Lisa 1 07.07.2025

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2023/1791/EL, mis käsitleb energiatõhusust ja

millega muudetakse määrust 2023/955/EL (uuesti sõnastatud) ja Eesti õigusakti

vastavustabel

EL-i õigusakti norm

2023/1791/EL

EL-i

õigusakti

normi

ülevõtmise

kohustus

EL-i õigusakti normi sisuliseks

rakendamiseks kehtestatavad

riigisisesed õigusaktid

Kommentaarid

Artikkel, lõige, punkt Jah, ei,

valikuline

Paragrahv,

lõige, punkt

Pealkiri

1) Artikli 1 lõige 1

Käesolevas direktiivis kehtestatakse

liidus energiatõhususe edendamise

meetmete ühine raamistik, et tagada

liidu

energiatõhususe eesmärkide täitmine

ning võimalus energiatõhusust

jätkuvalt parandada. Selle ühise

raamistiku eesmärk

on aidata kaasa Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119

(35) rakendamisele ja liidu

energiavarustus

kindlusele, vähendades liidu

sõltuvust energiaimpordist,

sealhulgas fossiilkütustest.

Käesolevas direktiivis kehtestatakse

normid, mille eesmärk on viia

energiatõhusus esmatähtsana ellu

kõigis sektorites, ja kõrvaldada

energiaturutõkked ning energia

tõhusat tarnimist, ülekannet,

salvestamist ja kasutamist takistavad

turutõrked.

Sellega nähakse ette ka soovituslike

riiklike energiatõhususpanuste

kindlaksmääramine aastaks 2030.

Käesolev direktiiv aitab rakendada

energiatõhususe esikohale seadmise

põhimõtet, andes ühtlasi panuse

selleks, et liit oleks kaasav, õiglane

ja jõukas ühiskond, millel on

kaasaegne, ressursitõhus ja

konkurentsivõimeline majandus.

2) Artikli 1 lõige 2

Käesolevas direktiivis sätestatud

nõuded on miinimumnõuded ega

takista ühelgi liikmesriigil säilitada

või kehtestada

rangemaid meetmeid. Sellised

meetmed on kooskõlas liidu

õigusega. Kui liikmesriigi

õigusaktides nähakse ette rangemad

meetmed, teavitab liikmesriik

sellistest õigusaktidest komisjoni

Jah EnkS § 1 lg 1 Kehtiv säte

3) Artikkel 2 (mõisted) lõige

1

„energia“ – energiatooted nagu need

on määratletud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1099/2008 (36) artikli 2 punktis d

Jah EnKS § 2 p 3 Kehtiv mõiste, sõnastus

viidud direktiiviga

kooskõlla. Eelnõu punkt

2

4) Artikkel 2 (mõisted) lõige

2

„energiatõhususe esikohale

seadmine“ – energiatõhususe

esikohale seadmine, nagu on

määratletud

määruse (EL) 2018/1999 artikli 2

punktis 18;

Jah EnKS § 2 p 31 Uus mõiste, eelnõu

punkt 3

5) Artikkel 2 (mõisted) lõige

3

„energiasüsteem“ – süsteem, mis on

eelkõige ette nähtud energiateenuste

osutamiseks, et rahuldada

lõpptarbimis

sektorite energianõudlust soojuse,

kütuste ja elektri kujul;

Jah EnKS § 2 p 81 Uus mõiste, eelnõu

punkt 6

6) Artikkel 2 (mõisted) lõige

4

„süsteemi tõhusus“ –

energiatõhusatelahenduste valimine,

juhul kui nad võimaldavad ka

kulutõhusat süsinikuheite

vähendamist, täiendavat paindlikkust

ja ressursside tõhusat kasutamist;

Jah EnKS § 2 p 32 Uus mõiste, eelnõu

punkt 3

7) Artikkel 2 (mõisted) lõige

5

„primaarenergia tarbimine“ –

kättesaadava energia brutotarbimine,

välja arvatud rahvusvahelised

merepunkrivarud,

mitteenergeetilised lõpptarbimisalad

ja ümbritseva keskkonna energia

Jah EnKs § 2 lg 26 Muudetakse, eelnõu

punkt7

8) Artikkel 2 (mõisted) lõige

6

„energia lõpptarbimine“ – kogu

energia, mis tarnitakse

tööstussektorile, transpordisektorile,

sealhulgas rahvusvaheliste

õhuvedude energiatarbimiseks,

leibkondadele, avalike ja erateenuste

sektorile, põllumajandus-,

metsandus- ja kalandussektorile ning

muudele lõpptarbimissektoritele,

välja arvatud rahvusvaheliste

merepunkrivarude energia tarbimine,

ümbritseva keskkonna energia ning

tarned muundamissektorile ja

energiasektorile ning edastamisel ja

jaotamisel tekkinud kaod, nagu on

määratletud määruse (EÜ) nr

1099/2008 A lisas;

Jah EnKS § 2 lg 7

Sõnastatakse ümber,

eelnõu punkt 5.

9) Artikkel 2 (mõisted) lõige

7

„ümbritseva keskkonna energia“ –

ümbritseva keskkonna energia nagu

Jah KKuTS § 2 lg 13 Muudetakse

kaugküttereformi

raames.

see on määratletud direktiivi (EL)

2018/2001 artikli 2 punktis 2

10) Artikkel 2 (mõisted) lõige

8

„energiatõhusus“ – töö, teenuse,

kauba või energia väljundi ja

energiasisendi vaheline suhe;

Jah EnKS § 2 p 12 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

11) Artikkel 2 (mõisted) lõige

9

„energiasääst“ – säästetud energia

hulk, mis määratakse mõõtes või

hinnates või nii mõõtes kui hinnates

tarbimist enne

ja pärast energiatõhususe

parandamise meetme rakendamist,

tagades samas energiatarbimist

mõjutavate

välistingimuste normaliseerimise;

Jah EnKS § 2 p 8 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

12) Artikkel 2 (mõisted) lõige

10

„energiatõhususe paranemine“ –

energiatõhususe suurenemine

tehnoloogiliste, käitumuslike või

majanduslike muutuste tulemusel;

Jah EnKS § 2 p 14 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

13) Artikkel 2 (mõisted) lõige

11

„energiateenus“ – füüsiline kasu,

teenus või kaup, mis saadakse

energia kombineerimisel

energiatõhusa tehnoloogiaga või

tegevusega, mis võib hõlmata

teenuse osutamiseks vajalikke

toiminguid, hooldust ja kontrolli,

mida tehakse lepingu alusel ja mille

puhul on tõestatud, et tavaolukorras

viib see kontrollitava ja mõõdetava

või hinnatava

energiatõhususe paranemiseni või

primaarenergia säästmiseni

Jah EnKS § 2 p 10 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

14) Artikkel 2 (mõisted) lõige

12

„avaliku sektori asutused“ –

riiklikud, piirkondlikud või

kohalikud asutused ning selliste

asutuste poolt otse rahastatavad ja

hallatavad üksused, mis ei tegele

tööstuse ega äritegevusega;

Jah EnKS § 2 p 1 Muudetakse, eelnõu

punkt 1

15) Artikkel 2 (mõisted) lõige

13

„kasulik üldpõrandapind“ – hoone

või selle osa põrandapind, mille

sisekliima reguleerimiseks

kasutatakse energiat;

Jah EnKS § 2 p 17 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

16) Artikkel 2 (mõisted) lõige

14

„avaliku sektori hankijad“ – avaliku

sektori hankijad, nagu need on

määratletud direktiivi 2014/23/EL

artikli 6 lõikes 1,

direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike

1 punktis 1 ja direktiivi 2014/25/EL

artikli 3 lõikes 1

Jah RHS § 5 lg 2 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

17) Artikkel 2 (mõisted) lõige

15

„võrgustiku sektori hankijad“ –

võrgustiku sektori hankijad, nagu

need on määratletud direktiivi

2014/23/EL artikli 7 lõikes 1 ja

direktiivi 2014/25/EL artikli 4 lõikes

1

Jah RHS § 5 lg 3 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

18) Artikkel 2 (mõisted) lõige

16

„energiajuhtimissüsteem“ – kogum

üksteisega seotud või üksteist

mõjutavaid elemente, mis esinevad

strateegias,

millega kehtestatakse

energiatõhususeesmärk ja kava selle

eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas

tegeliku energiatarbimise seire,

energiatõhususe suurendamiseks

võetavad meetmed ja edusammude

mõõtmine;

Jah EnKS § 2 p 6 Täiendatud, eelnõu

punkt 4

19) Artikkel 2 (mõisted) lõige

17

„Euroopa standard“ – Euroopa

Standardikomitee, Euroopa

Elektrotehnika Standardikomitee või

Euroopa

Telekommunikatsioonistandardite

Instituudi vastu võetud ja avalikuks

kasutuseks kättesaadavaks tehtud

standard;

Jah EnKS § 27 lg 4 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

20) Artikkel 2 (mõisted) lõige

18

„rahvusvaheline standard“ –

Rahvusvahelise

Standardiorganisatsiooni vastu

võetud ja avalikuks kasutuseks

kättesaadavaks tehtud standard;

Jah EnKS § 27 lg 4 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

21) Artikkel 2 (mõisted) lõige 19

„kohustatud isik“ – energiatarnija,

energia jaemüügi ettevõtja või

põhivõrguettevõtja, kes on seotud

artiklis 9 osutatud

riiklike energiatõhususkohustuste

süsteemidega

Jah MTMm EsAE § 2 p 1 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

22) Artikkel 2 (mõisted) lõige 20

„volitatud isik“ – juriidiline isik,

kellele valitsus või muu avaliku

sektori asutus on delegeerinud

volitused arendada,

juhtida või hallata rahastamiskava

selle valitsuse või muu avaliku

sektori asutuse nimel;

Jah EnKS § 2 p 27 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

23) Artikkel 2 (mõisted) lõige 21

„osalev isik“ – ettevõtja või avaliku

sektori asutus, kes on võtnud endale

vabatahtliku kokkuleppega

kohustuse

saavutada teatavad eesmärgid või kes

on hõlmatud riikliku regulatiivse

poliitikainstrumendiga;

Jah EnKS § 2 p 24 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

24) Artikkel 2 (mõisted) lõige 22

„avaliku sektori rakendusasutus“ –

avalik-õiguslik asutus, kes vastutab

energia või süsiniku maksustamise,

rahastamiskavade ja -instrumentide,

fiskaalsete stiimulite, standardite ja

normide, energiamärgistuse

süsteemide,

koolitus- või haridustegevuse

elluviimise või jälgimise eest;

Jah EnKS § 2 p 2 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

25) Artikkel 2 (mõisted) lõige 23

„poliitikameede“ – regulatiivne,

finants-, fiskaal-, vabatahtlik või

teabe andmise instrument, mille

liikmesriik on

ametlikult kehtestanud ja rakendanud

turuosalistele toetava raamistiku,

nõude või stiimuli loomiseks, et

pakkuda ja

osta energiateenuseid ja võtta muid

energiatõhususe parandamise

meetmeid

Jah EnKS § p 25 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

26) Artikkel 2 (mõisted) lõige 24

„üksikmeede“ – meede, mis viib

energiatõhususe kontrollitava ja

mõõdetava või hinnatava

paranemiseni ja mis võetakse

poliitilise meetme tulemusel;

Jah EnKS § 2 p 30 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

27) Artikkel 2 (mõisted) lõige 25

„energiatarnija“ – füüsiline või

juriidiline isik, sealhulgas

jaotusvõrguettevõtja, kes vastutab

energia transpordi eest selle

tarnimiseks lõpptarbijatele või

jaotusjaamadele, kes müüvad

energiat lõpptarbijatele;

Jah EnKS § 2 p 9 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

28) Artikkel 2 (mõisted) lõige 26

„jaotusvõrguettevõtja“ – direktiivi

(EL) 2019/944 artikli 2 punktis 29

määratletud jaotusvõrguettevõtja

elektri puhul

või direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2

punktis 6 määratletud jaotussüsteemi

haldur gaasi puhul;

Jah EnKS § 2 16 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

29) Artikkel 2 (mõisted) lõige 27

„energia jaemüügi ettevõtja“ –

füüsiline või juriidiline isik, kes

müüb energiat lõpptarbijatele

Jah EnKs § 2 p 5 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

30) Artikkel 2 (mõisted) lõige 28

„lõpptarbija“ – füüsiline või

juriidiline isik, kes ostab energiat

oma lõpptarbimiseks;

Jah EnKS § 2 p 21 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

31) Artikkel 2 (mõisted) lõige 29

„energiateenuseosutaja“ – füüsiline

või juriidiline isik, kes tarnib

energiateenused või energiatõhususe

parandamise

meetmed lõpptarbija seadmesse või

ruumidesse;

Jah EnKS § 2 p 11 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

32) Artikkel 2 (mõisted) lõige 30

„väikesed ja keskmise suurusega

ettevõtjad“ või „VKEd“ – komisjoni

soovituse 2003/361/EÜ (37) lisa

artikli 2 lõikes 1 määratletud

ettevõtjad;

Jah EnKS § 2 p 29 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

33) Artikkel 2 (mõisted) lõige 31

„mikroettevõtja“ – soovituse

2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikes 3

määratletud ettevõtja;

Jah EnKS § 2 p 291 Uus mõiste, eelnõu

punkt 9

34) Artikkel 2 (mõisted) lõige 32

„energiaaudit“ – süstemaatiline

menetlus, mida tehakse adekvaatsete

teadmiste saamiseks hoone või

hoonete rühma,

tööstusliku või kaubandusliku

protsessi või käitise või eraõiguslike

või avalik-õiguslike teenuste

energiatarbimise

profiili kohta ning millega

määratakse kulutõhusa energiasäästu

võimalused, säästu suurus ja

kulutõhusa taastuvenergia tootmise

võimalused, ning mille tulemuste

põhjal koostatakse aruanne;

Jah EnKS § 2 p 4 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

35) Artikkel 2 (mõisted) lõige 33

„energiatõhususe leping“ – kasusaaja

ja energiatõhususe parandamise

meetme osutaja vaheline lepinguline

kokkulepe,

mida kontrollitakse ja jälgitakse

kogu lepingu kehtivuse aja jooksul

ning mille alusel makstakse

nimetatud meetmesse

panustatud töö, tarnete või teenuste

eest sõltuvalt lepingus kokku lepitud

energiatõhususe parandamise

tasemest või

muust kokkulepitud energiatõhususe

kriteeriumist, näiteks rahalisest

säästust;

Jah EnKS § 2 p 13 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

36) Artikkel 2 (mõisted) lõige 34

„nutiarvestisüsteem“ – direktiivi

(EL) 2019/944 artikli 2 punktis 23

määratletud nutiarvestisüsteem või

direktiivis 2009/73/EÜ osutatud

arukas arvestisüsteem;

Jah EnKS § 2 p 22 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

37) Artikkel 2 (mõisted) lõige 35

„põhivõrguettevõtja“ – direktiivi

(EL) 2019/944 artikli 2 punktis 35

määratletud põhivõrguettevõtja

elektri puhul või direktiivi

2009/73/EÜ artikli 2 punktis 4

määratletud ülekandesüsteemi haldur

gaasi puhul

Jah EnKS § 2 p 32 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

38) Artikkel 2 (mõisted) lõige 36

„koostootmine“ – soojusenergia ja

elektrienergia või mehaanilise

energia samaaegne tootmine ühes

protsessis;

Jah EnKS § 2 p 20 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

39) Artikkel 2 (mõisted) lõige 37 Jah MTMm SEK nõuded § 2

p 6 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

„majanduslikult põhjendatud

nõudlus“ – nõudlus, mis ei ületa

soojuse või jahutuse vajadust ja mis

muidu täidetaks

turutingimustel muude

energiatootmisprotsessidega kui

koostootmine;

40) Artikkel 2 (mõisted) lõige 38

„kasulik soojus“ – soojus, mis on

toodetud koostootmisprotsessis, et

täita majanduslikult põhjendatud

nõudlust

soojuse või jahutuse järele;

Jah MTMm SEK nõuded § 2

p 3 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

41) Artikkel 2 (mõisted) lõige 39

„koostoodetud elekter“ – elekter, mis

on toodetud kasuliku soojuse

tootmisega seotud protsessis ja

arvutatud vastavalt

II lisas sätestatud üldpõhimõtetele;

Jah MTMm SEK nõuded § 2

p 5 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

42) Artikkel 2 (mõisted) lõige 40

„tõhus koostootmine“ –

koostootmine, mis vastab III lisas

sätestatud kriteeriumidele;

Jah EnKS § 8 lg 2 ja MTMm

SEK nõuded § 5-7 Kehtiv kombinatsioon,

ei muudeta

43) Artikkel 2 (mõisted) lõige 41

„üldkasutegur“ – elektrienergia ja

mehaanilise energia ning kasuliku

soojuse aastatoodangu summa, mis

on jagatud

kütusekogusega, mida kasutati

soojuse tootmiseks

koostootmisprotsessis ning elektri- ja

mehaanilise energia

brutotoodangu saamiseks;

Jah MTMm SEK nõuded § 2

p 10 Kehtiv mõiste, ei

muudetud.

44) Artikkel 2 (mõisted) lõige 42

„elektri- ja soojusenergia suhtarv“ –

koostoodetud elektri ja kasuliku

soojuse suhtarv täielikul

koostootmisrežiimil

konkreetse seadme talitlusandmete

põhjal;

Jah MTMm SEK nõuded § 2

p 1 Kehtiv mõiste, ei

muudetud.

45) Artikkel 2 (mõisted) lõige 43

„koostootmisseade“ – seade, mis on

võimeline talitlema

koostootmisrežiimil;

Jah VVm nr. 105

“Biomassist

elektrienergia

koostootmise juhis” § 2

p 8 ja p 9

Kehtiv mõiste, ei

muudetud.

46) Artikkel 2 (mõisted) lõige 44

„väikekoostootmisseade“ –

koostootmisseade, mille

installeeritud võimsus on alla 1

MWe;

Jah MTMm SEK nõuded § 2

p 9 Kehtiv mõiste, ei

muudetud.

47) Artikkel 2 (mõisted) lõige 45

„mikrokoostootmisseade“ –

koostootmisseade, mille

maksimaalne võimsus on alla 50

kWe

Jah MTMm SEK nõuded § 2

p 7 Kehtiv mõiste, ei

muudetud.

48) Artikkel 2 (mõisted) lõige 46

„tõhus kaugküte ja -jahutus“ –

kaugkütte- või kaugjahutussüsteem,

mis vastab artiklis 26 sätestatud

tingimustele;

Jah EnKS § 2 p 27 Kehtiv mõiste, ei

muudetud

49) Artikkel 2 (mõisted) lõige 47

„tõhus küte ja jahutus“ – kütte- ja

jahutusvõimalus, mis võrreldes

Jah EnKS § 8 lg 5 Kehtiv mõiste, ei

muudetud.

praeguste suundumuste jätkumise

stsenaariumit

kajastava lähtestsenaariumiga

vähendab mõõdetavalt

primaarenergia sisendit, mida on vaja

selleks, et tarnida üks saadud

energiaühik asjaomase süsteemi

piires kulutõhusal viisil, nagu on

hinnatud käesolevas direktiivis

viidatud

kulude-tulude analüüsis, võttes

arvesse kaevandamiseks,

muundamiseks, transpordiks ja

jaotamiseks vajalikku

energiat;

50) Artikkel 2 (mõisted) lõige 48

„tõhus individuaalne küte ja jahutus“

– individuaalse kütte ja jahutuse

tarnimise võimalus, mis võrreldes

tõhusa

kaugkütte ja -jahutusega vähendab

mõõdetavalt taastumatu

primaarenergia sisendit, mida on vaja

selleks, et tarnida

üks saadud energiaühik asjaomase

süsteemi piires, või milleks on vaja

sama, ent väiksemate kuludega

taastumatu

primaarenergia sisendit, võttes

arvesse kaevandamiseks,

muundamiseks, transpordiks ja

jaotamiseks nõutavat energiat;

Jah Uus mõiste,

täpsustatakse

kaugküttereformi käigus

51) Artikkel 2 (mõisted) lõige 49

„andmekeskus“ – määruse (EÜ) nr

1099/2008 A lisa punktis 2.6.3.1.16

määratletud andmekeskus

Jah EnKS § 28 lg 1 Uus mõiste, eelnõu

punkt 48

52) Artikkel 2 (mõisted) lõige 50

„oluline remont“ – remont, mille

maksumus ületab 50 % uue

samaväärse seadme

investeerimiskuludest;

Jah EnKS § 10 lg 2 Kehtiv mõiste, ei

muudeta

53) Artikkel 2 (mõisted) lõige 51

„energiavahendaja“ – direktiivi (EL)

2019/944 artikli 2 punktis 19

määratletud sõltumatu

energiavahendaja;

Jah EnKS § 2 p 15 Kehtiv mõiste, ei

muudeta

54) Artikkel 2 (mõisted) lõige 52

„energiaostuvõimetus“ – leibkonna

puudulik juurdepääs põhilistele

energiateenustele, kui sellised

teenused tagavad esmase ja

inimväärse elatustaseme ja tervise,

sealhulgas küttele, soojale veele,

jahutusele, valgustusele ja seadmete

kasutamiseks vajalikule energiale

asjaomase riigi kontekstis,

olemasoleva riikliku sotsiaalpoliitika

ja muude

asjakohaste riiklike

poliitikameetmete korral, kusjuures

selle on põhjustanud erinevad

tegurid, sealhulgas vähemalt

Jah EnKS § 2 p 71 ja p 72 Kehtivad mõisted, ei

muudeta

rahaliste võimaluste puudumine,

ebapiisav netosissetulek, suured

energiakulud ja kodude halb

energiatõhusus;

55) Artikkel 2 (mõisted) lõige 53

„lõppkasutaja“ – füüsiline või

juriidiline isik, kes ostab kütet,

jahutust või sooja tarbevett oma

lõpptarbimiseks, või

füüsiline või juriidiline isik, kes elab

kortermajas või kortermaja või

mitme kasutusotstarbelise hoone

üksuses, mida

varustatakse kütte, jahutuse või sooja

tarbeveega kesksest allikast, kui

selliselisikul ei ole energiatarnijaga

otselepingut

ega individuaalset lepingut;

Jah EnKS § 2 p 201 Kehtiv mõiste, ei

muudeta

56) Artikkel 2 (mõisted) lõige 54

„huvide lahknemine“ –

energiatõhususe investeeringutega

seotud rahaliste kohustuste ja hüvede

õiglase ja mõistliku

jaotuse puudumine asjaomaste

osalejate vahel, kelleks on näiteks

hoonete omanikud ja üürnikud või

eri omanikud

või kortermajade või mitme

kasutusotstarbeliste hoonete

omanikud ja üürnikud või erinevad

omanikud.

Jah EnKS § 2 p 33 Uus Mõiste, eelnõu

punkt 10

57) Artikkel 2 (mõisted) lõige 55

„kaasamisstrateegia“ – strateegia,

millega seatakse eesmärgid,

töötatakse välja tehnikad ja

määratakse kindlaks protsess,

mille abil kaasata poliitika

kujundamisse kõik asjaomased

riikliku või kohaliku tasandi

sidusrühmad, sealhulgas

kodanikuühiskonna esindajad,

näiteks tarbijaorganisatsioonid,

eesmärgiga suurendada teadlikkust,

saada selle poliitika kohta tagasisidet

ja soodustada selle tunnustamist

üldsuse poolt.

Jah EnKS § 2 p 34 Uues mõiste, eelnõu

punkt 10

58) Artikkel 2 (mõisted) lõige 56

„energiatõhususe parandamise

meetmete statistiliselt oluline osa ja

representatiivne valim“ – selline osa

ja valim, mis nõuab asjaomaste

energiasäästumeetmete statistilise

andmekogumi rühma loomist nii, et

see kajastaks kõikide

energiasäästumeetmete üldkogumit

ja võimaldaks seega teha

põhjendatud järeldusi selliste

meetmete võtmise

usaldusväärsuse kohta tervikuna.

Jah EnKS § 2 p 35 Uues mõiste, eelnõu

punkt 10

59) Artikkel 3 lõige 1

Kooskõlas energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõttega tagavad

Jah EnKS § 21 lg 1 Uus säte, eelnõu punkt

12

liikmesriigid, et energiatõhususega

seotud

lahendusi, sealhulgas nõudluse poole

ressursse ja süsteemi paindlikkust,

hinnatakse kavandamis-, poliitika- ja

olulistes investeerimisotsustes, mille

igaühe väärtus on suurem kui 100

000 000 eurot või transporditaristu

projektide puhul

175 000 000 eurot, ning mis on

seotud järgmiste sektoritega:

a) energiasüsteemid ja

b) energiaga mitteseotud sektorid,

kui need sektorid mõjutavad

energiatarbimist ja energiatõhusust,

näiteks hooned,

transport, vesi, info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia

(IKT), põllumajandus ja

finantssektor.

60) Artikkel 3 lg 2

Hiljemalt 11. oktoobriks 2027 viib

komisjon läbi lõikes 1 sätestatud

piirmäärade hindamise, seades

eesmärgiks

allapoole korrigeerimise ning võttes

arvesse majanduse ja energiaturu

võimalikke arengusuundi. Komisjon

esitab hiljemalt 11. oktoobriks 2028

Euroopa Parlamendile ja nõukogule

aruande,millele lisatakse asjakohasel

juhul seadusandlikud ettepanekud.

Ei Komisjoni haldusala

61) Artikkel 3 lg 3

Käesoleva artikli kohaldamisel

innustatakse liikmesriike võtma

arvesse komisjoni soovitust (EL)

2021/1749

Ei EnKS § 21 lg 2 Valikuline säte, viide

mida kasutada,

kohustust otsustajale ei

ole. Eelnõu punkt 12 62) Artikkel 3 lg 4

Liikmesriigid tagavad, et kui

poliitiliste, planeerimis- ja

investeerimisotsuste suhtes

kohaldatakse heakskiitmise ja

järelevalve nõudeid, siis pädevad

asutused jälgivad energiatõhususe

esikohale seadmise põhimõtte

kohaldamist, sealhulgas asjakohasel

juhul sektori lõimimist ja sektoriülest

mõju.

Jah EnKS § 21 lg 3 Uus säte, eelnõu punkt

12

63) Artikkel 3 lg 5

Energiatõhususe esikohale seadmise

põhimõtte kohaldamisel

liikmesriigid:

a) edendavad selliseid kulude-tulude

analüüsi meetodeid, mis

võimaldavad nõuetekohaselt hinnata

energiatõhususe

lahenduste laiemat kasu ühiskonna

seisukohast, ja juhul, kui kulude-

tulude analüüs on nõutav, tagavad

selliste

meetodite kohaldamise, ning teevad

need meetodid avalikult

Jah

Enks § 22 lg 1-6

Uus säte, eelnõu punkt

12

juurdepääsetavaks, võttes

asjakohasel juhul arvesse kogu

olelusringi ja pikaajalist perspektiivi,

süsteemi tõhusust ja kulutõhusust,

varustuskindlust ja kvantifitseerimist

ühiskondlikust, tervisealasest,

majanduslikust ja kliimaneutraalsuse

seisukohast ning kestlikkuse ja

ringmajanduse põhimõtteid

üleminekul kliimaneutraalsusele;

b) käsitlevad mõju

energiaostuvõimetusele

c) määravad kindlaks üksuse, kes

vastutab või üksused, kes vastutavad

selle eest, et jälgitakse

energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtte kohaldamist

ning mõju, mida õigusraamistikud,

sealhulgas finantseeskirjad ning

lõikes 1 osutatud

kavandamis-, poliitika- ja olulised

investeerimisotsused avaldavad

energiatarbimisele,

energiatõhususele ning

energiasüsteemidele;

d) esitavad komisjonile määruse

(EL) 2018/1999 artikli 17 kohaselt

esitatud lõimitud riiklike energia- ja

kliimaalaste

eduaruannete osana aruande selle

kohta, kuidas energiatõhususe

esikohale seadmise põhimõtet võeti

arvesse riiklike ja piirkondlike

energiasüsteemidega seotud riiklikes

ja asjakohastel juhtudel piirkondlikes

ja kohalikes kavandamis-,

poliitika- ja olulistes

investeerimisotsustes, sealhulgas

vähemalt järgmise:

i) hinnang energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtte kohaldamisele ja

kasule energiasüsteemides, eelkõige

seoses energiatarbimisega;

ii) loetelu meetmetest, mis on

võetud, et kõrvaldada tarbetud

regulatiivsed või mitteregulatiivsed

tõkked energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtte ja nõudluspoole

lahenduste rakendamisel, sealhulgas

selgitades välja

riiklikud õigusaktid ja meetmed, mis

on energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõttega vastuolus.

Jah

Jah

EnKS § 24

EnKS § 24 ja 25

Praktiline rakendamine,

info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

Praktiline rakendamine,

info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

64) Artikkel 3 lg 6

Hiljemalt 11. aprilliks 2024 võtab

komisjon vastu suunised, millega

kehtestatakse järelevalvet, seiret ja

aruandlust hõlmav ühine

üldraamistik, mida liikmesriigid

võivad kasutada lõike 5 punktis a

osutatud kulude-tulude analüüsi

Ei Komisjoni haldusala

meetodite väljatöötamisel, et tagada

võrreldavus, jättes samas

liikmesriikidele võimaluse

kohandada neid riigisiseste ja

kohalike oludega

65) Artikkel 4 lg 1

Liikmesriigid tagavad ühiselt, et

2030. aastaks vähendatakse

energiatarbimist vähemalt 11,7 %

võrreldes 2020. aasta

ELi võrdlusstsenaariumi

prognoosidega, nii et liidu energia

lõpptarbimine 2030. aastal ei ületa

763 miljonit naftaekvivalenttonni.

Liikmesriigid teevad kõik selleks, et

ühiselt aidata saavutada

soovituslikku liidu primaarenergia

tarbimise eesmärki, mille kohaselt ei

ületata 2030. aastal 992,5 miljonit

naftaekvivalenttonni.

Jah EnKS § 3 lg 1 ja lg 2 Eesmärk kehtestatakse

„Riiklikus energia- ja

kliimakavas aastani

2030“, mis esitati

Euroopa Komisjonile

31.12.2019

66) Artikkel 4 lg 2

Iga liikmesriik kehtestab soovitusliku

riikliku energiatõhususe panuse, mis

põhineb energia lõpptarbimisel, et

ühiselt

saavutada käesoleva artikli lõikes 1

osutatud siduv liidu energia

lõpptarbimise eesmärk, ning teeb

kõik selleks, et aidata

ühiselt saavutada nimetatud lõikes

osutatud soovituslik liidu

primaarenergia tarbimise eesmärk.

Liikmesriigid teatavad

nendest panustest ning nendele

panustele vastavast soovituslikust

trajektoorist komisjonile osana

määruse (EL) 2018/1999 artikli 14

lõike 2 kohaselt esitatavatest

lõimitud riiklike energia- ja

kliimakavade ajakohastatud

versioonidest ning nimetatud

määruse artikli 3 ja artiklite 7–12

kohaselt esitatud lõimitud riiklikest

energia- ja kliimakavadest. Teatades

väljendavad liikmesriigid oma

panuseid ka primaarenergia tarbimise

absoluuttasemena aastal 2030. Oma

soovituslike riiklike

energiatõhususpanuste kehtestamisel

võtavad liikmesriigid arvesse

käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud

nõudeid

ning selgitavad, kuidas ja milliste

andmete alusel on need panused

arvutatud. Selleks võivad nad

kasutada käesoleva

direktiivi I lisas sätestatud valemit.

Liikmesriigid esitavad määruses

(EÜ) nr 1099/2008 kindlaks

määratud energia lõpptarbimise

sektorite, sealhulgas tööstuse,

elamumajanduse, teenuste ja

Jah VV määrus 104 § 2 Kehtiv säte ja praktiline

rakendamine, info

edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

transpordi primaarenergia tarbimise

ja energia lõpptarbimise osakaalu

oma riiklikes energiatõhususe

panustes. Samuti esitavad

liikmesriigid IKT energiatarbimise

prognoosid.

67) Artikkel 4 lg 3

Lõikes 2 osutatud soovituslike

riiklike energiatõhususpanuste

kindlaksmääramisel võtavad

liikmesriigid arvesse:

a) liidu 2030. aasta energiatarbimise

lõppeesmärki, mis ei ületa 763

miljonit naftaekvivalenttonni, ja

primaarenergia

tarbimise eesmärki, mis ei ületa

992,5 miljonit naftaekvivalenttonni,

nagu on sätestatud lõikes 1;

b) käesolevas direktiivis sätestatud

meetmeid;

c) muid liikmesriikides ja liidu

tasandil energiatõhususe

edendamiseks võetud meetmeid;

d) asjaomaseid ja tõhususpingutusi

mõjutavaid tegureid:

i) varased jõupingutused ja meetmed

energiatõhususe vallas;

ii) jõupingutuste õiglane jaotumine

kogu liidus;

iii) majanduse energiamahukus;

iv) kulutõhusa energiasäästu

allesjäänud potentsiaal;

e) ja muid energiatarbimist

mõjutavaid riigisiseseid asjaolusid,

eelkõige:

i) SKP ja demograafilist arengut ja

prognoosi,

ii) muutusi energia impordis ja

ekspordis, energiaallikate jaotuse

arenguid ja uute kestlike kütuste

kasutuselevõttu;

iii) kõigi taastuvate energiaallikate

arendamist, tuumaenergiat, süsiniku

kogumist ja säilitamist;

iv) energiamahukate tööstusharude

süsinikuheite vähendamist;

v) riiklike süsinikuheite vähendamise

või kliimaneutraalsuse kavade

ambitsioonikuse taset;

vi) majanduse

energiasäästupotentsiaali;

vii) praegusi kliimatingimusi ja

kliimamuutuste prognoosi

Jah Praktiline rakendamine,

info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

68) Artikkel 4 lg 4

Lõikes 3 sätestatud nõudeid

kohaldades tagab liikmesriik, et ta

panus naftaekvivalenttonnides ei ole

rohkem kui 2,5 % sellest, mis see

oleks olnud, kui see oleks arvutatud I

lisas sätestatud valemi alusel.

Jah Praktiline rakendamine,

info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

69) Artikkel 4 lg 5

Komisjon hindab, kas liikmesriikide

ühine panus on vähemalt võrdne

Ei Komisjoni kohustus

käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud

liidu siduva

energia lõpptarbimise eesmärgiga.

Kui komisjon järeldab, et ühine

panus ei ole piisav, esitab komisjon

osana oma määruse (EL) 2018/1999

artikli 9 lõike 2 kohasest riiklike

energia- ja kliimakava projektide

hindamisest ning igal juhul hiljemalt

1. märtsil 2024, võttes arvesse

nimetatud lõike kohast ajakohastatud

2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumi,

igale

liikmesriigile korrigeeritud

soovitusliku riikliku

energiatõhususpanuse energia

lõpptarbimise osas, mis põhineb

järgmisel:

a) ühise energia lõpptarbimise

vähendamise puudujääk, mis tuleb

kompenseerida lõikes 1 sätestatud

liidu siduva eesmärgi saavutamiseks;

b) suhteline kasvuhoonegaaside

heitemahukus SKP ühiku kohta

2019. aastal asjaomaste

liikmesriikide puhul;

c) kõnealuste liikmesriikide SKP

2019. aastal.

Enne I lisas esitatud valemi

kohaldamist käesoleva lõike kohaselt

loodud mehhanismi suhtes ning igal

juhul hiljemalt 30. novembril 2023

ajakohastab komisjon 2020. aasta

ELi võrdlusstsenaariumi, tuginedes

liikmesriikide poolt määruse (EL)

2018/1999 artikli 4 punkti 2 punkti b

ja artikli 14 kohaselt esitatud

uusimatele Eurostati andmetele.

Olenemata käesoleva direktiivi

artiklist 37, esitavad liikmesriigid,

kes soovivad ajakohastada oma

soovituslikku riiklikku

energiatõhususpanust, nagu see on

sätestatud käesoleva artikli lõikes 2,

kasutades 2020. aasta ELi

võrdlusstsenaariumi, teabe oma

ajakohastatud soovitusliku riikliku

energiatõhususpanuse kohta kõige

hiljem 1. veebruariks 2024. Kui

liikmesriik soovib oma soovituslikku

riiklikku energiatõhususpanust

ajakohastada, tagab ta, et tema panus

miljonites

naftaekvivalenttonnides ei ole

suurem kui 2,5 % sellest, mis see

oleks olnud, kui see oleks arvutatud I

lisas sätestatud

valemi alusel, kasutades 2020. aasta

ELi võrdlusstsenaariumi.

Liikmesriik, kellele komisjon esitas

korrigeeritud soovitusliku riikliku

Teavitus kohustus –

Eesti ei teinud.

Teavitus kohustust –

Eesti ei teinud.

energiatõhususpanuse, ajakohastab

oma käesoleva artikli lõike 2 kohast

soovituslikku riiklikku

energiatõhususpanust vastavalt

korrigeeritud soovituslikule riiklikule

energiatõhususpanusele energia

lõpptarbimise osas ning lisab sellele

panusele vastava soovitusliku

trajektoori

ajakohastatud versiooni ja

asjakohasel juhul oma täiendavad

meetmed, esitades vastava teabe

määruse (EL) 2018/1999

artikli 14 lõike 2 kohaselt esitatava

lõimitud riikliku energia- ja

kliimakava ajakohastatud versiooni

osana. Komisjon palub nimetatud

määruse kohaselt liikmesriikidel

esitada viivitamata oma korrigeeritud

soovitusliku energiatõhususpanuse ja

asjakohasel juhul oma täiendavad

meetmed, et tagada käesolevas lõikes

sätestatud mehhanismi kohaldamine.

Kui liikmesriik on teatanud

soovituslikust riiklikust

energiatõhususpanusest energia

lõpptarbimise osas naftaekvivalent

tonnidena, mis on võrdne I lisas

sätestatud valemi alusel arvutatud

panusega või sellest väiksem, siis

komisjon kõnealust

panust ei muuda.

Käesolevas lõikes sätestatud

mehhanismi kohaldamisel tagab

komisjon, et kõikide liikmesriikide

riiklike panuste summa ja

lõikes 1 sätestatud liidu siduva

eesmärgi vahele ei ole jäänud alles

erinevusi.

70) Artikkel 4 lg 6

Kui komisjon jõuab määruse (EL)

2018/1999 artikli 29 lõigete 1 ja 3

kohase hindamise alusel järeldusele,

et

energiatõhususe panuste täitmisel ei

ole tehtud piisavaid edusamme,

tagavad käesoleva artikli lõikes 2

osutatud

soovituslikke energia lõpptarbimise

trajektoore ületavad liikmesriigid, et

ühe aasta jooksul pärast komisjoni

hinnangu saamist rakendatakse

lisameetmeid, et nende

energiatõhususe panuste saavutamine

taastuks. Need lisameetmed

hõlmavad muu hulgas vähemalt ühte

järgmistest meetmetest:

a) riigisisesed meetmed täiendava

energiasäästu saavutamiseks,

sealhulgas tugevam

projektiarendusabi energiatõhususse

Ei Komisjoni

kohaldamisala, kuid siin

on tagajärjed kui riik ei

täida oma seatud

eesmärke.

Komisjon võib

kohustada riike

täiendavaid meetmeid

rakendama.

investeerimise meetmete

rakendamiseks;

b) käesoleva direktiivi artiklis 8

sätestatud energiasäästukohustuse

suurendamine;

c) avaliku sektori kohustuse

kohandamine;

d) vabatahtliku rahalise toetuse

andmine riiklikule energiatõhususe

fondile, millele on osutatud

käesoleva direktiivi artiklis

30, või muule energiatõhususele

pühendatud rahastamisvahendile, kui

iga-aastane rahaline toetus on võrdne

soovitusliku trajektoori

saavutamiseks vajalike

investeeringutega.

Kui liikmesriigi energia

lõpptarbimine ületab käesoleva

artikli lõikes 2 osutatud

soovituslikku energia lõpptarbimise

trajektoori, lisab ta määruse (EL)

2018/1999 artikli 17 kohaselt

esitatud lõimitud riiklikku energia- ja

kliimaalasesse eduaruandesse

selgituse meetmete kohta, mida ta

võtab puudujäägi täitmiseks, et

tagada oma riiklike

energiatõhususpanuste saavutamine,

ning oodatava saavutatava

energiasäästu

Komisjon hindab, kas käesolevas

lõikes osutatud riigisisesed meetmed

on piisavad liidu energiatõhususe

eesmärkide

saavutamiseks. Juhul kui riiklikke

meetmeid hinnatakse ebapiisavaks,

paneb komisjon asjakohasel juhul

ette meetmed ja kasutab oma volitusi

liidu tasandil, et tagada eelkõige liidu

2030. aasta energiatõhususe

eesmärgi saavutamine.

71) Artikkel 4 lg 7

Komisjon hindab 31. detsembriks

2026 kõiki määruse (EÜ) nr

1099/2008 kohaselt esitatud

andmetes, energiabilansi

arvutamise metoodikas ja Euroopa

energiakasutuse mudelites tehtud

metodoloogilisi muudatusi ning teeb

vajaduse korral tehnilisi ettepanekuid

liidu 2030. aasta eesmärkide arvutuse

kohandusteks, et säilitada käesoleva

artikli lõikes 1 sätestatud eesmärkide

ambitsioonikuse tase.

Ei Komisjoni

kohaldamisala

72) Artikkel 5 lg 1

Liikmesriigid tagavad, et kõigi

avaliku sektori asutuste summaarset

energia lõpptarbimist vähendatakse

igal aastal

vähemalt 1,9 % võrreldes aastaga

2021.

Jah EnKS § 42 Uus säte, eelnõu punkt

17.

Liikmesriigid võivad teha otsuse

mitte arvestada esimeses lõigus

sätestatud kohustuse täitmisel

ühistransporti või

relvajõudusid.

Esimese ja teise lõigu kohaldamise

eesmärgil kehtestavad liikmesriigid

võrdlusaluse, mis hõlmab kõigi

avaliku sektori asutuste (välja

arvatud ühistranspordi või

relvajõudude) energia lõpptarbimist

aastal 2021. Ühistranspordi ja

relvajõudude energiatarbimise

vähendamine on soovituslik ja seda

võib esimeses lõigus sätestatud

kohustuse täitmise eesmärgil siiski

arvesse võtta, isegi kui see on

käesoleva artikli kohase võrdlusaluse

puhul välja jäetud

73) Artikkel 5 lg 2

Üleminekuperioodil, mis lõpeb 11.

oktoobril 2027, on soovituslik lõikes

1 sätestatud eesmärk. Kõnealusel

üleminekuperioodil võivad

liikmesriigid kasutada hinnangulisi

tarbimisandmeid ning hiljemalt

samal kuupäeval kohandavad

liikmesriigid võrdlusalust ja viivad

kõigi avaliku sektori asutuste

hinnangulise energia lõpptarbimise

kooskõlla kõigi avaliku sektori

asutuste tegeliku energia

lõpptarbimisega.

Ei Praktiline soovitus,

kuidas nõuet rakendada,

arvestada ja seirata

74) Artikkel 5 lg 3

Lõikes 1 sätestatud kohustus ei

hõlma kuni 31. detsembrini 2026

nende kohalike haldusüksuste

avaliku sektori

asutuste energiatarbimist, mille

haldusalas on vähem kui 50 000

elanikku, ning kuni 31. detsembrini

2029 nende kohalike

haldusüksuste avaliku sektori

asutuste energiatarbimist, mille

haldusalas on vähem kui 5 000

elanikku.

Jah EnKS § 384 Rakendussäte, eelnõu

punkt 53

75) Artikkel 5 lg 4

Liikmesriik võib oma avaliku sektori

asutuste energia lõpptarbimise

arvutamisel võtta arvesse

riigisiseseid kliima

erinevusi.

Valikuline EnKS § 42 lg 2 Valikuline leevandava

mõjuga nõue, võetakse

üle. Eelnõu punkt 17

76) Artikkel 5 lg 5

Liikmesriigid lisavad määruse (EL)

2018/1999 artikli 3 ja artiklite 7–12

kohaselt esitatud riiklike energia- ja

kliimakavade nimetatud määruse

artikli 14 lõike 2 kohaselt esitatud

ajakohastatud versioonidesse kõikide

avaliku sektori

Ei Praktiline rakendamine,

info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

asutuste poolt saavutatava

energiatarbimise vähendamise

ulatuse sektori kaupa ja meetmed,

mida nad kavatsevad selle

saavutamiseks võtta.

Osana määruse (EL) 2018/1999

artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud

riiklikest energia- ja kliimaalastest

eduaruannetest esitavad liikmesriigid

komisjonile aruande selle kohta, kui

palju nad igal aastal energia

lõpptarbimist vähendasid.

77) Artikkel 5 lg 6

Liikmesriigid tagavad, et

piirkondlikud ja kohalikud

ametiasutused kehtestavad oma

pikaajalise kavandamise vahendites,

näiteks süsinikuheite vähendamise

või säästva energia kavades

konkreetsed energiatõhususe

meetmed pärast konsulteerimist

asjaomaste sidusrühmadega,

sealhulgas asjakohasel juhul

energiaagentuuridega, ja üldsusega,

sealhulgas eeskätt vähekaitstud

rühmadega, kellel on oht olla

energiaostuvõimetusest mõjutatud

või kes on selle tagajärgede suhtes

vastuvõtlikumad.

Liikmesriigid tagavad ka selle, et

pädevad asutused võtavad

energiatõhususe meetmete

väljatöötamisel ja rakendamisel

meetmeid, et leevendada

energiatõhususe meetmete otsest või

kaudset negatiivset mõju

energiaostuvõimetutele inimestele,

madala sissetulekuga leibkondadele

või vähekaitstud rühmadele

Jah EnKS § 5 lg 10 Kehtiv säte, ei muudetud

78) Artikkel 5 lg 7

Liikmesriigid toetavad avaliku

sektori asutusi. Selline toetus võib

ilma riigiabi eeskirjade kohaldamist

piiramata

hõlmata finants- ja tehnilist toetust

energiatõhususe parandamise

meetmete kasutuselevõtuks ning

avaliku sektori asutuste innustamist

võtma lisaks energiasäästule arvesse

ka laiemat kasu, näiteks sisekliima

kvaliteeti, sealhulgas piirkondlikul ja

kohalikul tasandil, andes suuniseid,

edendades pädevuse arendamist,

oskuste omandamist ja

koolitusvõimalusi ning soodustades

koostööd avaliku sektori asutuste

vahel.

Jah EnKS 6 lg 6

Kehtiv säte, ei muudetud

79) Artikkel 5 lg 8

Liikmesriigid julgustavad avaliku

sektori asutusi pöörama tähelepanu

Jah Praktiline rakendamine,

info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

nende avaliku sektori asutuste

investeerimis- ja

poliitikameetmete olelusringi jooksul

tekkivale süsinikuheitele ning nende

meetmete majanduslikule ja

sotsiaalsele kasule.

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

80) Artikkel 5 lg 9

Liikmesriigid innustavad avaliku

sektori asutusi parandama avaliku

sektori asutuste omanduses või

kasutuses olevate

hoonete energiatõhusust, sealhulgas

vanade või ebatõhusate

kütteseadmete väljavahetamisega

Jah Praktiline rakendamine,

info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

81) Artikkel 6 lg 1

Iga liikmesriik tagab, ilma et see

piiraks direktiivi 2010/31/EL artikli

7 kohaldamist, et renoveeritakse igal

aastal

vähemalt 3 % avaliku sektori

asutuste omanduses olevate

köetavate ja/või jahutatavate hoonete

üldpõrandapinnast, et

muuta need vähemalt

liginullenergiahooneteks või

heitevabadeks hooneteks direktiivi

2010/31/EL artikli 9 kohaselt.

Liikmesriigid võivad valida, milliste

hoonete puhul kohaldada 3 %

renoveerimise nõuet, võttes

renoveeritavate hoonete valimisel

nõuetekohaselt arvesse kulutõhusust

ja tehnilist teostatavust.

Liikmesriigid võivad vabastada

sotsiaaleluruumid esimeses lõigus

osutatud renoveerimiskohustusest,

kui selline renoveerimine ei oleks

kuluneutraalne või tooks kaasa

üüritõusu sotsiaaleluruumides

elavatele inimestele, välja arvatud

juhul, kui selline üüritõus eiole

suurem kui energiaarvelt saadav

majanduslik kokkuhoid.

Kui avaliku sektori asutused

kasutavad hoonet, mida nad ei oma,

siis peavad nad omanikuga

läbirääkimisi, eeskätt siis, kui

jõuab kätte otsustav hetk, näiteks

üürilepingu uuendamine, kasutuse

muutmine või olulised remondi- või

hooldustööd, ning seavad eesmärgiks

kehtestada lepingutingimused, mille

kohaselt kõnealune hoone saab

vähemalt liginullenergiahooneks või

nullenergiahooneks.

Alammäär 3 % arvutatakse selliste

hoonete üldpõrandapinnast, millel on

üle 250 m2 kasulikku

üldpõrandapinda, mis on avaliku

sektori asutuste omanduses ning mis

Jah

Valikuline

Jah

Jah

EnKS § 5 lg 1-2 ja lg 3

EnKS § 5 lg 4 p 3

EnKS §5 lg 11

EnKS § 5 lg 2

Muudetakse sõnastust,

Eelnõu punkt 18-19

Valikuline leevandava

mõjuga nõue, võetakse

üle. Eelnõu punkt 20-21.

Uue määruse kavand nr

2 (SK lisa 2)

Uus säte, eelnõu punkt

27

Muudetud säte, eelnõu

punkt 19

ei ole 1. jaanuariks 2024

liginullenergiahooned.

82) Artikkel 6 lg 2

Liikmesriigid võivad kohaldada

lõikes 1 esitatud nõuetest leebemaid

nõudeid hoonetele järgmiste

hoonekategooriate

suhtes:

a) hooned, mis on ametliku kaitse all

teatava keskkonna või nende endi

erilise arhitektuurilise või ajaloolise

väärtuse tõttu, kui konkreetsete

energiatõhususe miinimumnõuete

täitmine muudaks vastuvõetamatult

nende olemust või välimust;

b) relvajõududele või keskvalitsusele

kuuluvad ja riigikaitse eesmärke

teenivad hooned, välja arvatud

relvajõudude ja

riigikaitseasutuste teenistuses oleva

muu personali individuaalsed

eluruumid või kontorihooned;

c) kultuskohtadena või religioosseks

tegevuseks kasutatavad hooned.

Liikmesriigid võivad teha otsuse

mitte renoveerida käesoleva lõike

esimeses lõigus nimetamata hooneid

lõikes 1 nimetatud tasemeni, kui

nende hinnangu kohaselt ei ole selle

hoone muutmine

liginullenergiahooneks tehniliselt,

majanduslikult või funktsionaalselt

teostatav. Sellist otsust tehes ei

arvesta liikmesriigid selle hoone

renoveerimist lõikes 1 sätestatud

nõude täitmisel.

Valikuline

Valikuline

EnKS § 5 lg 4

EhS § 63 lg 3 ja

EIM määrus 63

Valikuline leevandava

mõjuga nõue, võetakse

üle. Eelnõu punkt 20

Valikuline leevandava

mõjuga nõue, võetakse

üle. Eelnõu punkt 20

84) Artikkel 6 lg 3

Energiasäästu kiirendamiseks ja

varajaste meetmete stimuleerimiseks

võib liikmesriik, kes renoveerib mis

tahes aastal

kuni 31. detsembrini 2026 kooskõlas

lõikega 1 rohkem kui 3 % oma

hoonete üldpõrandapinnast,

arvestada ülejäägi mis

tahes järgneva kolme aasta iga-

aastase renoveerimismäära hulka.

Liikmesriik, kes renoveerib rohkem

kui 3 % oma hoonete

üldpõrandapinnast alates 1.

jaanuarist 2027, võib arvestada

ülejäägi järgneva kahe aasta iga-

aastase renoveerimismäära

hulka.

Valikuline EnKS § 5 lg 5 Valikuline leevandava

mõjuga nõue, võetakse

üle. Eelnõu punkt 22

85) Artikkel 6 lg 4

Liikmesriigid võivad arvestada

hoonete iga-aastase

renoveerimismäära täitmisel uusi

hooneid, mida omatakse

konkreetsete eelmise kahe aasta

jooksul lammutatud avaliku sektori

asutuste hoonete asemel. Seda

Valikuline EnKS § 5 lg 6 Muudetud säte,

Valikuline leevandava

mõjuga nõue, võetakse

üle. Eelnõu punkt 23-24.

Uus määruse kavand nr

3 (SK Lisa 2)

tingimust kohaldatakse üksnes juhul,

kui see on energiasäästu ja

olelusringi süsinikuheite

vähendamise mõttes kulutõhusam ja

säästlikum kui selliste hoonete

renoveerimine.

Iga liikmesriik sõnastab selgelt

selliste erandjuhtumite

kindlaksmääramise üldkriteeriumid,

metoodika ja korra ning avaldab

need.

86) Artikkel 6 lg 5

Hiljemalt 11. oktoobriks 2025 teevad

liikmesriigid käesoleva artikli

kohaldamiseks selliste köetavate

ja/või

jahutatavate hoonete inventuuri, mis

on avaliku sektori asutuste

omanduses või kasutuses ning mille

kasulik

üldpõrandapind on suurem kui 250

m2, ning teevad selle üldsusele

kättesaadavaks ja ligipääsetavaks.

Liikmesriigid ajakohastavad seda

inventuuri vähemalt iga kahe aasta

tagant.

Inventuur seotakse hoonefondi

ülevaatamisega, mis tehakse

hoonete renoveerimise riiklike

kavade raames kooskõlas direktiiviga

2010/31/EL ja asjaomaste

andmebaasidega.

ELi hoonete registrisse võib

koondada üldsusele kättesaadavad ja

juurdepääsetavad andmeid hoonete

omaduste, renoveerimise ja

energiatõhususe kohta, et tagada

võrreldavate andmete abil parem

arusaamine ehitussektori

energiatõhususest.

Inventuur sisaldab vähemalt järgmisi

andmeid:

a) põrandapind ruutmeetrites;

b) soojuse, jahutuse, elektrienergia ja

sooja veega seotud aastane mõõdetud

energiatarbimine, kui need andmed

on

kättesaadavad;

c) iga hoone energiamärgis, mis on

välja antud direktiivi 2010/31/EL

kohaselt

Jah EnKS § 5 lg 7 Muudetud säte, eelnõu

punkt 25-26

87) Artikkel 6 lg 6

Liikmesriigid võivad otsustada

rakendada lõigetes 1–4 sätestatud

lähenemisviisi asemel alternatiivset

lähenemisviisi,

et saavutada avaliku sektori asutuste

hoonete puhul igal aastal

Valikuline Valikuline säte, Eestis ei

rakenda.

energiasääst, mis on vähemalt

samaväärne lõikes 1 nõutuga.

Kõnealuse alternatiivse

lähenemisviisi kohaldamisel teevad

liikmesriigid järgmist:

a) tagavad, et igal aastal

kehtestatakse asjakohasel juhul

hoonetele renoveerimispass, mis

hõlmab vähemalt 3 % avaliku sektori

asutustele kuuluvate köetavate ja/või

jahutatavate hoonete

üldpõrandapinnast. Nende hoonete

puhul

saavutatakse liginullenergiahooneks

renoveerimise eesmärk hiljemalt

2040. aastaks;

b) arvestavad lõigete 1–4

kohaldamisega saavutatavat

energiasäästu, kasutades võrdluse

aluseks olevate avaliku sektori

asutuste hoonete energiatarbimise

puhul asjakohaseid standardväärtusi

enne ja pärast renoveerimist, mille

tulemusena

need muudetakse

liginullenergiahooneteks nagu on

osutatud direktiivis 2010/31/EL.

Liikmesriigid, kes otsustavad

kohaldada alternatiivset

lähenemisviisi, teatavad komisjonile

hiljemalt 31. detsembriks 2023 oma

prognoositavast energiasäästust,

millega nad saavutavad 31.

detsembriks 2030 lõikega 1

hõlmatud hoonete

energiasäästuga vähemalt

samaväärse säästu.

88) Artikkel 7 lg 1

Liikmesriigid tagavad, et avaliku

sektori ja võrgustiku sektori

hankijad, kui nad sõlmivad

hankelepinguid ja avaliku

sektori kontsessioone väärtusega,

mis on võrdne või suurem kui

direktiivi 2014/23/EL artiklis 8,

direktiivi 2014/24/EL artiklis 4 ja

direktiivi 2014/25/EL artiklis 15

sätestatud piirmäärad, ostavad

üksnes suure energiatõhususega

tooteid, teenuseid, hooneid ja töid

vastavalt käesoleva direktiivi IV lisas

osutatud nõuetele, kui see on

tehniliselt teostatav.

Liikmesriigid tagavad samuti, et

esimeses lõigus osutatud

piirmääradega võrdse või neist

suurema väärtusega hankelepingute

ja kontsessioonide sõlmimisel,

sealhulgas selliste hankelepingute ja

kontsessioonide puhul, millele ei ole

Jah

Jah

EnKS § 6

EnKS § 6 lg 3

Muudetud säte, eelnõu

punkt 29

Muudetud säte, eelnõu

punkt 30

IV lisas esitatud erinõudeid,

kohaldavad avaliku sektori ja

võrgustiku sektori hankijad

kooskõlas artikliga 3 energiatõhususe

esikohale seadmise põhimõtet.

89) Artikkel 7 lg 2

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud

kohustusi ei kohaldata, kui need

kahjustavad avalikku julgeolekut või

pärsivad rahvatervisealastele

hädaolukordadele reageerimist.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud

kohustust kohaldatakse relvajõudude

lepingute suhtes vaid sellises

ulatuses, mis ei ole mingil viisil

vastuolus relvajõudude tegevuse

olemuse ja põhieesmärgiga.

Nimetatud kohustusi ei kohaldata

kaitseotstarbelise varustuse

ankelepingute suhtes, mis on

määratletud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivis 2009/81/EÜ

(39).

Jah Enks § 6 lg 4 ja 41 Uus säte, eelnõu punkt

32

90) Artikkel 7 lg 3

Olenemata artikli 29 lõikest 4

tagavad liikmesriigid, et avaliku

sektori ja võrgustiku sektori

hankijaid hindavad olulise energia

osakaaluga teenuslepingute hangete

korral, kas saaks sõlmida pikaajalist

energiatõhusust andvaid lepinguid,

mille tulemusena saavutatakse

pikaajaline energiasääst.

Jah EnKS § 6 lg 3’ Uus säte, eelnõu punkt

31

91) Artikkel 7 lg 4

Ilma et see piiraks käesoleva artikli

lõike 1 kohaldamist, võib liikmesriik

määruse (EL) 2017/1369 alusel vastu

võetud

delegeeritud õigusaktiga täielikult

hõlmatud toodete paketi ostmise

puhuks ette näha, et paketi

energiatõhusus kokku on

prioriteetsem kui paketi üksikute

toodete energiatõhusus, ostes toodete

paketi, mis vastab kõrgeima

kättesaadava

energiatõhususe klassi kriteeriumile.

Jah EnKS § 6 lg 5 Kehtiv säte, ei muudetud

92) Artikkel 7 lg 5

Liikmesriigid võivad nõuda, et

avaliku sektori ja võrgustiku sektori

hankijad võtaksid käesoleva artikli

lõikes 1

osutatud uusi lepinguid sõlmides

hanketavades asjakohasel juhul

arvesse laiemaid kestlikkuse,

sotsiaalseid,

keskkonnaalaseid ja ringmajanduse

aspekte, et saavutada liidu

süsinikuheite vähendamise ja

nullsaaste eesmärgid.

Asjakohasel juhul ja kooskõlas IV

lisaga nõuavad liikmesriigid, et

Valikuline

RHS § 2 lg 2, § 85

Kehtivad sätted, ei

muudeta

avaliku sektori ja võrgustiku sektori

hankijad võtaksid

arvesse liidu keskkonnahoidlike

riigihangete kriteeriume või

kättesaadavaid samaväärseid

riiklikke kriteeriume

Selleks et tagada läbipaistvus

energiatõhususe nõuete kohaldamisel

hankemenetluses, tagavad

liikmesriigid selle, et avaliku sektori

ja võrgustiku sektori hankijad teevad

üldsusele kättesaadavaks teabe

selliste lepingute mõju kohta

energiatõhususele,

mille maksumus on võrdne lõikes 1

osutatud piirmääradega või nendest

suurem, avaldades kõnealuse teabe

asjaomaste teadete kaudu

andmebaasis Tenders Electronic

Daily (TED) kooskõlas

direktiividega 2014/23/EL,

2014/24/EL

ja 2014/25/EL ning komisjoni

rakendusmäärusega (EL) 2019/1780.

Avaliku sektori hankijad võivad

otsustada nõuda, et pakkujad

avalikustaksid teabe uue hoone ning

renoveeritava hoone olelusringi

globaalse soojendamise potentsiaali,

vähese süsinikuheitega materjalide

kasutamise ja kasutatud materjalide

ringkasutuse kohta. Avaliku sektori

hankijad võivad teha selle teabe

lepingute puhul avalikult

kättesaadavaks, eelkõige uute

hoonete puhul, mille põrandapind on

suurem kui

2 000 m2

Liikmesriigid toetavad avaliku

sektori ja võrgustiku sektori

hankijaid energiatõhususe nõuete

rakendamisel, sealhulgas

piirkondlikul ja kohalikul tasandil,

esitades selged reeglid ja suunised

(sealhulgas olelusringi kulude ning

keskkonnamõju ja -kulude hindamise

metoodika), loovad

pädevuskeskused, ergutavad avaliku

sektori hankijate vahelist (sealhulgas

piiriülest) koostööd ning kasutavad

võimaluse korral koondhankeid ja

digitaalseid hankeid.

Jah

Valikuline

Valikuline

RHS § 2 lg 2, § 85

EnKS § 6 lg 6

Kehtivad sätted, ei

muudeta

Kehtiv säte, ei muudeta

93) Artikkel 7 lg 6

Asjakohasel juhul võib komisjon

anda riiklikele ametiasutustele ja

hankeametnikele täiendavaid

suuniseid

hankemenetluses energiatõhususe

nõuete kohaldamiseks. Selline toetus

võib tugevdada olemasolevaid

Ei Valikuline Komisjoni

kohaldamisala

foorumeid, millega liikmesriike

toetada, näiteks läbi kooskõlastatud

tegevuse, ja võib aidata neil võtta

arvesse keskkonnahoidlike

riigihangete kriteeriume

94) Artikkel 7 lg 7

Liikmesriigid kehtestavad avaliku

sektori asutuste ostude ja

aastaeelarve koostamise ning

raamatupidamise kohta

kehtivad õiguslikud ja reguleerivad

sätted ning haldustavad, mis on

vajalikud selleks, et avaliku sektori

hankijaid ei hoitaks

tagasi energiatõhusust suurendavate

investeeringute tegemisest ning

energiatõhususe lepingute ja

pikaajaliste lepinguliste kolmanda

isiku poolt rahastamise võimaluste

kasutamisest

Jah EnKS § 5 lg 10 p 3

EnKS § 6 lg 6 ‘

RHS § 2 lg 2

Kehtivad sätted, mis

tagavad sätte sisu, ei

muudeta.

95) Artikkel 7 lg 8

Liikmesriigid peavad kõrvaldama

kõik õigusnormidega seotud ja muud

tõkked energiatõhususe

saavutamisele, eriti

seoses avaliku sektori asutuste

ostude ja aastaeelarve koostamise

ning raamatupidamise kohta

kehtivate õiguslike ja reguleerivate

sätete ninghaldustavadega, et

avaliku sektori asutusi ei hoitaks

tagasi selliste investeeringute

tegemisest, millega suurendatakse

energiatõhusust, ning

energiatõhususe lepingute ja

pikaajaliste lepinguliste kolmanda

isiku poolt rahastamise võimaluste

kasutamisest.

Liikmesriigid annavad komisjonile

oma määruse (EL) 2018/1999 artikli

17 kohaselt esitatud lõimitud riiklike

energia- ja kliimaalaste eduaruannete

osana aru meetmetest, mis on võetud

energiatõhususe suurendamise

kasutuselevõttu takistavate

tõkete kõrvaldamiseks

Jah

Jah

EnKS § 5 lg 10 p 3

EnKS § 6 lg 6 ‘

RHS § 2 lg 2

Rakenduslik soovitus,

nimetatud sätted

tagavad rakendamise.

Info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

96) Artikkel 8 lg 1

Liikmesriigid peavad saavutama

lõppkasutuse kumulatiivse

energiasäästu, mis on vähemalt

võrdne järgmisega:

a) igal aastal 1. jaanuarist 2014 kuni

31. detsembrini 2020 uus

energiasääst 1,5 % aastasest

energiamüügimahust

lõpptarbijatele, arvestatuna 1.

jaanuarile 2013 eelnenud viimase

kolme aasta keskmisena. Transpordis

kasutatava

Jah

Jah

EnKS § 16 lg 2 + VV

määrus nr. 104 lg 2

EnKS 14 lg 21 + EnKS

§ 14 lg 3

Kehtiv säte, ei muudeta

sh. ka VV määrus

Kehtiv säte, ei muudeta

Muudetud säte, eelnõu

punkt 39

energia müügi mahu võib sellest

arvutusest täielikult või osaliselt

välja jätta;

b) igal aastal alates 1. jaanuarist 2021

kuni 31. detsembrini 2030 uus

energiasääst:

i) 0,8 % aastasest energia

lõpptarbimisest perioodil 1.

jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini

2023, arvestatuna 1. jaanuarile 2019

eelnenud viimase kolme aasta

keskmisena;

ii) 1,3 % aastasest energia

lõpptarbimisest perioodil 1.

jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini

2025, arvestatuna 1. jaanuarile 2019

eelnenud viimase kolme aasta

keskmisena;

iii) 1,5 % aastasest energia

lõpptarbimisest perioodil 1.

jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini

2027, arvestatuna 1. jaanuarile 2019

eelnenud viimase kolme aasta

keskmisena;

iv) 1,9 % aastasest energia

lõpptarbimisest perioodil 1.

jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini

2030, arvestatuna 1. jaanuarile 2019

eelnenud viimase kolme aasta

keskmisena.

Erandina esimese lõigu punkti b

alapunktist i peavad Küpros ja Malta

igal aastal 1. jaanuarist 2021 kuni 31.

detsembrini 2023 saavutama uue

energiasäästu, mis on võrdne 0,24 %-

ga aastasest energia lõpptarbimisest,

arvestatuna 1. jaanuarile 2019

eelnenud viimase kolme aasta

keskmisena.

Erandina esimese lõigu punkti b

alapunktidest ii, iii ja iv peavad

Küpros ja Malta igal aastal 1.

jaanuarist 2024 kuni

31. detsembrini 2030 saavutama uue

energiasäästu, mis on võrdne 0,45 %-

ga aastasest energia lõpptarbimisest,

arvestatuna 1. jaanuarile 2019

eelnenud viimase kolme aasta

keskmisena.

Liikmesriigid otsustavad, kuidas

jaotada uue säästu arvutatud kogus

esimese lõigu punktides a ja b

osutatud ajavahemike

peale, tingimusel et nõutav

lõppkasutuse summaarne

kumulatiivne energiasääst on

saavutatud kummagi

kohustusperioodi

lõpuks.

Jah

Ei

Ei

Valikuline

EnKS § 14 lg 21

Ei puuduta Eestit.

Ei puuduta Eestit

Juba rakendatud.

Kooskõlas esimese lõigu punkti b

alapunktis iv esitatud energiasäästu

määraga peavad liikmesriigid

jätkuvalt saavutama uue iga-aastase

säästu kümneaastastel ajavahemikel

pärast 2030. aastat.

Jah

EnKS § 14 lg 22

Muudetud säte, eelnõu

punt 39

97) Artikkel 8 lg 2

Liikmesriigid peavad käesoleva

artikli lõike 1 kohaselt nõutava

energiasäästu koguse saavutamiseks

looma artiklis 9

osutatud energiatõhususkohustuste

süsteemi või võtma artiklis 10

osutatud alternatiivseid

poliitikameetmeid.

Liikmesriigid võivad ühendada

energiatõhususkohustuste süsteemi

alternatiivsete poliitikameetmetega.

Liikmesriigid tagavad, et artiklites 9

ja 10 ning artikli 30 lõikes 14

osutatud poliitikameetmetest tulenev

energiasääst arvutatakse kooskõlas V

lisaga.

Ei

Jah

MTMm 65

Eesti rakendab artikkel

10 kohaseid

alternatiivseid

meetmeid.

Kehtiv säte / määrus

98) Artikkel 8 lg 3

Liikmesriigid rakendavad

energiatõhususkohustuste süsteeme,

alternatiivseid poliitikameetmeid või

nende kombinatsiooni või riiklikust

energiatõhususe fondist rahastatavaid

programme või meetmeid

esmajärjekorras, kuid mitte üksnes

energiaostuvõimetute inimeste,

vähekaitstud tarbijate, madala

sissetulekuga leibkondades elavate

inimeste ja asjakohasel juhul nende

inimeste suhtes, kes elavad

sotsiaaleluruumides. Liikmesriigid

tagavad, et käesoleva artikli kohaselt

rakendatud poliitikameetmed ei

kahjusta kõnealuseid isikuid.

Asjakohasel juhul kasutavad

liikmesriigid parimal võimalikul

viisil ära rahalisi vahendeid,

sealhulgas avaliku sektori vahendeid,

liidu tasandil loodud

rahastamisvahendeid ja artikli 24

lõike 3 punkti b kohaselt heitkoguse

ühikutega kauplemisest saadavat

tulu, eesmärgiga kõrvaldada kahjulik

mõju ning tagada õiglane ja kaasav

energiaüleminek

Lõike 1 kohase energiasäästu

saavutamiseks ning ilma et see

piiraks määruse (EL) 2019/943 ja

direktiivi (EL) 2019/944

kohaldamist, võtavad liikmesriigid

selliste poliitikameetmete

kavandamiseks arvesse ja edendavad

taastuvenergiakogukondade ja

kodanike energiakogukondade rolli

Jah

Jah

Jah

EnKS § 21 lg 1 p 9

EnKS 17

EnKS § 14 lg 5

Täiendatud säte, eelnõu

punkt 42

Kehtiv säte, ei muudeta.

Uus säte, eelnõu punkt

40

nende poliitikameetmete

rakendamises

Liikmesriigid kehtestavad ja

saavutavad teatava osa nõutavast

lõpptarbimise kumulatiivsest

energiasäästust energiaostu

võimetute inimeste, vähekaitstud

tarbijate, madala sissetulekuga

leibkondades elavate inimeste ja

asjakohasel juhul nende

inimeste seas, kes elavad

sotsiaaleluruumides. See osakaal

peab olema vähemalt võrdne

energiaostuvõimetute leibkondade

osakaaluga, nagu on hinnatud

määruse (EL) 2018/1999 artikli 3

lõike 3 punkti d kohaselt koostatud

riiklikes energia- ja

kliimakavades.

Liikmesriigid võtavad oma riiklikes

energia- ja kliimakavades

energiaostuvõimetuse osakaalu

hindamisel

arvesse järgmisi näitajaid:

a) suutmatus hoida kodu piisavalt

soojana (Eurostat, SILC

[ilc_mdes01]);

b) kommunaalteenuste arvete

võlgnevused (Eurostat, SILC,

[ilc_mdes07]);

c) nende inimeste koguarv, kes

elavad ehitises, mille katus lekib,

mille seinad, põrandad või

vundament on niisked või

aknaraamid ja põrandad mädanenud

(Eurostat, SILC [ilc_mdho01]);

d) vaesusriski määr (Eurostat, SILC

ja ECHP uuringud [ilc_li02])

(piirväärtus: 60 % keskmisest

ekvivalentsest sissetulekust

pärast sotsiaalsiirdeid)

Kui liikmesriik ei ole riiklikus

energia- ja kliimakavas teatanud

hinnangulist energiaostuvõimetute

leibkondade osakaalu, peab

energiaostuvõimetute inimeste,

vähekaitstud tarbijate, madala

sissetulekuga leibkondades elavate

inimeste ja asjakohasel juhul nende

inimeste puhul, kes elavad

sotsiaaleluruumides, summaarse

lõpptarbimise energiasäästu nõutava

koguse osakaal olema vähemalt

võrdne kolmandas lõigus osutatud

näitajate osakaalude aritmeetilise

keskmisega

2019. aastal, või kui need näitajad ei

ole 2019. aasta kohta kättesaadavad,

siis ekstrapoleeritakse lineaarselt

nende

Ei

Info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

väärtused viimasel kolmel aastal,

mille kohta need on kättesaadavad.

99) Artikkel 8 lg 4

Liikmesriigid lisavad oma lõimitud

riiklike energia- ja kliimakavade

ajakohastatud versioonidesse, mis

esitatakse vastavalt määruse (EL)

2018/1999 artikli 14 lõikele 2, oma

järgmistesse lõimitud riiklikesse

energia- ja kliimakavadesse, mis

esitatakse vastavalt kõnealuse

määruse artiklile 3 ja artiklitele 7–12,

ning nendega seotud riiklikesse

energia- ja kliimaalastesse

eduaruannetesse, mis esitatakse

vastavalt kõnealuse määruse artiklile

17, teabe kohaldatud näitajate,

osakaalu aritmeetilise keskmise ja

käesoleva artikli lõike 3 kohaselt

kehtestatud poliitikameetmete

tulemuste kohta

Jah Info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

100) Artikkel 8 lg 5

Liikmesriigid võivad arvesse võtta

energiasäästu poliitikameetmetest,

mis võeti hiljemalt 31. detsembril

2020 või

pärast seda kuupäeva, tingimusel et

selliste meetmete tulemuseks on

uued üksikmeetmed, mida võetakse

pärast

31. detsembrit 2020.

Ühelgi kohustusperioodil saavutatud

energiasäästu ei arvestata

energiasäästu koguse hulka, mis

tuleb saavutada lõikes 1 sätestatud

eelmistel kohustusperioodidel.

Valikuline

Ei

EnKS § 161 lg 1 Kehtiv säte, ei muudeta

Ei rakendata Eestis

101) Artikkel 8 lg 6

Tingimusel et liikmesriigid täidavad

vähemalt lõike 1 esimese lõigu

punkti b alapunktis i osutatud

lõppkasutuse

kumulatiivse energiasäästu

kohustuse, võivad nad kõnealuses

alapunktis osutatud nõutava

energiasäästu koguse arvutada,

kasutades ühte või mitut järgmist

võimalust:

a) kohaldades lõpptarbijatele

müüdava energia aastase säästu

määra või energia lõpptarbimise

säästu määra, arvestatuna

1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase

kolme aasta keskmisena;

b) jättes arvutamise

lähtestsenaariumist täielikult või

osaliselt välja transpordis kasutatava

energia;

c) kasutades mis tahes lõikes 8

osutatud võimalust.

EnKS § 14 lg 3 Valikuline säte, mida

Eestis ei rakendata

Osaliselt on varasemalt

üle võetud

102) Artikkel 8 lg 7

Kui liikmesriigid kasutavad lõike 1

esimese lõigu punkti b alapunktis i

Ei Valikuline säte, mida

Eestis ei rakendata

osutatud energiasäästukohustuse

suhtes mis tahes lõikes 6 osutatud

võimalust, kehtestavad nad:

a) oma aastase säästu määra, mida

kohaldatakse nende summaarse

lõppenergiasäästu arvutamisel, mis

tagab, et nende energia netosäästu

lõplik kogus ei ole nimetatud punktis

nõutust väiksem;

b) arvutamise lähtestsenaariumi,

millest võidakse täielikult või

osaliselt välja jätta transpordis

kasutatav energia

103) Artikkel 8 lg 8

Tingimusel, et järgitakse lõiget 9,

võib liikmesriik:

a) teha lõike 1 esimese lõigu punkti a

kohase arvutuse, kasutades

väärtusena 1 % 2014. ja 2015. aastal,

1,25 % 2016. ja 2017. aastal ning 1,5

% 2018., 2019. ja 2020. aastal;

b) jätta arvutusest täielikult või

osaliselt välja lõike 1 esimese lõigu

punktis a osutatud kohustusperioodi

puhul sellise

energia müügi mahu või nimetatud

lõigu punkti b alapunktis i osutatud

kohustusperioodi puhul sellise

energia

lõpptarbimise mahu, mida

kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ I

lisas loetletud tööstusharudes;

c) lubada arvata lõike 1 esimese

lõigu punktis a ja punkti b alapunktis

i nõutavast energiasäästu kogusest

maha energiasäästu, mis on

saavutatud energia muundamise,

jaotuse ja ülekande sektorites,

sealhulgas tõhusa kaugkütte ja

-jahutuse infrastruktuuris, artikli 25

lõike 4 punktis a, artikli 26 lõikes 7

ning artikli 27 lõikes 1, 5–9 ja 11

sätestatud nõuete rakendamise

tulemusena. Liikmesriigid teavitavad

komisjoni käesoleva punkti kohastest

ning nende poolt vastavalt artiklile 3

ja artiklitele 7–12 esitatud lõimitud

riiklike energia- ja kliimakavade

osana ajavahemikuks 1. jaanuarist

2021 kuni 31. detsembrini 2030

kavandatud poliitikameetmetest.

Kõnealuste meetmete mõju

arvutatakse V lisa kohaselt ja

lisatakse nimetatud kavadesse;

d) võtta nõutava energiasäästu

koguse arvutamisel arvesse

energiasäästu, mis tuleneb

üksikmeetmetest, mida on

rakendatud alates 31. detsembrist

2008, mis avaldavad jätkuvalt mõju

2020. aastal seoses lõike 1 esimese

lõigu punktis a osutatud

kohustusperioodiga ja pärast 2020.

Jah

Jah

Jah

Jah

Ei

EnKS § 15 lg 3

EnKS § 15 lg 1 p 1

EnKS § 15 lg 2

EnKs § 15 lg 1 p 3

Kehtiv säte, ei muudeta

Kehtiv säte, ei muudeta

Kehtiv säte, ei muudeta

Kehtiv säte, ei muudeta

Valikuline säte, mida

Eestis ei rakendata

aastat seoses nimetatud lõigu punkti

b alapunktis i osutatud

kohustusperioodiga ning mida on

võimalik mõõta ja kontrollida;

e) võtta nõutava energiasäästu

koguse arvutamisel arvesse

energiasäästu, mis tuleneb

poliitikameetmetest, kui on võimalik

näidata, et tänu kõnealustele

meetmetele rakendatakse alates 1.

jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini

2020

üksikmeetmeid, mis tagavad

energiasäästu pärast 31. detsembrit

2020;

f) jätta lõike 1 esimese lõigu punktis

a ja punkti b alapunktis i nõutava

energiasäästu koguse arvutamisel

välja 30 % tõendatult hoonete

välispinnal ja hoonete sees oma

tarbeks toodetud energia kogusest,

mis on saadud tänu poliitika

meetmetele, millega edendatakse

uute taastuvenergialahenduste

paigaldamist;

g) võtta lõike 1 esimese lõigu punktis

a ja punkti b alapunktis i nõutava

energiasäästu koguse arvutamisel

arvesse

energiasäästu, mis ületab

energiasäästu, mis tuleb saavutada

kohustusperioodil 1. jaanuarist 2014

kuni 31. detsembrini 2020,

tingimusel et selline sääst tuleneb

artiklites 9 ja 10 osutatud

poliitikameetmete alusel võetud

üksikmeetmetest, millest

liikmesriigid on teada andnud oma

riiklikes energiatõhususe

tegevuskavades ning mille kohta nad

on aru andnud oma eduaruannetes

vastavalt artiklile 26

Ei

Ei

Valikuline säte, mida

Eestis ei rakendata

Valikuline säte, mida

Eestis ei rakendata

104) Artikkel 8 lg 9

Liikmesriigid kohaldavad lõike 8

kohaselt valitud variante ning

arvutavad nende mõju lõike 1

esimese lõigu punktis a

ja punkti b alapunktis i osutatud

kohustusperioodi kohta eraldi:

a) lõike 1 esimese lõigu punktis a

osutatud kohustusperioodi jooksul

nõutava energiasäästu koguse

arvutamiseks võivad

liikmesriigid kohaldada variante, mis

on lõike 8 punktides a–d loetletud

variante. Kõik lõike 8 kohaselt

valitud variandid koos ei tohi kokku

anda üle 25 % energiasäästust,

millele on osutatud lõike 1 esimese

lõigu punktis a;

b) lõike 1 esimese lõigu punkti b

alapunktis i osutatud

kohustusperioodil nõutava

Jah

Ei

EnKS § 15 lg 3 Kehtiv säte, ei muudeta

Valikuline säte, mida

Eestis ei rakendata

energiasäästu koguse arvutamiseks

võivad liikmesriigid kasutada lõike 8

punktides b–g loetletud variante, kui

lõike 8 punktis d osutatud

üksikmeetmed avaldavad jätkuvalt

kontrollitavat ja mõõdetavat mõju

pärast 31. detsembrit 2020. Kõik

lõike 8 kohaselt valitud variandid

koos ei tohi tuua kaasa suuremat

energiasäästu kui 35 % energiasäästu

kogusest, mis on arvutatud kooskõlas

lõigetega 6 ja 7.

Sõltumata sellest, kas liikmesriigid

jätavad arvutamise

lähtestsenaariumist täielikult või

osaliselt välja transpordis kasutatava

energia või kasutavad lõikes 8

loetletud varianti, tagavad nad, et

lõike 1 esimese lõigu punkti b

alapunktis i osutatud

kohustusperioodil 1. jaanuarist 2021

kuni 31. detsembrini 2023 energia

lõpptarbimises saavutatav uue säästu

netokogus ei ole väiksem kui kogus,

mis saavutatakse kõnealuses punktis

osutatud aastase energiasäästu määra

kohaldamisel

Ei

Info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

105) Artikkel 8 lg 10

Liikmesriigid kirjeldavad oma

lõimitud riiklike energia- ja

kliimakavade ajakohastatud

versioonides, mis esitatakse

vastavalt määruse (EL) 2018/1999

artikli 14 lõikele 2, oma järgmistes

riiklikes energia- ja kliimakavades,

mis esitatakse

vastavalt määruse (EL) 2018/1999

artiklile 3 ja artiklitele 7–12 ning

millest teatatakse kooskõlas määruse

(EL) 2018/1999

III lisaga, ning vastavates

eduaruannetes, kuidas arvutatakse

energiasäästu kogus, mis tuleb

saavutada ajavahemikul

1. jaanuarist 2021 kuni 31.

detsembrini 2030, ja asjakohasel

juhul selgitavad, kuidas kehtestati

aastase energiasäästu määr ja

arvutamise lähtestsenaarium ning

milliseid käesoleva artikli lõikes 8

esitatud variante kohaldati ja mil

määral

Jah Info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

106) Artikkel 8 lg 11

Liikmesriigid teatavad komisjonile

nende poolt vastavalt määruse (EL)

2018/1999 artikli 14 lõikele 2

esitatud lõimitud riiklike energia- ja

kliimakavade ajakohastatud

versioonide osana ning vastavalt

määruse (EL) 2018/1999

artiklile 3 ja artiklitele 7–12 esitatud

lõimitud riiklike energia- ja

Jah Info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

kliimakavade osana käesoleva artikli

lõike 1 esimese lõigu punktis b ja

lõikes 3 osutatud nõutava

energiasäästu koguse, selliste

poliitikameetmete kirjelduse, mida

tuleb rakendada, et saavutada

lõpptarbimise kumulatiivse

energiasäästu nõutav kogusumma, ja

nende arvutusmeetodid vastavalt

käesoleva direktiivi V lisale.

Liikmesriigid kasutavad komisjoni

poolt liikmesriikidele ettenähtud

aruandevormi

107) Artikkel 8 lg 12

Kui komisjon järeldab määruse (EL)

2018/1999 artikli 29 kohase lõimitud

riiklike energia- ja kliimaalaste

eduaruannete hindamise või määruse

(EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt

esitatud lõimitud riikliku energia- ja

kliimakava

projekti või viimase ajakohastatud

versiooni või määruse (EL)

2018/1999 artikli 3 ja artiklite 7–12

kohase järgmise

lõimitud riikliku energia- ja

kliimakava projekti ja lõppversiooni

hindamise alusel, et

poliitikameetmed ei taga nõutava

kumulatiivse lõppenergiakasutuse

säästu saavutamist kohustusperioodi

lõpuks, siis võib komisjon kooskõlas

määruse

(EL) 2018/1999 artikliga 34 anda

soovitusi liikmesriikidele, kelle

poliitikameetmed ei ole komisjoni

hinnangul piisavad

nende energiasäästukohustuse

täitmise tagamiseks.

Ei Komisjoni

kohaldamisala

Kuid on mehhanism

kuidas Komisjon käitub

kui eesmärke ei täideta.

108) Artikkel 8 lg 13

Kui liikmesriik ei ole saavutanud

nõutavat summaarset lõppkasutuse

energiasäästu iga lõikes 1 sätestatud

kohustusperioodi lõpuks, peab ta

saavutama lisaks järgmise

kohustusperioodi lõpuks nõutavale

summaarsele lõppkasutuse

energiasäästule ka puudu jäänud

energiasäästu.

Kui aga liikmesriik on saavutanud

nõutavast tasemest suurema

summaarse lõppkasutuse

energiasäästu iga lõikes 1

sätestatud kohustusperioodi lõpuks,

siis on tal õigus kanda kõlblik

summa (kuni 10 % kõnealusest

ülejäägist) üle järgmisse

kohustusperioodi, ilma et

sihteesmärki suurendataks.

Jah

Jah

EnKS § 161 lg 4

EnKS § 161 lg 5

Uued sätted, eelnõu

punkt 41

109) Artikkel 8 lg 14

Liikmesriigid tõendavad oma riiklike

energia- ja kliimakavade

Jah Info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

ajakohastatud versioonide osana, mis

esitatakse

vastavalt määruse (EL) 2018/1999

artikli 14 lõikele 2, oma riiklike

energia- ja kliimaalaste eduaruannete

osana, mis

esitatakse vastavalt kõnealuse

määruse artiklile 17, ning oma

järgmiste lõimitud riiklike energia- ja

kliimakavade osana,

mis esitatakse vastavalt kõnealuse

määruse artiklile 3 ja artiklitele 7–12,

järgmist, lisades asjakohasel juhul

tõendusmaterjali ja arvutused:

a) et kui tegemist on

poliitikameetmete või

üksikmeetmete kattuva mõjuga, ei

arvestata energiasäästu kahekordselt;

b) kuidas käesoleva artikli lõike 1

esimese lõigu punkti b kohaselt

saavutatud energiasääst aitab kaasa

nende artikli 4

kohase riikliku panuse

saavutamisele;

c) et energiasäästukohustuse

täitmiseks kehtestatakse

poliitikameetmed, mis on

kavandatud kooskõlas käesoleva

artikli

nõuetega, ning et need

poliitikameetmed on kõlblikud ja

asjakohased, et tagada nõutud

summaarse lõpptarbimise

energiasäästu saavutamine iga

kohustusperioodi lõpuks.

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

110) Artikkel 9 lg 1

Kui liikmesriigid otsustavad täita

oma kohustusi artikli 8 lõike 1

kohaselt nõutava energiasäästu

koguse saavutamiseks

energiatõhususkohustuste süsteemi

abil, tagavad nad, et iga liikmesriigi

territooriumil tegutsevad, käesoleva

artikli lõikes 3 osutatud kohustatud

isikud täidavad oma lõppkasutuse

kumulatiivse energiasäästu nõude,

mis on sätestatud

artikli 8 lõikes 1, ilma et see piiraks

artikli 8 lõigete 8 ja 9 kohaldamist.

Asjakohasel juhul võivad

liikmesriigid otsustada, et kohustatud

isikud täidavad kõnealuse

energiasäästunõude täielikult või

osaliselt rahalise sissemaksega

riiklikku energiatõhususe fondi

vastavalt artikli 30 lõikele 14.

Ei Valikuline säte, mida

Eesti ei rakenda

111) Artikkel 9 lg 2

Kui liikmesriigid otsustavad täita

oma kohustusi artikli 8 lõike 1

kohaselt nõutava energiasäästu

koguse saavutamiseks

energiatõhususkohustuste süsteemi

Ei Valikuline säte, mida

Eesti ei rakenda

abil, siis võivad nad määrata avaliku

sektori rakendusasutuse, kes seda

süsteemi haldab.

112) Artikkel 9 lg 3

Objektiivseid ja

mittediskrimineerivaid kriteeriume

aluseks võttes määravad

liikmesriigid kohustatud isikud oma

territooriumil tegutsevate

ülekandevõrguettevõtjate,

jaotusvõrguettevõtjate,

energiatarnijate, energia-

jaemüügiettevõtjate ja

transpordikütusetarnijate või -

jaemüüjate seast. Kohustuse

täitmiseks vajaliku energiasäästu

koguse peavad saavutama

liikmesriigi poolt lõpptarbijate seast

määratud kohustatud isikud,

sõltumata artikli 8 lõike 1 kohaselt

tehtud arvutusest, või kui

liikmesriigid nii otsustavad, siis

muud isikud sertifitseeritud

energiasäästuna, nagu on sätestatud

käesoleva artikli lõike 11 punktis a.

Ei Valikuline säte, mida

Eesti ei rakenda

113) Artikkel 9 lg 4

Kui lõike 3 kohaseks kohustatud

isikuks määratakse energia-

jaemüügiettevõtja, tagavad

liikmesriigid, et oma kohustust täites

ei loo energia-jaemüügiettevõtja

tarbijatele tarnija vahetamiseks

tõkkeid

Ei Valikuline säte, mida

Eesti ei rakenda

114) Artikkel 9 lg 5

Liikmesriigid võivad nõuda

kohustatud isikutelt, et nad

saavutaksid osa oma

energiasäästukohustustest

energiaostu

võimetute inimeste, vähekaitstud

tarbijate, madala sissetulekuga

leibkondades elavate inimeste ja

asjakohasel juhul nende

inimeste seas, kes elavad

sotsiaaleluruumides. Liikmesriigid

võivad ka nõuda kohustatud isikutelt

energiakulude vähendamise

eesmärkide saavutamist, tingimusel

et selle tulemuseks on lõppkasutuse

energiasääst ning eesmärgid

arvutatakse V lisa kohaselt, ja

energiasäästu saavutamist, edendades

energiatõhususe parandamise

meetmeid, sealhulgas rahalise

toetuse meetmeid, millega

leevendatakse süsiniku hinna mõju

VKEdele ja mikroettevõtjatele.

Ei Valikuline säte, mida

Eesti ei rakenda

115) Artikkel 9 lg 6

Liikmesriigid võivad nõuda

kohustatud isikutelt koostööd

sotsiaalteenuste osutajatega ning

piirkondlike ja kohalike

Ei Valikuline säte, mida

Eesti ei rakenda

omavalitsustega, et edendada

energiatõhususe parandamise

meetmeid energiaostuvõimetute

inimeste, vähekaitstud tarbijate,

madala sissetulekuga leibkondades

elavate inimeste jaasjakohasel juhul

nende inimeste seas, kes elavad

sotsiaalelu

ruumides. See hõlmab

energiaostuvõimetuse ohus või selle

mõjule vastuvõtlikumate rühmade

erivajaduste kindlakstegemist ja

käsitlemist. Et kaitsta

energiaostuvõimetuid inimesi,

vähekaitstud tarbijaid ja asjakohasel

juhul neid inimesi, kes elavad

sotsiaaleluruumides, julgustavad

liikmesriigid kohustatud isikuid

võtma selliseid meetmeid nagu

hoonete, sealhulgas

sotsiaaleluruumide renoveerimine,

seadmete väljavahetamine, rahaline

toetus ja stiimulid

energiatõhususe parandamiseks

kooskõlas riiklike rahastamis- ja

toetuskavade või energiaaudititega.

Liikmesriigid tagavad

selliste meetmete kõlblikkuse

individuaalsete korterite puhul, mis

asuvad mitme korteriga hoonetes.

116) Artikkel 9 lg 7

Lõigete 5 ja 6 kohaldamisel nõuavad

liikmesriigid kohustatud isikutelt, et

nad esitaksid igal aastal aruande selle

kohta,

kuidas kohustatud isikud on

saavutanud energiasäästu

meetmetest, mida edendatakse

energiaostuvõimetute inimeste,

vähekaitstud tarbijate, madala

sissetulekuga leibkondades elavate

inimeste ja asjakohasel juhul nende

inimeste seas, kes elavad

sotsiaaleluruumides, ning nõuavad

nende kohustatud isikute

lõpptarbijate kohta kokkuvõtlikku

statistilist teavet,

milles näidatakse ära energiasäästu

muutused võrreldes varem esitatud

teabega, ning teavet pakutava

tehnilise ja rahalise toetuse kohta.

Ei Valikuline säte, mida

Eesti ei rakenda

117) Artikkel 9 lg 8

Liikmesriigid väljendavad igalt

kohustatud isikult nõutavat

energiasäästu kas primaarenergia

tarbimise või energia

lõpptarbimisena. Nõutava

energiasäästu koguse väljendamiseks

valitud meetodit kasutatakse ka

kohustatud isikute teatatud

energiasäästu arvutamiseks.

Energiasäästu koguste

ümberarvutamisel kasutatakse

Ei Valikuline säte, mida ei

rakenda

alumisi kütteväärtusi, millele on

osutatud

komisjoni rakendusmääruse (EL)

2018/2066 (41) VI lisas, ja artiklis 31

osutatud primaarenergiategurit, välja

arvatud juhul, kui muude

ümberarvutustegurite kasutamist

saab põhjendada.

118) Artikkel 9 lg 9

Liikmesriigid asutavad mõõtmis-,

kontrolli- ja tõendamissüsteemid, et

dokumenteeritult kontrollida

vähemalt

statistiliselt olulist osa ja esindavat

valimit kohustatud isikute poolt

kasutusele võetud energiatõhususe

parandamise

meetmetest. Mõõtmine,

kontrollimine ja tõendamine peab

toimuma kohustatud isikutest

sõltumatult. Kui üksus on riiklike

energiatõhususkohustuste süsteemi

poolt kohustatud isik artikli 9 ning

hoonete ja maanteetranspordi ELi

HKS kohaselt

kooskõlas direktiiviga 2003/87/EÜ,

siis tagatakse seire- ja

tõendamissüsteemiga, et süsiniku

edasikantav hind kütuse

tarbimiseks väljastamisel kooskõlas

direktiiviga 2003/87/EÜ võetakse

arvesse selle üksuse

energiasäästumeetmete

energiasäästude arvutamisel ja

nendest teatamisel.

Ei Valikuline säte, mida

Eesti ei rakenda

119) Artikkel 9 lg 10

Kehtestatud mõõtmis-, kontrolli- ja

tõendamissüsteemidest, sealhulgas

(kuid mitte ainult) kasutatud

meetoditest,

tuvastatud probleemidest ja nende

käsitlemise viisidest, teavitavad

liikmesriigid vastavalt määruse (EL)

2018/1999 artiklile 17 esitatavate

lõimitud riiklike energia- ja

kliimaalaste eduaruannete osana

komisjoni.

Ei Valikuline säte, mida

Eesti ei rakenda

120) Artikkel 9 lg 11

Energiatõhususkohustuste süsteemi

raames võivad liikmesriigid lubada

kohustatud isikutel:

a) arvestada oma kohustuste

täitmisena energiateenuseosutaja või

muu kolmanda isiku saavutatud

sertifitseeritud

energiasäästu, sealhulgas ka siis, kui

kohustatud isikud edendavad muude

riigi heakskiidetud asutuste või

avaliku

sektori asutuste kaudu meetmeid, mis

võivad hõlmata ametlikke partnerlusi

ja mida võib täiendada muude

rahastamisallikatega;

Ei Valikuline säte, mida

Eesti ei rakenda

b) arvestada asjaomasel aastal

saavutatud energiasäästu nii, nagu

see oleks saavutatud mis tahes

eelmisel neljal või

järgmisel kolmel aastal, kuid mitte

pärast artikli 8 lõikes 1 sätestatud

kohustusperioodide lõppu.

Kui liikmesriigid seda lubavad,

tagavad nad, et esimese lõigu punktis

a osutatud energiasäästu

sertifitseerimisel kehtib

liikmesriikide kehtestatud selge,

läbipaistev ja kõikidele turuosalistele

avatud ja sertifitseerimiskulude

minimeerimist taotlev

heakskiitmismenetlus.

Liikmesriigid hindavad ja

asjakohasel juhul võtavad meetmeid,

et minimeerida

energiatõhususkohustuste süsteemide

otseste ja kaudsete kulude mõju

rahvusvahelisele konkurentsile

avatud energiamahukate

tööstusharude konkurentsivõimele

121) Artikkel 9 lg 12

Liikmesriigid avaldavad kord aastas

kõikide kohustatud isikute või

kohustatud isiku iga allkategooria

saavutatud

energiasäästu ja süsteemiga

saavutatud koguenergiasäästu.

Ei Valikuline säte, mida

Eesti ei rakenda

122) Artikkel 10 lg 1

Kui liikmesriigid otsustavad täita

oma kohustusi artikli 8 lõike 1

kohaselt nõutava energiasäästu

saavutamiseks alternatiivsete

poliitikameetmetega, tagavad nad, et

artikli 8 lõikes 1 nõutud

energiasäästu saavutavad

lõpptarbijad, ilma et see piiraks

artikli 8 lõigete 8 ja 9 kohaldamist.

Jah EnKS § 23 lg 1 p 1 Kehtiv säte, ei muudeta

123) Artikkel 10 lg 2

Kõikide meetmete jaoks, mis ei ole

maksustamismeetmed, loovad

liikmesriigid mõõtmis-, kontrollimis-

ja tõendamissüsteemi, mille alusel

kontrollitakse dokumenteeritult

vähemalt statistiliselt olulist ja

esindavat valimit osalevate või

volitatud isikute poolt

energiatõhususe suurendamiseks

võetud meetmetest. Mõõtmine,

kontrollimine ja tõendamine peab

toimuma osalevatest või volitatud

isikutest sõltumatult.

Jah EnKS § 23 lg 1 p 1 Kehtiv säte, ei muudeta

124) Artikkel 10 lg 3

Kehtestatud mõõtmis-, kontrolli- ja

tõendamissüsteemidest, sealhulgas

(kuid mitte ainult) kasutatud

meetoditest,

tuvastatud probleemidest ja nende

käsitlemise viisidest, teavitavad

liikmesriigid vastavalt määruse (EL)

Jah Info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

2018/1999 artiklile 17 esitatavate

lõimitud riiklike energia- ja

kliimaalaste eduaruannete osana

komisjoni.

125) Artikkel 10 lg 4

Maksustamismeetmest teatamisel

tõendavad liikmesriigid, kuidas

maksustamismeetme kavandamisel

on tagatud hinnasignaali mõjusus,

näiteks maksumäär ja nähtavus aja

jooksul. Maksumäära alandamise

korral peavad liikmesriigid

põhjendama, kuidas

maksustamismeetmetega kaasneb

endiselt uus energiasääst.

Jah Info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

126) Artikkel 11 lg 1

Liikmesriigid tagavad, et ettevõtted,

mille viimase kolme aasta keskmine

aastane energiatarbimine kõigi

energiakandjate summana on olnud

suurem kui 85 TJ, rakendavad

energiajuhtimissüsteemi.

Energiajuhtimissüsteemi

sertifitseerib sõltumatu asutus

vastavalt asjaomastele Euroopa või

rahvusvahelistele standarditele.

Liikmesriigid tagavad, et esimeses

lõigus osutatud ettevõtetel on

energiajuhtimissüsteem hiljemalt 11.

oktoobriks 2027

Jah

Jah

Jah

EnKS § 28 lg 1

EnKS § 27 lg 4

EnKS § 38

Muudetud säte, eelnõu

punkt 46

Kehtiv säte. Ei muudeta

Rakendusätte

muutmine, eelnõu punkt

52

127) Artikkel 11 lg 2

Liikmesriigid tagavad, et

ettevõtetele, mille viimase kolme

aasta keskmine aastane

energiatarbimine kõigi

energiakandjate summana on olnud

suurem kui 10 TJ ja mis ei rakenda

energiajuhtimissüsteemi, tehakse

energiaaudit.

Selliseid energiaauditeid:

a) teevad kvalifitseeritud või

krediteeritud eksperdid sõltumatult ja

kulutõhusalt kooskõlas artikliga 28

või neid

b) rakendavad ja kontrollivad

sõltumatud asutused liikmesriikide

õigusaktide alusel.

Liikmesriigid tagavad, et esimeses

lõigus osutatud ettevõtted teevad

esimese energiaauditi hiljemalt 11.

oktoobriks 2026 ja et järgnevad

energiaauditid tehakse vähemalt iga

nelja aasta järel.

Kui sellised ettevõtted juba teevad

energiaauditeid vastavalt esimesele

lõigule, jätkavad nad seda vähemalt

iga nelja aasta järel kooskõlas

käesoleva direktiiviga.

Jah

Jah

Jah

EnKS § 28 lg 1

EnKS § 27 lg 1

EnKS § 38

Muudetud säte, eelnõu

punkt 46

Kehtiv säte. Ei muudeta

Rakendusätte

muutmine, eelnõu punkt

52

Asjaomased ettevõtted koostavad

nendest energiaaudititest tulenevate

soovituste alusel konkreetse ja

teostatava

tegevuskava. Tegevuskavas

määratakse kindlaks meetmed iga

auditisoovituse rakendamiseks, kui

see on tehniliselt ja

majanduslikult teostatav.

Tegevuskava esitatakse ettevõtte

juhtkonnale.

Lisaks tagavad liikmesriigid, et

kõnealused tegevuskavad ja

soovituste rakendamise määr

avaldatakse ettevõtte

aastaaruandes ning avalikustatakse,

välja arvatud teave, mida

reguleerivad kaubandus- ja

ärisaladust ning konfidentsiaalsuse

kaitset käsitlevad liidu ja liikmesriigi

õigusaktid

Jah

Jah

EnKS § 27 lg 5 +

MTMm 76

Muudetud säte, eelnõu

punkt 45, rakendusakti

määrus 76 muutmine

(SK Lisa 2)

Rakendusakti määrus 76

muutmine (SK Lisa 2)

128) Artikkel 11 lg 3

Kui asjaomasel aastal on lõikes 1

osutatud ettevõtte aastane tarbimine

üle 85 TJ ja kui lõikes 2 osutatud

ettevõtte

aastane tarbimine on suurem kui 10

TJ, tagavad liikmesriigid, et see

teave tehakse kättesaadavaks

käesoleva artikli

rakendamise eest vastutavatele

liikmesriigi asutustele.

Selleks võivad liikmesriigid

edendada uue või olemasoleva

platvormi

kasutamist, mis aitaks koguda

nõutavaid andmeid riigi tasandil.

Jah

Valikuline

EnKS § 28 lg 3 Kehtiv säte, ei muudeta

Praktiline rakendamine,

koostöös reaalaja

majanduse platvormiga

129) Artikkel 11 lg 4

Liikmesriigid võivad innustada

lõigetes 1 ja 2 osutatud ettevõtteid

esitama oma aastaaruandes teabe

oma aastase

energiatarbimise kohta kWh-des,

aastas tarbitud vee mahu kohta

kuupmeetrites ning võrdluse oma

energia- ja

veetarbimisega eelmistel aastatel.

Jah MTMm 76 Rakendusakti määrus 76

muutmine (SK Lisa 2)

130) Artikkel 11 lg 5

Liikmesriigid soodustavad seda, et

kõikidele lõpptarbijatele on

kättesaadavad sellised

energiaauditid, mis on

kulutõhusad ning mida

a) teevad kvalifitseeritud või

akrediteeritud eksperdid vastavalt

kvalifitseerimiskriteeriumidele ning

sõltumatult ja kulutõhusalt või mida

b) rakendavad ja kontrollivad

sõltumatud asutused liikmesriikide

õigusaktide alusel.

Jah

Jah

EnKS § 27 lg 1

EnKS § 27 lg 3

Kehtiv säte, ei muudeta

Kehtiv säte, ei muudeta

Esimeses lõigus osutatud

energiaauditeid võivad teha

asutusesisesed eksperdid või

energiaaudiitorid, tingimusel et

asjaomane liikmesriik on

kehtestanud nende auditite kvaliteedi

tagamise süsteemi, sealhulgas

asjakohasel juhul süsteemi, mille

kohaselt valitakse igal aastal

vähemalt statistiliselt oluline osa

kõikidest asutusesiseste ekspertide

või energiaaudiitorite poolt tehtud

energiaaudititest juhuslikult.

Energiaauditite ja

energiajuhtimissüsteemide kvaliteedi

tagamise nimel kehtestavad

liikmesriigid läbipaistvad ja

mittediskrimineerivad energiaauditite

miinimumkriteeriumid kooskõlas VI

lisaga ning võttes arvesse

asjaomaseid Euroopa või

rahvusvahelisi standardeid.

Liikmesriigid määravad pädeva

asutuse või organi tagamaks, et

järgitakse energiaauditite tegemise

tähtaegu, mis on kehtestatud

käesoleva artikli lõikes 2, ning

kohaldatakse õigesti VI lisas

sätestatud miinimumkriteeriume.

Energiaauditid ei sisalda tingimusi,

mis ei lase audititulemusi edastada

mis tahes kvalifitseeritud või

akrediteeritud

energiateenuseosutajale, tingimusel

et tarbija sellele vastu ei ole

Jah

Jah

Jah

EnKS § 27 lg 2 ja 5 +

MTMm 76

EnKS § 33 lg 3 p 2

EnKS § 27 lg 7

Muudetud säte, eelnõu

punkt 43-45,

rakendusakti määrus 76

muutmine (SK lisa 2)

Kehtiv säte, ei muudeta

Kehtiv säte, ei muudeta

131) Artikkel 11 lg 6

Liikmesriigid töötavad välja

programmid eesmärgiga julgustada

VKEsid, kelle suhtes ei kohaldata

lõiget 1 ega lõiget 2,

energiaauditeid läbi viima ning

seejärel nendest audititest tulenevad

soovitused ellu viima, ning anda

neile tehnilist toetust.

Ilma et see piiraks liidu riigiabiõigust

ning läbipaistvatele ja

mittediskrimineerivatele

kriteeriumidele tuginedes võivad

liikmesriigid luua VKEde ja

mikroettevõtjate jaoks mehhanisme,

nagu energiaauditi keskused,

tingimusel et sellised mehhanismid

ei konkureeri eraaudiitoritega.

Samuti võivad nad luua VKEde

jaoks muud tugisüsteemid,

sealhulgas kui need VKEd on

sõlminud vabatahtlikud

kokkulepped, selleks et katta

energiaauditite ja nendest tulenevate

Jah

Jah

EnKS § 27 lg 8

EnKS § 27 lg 8

Kehtiv säte, ei muudeta

Kehtiv säte, ei muudeta

väga kulutõhusate soovituste

rakendamise kulud, juhul kui

rakendatakse nendes soovitustes

esitatud meetmeid.

132) Artikkel 11 lg 7

Liikmesriigid tagavad, et lõikes 6

osutatud programmid sisaldavad

VKEde toetamist selle mitmesuguse

kasu kvantifitseerimisel, mida

energiatõhususe meetmed nende

tööprotsessides annavad,

energiatõhususe tegevuskavade

väljatöötamisel ning VKEdele

mõeldud energiatõhususvõrgustike

väljatöötamisel, mida vahendavad

sõltumatud eksperdid.

Liikmesriigid juhivad VKEde

tähelepanu – kaasa arvates nende

vastavate vahendavate

esindusorganisatsioonide kaudu –

konkreetsetele näidetele, kuidas

energiajuhtimissüsteem võiks

soodustada nende äritegevust.

Komisjon abistab liikmesriike,

toetades selle valdkonna parimate

tavade vahetamist.

Jah

Jah

Ei

EnKS § 27 lg 8

EnKS § 27 lg 8

Kehtiv säte, ei muudeta

Kehtiv säte, ei muudeta

Komisjoni

kohaldamisala

133) Artikkel 11 lg 8

Liikmesriigid töötavad välja

programmid eesmärgiga julgustada

ettevõtjaid, kes ei ole VKEd ning

kelle suhtes ei kohaldata lõiget 1 ega

lõiget 2, energiaauditeid läbi viima

ning seejärel nendest audititest

tulenevad soovitused ellu viima.

Jah EnKS § 27 lg 8 Kehtiv säte, ei muudeta

134) Artikkel 11 lg 9

Energiaauditid loetakse vastavaks

lõike 2 nõuetele, kui need:

a) tehakse sõltumatult VI lisas

sätestatud miinimumkriteeriumide

alusel;

b) rakendatakse sidusrühmade

organisatsioonide ja määratud

asutuse vahelise vabatahtliku

kokkuleppe alusel ning nende üle

teeb järelevalvet asjaomane

liikmesriik, muu asutus, kellele

pädevadasutused on delegeerinud

asjakohase ülesande, või komisjon.

Energiateenuseid pakkuvate

turuosaliste juurdepääs põhineb

läbipaistvatel ja

mittediskrimineerivatel

kriteeriumidel.

Jah EnKS § 27 lg 5 +

määrus 76

JV: EnKS § 33 lg 3 p 2

Muudetakse, va. JV osa.

135) Artikkel 11 lg 10

Ettevõtjad, kes rakendavad

energiatõhususe lepingut, on

käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2

sätestatud nõuete täitmisest

vabastatud tingimusel, et

energiatõhususe leping hõlmab

Jah EnKS 28 lg 21 Uus säte, eelnõu punkt

47

energiajuhtimissüsteemi vajalikke

elemente ning et leping vastab

XV lisas sätestatud nõuetele.

136) Artikkel 11 lg 11

Ettevõtjad, kes rakendavad sõltumatu

asutuse poolt vastavalt asjaomastele

Euroopa või rahvusvahelistele

standarditele sertifitseeritud

keskkonnajuhtimissüsteemi, on

käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2

sätestatud nõuetest vabastatud

tingimusel, et asjaomane

keskkonnajuhtimissüsteem hõlmab

energiaauditi tegemist

miinimumkriteeriumide alusel, mis

põhinevad VI lisal.

Jah EnKS § 28 lg 2 Kehtiv säte, ei muudeta

137) Artikkel 11 lg 12

Energiaauditid võivad olla

eraldiseisvad või moodustada osa

suuremast keskkonnaauditist.

Liikmesriigid võivad

nõuda, et olemasoleva või

kavandatud kaugkütte- või

kaugjahutusvõrguga ühendamise

tehnilise ja majandusliku

teostatavuse hindamine oleks

energiaauditi osa.

Ilma et see piiraks liidu

riigiabiõigust, võivad liikmesriigid

rakendada stiimuli- ja toetuskavasid

energiaaudititest ja

samalaadsetest meetmetest

tulenevate soovituste rakendamiseks.

Jah Määrus 76 muutmine Rakendusakti määrus 76

muutmine (SK Lisa 2)

138) Artikkel 12 lg 1

Liikmesriigid nõuavad 15. maiks

2024 ja pärast seda igal aastal, et

selliste nende territooriumil asuvate

andmekeskuste omanikud ja käitajad,

mille installeeritud

infotehnoloogiaseadmete

võimsusvajadus on vähemalt 500

kW, avalikustavad VII lisas

sätestatud teabe, välja arvatud teave,

mida reguleerivad kaubandus- ja

ärisaladust ning konfidentsiaalsuse

kaitset käsitlevad liidu ja liikmesriigi

õigusaktid

Jah EnKS § 28’ 2 Uus säte, Eelnõu punkt

48 ja rakendusakti

kavand nr, 4 (SK Lisa 2)

139) Artikkel 12 lg 2

Lõiget 1 ei kohaldata andmekeskuste

suhtes, mida kasutatakse või mis

osutavad oma teenuseid üksnes

kaitse ja

kodanikukaitse lõppeesmärgil.

Jah EnKS § 28’ Uus säte, Eelnõu punkt

48

140) Artikkel 12 lg 3

Komisjon loob andmekeskusi

käsitleva Euroopa andmebaasi, mis

sisaldab kohustatud andmekeskuste

poolt lõike 1

kohaselt edastatud teavet. Kõnealune

Euroopa andmebaas on

Ei Komisjoni

kohaldamisala

kokkuvõtlikus vormis avalikult

kättesaadav.

141) Artikkel 12 lg 4

Liikmesriigid innustavad selliseid

nende territooriumil asuvaid

andmekeskuste omanikke ja

käitajaid, mille installeeritud

infotehnoloogiaseadmete

võimsusvajadus on vähemalt 1 MW,

võtma arvesse parimaid tavasid,

millele on osutatud Euroopa

andmekeskuste energiatõhususe

käitumisjuhendi viimases versioonis.

Jah EnKS § 28’ lg 5 Uus säte, Eelnõu punkt

48

142) Artikkel 12 lg 5

Komisjon hindab 15. maiks 2025

andmekeskuste energiatõhusust

käsitlevaid kättesaadavaid andmeid,

mis on talle

esitatud lõigete 1 ja 3 kohaselt, ning

esitab Euroopa Parlamendile ja

nõukogule aruande, millele lisatakse

asjakohasel juhul seadusandlikud

ettepanekud energiatõhususe

parandamise edasiste meetmetega,

sealhulgas miinimumjõudluse

standardite

kehtestamise kohta, ja hinnang

kliimaneutraalsele andmekeskuste

sektorile ülemineku teostatavuse

kohta, konsulteerides tihedalt

asjaomaste sidusrühmadega. Selliste

ettepanekutega võib kehtestada

ajavahemiku, mille jooksul peavad

olemasolevad andmekeskused

saavutama miinimumjõudluse

Ei Komisjoni

kohaldamisala

143) Artikkel 13 lg 1

Niivõrd kui see on tehniliselt

võimalik, rahaliselt mõistlik ning

potentsiaalse energiasäästuga seoses

proportsionaalne,

tagavad liikmesriigid, et maagaasi

lõpptarbijad on varustatud

konkurentsivõimelise hinnaga

individuaalsete arvestitega, mis

mõõdavad täpselt lõpptarbija

tegelikku energiatarbimist ja annavad

teavet tegeliku tarbimisaja kohta.

Sellised konkurentsivõimelise

hinnaga individuaalsed arvestid

võetakse kasutusele alati, kui:

a) olemasolev arvesti välja

vahetatakse, välja arvatud juhul, kui

see ei ole tehniliselt võimalik või

kulutõhus, pidades silmas

hinnangulist potentsiaalset säästu

pikas perspektiivis;

b) uus hoone ühendatakse võrku või

kui hoonet renoveeritakse

põhjalikult, nagu on määratletud

direktiivis 2010/31/EL

Jah

Jah

Jah

Jah

MGS § 24 lg 1;

Gaasituru toimimise

võrgueeskiri § 21

"ELTS § 67 lg 1 ja 5;

VE § 39; MGS § 24 lg 1;

KKütS § 15 lg 1;

EnKS § 11 lõiked 3 ja 4.

"

"ELTS § 67 lg 1 ja 5;

VE § 39; MGS § 24 lg 1;

KKütS § 15 lg 1;

EnKS § 9 lg 4 ja § 11 lg

3 ja 4"

"ELTS § 67 lg 1 ja 5;

VE § 39; MGS § 24 lg

1;KKütS § 15 lg 1;

EnKS § 11 lg 3 ja 4. "

Kehtivad sätted, ei

muudeta

144) Artikkel 13 lg 2

Kui liikmesriigid rakendavad arukaid

arvestisüsteeme ja võtavad

Jah

Gaasituru toimimise

võrgueeskiri

Kehtiv säte, ei muudeta

kasutusele arukad arvestid maagaasi

tarbimise

mõõtmiseks kooskõlas direktiiviga

2009/73/EÜ, siis:

a) tagavad nad, et arvestisüsteemid

annavad lõpptarbijatele teavet

tegeliku tarbimisaja kohta ning et

arvestite

miinimumfunktsioonide määramisel

ja turuosalistele kohustuste

kehtestamisel võetakse täielikult

arvesse energiatõhususe eesmärke ja

lõpptarbijate kasu;

b) tagavad nad arukate arvestite ja

andmete edastamise turvalisuse ning

lõpptarbijate privaatsuse kooskõlas

asjaomaste andmekaitset ja eraelu

puutumatust käsitlevate liidu

õigusaktidega;

c) nõuavad nad, et tarbijatele antakse

arukate arvestite paigaldamisel

asjakohast nõu ja teavet, eriti nende

kõikide

võimaluste kohta seoses näitude

lugemise ning energiatarbimise

jälgimisega.

Jah

Jah

Jah

Gaasituru toimimise

võrgueeskiri §12

Gaasituru toimimise

võrgueeskiri § 17 lg 9

EnKS § 9 lg 3

Kehtiv säte, ei muudeta

Kehtiv säte, ei muudeta

Kehtiv säte ei muudeta

145) Artikkel 14 lg 1

Liikmesriigid tagavad, et kaugkütte,

kaugjahutuse ja sooja tarbevee

lõpptarbijad varustatakse

konkurentsivõimelise

hinnaga arvestitega, mis kajastavad

täpselt tegelikku energiatarbimist

Jah EnKS § 11 lg 1 Kehtiv säte ei muudeta

146) Artikkel 14 lg 2

Kui hoonele tarnitakse kütet, jahutust

või sooja tarbevett mitut hoonet

teenindavast kesksest allikast või

kaugkütte- või

kaugjahutussüsteemist, paigaldatakse

arvesti soojusvaheti juurde või

tarnimiskoht.

Jah EnKS § 11 lg 2 Kehtiv säte, ei muudeta

147) Artikkel 15 lg 1

Kortermajades ja mitmeotstarbelistes

hoonetes, kus on keskküte või -

jahutus või mida varustatakse

kaugkütte- või

kaugjahutussüsteemist, paigaldatakse

individuaalsed arvestid, et mõõta

kütte, jahutuse ja sooja tarbevee

tarbimist igas

hooneüksuses, kui see on tehniliselt

teostatav, kulutasuv ja proportsioonis

potentsiaalse energiasäästuga.

Kui individuaalsete arvestite

kasutamine ei ole tehniliselt teostatav

ega kulutõhus iga hooneüksuse kütte

tarbimise

mõõtmiseks, kasutatakse igal

radiaatoril soojatarbimise

mõõtmiseks individuaalseid

küttekulujaotureid, välja arvatud

juhul, kui liikmesriik tõendab, et

Jah

Jah

EnKS § 11 lg 3

EnKS § 11 lg 3

Kehtiv säte, ei muudeta

Kehtiv säte, ei muudeta

selliste küttekulujaoturite

paigaldamine ei ole kulutõhus.

Sellistel juhtudel võib kaaluda

alternatiivseid kulutõhusaid

soojatarbimise mõõtmise viise. Iga

liikmesriik sõnastab selgelt tehnilise

teostamatuse ja kulutasuvuse

puudumise kindlaksmääramise

üldkriteeriumid, metoodika ja korra

ning avaldab need.

148) Artikkel 15 lg 2

Uutes kortermajades ja uute

mitmeotstarbeliste hoonete elamiseks

mõeldud osades, kus on keskne

kütteallikas sooja tarbevee jaoks või

mida varustatakse

kaugküttesüsteemist, paigaldatakse

individuaalsed arvestid sooja

tarbevee mõõtmiseks, ilma et see

piiraks lõike 1 esimese lõigu

kohaldamist.

Jah Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded § 13

lg 4

Kehtiv säte, ei muudeta

149) Artikkel 15 lg 3

Kui kortermaju või mitmeotstarbelisi

hooneid varustatakse kaugkütte- või

kaugjahutussüsteemist või kui

sellistes

majades on põhiline ühine küte või

jahutus, tagavad liikmesriigid, et neil

on läbipaistvad ja avalikult

kättesaadavad

riiklikud normid kütte, jahutuse ja

sooja tarbevee tarbimise kulude

jaotamise kohta sellistes hoonetes, et

tagada individuaalse tarbimise

arvestuse läbipaistvus ja täpsus. Kui

see on asjakohane, hõlmavad

nimetatud normid juhiseid

energiakulude jaotamise viisi kohta

järgmiselt:

a) soe tarbevesi;

b) hoone seadmetest kiirguv soojus

ja ühispindade kütmiseks kasutatav

soojus (kui trepikodades ja

koridorides on

radiaatorid);

c) korterite küte ja jahutus

Jah Uus määrus Uus määrus

Rakendusakti kavand

nr. 5 (SK Lisa 2)

Täpsustatakse

kaugküttereformi

raames.

150) Artikkel 16 lg 1

Artiklite 14 ja 15 kohaldamiseks

paigaldatakse arvestite ja

küttekulujaoturite uuel paigaldamisel

üksnes kaugloetavaid arvesteid ja

küttekulujaotureid. Kohaldatakse

artikli 15 lõikes 1 sätestatud tehnilise

teostatavuse ja kulutõhususe

tingimusi.

Jah EnKS § 37 lg 11 Muudetud säte, eelnõu

punkt 51

151) Artikkel 16 lg 2

2. Paigaldatud arvestid ja

küttekulujaoturid, mis ei ole

kaugloetavad, ehitatakse ümber

kaugloetavaks või vahetatakse välja

kaugloetavate arvestitega hiljemalt 1.

jaanuariks 2027, välja arvatud juhul,

Jah EnKS § 37 lg 11 Muudetud säte, eelnõu

punkt 51, rakendusakti

kavand nr. 5 (SK Lisa 2)

kui asjaomane liikmesriik tõendab, et

see ei ole kulutasuv

152) Artikkel 17

Jäetakse välja vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv

(EL) 2024/1788, 13. juuni 2024, mis

käsitleb taastuvatest energiaallikatest

toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku

siseturgude ühiseid norme ning

millega muudetakse direktiivi (EL)

2023/1791 ja tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 2009/73/EÜ (uuesti

sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)

Direktiivi (EL) 2023/1791

muudetakse järgmiselt.

1) Artiklid 17 ja 19 jäetakse välja.

2) Artikli 39 teine lõik asendatakse

järgmisega: „Artikleid 13–16,

artikleid 18 ja 20 ning II, IX, XII,

XIII ja XIV lisasid kohaldatakse

alates 12. oktoobrist 2025.“

3) VIII lisa jäetakse välja

Ei Artikkel tühistati

Direktiivi (EL) 2023/1791

muudetakse järgmiselt.

1) Artiklid 17 ja 19 jäetakse

välja.

2) Artikli 39 teine lõik

asendatakse järgmisega:„Artikleid 13–16, artikleid 18 ja

20 ning II, IX, XII, XIII ja XIV

lisasid kohaldatakse alates 12.

oktoobrist 2025.“

3) VIII lisa jäetakse välja

153) Artikkel 18 lg 1

Kui on paigaldatud arvestid ja

küttekulujaoturid, tagavad

liikmesriigid, et arvetel esitatav teave

ja tarbimisandmed on

usaldusväärsed, täpsed ja põhinevad

tegelikul tarbimisel või

küttekulujaoturi näidul, vastavalt IX

lisa punktidele 1 ja 2 kõigi

lõppkasutajate puhul.

Kui liikmesriik nii ette näeb, võib

seda kohustust täita näitude

regulaarse iselugemise süsteemiga,

mille puhul lõpptarbijad või -

kasutajad teatavad oma arvesti

näidud energiatarnijale, välja arvatud

juhul, kui kasutatakse artikli 15

kohast küttekulu jaoturitel põhinevat

tarbimispõhist mõõtmist. Arve

esitatakse hinnangulise tarbimise või

ühtse määra alusel üksnes juhul, kui

lõpptarbija või -kasutaja ei ole

teatanud arvestinäitusid teatava

arveperioodi kohta.

Jah

Jah

EnKS § 131

EnKS § 12

Kehtiv säte, ei muudeta

Kehtiv säte, ei muudeta

154) Artikkel 18 lg 2

Liikmesriik

a) nõuab, et kui teave lõppkasutaja

energiaarvete ja varasema tarbimise

kohta või küttekulujaoturi näidud on

kättesaadavad, tehakse need

lõppkasutaja taotluse korral

kättesaadavaks tema määratud

energiateenuseosutajale;

b) tagab, et lõpptarbijatele pakutakse

võimalust saada arvetel esitatavat

teavet ja arveid elektrooniliselt;

c) tagab, et kõikidele

lõppkasutajatele esitatakse selge ja

Jah

Jah

Jah

EnKS § 13

EnKS § 13

EnKS § 12(1) ja EnKS §

12' lg 1

Kehtiv säte, ei muudeta

Kehtiv säte, ei muudeta

Kehtiv säte, ei muudeta

arusaadav teave arvega vastavalt IX

lisa punktile 3,

d) edendab küberturvalisust ja tagab

lõppkasutajate eraelu puutumatuse ja

andmekaitse kooskõlas kohaldatava

liidu

õigusega.

Liikmesriik võib näha ette, et

lõpptarbija taotluse korral ei käsitata

arvel esitatavat teavet

maksenõudena. Sellisel juhul

tagavad liikmesriigid, et tegelike

maksete tegemiseks pakutakse

paindlikku korda.

Jah

Ei

EnKS § 20 Kehtiv säte, ei muudeta

Valikuline säte, Eestis ei

rakendata.

155) Artikkel 18 lg 3

Liikmesriigid otsustavad, kes

vastutavad lõigetes 1 ja 2 osutatud

teabe esitamise eest lõppkasutajatele,

kellel ei ole otse- ega individuaalset

lepingut energiatarnijaga.

Jah EnKS § 121 Kehtiv säte, ei muudeta

156) Artikkel 19

Jäetakse välja vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv

(EL) 2024/1788, 13. juuni 2024, mis

käsitleb taastuvatest energiaallikatest

toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku

siseturgude ühiseid norme ning

millega muudetakse direktiivi (EL)

2023/1791 ja tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 2009/73/EÜ (uuesti

sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)

Ei Artikkel tühistati.

Direktiivi (EL) 2023/1791

muudetakse järgmiselt.

1) Artiklid 17 ja 19 jäetakse

välja.

2) Artikli 39 teine lõik

asendatakse järgmisega:

„Artikleid 13–16, artikleid 18 ja

20 ning II, IX, XII, XIII ja XIV

lisasid kohaldatakse alates 12.

oktoobrist 2025.“

3) VIII lisa jäetakse välja

157) Artikkel 20 lg 1

Liikmesriigid tagavad, et

lõppkasutajad saavad kõik arved ja

arvetel esitatava teabe energia

tarbimise kohta tasuta ning et

lõppkasutajad pääsevad oma

tarbimisandmetele juurde

asjakohasel viisil ja tasuta.

Jah EnKS § 13 lg 1

MGS§ 8 lg 51;

Gaasituru toimimise

õrgueeskiri §17 lg 7

Kehtiv säte, ei muudeta

158) Artikkel 20 lg 2

Olenemata käesoleva artikli lõikest

1, jaotatakse kortermajades ja

mitmeotstarbelistes hoonetes kütte,

jahutuse ja sooja tarbevee

individuaalse tarbimise eest arvetel

esitatava teabe koostamise kulud

artikli 15 kohaselt kasumit

mittetaotleval viisil. Kulud, mis

tulenevad sellest, et nimetatud

ülesanne antakse kolmandale isikule,

näiteks

teenuseosutajale või kohalikule

energiatarnijale, ja mis hõlmavad

tegeliku individuaalse tarbimise

mõõtmist, jaotamist ja arvestamist

sellistes hoonetes, võib edasi kanda

lõppkasutajatele niivõrd, kuivõrd

need kulud on mõistlikud.

Jah EnKS §121 lg3 Kehtiv säte, ei muudeta

159) Artikkel 20 lg 3

Et tagada lõikes 2 osutatud

tarbimispõhise mõõtmise teenuste

mõistlikud kulud, võivad

liikmesriigid ergutada konkurentsi

kõnealuses teenusesektoris, võttes

asjakohaseid meetmeid, näiteks

soovitades või muul moel edendades

hankemenetluse kasutamist või

koostalitlusvõimeliste seadmete ja

süsteemide kasutamist, mis

hõlbustavad teenuseosutaja

vahetamist.

Ei Valikuline säte, Eesti ei

rakenda

160) Artikkel 21 lg 1

1. Ilma et see piiraks tarbijakaitset

käsitlevate liidu õigusnormide,

eelkõige Euroopa Parlamendi ja

nõukogu

direktiivi 2011/83/EL ning nõukogu

direktiivi 93/13/EMÜ kohaldamist,

tagavad liikmesriigid, et

lõpptarbijatele, ja

kui neile on sõnaselgelt osutatud,

lõppkasutajatele antakse käesoleva

artikli lõigetes 2–9 sätestatud

õigused.

Jah EnKs § 133 Uus säte, eelnõu punkt

38

161) Artikkel 21 lg 2

Lõpptarbijatel on õigus sõlmida

tarnijaga leping, milles esitatakse:

a) tarnija nimi, aadress ja

kontaktandmed;

b) osutatavad teenused ja lepingus

sisalduva teenuse kvaliteedi tase;

c) lepingus sisalduvate ja ilma

lisatasuta pakutavate hooldusteenuste

liigid;

d) ajakohase teabe saamise viisid

kõigi kohaldatavate tasude,

hooldustasude ning komplektina

pakutavate toodete ja

teenuste kohta;

e) lepingu kestus, lepingu ja teenuste

osutamise, sealhulgas seotud toodete

ja teenuste, pikendamise ja

lõpetamise

tingimused ning teave selle kohta,

kas lepingu tasuta lõpetamine on

lubatud;

f) võimalikud hüvitised ja

tagasimakse kord juhul, kui teenuse

kvaliteet ei vasta kokkulepitule,

sealhulgas ebatäpne arve

või arve hilinenud esitamine;

g) artikli 22 kohase vaidluste

kohtuvälise lahendamise menetluse

algatamise kord;

h) tarbijaõigusi käsitlev teave,

sealhulgas teave kaebuste käsitlemise

kohta ja kogu käesolevas lõikes

osutatud teave, mis

edastatakse selgelt arvel või ettevõtja

veebisaidil ja mis sisaldab artikli 22

lõike 3 punktis e osutatud ühtsete

Jah EnKs § 133 Uus säte, eelnõu punkt

38

kontaktpunktide kontaktandmeid või

linki nende veebisaidile;

i) kontaktandmed, mis võimaldavad

tarbijal teha kindlaks asjakohased

ühtsed kontaktpunktid, millele on

osutatud

artikli 22 lõike 3 punktis a.

Tarnimistingimused on õiglased ja

lõpptarbijatele ette teada. Käesolevas

lõikes osutatud teave tuleb esitada

enne lepingu sõlmimist või

kinnitamist. Kui leping sõlmitakse

vahendaja kaudu, peab kõnealune

teave samuti olema kättesaadav enne

lepingu sõlmimist.

Peamiste lepingutingimuste,

sealhulgas hindade ja tasude

kokkuvõte esitatakse lõpptarbijatele

ja lõppkasutajatele

arusaadaval viisil ning täpses ja

selges sõnastuses.

Lõpptarbijatele antakse lepingu

koopia ja läbipaistval viisil selge

teave kütte, jahutuse ja sooja

tarbeveega seotud teenustele

juurdepääsu ja nende kasutamise

suhtes kohaldatavate hindade, tasude

ja üldtingimuste kohta.

Liikmesriigid otsustavad, kes

vastutab selle eest, et käesolevas

lõikes osutatud teave esitatakse

lõppkasutajatele, kellel ei ole otse-

ega individuaalset lepingut

energiatarnijaga, nende taotluse

korral ning asjakohasel viisil ja

tasuta.

162) Artikkel 21 lg 3

Lõpptarbijaid teavitatakse piisavalt

igast kavatsusest lepingutingimusi

muuta. Tarnijad peavad nende

lõpptarbijatele

läbipaistval ja arusaadaval viisil ise

teatama kõigist tarnehinna

kohandamistest, samuti kohandamise

põhjustest ja eeltingimustest ning

selle ulatusest kohasel ajal hiljemalt

kaks nädalat ja kodutarbijate puhul

üks kuu enne kohandamise

jõustumist. Lõpptarbijad teavitavad

lõppkasutajaid uutest tingimustest

viivitamata.

Jah EnKS § 133 Uus säte, eelnõu punkt

38

163) Artikkel 21 lg 4

Tarnijad pakuvad lõpptarbijatele laia

makseviiside valikut. Makseviisid ei

tohi olla tarbijate suhtes asjatult

diskrimineerivad. Tasude erinevused,

mis on seotud makseviisi või

ettemaksusüsteemiga, peavad olema

objektiivsed, mittediskrimineerivad

Jah EnKs § 133 Uus säte, eelnõu punkt

38

ja proportsionaalsed ega tohi ületada

otseseid kulusid, mida makse saaja

seoses konkreetse makseviisi või

ettemaksusüsteemi kasutamisega

kandis, vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2015/2366 artiklile 62.

164) Artikkel 21 lg 5

Vastavalt lõikele 4 ei seata

kodutarbijaid, kes saavad kasutada

ettemaksusüsteemi,

ettemaksusüsteemi kohaldamise

korral ebasoodsamasse olukorda

Jah EnKs § 133 Uus säte, eelnõu punkt

38

165) Artikkel 21 lg 6

Lõpptarbijatele ja asjakohasel juhul

lõppkasutajatele pakutakse õiglasi ja

läbipaistvaid üldtingimusi, mis

peavad olema selged ja üheselt

mõistetavad ega tohi sisaldada

mittelepingulisi tõkkeid tarbijate

õiguste teostamisele, näiteks

ülemäärast lepingulist

dokumentatsiooni. Lõppkasutajatele

antakse juurdepääs kõnealustele

üldtingimustele, kui nad seda

taotlevad. Tarbijaid tuleb kaitsta

ebaõiglaste või eksitavate

müügiviiside eest. Puuetega

lõpptarbijatele antakse kogu

asjaomane teave oma tarnijaga

sõlmitud lepingu kohta neile

kättesaadaval kujul.

Jah EnKS § 133 Uus säte, eelnõu punkt

38

166) Artikkel 21 lg 7

Lõpptarbijatel ja lõppkasutajatel on

õigus sellele, et tarnijad osutavad

teenuseid ja käsitlevad kaebusi heal

tasemel.

Tarnijad käsitlevad kaebuseid lihtsal,

õiglasel ja kiirel viisil

Jah EnKs § 133. Uus säte, eelnõu punkt

38

167) Artikkel 21 lg 8

Pädevad asutused tagavad käesolevas

direktiivis ette nähtud

tarbijakaitsemeetmete jõustamise.

Pädevad asutused tegutsevad

turuhuvidest sõltumatult

Jah EnKs § 133. Uus säte, eelnõu punkt

38

168) Artikkel 21 lg 9

Kui tegemist on kavandatud

väljalülitamisega, esitatakse

lõpptarbijatele tasuta ja piisavalt

aegsasti ning mitte hiljem kui üks

kuu enne kavandatud väljalülitamist

piisav teave alternatiivsete meetmete

kohta

KkütS - § 17 Kehtiv säte, ei muudeta

169) Artikkel 22 lg 1

Liikmesriigid tagavad, asjakohasel

juhul piirkondlike ja kohalike

omavalitsustega koostööd tehes, et

teave kättesaadavate energiatõhususe

parandamise meetmete,

üksiktegevuste ning finants- ja

õigusraamistike kohta on läbipaistev,

ligipääsetav ning seda levitatakse

Jah EnKS 30 lg 1 Kehtiv säte, ei muudeta

laialdaselt kõigile asjaomastele

turuosalistele, näiteks lõpptarbijatele,

lõppkasutajatele,

tarbijaorganisatsioonidele,

kodanikuühiskonna esindajatele,

taastuvenergiakogukondadele,

kodanike

energiakogukondadele, kohalikele ja

piirkondlikele asutustele,

energiaagentuuridele,

sotsiaalteenuste osutajatele,

ehitajatele,

arhitektidele, inseneridele,

keskkonna- ja energiaaudiitoritele

ning ehitusdetailide (nagu on

määratletud direktiivi 2010/31/EL

artikli 2 punktis 9) paigaldajatele.

170) Artikkel 22 lg 2

Liikmesriigid võtavad vajalikud

meetmed, mille eesmärk on

edendada ja hõlbustada lõpptarbijate

ja lõppkasutajate tõhusat energia

kasutamist. Need meetmed peavad

olema osa riiklikust strateegiast,

nagu määrusega (EL) 2018/1999 ette

nähtud lõimitud riiklikud energia- ja

kliimakavad või vastavalt direktiivi

2010/31/EL artiklile 2a koostatud

pikaajaline renoveerimisstrateegia.

Käesoleva artikli kohaldamise

eesmärgil hõlmavad need meetmed

eri vahendeid ja poliitikaid

käitumisharjumuste

muutmiseks, näiteks:

a) fiskaalstiimulid;

b) juurdepääs rahastamisele,

vautšeritele, toetustele ja

subsiidiumidele;

c) riiklikult toetatavad

energiatarbimise hindamised ning

sihipärased nõustamisteenused ja

toetus kodutarbijatele, eelkõige

energiaostuvõimetutele inimestele,

vähekaitstud tarbijatele ja kohasel

juhulnendele inimestele, kes elavad

sotsiaalelu

ruumides;

d) sihipärased nõustamisteenused

VKEdele ja mikroettevõtjatele;

e) teavitamine puuetega inimestele

kättesaadavas vormis;

f) näidisprojektid;

g) tegevus töökohal;

h) koolitustegevus;

i) digitaalsed vahendid;

j) kaasamisstrateegiad.

Jah EnKS § 30 lg 1 Kehtiv säte, ei muudeta

171) Artikkel 22 lg 3

Käesoleva artikli kohaldamise

eesmärgil hõlmavad lõikes 2

osutatud meetmed turuosaliste

(näiteks selliste, kellele on

Jah EnKS § 30 Kehtiv säte, ei muudeta

osutatud lõikes 1) jaoks toetava

raamistiku loomist, eelkõige

järgmistel eesmärkidel:

a) ühtsete kontaktpunktide või

sarnaste mehhanismide loomine

energiatõhususe alaseks tehniliseks,

haldus- ja

finantsalaseks nõustamiseks ning

abiks, näiteks leibkondade

energiakontrollid, hoonete

energiatõhusamaks

renoveerimine, teave vanade ja

ebatõhusate küttesüsteemide

asendamise kohta kaasaegsete ja

tõhusamate seadmetega ning

hoonetes taastuvenergia ja energia

salvestamise kasutuselevõtt

lõpptarbijatele ja lõppkasutajatele,

eelkõige leibkondadele ja

väiketarbijatele, kes ei ole

kodutarbijad, sealhulgas VKEdele ja

mikroettevõtjatele;

b) koostöö erasektorit esindavate

osapooltega, kes osutavad selliseid

teenuseid nagu energiaauditid ja

energiatarbimise

hindamised, rahastamislahendused ja

energia säästmiseks tehtavate

renoveerimistööde teostamine;

c) teavitamine kulutõhusast ja

hõlpsasti saavutatavatest

energiakasutuse muutustest;

d) teavitamine energiatõhususe

meetmetest ja rahastusvahenditest;

e) ühtsete kontaktpunktide loomine,

et anda lõpptarbijatele ja

lõppkasutajatele kogu vajalik teave

nende õiguste,

kohaldatava õiguse ja vaidluste

lahendamise mehhanismide kohta,

mis on neile vaidluse korral

kättesaadavad. Ühtsed

kontaktpunktid võivad kuuluda

üldiste tarbijainfopunktide alla.

172) Artikkel 22 lg 4

Käesoleva artikli kohaldamise

eesmärgil loovad liikmesriigid

koostöös pädevate asutustega ja

asjakohasel juhul

erasektori sidusrühmadega

spetsiaalsed ühtsed kontaktpunktid

või sarnased mehhanismid tehnilise,

haldusalase või

finantsnõu andmiseks

energiatõhususe küsimuses. Need

üksused:

a) nõustavad leibkondi, VKEsid,

mikroettevõtjaid ja avaliku sektori

asutusi ja annavad neile ühtlustatud

teavet tehniliste ja rahaliste

võimaluste ja lahenduste kohta;

b) pakuvad terviklikku toetust

kõikidele leibkondadele, pöörates

Jah EnKS 30 lg 3 Kehtiv säte, ei muudeta

erilist tähelepanu

energiaostuvõimetutele

leibkondadele ja

halvimate energiaalaste näitajatega

hoonetele, samuti akrediteeritud

ettevõtjatele ja paigaldajatele, kes

pakuvad

renoveerimisteenuseid, mis on

kohandatud eri eluasemetüüpidele ja

geograafilisele ulatusele, ning

paigaldajatele, kes

pakuvad abi renoveerimisprojekti eri

etappides, sealhulgas selleks, et

hõlbustada energiatõhususe

miinimumstandardi

rakendamist, kui selline standard on

sätestatud liidu seadusandlikus aktis;

c) nõustavad energiatarbimisega

seotud käitumise teemal

173) Artikkel 22 lg 5

Lõikes 4 osutatud spetsiaalsed ühtsed

kontaktpunktid teevad asjakohasel

juhul järgmist:

a) annavad teavet energiatõhususe

valdkonna kvalifitseeritud

spetsialistide kohta;

b) koguvad tüpoloogia kaupa

koondandmeid energiatõhususe

projektide kohta, jagavad kogemusi

ja avalikustavad need;

c) ühendavad omavahel turuosalisi ja

võimalikke projekte, eelkõige

väiksemaid projekte.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel

abistab komisjon liikmesriike, et

hõlbustada parimate tavade jagamist

ja edendada selles osas piiriülest

koostööd.

Jah

Ei

EnKs § 30 lg 1 Kehtiv säte, ei muudeta

Komisjoni haldusala

174) Artikkel 22 lg 6

Lõikes 4 osutatud ühtsed

kontaktpunktid pakuvad

sihtotstarbelisi teenuseid

energiaostuvõimetutele inimestele,

vähekaitstud tarbijatele ja madala

sissetulekuga leibkondades elavate

inimestele.

Komisjon annab liikmesriikidele

suuniseid nende ühtsete

kontaktpunktide arendamiseks, et

luua kogu liidus ühtne

lähenemisviis. Suunistega

innustatakse koostööd avaliku sektori

asutuste, energiaagentuuride ja

kogukonna juhitud

algatuste vahel.

Jah

Ei

EnKs 30

Kehtiv säte, ei muudeta

Komisjoni haldusala

175) Artikkel 22 lg 7

Liikmesriigid loovad turul osalejatele

sobivad tingimused energiatõhusust

käsitleva adekvaatse ja sihipärase

teabe ning nõu jagamiseks

lõpptarbijatele, sealhulgas

Jah EnKS § 30 lg 5 Kehtiv säte, ei muudeta

energiaostuvõimetutele inimestele,

vähekaitstud tarbijatele ja

asjakohasel juhul neile inimestele,

kes elavad sotsiaaleluruumides, ning

VKEdele ja mikroettevõtjatele.

176) Artikkel 22 lg 8

Liikmesriigid tagavad, et

lõpptarbijatel, lõppkasutajatel,

vähekaitstud tarbijatel,

energiaostuvõimetutel inimestel ja

asjakohasel juhul neil inimestel, kes

elavad sotsiaaleluruumides, on

käesolevas direktiivis sätestatud

õiguste ja kohustustega seotud

vaidluste lahendamiseks juurdepääs

lihtsale, õiglasele, läbipaistvale,

sõltumatule, tulemuslikule ja

tõhusale vaidluste

kohtuvälisele lahendamisele

sõltumatu mehhanismi kaudu,

näiteks energiaombudsman või

tarbijakaitseorgan, või reguleeriva

asutuse kaudu. Kui lõpptarbija on

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2013/11/EL artikli 4 lõike

1 punktis a määratletud tarbija, siis

peab vaidluste kohtuvälise

lahendamise mehhanism vastama

eelnimetatud direktiivis sätestatud

nõuetele. Selleks võib kasutada

liikmesriikides olemasolevaid

vaidluste kohtuvälise lahendamise

mehhanisme, tingimusel et need on

sama tulemuslikud.

Vajaduse korral tagavad

liikmesriigid, et vaidluste

kohtuvälise lahendamise üksused

teevad koostööd, et võimaldada

lihtsat,

õiglast, läbipaistvat, sõltumatut,

tulemuslikku ja tõhusat vaidluste

kohtuvälist lahendamist kõikide

vaidluste korral, mis on tingitud

toodetest või teenustest, mis on

seotud või kuuluvad ühte paketti

käesoleva direktiivi

kohaldamisalasse kuuluva

toote või teenusega.

Ettevõtjate osalemine kodutarbijatele

suunatud vaidluste kohtuvälise

lahendamise mehhanismis on

kohustuslik, välja arvatud juhul, kui

liikmesriik tõendab komisjonile, et

muud mehhanismid on sama

tulemuslikud.

Jah EnKS § 30 Kehtiv säte, ei muudeta

177) Artikkel 22 lg 9

Ilma et see piiraks nende asjaõiguse

ja rendiõiguse aluspõhimõtteid,

võtavad liikmesriigid

energiatõhususe

Jah

EnKS § 30 lg 4

Kehtiv säte, ei muudeta

saavutamise valdkonna

õigusnormide alaste ja muude tõkete

kõrvaldamisega seotud vajalikke

meetmeid seoses järgmisega: hoone

või hooneüksuse omanikke ja

üürnikke või eri omanikke

mõjutavate stiimulite erinevused, et

neid osalisi ei takistaks tõhususe

parandamisse investeerimast asjaolu,

et nemad ise ei saa sellest kogu kasu

või et puuduvad reeglid kulude ja

kasu jagamiseks nende vahel.

Selliste tõkete kõrvaldamise

meetmeteks võivad olla stiimulite

pakkumine, õiguslike või

regulatiivsete sätete tühistamine või

muutmine, juhiste ja tõlgendavate

teatiste vastuvõtmine,

haldusmenetluste lihtsustamine,

sealhulgas riiklikud normid ja

meetmed, millega reguleeritakse

otsustusprotsesse mitme omanikuga

hoonete puhul, ning võimalus

kasutada kolmanda isiku pakutavaid

finantseerimislahendusi. Nimetatud

meetmeid võib kombineerida lõikes

1 osutatud turuosalistele pakutava

energiatõhususalase hariduse,

koolituse ja konkreetse teabe ning

tehnilise abiga.

Liikmesriigid võtavad asjakohaseid

meetmeid, et toetada mitmepoolset

dialoogi asjaomaste partneritega,

milleks on näiteks asjaomased

kohalikud ja piirkondlikud

ametiasutused, sotsiaalpartnerid,

omanike ja üürnike organisatsioonid,

tarbijaorganisatsioonid,

energiatarnijad või energia jaemüügi

ettevõtjad, energiateenuste

ettevõtjad,

taastuvenergiakogukonnad,

avaliku sektori asutused ja ametid,

eesmärgiga esitada ettepanekud

ühiselt heaks kiidetud meetmete,

stiimulite ja suuniste kohta, mis

seonduvad stiimulite jaotamisega

omanike ja üürnike vahel või hoone

või hoone osa omanike vahel.

Iga liikmesriik teatab sellistest

tõketest ja oma pikaajalise

renoveerimisstrateegia (mis on

koostatud vastavalt direktiivi

2010/31/EL artiklile 2a ja määrusele

(EL) 2018/1999) raames võetud

meetmetest.

Jah

Jah

Jah

EnKS § 30 lg 4

EnKS § 30 lg 5

Kehtiv säte, ei muudeta

Kehtiv säte, ei muudeta

Info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

178) Artikkel 22 lg 10

Komisjon julgustab liikmesriike

vahetama ja levitama laialdaselt

Ei Komisjoni

kohaldamisala

teavet heade energiatõhususe tavade

ja meetodite

kohta ning annab tehnilist abi, et

leevendada stiimulite erinevust

liikmesriikides.

179) Artikkel 23 lg 1

Hiljemalt 11. oktoobriks 2024 hindab

komisjon, kas olemasolevate

partnerlustega on energiatõhusus

hõlmatud. Kui hindamisel selgub, et

energiatõhusus ei ole olemasolevate

partnerlustega piisavalt hõlmatud,

loob komisjon sektoripõhiseid

energiatõhususpartnerlusi liidu

tasandil, millega kaasnevad

alapartnerlused seni hõlmamata

sektorites, tuues kokku olulised

sidusrühmad, sealhulgas

sotsiaalpartnerid, sellistes sektorites

nagu IKT, finants- ja ehitussektor,

tehes seda kaasavalt ja esinduslikkust

arvestades.

Kui partnerlus on loodud, nimetab

komisjon iga liidu sektoripõhise

energiatõhususe partnerluse jaoks

eesistuja

Ei Komisjoni

kohaldamisala

180) Artikkel 23 lg 2

Lõikes 1 osutatud partnerluste

eesmärk on hõlbustada kliima- ja

energiadialoogi asjaosaliste vahel

ning innustada

sektoreid koostama energiatõhususe

tegevuskavasid, et kaardistada

olemasolevad meetmed ja

tehnoloogilised võimalused

energiasäästu saavutamiseks,

taastuvenergiaks valmistumiseks ja

sektorite süsinikuheite

vähendamiseks.

Sellised tegevuskavad aitaksid

oluliselt kaasa sektorite abistamisele

käesoleva direktiivi ja määruse (EL)

2021/1119

eesmärkide saavutamiseks vajalike

investeeringute kavandamisel ning

hõlbustaksid osalejate piiriülest

koostööd siseturu tugevdamiseks.

Ei Komisjoni

kohaldamisala

181) Artikkel 24 lg 1

Ilma et see piiraks nende riiklikku

majandus- ja sotsiaalpoliitikat ning

nende liidu õigusest tulenevaid

kohustusi,

võtavad liikmesriigid asjakohaseid

meetmeid, et võimestada ja kaitsta

energiaostuvõimetuid inimesi,

vähekaitstud tarbijaid, madala

sissetulekuga leibkondades elavaid

inimesi ja asjakohasel juhul neid

inimesi, kes elavad

sotsiaaleluruumides.

Jah EnKS § 21 lg 8 ja lg 9 Kehtiv säte (lg 8) ei

muudeta , ja uus säte (lg

9), eelnõu punkt 42

Direktiivi 2009/73/EÜ artikli 3 lõike

3 ning direktiivi (EL) 2019/944

artikli 28 lõike 1 kohase vähekaitstud

tarbija mõiste

määratlemisel võtavad liikmesriigid

arvesse lõppkasutajaid.

182) Artikkel 24 lg 2

Ilma et see piiraks nende riiklikku

majandus- ja sotsiaalpoliitikat ning

nende liidu õigusest tulenevaid

kohustusi,

rakendavad liikmesriigid

energiaostuvõimetuse

leevendamiseks energiatõhususe

parandamise meetmeid ja nendega

seotud tarbijakaitse- või

teavitamismeetmeid, eelkõige

käesoleva direktiivi artiklis 8 lõikes 3

ja artiklis 22 sätestatud meetmeid,

esmajärjekorras

energiaostuvõimetute inimeste,

vähekaitstud tarbijate, madala

sissetulekuga leibkondades elavate

inimeste ja asjakohasel juhul nende

inimeste suhtes, kes elavad

sotsiaaleluruumides. Nende

meetmetega seotud järelevalvet ja

aruandlust teostatakse määruse (EL)

2018/1999 artiklis 24 sätestatud

kehtivate aruandlusnõuete raames.

Jah EnKS § 16’ lg 2 ja 3 Kehtiv säte, ei muudeta

183) Artikkel 24 lg 3

Energiaostuvõimetute inimeste,

vähekaitstud tarbijate, madala

sissetulekuga leibkondades elavate

inimeste ja asjakohasel juhul nende

inimeste toetamiseks, kes elavad

sotsiaaleluruumides, teevad

liikmesriigid asjakohasel juhul

järgmist:

a) rakendavad energiatõhususe

parandamise meetmeid, et

leevendada jaotuslikku mõju, mis

tuleneb muudest poliitikatest ja

meetmetest, näiteks käesoleva

direktiivi artikli 10 kohaselt

rakendatavad maksustamismeetmed

või

direktiivi 2003/87/EÜ kohane

heitkogustega kauplemise süsteemi

kohaldamine hoonete ja

transpordisektori suhtes;

b) kasutavad parimal võimalikul

viisil ära liidu ja liikmesriigi tasandil

kättesaadavaid avaliku sektori

vahendeid, sealhulgas

asjakohasel juhul rahalist toetust,

mida liikmesriigid saavad

kliimameetmete sotsiaalfondist

vastavalt määruse

(EL) 2023/955 artiklitele 9 ja 14 ning

saastekvootide enampakkumistest

Valikuline EnKS § 30 lg 4 Kehtiv säte ei muudeta

saadavat tulu vastavalt ELi HKS-le

kooskõlas direktiiviga 2003/87/EÜ,

et investeerida prioriteetsete

meetmetena energiatõhususe

parandamise meetmetesse;

c) teevad varakult tulevikku

suunatud investeeringuid

energiatõhususe parandamise

meetmetesse enne muude

poliitikasuundade ja meetmete

jaotusliku mõju avaldumist;

d) edendavad tehnilist abi ning

rahastamisvahendite, näiteks

arvepõhiste skeemide, kohaliku

kahju allahindluse,

tagatisfondide, täielikule

renoveerimisele ja minimaalselt

tagatud energiasäästuga

renoveerimisele suunatud fondide

kasutuselevõttu;

e) edendavad sotsiaalpartneritele

antavat tehnilist abi, et edendada

vähekaitstud tarbijate aktiivset

osalemist energiaturul ja

positiivseid muutusi nende

energiatarbimiskäitumises;

f) tagavad juurdepääsu rahalistele

vahenditele, toetustele või

subsiidiumidele, mis on seotud

minimaalse energiasäästuga, ning

hõlbustavad seega juurdepääsu

taskukohastele pangalaenudele või

sihtotstarbelistele krediidiliinidele.

184) Artikkel 24 lg 4

Liikmesriigid loovad eri sektorite,

näiteks tervishoiu-, ehitus- ja

sotsiaalsektori ekspertide võrgustiku,

et töötada välja

strateegiad, millega toetada

kohalikke ja riiklikke otsustajaid, kui

nad rakendavad energiatõhususe

parandamise meetmeid

ning tehnilist abi ja

rahastamisvahendeid, mille eesmärk

on leevendada energiaostuvõimetust,

või usaldavad need

ülesanded olemasolevale

võrgustikule. Liikmesriigid töötavad

selle nimel, et tagada, et ekspertide

võrgustiku koosseisus oleks

kindlustatud sooline tasakaal ja et see

kajastaks kõigi inimeste vaatenurki.

Liikmesriigid võivad anda sellele

ekspertide võrgustikule ülesandeks

nõustamise järgmistes küsimustes:

a) energia, energiaostuvõimetute ja

vähekaitstud tarbijate, sealhulgas

Jah Info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

lõpptarbijate riiklikud määratlused,

näitajad ja kriteeriumid;

b) selliste energiaostuvõimetuse

probleemiga seotud asjaomaste

näitajate ja andmekogumite

väljatöötamine, mida tuleks kasutada

ja mille kohta aru anda või neid

täiustada;

c) meetodid ja meetmed, et tagada

elamiskulude taskukohasus,

eluasemekulude neutraalsuse

edendamine või viisid tagamaks, et

energiatõhususe parandamise

meetmetesse investeeritud riiklikest

vahenditest saaksid kasu nii hoonete

ja hooneosade omanikud kui ka

üürnikud, eelkõige

energiaostuvõimetud inimesed,

vähekaitstud tarbijad, madala

sissetulekuga leibkondades elavad

inimesed ja asjakohasel juhul need

inimesed, kes elavad

sotsiaaleluruumides;

d) meetmed, et ennetada või

parandada olukordi, milles

konkreetsete rühmade oht olla

energiaostuvõimetusest mõjutatud

on suurem või keda

energiaostuvõimetus mõjutab

negatiivsemalt, näiteks nende

sissetuleku, soo, demograafiliste

eripärade, tervisliku seisundi või

vähemusrühma kuuluvuse tõttu

185) Artikkel 25 lg 1

Osana määruse (EL) 2018/1999

kohasest lõimitud riiklikust energia-

ja kliimakavast ja selle ajakohastatud

versioonist esitab iga liikmesriik

komisjonile kütte ja jahutuse

põhjaliku hinnangu.Kõnealune

põhjalik hindamine sisaldab

käesoleva

direktiivi X lisas sätestatud teavet ja

sellega kaasneb direktiivi (EL)

2018/2001 artikli 15 lõike 7 kohane

hindamine.

Jah Info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

186) Artikkel 25 lg 2

Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1

osutatud põhjalikust hindamisest

mõjutatud sidusrühmadele antakse

võimalus

osaleda kütte- ja jahutuskavade

koostamises, põhjalikus hindamises

ning poliitikas ja meetmetes, tagades

samas, et

pädevad asutused ei avalikusta ega

avalda kindlaks määratud

kaubandus- ja ärisaladusi.

Jah Info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

187) Artikkel 25 lg 3 Jah Praktiline lähenemine

Lõikes 1 osutatud põhjaliku

hindamise eesmärgil teevad

liikmesriigid oma territooriumi

hõlmava kulude-tulude

analüüsi, võttes aluseks

kliimatingimused, majandusliku

teostatavuse ja tehnilise sobivuse.

Kulude-tulude analüüs

võimaldab teha kindlaks kõige

ressursi- ja kulutõhusamad

lahendused kütte- ja jahutusvajaduste

täitmiseks, võttes arvesse

energiatõhususe esikohale seadmise

põhimõtet. Nimetatud kulude-tulude

analüüs võib olla osa Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2001/42/EÜ kohasest

keskkonnahindamisest.

Liikmesriigid määravad pädevad

asutused, kes vastutavad kulude-

tulude analüüside tegemise eest,

edastavad kooskõlas

XI lisaga üksikasjaliku metoodika ja

prognoosid ning määravad kindlaks

majandusanalüüsi koostamise korra

ja avaldavad selle.

EÜSSNJA 2050 D7 - Süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse ülemineku tegevusplaanid vastavalt loodud stsenaariumitele.pdf

188) Artikkel 25 lg 4

Kui käesoleva artikli lõikes 1

osutatud põhjalike hindamiste ja

käesoleva artikli lõikes 3 osutatud

analüüside käigus

tehakse kindlaks, et on võimalik

kohaldada tõhusat koostootmist

ja/või tõhusat kaugkütet ja -jahutust

heitsoojusest, mille tulud ületavad

kulusid, võtavad liikmesriigid

piisavad meetmed tõhusa kaugkütte

ja -jahutuse infrastruktuuri

väljaarendamiseks ja selleks, et

soodustada heitsoojuse kasutamise

käitiste väljatöötamist, sealhulgas

tööstussektoris, ja selleks, et

hõlmata tõhusa koostootmise

arendamist ning heitsoojusest ja

taastuvatest energiaallikatest saadava

soojus- ja

jahutusenergia kasutamist kooskõlas

käesoleva artikli lõikega 1 ning

artikli 26 lõigetega 7 ja 9.

Kui lõikes 1 osutatud põhjaliku

hindamise ja käesoleva artikli lõikes

3 osutatud analüüsi käigus ei tehta

kindlaks võimalust, mille puhul tulud

ületavad kulusid, sealhulgas artikli

26 lõikes 7 osutatud kulude-tulude

analüüsi tegemisega seotud

halduskulusid, võib asjaomane

liikmesriik koos kohalike ja

piirkondlike ametiasutustega, kui see

on asjakohane, käitised käesoleva

Jah Praktiline lähenemine EÜSSNJA 2050 D7 - Süsinikneutraalse soojus- ning jahutusmajanduse ülemineku tegevusplaanid vastavalt loodud stsenaariumitele.pdf

artikli lõigetes 1 ja 3 lõikes

sätestatud kohustustest vabastada.

189) Artikkel 25 lg 5

Liikmesriigid võtavad vastu

poliitikad ja meetmed, mille puhul

tagatakse, et neis kasutatakse

käesoleva artikli lõike 1

kohaselt läbiviidud põhjalikes

hindamistes tuvastatud potentsiaali.

Need poliitikad ja meetmed

hõlmavad vähemalt X lisas esitatud

elemente. Iga liikmesriik teatab neist

poliitikatest ja meetmetest osana oma

riiklike energia- ja kliimakavade

ajakohastatud versioonist, mis

esitatakse vastavalt määruse (EL)

2018/1999 artikli 14 lõikele 2, osana

oma järgmisest lõimitud riiklikust

energia- ja kliimakavast, mis

esitatakse vastavalt kõnealuse

määruse artiklile 3 ja artiklitele 7–12,

ning osana vastavalt kõnealusele

määrusele esitatavatest asjaomastest

riiklikest energia- ja kliimaalastest

eduaruannetest

Jah

Info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

190) Artikkel 25 lg 6

Liikmesriigid tagavad, et

piirkondlikud ja kohalikud

ametiasutused koostaksid kohalikud

kütte- ja jahutuskavad

vähemalt omavalitsustes, mille

kogurahvastik on üle 45 000. Need

kavad peaksid vähemalt:

a) põhinema lõike 1 kohaselt tehtud

põhjalikes hindamistes esitatud

teabel ja andmetel ning hindama ja

kaardistama

energiatõhususe suurendamise

potentsiaali, sealhulgas

madalatemperatuurilise kaugkütte

valmiduse, tõhusa koostootmise ja

heitsoojuse taaskasutamise kaudu,

ning taastuvenergia kasutamise

potentsiaali küttes ja jahutuses selles

konkreetses piirkonnas;

b) vastama energiatõhususe

esikohale seadmise põhimõttele;

c) sisaldama punkti a kohaselt

kindlaks tehtud potentsiaali

kasutamise strateegiat;

d) olema valmis kõigi asjaomaste

piirkondlike või kohalike

sidusrühmade kaasamiseks ja tagama

üldsuse osalemise,

sealhulgas kohaliku energiataristu

käitajate osalemise varases etapis;

e) võtma arvesse olemasolevat

asjaomast energiataristut;

f) võtma arvesse kohalike

kogukondade ja mitme kohaliku või

Jah

Ei võeta üle käesoleva

eelnõuga, vaid võetakse

üle kaugküttereformiga

2026a.

piirkondlikuhaldusüksuse või -

piirkonna ühiseid vajadusi;

g) hindama rolli, mida mängivad

energiakogukonnad ja muud tarbijate

juhitud algatused, mis saavad

kohalike kütte- ja jahutusprojektide

rakendamisele aktiivselt kaasa

aidata;

h) sisaldama analüüsi, mis käsitleb

kütte- ja jahutusseadmete ja -

süsteeme kohalikus hoonete registris,

võttes arvesse

piirkonnaspetsiifilist potentsiaali

energiatõhususmeetmeteks ning

pöörates tähelepanu halvimate

energiaalaste

näitajatega hoonetele ja vähekaitstud

leibkondadele;

i) hindama, kuidas rahastada

kindlaksmääratud poliitikate ja

meetmete rakendamist, ning

määrama kindlaks

finantsmehhanismid, mis

võimaldavad tarbijatel minna üle

taastuvenergial põhinevale küttele ja

jahutusele;

j) hõlmama trajektoori kavade

eesmärkide saavutamiseks kooskõlas

kliimaneutraalsusega ning

kindlaksmääratud

poliitikate ja meetmete rakendamisel

tehtud edusammude jälgimist;

k) seadma eesmärgiks asendada

avaliku sektori asutuste vanad ja

ebatõhusad kütte- ja jahutusseadmed

väga tõhusate

alternatiividega, et järk-järgult

lõpetada fossiilkütuste kasutamine;

l) hindama võimalikku koostoimet

naabruses asuvate piirkondlike või

kohalike omavalitsuste kavadega, et

soodustada ühisinvesteeringuid ja

kulutõhusust.

Liikmesriigid tagavad, et kõigile

asjaomastele osapooltele, sealhulgas

avaliku sektori ja asjaomastele

erasektori

sidusrühmadele antakse võimalus

osaleda kütte- ja jahutuskavade

koostamises, lõikes 1 osutatud

põhjalikus hindamises

ning lõikes 5 osutatud poliitikas ja

meetmetes.

Selleks koostavad liikmesriigid

soovitused, millega toetatakse

piirkondlikke ja kohalikke

ametiasutusi energiatõhusa ja

taastuvenergial põhineva kütte ja

jahutuse poliitika ja meetmete

rakendamisel piirkondlikul ja

kohalikul tasandil, kasutades ära

Valikuline

Valikuline

Valikuline

Täpsustatakse

kaugküttereformi käigus

2026. a.

Täpsustatakse

kaugküttereformi käigus

2026. a.

kindlaksmääratud potentsiaali.

Liikmesriigid toetavad piirkondlikke

ja kohalikke ametiasutusi võimalikult

suures ulatuses mis tahes

vahenditega, sealhulgas rahalise

toetuse ja tehnilise abi kavadega.

Kohalike ja piirkondlike

omavalitsuste halduskoormuse

vältimiseks ning kavade tulemusliku

rakendamise soodustamiseks tagavad

liikmesriigid kütte- ja

jahutuskavade kooskõla muude

kohalike kliima-, energia- ja

keskkonnaplaneerimise nõuetega.

Kohalikke kütte- ja jahutuskavasid

võib ellu viia mitmest kõrvuti

asuvast kohalikust omavalitsusest

moodustatud rühm ühiselt,

tingimusel et geograafiline ja

halduskontekst ning kütte- ja

jahutustaristu selleks sobivad.

Kohalikke kütte- ja jahutuskavasid

hindab pädev asutus ning vajaduse

korral võetakse seejärel asjakohased

rakendusmeetmed.

Jah

Täpsustatakse

kaugküttereformi käigus

2026. a.

Täpsustatakse

kaugküttereformi käigus

2026. a.

191) Artikkel 26 lg 1

Selleks et tagada primaarenergia

tõhusam tarbimine ning suurendada

taastuvenergia osakaalu võrku

mineva kütte ja

jahutuse tarnimisel, on tõhus

kaugkütte- ja kaugjahutussüsteem

süsteem, mis vastab järgmistele

kriteeriumidele:

a) kuni 31. detsembrini 2027:

süsteem, milles kasutatakse vähemalt

50 % taastuvenergiat, 50%

heitsoojust, 75%

koostoodetud soojust või 50% sellise

energia ja soojuse kombinatsiooni;

b) alates 1. jaanuarist 2028: süsteem,

milles kasutatakse vähemalt 50%

taastuvenergiat, 50% heitsoojust või

50%

taastuvenergiat ja heitsoojust, 80%

tõhusalt koostoodetud soojust või

vähemalt sellise võrku mineva

soojusenergia

kombinatsiooni, milles

taastuvenergia osakaal on vähemalt

5% ja taastuvenergia, heitsoojuse või

tõhusalt koostoodetud

soojuse osakaal kokku on vähemalt

50 %;

c) alates 1. jaanuarist 2035: süsteem,

milles kasutatakse vähemalt 50%

taastuvenergiat, 50% heitsoojust,

50%

taastuvenergiat ja heitsoojust, või

süsteem, milles taastuvenergia,

Jah EnKS § 2 p 27

KKutS - § 4 lg 4 Muudetakse

olemasolevaid sätteid

koos

kaugküttereformiga

2026a.

heitsoojuse või tõhusalt

koostoodetud soojuse osakaal

kokku on vähemalt 80% ning lisaks

sellele on taastuvenergia ja

heitsoojuse osakaal kokku vähemalt

35%;

d) alates 1. jaanuarist 2040: süsteem,

milles kasutatakse vähemalt 75%

taastuvenergiat, 75% heitsoojust või

75%

taastuvenergiat ja heitsoojust või

süsteem, milles kasutatakse vähemalt

95% taastuvenergiat, heitsoojust või

tõhusalt

koostoodetud soojust ning lisaks

sellele on taastuvenergia või

heitsoojuse osakaal kokku vähemalt

35%;

e) alates 1. jaanuarist 2045: süsteem,

milles kasutatakse vähemalt 75%

taastuvenergiat, 75% heitsoojust või

75%

taastuvenergiat ja heitsoojust;

f) alates 1. jaanuarist 2050: süsteem,

milles kasutatakse ainult

taastuvenergiat, ainult heitsoojust või

ainult taastuvenergia

ja heitsoojuse kombinatsiooni.

192) Artikkel 26 lg 2

Liikmesriigid võivad samuti

otsustada, et direktiivi (EL)

2018/2001 artikli 24 lõike 4 kohase

kohustuse täitmiseks rakendatud

meetmeid arvesse võttes

kohaldatakse käesoleva artikli lõikes

1 sätestatud kriteeriumide

alternatiivina kliendile

tarnitud kütte- või jahutusühiku

kohta kaugkütte- ja

kaugjahutussüsteemi poolt

tekitataval kasvuhoonegaaside

heitkogusel

põhinevaid kestlikkuse hindamise

kriteeriume. Kui valitakse need

kriteeriumid, siis käsitatakse tõhusa

kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemina

sellist süsteemi, mille maksimaalne

kasvuhoonegaaside heitkogus

kliendile tarnitud kütte- või

jahutusühiku kohta on järgmine:

a) 200 g/kWh (kuni 31. detsembrini

2025);

b) 150 g/kWh (alates 1. jaanuarist

2026);

c) 100 g/kWh (alates 1. jaanuarist

2035);

d) 50 g/kWh (alates 1. jaanuarist

2045);

e) 0 g/kWh (alates 1. jaanuarist

2050).

Ei / Jah Ei võeta üle käesoleva

eelnõuga, vaid võetakse

üle kaugküttereformiga

2026a.

193) Artikkel 26 lg 3

Liikmesriigid võivad otsustada

kohaldada eespool nimetatud

kriteeriume, mis puudutavad

kasvuhoonegaaside

heitkogust kütte- või jahutusühiku

kohta, mis tahes ajavahemikul,

millele on osutatud käesoleva artikli

lõike 2 punktides a–e. Kui nad

otsustavad seda teha, teatavad nad

sellest komisjonile 11. jaanuariks

2024 käesoleva artikli lõike 2 punktis

a osutatud perioodi puhul ning

vähemalt kuus kuud enne käesoleva

artikli lõike 2 punktides b–e osutatud

asjaomaste

perioodide algust. Kõnealuses teates

tuleb esitada teave meetmete kohta,

mis on rakendatud, et täita direktiivi

(EL) 2018/2001 artikli 24 lõike 4

kohast kohustust, kui sellistest

meetmetest ei ole riikliku energia- ja

kliimakava viimase

ajakohastamise käigus juba teatatud.

Ei Valikuline säte, Eesti ei

kohalda, valis lg 1

variandi

194) Artikkel 26 lg 4

Selleks et käsitada kaugkütte- ja

kaugjahutussüsteemi tõhusana,

tagavad liikmesriigid, et selle

ehitamise või selle kütte- ja

jahutusseadme põhjaliku uuendamise

korral vastab see kaugkütte- ja

kaugjahutussüsteem lõikes 1 või 2

sätestatud kriteeriumidele, mida

kohaldatakse ajal, mil süsteem pärast

renoveerimist tööle hakkab või seda

jätkab. Lisaks tagavad liikmesriigid,

et kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi

ehitamisel või selle kütte- ja

jahutusseadme põhjalikul

uuendamisel:

a) ei suurendata olemasolevates

kütteallikates muude fossiilkütuste

kui maagaasi kasutamist võrreldes

aastase tarbimisega, mis on

renoveerimiseelse kolme viimase

täisvõimsusel töötamise

kalendriaasta keskmine, ning et

selles süsteemis ei kasutata üheski

uues kütteallikas muid

fossiilkütuseid kui maagaas, ning

b) ei kasutata, juhul kui süsteem

ehitatakse või selle kütte- ja

jahutusseade läbib 2030. aastaks

põhjaliku uuendamise, üheski uues

kütteallikas fossiilkütuseid, välja

arvatud maagaas

Jah

Ei võeta üle käesoleva

eelnõuga, vaid võetakse

üle Kaugküttereformiga

2026a.

195) Artikkel 26 lg 5

Liikmesriigid tagavad, et kõigi

selliste olemasolevate kaugkütte- ja

kaugjahutussüsteemide käitajad,

mille kütte- ja jahutusvõimsus ületab

5 MW ja mis ei vasta lõike 1

Jah Ei võeta üle käesoleva

eelnõuga, vaid võetakse

üle Kaugküttereformiga

2026a.

punktides b–e sätestatud

kriteeriumidele, koostavad alates 1.

jaanuarist 2025 ja seejärel iga viie

aasta tagant kava, millega tagada

primaarenergia tõhusam tarbimine,

vähendada jaotuskadusid ning

suurendada kütte ja jahutuse tarne

puhul taastuvenergia osakaalu. Kava

sisaldab meetmeid lõike 1 punktides

b–e sätestatud

kriteeriumide täitmiseks ja pädev

asutus peab selle heaks kiitma.

196) Artikkel 26 lg 6

Liikmesriigid tagavad, et

andmekeskused, mille summaarne

nimisisendenergia ületab 1 MW,

kasutavad heitsoojust või muid

heitsoojuse taaskasutamise

rakendusi, välja arvatud juhul, kui

nad suudavad tõendada, et see ei ole

lõikes 7

osutatud hindamise kohaselt

tehniliselt või majanduslikult

teostatav.

Jah EnKS § 281 lg 5 Uus säte, eelnõu punkt

48

197) Artikkel 26 lg 7

Kütte- ja jahutustarne

energiatõhususe suurendamise

majandusliku teostatavuse

hindamiseks tagavad liikmesriigid, et

tehakse kulude-tulude analüüs

vastavalt XI lisale, kui uuesti

kavandatakse või põhjalikult

remonditakse järgmisi rajatisi:

a) soojuselektrijaam, mille keskmine

aastane summaarne sisendenergia

ületab 10 MW, et hinnata käitise kui

tõhusa

koostootmisjaama toimimise kulusid

ja tulusid;

b) tööstuskäitis, mille keskmine

aastane kogusisendenergia on üle 8

MW, et hinnata käitises ja väljaspool

seda tekkiva

heitsoojuse kasutamist;

c) teenindusrajatis, mille keskmine

aastane kogusisendenergia on üle 7

MW, näiteks reoveepuhastusjaamad

ja maagaasi

veeldusjaamad, et hinnata käitises ja

väljaspool seda tekkiva heitsoojuse

kasutamist;

d) andmekeskus, mille summaarne

nimisisendenergia ületab 1 MW

taset, et hinnata kulude-tulude

analüüsi, sealhulgas, kuid mitte

ainult, tehnilist teostatavust,

kulutõhusust, mõju

energiatõhususele ja kohalikule

küttenõudlusele, sealhulgas

hooajalisi kõikumisi seoses

heitsoojuse kasutamisega

majanduslikult põhjendatud nõudluse

rahuldamiseks ning

Jah EnKs § 8 lg 6-8 Muudetud säte, eelnõu

punkt 35

kõnealuse käitise ühendamisega

kaugküttevõrku või tõhusasse/RES-

põhisesse kaugjahutussüsteemi või

muudesse heitsoojuse taaskasutamise

rakendustesse.

Esimese lõigu punktis d osutatud

analüüsimisel kaalutakse

jahutussüsteemi lahendusi, mis

võimaldavad heitsoojuse

eemaldamist või salvestamist

kasulikul temperatuuril minimaalse

lisaenergiasisendiga.

198) Artikkel 26 lg 8

Liikmesriigid võivad lõike 7

kohaldamisalast välja jätta

a) tipptunni- ja varuelektrijaamad,

mis on kavandatud töötama alla 1

500 töötunni aastas viie aasta

libiseva keskmisena,

võttes aluseks liikmesriikide

kehtestatud kontrollimenetluse,

millega tagatakse, et see erandi

tegemise kriteerium on

täidetud;

b) käitised, mis peavad asuma

direktiivi 2009/31/EÜ alusel loa

saanud geoloogilise säilitamise koha

lähedal;

c) andmekeskused, mille heitsoojust

kasutatakse või hakatakse kasutama

kaugküttevõrgus või otseselt ruumide

kütmiseks, sooja tarbevee

valmistamiseks või muul otstarbel

hoones või hoonete rühmas või

rajatistes, kus see asub.

Liikmesriigid võivad ka sätestada

künnised, mida väljendatakse

kättesaadava kasuliku heitsoojuse

kogusena, nõudlusena

kütte järele või kaugusena

tööstuskäitiste ja kaugküttevõrkude

vahel, et jätta käitisi lõike 7 punktide

c ja d kohaldamisalast

välja.

Liikmesriigid teevad käesoleva lõike

alusel vastu võetud erandid

komisjonile teatavaks.

Jah

Jah

Ei

Jah

EnKS § 8 lg 6-8

EnKS § 28 lg 6

Uus säte, eelnõu punkt

35

Uus säte, eelnõu punkt

48

Valikuline säte,

täpsustatakse

kaugküttereformi käigus

2026. a.

Praktiline

kohaldamisala, peale

kaugküttereformi 2026.

a.

199) Artikkel 26 lg 9

Liikmesriigid võtavad vastu

direktiivi (EL) 2019/944 artikli 8

kohased loakriteeriumid või

samaväärsed

loakriteeriumid, et

a) võtta arvesse artikli 25 lõikes 1

osutatud põhjaliku hindamise

tulemust;

Jah Ei võeta üle käesoleva

eelnõuga, vaid võetakse

üle Kaugküttereformiga

2026a.

b) tagada lõikes 7 sätestatud nõuete

täitmine;

c) võtta arvesse lõikes 7 osutatud

kulude-tulude analüüsi tulemust.

200) Artikkel 26 lg 10

Liikmesriigid võivad teha erandi

individuaalsete käitiste suhtes, et

neilt einõutaks lõikes 9 osutatud

loakriteeriumide

või samaväärsete loakriteeriumite

alusel selliste valikute rakendamist,

mille puhul tulud ületavad kulusid,

kui selleks on

mõjuvad põhjused, mis tulenevad

seadusest, omandiõigusest või

rahastusest.

Nendel juhtudel esitab asjaomane

liikmesriik komisjonile põhjendatud

otsuse kolme kuu jooksul alates selle

otsuse tegemise kuupäevast.

Komisjon võib esitada otsuse kohta

arvamuse kolme kuu jooksul alates

selle kättesaamisest.

Valikuline

Jah

Täpsustatakse

kaugküttereformi käigus

2026. a.

Praktiline

kohaldamisala,

täpsustatakse peale

kaugküttereformi 2026.

201) Artikkel 26 lg 11

Käesoleva artikli lõikeid 7, 8, 9 ja 10

kohaldatakse direktiiviga

2010/75/EL hõlmatud käitiste suhtes,

ilma et see

piiraks selles direktiivis sätestatud

nõudeid

Jah Täpsustatakse

kaugküttereformi käigus

2026. a.

202) Artikkel 26 lg 12

Liikmesriigid koguvad teavet

käesoleva artikli lõike 7 punktide a–d

kohaselt tehtud kulude-tulude

analüüside kohta.

See teave peaks sisaldama vähemalt

andmeid olemasolevate soojustarnete

koguste ja soojusparameetrite, aastas

kavandatud töötundide arvu kohta ja

kohtade geograafilise asukoha kohta.

Need andmed avaldatakse, võttes

nõuetekohaselt arvesse nende

võimalikku tundlikkust.

Jah Täpsustatakse

kaugküttereformi käigus

2026. a.

203) Artikkel 26 lg 13

III lisa punktis d osutatud tõhususe

ühtlustatud kontrollväärtuste alusel

tagavad liikmesriigid tõhusa

koostootmisega toodetud

elektrienergia päritolutunnistuse

esitamise vastavalt objektiivsetele,

läbipaistvatele ja

mittediskrimineerivatele

kriteeriumidele, mille iga liikmesriik

on sätestanud. Nad tagavad, et

nimetatud päritolutunnistus vastab

nõuetele, mis on sätestatud, ja

sisaldab vähemalt teavet, mis on

täpsustatud XII lisas. Liikmesriigid

tunnustavad vastastikku

päritolutunnistusi

ja loevad neid eranditult käesolevas

lõikes osutatud teabe tõenduseks.

Jah Täpsustatakse

kaugküttereformi käigus

2026. a.

Päritolutunnistuse kui tõenduse

tunnustamisest keeldumine, eriti kui

põhjuseks on pettuse vältimine,

rajaneb objektiivsetel, läbipaistvatel

ja mittediskrimineerivatel

kriteeriumidel. Liikmesriik teatab

komisjonile sellisest keeldumisest ja

põhjendab seda. Päritolutunnistuse

tunnustamisest

keeldumise korral võib komisjon,

eelkõige arvesse võttes objektiivseid,

läbipaistvaid ja

mittediskrimineerivaid kriteeriume,

millele kõnealune tunnustamine

tugineb, võtta vastu otsuse sundida

keelduvat osapoolt päritolutunnistust

tunnustama.

204) Artikkel 26 lg 14

Liikmesriigid tagavad, et kui

koostootmisele antakse toetust,

tehakse seda tõhusa koostootmisega

saadava

elektrienergia tootmiseks, kus

heitsoojust kasutatakse tulemuslikult,

et saavutada primaarenergia sääst.

Koostootmisele ja

soojuse tootmisele kaugkütteks ning

kaugküttevõrkudele antavale

riiklikule toetusele kohaldatakse

asjakohasel juhul

riigiabi eeskirju.

Jah ElTS § 59 lg 3 ja 4 +

59(3)

Praktiline

kohaldamisala

Täpsustatakse

kaugküttereformi käigus

2026. a.

205) Artikkel 27 lg 1

Riiklikud energeetikavaldkonda

reguleerivad asutused kohaldavad

direktiivis 2009/73/EÜ ja direktiivis

(EL) 2019/944 sätestatud ülesannete

täitmisel käesoleva direktiivi artikli 3

kohast energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtet, kui nad teevad

otsuseid gaasi- ja elektritaristu

käitamise kohta, hõlmates nende

otsuseid võrgutariifide kohta. Lisaks

energiatõhususe esikohale seadmise

põhimõttele võivad riiklikud

energeetikavaldkonda reguleerivad

asutused võtta arvesse kulutõhusust,

süsteemi tõhusust ja

varustuskindlust, turu integratsiooni,

kaitstes samas liidu kliimaeesmärke

ja kestlikkust,

nagu on sätestatud määruse (EL)

2019/943 artiklis 18 ja määruse (EÜ)

nr 715/2009 artiklis 13

Jah ELTS § 71 lõige 4

MGS § 37 lg 4 p 4 ja 6

EnKS § 7 lg 1"

Täpsustatakse ELTS 71

lg 4 (normitehniline),

Eelnõu punkt 4 (ELTS-i

muudatus)

206) Artikkel 27 lg 2

Liikmesriigid tagavad, et gaasi ja

elektri ülekande- ja

jaotusvõrguettevõtjad kohaldavad

oma võrgu planeerimise,

arendamise ja investeerimisotsustes

käesoleva direktiivi artikli 3 kohast

energiatõhususe esikohale seadmise

põhimõtet. Riiklikud reguleerivad

asutused või muud määratud

Jah ELTS §66 lg 9 ja 12 ja

uued/muudetud sätted -

14; 17 ja 18,

MGS §212 lg 3 ja

täiendatud sätted 3 ja 6

Osaliselt kehtivad sätted,

muudatused ELTS-is,

eelnõu punkt 2-3 (ELTS-

i muudatus)

riiklikud asutused kontrollivad, et

põhivõrguettevõtjate ja

jaotusvõrguettevõtjate kasutatava

metoodikaga hinnatakse kulude-

tulude analüüsis alternatiive ning

võetakse arvesse energiatõhususe

lahendustest saadavat laiemat kasu,

nõudluse poole paindlikkust ning

investeerimist varadesse, mis aitavad

kaasa kliimamuutuste

leevendamisele. Riiklikud

reguleerivad asutused ja muud

määratud riiklikud asutused

kontrollivad ka energiatõhususe

esikohale seadmise põhimõtte

rakendamist põhivõrguettevõtjate või

jaotusvõrguet

tevõtjate poolt nende projektide ja

võrgu arengukavade heakskiitmisel,

kontrollimisel ja järelevalvel

vastavalt

direktiivi 2009/73/EÜ artiklile 22

ning direktiivi (EL) 2019/944 artikli

32 lõikele 3 ja artiklile 51. Riiklikud

reguleerivad

asutused võivad esitada metoodika ja

suunised selle kohta, kuidas tihedas

koostöös ülekande- ja

jaotusvõrguettevõtjatega,

kes võivad jagada olulist tehnilist

oskusteavet, hinnata kulude-tulude

analüüsis alternatiive.

207) Artikkel 27 lg 3

Liikmesriigid tagavad, et põhi- ja

jaotusvõrguettevõtjad jälgiksid ja

kvantifitseeriksid võrgukadude

kogumahtu ning optimeeriksid võrke

ja parandaksid võrkude tõhusust, kui

see on tehniliselt ja rahaliselt

teostatav. Põhi- ja jaotusvõrguet

tevõtjad teatavad nendest meetmetest

ja võrgukadude vähendamisega

saavutatavast eeldatavast

energiasäästust riiklikule

energeetikasektorit reguleerivale

asutusele. Liikmesriigid tagavad, et

põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad

hindaksid

energiatõhususe parandamise

meetmeid seoses nende

olemasolevate gaasi- või elektri

ülekande- või jaotusvõrkudega ning

parandaksid taristu projekteerimisel

ja käitamisel energiatõhusust,

eelkõige seoses arukate võrkude

kasutuselevõtuga.

Liikmesriigid innustavad põhi- ja

jaotusvõrguettevõtjaid välja töötama

uuenduslikke lahendusi

olemasolevate ja tulevaste võrkude

energiatõhususe parandamiseks

stimuleerivate reeglite abil kooskõlas

määruse (EL) 2019/943 artiklis 18 ja

Jah EnKS § 7 lg 1

ELTS § 65 lg 11 Muudetud sätted, eelnõu

punkt 33 ja 1 (ELTS-i

muudatus)

määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 13

sätestatud tariifide arvestamise

põhimõtetega.

208) Artikkel 27 lg 4

Riiklikud energiasektorit

reguleerivad asutused lisavad

direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41

kohaselt ja direktiivi

(EL) 2019/944 artikli 59 lõike 1

punkti i kohaselt koostatavasse

aastaaruandesse eraldi osa

edusammude kohta, mida on

tehtud gaasi- ja elektritaristu

käitamisega seotud energiatõhususe

suurendamisel. Kõnealustes

aruannetes hindavad

riiklikud energiasektorit reguleerivad

asutused gaasi- ja elektritaristu

käitamise üldist tõhusust ning

ülekande- ja

jaotussüsteemi ettevõtjate võetud

meetmeid ning asjakohasel juhul

esitavad soovitused energiatõhususe

parandamiseks, sealhulgas

kulutõhusate alternatiivide kohta,

mis vähendavad tippkoormust ja

üldist elektrikasutust.

Jah ELTS § 94 lg 9 ja 10 Uued sätted, eelnõu

punkt 5 (ELTS-i

muudatus)

209) Artikkel 27 lg 5

Elektriga seoses tagavad

liikmesriigid, et võrke käsitlevad

õigusnormid ja võrgutariifid täidavad

XIII lisa kriteeriume

ning võetakse arvesse määruse (EL)

2019/943 kohaselt välja töötatud

võrgukoode ja juhiseid ning

direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59

lõike 7 punktis a sätestatud kohustust

võimaldada teha võrkudesse

vajalikke investeeringuid võrkude

jätkusuutlikkust tagaval viisil

Jah ELTS §71 lg 4 ja §66 lg

1 Kehtiv säte, ei muudeta

210) Artikkel 27 lg 6

Liikmesriigid võivad lubada

võrgusuunalise energia ülekande ja

jaotamisega seoses sotsiaalse

eesmärgiga abikavade ja

tariifistruktuuride komponente

eeldusel, et nende võimalik häiriv

mõju ülekande- ja jaotusvõrgule on

võimalikult väike ja et

nimetatud komponendid ei ole

sotsiaalse eesmärgi suhtes

ebaproportsionaalsed

Ei Valikuline säte, Eesti ei

kohalda

211) Artikkel 27 lg 7

Riiklikud reguleerivad asutused

tagavad selliste ülekande- ja

jaotustariifides olevate stiimulite

kõrvaldamise, mis

kahjustavad elektrienergia ja gaasi

tootmise, ülekande, jaotuse ja

tarnimise energiatõhusust.

Liikmesriigid tagavad taristu

projekteerimisel ja olemasoleva

taristu käitamisel energiatõhususe

Jah EnKS 7 lg 4 Kehtiv säte, ei muudeta

kooskõlas määrusega (EL) 2019/943

ning selle, et hinnad võimaldavad

nõudluse poole reageerimist.

212) Artikkel 27 lg 8

Ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjad

järgivad XIV lisa

Jah EnKS § 31 p 5 Kehtiv säte, ei muudeta

213) Artikkel 27 lg 9

Kui see on asjakohane, võivad

riiklikud reguleerivad asutused

süsteemihalduritelt ja

jaotusvõrguettevõtjatelt nõuda, et

need soodustaksid liitumis- ja

võrgutasusid vähendades tõhusa

koostootmise rajamist

küttenõudlusega piirkondade

lähedale

Valikuline Valikuline säte, ei

kohaldata

214) Artikkel 27 lg 10

Liikmesriigid võivad lubada

elektritootjatel, kes toodavad elektrit

tõhusa koostootmise režiimil ja

soovivad võrguga liitumist, välja

kuulutada hanke liitumisega seotud

töödeks

Ei Valikuline säte, ei

kohaldata

215) Artikkel 27 lg 11

Direktiivi 2010/75/EL kohasel

aruandlusel ja ilma, et see piiraks

selle direktiivi artikli 9 lõike 2

kohaldamist, kaaluvad liikmesriigid

energiatõhususe tasemeid käsitleva

teabe esitamist käitiste puhul, mille

summaarne nimisoojusvõimsus on

50 MW või enam ja mis tegelevad

kütuste põletamisega, võttes arvesse

asjaomast parimat võimalikku

tehnikat, mis on välja töötatud

kooskõlas direktiiviga 2010/75/EL

Valikuline EnKS § 10 Kehtiv säte ei muudeta.

216) Artikkel 28 lg 1

Liikmesriigid loovad võrgustiku, mis

tagab energiatõhususega seotud

kutsealadel vajalikul tasemel turu

vajadustele vastava pädevuse.

Liikmesriigid tagavad tihedas

koostöös sotsiaalpartneritega, et

energiatõhususega seotud

kutsealadele, sealhulgas

energiateenuste osutajatele,

energiaauditite pakkujatele,

energiajuhtidele, sõltumatutele

ekspertidele ja

ehitusdetailide paigaldajatele, nagu

on osutatud direktiivis 2010/31/EL,

ning integreeritud renoveerimistööde

pakkujatele oleksid kättesaadavad

sertifitseerimis- või samaväärsed

kvalifikatsioonisüsteemid, sealhulgas

vajaduse korral sobivad

koolitusprogrammid, ning et need

oleksid usaldusväärsed ning aitaksid

kaasa riiklike energiatõhususe

eesmärkide ja liidu

üldiste süsinikuheite vähendamise

eesmärkide saavutamisele.

Jah EnKS § 29 Kehtiv säte, ei muudeta

Liikmesriigid tagavad, et

sertifitseerimise ja/või samaväärsete

kvalifikatsioonikavade, sealhulgas

vajaduse korral sobivate

koolitusprogrammide pakkujad, on

akrediteeritud vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusele

(EÜ)

nr 765/2008 või heaks kiidetud

kooskõlas liikmesriigi ühtlustatud

õigusaktide või standarditega.

217) Artikkel 28 lg 2

Liikmesriigid edendavad osalemist

sertifitseerimis-, koolitus- ja

haridusprogrammides, et tagada

energiatõhususega seotud kutsealadel

vajalikul tasemel turu vajadustele

vastav pädevus.

Jah EnKS § 29 lg 1 ja 2 Kehtiv säte ei muudeta

218) Artikkel 28 lg 3

11. oktoobriks 2024 teeb komisjon

järgmist:

a) loob koostöös liikmesriikide

nimetatud eksperdirühmaga

raamistiku või teeb kampaania, et

meelitada rohkem inimesi

energiatõhususega seotud

kutsealadele, tagades samas

mittediskrimineerimise põhimõtte

austamise;

b) hindab, kui teostatav oleks ühtse

juurdepääsuplatvormi loomine,

kasutades olemasolevaid algatusi,

kui see on võimalik, et anda

liikmesriikidele toetust nende

meetmete kehtestamisel, et tagada

kvalifitseeritud spetsialistide selline

piisav tase, mida on vaja tempo

hoidmiseks energiatõhususe vallas,

et saavutada liidu kliima- ja

energiaeesmärgid. Platvorm

koondaks liikmesriike,

sotsiaalpartnereid, haridusasutusi,

akadeemilisi ringkondi ja muid

asjaomaseid sidusrühmi esindavaid

eksperte, toetamaks ja edendamaks

kvalifitseerimissüsteemide ja

koolitusprogrammide parimaid

tavasid, et

suurendada energiatõhususe

spetsialistide arvu ning tagada

olemasolevate spetsialistide

ümberõpe ja oskuste

täiendamine, mis võimaldab vastata

turu vajadustele

Ei Komisjoni

kohaldamisala

219) Artikkel 28 lg 4

Liikmesriigid tagavad, et riiklikes

sertifitseerimis- või samaväärsetes

kvalifitseerimissüsteemides,

sealhulgas vajaduse korral

koolitusprogrammides, võetaks

arvesse olemasolevaid Euroopa või

Jah EnKs § 29 lg 3 Kehtiv säte, ei muudeta

rahvusvahelisi standardeid

energiatõhususe vallas.

220) Artikkel 28 lg 5

Liikmesriigid teevad avalikult

kättesaadavaks lõikes 1 osutatud

sertifitseerimis- ja samaväärsed

kvalifitseerimis süsteemid või

sobivad koolitusprogrammid ning

teevad omavahel ja komisjoniga

koostööd süsteemide võrdlemise ja

tunnustamise alal.

Liikmesriigid võtavad vastavalt

artikli 29 lõikele 1 vajalikud

meetmed selleks, et tarbijad oleksid

teadlikud süsteemide

kättesaadavusest.

Jah

Praktiline

kohaldamisala,

Kliimaministeeriumi

veebileht Energiatõhusus | Kliimaministeerium

221) Artikkel 28 lg 6

Liikmesriigid hindavad 31.

detsembriks 2024 ja seejärel

vähemalt iga nelja aasta tagant, kas

süsteemid tagavad direktiivi

2010/31/EL kohaselt energiateenuste

osutajatele, energiaaudiitoritele,

energiajuhtidele, sõltumatutele

ekspertidele ja ehitusdetailide

paigaldajatele, nagu on osutatud

direktiivis 2010/31/EL, ning

integreeritud renoveerimistööde

pakkujatele vajalikul tasemel

pädevuse ning kõigile isikutele

võrdse juurdepääsu kooskõlas

mittediskrimineerimise põhimõttega.

Liikmesriigid hindavad ka lõhet

olemasolevate ja vajatavate

spetsialistide vahel. Liikmesriigid

teevad selle hindamise ja soovitused

üldsusele kättesaadavaks ning

esitavad need määruse (EL)

2018/1999 artikli 28 kohaselt loodud

e-platvormi

kaudu.

Jah Praktiline

kohaldamisala.

222) Artikkel 29 lg 1

Liikmesriigid edendavad

energiateenuste turgu ning VKEde

juurdepääsu sellele, levitades selget

ja kergesti kättesaadavat teavet, mis

käsitleb järgmist:

a) energiateenuslepinguid ja sätteid,

mis peaksid sellistes lepingutes

olema, selleks et tagada energiasääst

ja lõpptarbija

õigused;

b) energiatõhususe teenuste

projektide toetamiseks mõeldud

finantsinstrumente, stiimuleid,

toetusi, käibefonde, tagatisi,

kindlustuskavasid ja laene;

c) olemasolevaid energiateenuste

osutajaid, näiteks energiateenuste

ettevõtjaid, kes on kvalifitseeritud

või sertifitseeritud, ning nende

Jah Praktiline

kohaldamisala

kvalifikatsiooni või sertifitseerimist

vastavalt artiklile 28;

d) kättesaadavaid seire- ja

kontrollimeetodeid ning

kvaliteedikontrolli kavasid

223) Artikkel 29 lg 2

Liikmesriigid julgustavad

kvaliteedimärgiste väljatöötamist,

muu hulgas

kaubandusassotsiatsioonide poolt,

tuginedes asjakohasel juhul Euroopa

või rahvusvahelistele standarditele.

Jah Praktiline

kohaldamisala

224) Artikkel 29 lg 3

Liikmesriigid teevad avalikult

kättesaadavaks loetelu

olemasolevatest energiateenuse

osutajatest, kes on

kvalifitseeritud või sertifitseeritud, ja

teabe nende kvalifikatsiooni või

sertifitseerimise kohta vastavalt

artiklile 28, ja uuendavad seda

regulaarselt või loovad liidese, kus

energiateenuse osutajad saavad seda

teavet anda.

Jah EnKS § 31 lg 4 Kehtiv säte, ei muudeta.

225) Artikkel 29 lg 4

Liikmesriigid edendavad avaliku

sektori asutuste omanduses olevate

suurte hoonete renoveerimiseks

energiatõhususe

lepingute kasutamist ning, kui see on

tehniliselt ja majanduslikult

teostatav, tagavad selle. Selliste

suurte mitteeluhoonete

renoveerimisel, mille kasulik

põrandapind on kokku üle 750 m2

, tagavad liikmesriigid, et avaliku

sektori asutused hindaksid

energiatõhususe lepingute ja muude

tulemuspõhiste energiateenuste

kasutamise teostatavust.

Liikmesriigid võivad innustada

avaliku sektori asutusi kombineerima

energiatõhususe lepinguid laiendatud

energiateenustega, sealhulgas

tarbimiskaja ja salvestamisega, et

tagada energiasääst ja säilitada

saadud tulemused aja jooksul pideva

järelevalve, tulemusliku toimimise ja

hoolduse abil

Jah

Ei

EnKS § 5 lg 12 Uus säte, eelnõu punkt

12

Valikuline säte, Eesti ei

rakenda

226) Artikkel 29 lg 5

Liikmesriigid toetavad avalikku

sektorit energiateenuste pakkumiste

hankimisel, eelkõige hoonete

remondiks,

a) andes energiatõhususe lepingute

sõlmimiseks näidislepinguid, mis

hõlmavad vähemalt XV lisas

loetletud elemente ning võtavad

arvesse olemasolevaid Euroopa ja

rahvusvahelisi standardeid,

kättesaadavaid pakkumissuuniseid

ning Eurostati

Jah Praktiline

kohaldamisala

suuniseid valitsussektori

energiatõhususe lepingute statistilise

käsitlemise kohta;

b) andes teavet parimate tavade

kohta energiatõhususe lepingute

sõlmimisega seoses, sealhulgas, kui

see on kättesaadav,

kulude-tulude analüüsi, kasutades

kogu olelusringi lähenemisviisi;

c) edendades ja tehes avalikult

kättesaadavaks andmebaasi

rakendatud ja käimasolevate

energiatõhususe lepingute

projektide kohta, mis sisaldavad

prognoositud ja saavutatud

energiasäästu

227) Artikkel 29 lg 6

Liikmesriigid toetavad

energiateenuste turu nõuetekohast

toimimist, võttes järgmisi meetmeid:

a) teevad kindlaks ja avaldavad

kontaktpunkti(d), kust lõpptarbijad

võivad saada lõikes 1 osutatud

teavet;

b) kõrvaldavad õigusnormidega

seotud ja muid tõkkeid, mis

takistavad energiatõhususe lepingute

ja muude

energiatõhususe teenuste mudelite

kasutamist energiasäästmismeetmete

kindlakstegemiseks ja/või

rakendamiseks;

c) loovad nõuandvad organid ja

sõltumatud turuvahendajad,

sealhulgas ühtsed kontaktpunktid või

sarnased

tugimehhanismid ja edendavad

nende rolli, et stimuleerida turu

arengut nõudluse ja pakkumise

poolel, ning teevad

kõnealuseid toetusmehhanisme

käsitleva teabe avalikult

kättesaadavaks ja turuosalistele

kasutatavaks.

Jah Praktiline

kohaldamisala

228) Artikkel 29 lg 7

Energiateenuste turu nõuetekohase

toimimise toetamiseks võivad

liikmesriigid luua individuaalse

mehhanismi või määrata

ombudsmani, et tagada

energiateenuse- ja energiatõhususe

lepingutest tulenevate kaebuste tõhus

käsitlemine ja vaidluste kohtuväline

lahendamine

Ei Valikuline säte, Eesti ei

rakenda.

229) Artikkel 29 lg 8

Liikmesriigid tagavad, et

energiatarnijad,

jaotusvõrguettevõtjad ja energia

jaemüügi ettevõtjad hoiduvad

igasugusest

tegevusest, mis võib takistada

nõudlust energiateenuste või

Jah EnKS § 7 lg 4 Kehtiv säte, ei muudeta.

energiatõhususe parandamise

meetmete järele ja nende

osutamist või takistada kõnealuste

teenuste või meetmete turu arengut,

sealhulgas hoiduvad nad

konkurentide turult

tõrjumisest või valitseva

turupositsiooni ärakasutamisest.

230) Artikkel 30 lg 1

Ilma et see piiraks ELi toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist, hõlbustavad

liikmesriigid rahastute loomist või

juba olemasolevate kasutamist

energiatõhususe parandamise

meetmete rakendamiseks, et saada

maksimaalset kasu eri

rahastamisvõimalustest ning toetuste,

finantsinstrumentide ja tehnilise abi

kombinatsiooni kasutamist.

Valikuline

??

Praktiline

kohaldamisala

231) Artikkel 30 lg 2

Komisjon abistab liikmesriike

vajaduse korral kas otse või

finantseerimisasutuste kaudu

rahastute ja riikliku, piirkondliku või

kohaliku tasandi projektiarenduse

abirahastute loomisel, mille eesmärk

on suurendada eri sektorite

investeeringuid energiatõhususse

ning kaitsta ja võimestada

energiaostuvõimetuid inimesi,

vähekaitstud tarbijaid, madala

sissetulekuga leibkondades elavaid

inimesi ning asjakohasel juhul neid

inimesi, kes elavad

sotsiaaleluruumides, hõlmates

muu hulgas võrdsuse perspektiivi, et

kedagi ei jäetaks tähelepanuta.

Ei Komisjoni

kohaldamisala

232) Artikkel 30 lg 3

Liikmesriigid võtavad vastu

meetmed, millega edendatakse

energiatõhususega seotud

laenutoodete, nagu „rohelised“

hüpoteeklaenud ja „rohelised“

laenud, mis on tagatud ja tagamata,

ning tagavad, et neid pakutakse

finantseerimisasutuste

poolt laialdaselt ja

mittediskrimineerival viisil ning nii,

et need oleksid tarbijatele nähtavad

ja juurdepääsetavad.

Liikmesriigid võtavad meetmeid

arvepõhiste ja maksupõhiste

finantseerimisskeemide rakendamise

soodustamiseks, võttes arvesse lõike

10 kohaselt esitatud komisjoni

juhiseid.

Liikmesriigid tagavad, et pankadele

ja muudele finantseerimisasutustele

antakse teavet võimaluste kohta,

Jah EnKS § 30 Kehtiv säte, ei muudeta

kuidas nad saaksid osaleda

energiatõhususe parandamise

meetmete rahastamises, sealhulgas

näiteks avaliku ja erasektori

partnerlusi luues.

Liikmesriigid soodustavad

laenutagamisrahastute

loomist energiatõhususe

investeeringute jaoks.

233) Artikkel 30 lg 4

Ilma et see piiraks ELi toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist, edendavad liikmesriigid

rahalise toetuse

kavade loomist, et suurendada

energiatõhususe parandamise

meetmete kasutuselevõttu

individuaalse kütte ja jahutuse ning

kaugkütte ja -jahutuse süsteemide

põhjaliku remondi korral

Valikuline EnKS § 30 Kehtiv säte, ei muudeta.

Rakendamine läbi

teavitustegevuse

234) Artikkel 30 lg 5

Liikmesriigid edendavad kohaliku

oskusteabe ja tehnilise abi loomist,

asjakohastel juhtudel olemasolevate

võrgustike ja rajatiste kaudu, et anda

nõu parimate tavade kohta seoses

kohaliku kaugkütte ja -jahutuse

süsinikuheite vähendamise

saavutamisega, nagu juurdepääs

sihtotstarbelisele rahalisele toetusele

Valikuline EnKS § 30 lg 1 Kehtiv säte, ei muudeta.

Rakendamine läbi

teavitustegevuse

235) Artikkel 30 lg 6

Komisjon hõlbustab parimate tavade

vahetamist pädevate riiklike või

piirkondlike ametiasutuste ja

organite vahel, sealhulgas

regulatiivasutuste iga-aastaste

kohtumiste, liikmesriikides

rakendatavate meetmete kohta teavet

andvate avalike andmebaaside ja

riikidevahelise võrdlemise kaudu

Ei Komisjoni

kohaldamisala

236) Artikkel 30 lg 7

Et kaasata erasektori vahendeid

energiatõhususe meetmete ja energia

säästmiseks tehtavate

renoveerimistööde

rahastamisse ja aidata kaasa liidu

energiatõhususe eesmärkide ja

käesoleva direktiivi artikli 4 kohaste

riiklike panuste

saavutamisele ning direktiivi

2010/31/EL eesmärkide

saavutamisele, peab komisjon

dialoogi nii avaliku kui ka erasektori

finantseerimisasutustega, samuti

asjaomaste konkreetsete sektoritega,

et teha kindlaks vajadused ja

võimalikud meetmed, mida ta saab

võtta

Ei Komisjoni

kohaldamisala

237) Artikkel 30 lg 8

Lõikes 7 osutatud meetmed

hõlmavad järgmisi elemente:

Ei Komisjoni

kohaldamisala

a) kapitaliinvesteeringute

mobiliseerimine energiatõhususse,

võttes arvesse energiasäästu laiemat

mõju;

b) spetsiaalsete energiatõhususe

rahastamisvahendite ja

finantseerimisasutuste loodavate

suuremahuliste rahastamiskavade

rakendamise hõlbustamine;

c) paremate energiatõhusust ja

finantstulemusi puudutavate andmete

tagamine:

i) täpsem analüüs, kuidas

energiatõhususse investeerimine

parandab varade alusväärtust;

ii) selliste uuringute toetamine,

millega hinnatakse energiatõhususse

investeerimisest saadavate

mitteenergialaste hüvede rahalist

väärtust.

238) Artikkel 30 lg 9

Et kaasata erasektori vahendeid

energiatõhususe meetmete ja energia

säästmiseks tehtavate

renoveerimistööde

rahastamisse, teevad liikmesriigid

käesoleva direktiivi rakendamisel

järgmist:

a) kaaluvad võimalusi kasutada

paremini ära artikli 11 kohaseid

energiajuhtimissüsteeme ja

energiaauditeid, et mõjutada otsuste

tegemist

b) kasutavad optimaalselt liidu

eelarve võimalusi ja vahendeid, mis

on välja pakutud algatuses „Arukate

hoonete arukas rahastamine ning

komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta

teatises „Euroopa renoveerimislaine

– keskkonnahoidlikumad

hooned, uued töökohad, parem

elujärg“.

Jah Praktiline

kohaldamisala

239) Artikkel 30 lg 10

Komisjon esitab 31. detsembriks

2024 liikmesriikidele ja

turuosalistele juhised

erainvesteeringute soodustamise

kohta.

Juhiste eesmärk on aidata

liikmesriikidel ja turuosalistel

arendada ja rakendada oma

energiatõhususalaseid

investeeringuid,

sealhulgas investeeringuid liidu eri

programmidesse, ning neis pakutakse

välja asjakohaseid

rahastamismehhanisme ja

uuenduslikke rahastamise lahendusi,

kombineerides toetusi,

rahastamisvahendeid ja

projektiarendusabi, et laiendada

olemasolevaid algatusi ja kasutada

liidu programme katalüsaatorina

Ei Komisjoni

kohaldamisala

erasektori rahastamise

võimendamiseks ja

ergutamiseks

240) Artikkel 30 lg 11

Liikmesriigid võivad rajada riikliku

energiatõhususe fondi. Selle fondi

eesmärk on rakendada

energiatõhusus

meetmeid, et toetada liikmesriike

nende riiklike energiatõhususalaste

panuste ja artikli 4 lõikes 2 osutatud

soovituslike

trajektooride täitmisel. Riikliku

energiatõhususe fondi võib luua

sihtotstarbelise fondina juba

olemasoleva riikliku

kapitaliinvesteeringuid edendava

vahendi raames. Riiklikku

energiatõhususe fondi võib rahastada

ELi HKSi kohastest

ehitus- ja transpordisektori lubatud

heitkoguse ühikute

enampakkumistest saadavatest

tuludest.

Ei Valikuline säte, Eesti ei

rakenda

241) Artikkel 30 lg 12

Käesoleva artikli lõikes 11 osutatud

riiklike energiatõhususe fondide

rajamisel loovad liikmesriigid

rahastamis

vahendid, sealhulgas riiklikud

tagatised, et suurendada

erainvesteeringute kasutuselevõttu

energiatõhususe valdkonnas ning

energiatõhususega seotud

laenutoodete ja uuenduslike kavade

kasutamist, millele on osutatud

käesoleva artikli lõikes 3. Riiklik

energiatõhususe fond toetab artikli 8

lõike 3 ja artikli 24 kohaste

meetmete rakendamist

esmajärjekorras

energiaostuvõimetute inimeste,

vähekaitstud tarbijate, madala

sissetulekuga leibkondade ja

asjakohasel juhul nende inimeste

suhtes, kes elavad

sotsiaaleluruumides. See toetus

hõlmab VKEde energiatõhususe

meetmete rahastamist, et

võimendada ja käivitada VKEde

erarahastamist

Ei Valikuline säte, Eestis ei

rakenda

242) Artikkel 30 lg 13

Liikmesriigid võivad lubada avaliku

sektori asutustel täita artikli 6 lõikes

1 sätestatud kohustusi aastaste

maksetega

riiklikku energiatõhususe fondi

nende investeeringutega võrdse

summa ulatuses, mida nõutakse

kõnealuste kohustuste

täitmiseks

Ei Valikuline säte, Eestis ei

rakenda

243) Artikkel 30 lg 14 Ei Valikuline säte, Eestis ei

rakenda

Liikmesriigid võivad sätestada, et

kohustatud isikud saavad täita artikli

8 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kohustusi,

makstes riiklikku energiatõhususe

fondi igal aastal nende

investeeringutega võrdse summa,

mida nõutakse kõnealuste kohustuste

täitmiseks.

244) Artikkel 30 lg 15

Liikmesriigid võivad kasutada otsuse

nr 406/2009/EÜ alusel määratud iga-

aastastest saastekvootidest saadavaid

tulusid energiatõhususe parandamise

uuenduslikuks rahastamiseks

Ei Valikuline säte, Eestis ei

rakenda

245) Artikkel 30 lg 16

Komisjon hindab avaliku sektori

vahendite kaudu energiatõhususse

investeerimise tulemuslikkust ja

tõhusust liidu

ja riikide tasandil ning liikmesriikide

suutlikkust suurendada

energiatõhususe valdkonnas

erainvesteeringute

kasutuselevõttu, võttes samal ajal

arvesse ka riiklikes energia- ja

kliimakavades väljendatud avaliku

sektori rahastamis

vajadusi. Komisjon hindab, kas liidu

tasandi energiatõhususe mehhanism,

mille eesmärk on pakkuda liidu

tagatist, tehnilist

abi ja sellega seotud toetusi, et

võimaldada rahastamisvahendite

rakendamist ning rahastamis- ja

toetusskeeme riiklikul

tasandil, võiks toetada kulutõhusal

viisil liidu energiatõhususe ja

kliimaeesmärkide saavutamist, ning

teeb asjakohasel juhul

ettepaneku sellise mehhanismi

loomiseks.

Selleks esitab komisjon Euroopa

Parlamendile ja nõukogule 30.

märtsiks 2024 aruande, millele

lisatakse asjakohasel juhul

seadusandlikud ettepanekud.

Ei Komisjoni

kohaldamisala

246) Artikkel 30 lg 17

Liikmesriigid esitavad komisjonile

hiljemalt 15. märtsiks 2025 ning

seejärel määruse (EL) 2018/1999

artikli 17

kohaselt esitatavate lõimitud riiklike

energia- ja kliimaalaste eduaruannete

osana ning kooskõlas määruse (EL)

2018/1999 artikliga 21 iga kahe aasta

tagant järgmised andmed

a)energiatõhususse tehtud avaliku

sektori investeeringute maht ning

keskmine võimendustegur, mis on

saavutatud

Jah

Praktiline rakendamine,

raporteerimise kohustus.

energiatõhususe meetmete

toetamiseks antud avaliku sektori

vahenditega;

b) energiatõhususega seotud

laenutoodete maht, eristades

seejuures erinevaid tooteid;

c) kui see on asjakohane,

energiatõhususe ja parimate tavade

kasutuselevõtu suurendamiseks

kehtestatud riiklikud

rahastamisprogrammid ning

energiatõhususe uuenduslikud

rahastamiskavad.

Käesoleva lõike esimeses lõigus

osutatud aruande koostamise

hõlbustamiseks lõimib komisjon

selles lõigus nimetatud

nõuded ühisesse vormi, mis on

sätestatud määruse (EL) 2018/1999

artikli 17 lõike 4 kohaselt vastu

võetud

rakendusaktides

Ei

Komisjoni

kohaldamisala

247) Artikkel 30 lg 18

Lõike 17 punktis b osutatud

kohustuse täitmiseks ning ilma et see

mõjutaks täiendavaid riiklikke

meetmeid, võtavad

liikmesriigid arvesse

finantseerimisasutuste suhtes ette

nähtud kehtivaid

avalikustamiskohustusi, mis

hõlmavad muu hulgas

järgmist:

a) krediidiasutustele kehtestatud

avalikustamisreeglid, mis on

sätestatud komisjoni delegeeritud

määruses

(EL) 2021/2178;

b) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 575/2013

artikliga 449a krediidiasutustele

kehtestatud keskkonna-, sotsiaalsete

ja juhtimisriskide avalikustamise

nõuded.

Lõike 17 punktis b osutatud

kohustuse täitmiseks

energiatõhususega seotud

laenutoodete mahtu käsitlevate

andmete

kogumiseks ja koondamiseks esitab

komisjon 15. märtsiks 2024

liikmesriikidele suunised korra

kohta, mille alusel riigi tasandil

koguda ja koondada laenutoodete

mahtu käsitlevaid andmeid ja

nendele ligi pääseda

Jah

Ei

Praktiline kohaldamine

Info edastatakse riikliku

energia- ja kliimakava

eduaruannetes ((EL)

2018/1999 määrus)

Komisjoni

kohaldamisala

248) Artikkel 31 lg 1

Energiasäästu võrdlemiseks ja

võrreldavatesse ühikutesse

ümberarvestamiseks kohaldatakse

Jah EnKs § 23 lg 4

MTMm nr. 66 Lisa 2 Kehtivad sätted, ei

muudeta.

määruse (EL) 2018/2066 VI lisas

sätestatud alumisi kütteväärtusi ja

käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud

primaarenergiategureid, välja arvatud

juhul, kui on õigustatud muude

väärtuste või tegurite kasutamine.

249) Artikkel 31 lg 2

Primaarenergiategurit kohaldatakse

juhul, kui energiasääst arvutatakse

primaarenergia põhjal, kasutades

lõppenergia tarbimisel põhinevat alt-

üles-lähenemisviisi

Ei Eesti kasutab

lõppeneriga põhist

enrgiasäästu arvutust.

250) Artikkel 31 lg 3

Elektrienergia kilovatt-tundides

saavutatava säästu puhul kohaldavad

liikmesriigid saavutatava

primaarenergia

tarbimise säästu täpseks

arvutamiseks koefitsienti.

Liikmesriigid kohaldavad

vaikekoefitsienti 1,9, välja arvatud

juhul, kui nad kasutavad oma

kaalutlusõigust, et määrata

põhjendatud riigisisestel asjaoludel

kindlaks teistsugune koefitsient.

Jah MTMm nr. 66 Lisa 2

251) Artikkel 31 lg 4

Muude energiakandjate säästude

puhul kilovatt-tundides (kWh)

kohaldavad liikmesriigid koefitsienti,

et täpselt

arvutada saavutatud primaarenergia

sääst

Jah MTMm nr 66 lg 8 ja 9

252) Artikkel 31 lg 5

Kui liikmesriigid kehtestavad

käesoleva direktiivi kohaselt esitatud

vaikeväärtuse koefitsiendi ise,

kehtestavad nad selle

koefitsiendi läbipaistva metoodika

abil, võttes aluseks primaarenergia

tarbimist mõjutavad riigisisesed,

piirkondlikud või

kohalikud asjaolud. Asjaolud peavad

olema põhjendatud ja kontrollitavad

ning põhinema objektiivsetel ja

mittediskrimineerivatel

kriteeriumidel.

Valikuline Eesti ei ole esitanud

siseriiklikku koefitsienti

253) Artikkel 31 lg 6

Oma koefitsiendi kehtestamisel

võtavad liikmesriigid arvesse

energiaallikate jaotusi, mis

sisalduvad nende riiklike

energia- ja kliimakavade

ajakohastatud versioonis, mis

esitatakse vastavalt määruse (EL)

2018/1999 artikli 14 lõikele 2, ning

nende järgmises lõimitud riiklikus

energia- ja kliimakavas, mis

esitatakse vastavalt kõnealuse

määruse artiklile 3 ja

artiklitele 7–12. Vaikeväärtusest

kõrvale kaldudes teatavad

liikmesriigid komisjonile nendes

ajakohastatud versioonides ja

Valikuline Eesti ei ole rakendanud

siseriikliku koefitsienti

järgnevates kavades koefitsiendi,

mida nad kasutavad, koos

arvutusmeetodi ja alusandmetega.

254) Artikkel 31 lg 7

Hiljemalt 25. detsembriks 2026 ja

seejärel iga nelja aasta tagant vaatab

komisjon vaadeldud andmete alusel

vaikeväärtused läbi. Läbivaatamisel

võetakse arvesse selle mõju liidu

õigusaktidele, näiteks direktiivile

2009/125/EÜ ja määrusele (EL)

2017/1369.

Ei Komisjoni

kohaldamisala

255) Artikkel 32

Liikmesriigid kehtestavad

karistusnormid, mida kohaldatakse

käesoleva direktiivi alusel vastu

võetud liikmesriigi sätete

rikkumise korral, ning võtavad

vajalikud meetmed, et tagada

kõnealuste normide rakendamine.

Kehtestatud karistused

peavad olema mõjusad,

proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni

hiljemalt 11. oktoobriks 2025

nimetatud normidest ja meetmetest

ning teavitavad teda viivitamata

kõigist hilisematest nimetatud norme

ja meetmeid

mõjutavatest muudatustest.

Jah HMS ehk ettekirjutus .

sunniraha, läbi

järlevalve.

.

Kehtivad sätted, ei

muudeta

Artikkel 33

Delegeeritud õigusaktid Ei Komisjoni

kohaldamisala puudutav

artikkel 256) Artikkel 33 lg 1

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas

artikliga 34 vastu delegeeritud

õigusakte määruses (EL) 2015/2402

sätestatud tõhususe ühtlustatud

kontrollväärtuste läbivaatamise

kohta.

Ei Komisjoni

kohaldamisala

257) Artikkel 33 lg 2

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas

artikliga 34 vastu delegeeritud

õigusakte, et muuta käesolevat

direktiivi,

kohandades artiklis 31 ning II, III, V,

VIII–XII ja XIV lisas osutatud

väärtusi, arvutusmeetodeid,

primaarenergia koefitsiendi

vaikeväärtusi ja nõudeid tehnika

arenguga.

Ei Komisjoni

kohaldamisala

258) Artikkel 33 lg 3

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas

artikliga 34 käesoleva direktiivi

täiendamiseks vastu delegeeritud

õigusakte, millega kehtestatakse

pärast asjaomaste sidusrühmadega

konsulteerimist ühine liidu kava

tema territooriumil asuvate

andmekeskuste säästlikkuse

Ei Komisjoni

kohaldamisala

hindamiseks. Komisjon võtab

esimese sellise delegeeritud õigusakti

vastu hiljemalt 31. detsembril 2023.

Ühises liidu kavas määratakse

kindlaks andmekeskuse kestlikkuse

näitajad ning sätestatakse olulised

tulemusnäitajad ja nende mõõtmise

metoodika.

Artikkel 34

Delegeeritud volituste

rakendamine

Ei Komisjoni

kohaldamisala puudutav

artikkel 259) Artikkel 34 lg 1

Komisjonile antakse õigus võtta

vastu delegeeritud õigusakte

käesolevas artiklis sätestatud

tingimustel

Ei Komisjoni

kohaldamisala

260) Artikkel 34 lg 2

Artiklis 33 osutatud õigus võtta vastu

delegeeritud õigusakte antakse

komisjonile viieks aastaks alates 10.

oktoobrist 2023. Komisjon esitab

delegeeritud volituste kohta aruande

hiljemalt üheksa kuud enne

viieaastase tähtaja möödumist.

Volituste delegeerimist pikendatakse

automaatselt samaks ajavahemikuks,

välja arvatud juhul, kui Euroopa

Parlament või nõukogu esitab selle

suhtes vastuväite hiljemalt kolm

kuud enne iga ajavahemiku

lõppemist

Ei Komisjoni

kohaldamisala

261) Artikkel 34 lg 3

Euroopa Parlament ja nõukogu

võivad artiklis 33 osutatud volituste

delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Tagasivõtmise

otsusega lõpetatakse otsuses

nimetatud volituste delegeerimine.

Otsus jõustub järgmisel päeval pärast

selle avaldamist

Euroopa Liidu Teatajas või otsuses

nimetatud hilisemal kuupäeval. See

ei mõjuta juba jõustunud

delegeeritud õigusaktide kehtivust

Ei Komisjoni

kohaldamisala

262) Artikkel 34 lg 4

Enne delegeeritud õigusakti

vastuvõtmist konsulteerib komisjon

kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta

institutsioonide

vahelises parema õigusloome

kokkuleppes sätestatud põhimõtetega

iga liikmesriigi määratud

ekspertidega.

Ei Komisjoni

kohaldamisala

263) Artikkel 34 lg 5

Niipea kui komisjon on delegeeritud

õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle

samal ajal teatavaks Euroopa

Parlamendile ja

nõukogule

Ei Komisjoni

kohaldamisala

264) Artikkel 34 lg 6

Artikli 33 alusel vastu võetud

delegeeritud õigusakt jõustub üksnes

Ei Komisjoni

kohaldamisala

juhul, kui Euroopa Parlament ega

nõukogu ei ole

kahe kuu jooksul pärast õigusakti

teatavakstegemist Euroopa

Parlamendile ja nõukogule esitanud

selle suhtes vastuväidet või kui

Euroopa Parlament ja nõukogu on

enne selle tähtaja möödumist

komisjonile teatanud, et nad ei esita

vastuväidet. Euroopa Parlamendi või

nõukogu algatusel pikendatakse seda

tähtaega kahe kuu võrra