprotokollidega (ingl ), millel on signaling protocol

oma turvamehhanismid (SIP, H.225).

b. Kui signaalimisprotokollil pole piisavaid turvamehhanisme, rakendatakse rakenduskihist madalamate kihtide (transpordi- või võrgukihi) turvamehhanisme.

c. Suure kaitsetarbe korral kasutatakse SIP signaalimisprotokolli (ingl ) session initialization protocol, SIP

koos TLS protokolliga.

d. Krüpteerimine vastab moodulile CON.1.Krüptokontseptsioon.

NET.4.2.M15 SRTP protokolli turve (C-I)

a. VoIP-põhise sidesüsteemi transpordiprotokollid RTP (ingl , RTP) ja RTCP real-time transport protocol

(ingl , RTCP) on kaitstud protokollide krüpteeritud versioonidega SRTP ja SRTCP.RTP Control Protocol

b. SRTP (ingl , SRTP) krüpteerimise ja autentimise alusvõti (ingl secure real-time transport protocol master

) on vähemalt 128-bitine ja on genereeritud turvaliste vahenditega (nt MIKEY võtmehaldusprotokolliga).key

c. RTP-sõnumite autentsust ja terviklust kaitseb piisavalt tugev räsifunktsioon (nt HMAC-SHA2).

d. On kasutusel autentsete SRTP-pakettide loendur. Taasesitusründe (ingl ) puhul jäetakse replay attack

korduvad paketid kõrvale.

e. Krüptomehhanismide ja -parameetrite ning räsialgoritmi valik ja põhjendus on dokumenteeritud.

NET.4.2.M16 Andmesidevõrgu ja VoIP-võrgu eraldamine (C-I-A)

a. VoIP-võrk on andmesidevõrgust tulemüüridega füüsiliselt või vähemalt VLAN-iga (virtuaalse kohtvõrguga) lahutatud.

b. On otsustatud, kuidas toimida seadmetega, millel on vaja juurdepääsu nii VoIP- kui ka andmesidevõrgule (nt arvutid, milles on tarkvaraline IP-telefoni klientrakendus).

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:34 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/net-voorgud-ja-side/net4-side /net42-iptelefon-voip/

LK /7 7

c. VoIP-võrgu kommutaatori IP-telefoniga ühendatud pordis on lubatud ainult IP-telefoni ühendused.

d. Olenevalt kaitsetarbest rakendatakse VoIP-võrgu turbeks täiendavaid meetmeid (nt IEEE 802.1X vastavat autentimist).

4 Lisateave

Siin lisateavet ei ole

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:40 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/sys-itsuesteemid/sys2-klientarvutid /sys21-klientarvuti-ueldiselt/

LK /1 13

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

SYS. IT-süsteemid

SYS.2: Klientarvutid

SYS.2.1: Klientarvuti üldiselt

1 Kirjeldus

Sisukord

1.1 Eesmärk 1.2 Vastutus 1.3 Piirangud

1.1 Eesmärk

Esitada meetmed klientarvutis töödeldavate andmete kaitseks (olenemata klientarvuti tüübist või selles kasutatavast operatsioonisüsteemist) ning suurendada teadlikkust selle seadmeklassi spetsiifilistest ohtudest.

„Klientarvuti üldiselt“ moodul käsitleb mistahes operatsioonisüsteemiga klientarvutit, mis on seotud konkreetse kasutajaga. Klientarvutis on üldjuhul üks administraatori- ja vähemalt üks kasutajakonto. Klientarvuti on enamasti osa „klient-server“ tüüpi IT-lahendusest.

1.2 Vastutus

„Klientarvuti üldiselt“ meetmete täitmise eest vastutab IT-talitus.

Lisavastutajad

Kasutaja, tehnikatalitus.

1.3 Piirangud

Klientarvuti levinud operatsioonisüsteemide kaitseks tuleb lisaks rakendada mooduligrupis SYS.2 olevaid operatsioonisüsteemipõhised meetmed. Mobiilseadmete (nt nutitelefonid või Klientarvutid

tahvelarvutid) turbe meetmed on esitatud mooduligrupis SYS.3 .Mobiilseadmed

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:40 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/sys-itsuesteemid/sys2-klientarvutid /sys21-klientarvuti-ueldiselt/

LK /2 13

Klientarvuti andmevahetusliideseid (nt USB, , kohtvõrk või raadiokohtvõrk) käsitletakse Bluetooth

asjakohastes moodulites (nt ). Irdandmekandjate kasutamist NET.2.2 Raadiokohtvõrgu kasutamine käsitletakse moodulis .SYS.4.5 Irdandmekandjad

Klientarvuti kaitset kahjurvara eest käsitletakse moodulis . OPS.1.1.4 Kaitse kahjurprogrammide eest Klientarvuti logimise meetmed esitatakse moodulis .OPS.1.1.5 Logimine

2 Ohud

Sisukord

2.1 Kahjurprogrammid 2.2 Andmekadu keskse andmetalletuse puudumise tõttu 2.3 Väärkasutusest tingitud riistvaratõrked 2.4 Infotehnoloogia lubamatu kasutamine 2.5 Tarbetute rakenduste ja operatsioonisüsteemi komponentide installimine 2.6 Pealtkuulamine arvutimikrofoni ja -kaameraga 2.7 Seadmete ja süsteemide puudulik haldus

2.1 Kahjurprogrammid

Kahjurprogrammid aktiveeritakse enamasti varjatult ja ilma kasutaja nõusolekuta. Olenevalt teostusest tagavad kahjurprogrammid ründajale klientarvutis ulatuslikud andmevahetus- ja haldusvõimalused. Muuhulgas võimaldavad kahjurprogrammid juurdepääsu kasutaja paroolidele ja IT-süsteemidele, desaktiveerida kaitsetarkvara ja luurata kasutajaandmeid.

Klientarvutid on kahjurvara suhtes väga haavatavad. Kui kasutajad külastavad nakatunud veebisaite, avavad kahjuliku sisuga e-kirju või kopeerivad kahjurvara andmekandjate kaudu klientarvutisse, levib kahjurvara klientarvutist organisatsiooni arvutivõrku. Niiviisi on võimalik ründajal mööda pääseda keskselt rakendatud turvamehhanismidest, näiteks meiliserveri viirusetõrjest.

2.2 Andmekadu keskse andmetalletuse puudumise tõttu

Paljud kasutajad hoiavad oma faile arvuti lokaalsetes kataloogides, mitte keskses failiserveris. Riistvaratõrke korral võivad andmed kergesti kaotsi minna. Vaid lokaalses arvutis eksisteerinud andmete kaotsiminek võib põhjustada peale tööseisaku ka klientide ja partnerite usalduse kaotust.

Kui olulisi andmeid talletatakse üksnes lokaalselt, puudub teistel kasutajatel andmetele juurdepääs (nt puhkuse või haiguse korral asendamiseks). Kui klientarvutit kontrollib ründaja, võib ta organisatsiooni jaoks olulised andmed kustutada või andmeid manipuleerida.

Kui kesksesse andmehoidlasse salvestatud andmetest tehakse kohalikke koopiaid, mida töödeldakse klientarvutis, võib tekkida probleem andmeterviklusega. Pole kindel, kus asuvad õiged andmed.

2.3 Väärkasutusest tingitud riistvaratõrked

Kasutajad võivad oma arvutit tahtlikult või hooletusest kahjustada (arvuti laualt maha tõmmata, klaviatuuri peale vedelikke valada jne). Sageli tekib kahjustusest riistvararike, mille tõttu ei saa klientarvutit ajutiselt kasutada. Kui vigastada saab ka kõvaketas, ei pruugi enne riistvaratõrget klientarvutis talletatud andmed olla taastatavad. Kui riistvaratõrge juhtub töötaja reisil oleku ajal, on võimalik normaalset tööd jätkata alles pärast naasmist.

2.4 Infotehnoloogia lubamatu kasutamine

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:40 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/sys-itsuesteemid/sys2-klientarvutid /sys21-klientarvuti-ueldiselt/

LK /3 13

Arvutile juurdepääsu kaitsmine üksnes kasutajanime ja parooli abil ei kaitse, kui parooli on võimalik hõlpsalt ära arvata või teada saada üle õla piilumise (ingl ) abil. Kui arvuti juurest lahkudes shoulder surfing

ei aktiveeri kasutaja ekraanilukku, on võimalik arvutit lubamatult kasutada isegi lühiajalise äraoleku korral.

2.5 Tarbetute rakenduste ja operatsioonisüsteemi komponentide installimine

Operatsioonisüsteemi installimisel on enamasti võimalik valida, millised operatsioonisüsteemi lisamoodulid installitakse. Praktikas tehakse enamasti operatsioonisüsteemi tüüpinstall, mis laeb klientarvutisse lisaks vajalikele ka palju tarbetuid komponente. Mida rohkem rakendusi on arvutisse installitud, seda suurem on varjatud nõrkuste esinemise tõenäosus. Kui tarkvaral on liiga vähe kasutajaid, siis tootja ei saa turvavigade kohta piisavalt tagasisidet ja need jäävad kõrvaldamata. Kui rakendusel tootjapoolset tuge enam pole, siis võib eeldada, et aja jooksul kogunenud turvanõrkused on tegelikult parandamata ja et selline rakendus on ebaturvaline.

2.6 Pealtkuulamine arvutimikrofoni ja -kaameraga

Paljud klientarvutid on varustatud arvutimikrofoni ja kaameraga. Neid aktiveerida võivad ka kõik vastavat pääsuõigust omavad rakendused (nt personaalsed digitaalsed assistendid). Võrgustatud süsteemide puhul on võimalik arvutimikrofoni ja kaamerat juhtida ka kaugelt. Ründaja võib klientarvuti mikrofoni ja kaamerat kasutada vestluste pealtkuulamiseks või nõupidamiste märkamatuks salvestamiseks.

2.7 Seadmete ja süsteemide puudulik haldus

Klientarvuti operatsioonisüsteemi või rakenduste konfigureerimisvead vähendavad klientarvuti turvalisust. Konfigureerimisviga võib mõjutada klientarvuti funktsioneerimist. Lisaks tekib oht, et konfigureerimisvea tulemusel võib juurdepääsu arvutile saada selleks volitamata isik.

Ka seadmete, IT-süsteemide ja rakenduste lubamatu või mittenõuetekohane kasutamine võib turvalisust vähendada, eriti siis kui kasutaja ignoreerib turvameetmeid (nt kui kasutatakse liiga lihtsaid paroole).

3 Meetmed

Sisukord

3.1 Elutsükkel 3.2 Põhimeetmed SYS.2.1.M1 Kasutajate turvaline autentimine [kasutaja] SYS.2.1.M3 Uuendite automaatpaigaldus SYS.2.1.M6 Kahjurvaratõrje tarkvara SYS.2.1.M8 Buutimise turve SYS.2.1.M9 Klientarvuti turvalise kasutamise juhend SYS.2.1.M42 Pilve- ja võrgufunktsioonide kasutamine 3.3 Standardmeetmed SYS.2.1.M10 Klientarvutite kasutuselevõtu kava SYS.2.1.M11 Klientarvuti hankimise kord SYS.2.1.M13 Piiratud juurdepääs täitmiskeskkonda SYS.2.1.M14 Püsivara, operatsioonisüsteemi ja rakenduste uuendid ja paigad SYS.2.1.M15 Klientarvuti turvaline install ja seadistus SYS.2.1.M16 Tarbetute komponentide ja kontode desaktiveerimine SYS.2.1.M18 Krüptoprotokollide kasutamine andmesides SYS.2.1.M20 Haldusprotseduuride turve SYS.2.1.M21 Arvutimikrofoni ja -kaamera kasutamise kord SYS.2.1.M23 Klient-server teenuste eelistamine SYS.2.1.M24 Väliste andmekandjate kasutamise piiramine SYS.2.1.M26 Rakenduste turvaline käitus SYS.2.1.M27 Klientarvuti kõrvaldamise kord

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:40 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/sys-itsuesteemid/sys2-klientarvutid /sys21-klientarvuti-ueldiselt/

LK /4 13

SYS.2.1.M29 Klientarvutite seire SYS.2.1.M30 Klientarvuti etaloninstall SYS.2.1.M34 Turvakriitiliste rakenduste kapseldamine SYS.2.1.M43 Klientarvuti lokaalsed turvaseaded SYS.2.1.M44 Keskne klientarvutite turvaseadete haldus 3.4 Kõrgmeetmed SYS.2.1.M28 Klientarvuti sisu krüpteerimine (C) SYS.2.1.M31 Lokaalne paketifilter (C-I-A) SYS.2.1.M32 Lisameetmed rünnete tõrjeks (C-I-A) SYS.2.1.M33 Rakenduste käitamise tõkestamine (C-I) SYS.2.1.M35 Juursertifikaatide aktiivne haldus (C-I) SYS.2.1.M36 Funktsiooni SecureBoot ja mooduli TPM rakendamine (C-I) SYS.2.1.M37 Mitmikautentimise kasutamine (C) SYS.2.1.M38 Integreerimine avariivalmendusega (A) SYS.2.1.M39 Katkematu ja stabiilne toide [tehnikatalitus] (A) SYS.2.1.M40 Hooldusdokumentatsioon (A) SYS.2.1.M41 Klientarvuti kõvaketta salvestusruumi piiramine (A) SYS.2.1.M45 Klientarvuti laiendatud logimine (C-I-A)

3.1 Elutsükkel

Kavandamine

SYS.2.1.M9 Klientarvuti turvalise kasutamise juhend

SYS.2.1.M10 Klientarvutite kasutuselevõtu kava

Soetamine

SYS.2.1.M11 Klientarvuti hankimise kord

Evitus

SYS.2.1.M8 Buutimise turve

SYS.2.1.M13 Piiratud juurdepääs täitmiskeskkonda

SYS.2.1.M15 Klientarvuti turvaline install ja seadistus

SYS.2.1.M16 Tarbetute komponentide ja kontode desaktiveerimine

SYS.2.1.M21 Arvutimikrofoni ja -kaamera kasutamise kord

SYS.2.1.M23 Klient-server-teenuste eelistamine

SYS.2.1.M24 Väliste andmekandjate kasutamise piiramine

SYS.2.1.M26 Rakenduste turvaline käitus

SYS.2.1.M30 Klientarvuti etaloninstall

SYS.2.1.M43 Klientarvuti lokaalsed turvaseaded

SYS.2.1.M44 Keskne klientarvutite turvaseadete haldus

Käitus

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:40 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/sys-itsuesteemid/sys2-klientarvutid /sys21-klientarvuti-ueldiselt/

LK /5 13

SYS.2.1.M1 Kasutajate turvaline autentimine

SYS.2.1.M3 Uuendite automaatpaigaldus

SYS.2.1.M6 Kahjurvaratõrje tarkvara

SYS.2.1.M14 Püsivara, operatsioonisüsteemi ja rakenduste uuendid ja paigad

SYS.2.1.M18 Krüptoprotokollide kasutamine andmesides

SYS.2.1.M20 Haldusprotseduuride turve

SYS.2.1.M29 Klientarvutite seire

SYS.2.1.M34 Turvakriitiliste rakenduste kapseldamine

SYS.2.1.M42 Pilve- ja võrgufunktsioonide kasutamine

Kõrvaldamine

SYS.2.1.M27 Klientarvuti kõrvaldamise kord

Lisanduvad kõrgmeetmed

SYS.2.1.M28 Klientarvuti sisu krüpteerimine

SYS.2.1.M31 Lokaalne paketifilter

SYS.2.1.M32 Lisameetmed rünnete tõrjeks

SYS.2.1.M33 Rakenduste käitamise tõkestamine

SYS.2.1.M35 Juursertifikaatide aktiivne haldus

SYS.2.1.M36 Funktsiooni ja mooduli TPM rakendamineSecureBoot

SYS.2.1.M37 Mitmikautentimise kasutamine

SYS.2.1.M38 Integreerimine avariivalmendusega

SYS.2.1.M39 Katkematu ja stabiilne toide

SYS.2.1.M40 Hooldusdokumentatsioon

SYS.2.1.M41 Klientarvuti kõvaketta salvestusruumi piiramine

SYS.2.1.M45 Klientarvuti laiendatud logimine

3.2 Põhimeetmed

SYS.2.1.M1 Kasutajate turvaline autentimine [kasutaja]

a. Klientarvutit on võimalik kasutada ainult end nõuetekohaselt autentinud kasutajal.

b. Mistahes tegevuse puhul klientarvutis on võimalik tuvastada tegevuse sooritaja.

c. Autentimisandmeid (nt parooli) muuta saab üksnes selleks volitatud kasutaja.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:40 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/sys-itsuesteemid/sys2-klientarvutid /sys21-klientarvuti-ueldiselt/

LK /6 13

d. Klientarvutitele lubamatu juurdepääsu takistamiseks kasutatakse ekraanilukku.

e. Kasutaja eemaloleku ajaks lukustab kasutaja arvuti juurest lahkudes ekraani.

f. Ekraanilukk käivitub kasutaja poolt käsitsi aktiveerituna või automaatselt pärast ettemääratud ajavahemikku. Ajavahemiku pikkus sõltub arvutikasutaja tööspetsiifikast.

g. Ekraaniluku avamine on võimalik vaid kasutaja autentimisega.

h. Pikema eemaloleku puhul logib kasutaja end klientarvutist välja või sulgeb arvuti.

SYS.2.1.M3 Uuendite automaatpaigaldus

a. Klientarvuti operatsioonisüsteemis ja tüüptarkvaras on aktiveeritud uuendite (ingl ) update

automaatpaigaldus. Erandiks on need IT-süsteemid, kus uuendeid tuleb paigaldada käsitsi.

b. Automaatselt kontrollitakse uuendite saadaolekut vähemalt kord päevas.

c. Tootja avalikust uuendusserverist uuendite laadimisel kontrollitakse uuendusserveri autentsust ja uuenduspakettide terviklust.

d. Uuendite halduseks kasutatakse organisatsioonisisest uuendusserverit (nt Windows Server Update

, WSUS).Services

e. Mobiilsed seadmed võivad uuendeid saada nii organisatsiooni uuendusserverist kui tootja avalikust uuendusserverist.

f. Vajadusel on võimalik klientarvutis taastada uuendamise eelne tarkvaraseis.

SYS.2.1.M6 Kahjurvaratõrje tarkvara

a. Klientarvutid on varustatud aktiveeritud kahjurvaratõrje tarkvaraga.

b. Erandjuhud, kui kahjurvaratõrje rakendust klientarvutisse ei paigaldata, on põhjendatud ja dokumenteeritud.

c. Kahjurvaratõrje rakendus kontrollib faile nende avamisel. Edastatavaid ja vastuvõetavaid faile kontrollitakse automaatselt kohe enne väljasaatmist ja kohe pärast vastuvõtmist.

d. Kasutaja ei saa klientarvuti kahjurvaratõrje rakendust desaktiveerida ega muuta selle konfiguratsiooni.

e. Kahjurprogrammiga nakatunud klientarvuti eemaldatakse võrgust.

SYS.2.1.M8 Buutimise turve

a. Klientarvuti alglaadimine (buutimine) on manipulatsioonide eest kaitstud.

b. On määratud, millistelt andmekandjatelt on buutimine lubatud. Klientarvutit buutida sisemistelt optilistelt draividelt ja välistelt salvestuskandjatelt on lubatud ainult klientarvutite halduritele.

c. Automaatkäivitus välistelt andmekandjatelt on desaktiveeritud.

d. Buutimise seadeid põhivaras saavad muuta ainult haldajad. Juurdepääs püsivara konfigureerimisliidesele on kaitstud vähemalt parooliga.

e. Püsivaras on kõik tarbetud funktsioonid desaktiveeritud.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:40 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/sys-itsuesteemid/sys2-klientarvutid /sys21-klientarvuti-ueldiselt/

LK /7 13

f. UEFI püsivaraga klientarvutites on aktiveeritud valik .SecureBoot

SYS.2.1.M9 Klientarvuti turvalise kasutamise juhend

a. Organisatsiooni üldise turvapoliitika alusel on kehtestatud klientarvutite kaitsetarbele vastav klientarvuti turvalise kasutamise juhend.

b. Klientarvuti turvalise kasutamise juhendis on turvalisus (funktsioonide ja õiguste piiramine) ja kasutusmugavus tasakaalus.

c. Klientarvuti turvapoliitikaga on määratud vähemalt alljärgnev:

kasutajate õigused ja kohustused arvuti igapäevasel kasutamisel; haldurite õigused ja piirangud; installimise kord ja aluskonfiguratsioon; pääsu reguleerimine ja autentimine; andmevarundus; võrguühendused ja võrguteenused; logimine.

d. Klientarvuti turvalise kasutamise juhendit järgivad kõik klientarvutite hankimise, halduse ja kasutamisega seotud töötajad.

e. Juhendi järgimist kontrollitakse regulaarselt. Kontrolli tulemused dokumenteeritakse.

SYS.2.1.M42 Pilve- ja võrgufunktsioonide kasutamine

a. Klientarvutis on aktiveeritud ainult vajalikud pilve- ja võrgufunktsioonid. Tarbetud pilvepõhised funktsioonid on desaktiveeritud või blokeeritud.

b. Klientarvutites lubatavad pilve- ja võrgufunktsioonid on dokumenteeritud.

c. Klientarvuti tüüpseadistus on vastavuses organisatsiooni infoturbe- ja andmekaitsenõuetega.

3.3 Standardmeetmed

SYS.2.1.M10 Klientarvutite kasutuselevõtu kava

a. Klientarvutite profileerimiseks, turvaliseks rakendamiseks ja käituseks on koostatud klientarvutite kasutuselevõtu kava.

b. Kasutuselevõtu kavas on arvestatud alljärgnevaid aspekte:

klientarvuti eesmärk ja ülesanded; nõuded riistvarale (protsessor, põhimälu, kettamaht, võrguliidesed jne); seosed ja ühilduvus olemasolevate süsteemide ja andmetega; operatsioonisüsteem ja failisüsteem; kaitsetarve ja turvamehhanismid; käideldavusnõuded; haldus ja hooldus.

c. Vajadusel on koostatud rohkem kui üks arvutiprofiil (nt üldine bürooarvuti, sülearvuti, halduri arvuti).

d. Kavandamisfaasis tehtud otsused on dokumenteeritud.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:40 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/sys-itsuesteemid/sys2-klientarvutid /sys21-klientarvuti-ueldiselt/

LK /8 13

SYS.2.1.M11 Klientarvuti hankimise kord

a. Hankimisel arvestatakse klientarvuti kasutuselevõtu kavas kirjeldatud arvutiprofiile.

b. Reeglina hangitakse võimalikult palju klientarvuteid samalt tootjalt ja sarnase riistvaraplatvormiga.

c. Klientarvuti riistvara ja operatsioonisüsteemi tootjad ja hoolduspartnerid tagavad varuosade ja turvauuendite toe kogu plaanitud klientarvuti kasutusaja vältel.

SYS.2.1.M13 Piiratud juurdepääs täitmiskeskkonda

a. Operatsioonisüsteemis tavakasutajale mittenähtav täitmiskeskkond (salvestuspiirkonnad, püsivara alad, ingl ), on tavakasutajale juurdepääsematu.executable space

b. Täitmiskeskkondades programmikoodi käivitamine on võimalik ainult vastava haldusõiguse olemasolul.

c. BIOS-i või UEFI püsivara seaded on lubamatute muudatuste eest parooliga kaitstud.

SYS.2.1.M14 Püsivara, operatsioonisüsteemi ja rakenduste uuendid ja paigad

a. Klientarvutites kasutatakse üksnes tootja tuge omavaid operatsioonisüsteeme ja rakendusi.

b. Tuvastatud klientarvuti nõrkused kõrvaldatakse võimalikult kiiresti. Kui nõrkust pole võimalik kõrvaldada, võetakse tarvitusele nõrkust kompenseerivad meetmed.

c. Uuendeid (ingl ) ja turbepaiku (ingl ) hangitakse üksnes usaldusväärsest allikast.update security patch

d. Kui pärast uuendite installimist on vajalik teha klientarvuti taaskäivitus, planeeritakse uuendite installimine sobivale ajale ja teavitatakse sellest kasutajaid.

SYS.2.1.M15 Klientarvuti turvaline install ja seadistus

a. Enne installi on koostatud ammendav nimekiri operatsioonisüsteemi komponentidest, rakendustest ja utiliitidest, mis klientarvutisse paigaldatakse.

b. Installida tohivad ainult selleks volitatud haldurid või lepinguga määratud välised teenuseandjad.

c. Klientarvutite seadistamiseks on koostatud ja dokumenteeritud turvaline aluskonfiguratsioon. Aluskonfiguratsioon sisaldab vähemalt järgmisi aspekte:

haldusõigustega kontod; süsteemikataloogid- ja failid; kasutajakontod ja -kataloogid; võrkupääs; lokaalsed turvafunktsioonid (nt paketifilter); seirefunktsioonid (sh kasutusinfo tootjale edastamise („ “) funktsioonid).Phone Home

d. Installimise ja konfigureerimise protseduur on dokumenteeritud selliselt, et pädev kolmas isik saaks dokumentatsioonist juhindudes installimise ja konfigureerimisega iseseisvalt hakkama.

e. Installimise ja konfigureerimise dokumentatsioon on kaitstud lubamatute muudatuste eest ning on kättesaadav ka avariiolukorras.

SYS.2.1.M16 Tarbetute komponentide ja kontode desaktiveerimine

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:40 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/sys-itsuesteemid/sys2-klientarvutid /sys21-klientarvuti-ueldiselt/

LK /9 13

a. On olemas ajakohastatud ülevaade, millised operatsioonisüsteemi komponendid ning rakendused on klientarvutites paigaldatud ja aktiveeritud.

b. Tarbetud moodulid, programmid, teenused, kasutajakontod ja liidesed on desaktiveeritud või desinstallitud.

c. Tarbetud käigukeskkonnad (ingl ), interpretaatorid ja kompilaatorid on desinstallitud.runtime environment

d. Tarbetute komponentide desaktiveerimise otsused on dokumenteeritud.

SYS.2.1.M18 Krüptoprotokollide kasutamine andmesides

a. Klientarvuti sideseanside kaitsmiseks kasutatakse seal kus võimalik krüpteerimist.

b. Klientarvutites kasutatavad krüptoalgoritmid ja võtmepikkused on ajakohased (nt TLS v1.3) ja vastavad moodulile .CON.1 Krüptokontseptsioon

c. Uued sertifikaadid aktiveeritakse alles pärast sertifikaadi autentsuse ja tervikluse kontrolli.

d. Rakendusprogrammid (nt brauserid ja meilikliendid) valideerivad asjassepuutuvaid sertifikaate.

SYS.2.1.M20 Haldusprotseduuride turve

a. Klientarvuti tavapäraste haldustööde jaoks on koostatud haldusjuhis, mis hõlmab vähemalt järgmist:

kasutajate loomine ja desaktiveerimine; rakenduste installimine ja desinstallimine; turvauuendite ja turbepaikade paigaldamine; uute rakenduste paigaldamine; regulaarne tervikluse kontroll.

b. On rakendatud klientarvutite haldusviisile (lokaalselt, kaugjuurdepääsuga või kesksete haldusvahenditega) sobivad turvameetmed.

c. Kaughalduse andmesideks kasutatakse turvalisi protokolle.

SYS.2.1.M21 Arvutimikrofoni ja -kaamera kasutamise kord

a. Klientarvuti mikrofoni ja kaamera kasutamiseks on kehtestatud kord.

b. Klientarvuti mikrofoni ja kaamerat ei kasutata ilma kasutaja nõusolekuta.

c. Kui mikrofoni ja kaamera kasutamine pole lubatud, on kaamera füüsiliselt välja lülitatud või kinni kaetud ning mikrofon desaktiveeritud.

d. Konfidentsiaalse nõupidamise ajal on ruumis arvutite mikrofonid ja kaamerad välja lülitatud.

SYS.2.1.M23 Klient-server teenuste eelistamine

a. Andmevahetuseks kohtvõrgu piires kasutatakse võimalusel klient-server arhitektuuril põhinevaid teenuseid ja rakendusi.

b. Kui klientarvutite otsesuhtlus (ingl ) osutub siiski vajalikuks (nt VoIP peer-to-peer communication

sideteenuse puhul), siis on lubatavad erandid määratletud.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:40 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/sys-itsuesteemid/sys2-klientarvutid /sys21-klientarvuti-ueldiselt/

LK /10 13

c. Klientarvutite vaheline otsesuhtlus on võimalik ainult kohtvõrgus.

SYS.2.1.M24 Väliste andmekandjate kasutamise piiramine

a. Klientarvutiga tohib ühendada ainult lubatud andmekandjaid. Näiteks võib andmete lugemis- ja kirjutusõigus olla lubatud üksnes kindlate krüptovõtmetega krüpteeritud mobiilsetele andmekandjatele (vt

).CON.9 Teabevahetus

b. Võimalusel kasutatakse klientarvuteid, millel draivide (nt CD/DVD kirjutaja, mälukaardiluger) ja välisliideste vähendamisega on piiratud lokaalsed andmevahetusvõimalused.

c. Klientarvutite BIOS-is või UEFI-s on välistelt andmekandjatelt buutimine blokeeritud.

d. Andmekandja sisu automaatkäivitus või -esitus on blokeeritud.

SYS.2.1.M26 Rakenduste turvaline käitus

a. Rakenduste nõrkuste ärakasutamise takistamiseks on operatsioonisüsteemis aktiveeritud ja rakendustes kasutusel ASLR ( , ASLR), DEP ( , DEP) ja Address Space Layout Randomization Data Execution Prevention

NX ( , NX) turvamehhanismid.No-Execute

b. Operatsioonisüsteemi tuuma (ing ) ja teekide (ingl ) turvafunktsioonid on aktiveeritud.kernel library

SYS.2.1.M27 Klientarvuti kõrvaldamise kord

a. Enne klientarvuti kasutuselt kõrvaldamist on olulised andmed varundatud ja kõrvaldamisele määratud klientarvutist andmed kustutatud.

b. On olemas ajakohane dokumenteeritud ülevaade IT-süsteemides talletatud andmetest ja andmete asukohtadest.

c. Klientarvuti kõrvaldamiseks koostatakse alati kontroll-loend, mis määrab,

millised andmed tuleb enne arvuti kõrvaldamist varundada või arhiveerida ja kuidas; millised kõrvaldatava arvutiga seotud õigused, viited ja kirjed tuleb kõrvaldada; millised jääkandmed ja varundatud andmed tuleb kustutada ja kuidas.

SYS.2.1.M29 Klientarvutite seire

a. Klientarvuti logid talletatakse kesksesse logiserverisse. Klientarvutid on lülitatud kesksesse seiresüsteemi.

b. Klientarvutite olekut ja töövõimet jälgitakse pidevalt.

c. Klientarvutite tõrgetest ja määratud piirnäitajate ületamisest teavitatakse haldureid.

SYS.2.1.M30 Klientarvuti etaloninstall

a. Klientarvutite jaoks on loodud etaloninstall, mida kasutatakse klientarvutite installimise ja taasinstallimise lihtsustamiseks ja automatiseerimiseks. Installimise käigus kloonitakse sobivalt eelkonfigureeritud etaloninstall klientarvutisse.

b. Etaloninstall sisaldab kõiki konfiguratsioonimuudatusi, uuendeid ja turvapaiku.

c. Etaloninstalli on enne selle klientarvutisse paigaldamist põhjalikult testitud (sh arvuti kasutajate poolt).

d. Testimiseks on koostatud tüüpstsenaariumid, testitulemused dokumenteeritakse.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:40 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/sys-itsuesteemid/sys2-klientarvutid /sys21-klientarvuti-ueldiselt/

LK /11 13

SYS.2.1.M34 Turvakriitiliste rakenduste kapseldamine

a. Rakenduste turvakriitilised andmed (nt autentimis- ja sertifikaadiandmed) on teiste rakenduste ja operatsioonisüsteemi komponentide juurdepääsu eest kapseldatud (ingl ) või isoleeritud encapsulation

omaette täitmiskeskonda (ingl ).execution environment

b. Rakendusi, mis töötlevad ebaturvalistest allikatest pärit andmeid (nt veebibrauserid), käitatakse operatsioonisüsteemist lahutatud täitmiskeskkonnas.

SYS.2.1.M43 Klientarvuti lokaalsed turvaseaded

a. Klientarvuti turvaseadeid on enne rakendamist põhjalikult testitud ja kontrollitud.

b. Lokaalsed turvaseaded on konfigureeritud lähtudes klientarvutis talletatud andmete kaitsetarbest.

c. Lokaalsed turvaseaded on vastavuses üldise turvapoliitika ja teiste organisatsioonis rakendavate turvanõuetega. Lahknevused turvapoliitikast on põhjendatud ja dokumenteeritud.

d. Tarbetud rakendused ja mittevajalikud operatsioonisüsteemi komponendid on desaktiveeritud.

SYS.2.1.M44 Keskne klientarvutite turvaseadete haldus

a. Klientarvutite turvaseadeid hallatakse keskselt ning vastavuses organisatsiooni poolt kehtestatud kordadega.

b. Lokaalselt hallatud konfigureerimisparameetrid on põhjendatud ja infoturbejuhiga kooskõlastatud.

3.4 Kõrgmeetmed

SYS.2.1.M28 Klientarvuti sisu krüpteerimine (C)

a. Klientarvutis talletatakse konfidentsiaalsed andmed ainult krüpteeritud kujul. Soovituslik on krüpteerida terve kõvaketas.

b. Krüpteerimise konfiguratsioon ning krüpteerimise ja dekrüpteerimise protsessid on dokumenteeritud.

c. Krüpteeritud andmetele on juurdepääs üksnes pääsuõigusega isikutel.

d. Krüpteeritud failide, kataloogide ja andmekandjate varundamise järgselt pole andmed avatekstina loetavad.

e. Krüptovõti ei ole klientarvutis avateksti kujul salvestatud.

f. Kasutaja teavad, kuidas tegutseda autentimisvahendi (nt parool, PIN-kood, identsustõend) paljastumise korral.

SYS.2.1.M31 Lokaalne paketifilter (C-I-A)

a. Peale keskse turvalüüsi (ingl ) on klientarvutites aktiveeritud lokaalsed paketifiltrid (ingl security gateway

).packet filter

b. Lokaalne paketifilter töötab valge nimekirja (ingl ) alusel.whitelisting

c. Pärast lokaalse paketifiltri aktiveerimist või reeglimuudatuste tegemist kontrollitakse teenuste ja portide olekut.

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:40 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/sys-itsuesteemid/sys2-klientarvutid /sys21-klientarvuti-ueldiselt/

LK /12 13

SYS.2.1.M32 Lisameetmed rünnete tõrjeks (C-I-A)

a. Kui olemasolevates operatsioonisüsteemides või turvatoodetes puudub piisav funktsionaalsus, kasutatakse täiendavaid turvatooteid vähemalt järgneva funktsionaalsuse tugevdamiseks:

halduri ja kasutaja rollide lahutamine; õiguste haldus; autentimine; logimine ja seire.

b. Kui tehnilised meetmed pole piisavad, rakendatakse täiendavaid korralduslikke meetmeid (nt automaatse ekraaniluku puudumisel on kasutaja kohustatud seda aktiveerima käsitsi).

SYS.2.1.M33 Rakenduste käitamise tõkestamine (C-I)

a. Klientarvutis võimalik käitada ainult lubatud programme ja skripte. Lubatud programmide nimekiri on võimalikult piiratud.

b. Lubatud programmide nimekiri põhineb sertifikaadi kontrollil, räside (ingl ) võrdlemisel ja/või hash

lubatud kataloogiteedel.

SYS.2.1.M35 Juursertifikaatide aktiivne haldus (C-I)

a. Klientarvuti ettevalmistamisel dokumenteeritakse klientarvuti tööks vajalikud juursertifikaadid.

b. Kontrollitakse regulaarselt, ega klientarvutisse pole lisandunud muid juursertifikaate ning otsustatakse, kas kasutatavad juursertifikaadid vastavad endiselt organisatsiooni nõuetele.

c. Juursertifikaatide kontrollimisel arvestatakse kõikide sertifikaadihoidlatega (nt UEFI sertifikaadihoidla, veebibrauserite sertifikaadihoidlad).

SYS.2.1.M36 Funktsiooni SecureBoot ja mooduli TPM rakendamine (C-I)

a. UEFI-t kasutavates süsteemides on eellaadur (ingl ), tuum (ingl ) ja kõik vajalikud boot loader kernel

püsivarakomponendid signeeritud turvalise võtmega.

b. Tarbetud võtmed on eemaldatud.

c. Kui moodulit TPM ( , TPM) ei kasutata, on see desaktiveeritud.Trusted Platform Module

SYS.2.1.M37 Mitmikautentimise kasutamine (C)

a. Suurema kaitsetarbe korral kasutatakse klientarvutisse sisselogimiseks mitmikautentimist (ingl ).multifactor authentication

SYS.2.1.M38 Integreerimine avariivalmendusega (A)

a. Klientarvuti avariivalmendus on integreeritud organisatsiooni üldise avariihaldusega (vt DER.4. ).Avariihaldus

b. Klientarvutite andmevarundus on osa organisatsiooni üldisest andmevarunduse kontseptsioonist (vt CON. ).3 Andmevarunduse kontseptsioon

c. Klientarvuti taasteprioriteet on määratud klientarvutit kasutava äriprotsessi prioriteedi põhjal.

d. On koostatud klientarvuti avariikava, milles on määratud järgnev:

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:40 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/sys-itsuesteemid/sys2-klientarvutid /sys21-klientarvuti-ueldiselt/

LK /13 13

varuosade olemasolu või nende saamine hooldelepingute raames; taastekäivitustrigerid ja taastamise prioriteedid; paroolide ja krüptovõtmete asukohad; taasteplaan (süsteemi järkjärgulise taastamise protseduuri); süsteemi konfiguratsiooni dokumentatsioon; taasteks vajalik lisatarkvara ja -riistvara.

e. Taastamise võimaldamiseks on komplekteeritud ja turvaliselt hoiustatud varuarvuti töökorras riistvara, tarkvara ja andmestikuga.

f. Varuarvutit on pärast süsteemi muudatusi uuendatud ja testitud.

SYS.2.1.M39 Katkematu ja stabiilne toide [tehnikatalitus] (A)

a. Suurema käideldavustarbe korral võetakse klientarvuti toide läbi puhvertoiteallika (UPS-i), mis tagab klientarvuti elektrivarustuse vähemalt rakenduste nõuetekohaseks sulgemiseks vajamineva aja jooksul.

b. Puhvertoiteallika koormatust ja toitetoe kestvuse piisavust kontrollitakse regulaarselt ning täiendavalt toite tarbijate lisandumisel.

c. Klientarvutid ja puhvertoiteallikad on kaitstud liigpinge ja pingehäiringute eest.

SYS.2.1.M40 Hooldusdokumentatsioon (A)

a. Klientarvuti hooldustööd on selgelt dokumenteeritud. Dokumentatsioon sisaldab, kes ja millal töid teostas ning mis oli hooldustöö sisu.

b. Kõik konfiguratsiooni muudatused ja turvalisust puudutavad toimingud (nt kõvaketta vahetus) on dokumenteeritud.

c. Kui hooldustöid on võimalik automaatselt logida, siis dokumenteeritakse need automaatselt.

d. Hooldusdokumentatsioon on kaitstud lubamatu juurdepääsu eest.

SYS.2.1.M41 Klientarvuti kõvaketta salvestusruumi piiramine (A)

a. Salvestusruumi peatse täitumise eest hoiatavad mehhanismid on aktiveeritud.

b. Vajadusel on salvestusruumile seatud piirangud (ingl ).disk quota

SYS.2.1.M45 Klientarvuti laiendatud logimine (C-I-A)

a. Klientarvutis logitakse ka infoturbega otseselt mitteseonduvad kasutajategevused.

4 Lisateave

Siin lisateavet ei ole

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:40 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/sys-itsuesteemid/sys2-klientarvutid /sys22-windows-kliendid/sys223-windows-10-klient/

LK /1 7

Eesti infoturbestandardi ja sellega seotud dokumendid on koostanud KPMG Baltics OÜ, Cybernetica AS ja Tallinna Tehnikaülikool Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel Euroopa Liidu

struktuuritoetuse toetusskeemi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

SYS. IT-süsteemid

SYS.2: Klientarvutid

SYS.2.2: Windows kliendid

SYS.2.2.3: Windows 10 klient

1 Kirjeldus

Sisukord

1.1 Eesmärk 1.2 Vastutus 1.3 Piirangud

1.1 Eesmärk

Esitada meetmed operatsioonisüsteemi Windows 10 kasutavates klientarvutites (klientides) olevate andmete kaitseks.

1.2 Vastutus

Windows 10 klientarvutile esitatud turvameetmete täitmise eest vastutab IT-talitus.

Lisavastutajad

Kasutaja.

1.3 Piirangud

Selle mooduli Windows 10 spetsiifilised meetmed täiendavad moodulis SYS.2.1 Klientarvuti üldiselt esitatud meetmeid. Windowsi klientidele kohalduvad lisaks rakendusekohaste moodulite meetmeid, näiteks

või . Windowsi domeeni ühendatud klientide puhul APP.1.1 Kontoritarkvara APP.1.2 Veebibrauser rakendatakse meetmeid moodulist .APP.2.2 Active Directory

2 Ohud

Väljatrüki aeg: 20.04.2022 13:40 Eesti infoturbe standard Versioon 2021

https://eits.ria.ee/et/versioon/2021/etalonturbe-kataloog/sys-itsuesteemid/sys2-klientarvutid /sys22-windows-kliendid/sys223-windows-10-klient/

LK /2 7

Sisukord

2.1 Windowsile suunatud kahjurprogrammid 2.2 Integreeritud pilvefunktsioonid 2.3 Tarkvara ühilduvusprobleemid 2.4 Windows 10 telemeetriafunktsioonide väärkasutus 2.5 Raskendatud intsidendikäsitlus VSM (Virtual Secure Mode) kasutamisel

2.1 Windowsile suunatud kahjurprogrammid

Tänu Windowsi operatsioonisüsteemide laialdasele levikule on Windows 10 puhul kasutamiseks loodud palju kahjurprogramme. Windows operatsioonisüsteemi põlvkondade vaheline tagasiühilduvus suurendab lubamatu juurdepääsu ohtu veelgi. Kahjurprogrammid võivad ründajale anda ulatuslikke võimalusi klientarvuti kaugjuhtimiseks, paroolide paljastamiseks ja andmete luureks. Suure kahju võib kaasa tuua andmekadu või andmete võltsimine. Ka ründe tagajärjel tekkinud mainekahju võib olla märkimisväärne.

2.2 Integreeritud pilvefunktsioonid

Windows 10 sisaldab arvukalt funktsioone, mis võimaldavad Microsofti pilvteenuste abil andmeid arhiveerida ja sünkroonida. Pole välistatud, et pilvteenuseid kasutatakse organisatsiooni jaoks oluliste andmete või isikuandmete töötlemiseks ja talletamiseks välisriigis asuvas serveris.

Kui kasutaja logib oma Microsofti kontoga sisse uude seadmesse, siis määratakse tema kasutatavad Microsofti pilvteenused seadmes automaatselt. Nii tekib oht, et organisatsiooni andmed sünkroonitakse töötajate isiklikesse seadmetesse.

Samuti pakub Windows 10 vaikeseadena võimalust varundada taastevõti Microsofti konto kaudu BitLockeri

pilve. Nii võivad kaitset vajavale teabele juurdepääsu saada volitamata isikud.

2.3 Tarkvara ühilduvusprobleemid

Kuigi Microsoft tagab üldiselt Windowsi varasemates versioonides töötava tarkvara ühilduvuse operatsioonisüsteemi uuemate versioonidega, võib Windows 10 puhul esineda ühilduvusprobleeme. Seetõttu vana tarkvara enam Windows 10 kliendil kasutada ei saa või on see võimalik ainult piiratud ulatuses. Ühildusprobleeme võivad põhjustada uued turvafunktsioonid, nagu kasutajakonto kontroll või operatsioonisüsteemi 64-bitise versioonis tuuma kaitse funktsioon ( ). Vanemate Kernel Patch Guard

seadmete puhul võivad tekkida probleemid Windows 10 signeeritud draiveritega (ingl ), mida ei driver

pruugi vanade riistvarakomponentide jaoks enam saadaval olla.

2.4 Windows 10 telemeetriafunktsioonide väärkasutus

Windows 10 saadab Microsoftile pidevalt diagnostikaandmeid. Microsoft Windows 10 võib integreeritud telemeetriateenuse abil kliendile ka ise päringuid saata. Windows 10 Pro vaikeseadistuse korral on lubatud telemeetriatase, mis näiteks võimaldab juurdepääsu klientarvuti registrile ja teatud diagnostikavahendite rakendamist. Sellega kaasneb oht, et diagnostika- või telemeetriaandmetes sisalduvad tundlikud andmed satuvad volitamata isikute kätte.