Kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ muudatustaotluse seletuskiri.
Muudatustaotluse eesmärk on teha rakendusasutusele ettepanek juba olemasolevatele tegevustes osalevatele partneritel (Tartu linn, Rakvere linn, Tallinn linn, Saaremaa vald ja Pärnu linn, kelle partnerluslepingus abikõlblikud tegevused lõppevad 31.12.2025) TAT partnerluse jätkamiseks. Elluviija soovib jätkata koostööd seniste partneritega sh kohalike võrgustike ja sihtrühmadega ning piloteerida arendatavaid teenuseid erinevate suurustega kohalikes omavalitsustes, kus sihtrühmade liikmete arv erineb nii rahvuse kui mahu poolest.
2025. aasta märtsis tegi elluviija partneritele ettepaneku pikendada nendega partnerluslepinguid. Rahvastikuregistri andmetel on aastatel 2020–2024 kõige enam kolmandate riikide ja Euroopa Liidu kodanikke elama asunud Tallinna ja Tartusse. Samad linnad paistavad silma ka tagasipöördujate sihtkohtadena aastatel 2022–2024. Seetõttu tehti ettepanek pikendada lepingut:
• Tallinna ja Tartu linnaga kuni 30.06.2029,
• Pärnu ja Rakvere linnaga ning Saaremaa vallaga kuni 31.12.2028.
Saaremaa puhul on probleemiks, et mitmed riiklikud teenused ei ole Saaremaal kohapeal kättesaadavad. Samuti puudub kindlus, mis saab edasi pärast sõja lõppu Ukrainas. Kuigi praeguste teadmiste järgi plaanivad paljud Ukraina sõjapõgenikud Saaremaale jääda, põhineb see pigem emotsioonidel, mitte kindlatel andmetel.
Samas näitavad rahvastikuregistri andmed, et Saaremaa vald on tagasipöördujate arvu poolest Eestis esikümnes – 2022. ja 2023. aastal 6. kohal, 2024. aastal 5. kohal. See näitab, et Saaremaa osalemine TAT tegevustes on väga oluline, kuna vajalik on planeeritavaid teenuseid rakendada ka omavalitsuses, kus riiklike teenuste kättesaadavus on piiratud kohapeal.
Partnerluslepingute kestuse määramisel arvestati ka järgmisi tegureid:
• olemasolevate koordinaatorite pidev ebakindlus töökoha säilimise osas,
• ametikohtade loomise pikk protsess (rakendusasutuse pikk menetlusprotsess tegevustes osalemiseks, järgneb valla- või linnavalitsuse kui volikogu otsus ameti-, töökoha loomiseks),
• TAT tegevustes on vajalik korraldada riigihankeid pikemas ajaraamis kui aasta, kaks;
• lühiajalised lepingud saavad takistuseks TAT tegevuste sujuval elluviimisel ja eelarve planeerimine on äärmiselt keeruline.
TAT tegevuste sihtrühmad on jätkuvalt ebasoodsas olukorras, sest kogevad avalike teenuste tarbimisel mitmeid vajakajäämisi ja kitsaskohti, mida kinnitavad elluviija poolt läbiviidud esialgsed sihtrühma uuringutulemused. See omakorda takistab sihtrühma edukat kohanemist, mis on eeldus lõimumisel ühiskonda ja toetab elus üldist hakkama saamist (muuhulgas ka tööalaselt) ja eluga rahulolu.
TOP 5 linna
Kolmandate riikide kodanikud
Tallinn
Tartu
Pärnu
Maardu
Kohtla-Järve
5 211
842
452
213
197
Euroopa Liidu kodanikud
Tallinn
Tartu
Valga
Narva
Pärnu
1 948
563
64
55
46
Partnerluslepingute pikendamist toetavad ka allolevad statistilised näitajad. Rahvastikuregistri andmetel on perioodil 2020-2024 nii kolmandate riikide kui ka Euroopa Liidu kodanikud kõige rohkem elama tulnud Harju- ja Tartumaale, kuid uussisserändajad ja tagasipöördujad asuvad elama ka paljudesse teistesse piirkondadesse (Allikas: randestatistika-2025-est-1105.pdf). Seda kinnitab allolev tabel.
Kaardil on välja toodud 2024. aasta esmakordsed Euroopa Liidu ja kolmandate riikide kodanike elukoha registreerimised erinevates Eesti maakondades (randestatistika-2025-est-1105.pdf).
Tabel näitab rahvastikuregistriandmeid seisuga 1. jaanuar, arvud kajastavad eelneva aasta (perioodil 01.01.-31.12.) tagasipöördujate esmast registreerimist KOV-i.
KOV arvestuses koht (79 KOV)
01.01.2023
KOV arvestuses koht (79 KOV)
01.01.2024
KOV arvestuses koht (79 KOV)
01.01.2025
1.
Tallinn
842
1.
Tallinn
691
1.
Tallinn
638
2.
Tartu
146
2.
Tartu
134
2.
Tartu linn
126
3.
Pärnu
109
3.
Pärnu
109
3.
Pärnu linn
82
5.
Kohtla-Järve
54
5.
Kohtla-Järve
47
5.
Saaremaa
46
6.
Saaremaa
49
6.
Saaremaa
45
10.
Kohtla-Järve
30
10.-11-
Jõhvi
30
12.-13.
Rakvere
24
13.-15.
Rakvere
27
15.-16.
Haapsalu
26
18.-21.
Haapsalu
21
20.-22.
Haapsalu
19
20.-21.
Rakvere
24
27.-28.
Jõhvi
18
72.-73.
Jõhvi
4
Elluviija on sõlminud partnerluslepingud kaheksa kohaliku omavalitsusega. Nendest Tartu linna, Rakvere linna, Tallinna linna, Saaremaa valla ja Pärnu linna toetatavad tegevused partnerluslepingutes lõppevad 31.12.2025. aastal. Oluline on tänaste partnerite jätkamine tegevustes, et saada planeeritavaid teenuseid edaspidi nendes omavalitsustes ellu viia. TAT-i eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste suutlikkust pakkuda tulemuslikult lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuseid uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja tagasipöördujatele.. Erineva suurusega omavalitsuste kaasamine (olemasolevate partnerluslepingute pikendamine) on vajalik, kuna piirkonnad on erinevad ning teenuste toimimine ja jätkusuutlikkus sõltuvad ka omavalitsuste võimekusest.
Seda protsessi toetab juba olemasolevate partnerite usaldusväärne ja positiivne suhe sihtrühmaga. Samuti aitab kaasa see, et seni tehtud tegevused on olnud järjepidevad ja süsteemsed, mis on sihtrühmale loonud harjumuse vajadusel nõustamisele pöörduda.
2025. aastal koondatakse TAT tegevustes koostöös partneritega erinevate huvirühmade teenuste protsessid. Selle tulemusena valmib sihtrühma teekaart, mis hõlmab kõiki huvirühmi ja sisaldab ettepanekuid nii kitsaskohtade lahendamiseks kui ka uute teenuste arendamiseks.
2026. aastal töötatakse koos partneritega välja vajalikud muudatused, neid prototüüpides ja piloteerides.
TAT tegevuste oluline mõõdik on omavalitsuste arv, kus rakendatakse lõimumis-, sh kohanemisteekondade mudelit. Selle eesmärgi saavutamisele aitab kaasa juba tegevustes osalevad tänased partnerid, kellega on kahe ja poole aastaga välja kujunenud suurepärane koostöö ja omavaheline usaldus. Olemasolevate partnerite esindajad osalevad aktiivselt võrgustikukohtumistel, kus tehakse erinevaid ettepanekuid, jagatakse kogemusi ehk parimaid praktikaid, tuuakse välja kitsaskohti tänastes protsessides, toimuvad omavahelised arutelud erinevate juhtumite lahendamisel. Tänaseks on koostöös partneritega läbi viidud sihtrühma uuring, mis loob tugeva aluse edasiste teenusearenduste planeerimiseks partneromavalitsustes, kus on toimiv sisuline koostöö elluviijaga. Partnerid on teadlikud tegevuste sisust ja eesmärgist, mis võimaldab arendusi edasi viia eesmärgipäraselt ja sihtrühma vajadustest lähtudes.
Üks TAT-i alategevustest on luua sihtrühma esindajatest koosnevad osaluskogud ja kohalikud koostöövõrgustikud. Kohalikud koostöövõrgustikud sidusrühmadega on loodud kõikidel partneritel.
Tallinnas on osaluskogu juba loodud. See koguneb kord kvartalis ja seal osalevad erinevate rahvuste esindajad.
Tartus piloteeritakse 2025. aasta lõpus rahvakogu meetodit, et kaasata sihtrühma liikmeid osaluskogusse.
Rakveres, Pärnus ja Saaremaal alustati 2024. aastal kohalike rahvusgruppide ühenduste kaardistamise, kontaktide loomise ja esimeste kohtumistega. Nendel on eesmärk samuti luua kohalik osaluskogu.
Miks on vaja just nendega lepinguid pikendada:
1. Tõhus ja usaldusväärne koostöö seniste partneritega
Senised partnerid on olnud aktiivsed ja motiveeritud – nendega on kujunenud usalduslik ja sujuv koostöö, mis võimaldab tegevusi tulemuslikult ellu viia.
2. Partnerid on sisuteadlikud ja kursis TAT eesmärkidega
Olemasolevad partnerid mõistavad TAT tegevuste sisu, eesmärke ja sihtrühma vajadusi, mis aitab tagada järjepidevuse ja väldib vajadust alustada uute partnerite puhul nullist.
3. Seni on juba loodud olulised alused ja tulemused
Partneritel on:
• on juba loodud või käivitatud osaluskogude loomise protsessid;
• kaardistatud rahvusgruppide võrgustikud;
• loodud koostöövõrgustikud sidusrühmadega
• viidud läbi sihtrühma uuringud,
• käivitanud teenuseid sihtrühmale.
Partnerluse jätkumine on vajalik, et neid tegevusi lõpuni viia, arendada ja laiendada.
4. Partnerid asuvad sihtrühma kesksetes piirkondades
Rahvastikuregistri andmetel elab palju sihtrühma inimesi just Tallinnas, Tartus, Pärnus. Rakvere on oluline partner, kuna pakub väikse linna kontekstis toimivat koostöömudelit, on algatusvõimeline, aktiivne ja loob võimalusi laiemaks piirkondlikuks koostööks. See teeb Rakverest erilise ja vajaliku lüli TAT-i tegevuste tervikpildis.
Saaremaa on oluline ja eriline partner, kuna ta esindab geograafiliselt eraldatud, hajusalt asustatud ja teenustest kaugemal asuvat piirkonda, kus sihtrühma vajadused on selgelt olemas, kuid lahendused vajavad paindlikkust ja kohalikku eripära arvestavat lähenemist. Saaremaa kogemused on väärtuslikud ka teistele sarnastele piirkondadele üle Eesti.
5. Jätkusuutlikkuse tagamine ja riskide vältimine
• Lepingute katkestamine või partnerite vahetus ohustaks senist tööprotsessi ja tulemusi.
• Uue partneri leidmine ja ettevalmistamine võtaks palju aega ning vajaks täiendavat ressurssi.
• Lühiajalised lepingud või partnerivahetused takistaksid TAT tegevuste stabiilset elluviimist, sh ametikohtade kinnitamist ja hangete korraldamist.
Lähtudes eelnevast, tehti partneritele ettepanek pikendada lepinguid järgmiste perioodideni:
1) Tartu linn 01.01.2026 kuni 30.06.2029 summas 350 000 eurot.
2019. aastal asutasid Tartu Linnavalitsus, Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool MTÜ Tartu Välismaalaste Teenuskeskuse (edaspidi Teenuskeskus), mille eesmärk on tagada uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja tagasipöördujate sujuvam kohanemine ja lõimumine Eestis. Selleks pakutakse Teenuskeskuses sihtgrupile kohanemist toetavaid teenuseid.
Eelarve vahendeid planeeritakse personalikuludeks TAT tegevuste läbiviimiseks (eeldatavalt 350 000 eurot, sh personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud 2 869,28 eurot).
Tegevuse raames pakub sihtgrupile rahvastikutoiminguid ning nõustamist Tartu linna rahvastikutoimingute osakonna koordinaator (1 koht) ning Tartu linna kohanemis- ja lõimumisvaldkonna juht (0,9 kohta), kes tegeleb valdkondliku planeerimis- ja arendustegevusega, tagab TAT eesmärkide täitmise Tartu linnas ning panustab samuti nõustamistegevustesse. Planeeritavaid tegevusi viivad läbi eelpool nimetatud kaks töötajat – koordinaator ning kohanemis- ja lõimumisvaldkonna juht ruumides, mida pakub ja rahastab MTÜ Tartu Välismaalaste Teenuskeskus.
3.5.2.1.1 KOV-s elava sihtrühma kaasamine punktis 1.4 nimetatud eesmärki toetavasse tegevusse (tegevuste kulud kaetakse personalikuludest, lisanduda võivaid täiendavaid kulutusi tasutakse omavahenditest või toetab Tartu linn).
Tartus elavate sihtgrupi liikmete osaluskogu piloteeritakse 2025. aasta viimases kvartalis rahvakogu meetodit kasutades. Lähtuvalt piloteeritud rahvakogu meetodil osaluskogu tulemustest jätkatakse aastatel 2026-2029 osaluskogu tegevust või modifitseeritakse selle vormi kuni leitakse sobiv ja toimiv osaluskogu meetod.
3.5.2.1.2 Vajaduspõhise tugiteenuse pakkumine sihtrühmale (tegevuste eeldatavad kulud kaetakse personalikuludest, lisanduda võivaid täiendavaid kulutusi tasutakse omavahenditest või toetab Tartu linn).
Ühiselt koos Teenuskeskuse töötajaga pakutakse sihtgrupile nõustamisteenuseid, isikukoodide moodustamist, elukoha registreerimist, bussikaartide isikustamise võimalust, sotsiaalse suhtluse klubides osalemise võimalust. Teenuskeskuses sihtrühmaga seonduva nõustamisteenuse pakkumine ja arendamine toimub one-stop-shop põhimõttel ning sellest tuleneva statistika kogumine.
Toimingute järgselt jagatakse sihtgrupile teavet vajalikest tegevustest ametiasutustes (nt PPA), abistatakse vastuvõtule broneerimisel ning tutvustatakse täiendavalt vajadusel ka ühiskonnas osalemise võimalusi nt hobi- või kogukondlikus tegevuses jms.
Teenuskeskuses kaasatakse sihtrühmi regulaarselt toimuva eesti keele lõimumisklubi kaudu, kus pakutakse eesti keeles sotsiaalse suhtluse ning kohaliku keele ja kultuurilooga tutvumise võimalusi ning vajadusel pakutakse täiendavat tuge ja selgitusi kas inglise või vene keeles. Nimetatud lõimumisklubi on sobilik mõningase eesti keele oskusega osalejatele ning keskendub eesti keele praktiseerimisele ja kultuuriruumiga kohanemisele turvalises keelepraktikat ja kohanemist toetavas keskkonnas. Keskendutakse omavahelisele suhtlusele, kogemuste ja emotsioonide jagamisele, eesti keele ja kultuuri tundma õppimisele. Lõimumisklubis antakse muu hulgas ülevaade ühiskonnas ja piirkonnas toimuvast.
3.5.2.1.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine sihtrühmale (tegevuse kulud kaetakse personalikuludest, täiendavalt lisanduda võivad kulud tasutakse teenuskeskuse omavahenditest või toetab tasumisel Tartu linn).
Kogu valdkondlik vajalik info on koondatud ühtsesse füüsilisse ja virtuaalsesse ruumi.
Igapäevaelu ja toiminguid puudutava info regulaarne täiendamine Teenuskeskuse kodulehel inglise keeles ning jooksva uudisvoo haldamine Teenuskeskuse Facebooki lehel. KOV ja ka teiste partnerite veebilehtede arendamisele kaasa aitamine sihtrühma vajadustest lähtuvalt. Teenuskeskuse veebilehe tehniline arendamine vastavalt vajadustele.
Aastal 2025 tõlgiti ja trükiti „Abiks tartlasele“ ja „Sündis tartlane“ infokogumik. Käesoleva projekti raames jälgitakse, et info muutumisel veebivorme ja trükiseid ka täiendatakse. Vajadusel koostatakse või tõlgitakse täiendavaid infokandjaid.
3.5.2.1.4 Kohalike koostöövõrgustike arendamine ja koostöö koordineerimine KOV-i ja sidusrühmade vahel (tegevuse kulud kaetakse personalikuludest, täiendavalt lisanduda võivad kulud tasutakse teenuskeskuse omavahenditest või toetab tasumisel Tartu linn).
Kohalikul tasandil sihtrühmaga kokku puutuvate spetsialistide võrgustiku arendamine teineteise toetamiseks ja parimate praktikate jagamiseks, probleemide analüüsimiseks. Kohaliku tasandi võrgustikku arendamisega, st suhete loomise, hoidmise ja regulaarsete kohtumiste korraldamisega tegelevad käesoleva projektiga seotud töötajad.
Kokkusaamistel jagatakse kohtumiste vahepeal toimunu kohta infot, hoitakse vastastikku kõiki ühtses infovoos tulevikus planeeritavate suuremate arenduste või tegevuste osas, koordineeritakse planeeritavate tegevuste ajakava selliselt, et võimalusel vältida kattuvust sama piirkonna sama sihtgrupi osas. Vajadusel analüüsitakse töös ette tulnud keerulisemaid juhtumeid, leitakse neile ühiselt parimaid lahendusi ning vajadusel kaardistatakse kitsaskohad ning edastatakse info asjakohastele kontaktidele.
3.5.2.1.5 Koostöös elluviijaga lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine (kulud kaetakse personali- ja lähetuskuludest, täiendavate kulude eeldatavad maksumused katab vajadusel Teenuskeskus või Tartu linn).
Projekti kontaktisik, koordinaator ning kohanemis- ja lõimumisvaldkonna juht osalevad vastavalt temaatikale ja vajadusele elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel.
2) Rakvere linn 01.01.2026 kuni 31.12.2028 summas 135 000 eurot.
Eelarve vahendeid on planeeritud otsestele personalikuludele summas 123 120,00 eurot, sh personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud 2 700, 00 eurot.
Rakvere Linnavalitsuse sotsiaalosakonnas tööl juhtumikorraldaja, koormusega 1,0 koht. Juhtumikorraldaja ülesanneteks on koordineerida, toetada ja läbi viia erinevaid lõimumisega seotud tegevusi sihtrühmale ning tagada TAT eesmärkide täitmine Rakvere linnas. Lisaks koguda sihtrühma kohta andmeid, selgitada välja nende abivajadus ja nõustada neid linna poolt pakutavatest toetustest ja teenustest. Rakvere Raamatukogus viiakse läbi raamatukogutöötaja poolt erinevaid tegevusi sihtgrupile.
3.5.2.1.1 KOV-s elava sihtrühma kaasamine punktis 1.4 nimetatud eesmärki toetavasse tegevusse (tegevustele on planeeritud kulu 11 880,00 eurot, täiendavalt tekkida võivad kulud kaetakse linna eelarvest).
Sihtrühmale toimuvad harivad infotunnid ja kohtumised koostööpartneritega (nt Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Tervisekassa jne). Eesmärk on jagada infot ja vahetada kogemusi, kuidas toetada sihtrühma lõimumisel, sealhulgas kohanemisel ja aidata kaasa inimeste paremale toimetulemisele Eestis.
Koostöös Lääne-Virumaa Keskraamatukoguga ja kolmanda sektoriga korraldatakse kaasamisüritusi tutvustamaks Eesti ühiskonna toimimist, kultuuriruumi tavasid ja kombeid. Jätkatakse Lõimumiskohviku läbiviimisega, kus sihtrühma esindajad saavad turvalises ja toetavas keskkonnas suhelda kohaliku kogukonna esindajatega, tutvustada läbi sotsiaalse suhtlemise kohalikku elukeskkonda ja toetada uute omavaheliste suhete loomist ja hoidmist ning lõimumist Eesti ühiskonda. Nende tegevuste tulemusel loodetakse leida aktiivsed sihtrühma esindajad loodavasse kohaliku tasandi osaluskogusse.
3.5.2.1.2 Vajaduspõhise tugiteenuse pakkumine sihtrühmale (tegevuse kulud kaetakse personalikuludest, täiendavalt lisanduvad kulud planeeritakse linna eelarvest).
Jätkatakse ülevaate kogumist piirkonda elama asuvatest uussisserändajatest, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestest ja tagasipöördujatest. Toimuvad personaalsed nõustamised ja kohtumised vastavalt vajadusele, kaasates erinevaid spetsialiste, samuti jätkub perede toetamine olmeprobleemide lahendamisel ja asjaajamise korraldamisel ning juhendamine suhtlemisel erinevate asutustega. Koostöös sihtrühma esindajatega arendatakse sihtrühmale mõeldud teenuseid (sh vaimse tervise teenus) ja töötatakse välja sihtrühmale mõeldud tõhus kommunikatsioon.
3.5.2.1.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine sihtrühmale (tegevuse kulud kaetakse personalikuludest, täiendavalt lisanduvad kulud planeeritakse linna eelarvest).
Osaletakse Lääne-Virumaa sisserändajate Facebooki gruppide (nt „Ukraina sõbrad Eestis (Rakvere)“ ca 7,6 tuh. liiget ja „Rakvere raamatukogult ukrainlastele“ ca 73 liiget) ja teiste teemakohaste sotsiaalvõrgustike arendamisel ja koordineerimisel koostöös grupi loojatega – panustatakse aja- ja asjakohase info postitamisega. Täiendatakse ja uuendatakse Rakvere linna kodulehel olevat mitmekeelset infot vastavalt vajadusele. Meedias jagatakse regulaarselt tegevuste kohta infot.
3.5.2.1.4 Kohalike koostöövõrgustike arendamine ja koostöö koordineerimine KOV-i ja sidusrühmade vahel (tegevuse kulud kaetakse personalikuludest, täiendavalt lisanduvad kulud planeeritakse linna eelarvest).
Arendatakse valdkonnaga tegelevate KOV ametnike ja töötajate koostööd maakondlikul tasandil. Arendatakse koostööd kohalike omavalitsuste, sidusrühmade ja koostööpartneritega sihtrühma paremaks kaasamiseks ja lõimumiseks, sealhulgas kohanemise teenuste tõhusaks korraldamiseks.
3.5.2.1.5 Koostöös elluviijaga lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine (tegevuse kulud kaetakse personali- ja lähetuskuludest, täiendavalt lisanduvad kulud planeeritakse linna eelarvest).
Projekti kontaktisik ja juhtumikorraldaja osalevad vastavalt temaatikale ja vajadusele elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel.
3) Tallinna linn periood 01.01.2026 kuni 30.06.2029 summas 800 000 eurot.
Eelarve vahendeid planeeritakse tulevaks perioodiks otsestesse kuludesse 609 000,00 eurot, sh personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud 40 000,00 eurot.
Tallinnas on tööl üks koordinaator (0,9 kohta) lõimumisjuht, kes tegeleb rände-, lõimumis- sh kohanemisalase info ja tervikpildi koondamisega kohalikul tasandil, loob ning arendab ühtse ning toimiva võrgustiku sihtrühmade vajaduste paremaks mõistmiseks, korraldab vajalikke võrgustikukohtumisi partnerite ja sihtrühmade paremaks kaasamiseks, analüüsib sihtrühma vajadusi, tegeleb tagasiside kogumisega ja sihtrühmade kaasamisega (nt osaluskogu töö korraldamine) ning teeb ettepanekuid kohalikul tasandil integratsioonipoliitika kujundamiseks.
Teine töötaja, arendusjuht (1 koht) tegeleb avalike teenuste osutamise võimekuse arendamisega, teeb ettepanekuid ning valmistab sisuliselt ette vajaminevaid uusi toetavaid teenuseid sihtgrupile ja koordineerib nende käivitamise protsessi, valmistab ette sellekohaseid integratsioonipoliitikat kujundavaid otsuseid kohalikul tasandil, vajadusel ja võimalusel piloteerib uusi teenuseid, sh nendest informeerimist.
Süsteemse ja jätkusuutliku koostöö arendamiseks rändetaustaga kogukondadega ja tõhusa kommunikatsiooni tagamiseks on rändekeskuses sihtrühmast tööl kohanemise ja lõimumise koordinaator (0,75 kohta).
3.5.2.1.1 KOV-s elava sihtrühma kaasamine punktis 1.4 nimetatud eesmärki toetavasse tegevusse 10 000,00 eurot.
Jätkatakse sihtrühmaga ja erinevate rahvusgruppide katusorganisatsioonidega kontaktide hoidmist, korraldatakse Tallinna tasandil rahvusgruppide koostöövõrgustiku ehk Lõimumiskoja tööd (kohtumised kuni 4 korda aastas). Tegemist on avatud võrgustikuga, kuhu saavad ajas liituda uued tulijad.
3.5.2.1.2 Vajaduspõhise tugiteenuse pakkumine sihtrühmale 99 000,00 eurot.
Pakutakse vajaduspõhiseid tugiteenuseid sihtrühmale, sh sihtrühmale teenuste osutamiseks tõlketeenuse korraldamine, samuti sihtrühmale psühholoogilise abi ja psühhosotsiaalse toe osutamine (vaimse tervise teenuse arendamine).
3.5.2.1.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine sihtrühmale 75 000,00 eurot.
Korraldatakse sihtrühmale lõimumise, sh kohanemise alaseid seminare kuvandinime all „Lõimumisaken“, et tagada tõhus kommunikatsioon, teenuste vajaduspõhisus ning julgustada sihtrühma omavahelist suhtlust ja kogemuste vahetust ning et sihtrühma kaasata. Jagatakse infot Tallinna osutatavate teenuste kohta sihtrühmale suunatud veebilehtedel, sotsiaalmeedias, messidel, laatadel, teabeüritustel jmt sündmustel.
3.5.2.1.4 Kohalike koostöövõrgustike arendamine ja koostöö koordineerimine KOV-i ja sidusrühmade vahel 7 000,00 eurot.
Jätkuvad ametkondade (nii linna- kui ka riigiasutuste) ja kolmanda sektori (nii sihtasutuste kui mittetulundusühingute) ühise võrgustiku korrapärased (ca üks kord kvartalis) kohtumised kvaliteetse info paremaks jagamiseks osapoolte vahel (sh olemasolevatest ja planeeritavatest teenustest), koostöö arendamiseks ja sihtrühma paremaks toetamiseks.
3.5.2.1.5 Koostöös elluviijaga lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine (kulud eeldatavalt personali- ja lähetuskuludest, lisanduda võivad täiendavad kulud katab Tallinna linn).
Osaletakse elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning tehakse koostööd teiste partneritega, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel.
Tallinna Rändekeskuse juhataja, lõimumisjuht ning arendusjuht osalevad vastavalt temaatikale ja vajadusele elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas kohanemisteekondade ning uute teenuste väljatöötamisel, piloteerimisel ja rakendamisel.
4) Saaremaa vald 01.01.2026 kuni 31.12.2028 summas 150 000 eurot.
Eelarve vahendid on planeeritud tulevasel perioodil personalikuludesse 150 000 eurot, sh personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud summas 2 766,00 eurot.
2026. aastal jätkavad täiskohaga tööd seni projektis töötanud kaks ametnikku. 2026. jätkatakse senisel lepinguperioodil kehtinud tööjaotuse kohaselt - arutatakse ja analüüsitakse koos. Sisserändajate heaoluspetsialisti roll on valdavalt teenuste ja toetuste vahendamine abivajajatele neile sobivas keeles. Sisserändajate lõimumiskoordinaator vastutab TAT tegevuste eesmärgipärase täitmise, aruandluse, strateegilise planeerimise, kohaliku, eestisisese ning rahvusvahelise koostöö, infokaardistuse ja sisuloome eest. Vajadusel on töötajad võimelised üksteise rolle vahetama. Samuti keskendutakse muuhulgas ettevalmistustöödele, mis võimaldab 2027. aastal ühel töötajal TAT tegevuste eesmärke täita ilma ülekoormuse riskita (kaasneb osakonnasisene ülesannete jaotuse muutmine, info liikumise reorganiseerimine ja osakonnasisene teadlikkuse tõstmise infotundide sari). TAT tegevuste lõppemisel peab sotsiaalosakond ideaalis sihtrühma teenindamise ja kaasamisega toime tulema ilma valdkonna koordinaatorit palkamata või palkama ühe koordinaatori (sõltuvalt asjaoludest).
3.5.2.1.1 KOV-s elava sihtrühma kaasamine punktis 1.4 nimetatud eesmärki toetavasse tegevusse (tegevuste kulud kaetakse personalikuludest, lisanduda võivaid täiendavaid kulutusi tasutakse omavahenditest või partnerite toel).
Jätkatakse sihtgrupi personaalsete lõimumiskavade haldamisega, mis võimaldab keskenduda inimese individuaalsele arengule ja vajaduspõhisele teenuse pakkumisele. Läbi individuaalse lähenemise püütakse leida rohkem võimalusi sihtgrupi ühiskonnaellu kaasamiseks.
Vahendatakse ja viiakse läbi lõimumist toetavaid koostööprojekte. Jätkatakse koostööd Eesti Pagulasabiga, toetatakse 2025. aastal ellu kutsutud kogukondlikku lõimumist ja tööturule jõudmise toetamist soodustavaid projekte.
Nende tegevuste tulemusel loodetakse leida aktiivsed sihtrühma esindajad loodavasse kohaliku tasandi osaluskogusse.
3.5.2.1.2 Vajaduspõhise tugiteenuse pakkumine sihtrühmale (tegevuste kulud kaetakse personalikuludest, lisanduda võivaid täiendavaid kulutusi tasutakse omavahenditest või partnerite toel).
Jätkatakse seniste tegevustega, mis tagasid sihtrühmale võrdsed võimalused teenuste ja toetuste kättesaadavuse osas. Töötatakse selle nimel, et sihtrühma liikmed Eestis pakutavaid keeleõppe võimalusi ka päriselt kasutada saaksid ning seeläbi looksid endale parema lõimumisplatvormi.
Tulenevalt 2025. aasta sihtrühma uuringu tulemustest arendatakse edasi juhtumipõhist integratsiooniplaani, et tagada iga kliendi individuaalse tegevuskava toimimine. Ühtlasi keskendutakse ka projekti eesmärgi (teenuste/toetuste kättesaadavuse) jätkusuutlikkuse tagamisele peale lepinguperioodi lõppu.
3.5.2.1.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine sihtrühmale (tegevuste kulud kaetakse personalikuludest, lisanduda võivaid täiendavaid kulutusi tasutakse omavahenditest või partnerite toel).
Jätkatakse kontaktinfobaasi haldamist ning sihtgrupi teavitamist telefoni, e-posti ja sotsiaalmeedia võimalusi ära kasutades (vastavalt sihtgrupi info hankimise eripäradele). Oluline osa kommunikatsioonitööst on usalduse loomine sihtgrupi esindajate.
3.5.2.1.4 Kohalike koostöövõrgustike arendamine ja koostöö koordineerimine KOV-i ja sidusrühmade vahel (tegevuste kulud kaetakse personalikuludest, lisanduda võivaid täiendavaid kulutusi tasutakse omavahenditest või partnerite toel).
Järgneval lepinguperioodil keskendutakse olemasolevate ressursside eesmärgipärasele ära kasutamisele läbi tõhusa koostöö koordineerimise. Viiakse kokku ja suurendatakse koostööd sihtgrupi ja kolmanda sektori esindajate ning kohalikke kogukondade ja riiklikke institutsioonide esindajate vahel. Loodetakse koostööle tuua ka suuremaid tööandjaid, kes sihtgrupiga kokku puutuvad.
Jätkatakse koostööd seniste partneritega (Eesti Töötukassa, Politsei- ja Piirivalveamet, Integratsiooni Sihtasutus, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, rahvusvahelised organisatsioonid, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Pagulasabi jt).
3.5.2.1.5 Koostöös elluviijaga lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine (tegevuste kulud kaetakse personali- ja lähetuskuludest, planeerimata lisanduvaid kulutusi tasutakse omavahenditest või muude partnerite toel).
Sisserändajate lõimumiskoordinaator ja heaoluspetsialist osalevad vastavalt temaatikale ja vajadusele elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel.
5) Pärnu linn 01.01.2026 kuni 31.12.2028 summas 262 923 eurot.
Eelarves on planeeritud eeldatavad maksumused otsestele kuludele summas 200 823,00 eurot, sh personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli kulud summas 9 660,00 eurot.
Nimetatud perioodil jätkab TAT tegevuste elluviimisel 2024. aastal palgatud lõimumise projektijuht 1,0 koormusega. Tema ülesanneteks on tagada TAT tegevuste eesmärkide täitmist ning juhtida tegevuste elluviimist Pärnu linnas, sh tegevuskavas planeeritud programme, eelarvet ning arendada kohalikku koostöövõrgustikku ning osaluskogu. 2026. aastal värvatakse projektijuhile lisaks TAT tegevuste elluviimise toetamiseks lõimumise koordinaator 1,0 koormusega. Koordinaatori ülesanneteks on pakkuda sihtrühmale nõustamisteenust, koordineerida kohanemisteekonna piloteerimisel lisanduvaid tegevusi ning toetada lõimumise projektijuhti vajalikes tegevustes.
3.5.2.1.1 KOV-s elava sihtrühma kaasamine punktis 1.4 nimetatud eesmärki toetavasse tegevusse (eeldatav maksumus on 57 300 eurot).
Pärnu linnas jätkab tuleval projektiperioodil lõimumisklubi „Eestikeelne HUUB“ (eelnevalt nimetatud Eesti keele HUUB), mille ülesandeks on pakkuda Pärnu linnas elavale sihtrühmale vajalikku praktilist eestikeelset suhtlemise kohta. Eestikeelne HUUB on väga mitmekülgne lõimumisklubi, mis ennekõike annab võimaluse sihtrühmal harjutada eesti keeles suhtlust, kuid täidab läbi selle ka teisi vajalikke sihtrühma vajadusi, milleks on:
• Pärnu linnas kajastuva informatsiooni sihtrühmani jõudmine;
• Riigi kanalitest tuleneva informatsiooni kajastamine vajaduspõhiselt otse sihtrühmale;
• Eesti kultuuri, ajaloo ja tavade tutvustamine sihtrühmale;
• Kohalikul tasandil Pärnu kultuuri, ajaloo ja tavade tutvustamine sihtrühmale;
• Sihtrühma kogukonna teke kohalikul tasandil – aktiivne suhtlus sihtrühma vahel ning läbi personaalse suhtluse sihtrühma toetamine lõimumisteekonnal;
• Lõimumine kohaliku keskkonna tasandil ning seejärel Eesti riigi tasandil.
Nende tegevuste tulemusel loodetakse leida aktiivsed sihtrühma esindajad loodavasse kohaliku tasandi osaluskogusse.
3.5.2.1.2 Vajaduspõhise tugiteenuse pakkumine sihtrühmale (tegevuste kulud kaetakse personalikuludest, lisanduda võivaid täiendavaid kulutusi tasutakse omavahenditest või partnerite toel).
Tulevasel projekti perioodil pakub Pärnu linnas vajaduspõhist tugiteenust sihtrühmale lõimumise koordinaator. Tema ülesanneteks on korraldada vajadusel sihtrühmale konsultatsiooni, suhelda sihtrühmaga elektrooniliselt ning abistada sihtrühma lõimumisteekonnal. Vajadusel jagab ta soovitud spetsiifilist infot sihtrühmaga (nt tervisekassa, riiklik informatsioon jpt) ning pakub erinevaid lahendusi sihtrühma muredele. Tema peamiseks ülesandeks on tagada linna info jõudmine kohaliku sihtrühmani.
3.5.2.1.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine sihtrühmale (eeldatav maksumus on 4 800,00 eurot).
Alates uuest projektiperioodist jaotatakse sihtrühmale suunatud kommunikatsiooni ülesanded lõimumise projektijuhi ja koordinaatori vahel.
• Lõimumise projektijuht vastutab riiklikest kanalitest (nt ministeeriumid, ametid, sihtasutused) pärineva lõimumisvaldkonna teabe edastamise eest kohalikule koostöövõrgustikule ja asjakohastele sidusrühmadele.
• Lõimumiskoostöö koordinaator tagab operatiivse ja sihtrühmale arusaadava infovahetuse Pärnu Linnavalitsuse ning sihtrühma vahel, vahendades teavet teenuste, võimaluste ja tegevuste kohta.
Vastavalt vajadusele korraldatakse sihtrühmale infopäevi, teavitustegevusi või jagatakse kohandatud infomaterjale, et tagada info kättesaadavus ning toetada sihtrühma teadlikkust ja kaasatust kohalikes tegevustes.
2026. aastast alates jätkatakse parnu.ee veebilehe arendamist, mis koondab Pärnu linna informatsiooni sihtrühmale. Veebilehte uuendatakse ning vajadusel korraldatakse veebilehe haldus ümber, et tagada lehe ajakohasus ning kasutajasõbralikkus.
3.5.2.1.4 Kohalike koostöövõrgustike arendamine ja koostöö koordineerimine KOV-i ja sidusrühmade vahel (tegevuste eeldatavad kulud kaetakse personalikuludest, lisanduda võivaid täiendavaid kulutusi tasutakse omavahenditest või partnerite toel).
Koostöövõrgustiku, linna ja sidusrühmade vahelist suhtlust koordineerivad nii lõimumise projektijuht kui lõimumise koordinaator.
Arendatakse edasi eelneval projekti perioodil koostöövõrgustiku omavahelisi suhtluskanaleid, milleks on rakendus Discord („Integration in Pärnu“ kanal) ja sotsiaalmeedia kanal „International House of Pärnu“. Kanalite eesmärk on ellu viia tõhusat suhtlust liikmete vahel, koondada ja säilitada infot TAT tegevuste kohta.
3.5.2.1.5 Koostöös elluviijaga lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine (tegevuste kulud kaetakse personalikuludest, lisanduda võivaid täiendavaid kulutusi tasutakse omavahenditest või partnerite toel).
Pärnu linna lõimumise projektijuht ja koordinaator osalevad vastavalt temaatikale ja vajadusele elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel.
Ülaltoodust tulenevalt palume teha kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirjas nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT) järgnevad muudatused:
1. Punktis 6 palume muuta tabelit 6. Toetatava tegevuse eelarve.
Jrk
Finantsallikas
Summa (eurodes)
KOKKU SUMMA
Osakaal
1.1
Euroopa Sotsiaalfond+ toetus
4 101 326
70,00%
sealhulgas Tartu linn (2023-2029)
140 000+245 000
385 000
Tallinna linn (2023-2029)
350 000+560 000
910 000
Rakvere linn (2023-2028)
110 075+ 94 500
204 575
Saaremaa vald (2023-2028)
149 072+105 000
254 072
Pärnu linn (2024-2028)
77 455+184 046,1
261 501,1
Jõhvi vald (2025-2026)
177 382,1
-
Haapsalu linn (2024-2026)
212 910,60
-
Kohtla-Järve linn (2025-2027)
250 376
-
1.2
Riiklik kaasfinantseering
1 757 711
30,00%
sealhulgas Tartu linn (2023-2029)
60 000+105 000
165 000
Tallinna linn (2023-2029)
150 000+240 000
390 000
Rakvere linn (2023-2028)
47 175+40 500
87 675
Saaremaa vald (2023-2028)
63 888+45 000
108 888
Pärnu linn (2024-2028)
33 195+78 876,9
112 071,9
Jõhvi vald (2025-2026)
76 020,9
-
Haapsalu linn (2024-2026)
91 247,40
-
Kohtla-Järve linn (2025-2027)
107 304
-
1.3
Omafinantseering
0
0%
KOKKU
5 859 037
2. Palume muuta TAT-i lisa 5:
2.1. vähendades eelarve rida „1.1.3.3 Tõhusa rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna kommunikatsiooni tagamine KOV-ide seas“ summas 20 000 eurot ning lisada 20 000 eelarve reale „1.1.3.1 KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine“;
2.2. vähendada eelarve rida „1.1.3.4 KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise võimekuse tõstmine“ summas 200 000 eurot ning lisada 200 000 eurot eelarve reale „1.1.3.1. KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine“.
Põhjendused eelarveridade vähendamiseks:
Eelarverida 1.1.3.3 – Tõhusa kommunikatsiooni tagamine KOV-ide seas:
Planeeritud kommunikatsioonitegevusi on võimalik jätkata olemasolevate rahaliste vahenditega, kasutades kuluefektiivseid ja kaasaegseid digilahendusi. Tänapäevased veebipõhised kanalid võimaldavad infot edastada, koguda, analüüsida ning levitada tõhusalt ja säästlikult. Koostöö KOV-idega, nõustamine ja valdkondliku info vahendamine toimuvad olemasoleva struktuuri ja võrgustiku kaudu ning ei vaja rahastust samas mahus.
Eelarverida 1.1.3.4 – KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise võimekuse tõstmine:
Koolitus- ja arendustegevusi on võimalik korraldada ressursitõhusamalt, kombineerides erinevaid tegevusi (nt koolitused, kogemuskohtumised, infopäevad ja võrgustikukohtumised ühel ajaperioodil või piirkonnas). Samuti saab õppereise ja kohtumisi planeerida nii, et need oleksid kuluefektiivsed.
Sarnaseid koolitusi viivad läbi ka mitmed teised sidusrühmad ja nende partnerid (nt Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Pagulasabi, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Justiitsministeerium, Haridus- ja Noorteamet). Elluviija roll on vältida dubleerimist, koordineerida infot ja pakkuda soovitusi teemakäsitluste osas. Samuti koolituste osaline viimine veebi toetab ajakulu ja kulude kokkuhoidu ning tagab parema ligipääsetavuse. Digiriigina on Eestil võimalus pakkuda e-õpet Digiriigi Akadeemia platvormi kaudu kõigile KOV ametnikele ja töötajatele.
Põhjendused eelarverea „1.1.3.1“ suurendamiseks:
KOV-ide tegevusplaanide koostamine ning sisutegevuste elluviimine on TAT eesmärkide saavutamisel võtmetähtsusega. Sihtrühmade toetamiseks teenuste ja tegevuste arendamine kohalikul tasandil eeldab piisavat rahalist toetust.
Lisarahastus suurendab KOV-ide võimekust viia ellu sisulisi ja pikaajalise mõjuga tegevusi, millel on vahetu mõju sihtrühmade toimetulekule ja lõimumisele. Toetuse kasv tagab ka parema regionaalse katvuse ning tegevuste jätkusuutlikkuse.
Eelarveridade muutmine on sisuliselt põhjendatud ja võimaldab:
• tagada planeeritud tegevuste jätkuva kvaliteedi ja mõjususe;
• viia tegevusi ellu kulutõhusamalt;
• suunata täiendavad vahendid sisuliselt kriitilisemasse valdkonda – KOV-ide poolt osutatavate teenuste ja tegevuste arendamisse;
• vältida dubleerimist koolituste korraldamisel ning kasutada ära olemasolevate partnerite ja digiplatvormide potentsiaali.
Palume toetada ülaltoodud muudatusettepanekute tegemist TAT lisa 5 eelarveridades.
Katre Mägi
Nõunik
29.07.2025