Eelnõu kooskõlastamine

x

Pr Karmen Joller Teie 01.07.2025 nr 1.2-2/52-1

Sotsiaalminister

[email protected] Meie 30.07.2025 nr 1.5-1/6733-1

„Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius“ eelnõu ning „Sotsiaalministeeriumi

korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmise eelnõu

kooskõlastamine

Lugupeetud sotsiaalminister

Kooskõlastame eelviidatud määruste muutmise eelnõu järgnevate märkustega.

1) Palume selgelt lahti kirjutada, millistest komponentidest koosneb eeldatavasti ETO-de

lisanduv püsikulu. Juhime tähelepanu, et Tervisekassale teadaolevalt ei olnud planeeritud

ETO-de kulu rahastamine Tervisekassa vahenditest. Varasemate kokkulepete alusel ei

pidanud Tervisekassa seda rahastama ja kokkulepe oli leida mujalt vajalikud vahendid.

Samas on täna seletuskirjas välja toodud: „Potentsiaalselt võivad tekkida kaudsed kulud

Tervisekassale, toimepidevuse tagamisega kaasnevad püsikulud osutuvad planeeritust

oluliselt suuremaks.“

Vastav seletuskirja sõnastus on olemuselt vastuolus varasemate kokkulepetega. Palume

selle osas selgitusi.

2) Palume täpsustada, kas täna on planeeritud selliselt, et kriisi ajal osutavad teenust ainult

ETO-d näiteks tavapärase perearstiabi asemel? Sellest tulenevalt, kas on planeeritud

selliselt, et kriisi ajal rahastab Tervisekassa ainult ETO-de tegevust?

3) Palume täpsustada eelnõus või vähemalt seletuskirjas, mida hakkab maksma Tervisekassa

(tööjõud, teenused või midagi muud?). Niisamuti palun fikseerida eelnõus, et kui

Tervisekassale pannakse kohtustus finantseerida osa ETO-dest, siis vastavad vahendid

tulevad riigieelarve vahenditest. Hetkel, kui ei tea ette, kui palju on ETOsid kokku, ei ole

võimalik Tervisekassal selle osas eelarvet planeerida.

Märgime ära ka vajaduse teada, kuidas on planeeritud erinevate ETO tüüpide rahastamine

ning nendevaheline finantseerimise jaotus, tagamaks selgus vahendite koguse varumisel ja

hilisema jagamise hetkel.

4) Juhime tähelepanu, et määruses „Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius“ on

välja toodud, et „Perearstiabi osutajate, keda elutähtsa teenuse osutajaks määrata, arvu

kehtestamisel lähtutakse järgnevatest põhimõtetest: 1) määratakse ainult nii palju

perearstiabi osutajaid elutähtsa teenuse osutajateks, kui on teenuse toimepidevuse

tagamiseks vajalik.“

Leiame, et eeltoodud sõnastusega ei ole võimalik kulusid ennustada, kuivõrd kui isegi ühe

perearstiabi ETO kulud kokku arvestada, ei ole teada, mitmega tuleb arvestada. Vastav

sõnastus ei soosi planeerimist, mis on aga kriisi ennetava haldamise vaates väga oluline

aspekt.

5) Eelnõus tuuakse välja, et eelnõu rakendamine tugevdab perearstiabi osutajate

toimepidevust kriisiolukordades, võimaldades neil jätkata vältimatu arstiabi osutamist ka

hädaolukordades. Palume selgust, kuidas eelnõu rakendamine TTOde toimepidevust

tugevdab? Kas silmas on peetud seda, et ETO perearstiabi keskused saavad juba enne kriisi

lisameetmeid, lisaressursi, koolitusi vmt? Või on silmas peetud seda, et neil on olemas

kindlus edasiseks rahastuseks ka kriisi ajal? Kui silmas on peetud veel midagi muud,

palume see konkreetselt välja tuua.

6) Palume eelnõus siiski defineerida, mida peetakse kriisiolukorras vältimatuks

abiks/perearstiabiks. Juhime tähelepanu, et eelnõu reguleerib perearstiabi osutaja elutähtsa

teenuse kirjeldust. On eksitav rääkida samaaegselt perearstiabi kättesaadavusest ning see

piirata ära vältimatu abiga, defineerimata vältimatut abi teisiti kui TTKS § 5 sisu. Selliselt

jääb eelnõu sisutühjaks. Kui tahta selliselt ETOde kohustust piirata, on kohane rääkidagi

vaid vältimatu abi tagamisest või siis defineerida tagatav perearstiabi muul viisil kui TTKS-

i vältimatu abi.

7) Näeme vastuolu määruses „Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius“ § 1

lõikes 5. Vastava lõike 5 kohaselt: „Eelnimetatud kriteeriume arvestatakse tervikuna,

nimetades elutähtsa teenuse osutajaks piirkonnas asuvatest perearstiabi osutajatest enim

kriisidega toimetulekuks valmis olevat.“

Vastavalt seletuskirjale: „Elutähtsa teenuse osutaja määramisel võivad erinevad

kriteeriumid piirkonniti omada erinevat kaalu. Seetõttu valitakse perearstiabi osutaja, kes

on kriisiolukorras kõige tõhusam.“

Meie hinnangul on kohane ETO tervishoiuteenuse osutajad määrata enne kriisi, et nad

oleksid kriisi olukorraks valmis. Meie arusaama alusel näeb seda ette ka enamik eelnõude

sisust. Samas viidatud määruse § 1 lg 5 sõnastuse ja seletuskirja koosmõjus tuleb enne kriis

ära oodata, et ETO-sid määrama hakata, kuivõrd alles siis on teada, kes on realiseerunud

kriisiolukorras kõige tõhusam. Palume sõnastus (vähemalt seletuskirjas) ümber vaadata

selliselt, et ETO määramise ajaraamis ei saaks tekkida kaheti mõistetavust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rain Laane

juhatuse esimees

Matis Rüütel

[email protected]