Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

158-25/294824

Otsuse kuupäev 31.07.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Ühispakkujate Aktsiaseltsi Viimsi Keevitus ja Aktsiaseltsi

Magma vaidlustus Aktsiaseltsi Tallinna Vesi riigihankes

„Retke tee- Tuisu tn pikendus vee- ja küttetorustiku

rajamine ja sademevee torustiku rekonstrueeri-

mine“ (viitenumber 294824) Osaühingu Megido

pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamise ning

Osaühingu Megido kvalifitseerimise ja kõrvaldamata

jätmise otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, ühispakkujad Aktsiaseltsi Viimsi Keevitus ja

Aktsiaseltsi Magma, esindaja Kuldar Kirt

Hankija, Aktsiaselts Tallinna Vesi, esindaja Melika

Kiilmaa

Kolmas isik, Osaühing Megido, esindaja Ruslan Jakimov

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada ühispakkujate Aktsiaseltsi Viimsi Keevitus ja Aktsiaseltsi Magma

vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Aktsiaseltsi Tallinna Vesi otsused tunnistada

Osaühingu Megido pakkumus vastavaks ja edukaks ning kvalifitseerida ja jätta

kõrvaldamata Osaühing Megido (20.06.2025 protokoll nr 71/25 p-id 2.1

(osaliselt), 2.2, 2.3 ja 2.4).

2. Mõista Aktsiaseltsilt Tallinna Vesi ühispakkujate Aktsiaseltsi Viimsi Keevitus ja

Aktsiaseltsi Magma kasuks välja riigilõiv 640  eurot ja lepingulise esindaja kulud

summas 77 eurot käibemaksuta.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 16.05.2025 avaldas Aktsiaselts Tallinna Vesi (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

(edaspidi eRHR) lihthankena läbiviidava riigihanke „Retke tee- Tuisu tn pikendus vee- ja

küttetorustiku rajamine ja sademevee torustiku rekonstrueerimine“ (viitenumber 294824)

(edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid, sh

Vastavustingimused ja Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused (edaspidi

Kvalifitseerimistingimused).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse neli pakkujat, sh Osaühing Megido ja

ühispakkujad Aktsiaselts Viimsi Keevitus ja Aktsiaselts Magma.

2. Hankija tunnistas 20.06.2025 otsusega (protokoll nr 71/25) mh vastavaks ja edukaks

Osaühingu Megido pakkumuse ning kvalifitseeris ja jättis kõrvaldamata Osaühingu Megido

(edaspidi Hankija otsus).

3. 27.06.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

ühispakkujate Aktsiaseltsi Viimsi Keevitus ja Aktsiaseltsi Magma (edaspidi ka Vaidlustaja)

vaidlustus Hankija otsustele tunnistada Osaühingu Megido (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus

vastavaks ja edukaks ning kvalifitseerida ja jätta kõrvaldamata Osaühing Megido.

4. Hankija esitas 03.07.2025 vaidlustuskomisjonile taotluse hankelepingu sõlmimiseks

nõustumuse andmise lubamiseks, mille vaidlustuskomisjon jättis 10.07.2025 otsusega

rahuldamata.

5. Vaidlustuskomisjon teatas 04.07.2025 kirjaga nr 12.2-10/158 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 09.07.2025 ja neile vastamiseks 14.07.2025. Esimeseks tähtpäevaks

esitasid seisukohad Vaidlustaja ja Hankija, teiseks Vaidlustaja.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Vaidlustaja, ühispakkujad Aktsiaselts Viimsi Keevitus ja Aktsiaselts Magma, põhjendab

vaidlustust järgmiselt.

6.1. Vastavustingimustes on nõue:

Pakkuja soojustorustiku rekonstrueerimise ja ehituse juhtimise eest vastutav spetsialist

(soojustorustiku projektijuht või objektijuht):

1) omab kutsekvalifikatsiooni volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 (v.a esmane

kutse), spetsialiseerumine: kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid, kompetentsid:

ehitustegevuse juhtimine (või samaväärne (EKR; EQF tase 8));

2) omab objekti- või projektijuhi kogemust vähemalt ühes eelisoleeritud torustiku

ehitustöös, mille raames on ehitatud klassile C (EVS-EN13941-1 või samaväärne)

vastavat torustikku.

Pakkuja esitab soojustorustiku vastutava spetsialisti kutsekvalifikatsiooni tõendavad andmed,

andmed nõutud kogemuse olemasolu kohta, teostaud töö kirjelduse ning tellija kontaktisiku ja

kontaktandmed. Teostatud töö peab olema lõpetatud, tellijale üle antud ja saadud kasutusluba

(või sellega samaväärne luba) (edaspidi Tingimus).

Kvalifitseerimistingimustes on nõuded:

3 (11)

Eelisoleeritud torude ehitustööde kogemus

Pakkujal peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täidetud

vähemalt üks standarditele EVS-EN 253, 448, 488 ja 489 (või samaväärne) vastavat terasest

töötoruga eelisoleeritud torustiku ehitustööde lepingut, mille mahus on nõuetekohaselt

ehitanud/rekonstrueerinud vähemalt 50 m soojustorustiku läbimõõduga vähemalt DN400.

Lepingujärgsed tööd loetakse teostatuks üksnes osas, millises need on täidetud

referentsperioodi jooksul, st referentsperioodil peab olema tagatud torustike kasutusvalmidus.

Kui lepingut täidetakse muus osas ka pärast hanketeate RHR-is avaldamise tähtpäeva, saab

pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada ja leping loetakse täidetuks osas, milles ehitatud

torustik(ud) on hanketeate RHR-is avaldamise tähtpäevaks tellijale üle antud ja tellija poolt

vastu võetud ning tõendatud on rajatiste kasutusvalmidus. Kui lepingu täitmise aeg jääb muus

osas osaliselt referentsperioodi eelsesse aega, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada

üksnes selle osaga lepingust, millises see on täidetud, st tellijale üle antud ja tellija poolt vastu

võetud referentsperioodi jooksul ja tagatud on rajatiste kasutusvalmidus.

Pakkuja esitab täidetud lepingute sõlmimise ja täitmise kuupäevad, maksumuse, tehtud tööde

lühikirjelduse ja teise lepingupoole andmed (tellija nimi, e-posti aadress, telefon) ning

riigihanke korral näitab viitenumbri. Pakkuja esitab hankija nõudmisel tõendi(d) lepingute

täitmise kohta. Hankijal on õigus lisateabe saamiseks pöörduda teise lepingupoole poole.

Referentsobjekti põhitööd (soojustorustiku ja osade montaaži- ning keevitustööd ja isolatsiooni

ühendusmuhvitööd) peavad olema teostatud pakkuja (või isiku, kelle referentsile pakkuja

tugineb) poolt isiklikult, et tõendada hankija poolt nõutud kogemust. Seega ei piisa tingimuse

täitmiseks tööde koordineerimise/juhtimise kogemusest, kui ,,põhitöid’’ seejuures isiklikult ei

teostatud (edaspidi Kvalifitseerimistingimus 1).

Joogivee torustiku ja kanalisatsioonitorustiku ehitustööde varasem kogemus

Pakkuja peab olema riigihanke algamisele (st hanketeate eRHR-is avaldamisele) eelneva 60

kuu jooksul (edaspidi referentsperiood) nõuetekohaselt teostanud ehitustöid linna tingimustes

järgmises mahus:

vähemalt 100m vähemalt de560 joogiveetorustiku ehitamine avatud kaevikuga meetodil koos

kõigi kaasnevate töödega ja kasutusvalmiduse tagamine;

vähemalt 100m vähemalt de630 reovee- või sademeveekanalisatsiooni isevoolse torustiku

ehitamine kinnisel (CIPP, mikrotunnel, burst) meetodil koos kõigi kaasnevate töödega ja

kasutusvalmiduse tagamine;

vähemalt 100m vähemalt de315 reovee- või sademeveekanalisatsiooni isevoolse torustiku

ehitamine avatud kaevikuga meetodil koos kõigi kaasnevate töödega ja kasutusvalmiduse

tagamine.

,,Kaasnevate tööde’’ all peab hankija silmas joogiveetorustiku ehitamise puhul: füüsiline

torustike paigaldamine ja veetihedalt omavahel kokku ühendamine, torustiku elementide

ühendamine, esmase tagasitäite tegemine ja tihendamine, kaevude paigaldus ja ühendamine

torustikuga, kasutusvalmiduse tagamine (tagatud on vee voolamine torustikus).

,,Kaasnevate tööde’’ all peab hankija silmas reovee- või sademeveekanalisatsiooni torustiku

ehitamise puhul torustike ja kaevude paigaldamist ning nende veetihedalt omavahelist

ühendamist ning kasutusvalmiduse tagamist (nõuetekohase vee voolu tagamine

kanalisatsioonisüsteemis).

,,Linna tingimustes’’ all mõtleb hankija seda, et referentslepingu objektiks olev töö peab olema

teostatud hankelepingu objektiga vähemalt samaväärsetes tingimustes, mida on hankijal

võimalik hinnata asustustiheduse, liikluse ja/või seal paiknevate rajatiste ning

kommunikatsioonide järgi.

Hankija eeldab, et pakkuja (või isik, kelle referentsile ta tugineb) on ,,kaasnevaid töid’’

teostanud isiklikult, et tõendada hankija poolt nõutud kogemust. Seega ei piisa tingimuse

täitmiseks tööde koordineerimise/juhtimise kogemusest, kui ,,kaasnevaid töid’’ seejuures

isiklikult ei teostatud.

Eeltoodud punktides nimetatud tööd võivad olla teostatud kuni kolme lepingu alusel. See

4 (11)

tähendab, et kõik nõuetele vastavad tööd võivad olla tehtud ühe lepingu alusel või

kombinatsioonina kolme lepingu alusel nii, et nõuetele vastavad joogiveetorustiku ehitamise

tööd avatud kaevikuga on tehtud ühe lepingu alusel ning nõuetele vastavad reovee või

sademevee kanalisatsioonitorustiku ehitamise tööd kinnisel meetodil teise lepingu alusel ja

avatud kaevikuga on tehtud kolmanda lepingu alusel. Kui pakkuja esitab kolm erinevat

referentslepingut, siis on oluline, et iga lepingu raames oleks täidetud vastavalt eeltoodule

terviklikult kas punktis 1), 2) või 3) toodud eesmärk.

Lepingujärgsed tööd loetakse teostatuks üksnes osas, millises need on täidetud

referentsperioodi jooksul, st referentsperioodil peab olema tagatud torustike kasutusvalmidus.

Kui lepingut täidetakse muus osas ka pärast hanketeate eRHR-is avaldamise tähtpäeva, saab

pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada ja leping loetakse täidetuks osas, milles ehitatud

torustik(ud) on hanketeate eRHR-is avaldamise tähtpäevaks tellijale üle antud ja tellija poolt

vastu võetud ning tõendatud on rajatiste kasutusvalmidus. Kui lepingu täitmise aeg jääb muus

osas osaliselt referentsperioodi eelsesse aega, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada

üksnes selle osaga lepingust, millises see on täidetud, st tellijale üle antud ja tellija poolt vastu

võetud referentsperioodi jooksul ja tagatud on rajatiste kasutusvalmidus. Pakkuja esitab

täidetud lepingute sõlmimise ja täitmise kuupäevad, maksumuse, tehtud tööde lühikirjelduse ja

teise lepingupoole andmed (tellija nimi, e-posti aadress, telefon) ning riigihanke korral näitab

viitenumbri.

Pakkuja esitab hankija nõudmisel tõendi(d) lepingute täitmise kohta. Hankijal on õigus

lisateabe saamiseks pöörduda teise lepingupoole poole. Vastava referentslepingu juriidilisest

isikust täitja peab täitma hankelepingut samas mahus isiklikult (edaspidi

Kvalifitseerimistingimus 2).

Kolmandal isikul puudub Tingimuses nõutud kogemus, samuti ei ole tal spetsialiste

Kvalifitseerimistingimuste 1 ja 2 täitmiseks. Nõuetele ei vasta ka Nordig OÜ ega Giga

Ehitus OÜ

6.2. 08.07.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

6.2.1. Hankija väidab, et Kvalifitseerimistingimuse 1 täitmiseks tugineb Kolmas isik Giga

Ehitus OÜ referentsile, mille kohta on esitatud pakkumuse koosseisus Giga Ehitus OÜ esindaja

poolt allkirjastatud nõusolek tema vahenditele tuginemiseks (Lisa 2 ,,Teise ettevotja nousolek

tema vahenditele tuginemiseks Giga Ehitus.asice’’, Anne katlamaja soojustrass, eelisoleeritud

torustiku DN 800/1000 ehitus 115 jm, torustikumaterjali tellimise ajal oli objekti nimeks Anne

pumpla, kuivõrd DN800/1000 ühendustorustike ehitustööd viidi läbi koostootmisjaama

akupaagi ehituse juures). Vaidlustaja kontrollis ehitisregistrist (edaspidi EHR) Soojuse tee 13

soojustrassi ehitus- ja kasutusluba, kuid sellist objekti ei eksisteeri.

Olematu objekti korral ei olnud Hankijal võimalik kontrollida projekti vastavust

Kvalifitseerimistingimusele 1.

6.2.2. Hankija väidab, et Kvalifitseerimistingimuse 2 on täitmiseks on Kolmas isik esitanud

DN600 malmtorustiku referentsi. Riigihankes on märgitud, et peab olema vähemalt DE560

plasttoru. Malmtoru ehitus erineb oluliselt plasttoru ehitusest, mis tähendab

Kvalifitseerimistingimusele 2 mittevastavust.

6.2.3. L.R. ja O.T. ei vasta Tingimusele.

6.2.3.1. L.R. ei vasta Tingimusele, kuna L.R.-i kvalifikatsioon vastab ainult 7 taseme

soojusenergeetikainsenerile.

6.2.3.2. O.T. ei vasta tingimusele, kuna isik peab omama objekti- või projektijuhi kogemust

vähemalt ühes eelisoleeritud torustiku ehitustöös, mille raames on ehitatud klassile C

(EVSEN13941-1 või samaväärne) vastavat torustikku. Nõutud kogemus puudub O.T.-l

5 (11)

järgmistel põhjustel:

- C-klass tähendab eelisoleeritud kaugküttetrasse läbimõõduga DN350 (k.a) ja suurema

läbimõõduga (nt DN1000). Nende läbimõõtude osas O.T.-l kogemused puuduvad;

- O.T. poolt toodud objekti ei saa käsitleda referentsobjektina, kuna tegu on torustikuga, mis ei

vasta klassis C (EVS-EN 13941-1 või samaväärne) toodud nõuetele: ei ole eelisoleeritud, nagu

standard EVS-EN13941-1 (District heating pipes - Design and installation of thermal insulated

bonded (e Eelisoleeritud) single and twin pipe systems for directly buried hot water networks -

Part 1: Design) seda nõuab. Lisaks oli see objekt O.T. poolt teostatud 1988 aastal, kui endises

NSVL-is puudusid eelisoleeritud torustikud. Samuti ei kehtinud sellel ajal standard EVS-EN

13941-1;

- O.T. ei ole osalenud objekti- või projektijuhi rollis. Lihula aleviku võrguvaldaja Lihula

Soojus OÜ on kinnitanud, et O.T. võis objektil teostada ainult projekteerimist, mitte ehitust.

Lisaks puuduvad antud objektil (shLihula alevis) kaugküttetrassid läbimõõduga üle DN150

(nõutud klassile C);

- O.T. muude objektide loetelu ei vasta nõudele, mis nõuab C klassile vastava objekti ehitamist

(EVS-EN13941-1 või samaväärne). Loetelus toodud läbimõõdud on DN200 ja allapoole, mis

ei vasta klass C torustikele.

CV-s on O.T. kinnitanud, et tema ametikäik OÜ-s Megido algab 01.06.2025. Referentsobjektide

puhul on arusaamatu, milline side on O.T.-l nende objektidega, milline organisatsioon seda

ehitas, kellena inimene seal töötas jne. Referentsid peavad olema mõistlikult kontrollitavad.

6.2.4. Vastavustingimuse osas peab pakkuja soojustorustiku rekonstrueerimise ja ehituse

juhtimise eest vastutaval spetsialistil (ühel isikul) peab olema täidetud kaks (2) tingimust

korraga. Kolmas isik on nimetanud vastutavaks spetsialistiks 2 isikut (L.R. ja O.T.) Kumbki

nimetatud isikutest neid tingimusi ei täida või täidab ainult ühe tingimuse kahest.

6.3. 14.07.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

6.3.1. Lihula linna kaugküttevõrkude valdaja Lihula Soojus OÜ juhatuse liige T.T. kinnituse

kohaselt on kõige suurem läbimõõt Lihula linnas DN150, mis ei vasta C-klassi (läbimõõt

DN350 k.a ja suurem) nõudele.

Lihula aleviku kaugküttevõrkude rekonstrueerimise digiallkirjastatud projekti ja

digiallkirjastatud teostusjooniselt nähtuvalt on Lihula aleviku katlamajast väljuv kaugkütte

magistraaltorustik läbimõõduga DN150, mis omakorda tõendab Lihula Soojus OÜ juhatuse

liikme kinnituskirja.

6.3.2. Hanke vastavustingimustes on esitatud nõue soojustorustiku rekonstrueerimise ja ehituse

juhtimise eest vastutavale spetsialistile – nõue on esitatud ühele isikule (ainsuses) ega ole

täidetav mitme isikuga. O.T.-l on soojusenergeetikainseneri tase 8, kuid ta ei oma C-klassi

referentsi.

7. Hankija, Aktsiaselts Tallinna Vesi, vaidleb vaidlustusele vastu.

7.1. Kvalifitseerimistingimus 1 on Kolmandal isikul täidetud.

7.1.1. Kolmas isik on esitanud pakkumuse koosseisus andmed hankelepingu täitmisel

kasutatava alltöövõtu kohta (,,294824_pakkumuse_567619_vastavustingimused_0.pdf’’).

Sellest nähtub, et Kolmas isik kasutab hankelepingu täitmiseks kaugküttetorustiku töödega

seonduvalt alltöövõtjat Giga Ehitus OÜ.

7.1.2. Kolmas isik on esitanud pakkumuse koosseisus Giga Ehitus OÜ esindaja poolt

allkirjastatud nõusoleku tema vahenditele tuginemiseks. Pakkumuse koosseisus on esitatud

kaugkütte referentsobjektina “Lohkvas, Soojuse tee 13 Anne katlamaja soojustrass.

6 (11)

Eelisoleeritud torustiku DN 800/1000 ehitus 115 jm’’, mis on teostatud alltöövõtja Giga Ehitus

OÜ poolt (,,Referentsobjekt Kaugküte.docx’’). Torustikumaterjali tellimise ajal oli objekti

nimeks Anne pumpla kuivõrd DN800/1000 ühendustorustike ehitustööd viidi läbi

koostootmisjaama akupaagi ehituse juures.

Referentsobjekt vastab Hankija nõutud eelisoleeritud torude ehitustööde kogemusele, kuna:

- leping on täidetud Riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul, mille vältel on tagatud

torustike kasutusvalmidus, kuna ehitustöid teostati 2022;

- leping on täidetud nõuetekohaselt ja tellija Gren Tartu AS-i esindaja on 09.06.2025

andnud hankelepingu kaasfinantseerija Utilitas Tallinna Soojus AS-i esindajale

sellekohase kinnituse e-kirja teel (,,FW: AS Gren Tartu referentsobjekt Giga Ehitus

OÜ’’);

- lepingu raames teostati standarditele EVS-EN 253, 448, 488 ja 489 (või samaväärne)

vastavast terasest töötoruga eelisoleeritud torustiku ehitustöid („Kaugkütte

referentsobjekti torustikumaterjali vastavus sertifikaatidele“);

- lepingu raames on ehitatud 115 jm soojustorustikku DN800/1000 (tingimuses oli nõutud

vähemalt 50 m soojustorustikku siseläbimõõduga vähemalt DN400);

- objekti põhitööd (soojustorustiku ja osade montaaži- ning keevitustööd ja isolatsiooni

ühendusmuhvitööd) on alltöövõtja Giga Ehitus OÜ poolt teostatud isiklikult, mida

kinnitab ka Gren Tartu AS esindaja 09.06.2025 e-kiri (,,FW: AS Gren Tartu

referentsobjekt Giga Ehitus OÜ’’).

7.2. Kvalifitseerimistingimus 2 on Kolmandal isikul täidetud:

Kinnisel meetodil

7.2.1. Kolmas isik on esitanud pakkumuse koosseisus andmed hankelepingu täitmisel

kasutatava alltöövõtu kohta (,,294824_pakkumuse_567619_vastavustingimused_0.pdf’’).

Sellest nähtub, et OÜ Megido kasutab hankelepingu täitmiseks kinnisel meetodil

kanalisatsioonitorustike renoveerimise töödega seonduvalt alltöövõtjat Nordig OÜ.

7.2.2. Kolmas isik tugineb Nordig OÜ referentsile. Pakkumuse koosseisus on esitatud

Nordig OÜ esindaja allkirjastatud nõusolek tema vahenditele tuginemiseks (,,Teise ettevõtja

nõusolek tema vahenditele tuginemiseks, Nordig_0.docx’’). Pakkumuses on esitatud

referentsobjektina ,,Tallinn, Kopli tn D800 munatoru renoveerimine CIPP meetodil’’.

Referentsobjekt vastab Hankija nõutud kinnisel meetodil kanalisatsioonitorustiku ehitustööde

kogemusele, kuna:

- leping on täidetud ning torustiku kasutusvalmidus tagatud Riigihanke algamisele

eelneva 60 kuu jooksul, kuna ehitustöid teostati 2024;

- leping on täidetud Nordig OÜ poolt nõuetekohaselt ja isiklikult, hankijal - AS Tallinna

Vesi - puudusid pretensioonid teostatud töödele (VH Ehitusteenused OÜ oli

referentsobjektil peatöövõtjaks, kuid kõnealuseid CIPP meetodil renoveerimistöid

teostas alltöövõtja Nordig OÜ);

- objekti töid teostati Kvalifitseerimistingimuse 2 mõistes linna tingimustes (Tallinnas);

- lepingu raames teostas Nordig OÜ kinnisel (CIPP) meetodil dn800

kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimistöid ca 291 jm koos kaasnevate tööde ja

kasutusvalmiduse tagamisega.

Avatud kaevikuga meetodil

7.2.3. Kolmas isik on esitanud pakkumuse koosseisus referentsobjektina ,,Vee- ja

kanalisatsioonitorustike asendamine Magdaleena ja Asula põik tänavatel. Kanalisatsioonitoru

De315-108 jm’’, mis on teostatud Kolmanda isiku poolt

(,,294824_Osaühing_Megido_(11016317)_kinnitused.pdf’’).

Referentsobjekt vastab avatud kaevikuga meetodil kanalisatsioonitorustiku ehitustööde

kogemusele, kuna:

7 (11)

- leping on täidetud ning torustiku kasutusvalmidus tagatud Riigihanke algamisele

eelneva 60 kuu jooksul, kuna ehitustöid teostati 2023;

- leping on täidetud Megido OÜ poolt nõuetekohaselt ja isiklikult, kuna referentsobjekti

lõpp-tellijaks oli hankijana AS Tallinna Vesi, kellel puudusid pretensioonid teostatud

töödele (AS Magma oli referentsobjektil peatöövõtjaks, kuid kõnealuseid

kanalisatsioonitorustiku ehitustöid teostas alltöövõtja Megido OÜ);

- objekti töid teostati linna tingimustes (Tallinnas);

- lepingu raames teostas Kolmas isik avatud kaevikuga meetodil de315

kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimistöid 108 jm koos kaasnevate tööde ja

kasutusvalmiduse tagamisega (kvalifitseerimistingimuse nõue oli, et kogemus peab

olema vähemalt 100 m vähemalt de315 torustikku puudutavate ehitustööde

teostamisel).

Joogiveetorustiku ehitustööde kogemus

7.2.4. Kolmas isik on pakkumuse koosseisus esitanud joogiveetorustiku ehitustööde

referentsobjektina ,,Järvevana -Tondi veetorustiku rek (A,B,C ja E lõik )’’, mis on teostatud

Kolmanda isiku poolt (,,294824_Osaühing_Megido_(11016317)_kinnitused.pdf’’).

Referentsobjekt vastab joogiveetorustiku ehitustööde kogemusele, kuna:

- leping on täidetud ning torustiku kasutusvalmidus tagatud Riigihanke algamisele

eelneva 60 kuu jooksul, kuna ehitustöid teostati 2022;

- leping on täidetud Kolmanda isiku poolt nõuetekohaselt ja isiklikult, kuna tellijaks oli

AS Tallinna Vesi, kellel puudusid pretensioonid teostatud töödele;

- objekti töid teostati linna tingimustes (Tallinnas);

- lepingu raames teostas Kolmas isik joogiveetorustiku dn600 pikkusega 560 jm (sh 166

jm kinnise meetodiga) rekonstrueerimistöid koos kaasnevate tööde ja kasutusvalmiduse

tagamisega).

7.3. Kolmanda isiku soojustorustiku rekonstrueerimise ja ehituse juhtimise eest vastutav

spetsialist vastab Tingimusele.

7.3.1. Kolmas isik on esitanud kahe vastutava spetsialisti andmed. Vähemalt üks esitatud

spetsialistidest, O.T., omab nõutud kutsekvalifikatsiooni volitatud soojusenergeetikainsener

tase 8, spetsialiseerumine: kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid, kompetentsid: ehitustegevuse

juhtimine (kutsetunnistus olemas).

Mõlemad esitatud spetsialistidest omavad objekti- või projektijuhi kogemust vähemalt ühes

eelisoleeritud torustiku ehitustöös, mille raames on ehitatud klassile C (EVS-EN13941-1 või

samaväärne) vastavat torustikku.

7.4. Hankija esitas 09.07.2025 täiendava seisukoha.

7.4.1. Eelisoleeritud torude ehitustööde kogemus (Kvalifitseerimistingimus 1)

Vaidlustaja väidab, et Giga Ehitus OÜ poolt teostatud Anne katlamaja soojustrassi tööd, millele

Kolmas isik tugineb, ei nähtu EHR-ist.

Hankija ei seadnud RHAD-is sellist nõuet ja Hankija jaoks pole oluline, kas küttetorul on

EHR-i kood eraldi või koos katlamajaga. Tellija - Gren Tartu AS – on kinnitanud tööde

teostamist. Vaidlustaja esitatud Lihula Soojuse tõendit on Hankijal keeruline hinnata, sest Maa-

ameti kitsenduste kaart ei näita Lihulas soojatorusid, et saaks nende läbimõõtu kontrollida.

Seega on Hankija hinnangul tegemist kontrollimatu tõendiga.

7.4.2. Joogiveetorustiku ja kanalisatsioonitorustiku ehitustööde varasem kogemus

(Kvalifitseerimistingimus 2)

Tõele ei vasta Vaidlustaja väide, et kvalifitseerimistingimustes on üheselt märgitud, et

joogiveetorustiku ehitusel (de 560) peab olema kasutatud plasttoru. Kvalifitseerimistingimuses

8 (11)

2 ei ole toru materjali osas pakkujatele piiranguid, st sobib ka malmtoru.

7.4.3. Soojustorustiku eest vastutav spetsialist (Tingimus)

O.T.-l on soojusenergeetikainseneri tase 8 ja L.R.-il on kogemus eelisoleeritud torustiku

ehitustöödes. Hankija ei ole Vastavustingimustes näinud ette, et tingimused peavad olema

täidetud ühe isikuga.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Riigihanget korraldatakse lihthankemenetlusena, millisel juhul peab Hankija määrama

RHAD-is lihthankemenetluse korra ja järgima RHS §-is 125 sätestatud nõudeid (RHS § 125 lg

2). Hankija viitab Hankija otsuse p-ides 2.3 ja 2.4 küll lihthankemenetluse korrale, kuid

eRHR-is sellis dokumenti alusdokumentide hulgas nimetatud ei ole.

Hankijal on kohustus järgida viidatud paragrahvis loetletud RHS-i sätteid, kuid Hankija

kohaldab RHS §-des 85, 110-112, 114-117 ja 119 sätestatut vaid juhul, kui RHAD-is ei ole

sätestatud teisiti (RHS § 125 lg 5 teine lause). Kuna vaidlustuskomisjon lihthankemenetluse

korda eRHR-ist ei leia ja Hankija on ise viidanud Hankija otsuses RHS § 125 lg-le 5, sh § 114

lg-le 1 ja § 117 lg-le 1, siis lähtub vaidlustuskomisjon sellest, et Hankija ei ole antud juhul

sätestanud midagi teisiti ja RHS §-id 85, 110-112, 114-117 kohalduvad.

Antud juhul nähtub Hankija otsusest ka RHS § 52 lg 3 kohaldamine, mis võimaldab Hankijal

kasutada Riigihankes nn pöördmenetlust: pöördmenetluse kasutamisel võib hankija kontrollida

pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata

vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas seaduses sätestatud korras enne pakkujate suhtes

kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist [---].

9. Kuna vaidluse all on kõik Kolmanda isiku ja tema pakkumuse suhtes tehtud otsused alates

Hankija otsusest Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta ja Hankija on

kasutanud pöördmenetlust, st esmalt kontrollinud kõikide pakkumuste vastavust, sh tunnistanud

Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks, tunnistanud edukaks Kolmanda isiku pakkumuse ning

seejärel kontrollinud Kolmanda isiku kvalifikatsiooni ning kõrvaldamise aluste puudumist

Kolmandal isikul, siis alustab vaidlustuskomisjon Hankija otsuste õiguspärasuse kontrolli just

Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusest.

10. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasus

10.1 Hankija on tunnistanud Kolmanda isiku pakkumuse RHS § 114 lg 1 alusel vastavaks

kõikidele RHAD-i tingimustele, sh Vastavustingimustes esitatud Tingimusele. Vaidlustaja

väitel ei vasta Kolmanda isiku pakkumus Tingimusele, kuna Kolmandal isikul puudub (üks)

spetsialist, kes vastaks mõlemale Tingimuses sisalduvale nõudele.

10.2. Kolmas isik on esitanud pakkumuse dokumendis „Pakkumus

vastavustingimused“ Tingimuse täitmiseks andmed kahe spetsialisti kohta: O.T. ja L.R.

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et Tingimuse sõnastusest nähtuvalt peavad esitatud

nõuded olema täidetud vähemalt ühel spetsialistil ja nõudeid ei ole võimalik laiali jaotada kahe

erineva spetsialisti peale viisil, et üks spetsialist täidab ühe ja teine teise nõude. Seega Tingimus

ei ole mitmeti mõistetav (Tingimus on esitatud ühele spetsialistile - Pakkuja soojustorustiku

rekonstrueerimise ja ehituse juhtimise eest vastutavaks spetsialist) ja selle täitmiseks peab üks

Kolmanda isiku poolt pakkumuses esitatud spetsialistidest:

1) omama kutsekvalifikatsiooni volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 [---] (edaspidi

Kutsekvalifikatsioon); ja

2) omama objekti- või projektijuhi kogemust vähemalt ühes eelisoleeritud torustiku

ehitustöös, mille raames on ehitatud klassile C (EVS-EN13941-1 või samaväärne)

9 (11)

vastavat torustikku (edaspidi Kogemus).

Märkimisväärne on, et isegi kui Kolmas isik ei nimeta pakkumuses projektijuhi nime, keda ta

hankelepingu täitmiseks kasutada kavatseb, on Kolmas isik kinnitanud pakkumuses üheselt

mõistetavalt, et pädevus (Kutsekvalifikatsioon) ja Kogemus on koos ühes ja samas isikus: Tööd

korraldab ja organiseerib projektijuht, kes omab samuti vastav pädevus ja suur kogemus

sarnaste tööde teostamisel („Tööde läbiviimise kava“ pakkumuses, punkt Tööde korraldus,

esimene alajaotus) ega ole mingil viisil kirjeldanud tööde jagamist erinevate spetsialistide

vahel.

10.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et L.R. ei oma Tingimuses nõutud

Kutsekvalifikatsiooni.

Kolmas isik on pakkumuses kinnitanud, et L.R. omab kutsekvalifikatsiooni Diplomeeritud

soojusenergeetikainsener, tase 7. Kuna tegemist on kahe erineva tasemega Eesti

Kvalifikatsiooniraamistikus (EKR), kus tase 8 on kõrgem kui tase 7, siis tase 7 ei saa

iseenesestmõistetavalt täita Tingimuses esitatud nõuet tasemele 8. Märkimisväärne on, et antud

juhul ei olegi tõusetunud vaidlust selles, et tegemist ei ole samaväärsete

kutsekvalifikatsioonidega ja Hankija on vaidlustusmenetluses selgitanud, et vähemalt üks

spetsialistidest, O.T., omab Riigihankes nõutud kutsekvalifikatsiooni.

Puudub vaidlus, et O.T. puhul on Tingimuses sätestatud Kutsekvalifikatsiooni nõue täidetud.

10.4. Vaidlustaja väitel ei vasta O.T. Tingimusele, kuna tema puhul on täitmata Tingimuses

kehtestatud Kogemuse nõue.

10.4.1. Oluline on märkida, et kui esialgses vastuse vaidlustusele väidab Hankija, et mõlemad

Kolmanda isiku spetsialistid omavad Tingimuses nõutud Kogemust, siis vastuses Vaidlustaja

täiendavatele seisukohtadele väidab Hankija, et Kolmas isik on kaasanud hankelepingu

täitmisele 2 isikut, kellest ühel – O.T. on olemas soojusenergeetikainseneri tase 8 ja teisel –

L.R. on olemas kogemus eelisoleeritud torustiku ehitustöödeks. Seega Hankija enam isegi ei

väida, et üks Kolmanda isiku spetsialistidest vastaks Tingimusele nii Kutsekvalifikatsiooni kui

ka Kogemuse nõude osas.

Hankija märgib, et soojusenergeetikainseneri tase 8 kutsestandardi kohaselt antakse kutse vaid

isikutele, kellel on mh 4 aastane seonduv töökogemus [---], kuid vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et kuna nimetatud töökogemus ei pea olema kohustuslikult omandatud objekti- või

projektijuhina vähemalt ühes eelisoleeritud torustiku ehitustöös, mille raames on ehitatud

klassile C (EVS-EN13941-1 või samaväärne) vastavat torustikku, siis ei saa Hankija O.T.

Kogemuse nõudele vastavuse kontrolli Riigihankes jätta teostamata põhjusel, et SA Kutsekoda

pidi eelduslikult O.T. töökogemust juba kutse andmisel kontrollima.

10.4.2. Vaidlustaja väitel tähendab C-klass eelisoleeritud kaugküttetrassi läbimõõduga

vähemalt DN350 (k.a), kuid vaidlustusest ei nähtu, millel Vaidlustaja selline väide põhineb.

Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei tulene selline kaugküttetrassi läbimõõt standardist EVS-EN

13941-1 (nimetatud standardis ei ole trassi läbimõõt C-klassiga otseselt seotud ega piiratud

(standard defineerib C-klassi peamiselt torustiku töötemperatuuride ja -rõhkude kaudu)) ja

Eestis puudub muu (õigus)akt, mis defineeriks C-klassile vastava torustiku.

Vaidlustuskomisjonile äratuntavalt ei ole Hankija ka RHAD-is (TK-s) sätestanud, et Riigihanke

tähenduses on C-klassi torustik eelisoleeritud kaugküttetrassitorustik läbimõõduga vähemalt

DN350 (k.a). Ei ole välistatud, et vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele on C-klassile

vastava torustiku läbimõõt üldteada, mis võiks selgitada asjaolu, miks ükski Riigihankes

osalemisest huvitatud isik ei ole seda enne pakkumuste esitamise tähtpäeva küsinud.

Märkimisväärne aga on, et Hankija ei vaielnud vaidlustusmenetluses sisuliselt vastu Vaidlustaja

väidetele C-klassi torustiku läbimõõdust ega ka sellele, et O.T. CV-s esitatud kaks tööd, mis

võiksid formaalselt torustiku läbimõõdu nõudele vastata (Haapsalu KEK-i leping ja Lihula

leping), sisuliselt Kogemuse nõuet täita ei saa (Haapsalu KEK-i leping täideti 1988, mil

10 (11)

standardile vastavat eelisoleeritud torustikku ei paigaldatud, ja Lihulas puudub kaugküttetrass

läbimõõduga üle DN150).

10.4.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et isegi kui Kogemuse nõude täitmine ei pea olema

O.T. CV-st kontrollitav Vaidlustaja poolt väidetud viisil (kontrollides lepinguid, mille sisuks on

kitsalt tööd eelisoleeritud kaugküttetrassiga, mille torustiku läbimõõt on vähemalt DN350), ka

siis ei ole Kogemuse nõude täitmine O.T. CV-st kontrollitav.

O.T. CV-s on esitatud andmed nii A, B kui ka C-klassile vastavate torustike tööde kohta ning

kitsalt Kogemuse nõude täitmiseks nõutav C-klassile vastava torustiku töö, mis vastaks

standardile EVS-EN 13941-1 või oleks sellega samaväärne, ei ole seal eristatud (standardile

vastavuse hindamiseks puuduvad andmed paigaldatud torustiku võimest töötada C-klassis

nõutavate kõrgemate temperatuuri- ja rõhutingimustes). Nt L.R.-i CV-s on C-klassi torustiku

märge loetletud tööde juures olemas ja puudub kahtlus, et L.R. Kogemuse nõude ka täidaks,

kuid vaidlustuskomisjon kordab, et L.R. ei saa täita Tingimust Kutsekvalifikatsiooni puudumise

tõttu.

10.4.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna Tingimus on selgelt esitatud ühele

spetsialistile ega ole jagatav kahe spetsialisti vahel ja Kolmanda isiku pakkumuses esitatud

kummagi isiku CV-st ei nähtu vastavus Tingimusele, tuleb Hankija otsus Kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta tunnistada kehtetuks selle mittevastavuse tõttu

RHS § 114 lg-le 1 ja RHS § 3 p-ile 1.

11. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise, kvalifitseerimise ja kõrvaldamata

jätmise otsuste õiguspärasus

11.1. RHS § 117 lg 1 esimese lause kohaselt hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi

[---] ja tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide

kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab Kolmanda

isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks, ei kuulu see RHS § 117 lg 1 alusel

hindamisele ja õigusvastasele vastavaks tunnistamise otsusele tuginev Kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamise otsus tuleb tunnistada kehtetuks.

11.2. Pöördmenetluse kasutamine Riigihankes eeldab, et kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste

puudumist kontrollitakse üksnes pakkuja suhtes, kelle pakkumus on edukaks tunnistatud

(RHS § 104 lg 8 teine lause sätestab: Pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist

kontrollib hankija edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist ja esitatud kvalifitseerimise

tingimustele vastamist ning teeb otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise,

ja kui ta on seadnud pakkujatele kvalifitseerimise tingimused, kvalifitseerimise või

kvalifitseerimata jätmise kohta.) ja kui Kolmanda isiku pakkumust ei saanud Hankija edukaks

tunnistada, ei saa Kolmanda isiku kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontroll olla vastavalt

RHS § 52 lg-le 3 ja § 104 lg-le 8 Kolmanda isiku kui eduka pakkuja suhtes ka õiguspäraselt

läbi viidud.

11.3. Tulenevalt eespooltoodust on Hankija otsused Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise, tema kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise kohta on vastuolus RHS § 117 lg-

ga 1 ning § 104 lg-ga 8 ja tuleb tunnistada kehtetuks.

12. Kui osa väiteid ei saa enam mõjutada vaidluse lõpptulemust, siis ei pea võtma nende suhtes

ammendavat seisukohta (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p 26), st

vaidlustuskomisjon ei pea praegusel juhul asuma kontrollima eraldi Vaidlustaja väiteid

Kolmanda isiku kvalifikatsiooni vastavusest Kvalifitseerimistingimustele 1 ja 2.

Kolmanda isiku vastavus (või mittevastavus) vaidlusalustele kvalifitseerimise tingimustele ei

saa enam mõjutada vaidluse lõpptulemust, kuna Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise

11 (11)

kohta on juba tunnistatud kehtetuks ja Vaidlustaja on sellega oma vaidlustuses taotletava

eesmärgi saavutanud.

13. Vaidlustusmenetluse kulud

13.1. Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku

rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

Vaidlustuskomisjon mõistab kulud välja Vaidlustajale ega jaga neid eraldi ühispakkujate vahel,

kuigi Vaidlustaja on sellise taotluse esitanud.

13.2. Vaidlustaja 14.07.2025 esitatud menetluskulude taotluse ja nimekirja kohaselt on ta

kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 1859 eurot (käibemaksuta), mis vastab 16,9

töötunnile tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon ei pea vajalikuks

hinnata tervikuna kulude vajalikkust ja põhjendatust, kuna Vaidlustaja on suurema osa oma

kuludest esitanud vaidlustuskomisjonile hilinenult ja neid ei saa Hankijalt välja mõista täies

mahus.

13.3. RHS § 199 lg 1 nõuab, et kui vaidlustus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, esitatakse

taotlus lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks koos kulude nimekirjaga hiljemalt

RHS § 196 lg-s 3 sätestatud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäevaks.

RHS § 196 lg 3 järgi määrab vaidlustuskomisjon kirjaliku menetluse puhul menetlusosalistele

tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid selgitusi ja dokumente. Antud juhul

määras vaidlustuskomisjon oma 04.07.2025 kirjaga järgmist: Lähtudes RHS § 196 lg-st 3 on

menetlusosalistel võimalik esitada vaidlustuskomisjonile täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh

menetluskulude taotlusi, kuni 09.07.2025. Selleks tähtajaks laekunud seisukohtadele on teistel

menetlusosalistel võimalik vastata kuni 14.07.2025.

Seega määras vaidlustuskomisjon poolte menetlusliku võrdsuse huvides kaks tähtaega: ühe

täiendavate dokumentide esitamiseks ja teise eelmise tähtaja jooksul esitatud täiendavatele

seisukohtadele vastamiseks1. Sellises olukorras on RHS § 199 lg-s 1 silmas peetud täiendavate

selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäevaks vaidlustuskomisjoni antud varasem tähtpäev,

mis oli käesoleval juhul 09.07.2025 (RHS § 199 lg 1 seob lepingulise esindaja kulude nimekirja

esitamise tähtaja lõpu kirjaliku menetluse puhul selle tähtpäevaga, mis on ette nähtud

täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks, mitte aga neile vastamiseks ja

vaidlustuskomisjon ka rõhutas oma teates, et menetluskulude taotlus tuleb esitada 09.07.2025).

Järelikult tulnuks Vaidlustajal esitada hiljemalt 09.07.2025 nimekiri tolleks ajahetkeks tekkinud

lepingulise esindaja kulude kohta ja tähtpäevaks 14.07.2025 oli Vaidlustajal võimalik esitada

lepingulise esindajate kulude nimekiri üksnes nende kulude kohta, mis tekkisid ajavahemikus

10-14.07.2025.

13.4. Vaidlustaja on esitanud vaidlustuskomisjonile ainult ühe lepingulise esindaja kulude

taotluse/nimekirja. See esitati 14.07.2025 ning see hõlmab kõiki selle vaidlustusmenetlusega

seonduvaid kulusid. Ülaltoodut arvestades saab vaidlustuskomisjon nendest kuludest arvesse

võtta vaid neid, mis on tekkinud pärast 09.07.2025. Selliseid kulusid on kokku 77 eurot

(käibemaksuta), need on vajalikud ja põhjendatud ja tuleb Hankijalt välja mõista.

Lisaks tuleb Hankijalt välja mõista Vaidlustaja kasuks riigilõiv 640 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk

1 vt I. Pilving, M. Parind. RHS § 196 komm 6. – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.