| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-10.1/3333-2 |
| Registreeritud | 31.07.2025 |
| Sünkroonitud | 04.08.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.1-10.1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Lasterikaste Perede Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Lasterikaste Perede Liit |
| Vastutaja | Maret Mets (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn
(+372) 611 3558 | [email protected]
31. juuli 2025
Arvamus mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõule
18.07.2025 on Rahandusministeerium edastanud Eesti Lasterikaste Perede Liidule (ELPL) arvamuse
andmiseks mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega sätestatakse
mootorsõidukimaksu seadusesse alus laste eest mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamiseks.
ELPL tunnustab algatust ning on seisukohal, et see on lastega peredele äärmiselt vajalik, mida kinnitas
mh ELPL-i poolt käesoleva aasta veebruaris läbiviidud küsitlus 3+ perede seas, millele vastas üle 2500
inimese ning millest 94% kinnitasid, et sõiduauto on nende peres hädavajalik tarbeese, milleta pole
võimalik tagada perekonna logistilisi vajadusi igapäevase elukorralduse toimimiseks. Samuti ilmnes
küsitlusest, et mootorsõidukiga seotud maksukohustus avaldab olulist mõju perede igakuisele eelarvele,
mille tõttu plaanisid pered maksukohustuse täitmiseks laenu võtta või loobuda laste huviringidest. Seega
on mootorsõidukimaksu kohustuse vähendamiseks väljatöötatud meetmed lastega peredele äärmiselt
vajalikud.
Siinkohal toome välja mõned tähelepanekud:
• Seadusel peab olema tagasiulatuv jõud, s.t et ümberarvutamisele peaksid kuuluma ka kõik
2025. aastal väljastatud maksuteated, mis kas vabastaksid lastega pered maksust või
vähendaksid seda vastavalt laste arvule. Avalike andmete kohaselt jäi 2025. aastal väljastatud
maksuteadete alusel mootorsõidukimaks tasumata ligi 25 000 inimesel, kellede seas on ilmselt
ka lastega peresid. Oluline on, et maksu vähendamisega seotud muudatused omaksid mõju ka
juba väljastatud maksuteadetele, mh toimuks tagasiarvestus neile peredele, kes maksu on ära
tasunud.
• Seaduseelnõu kohaselt on maksusoodustus seotud lapsevanemale kuuluva hooldusõigusega.
Seaduseelnõus on selgitatud, et hooldusõigus käesoleva seaduse tähenduses on lapse
ainuhooldusõigus või ühine hooldusõigus, mida ei ole peatatud, piiratud, üle antud ega ära
võetud (§ 151 lõige 4). Hooldusõigus jaguneb ühiseks hooldusõiguseks ja ainuhooldusõiguseks.
Ühine hooldusõigus tähendab, et vanemad jagavad lapse hooldamise ja kasvatamisega seotud
otsuseid ning vastutust võrdselt. Ainuhooldusõigus on ühe vanema õigus ja kohustus hoolitseda
lapse eest ja teisel vanemal ei ole otsustusõigust lapsega seotud küsimustes.
Juhime siinkohal seadusandja tähelepanu asjaolule, et ühine hooldusõigus saab olla jagatud ka
osaliselt, s.t et PKS § 137 võimaldab hooldusõigusega seonduvaid otsustusõigusi anda
ainuhooldusõigusena üle ühele vanemale ka üksikutes valdkondades. Näiteks: vanemad
vaidlevad lapse haridusega seonduvate küsimuste üle, mille tõttu kohus lõpetab ühise
hooldusõiguse lapse hariduskorralduslikes küsimustes ning annab selle osa
ainuhooldusõigusena ühele vanemale, ülejäänud osas ühine hooldusõigus säilib. Eelnõust ei
tulene kas sellisel juhul loetakse hooldusõigus siiski seaduseelnõu kontekstis ühiseks või
tähendab see automaatselt, et ühes küsimuses hooldusõiguse kaotanud vanem ei oma õigust
maksusoodustuste rakendamisele enam üldse. Kusjuures selle näite puhul võib juhtuda, et laps
ise elab võrdse vanemluse põhimõttel alaliselt kummagi oma vanemaga sõltumata sellest, et
ühel vanemal ei ole tema hooldusõigust kõikides küsimustes. Seaduseelnõu tekstist võib pigem
järeldada, et eelduseks on täielik ühine hooldusõigus või ühe vanema ainuhooldusõigus. Sama
küsimus tekib ka PKS § 119 alusel tehtavate muudatuste osas, millega on võimalik anda üle
üksikuid otsustusõiguslikke küsimusi vanematele nõnda, et last puudutava konkreetse
küsimuse otsustamise õiguse saab üks vanem, ent muus osas kogu ühine hooldusõigus säilib.
Kuna säärasel viisil jagatud hooldusõiguseid võib olla väga arvukal hulgal peredel, siis vajab ka
see osa seadusest läbimõeldud lahendust, et seadus ei hakkaks diskrimineerima vanemaid, kel
ei pruugi olla üht konkreetset osa lapse hooldusõigusest (või sellega seonduva otsustusõiguse
rakendamisest), ent kes siiski aktiivselt osaleb lapse kasvatamises.
• Seaduseelnõu kohaselt on mootorsõidukimaksu soodustuse saamiseks oluline see, et
sõiduk kas kuuluks vanemale või vanem oleks sõiduki vastutav kasutaja
(liisingkohustuste korral). ELPL-i hinnangul võiks kaaluda ka võtta arvesse juriidilistele
isikutele kuuluvaid sõidukeid, mis on kasutuses kahel otstarbel, s.o nii töö- kui
erasõitudeks, sest paljudele peredele võib kuuluda mõni väikeettevõte (eriti
maapiirkondades), kus sõiduk on soetatud pereettevõtte omandisse, ent mida
kasutatakse erisoodustusmaksu tasumise kaudu ka pere vajaduste täitmiseks. ELPL-
ile pole teada kui palju võib sääraseid peresid olla ning kui ulatuslik on nende mõju
maksusoodustustele, ent eeldada võib, et selliseid peresid leidub. Ka need pered
peaksid olema õigustatud maksusoodustuse kasutamisele, kuivõrd sõiduk teenib ka
laste huve.
Lugupidamisega
Aage Õunap
Eesti Lasterikaste Perede Liidu president
/allkirjastatud digitaalselt/
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|