Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu algatamisel (Viljandi mnt 92a detailplaneering)

O T S U S

EELNÕU nr 1-4/2025/67

seisuga 31. juuli 2025

eelnõu algataja: vallavalitsus

Rapla

. . . 2025 nr

Detailplaneeringu algatamine (Viljandi mnt 92a

detailplaneering)

Rapla vallale esitati 16. juulil 2025 detailplaneeringu algatamisettepanek eesmärgiga kavandada

Rapla linnas Viljandi mnt 92a maaüksusele (katastritunnus 67001:009:0056, pindala 3721 m²,

tootmismaa 100%) üks äripindadega korterelamu koos seda teenindavate rajatistega.

Detailplaneeringuga tehakse planeeringuala ulatuses endise Rapla valla üldplaneeringu

muutmisettepanek maaüksuse juhtotstarbe ja korterelamu parkimiskohtade arvu osas. Koostatud

on detailplaneeringu eskiis (töö autorid: Kaarel Mikkal, Lii Susanna Subatšjus ja Kaspar Stroom,

Raadius Arhitektid OÜ) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnang

(koostajad Piret Toonpere ja Heli Aun, LEMMA OÜ töö). Planeeringust on huvitatud

Matusebüroo MT Memoris OÜ. Sõlmitud on haldusleping detailplaneeringu koostamiseks ja

koostatud detailplaneeringu lähteseisukohad (lisatud).

Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse kavandatav juhtotstarve planeeringualal

kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa. Äripindadega korterelamu sobib üldplaneeringus

määratud juhtotstarbega vaid osaliselt. Üldplaneeringu kohaselt peab detailplaneeringu

koostamisel üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve moodustama vähemalt 75%

planeeritavast alast. Antud juhul on äripinnad kavandatud vaid u 20% ulatuses, seega on tegemist

üldplaneeringut muutva juhtumiga.

Kehtiva üldplaneeringuga kavandati Rapla linna märksa ulatuslikum laienemine kui päriselt aset

leidnud on. Tegelikkuses on linn stabiilse või nõrgalt kahaneva rahvastikuga, kus on heal tasemel

sotsiaalteenused, lasteaiad ja koolid ning kvaliteetne rahulik elukeskkond. Äri- ja tootmispindade

nõudlusest suurem on eluasemete nõudlus. Seega sobitub kavandatav äripindadega korterelamu

hästi piirkonnas olevate funktsioonidega ja vastab ruumilise arengu tegelikele suundumustele.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt tuleb planeeritava korterelamu igale korterile kavandada

vähemalt 2 parkimiskohta. Arvestades kohaliku tasandi teenuste ja ühistranspordi kättesaadavust

ning arendaja eesmärki kavandada kestlik ja kvaliteetne tasakaalustatud ruum, milles lisaks

autodele on panustatud ka haljastusele ja mänguväljakule, lähtutakse parkimiskohtade vajaduse

arvutamisel linnatänavate standardist.

Detailplaneering võib planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut.

Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise korral on kohustuslik anda KSH eelhinnang ja kaaluda

KSH algatamist. Äripindadega korterelamu kavandamine, püstitamine ja kasutamine ei kujuta

endast üldjuhul keskkonnamõjuga tegevust. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja

paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat

olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole

seega KSH eelhinnangu järeldustel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) kavandatav tegevus ei mõjuta Natura 2000 loodusalasid;

2) detailplaneeringu elluviimisega ei ole eeldada keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks

ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile või muud olulist ebasoodsat

mõju või mõjude kumuleerumist;

3) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara;

4) planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme oluline suurenemine;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese

lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KSH eelhinnangus on olulisima mõjuna toodud asjaolu, et alale jääb XX sajandi arhitektuuri

objekt, mis kavandatakse lammutada. Hoone pole kultuurimälestisena kaitse all. Hoone pole

kasutuses ja selle seisukord on halb. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd

Muinsuskaitseametiga ja leitakse olukorrale sobiv lahendus näiteks hoone vajalikus ulatuses

dokumenteerimise näol.

KSH eelhinnangus on antud soovitused võimalike negatiivsete mõjude minimeerimiseks tegevuste

kavandamisel detailplaneeringuga.

Enne detailplaneeringu algatamise üle otsustamist esitati algatamise eelnõu, detailplaneeringu

lähteseisukohad ja KSH eelhinnang asjaomastele asutustele arvamuse andmiseks, samuti kaasati

piirkonna maaomanikud.

(Tagasiside laekumisel täiendatakse.)

Planeeringuala hõlmab Rapla linnas Viljandi mnt 92a maaüksust (katastritunnus 67001:009:0056)

ja piirneb Viljandi mnt 90a, 92, 94, Võsa tn 14, 16 maaüksustega. Planeeringuala pindala on u 0,4

ha.

Soovituslik on vajalikus mahus geoloogilise uuringu koostamine. Vajalik on dendroloogiline

inventeerimine.

Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Rapla Vallavolikogu (Tallinna mnt 14,

Rapla linn, tel 489 0510, e-post [email protected]), koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus

(Tallinna mnt 14, Rapla linn, tel 489 0510, e-post [email protected]), detailplaneeringust on

huvitatud Matusebüroo MT Memoris OÜ (registrikood 12919458), planeerija on Raadius

Arhitektid OÜ (registrikood 14290361).

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest. Üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu koostamisel kohaldatakse üldplaneeringu menetlust, sealhulgas korraldatakse

detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek ja avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu.

Tuginedes Rapla vallale esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekule, Rapla valla

üldplaneeringule, planeerimisseaduse § 124 lõigetele 1 ja 10, § 125 lõike 1 punktile 1,

§ 128 lõikele 1, § 142 lõike 1 punktidele 1 ja 3 ning lõikele 2, KSH eelhinnangu järeldustele ja

asjaomaste asutuste seisukohtadele,

Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b :

1. Algatada Rapla linnas Viljandi mnt 92a detailplaneering eesmärgiga sätestada tingimused

äripindadega korterelamu kavandamiseks.

2. Jätta Viljandi mnt 92a detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata

tuginedes eelhinnangu järeldustele ja asjaomaste asutuste seisukohtadele.

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisatud otsusele).

4. Vallavalitsusel korraldada teate avaldamine detailplaneeringu algatamise kohta väljaandes

„Ametlikud Teadaanded“, Rapla valla ametlikul veebilehel, maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“

ja valla infolehes „Rapla Teataja“, samuti teavitada huvitatud ja puudutatud isikuid.

5. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud

ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on

vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise lõpetamise

otsus.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Kalle Toomet

volikogu esimees

Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu

„Detailplaneeringu algatamine (Viljandi mnt 92a detailplaneering)“

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisu kokkuvõte

Planeerimisseaduse kohaselt on loakohustusliku elamu püstitamine linnas

detailplaneeringukohustuslik. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana, kuna

antud juhul erineb üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve oluliselt kavandatavast

ning eesmärk on kavandada üldplaneeringu reeglist väiksem hulk parkimiskohti. Seega

muudetakse planeeringualal üldplaneeringu kahte tingimust - nii maakasutuse juhtotstarvet kui ka

parkimiskohtade hulka.

Detailplaneeringu koostamine saab alguse algatamisest, millele järgneb eskiislahenduse avalik

väljapanek ja avalik arutelu, seejärel detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning

lõpeb sobiva lahenduse leidmise korral kehtestamisega, pärast mida asutakse planeeringut ellu

viima. Detailplaneeringu algatamisel kaalutakse kavandatava vajalikkust ja põhjendatust ning

hinnatakse kavandatava kooskõla kehtiva õiguse ja valla ruumilise arengu eesmärkidega.

Algatatava detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused ühe uue äripindadega korterelamu

kavandamiseks Rapla linnas Viljandi maantee ja Võsa tänava vahele jääval alal, kus on teisigi

korterelamuid ning segaotstarbega hooneid. Algatamisettepanekuga esitatud eskiisi kohaselt

kavandatakse nelja maapealse korrusega korterelamut 24 korteriga. U 20% ulatuses nähakse ette

ärifunktsiooni võimalust. Planeeringu koostamise käigus on vaja mõelda piirkonnas olevatele

objektidele, heitveekäitlusele, sademevee ärajuhtimisele, kaitsehaljastusele, elamuala

elamistingimusi tagavatele tingimustele, jäätmekäitlusele ja säästvale ressursikasutusele laiemalt,

tuletõrje veevarustusele ja paljudele muudele asjaoludele, mistõttu tegelik lahendus võib

planeeringu koostamise käigus muutuda.

Oluline on maaüksusel paiknev, kuid paraku kasutuseta ja viletsas seisukorras XX sajandi

arhitektuuri objekt, mis kavatsetakse lammutada. Objekt ei ole mälestisena kaitse all.

Detailplaneeringu koostamine on vajalik demokraatliku ruumiloome põhimõtete tagamiseks.

Allpoololeval skeemil on aktuaalne menetlusetapp oranźil foonil. Volikogu otsustuspädevuses

olevad menetlusküsimused on märgitud rasvases kirjas.

Detailplaneeringu materjal on kättesaadav valla kodulehe vahendusel.

Eelnõu on otsustamiseks planeeritud esitatama augustikuu volikogule.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud vallaarhitekt Cerly-Marko Järvela (tel 506 1360, e-post

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis jurist Virge

Kuningas-Turu (tel 5333 5328, e-post [email protected]).

1.3. Märkused

algatamine koostamine kooskõlastamine vastuvõtmine avalik väljapanek kehtestamine

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse § 45 lõikele 5 on eelnõu otsusena vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte enamus.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb sissejuhatusest, resolutiivosast ja seletuskirjast. Sissejuhatavas osas antakse

detailplaneeringu eesmärgi, ruumilise ulatuse ja menetluskäigu ülevaade, samuti põhjendatakse

planeeringulahenduse sobivust piirkonda. Resolutiivosa koosneb kolmest otsustuse punktist, ühest

haldustegevust korraldavast sättest ja viitest menetlustoimingu kohta. Menetlustoiming ei ole

üldjuhul iseseisvalt vaidlustatav, vaid vaidlustada saab menetluse lõppotsust, milleks on kas

detailplaneeringu kehtestamise või planeeringumenetluse lõpetamise otsus.

Otsuse sisu on detailplaneeringu algatamine. Algatamine tähendab kohaliku omavalitsuse

läbimõeldud otsust alustada detailplaneeringu koostamist kindla maa-ala jaoks. See on esimene

samm detailplaneeringu menetluses, mille käigus määratakse, millised tingimused peavad

planeeringu koostamisel olema täidetud. Detailplaneeringuga määratakse, kuidas konkreetset

maa-ala kasutada võib, pannakse paika hoonete lubatud kõrgus, ehitisealune pind, arhitektuuri- ja

ehituslikud tingimused, taristu rajamise põhimõtted, keskkonnatingimused ja muu antud piirkonna

ruumilise arengu seisukohalt oluline. Detailplaneeringu koostamisel selgitatakse välja puudutatud

kogukonna, asjaomaste asutuste ja võrguvaldajate seisukohad ning integreeritakse need

planeeringulahendusse.

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, planeerimisseaduse, endise Rapla valla

üldplaneeringu ja valla strateegiliste arengudokumentidega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Otsusel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Õigusakti rakendamisega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringu algatamisega üldplaneeringut muutvana kinnitab kohalik omavalitsus, et

kavandataval on eeldused siiski olla valla ruumilise arengu eesmärkidega kooskõlas ja seetõttu

detailplaneering algatatakse.

Detailplaneeringu algatamine võimaldab kohalikul omavalitsusel ja huvitatud isikul asuda

planeeringu koostamisele. Detailplaneeringu algatamine on planeerimismenetluse esimene

olulisem menetlustoiming, mis annab tõuke planeeringu koostamisele. Planeeringu koostamise

esimene etapp on eskiislahenduse koostamine ja avalikustamine, millele järgneb avalik arutelu.

Seejärel koostatakse planeeringu põhilahendus, millele järgneb kooskõlastamine, pärast seda

vastuvõtmine ja avalikustamine. Kuigi ka planeeringu koostamisel tehakse menetlusosalistega

koostööd ja kutsutakse asjast huvitatud või puudutatud isikuid kaasa mõtlema, seisneb

avalikustamises planeeringu kui demokraatliku ruumiloome töövahendi oluline eesmärk.

Detailplaneeringu algatamise otsusel puuduvad avalikkusele avalduvad otsesed mõjud ning neid

ei ole seepärast ka hinnatud. Küll aga on mõjud planeerimisprotsessi tulemusel jõutud lahendusel.

Neid mõjusid hinnatakse kehtestamise otsuse juures.

Arvestades väärtusliku XX sajandi arhitektuuriobjekti paiknemist planeeringualal ning

väljavaadet see lammutada, kuivõrd asukoht planeeringuala keskel ei võimalda kavandada uut

hoonet ilma arhitektuuriobjekti lammutamata (vähemalt mitte algatamisele esitatud

eskiislahenduse korral), sisaldab algatamise üle otsustamine endas ka nimetatud väärtusliku XX

sajandi arhitektuuriobjekti säilitamisest loobumise otsust. Keskkonna vaesustumisel ja

väärtuslikuks hinnatud pärandi lammutamisel on negatiivne kultuuriline mõju.

Sõltuvalt vaatenurgast, taustsüsteemist ja inforuumist võib nõukogude ajal püstitatud hoonel olla

ka negatiivne kuvand ning hoone lammutamist võib käsitleda teataval määral sümboolse ajaloolise

koorma vähendamise aktina, mille tulemusel avanevad uued võimalused ja tekib uue identiteedi

loomise tunne.

5. Õigusakti rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Õigusakti rakendamise tulemusel detailplaneering algatatakse, mille kohta ilmub teade valla

veebilehel, maakonnalehes ja „Ametlikes Teadaannetes“. Algatamisega ei kaasne vallaeelarvele

otsest täiendavat kulu ega tulu. Menetlustoimingute läbiviimisega seotud kulutustele

(lehekuulutuste avaldamine, ametnike tööpanus jms) on eelarves vahendid kavandatud. Kui

algatamine käivitab avaliku diskussiooni ruumiloome küsimustes, võib see osutuda kaudselt

kasulikuks ja tõsta piirkonna ruumiloome kvaliteeti. Heatasemelise diskussiooni pidamisel

planeeringumenetluses võib olla ruumiloome taset parandav mõju ja see võib tuua kasu

omavalitsuse mainele. Avatud ruumiloome ideede rakendamine teenib demokraatlikku

ühiskonnakorraldust ja vastab hästi haldusmenetluse põhimõtetele.

Seega on toimingu iseseisev mõju pigem vähene, kuid selle olulisus võimendub

planeerimismenetluse kontekstis ja planeeringu elluviimisel. Planeeringu algatamata jätmise

korral ei saa toimuda edasised planeeringu menetluse käigus asetleidvad menetlustoimingud ja

tegevused, seega on konkreetse planeeringuala ruumiloome käivitamiseks detailplaneeringu

algatamine siiski väga oluline.

6. Õigusakti jõustumine

Detailplaneeringu algatamise otsus on kavandatud jõustuma teatavakstegemisest, kuna otsuse

rakendamiseks on erahuvi ja otsuse rakendamisega viivitamiseks avalik huvi puudub.

Detailplaneeringu algatamise otsuse rakendamine ei vaja täiendavat aega otsusega tutvumiseks või

sellega kohanemiseks, kuna huvitatud isik on planeeringu eskiisi tellimise ja läbimõtlemisega juba

seisukoha kujundanud.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvigruppide kaasamine, avalik konsultatsioon

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisel on kohustuslik välja selgitada asjaomaste

riigiametite seisukohad ja hea tava on kaasata ka huvigrupid ja korraldada avalik konsultatsioon.

Vastavalt kaasamise heale tavale ja ruumiloome parimale praktikale tehti enne algatamist

koostööd asjaomaste asutuste, piirkonna maaomanike ja puudutatud võrguvaldajatega.

Koostöötegijate ja kaasatud isikute ettepanekud kuuluvad detailplaneeringu koostamisel

käsitlemisele ja arvestamisele. Kui seisukohti ei arvestata, põhjendatakse arvestamata jätmist.

8. Õigusaktide väljavõtted

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS

§ 45. Hääletamine volikogus

(5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides

2, 4, 6–9, 10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse

§-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu

häälteenamus.

PLANEERIMISSEADUS

§ 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja

(1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning

vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt

seotud ehitiste planeerimiseks.

(2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale

ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.

/.../

(10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus

/.../

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada

detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette

nähtud.

§ 128. Detailplaneeringu algatamine

(1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 142. Üldplaneeringut muutev detailplaneering

(1) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu

põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

detailplaneeringuga muutmine on:

1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;

2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse

vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;

3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

(2) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele

kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele

kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.

(3) Kui üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu

koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine, lähtutakse

detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest.

(4) Maa- ja Ruumiametil on õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel

koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata.

____________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007

Tallinna mnt 14 [email protected] SWED EE662200221068430132

79513 Rapla Registrikood 77000312

vastavalt nimekirjale1

31. juuli 2025 nr 6-2/90-2

Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu

algatamisel (Viljandi mnt 92a detailplaneering)

Kaasamise heale tavale2 ja Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määrusele nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“

tuginedes esitan seisukohavõtuks Viljandi mnt 92a detailplaneeringu algatamise kavatsuse.

Algatamisettepaneku kohaselt on detailplaneeringu eesmärk kavandada Rapla linnas

Viljandi mnt 92a maaüksusele uus 4-korruseline äripindadega korterelamu ning seda teenindav

taristu. Kuivõrd üldplaneeringujärgne maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja

büroohoone maa, tehakse üldplaneeringu muutmisettepanek. Detailplaneeringu eskiisi (töö

autorid: Kaarel Mikkal, Lii Susanna Subatšjus ja Kaspar Stroom, Raadius Arhitektid OÜ) ja

keskkonnamõju eelhinnanguga (koostajad Piret Toonpere ja Heli Aun, LEMMA OÜ töö) saab

tutvuda valla veebilehel. Detailplaneeringu algatamise eelnõu ning detailplaneeringu

lähteseisukohad on kirjale lisatud. Olen tänulik, kui tingimused, arvamused ja ettepanekud

vastavalt koostöötegija või kaasatud isiku pädevusele laekuksid enne 11. augustit 2025.

Kiri on Teile saadetud heas usus, et soovite olla piirkonna ruumiloome küsimustega kursis ja

detailplaneeringu koostamisele kaasatud. Kui see nii pole, palun märku anda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Cerly-Marko Järvela

vallaarhitekt

tel 506 1360

[email protected]

1 koostöötegijate ja kaasatud isikute nimekiri on leitav detailplaneeringu lähteseisukohtadest 2 https://riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Viljandi mnt 92a detailplaneering

31. juuli 2025

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD

ALUSED:

Endise Rapla valla üldplaneering – kehtestatud 1. märtsil 2011

Planeerimisseadus (edaspidi PlanS)

DETAILPLANEERINGU NIMETUS:

Viljandi mnt 92a detailplaneering

DETAILPLANEERINGU EESMÄRK, ÜLESANDED, PLANEERIMISPÕHIMÕTTED

Detailplaneeringu eesmärk on kavandada Rapla linnas Viljandi mnt 92a maaüksusele üks

äripindadega korterelamu koos seda teenindavate rajatistega. Planeeringuala pindala on u 0,4 ha.

Detailplaneeringuga lahendada vähemalt järgmised ülesanded vastavalt PlanS § 126:

▪ krundi hoonestusala määramine;

▪ krundi ehitusõiguse määramine;

▪ juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovarustuse ja teiste planeeringuala toimimiseks vajalike

ehitiste lahenduspõhimõtete andmine ja võimalike asukohtade määramine;

▪ ehitiste arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine;

▪ haljastuse ja heakorrapõhimõtete määramine;

▪ puhveralade, kujade ja keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;

▪ kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

▪ servituutide vajadusega alade määratlemine;

▪ avalikult kasutatavate alade määratlemine.

Planeeringulahendusega on lubatud teha Rapla valla üldplaneeringuga määratud tingimuste

muutmisettepanek järgnevas ulatuses:

▪ planeeritava kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa juhtotstarbe muutmisettepanek

korterelamu maaks;

▪ parkimiskohtade hulga vähendamise ettepanek (2 parkimiskoha asemel korteri kohta

standardijärgne arvutuskäik).

Käsitleda maaüksusel oleva XX sajandi arhitektuuri objekti dokumenteerimise tingimusi.

Käsitleda vaba ehitustegevuse ehitistele määratavaid tingimusi hoonestusalas ja väljaspool seda.

Läbipääsu või tehnovõrkudega seotud küsimuste lahendamise vajaduse ilmnemisel väljaspool

detailplaneeringu algatamisel määratud planeeringuala piiri või muu põhjendatud vajaduse korral

võib planeeringuala laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Rapla Vallavalitsusega.

Servituutide tingimused ja tehnovõrkude ning läbipääsude paiknemine lepitakse planeeringu

koostamise käigus kokku puudutatud maaomanikega.

VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE JA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE

KAALUTLUSED

Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on maaüksuse praegune maakasutuse juhtotstarve tootmismaa,

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Viljandi mnt 92a detailplaneering

kuhu on kavandatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa juhtotstarve. Naabruses on nii pere-

ja ridaelamumaa juhtotstarbega alasid kui ka korterelamu juhtotstarbega alasid ja tootmismaid.

Vahetus naabruses paiknevad peaasjalikult elamualad, millel valdavaks elamutüübiks on kortermajad.

Viljandi mnt 90 on kolmekorruseline äri- ja eluhoone, mille esimesel korrusel on peaasjalikult

äripinnad ja kõrgematel korrustel korterid. Viljandi mnt 92 on olemasolev kahe maapealse ja ühe

maa-aluse korrusega teenindushoone, millele on 2024. aastal antud muu lühiajalise majutuse hooneks

ümberehitamise ehitusluba. Viljandi mnt 94 on kahekorruseline tootmishoone. Viljandi maanteest

põhja poole Haigru ja Savi tänavate vahelisel alal on Haigru ettevõtluspiirkond. Võsa tn 14 on

kahekorruseline keldriga kortermaja, Võsa tn 16, 18 ja 20 – kolmekorruselised keldriga kortermajad,

Viljandi mnt 77 on nelja maapealse ja ühe maa-aluse korrusega korterelamu. Võsa tn 24 maaüksusel

paikneb lasteaed, kaugemale jäävad üksikelamud. Ka Viljandi mnt ääres on üksikuid üksikelamuid.

Maa- ja Ruumiameti kaarditõmmis

Rapla linnas on nõudlus elamispinna järele suurem kui nõudlus äri- või tootmispinna järele, mistõttu

korterelamu kavandamine vastab hästi ruumilise arengu tegelikele suundumustele. Äripindadega

korterelamu on küll vastuolus üldplaneeringuga määratud juhtotstarbega, kuid sobitub hästi

naabruses olevate funktsioonidega.

Üldplaneeringu kohaselt peavad uued korterelamud asuma keskuses olevast teenindusest ja

kaubandusest mõistliku jalgteekonna kaugusel. Kuigi suuremad esmatarbekaupade ja toidupoed

jäävad planeeringualast u 800 m kaugusele, on teenindusasutusi ja kaubandusettevõtteid ka vahetus

naabruses. Lähim bussipeatus ja lasteaed on u 200 m kaugusel, kool u 600 m kaugusel. Seega jääb

kavandatav korterelamu olemasolevatest teenustest mõistliku jalgteekonna kaugusele.

Kergliikustee olemasolu piirkonnas soodustab tervislike liikumisviiside kasutamist.

Üldplaneeringu kohaselt on Rapla linnas lubatud sobivas asukohas kuni 5-korruselise korterelamu

kavandamine. Neljakorruseline hoone kahe-, kolme-, nelja- ja viiekorruseliste hoonete vahel on

piirkonna mahulise lahendusega kokkusobiv ja üldplaneeringu põhimõttega kooskõlas.

Üldplaneeringu kohaselt on soovitav korterite arv ühe uue korterelamu kohta kuni 24 ning

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Viljandi mnt 92a detailplaneering

korterelamu koormusindeks (krundipinna suhe korterite arvu) vähemalt 150. 24 korteriga

korterelamu kavandamine 3721 m² pindalaga krundile (koormusindeks 155) vastab seega

üldplaneeringu tingimustele.

Üldplaneeringu kohaselt tuleb korterelamu sõidukite parkimine lahendada omal kinnistul,

kavandades vähemalt kaks parkimiskohta ühele korterile. Kuigi individuaaltransport on

maakonnalinna tingimustes sageli ainus liikumisvõimalus, sõidab Viljandi maantee ääres ka buss,

raudteejaam on 700 m kaugusel ning kohaliku tasandi teenused on ligipääsetavad jalgsi ja/või rattaga.

Kestliku planeerimise seisukohalt on oluline suurendada aktiivseid liikumisviise, rajada hoovialale

haljastust ning luua elurikkust suurendavaid lahendusi. Seisva auto tarbeks ebaproportsionaalselt

avarate tingimuste loomine pole kooskõlas kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise põhimõtetega,

mistõttu on põhjendatud üldplaneeringu nõuetest vähema arvu parkimiskohtade kavandamine ja

hoone ümbruses parkimiskohtade asemel pigem puid istutada ning mänguväljak rajada.

Linnatänavate standardit kasutatakse parkimiskohtade hulga leidmisel riigis laialdaselt. Standardi

koostamisel on osalenud suur hulk oma valdkonna eksperte, kelle oskusteabele tuginedes on standardi

reeglid määratletud. Tuginemine parimale praktikale ja ekspertide oskusteabele peaks andma hea

kvaliteediga planeeringulahenduse.

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE JA PLANEERINGUKOHASTE EHITISTE

VÄLJAEHITAMISE KOOSTÖÖLEPING:

Detailplaneeringu koostamiseks sõlmib planeerimisalase tegevuse korraldaja planeeringust huvitatud

isiku ja planeerijaga halduslepingu. Detailplaneeringukohaste ehitiste väljaehitamiseks sõlmib

planeeringu koostamise korraldaja halduslepingu arendajaga PlanS § 131 nimetatud tingimustel.

KOOSTÖÖTEGIJAD JA KAASATAVAD:

Koostöötegijad: Kaitseministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Keskkonnaamet, Maa- ja

Ruumiamet, Muinsuskaitseamet, Päästeamet, Terviseamet, Transpordiamet

Kaasatavad asutused: Elektrilevi OÜ, aktsiaselts Rapla Vesi, SW ENERGIA OÜ, Telia Eesti AS,

Kaasatavad maaomanikud: Telliskivi tn 2, 4, 6, 8, Viljandi mnt 86, 88, 90, 90a, 92, 92a, 94, Võsa tn

10, 12, 14, 16, 18, 20.

Täiendavalt kaasatakse isikud ja asutused, kes avaldavad soovi olla kaasatud, kelle kaasamise vajadus

ilmneb planeeringu koostamise käigus või kelle Maa- ja Ruumiamet määrab koostöötegijaks või

kaasatavaks.

KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED

Detailplaneeringu koostamisel juhinduda kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise põhimõtetest.

Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Detailplaneering esitada avaliku väljapaneku jaoks ühes eksemplaris paberkandjal ning

elektrooniliselt struktureeritud failikogumina. Detailplaneering esitada planeeringute andmekogusse

sobivas vormingus. Enne detailplaneeringu esitamist teha planeeringuandmete nõuetele vastavuse

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Viljandi mnt 92a detailplaneering

kontroll.

Palume arvestada asjaoluga, et järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded võivad elu edenedes

muutuda. Järgida esitamise ajal kehtivaid nõudeid.

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA

Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule ajakulule.

Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik minimaalne aeg, mida tuleb vajadusel muuta.

Tegelik ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst ja kooskõlastustest,

istungite tegelikest toimumiskuupäevadest ja muudest asjaoludest. Eeldatakse, et detailplaneeringut

menetletakse üldplaneeringut muutvana.

aeg tegevus

16.07.2025 taotluse esitamine

detailplaneeringu (dp) algatamisele eelnev koostöö ja kaasamine

11.08.2025 dp algatamise eelnõu vallavalitsuse istungil

28.08.2025 dp algatamise üle otsustamine volikogus

03.09.2025 dp algatamise teade „Raplamaa Sõnumites“

09.09.2025 dp eelnõu (eskiisi) esitamine vastuvõtmiseks

22.09.2025 dp eelnõu vallavalitsuse istungil

24.09.2025 dp eelnõu avalikustamise teate avaldamine „Raplamaa Sõnumites“

10.10.2025 ... 10.11.2025 dp eelnõu avalik väljapanek

12.11.2025 algusega 15.00 dp eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (ruum 320)

dp põhilahenduse koostamine ja kooskõlastamine

(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste

sujumisega seotud asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse

korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikeneda)

22.12.2025 dp esitamine vastuvõtmiseks (dp kaust on valmis)

05.01.2026 dp vastuvõtmise eelnõu valitsuses

21.01.2026 dp vastuvõtmise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis

29.01.2026 dp vastuvõtmine volikogus

04.02.2026 teade „Raplamaa Sõnumites“

19.02.2026 ... 22.03.2026 detailplaneeringu avalik väljapanek

(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub

täiendav ajakulu; arvestada tuleb ka 14-päevase etteteatamisega)

aprill...mai 2026 planeeringu esitamine Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks (kuni

60 päeva - PlanS § 138 lg 3)

(kui ministri heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu

kehtestamine mõeldav varem; kui heakskiit võtab rohkem aega, võib

vastavalt nihkuda ka kehtestamine)

26.05.2026 planeeringu esitamine kehtestamiseks (komplekteeritud digikaust)

08.06.2026 kehtestamise eelnõu vallavalitsuses

17.06.2026 kehtestamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis

25.06.2026 kehtestamine volikogus

01.07.2026 kehtestamise teade „Raplamaa Sõnumites“

+ 30 päeva vaidlustusaeg

NB! Istungite toimumis- ja lehenumbrite ilmumiskuupäevad on oletuslikud.