Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Eesti Massööride Liit [email protected]

Teie 15.07.2025 /

Meie 31.07.2025 nr 1.5-1.1/1878-2

Vastuskiri Eesti Massööride Liidu pöördumisele massööride kutse reguleerimise ja kaasamise teemal Eesti tervishoiusüsteemi

Lugupeetud Martin Ilves Täname Teid ja Eesti Massööride Liitu sisuka pöördumise eest, kus tõstatate olulisi küsimusi seoses massööride rolli, kvalifikatsiooni ja kutsetegevuse õigusliku regulatsiooniga tervishoiu kontekstis. Pöördumises esile toodud mure, et kvalifitseerimata isikute poolt osutatud massaažiteenus võib kujutada ohtu inimeste tervisele, on asjakohane ning väärib tõsist tähelepanu. Tunnustame Eesti Massööride Liidu järjepidevat tööd massööride kutse arendamisel ning koostöös kutseõppeasutuste ja teiste partneritega kutsesüsteemi tugevdamisel. 1. Kutsetegevuse õiguslik alus Tänases Eesti õiguskeskkonnas on massööride kutsetegevus reguleeritud kutseseaduse alusel, mille raames kehtestatud kutsestandard määratleb kutsenõuded ja kompetentsid. Kutsestandardil põhinev kutsetunnistus ja kutseregister on Eestis seaduslikud vahendid kvalifikatsiooni hindamiseks – neid aktsepteerivad tööandjad ja teised osapooled, sealhulgas ka tervishoiuasutused. Oluline on rõhutada, et see, et massööride kutset ei reguleeri Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS), ei tähenda, et sellel puuduks õiguslik alus. Kutseseadus on üldkehtiv norm massööride kui reguleerimata kutsete puhul, ning riik usaldab kutseorganisatsioone pädevuse hindamisel. 2. Tööandjate roll ja vastutus Sarnaselt paljudele teistele tervise ja heaoluga seotud erialadele, mille esindajad ei ole tervishoiutöötajad TTKS tähenduses (nt tegevusterapeudid, kogemusnõustajad, massöörid), on massööride puhul tööandjal vastutus hinnata spetsialisti kutseoskusi ja sobivust tööle võtmisel. Massööri kutsetunnistuse olemasolu kutseregistris on tööandjale usaldusväärne tööriist kvalifitseeritud spetsialistide valikul. Selliselt tagatakse paindlikkus ning tööandjal on võimalik vajadusel täpsustada, millist taset või spetsialiseerumist konkreetses töökohas eeldatakse. 3. Seos tervishoiusüsteemiga Kuigi massööride kutse ei ole klassifitseeritud tervishoiutöötaja kutsete hulka Euroopa Liidu reguleeritud kutsete direktiivi ega TTKS-i tähenduses, ei välista see nende kaasamist tervise edendamise, taastusravi või tööalase heaolu toetuse kontekstis. Näeme siin potentsiaali sisuliseks koostööks:

2

 perearstikeskustes ja taastusravi meeskondades, kus saab rakendada massööride oskusi lisatoena koostöös teiste spetsialistidega;

 tööalaste heaoluprogrammide ja ennetusteenuste raames, kus massaažiteenus on tõenduspõhise mõjuga.

4. Regulatiivne ettevaatus ja koostöövõimalused Sotsiaalministeerium on seisukohal, et kutsesüsteemil põhinev eneseregulatsioon koos tööandjate otsustusvabadusega on hetkel sobiv mehhanism massööride tegevuse suunamiseks ja kvaliteedi tagamiseks. Samas mõistame, et teatud praktikas ilmnevad vastuolud (nt maksupoliitiline käsitlus või teenuse soodustamine tööandja poolt ilma pädevusnõudeta) võivad vajada poliitika paremat koordineerimist ning selgitustööd ka teistes asutustes (nt Rahandusministeerium, Tööinspektsioon). 5. Edasised sammud Sotsiaalministeerium teeb ettepaneku korraldada kohtumine sügisel 2025, et ühiselt kaardistada:

 prioriteetsed koostöövaldkonnad,  praktikaprobleemid ja  võimalikud standardite ja juhendmaterjalide kooskõlastused.

Palume Teil edastada võimalikud konkreetsed ajad, teemad ja küsimused, mille arutelu soovite kohtumisel tõstatada e-kirja teel aadressil: [email protected] Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Kivisild tööjõupoliitika juht [email protected]