Sissetulev kiri

1

Lisa 1. Muudatuste mõjude tabel

Muudatuste mõjud

1 Toetuse taotlemise protsessi

lihtsustamine ja

õiglasemaks muutmine Muudetav tekst

Muudetav

paragrahv

Mõju taotlejale Mõju menetlus-

koormusele

Ebavõrdsuse

vähendamine

Mõju

riigieelarvele

STAR2

arenduse

vajadus

Andmekaitsealane

mõju

1.1 „Toimetulekutoetust on õigus

saada üksi elaval isikul või

perekonnal, kelle rahalised

vahendid ei ole toimetuleku

tagamiseks piisavad ja kelle

kuu netosissetulek pärast

käesoleva seaduse § 133

lõigetes 5 ja 6 sätestatud

tingimustel arvestatud

eluasemekulude

mahaarvamist on alla

kehtestatud toimetulekupiiri.“

Eelnõu

punkt 1, §

131 lõige 2

Mõju toetuse suurusele

on vähene, sest juba

täna arvestatakse

kaalutlusotsustega

taotleja rahalisi

vahendeid.

Halduskoormus ei

suurene.

Menetleja koormus

väheneb vähesel

määral, sest suureneb

õigusselgus, millest

tulenevalt vähenevad

vaidlused.

TTT saavad

need, kes seda

tegelikult

vajavad, st

need, kellel

endal

puuduvad

piisavad

vahendid.

Eelarve võib

väheneda,

kuid seda

kogu TTT

eelarvega

võrreldes

väga väheses

ulatuses.

Seega on

mõju

ebaoluline.

Ei.

Kasutatakse

olemasolevat

kaalutlusotsus.

Vähene. Ka praegu

arvestatakse

olemasoleva rahaga.

1.2 „Kui taotleja ja tema

perekonnaliikmed omavad

arveldus-, ettevõtlus- või

hoiukontot, tuleb esitada

taotleja ja tema

perekonnaliikmete eelmise

ja jooksva kuu sissetulekuid

kajastavad

kontoväljavõtted

sissetulekute ja rahaliste

vahendite

väljaselgitamiseks.“

Eelnõu

punkt 6, §

132

täiendataks

e lõikega

62

Ei muutu toetuse

suurus ega

halduskoormus.

Seletuskirja järgi juba

täna kontoväljavõtteid

küsitakse ja praktikas

kontoväljavõtteid

esitatakse. Suureneb

õigusselgus.

Menetluskoormus ei

suurene, sest ka

praegu esitatakse

seletuskirja järgi ka

praktikas

kontoväljavõtteid.

Pigem

menetluskoormus

väheneb õigusselguse

võrra, sest ei teki

vaidlusi.

Puudub. Oluline mõju

inimesele, kuid

meede on eesmärgi

suhtes

proportsionaalne ja

kaitsemeetmed

piisavad.

Netosissetulekud on

üks peamistest

alustest toetuse

määramiseks. Ka

praegu esitatakse

seletuskirja järgi ja

praktikas

kontoväljavõtteid. 1.3 „Kui taotleja taotleb

toimetulekutoetust rohkem

kui kolmel korral ühe aasta

Eelnõu

punkt 6, §

132

Ei muutu toetuse

suurus ega

halduskoormus.

Menetluskoormus ei

suurene, sest ka

praegu esitatakse

Jah. STARi

arendus, mille

eesmärk on

Oluline mõju

inimesele, kuid

meede on eesmärgi

2

1 Toetuse taotlemise protsessi

lihtsustamine ja

õiglasemaks muutmine Muudetav tekst

Muudetav

paragrahv

Mõju taotlejale Mõju menetlus-

koormusele

Ebavõrdsuse

vähendamine

Mõju

riigieelarvele

STAR2

arenduse

vajadus

Andmekaitsealane

mõju

jooksul ning taotleja ja tema

perekonnaliikmed omavad

arveldus-, ettevõtlus- või

hoiukontot, tuleb esitada

taotleja ja tema

perekonnaliikmete eelmise ja

jooksva kuu sissetulekuid ja

väljaminekuid kajastavad

kontoväljavõtted

sissetulekute, rahaliste

vahendite ja isiku täiendava

abivajaduse

väljaselgitamiseks.“

täiendataks

e lõikega

63

Seletuskirja järgi juba

täna kontoväljavõtteid

küsitakse ja praktikas

kontoväljavõtteid

esitatakse. Suureneb

õigusselgus.

seletuskirja järgi ja

praktikas

kontoväljavõtteid.

Pigem

menetluskoormus

väheneb õigusselguse

võrra, sest ei teki

vaidlusi.

teavitus 4.

korra

täitumise

kohta.

suhtes

proportsionaalne ja

kaitsemeetmed

piisavad. Suureneb

küll eraelu

puutumatuse riive

ning kaasneb

andmesubjekti

autonoomia

vähenemine, kuid

praktikas on

kontoväljavõtteid

koos sisse- ja

väljaminekutega

esitatud ka praegu.

Lisaks on kohus välja

toonud, et

kontoväljavõtted on

asjakohased

tõendusmaterjalid,

mille alusel inimese

olukorda hinnata. 1.4 „Taotleja ja tema

perekonnaliikmete kogu

varaline seis tuleb välja

selgitada ja seda hinnata

hiljemalt neljandal

taotlemise korral ühe aasta

jooksul.“

Eelnõu

punkt 6, §

132

täiendataks

e lõikega

64

Väheneb lühiajalise

toetuse

taotlejahalduskoormus.

Halduskoormus

väheneb, sest varalist

seisu ei pea välja

selgitama neil, kes

taotlevad toetust 1-3

korral.

Puudub. Puudub. Jah. STARi

arendus, mille

eesmärk on

teavitus 4. kuu

täitumise

kohta.

Oluline mõju

inimesele, kuid

meede on eesmärgi

suhtes

proportsionaalne ja

kaitsemeetmed

piisavad 1.5 „Taotluses märgib taotleja

käesoleva seaduse § 131

lõigete 7 ja 8 järgi

toimetulekutoetuse

määramisel arvesse võetavate

Eelnõu

punkt 3, §

132 lõige 2

Väheneb

halduskoormus toetuse

taotlemisel.

Menetleja ei pea

enam STARi

sotsiaalse seisundi

andmeid sisestama.

Seega menetleja

Puudub. Puudub. Jah. STARi

arendus

selleks, et

pärida

registritest

vajalikke

Eelnõuga

vähendatakse

andmete küsimist.

Andmekvaliteet

paraneb.

3

1 Toetuse taotlemise protsessi

lihtsustamine ja

õiglasemaks muutmine Muudetav tekst

Muudetav

paragrahv

Mõju taotlejale Mõju menetlus-

koormusele

Ebavõrdsuse

vähendamine

Mõju

riigieelarvele

STAR2

arenduse

vajadus

Andmekaitsealane

mõju

isikute nimed ja nende

isikukoodi või sünniaja.“

koormus väheneb

mõnevõrra.

sotsiaalse

seisundi

andmeid

automaatselt. 1.6 „Kohaliku omavalitsuse

üksus kontrollib riigi

infosüsteemi kuuluvatest

andmekogudest, kas taotlejale

ja tema pereliikmetele kuulub

sõidukeid liiklusseaduse

tähenduses ja kinnisasju,

samuti kontrollib nende

osalust äriühingutes ning

kuulumist äri- ja

mittetulundusühingutesse,

et teha selgeks taotleja ja

tema perekonna varaline seis

ning võimalus tagada

toimetulekuks piisavad

elatusvahendid.“

Eelnõu

punkt 5, §

132 lõige

61

Puudub. Puudub. Muudatustega

tagatakse

sotsiaaltoetust

e sihipärane

kasutamine,

õiglane ja

läbipaistev

menetlus ning

vähendatakse

sotsiaalabi

väärkasutamis

e riske.

Puudub. Jah. STARi

arendus, et

oleks võimalik

registrist

pärida

äriühingute ja

mittetulundusü

hingute

osalust.

Päringud ja x-

tee liidestused

menetluse sees

vajalikud.

Päritavad andmed on

avalikud.

1.7 „Kui toimetulekutoetus

makstakse välja sularahas,

ümardatakse väljamakstav

summa viie sendi täpsuseni,

ümardades toetuse suuruse

inimese kasuks“

Eelnõu

punkt 15, §

134 lõige

61

Positiivne majanduslik

mõju neile, kes saavad

toetust sularahas.

Lihtsustab KOV-idel

toetuse maksmist

ning ühtlustab

praktikat.

TTT suuruse

erinevus on

võrreldes

teiste saajatega

väike.

Eelarve võib

suureneda,

kuid seda

kogu

toimetulekut

oetuse

eelarvega

võrreldes

väheses

ulatuses.

Seega on

mõju

ebaoluline.

Jah. STARi

arendus, et

oleks võimalik

sularaha

väljamaksmise

korral vastav

ümardamise

arvutus teha

ning vastav

otsus lisada

automaatselt

Puudub.

4

1 Toetuse taotlemise protsessi

lihtsustamine ja

õiglasemaks muutmine Muudetav tekst

Muudetav

paragrahv

Mõju taotlejale Mõju menetlus-

koormusele

Ebavõrdsuse

vähendamine

Mõju

riigieelarvele

STAR2

arenduse

vajadus

Andmekaitsealane

mõju

genereeritud

haldusotsusele

2. Perekondi ja töötamist

toetavad muudatused Muudetav tekst

Muudetav

paragrahv

Mõju taotlejale

Mõju menetlus-

koormusele

Ebavõrdsuse

vähendamine

Mõju

riigieelarvele

STARi

arenduse

vajadus

Andmekaitse alane

mõjuhinnang

2.1 „Last, kes on saanud 18-

aastaseks ja õpib

põhikoolis, gümnaasiumis,

kutseõppe tasemeõppes või

Haridus- ja

Teadusministeeriumi

hallatava riigiasutuse

täienduskoolituse kursusel

ja kellel ei ole veel

keskharidust, loetakse

toimetulekutoetuse

määramisel käesoleva

paragrahvi lõike 5

tähenduses lapseks kuni

selle õppeaasta lõpuni, kui

ta saab 19-aastaseks, või

täienduskoolituse kursuse

lõppemiseni või õpilase

kooli või täienduskoolituse

kursuse nimekirjast

väljaarvamiseni.”

Eelnõu

punkt 2, §

131

täiendataks

e lõikega

61

Positiivne majanduslik

mõju 18-19-aastastele

õppuritele ja nende

peredele, kuna nende

toimetulekupiir

suureneb. 2024. aastal

oli TTT saajate seas

329 18‒19-aastast

põhikoolis,

gümnaasiumis või

kutseõppe tasemeõppes

keskhariduseta õpilast.

Saajate sihtrühm võib

vähesel määral

suureneda.

Taotluste arv

suureneb vähesel

määral, mis toob

kaasa

menetluskoormuse

vähese kasvu. 18-19-

aastase

leibkonnaliikmega

taotlusi on kogu riigis

kokku vaid 2000

ringis ning lisanduv

taotluste arvu

suurenemine on

võrreldes kõikide

taotlustega väga

väike.

Kulude vaatest

18-19-aastaste

õppivate

lastega perede

majandusliku

toimetuleku

võrdsem

hindamine.

Jah. Kulud

suurenevad,

lisavajadus

oleks

maksimaalse

lt 200 tuhat

eurot.

Jah. STARis

tuleb lisada

võimalus

õppiva lapse ja

vanusega

arvestamiseks.

Vajab

analüüsija

arendust, x-tee

päringutega

arvestamist.

Kontrollitakse

õigustatust.

2.2 „Last, kes on saanud 18-

aastaseks ja kes õpib

põhikoolis, gümnaasiumis,

Eelnõu

punkt 17, §

135

Positiivne majanduslik

mõju üksikvanematega

18-19- aastastele

Puudub. Kulude vaatest

18-19-aastaste

õppivate

Jah. Kulud

suurenevad,

18-19,5

Jah. Vajab

arendust ja x-

tee

Kontrollitakse

õigustatust.

5

2. Perekondi ja töötamist

toetavad muudatused Muudetav tekst

Muudetav

paragrahv

Mõju taotlejale

Mõju menetlus-

koormusele

Ebavõrdsuse

vähendamine

Mõju

riigieelarvele

STARi

arenduse

vajadus

Andmekaitse alane

mõjuhinnang

kutseõppe tasemeõppes või

Haridus- ja

Teadusministeeriumi

hallatava riigiasutuse

täienduskoolituse kursusel

ja kellel ei ole veel

keskharidust, loetakse

käesoleva paragrahvi lõike

1 tähenduses lapseks kuni

selle õppeaasta lõpuni, kui

ta saab 19-aastaseks, või

täienduskoolituse kursuse

lõppemiseni või õpilase

kooli või täienduskoolituse

kursuse nimekirjast

väljaarvamiseni.“

täiendataks

e lõikega

21

õppuritele ja nende

peredele täiendava

sotsiaaltoetuse

maksmise näol.

lastega perede

majandusliku

toimetuleku

võrdsem

hindamine.

tuhande euro

võrra.

päringutega

arvestamist.

2.3 „Töiseks sissetulekuks

käesoleva paragrahvi lõike 2

punkti 9 ja lõike 21

tähenduses loetakse tasu, mis

on saadud töö- või

teenistussuhtes või

võlaõigusliku teenuse

osutamise lepingu alusel,

samuti füüsilisest isikust

ettevõtja ettevõtlusest saadud

tulu ja ettevõtluskontole

kantud tulu.“

Eelnõu

punkt 8, §

133 lõiget

23

Positiivne majanduslik

mõju neile, kelle suhtes

rakendub töise

sissetuleku erand.

Sihtrühma suurus

võrreldes kõikide TTT

saajatega on väike.

Puudub. TTT saavad

need, kes seda

tegelikult

vajavad, st

need, kellel on

ka

ettevõtluskont

od ja kellele

rakendub töise

sissetuleku

erand.

Eelarve võib

suureneda,

kuid seda

kogu

toimetulekut

oetuse

eelarvega

võrreldes

väheses

ulatuses.

Seega on

mõju

ebaoluline.

Jah. STARis

tuleb

võimaldada

ettevõtluskont

ole kantud tulu

arvestamist

sissetuleku

erandina.

Puudub.

2.4 „Tunnistatakse kehtetuks §

134 lõige 4 punkt 3: Kohaliku omavalitsuse üksus

võib jätta toimetulekutoetuse

määramata või vähendada

Eelnõu

punkt 13, §

134 lõige

4, punkt 3

tunnistatak

§ 134 lg 4 punkti 3

alusel on toetust

vähendatud 2023.a 13,

2022.a ja 2021.a neljal

ja 2020.a 11 korral.

Menetluskoormus

väheneb, töötukassast

ei pea tegevuskava

andmeid pärima.

Puudub. Eelarve võib

suureneda,

kuid seda

kogu TTT

eelarvega

Puudub. Puudub.

6

2. Perekondi ja töötamist

toetavad muudatused Muudetav tekst

Muudetav

paragrahv

Mõju taotlejale

Mõju menetlus-

koormusele

Ebavõrdsuse

vähendamine

Mõju

riigieelarvele

STARi

arenduse

vajadus

Andmekaitse alane

mõjuhinnang

määratavat

toimetulekutoetuse summat,

kui: toetuse taotleja või

toetust taotleva perekonna

liige on töövõimeline

tööealine isik, kes ei tööta ja

on Eesti Töötukassas töötuna

arvele võetud, kuid on

mõjuva põhjuseta jätnud

tegevuskava täitmata või

keeldunud talle pakutud

sobivast tööst;“

se

kehtetuks

Sama punkti alusel on

toetusest keeldutud

2023.a, 2022.a ja

2020.a kahel korral ja

2021.a ühel korral.

võrreldes

väheses

ulatuses.

Seega on

mõju

ebaoluline.

2.5 „Kohaliku omavalitsuse

üksus võib jätta

toimetulekutoetuse

määramata või vähendada

määratavat

toimetulekutoetuse summat,

kui toetuse taotlejal või

toetust taotleva perekonna

liikmel on esmavajaduseks

mõeldud kulutused osaliselt

või täielikult kaetud

riigieelarvest samal

eesmärgil rahastatava

teenuse või toetusega.“

Eelnõu

punkt 14, §

134 lõiget

4

täiendataks

e punktiga

10

Negatiivne majanduslik

mõju neile, kes seni

said toetust, kuigi neil

olid kulud

esmavajaduseks

kaetud.

Kaalutlusotsuse

tegemise vajadus

tekib, aga mõju on

väheoluline, sest

muudatustega

luuakse õigusselgus.

Toimetulekuto

etust saavad

need, kes seda

tegelikult

vajavad, st

need, kellel

endal

puuduvad

piisavad

vahendid.

Eelarve võib

väheneda,

kuid seda

kogu

toimetulekut

oetuse

eelarvega

võrreldes

väheses

ulatuses.

Seega on

mõju

ebaoluline.

Jah. STARi

luuakse

täiendav

kaalutlusotsus

e võimalus.

Puudub.

2.6 „Kohaliku omavalitsuse

üksus võib jätta

toimetulekutoetuse

määramata või vähendada

määratavat

toimetulekutoetuse summat,

kui taotleja

perekonnaliikmeks olev laps

elab toimetulekutoetuse

Eelnõu

punkt 14, §

134 lõiget

4

täiendataks

e punktiga

11

Halveneb nende perede

toimetulek, aga

sihtrühma suurus on

väike.

Tekib kaalutlusotsuse

tegemise vajadus.

Mõju väheoluline,

sest muudatustega

luuakse õigusselgus.

Loob

võrdsema

olukorra teiste

lastega

peredega, kus

lapsed elavad

ühes

leibkonnas.

Eelarve võib

väheneda,

kuid seda

kogu TTT

eelarvega

võrreldes

väheses

ulatuses.

Seega on

Jah. STARi

luuakse

täiendav

kaalutlusotsus

e võimalus.

Puudub.

7

2. Perekondi ja töötamist

toetavad muudatused Muudetav tekst

Muudetav

paragrahv

Mõju taotlejale

Mõju menetlus-

koormusele

Ebavõrdsuse

vähendamine

Mõju

riigieelarvele

STARi

arenduse

vajadus

Andmekaitse alane

mõjuhinnang

taotlemise kuul

kordamööda mõlema

vanema juures.“

mõju

ebaoluline.

3 Eluasemekulude hüvitamise

õiglasem ja läbipaistvam

korraldamine Muudetav tekst

Muudetav

paragrahv

Mõju taotlejale

Mõju menetlus-

koormusele

Ebavõrdsuse

vähendamine

Mõju

riigieelarvele

STARi

arenduse

vajadus

Andmekaitse alane

mõjuhinnang

3.1 „Kohaliku omavalitsuse

üksus kehtestab

toimetulekutoetuse

määramiseks käesoleva

paragrahvi lõikes 5 nimetatud

kulude piirmäärad, mis

tagavad isiku ja tema

perekonnaliikmete

“inimväärse äraelamise”

asendada „esmase

toimetuleku“.“

Eelnõu

punkt 9, §

133 lõige 6

Puudub. Õigusselgus. Puudub. Puudub. Puudub. Puudub.

3.2 „Eluruumi kasutamise

õiguslikuks aluseks ei loeta

lepingut, mis on sõlmitud

käesoleva seaduse § 131

lõikes 7 või 8 nimetatud

isikute endi vahel ega

lepingut, mis on sõlmitud

äriühinguga, mille osanik,

aktsionär või juhtorgani liige

on käesoleva seaduse § 131

lõikes 7 või 8 nimetatud isik

või taotleja ise“

Eelnõu

punkt 4, §

132 lõige 5

Negatiivne majanduslik

mõju neile, kes seni

said toetust, sest neil

oli üürileping sõlmitud

vastava äriühinguga.

Sihtrühma suurus

võrreldes kõikide TTT

saajatega on

eeldatavasti väike.

Õigusselgus. Muudatustega

tagatakse

sotsiaaltoetust

e sihipärane

kasutamine,

õiglane ja

läbipaistev

menetlus ning

vähendatakse

sotsiaalabi

väärkasutamis

e riske.

Eelarve võib

väheneda,

kuid seda

kogu TTT

eelarvega

võrreldes

väheses

ulatuses.

Seega on

mõju

ebaoluline.

Puudub. Puudub, ei muutu

andmete küsimine.

8

3 Eluasemekulude hüvitamise

õiglasem ja läbipaistvam

korraldamine Muudetav tekst

Muudetav

paragrahv

Mõju taotlejale

Mõju menetlus-

koormusele

Ebavõrdsuse

vähendamine

Mõju

riigieelarvele

STARi

arenduse

vajadus

Andmekaitse alane

mõjuhinnang

3.3 „Üüri ei võeta

toimetulekutoetuse

arvestamisel arvesse, kui

üürijaks ja üürnikuks on

käesoleva seaduse § 131 lõike

7 punktides 1 või 2 nimetatud

isikud, või kui üürijaks on

äriühing, mille osanik,

aktsionär või juhtorgani

liige on taotleja ise või

temaga abielus, registreeritud

kooselus või abieluga

sarnanevas suhtes olev isik

või tema esimese ja teise

astme alaneja või üleneja

sugulane “;

Eelnõu

punkt 10, §

133 lõiget

8

Negatiivne majanduslik

mõju neile, kes üürivad

lähedaste äriühingutelt

eluruumi.

Puudub. Muudatustega

tagatakse

sotsiaaltoetust

e sihipärane

kasutamine,

õiglane ja

läbipaistev

menetlus ning

vähendatakse

sotsiaalabi

väärkasutamis

e riske.

Eelarve võib

väheneda,

kuid seda

kogu

toimetulekut

oetuse

eelarvega

võrreldes

väheses

ulatuses.

Seega on

mõju

ebaoluline.

Ei. Sellisel

juhul

üürisummat

lihtsalt kuluna

ei sisestata.

Puudub, ei muutu

andmete küsimine.

3.4 „Kui toetuse taotleja või

toetust taotleva perekonna

liige viibib toetuse

taotlemise kuul

ajateenistuses, hüvitatakse

tema eest vaid käesoleva

seaduse § 133 lõikes 5

nimetatud eluasemekulud,

välja arvatud punktis 11

nimetatud kulu, vastavalt

käesolevas jaos sätestatud

tingimustele.“

Eelnõu

punkt 7, §

132

täiendataks

e lõikega 8

Negatiivne majanduslik

mõju neile. Sihtrühma

suurus on väike (ca 59

isikut 2024. aastal)

Õigusselgus. TTT suurus on

võrreldes

teiste

saajatega

võrdväärne.

Eelarve võib

vähesel

määral

väheneda,

kuid seda

kogu TTT

eelarvega

võrreldes

väheses

ulatuses.

Seega on

mõju

ebaoluline.

Jah. X-tee

päring isiku

ajateenistuse

kohta, hetkel

kaitseväe

viibimiskoht

RR olemas.

Kontrollitakse

staatust, eriliigilisi

andmeid ei töödelda.

3.5 „Eluaseme soetamiseks

võetud laenu tagasimakse

võetakse toimetulekutoetuse

arvestamisel arvesse juhul,

kui eluaseme soetamiseks

Eelnõu

punkt 11, §

133 lõike

91 punkti 2

Õigusselgus. Õigusselgus. Õigusselguse

abil hakatakse

erinevates

KOVides

toetust

Puudub. Puudub. Puudub. Ei muutu

andmete küsimine.

9

3 Eluasemekulude hüvitamise

õiglasem ja läbipaistvam

korraldamine Muudetav tekst

Muudetav

paragrahv

Mõju taotlejale

Mõju menetlus-

koormusele

Ebavõrdsuse

vähendamine

Mõju

riigieelarvele

STARi

arenduse

vajadus

Andmekaitse alane

mõjuhinnang

võetud laenu puhul on ära

kasutatud maksepuhkuse

saamise võimalust või esitab

toimetulekutoetuse taotleja

või tema perekonnaliige

dokumendi, mis tõendab, et

maksepuhkuse andmist ei ole

peetud võimalikuks“

menetlema

ühtmoodi.

3.6 „Eluaseme soetamiseks

võetud laenu tagasimakse

võetakse toimetulekutoetuse

arvestamisel arvesse juhul,

kui laenuga soetatud eluase

on taotleja

rahvastikuregistrijärgne

elukoht.“

Eelnõu

punkt 12, §

133 lõiget

91

täiendataks

e punktiga

4

Õigusselgus. Õigusselgus. Puudub. Puudub. Puudub. Puudub. Ei muutu

andmete küsimine.

3.7 „Toimetulekutoetuse taotleja

või tema perekonnaliige, kellele arvestatakse

toimetulekutoetust

eluasemekulude katmiseks,

on kohustatud tagama nende

tasumise ja seda ka

tõendama.“

Eelnõu

punkt 16, §

134 lõiget

7

Taotluse koormus

suureneb vähesel

määral. Samas ka

praegu esineb antud

praktikat.

Õigusselgus. Saadud toetust

kasutatakse

sihtotstarbelise

lt.

Puudub. Puudub. Puudub.

1

Lisa 2. Kooskõlastustabel

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Jrk

nr

Märkuste esitaja: Justiits- ja Digiministeerium

1 Eelnõu § 1 p 3 (SHS § 132 lg 2) kohta on seletuskirjas märgitud järgmist: „TTT taotlemisel on

vajalikud andmed õppimise, töötamise, puuduva ja osalise töövõime, töötuna arveloleku ja pensionäri

staatuse kohta. Eelnõu punktiga 8 lisatakse ka säte kaitseväe ajateenistujatele

eluasemekulude hüvitamiseks. Registritest on võimalik pärida, kas inimene töötab, õpib, on töötuna

arvel, pensionär või osalise või puuduva töövõimega või ajateenija jne. Kui kellegi sotsiaalset

seisundit ei õnnestu andmebaasidest teada saada, on KOV-i töötajal võimalus küsida taotlejalt

lisainfot. Muudatusega vähendatakse halduskoormust küsides taotlejalt vähem andmeid saades need

tulevikus riiklikest andmekogudest.“

Palume seletuskirja täiendada ja märkida nende andmete andmekogudest saamise õiguslik alus.

Millisel õiguslikul alusel neid andmeid andmekogudest saadakse?

Arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

2 Eelnõu § 1 p 6 (SHS § 132 lg 62) – normi sõnastusest saab järeldada, et pereliikmete konto väljavõtet

ei ole vaja, kui taotlejal on pangas konto. Palume seletuskirjas seda selgitada ja

vajadusel normi täpsustada.

„(62) Kui taotleja või tema pereliikmed omavad arveldus-, ettevõtlus- või hoiukontot, tuleb esitada

taotleja või tema pereliikmete eelmise ja jooksva kuu kontoväljavõtted rahaliste vahendite ja täiendava

abivajaduse väljaselgitamiseks.“;

Seletuskirjas on märgitud, et „TTT maksmisel kogutakse ja töödeldakse toetuse taotleja ja tema

perekonnaliikmete sissetulekute andmeid.“. Eelnõu käsitleb konto väljavõtet, kus on lisaks palju teisi

andmeid kui vaid sissetulekute andmed (suures osas pigem väljaminekute andmed, mis võivad olla

eriliiki isikuandmed, nt juhul kui on tasutud mõne tervisehoiuteenuse eest jne).

Seletuskirja järgi „esineb praktikas olukordi, kus taotlejatel on lisaks esitatud väljavõtetele ka teisi

pangakontosid ja sissetulekuid, kuid nende olemasolu varjatakse.“. Leiame, et konto väljavõtte

küsimise õigus seda probleemi ei lahenda, sest see ei garanteeri, et taotleja jätab teadlikult mõne oma

konto kohta teabe andmata.

Meie hinnangul tuleb kaaluda, kas sissetulekute andmeid saaks koguda muul vähem riivavamal viisil.

Seletuskirjas on selgitatud, et pangakonto väljavõte annab ülevaate sissetulekutest, olemasolevast

rahast, eluasemekulude tasumisest, kohustustest, võlgadest, majandamisoskusest ja teenuste

Arvestatud. Eelnõud ja

seletuskirja täiendatud.

2

vajadusest (majandusnõustamine, võlanõustamine jm). Eelnõu seletuskirjas esitatud analüüs

„Sissetulekute andmete kontrollimise regulatsiooni vastavus põhiseadusele“ vajab seetõttu

täiendamist, et oleks võimalik andma hinnang, kas eelnõus sätestatud konto väljavõtte küsimise õigus

on sobivaim meede. Palume põhiseaduspärasuse analüüsi täiendada.

3 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) – seletuskirjas on märgitud, et

andmetöötlus toimub STAR-s ja andmete säilitamise tähtaeg on tavaliselt kuni viis aastat pärast

toetuse määramist. Andmete säilitamise tähtaeg peab olema seaduses sätestatud ja palume seletuskirja

täiendada lisades juurde viite andmete säilitamise tähtaega reguleerivale vastavale sättele ning

selgitada, mida on silmas peetud seletuskirjas toodud „tavaliselt kuni 5 aastat“ all.

Samuti palume üle vaadata STAR-i regulatsioon andmekoosseisu osas ja veenduda, et konto

väljavõtte selles andmekogus töötlemine mahub SHS-s sätestatud raamidesse ning seda ka

seletuskirjas kajastada. Võttes arvesse, et SHS sätestab hetkel üksnes isiku sissetulekute andmete

töötlemise õiguse, tuleb meie hinnangul täiendada ka SHS §-i 1421, aga seda juhul, kui täiendatud

põhiseaduspärasuse analüüsist nähtub, et konto väljavõtte küsimine on sobiv ja vajalik meede

eesmärgi saavutamiseks. Me ei saa nõustuda, et sellisel andmetöötlusel on mõju väike (seletuskiri lk

23) – palume selles osas mõjuanalüüsi täiendada. Samuti palume täiendada seletuskirjas esitatud

andmekaitselist mõjuhinnangut, et selguks ka konto väljavõtte esitamise mõju andmesubjektile.

Arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

Selgitame, et STARi

regulatsioon ei vaja täiendamist,

kuna andmekogusse kantakse

toimetulekutoetuse menetluses

jätkuvalt vaid sissetulekute

andmed. Laiema abivajaduse

hindamise käigus töödeldavad

andmed kantakse isiku

juhtumiplaani, mis on STARi

regulatsiooniga juba hõlmatud.

4 Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt peab liikmesriik konsulteerima

järelevalveasutusega (Andmekaitse Inspektsioon), kui koostamisel on riigi parlamendis vastu võetava

õigusakti eelnõu või sellisel õigusaktil põhinev rakendusakt, mis seondub isikuandmete töötlemisega

(vt IKÜM art 36 lg 4). Selle kohustuse saab lugeda täidetuks, kui eelnõu saadetakse AKI-le arvamuse

avaldamiseks eelnõu esimeses kooskõlastusringis. Vastavalt üldmääruse artiklile 52 tegutseb AKI

üldmäärusega kooskõlas antud ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel täiesti sõltumatult ja

seetõttu ei ole meil võimalik kohustada AKI-t andma sisendit valitsemisala ühtse seisukoha

kujundamiseks.

Lähtudes eelnevast palume saata eelnõu ka AKI-le arvamuse avaldamiseks.

Arvestatud. Eelnõu esitatakse

arvamuse avaldamiseks ka AKI-

le.

5 Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud

märkustega.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja

Arvestatud. Eelnõud, seletuskirja

ja lisa 1 täiendatud.

3

Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud

arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele

esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale

Haridus- ja Teadusministeerium

6 Soovime juhtida tähelepanu, et alates 2025. aasta septembrist muutuvad paljud kutsekeskhariduse

õppekavad nelja aastaseks ja sellega seoses tuleb arvestada, et osad keskharidustaseme õpilased

võivad viimasel õppeaastal olla juba 20 aastased. Palume hinnata, kas eelnõu punktides 2 ja 17 toodud

regulatsioonid sellega ka arvestavad. Ei ole üheselt arusaadav, kas sellise õpilase puhul võiks tulla

kohaldamisele viidatud punktides kehtestatava sätte sõnastuses toodud alternatiiv „või õpilase kooli

või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni“. Kui eelnõu sõnastus seda sihtrühma ei

käsitle, siis palume eelnõu täpsustada selliselt, et kutsekeskhariduse õppekavadel õppijaid loetaks

lasteks õppeaasta lõpuni, mil nad saavad 20-aastaseks.

Mitte arvestatud. Selgitame, et

TTT määramisel arvestatakse

laste puhul PHS-is sätestatud

tingimustega, ehk TTT

makstakse lapse piirmääras selle

õppeaasta lõpuni, kui laps saab

19-aastaseks.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

7 Eelnõu § 1 punkt 3 (sotsiaalse seisundi mitteküsimine)- eelnõu kohaselt jõustub muudatus 1.aprillil

2027 ja andmed täidetakse automaatselt STARi poolt.

Teeme ettepaneku jätta alles käsitsi sisestamise võimalus, kuna võib olla olukordi, mis Eesti riiklikes

registrites ei kajastu nt töötamine väljapool Eestit, välisriigi pensionär, registreerimata õppimine

väljapool Eestit vm erandjuhud.

Teeme ettepaneku kaaluda võimalust jätkata sotsiaalse seisundi märkimist kohapeal avaldust esitava

toimetulekutoetuse taotleja poolt seni kuni STARi on loodud võimalus saada adekvaatseid andmeid

isiku sotsiaalse seisundi kohta ühe päringuga. Ennatlik on eemaldada SHSst kohustus küsida taotleja

sotsiaalset seisundit, kuni puudub tehniline võimekus saada vastavaid andmeid STARist ühe

päringuga. Nt. TTT tuleb taotlema 40. aastane naisterahvas koos oma 20. aastase lapsega.

Sotsiaaltöötaja teeb STARi kaudu päringu töötamise registrisse ja näeb, et registris puuduvad andmed

töötamise kohta. Järgmine STARi päring Eesti Töötukassa infosüsteemist näitab, et isik ei ole töötuna

arvel. Järgmise STARi päringuga selgub, et isik ei ole ka töövõimetoetuse saaja. Kuna STARiga

ühendatud riiklikest andmebaasidest ei selgu, millega taotleja tegeleb, tuleb sotsiaalse seisundi

teadasaamiseks pöörduda lõpuks ikkagi inimese enda poole ja taotleja selgitab, et ta on ettevõtte

juhatuse liige ja proovib iseseisvalt oma firmat käivitada.

Sama protsess (eraldi) päringute osas kordub ka taotleja 20. aastase lapsega, kuna STARis ei ole näha,

et laps töötaks või õpiks või oleks töötuna arvel. Jällegi tuleb isikuga ühendust võtta ja täpsustada, mis

on toetuse taotleja pereliikme sotsiaalne seisund (sest sotsiaaltöötajale kättesaadavates registrites

Selgitame, et eelnõu § 1 punkt 3

on eelnõu kohaselt jõustumas

alates 1. aprillist 2027.aastal, mil

peaks valmis olema STAR2

arendus. Arenduste tulemusena

tuleb andmete saamiseks teha

ainult üks päring. Säilib ka

käsitsi sisestamise võimalus.

4

vastavad andmed puuduvad). Kokkuvõttes on sotsiaaltöötaja selle juhtumi puhul kulutanud aega

tulemusteta päringutele olukorras, kus kogu info oleks koheselt saanud taotlejalt endalt.

8 Eelnõu § 1 punkt 4 – ebaselgeks jääb, kuidas hakkab toimuma äriühingute üürilepingute

kontrollimine: kas eraldi tuleb rahvastikuregistrist vaadata, kes on sugulased ja siis vaadata

äriregistrist, kas nad on juhid jne? Kuna eelnõu peaks välja tooma kõik mõjud, siis oleks asjakohane

tuua seletuskirjas välja, et kui seotud isikute äriühingu kaudu üürimine on siiski vajalik, aga üürnikult

üüri ei saa võtta, kuna tal puuduvad vahendid (endal sissetulekuid pole ja TTT ei kata), siis äriühingu

jaoks muutub tasuta või alla turuhinna üürile andmine erisoodustuseks vm moel tulumaksuseaduse

alusel maksustatavaks.

Juhime tähelepanu ka sellele, et antud muudatusega tuleb üks kontroll juurde ja nende arv, kellele

üürikulu hüvitatakse võib väheneda, kuid seletuskirjas ei ole välja toodud mõju

menetluskoormusele ja riigieelarvele.

Arvestatud. Seletuskirja

täiendatud. Selgitame, et mõjude

osa on eraldi seletuskirja lisas 1.

Lisaks täpsustame, et seaduse

muudatus ei keela üürilepinguid

sõlmida, vaid määrab millisel

juhul arvestatakse

üürilepingutest tulenevaid

kohustusi toimetulekutoetuse

arvestamisel.

9 Eelnõu § 1 punkt 5 – teeme ettepaneku täpsustada vähemalt seletuskirjas, millisel juhul ja mis ulatuses

saab osalust äriühingus ning äri- või mittetulundusühingusse kuulumist lugeda elatusvahendite

saamise mõistes varaks. Kas nt välja maksmata dividendid, ... mis veel?

Teeme ettepaneku lükata muudatus (eelnõu § 1 punkt 5) edasi kuni STARi on loodud võimalus

jooksvalt kontrollida taotleja ja tema pereliikmete osalust äriühingutes ning nende kuulumist äri- ja

mittetulundusühingutesse. Kui KOV peab hakkama tegema väljaspool STARi asuvatest

andmekogudest iga pereliikme kohta täiendavaid päringuid, siis toob see kaasa töökoormuse olulise ja

ebamõistliku kasvu.

Arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

10 Eelnõu § 1 punkt 6- seletuskirjas on § 1 punkti 6 juures (lk 8) selgitatud, et kui taotleja ei

soovi, et kontoväljavõte jääb menetleja valdusesse, on võimalik pärast oluliste andmete saamist ja

andmete õigsuse kontrollimist, tagastada menetluse lõppedes kontoväljavõte taotlejale.

Selguse mõttes palume täpsustada, mida mõeldakse kontoväljavõtte tagastamise all menetluse

lõppedes. Sõnastus peaks olema üheselt arusaadav, et abivajajatel ei tekiks sellest väärarusaamasid.

Eeldame, et mõeldud on olukorda, kus toetus on määratud või selle määramisest on keeldutud

(haldusotsus on tehtud) ja seejärel on inimesel õigus füüsiline kontoväljavõte tagasi saada.

Juhime tähelepanu, et kontoväljavõtteid saadetakse ka e-kirja teel. Kas sel juhul kontoväljavõte

kustutatakse?

Tekib küsimus, kuidas saab KOV siis näiteks SKA järelevalvele tõestada, et arvutused olid

õiged? Kas väärtpaberi kontod on STARist otse päritavad, et nende väljavõtteid pole vaja?

Eelnõu sõnastuse kohaselt „…peab taotleja või tema pereliige…..”. Teeme ettepaneku

Arvestatud. Seletuskirjast välja

jäetud.

5

sõnastuse muutmiseks järgmiselt: „…peab taotleja ja tema pereliige… “

11 Eelnõu § 1 punkt 7 – teeme ettepaneku täpsustada, kas inimestel tekib õigustatud ootus, et enne

neljandat kuud varalist seisu ei arvestata või võib arvestada, sest seadus ütleb, et hiljemalt neljandal

kuul, mis ei välista ka varasemat kontrolli? Kui hinnata neljandal kuul ja näiteks avastada, et on auto,

mida saab maha müüa vms, siis tuleb ju jälle anda realiseerimiseks aega.

Palume täiendavalt üle vaadata muudatuse mõju riigieelarvele, mis seletuskirjas hinnatakse

puuduvaks. Juhime tähelepanu sellele, et kehtiva seaduse kohaselt hinnatakse ja arvestatakse vara

kohe esimesel taotlemisel ja kui tulevikus alles neljandal kuul, siis peaks ju toetuse saajate arv tõusma,

sest taotlema saavad tulla ka need, kes siiani vara olemasolu tõttu ei saanud.

Seletuskirjas § 1 punkti 7 selgituses (lk 9) on kirjutatud: „Ajutiste raskuste tõttu ei peaks isik müüma

vara, mis tagab tulevikuks kindlustunde. Siin peaks jääma paindlikkus, et ei tekiks olukorda, kus

inimene otsib aktiivselt tööd, aga kuna töö leidmine võib osutuda näiteks majanduskriisist tulenevalt

keeruliseks, peaks ta hakkama vara müüma, mille tulemusena ta võib lõpuks sattuda veel

keerulisemasse olukorda (peab hakkama eluaset üürima, mis võib olla kulukam)“.Palume seda

mõttekäiku täpsustada. Praegu jääb mulje nagu võiks KOV nõuda inimese ainsa eluaseme müüki. See

ei ole hea näide, kuna kodu müümist nõuda ei tohi. Nimelt ütleb SHS § 134 lõige 5 selle kohta, et

kohaliku omavalitsuse üksus ei või jätta toimetulekutoetust määramata, kui toimetulekutoetuse

taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav

eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed.

Teeme ettepaneku täpsustada, kuidas muudatust rakendada, et tagada KOVide ühtne

lähenemine/menetlemine.

Selgitame, et seaduse punkt

sätestab, et hiljemalt neljandal

kuul. Antud säte ei välista, et

abivajaduse hindamisel ei või

varalist seisu arvestada juba

varem. Menetlejale jääb

kaalutlusotsus.

Arvestatud. Seletuskirja vara

müügiosas täiendatud.

12 Eelnõu § 1 punkt 8 – teeme ettepaneku täpsustada nõudeid juhul, kui ajateenijat arvestatakse

leibkonna liikmena, mitte ta ei ole üksinda taotleja. Nt võib sellel olla mõju põhjendatud elamispinna

suuruse määramisel.

Arvestatud. Eelnõud ja

seletuskirja täiendatud.

13 Eelnõu § 1 punkt 10 – leiame, et muudatuse puhul ei ole tegemist ainult sõnalise selguse

loomisega vaid põhimõttelise muudatusega, kuna need mõisted on oma olemuselt erinevad:

Inimväärne äraelamine – mõiste viitab elustandardile, kus inimesel on võimalus elada

turvaliselt ja eneseväärikust säilitades, osaleda ühiskondlikus elus ning rahuldada mitte ainult

esmavajadusi, vaid ka vaimseid ja sotsiaalseid vajadusi. Mõiste on tihedalt seotud

inimõigustega, nagu õigus haridusele, tervishoiule ja elatustasemele, mis võimaldab

inimväärset elu.

Esmane toimetulek – mõiste viitab õigusele minimaalsetele vahenditele, mis on vajalikud

Osaliselt arvestatud.

Seletuskirja täiendatud

Statistikaameti poolt avaldatava

arvestusliku elatusmiinimumi

metoodika kirjeldusega ja

toodud välja selle seos

toimetulekutoetusega.

6

eluspüsimiseks ehk ellujäämiseks (vähim toit, riietus, peavari jne.). See keskendub vaesuspiiri all või

selle lähedal olevate inimeste ellujäämisele, mitte heaolule või väärikusele.

Seletuskirjas ei ole analüüsitud seda, kas ja kuidas võib mõjutada antud muudatus KOVide poolt

kinnitatavaid eluasemekulude piirmäärasid? Juhime tähelepanu sellele, et Riigikontroll tõi oma

2023.aasta auditis „Toimetulekutoetuse kui riikliku sotsiaalabi korraldus“ välja vajaduse vaadata üle

piirmääradega seonduv. Seletuskirja järgi arvestati eelnõu väljatöötamisel Riigikontrolli soovitustega,

aga piirmäärade kohta ei ole kahjuks ühtegi muudatust.

Eluasemekulude osas ei toimu

seaduse muudatust, vaid

vastavalt VTKle koostatakse

juhendmaterjal, et üle-eestilist

praktikat ühtlustada. Praktika

ühtlustamine ei mõjuta juba

eelnõu koostamise ajal kohalike

omavalitsustele kehtivat

kohustust piirmäärasid vähemalt

üks kord aastas üle vaadata ja

vajadusel uusi piirmäärasid

kehtestada, seega ei ole selles

osas mõjude analüüsi vaja

koostada.

14 Eelnõu § 1 punkt 11 - siin võiks olla välistatud ka kooselus olevad isikud (abieluga sarnases suhtes

olevad isikuid). Omavalitsus on toonud näitena juhtumi, kus kooselus inimene tegi üürilepingu

elukaaslasega. Aga ka sellise juhtumi, kus kooselu ajal (ühine majapidamine ja ühised lapsed) on

soetatud mehe nimele korter, mis on üüritud naise isale ning TTT-d küsib isa.

Palume üle vaadata sama punkti seletuskirjas (lk 11) toodud väide, mille kohaselt on esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohuslasd. Nimelt sätestab

perekonnaseaduse § 96 ülalpidamist andma kohustatud isikud järgmiselt:

(1) Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad

sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused

hooldusõiguses.

(2) Teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate

sugulaste suhtes.

Arvestatud. Eelnõud ja

seletuskirja täiendatud.

15 Eelnõu § 1 punkt 14 – muudatuse mõjude kirjeldusest on väljas väga oluline osa, see on mõju

inimeste üldisele aktiivsusele ja selle läbi ravikindlustusega kaetusele. Välja on toodud, et

aktiivsusnõuete täitmata jätmist on harva kasutatud TTT suuruse või saamise kaalutlustes, kuid välja

ei ole toodud, et päris suur hulk inimesi jõuab üldse töötukassasse arvele tänu sellele, et KOV

Mitte arvestatud. Selgitame, et

SHS § 134 lg 4 punkt 2

reguleerib töötukassas arvel

olekuga arvestamist. Kui

7

sotsiaaltöötajad saavad öelda, et kui arvele ei võta, siis me TTT ei maksa. Nende inimeste hulgas ei

ole ainult inimesed, kes ei suuda ilma sotsiaalteenusteta tööd teha, vaid näiteks ka need, kes teadlikult

manipuleerivad toetustega - näiteks mustalt töötajad. Samuti ei ole toodud mõju ravikindlustusele -

juhul, kui inimesed enam ei võta ennast töötukassas arvele ja neil muid aluseid pole, siis jäävad nad

ravikindlustuseta. Edaspidi on neile tasuta ainult vältimatu abi, samas puudub õiguslik selgus, kuidas

kaetakse muud ravikulud, kui neil endal peale TTT vahendeid ei ole. Ei saa eeldada, et neid hakkavad

katma KOVid, kuna tervishoiuteenuste tagamine on riigi ülesanne ja õigusaktid ei kohusta KOVe

ravikindlustamata isikute ravikulusid katma.

Ettepanek: mitte tunnistada SHS § 134 lg 4 punkti 3 kehtetuks (eelnõu § 1 punkt 14). Kui

toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on

töötukassas töötuna arvele võetud, kuid on mõjuva põhjuseta jätnud tegevuskava täitmata või

keeldunud talle pakutud sobivast tööst, peaks säilima KOVil võimalus jätta talle TTT määramata või

vähendada määratavat toetuse summat. Kehtivas seaduses saab KOV teha kaalutlusotsuse lähtudes

kõikidest SHS § 134 lõikes 4 loetletud valikutest. Seletuskirjas puudub sellekohane piisav põhjendus,

miks võtta KOVilt võimalus (kaalutlusotsuse alusel) just töötukassa poolt pakutavast tööst keelduja

toetuse taotleja mõjutamiseks. Kavandatav muudatus tooks kaasa ka ebavõrse kohtlemise: kui üks isik

keeldub omavalitsuse üksuse poolt pakutavast tööst, siis võib talle määratavat TTT vähendada (SHS §

134 lg 4 p. 4); kui aga teine isik keeldub töötukassa poolt pakutavast sobivast tööst, siis (muudatuse

jõustudes) analoogse meetme rakendamise võimalus puudub.

Omavalitsused on seisukohal, et kehtiv SHS §134 lg 4 punkt 4 on nõue, mis aktiveerib töötut inimest

midagi enda heaks tegema, et oma majanduslikku olukorda parandada. Kui nimetatud seaduse punkt

tühistatakse, siis on võimalik, et eriti hajaasustusega piirkonnas jäävad paljud töötute perekonnad TTT

saajateks kuust kuusse ja aastast aastasse. On karta, et osade töötute niigi vähene motivatsioon tööle

asuda kaob, sest TTT abil saab kuidagi eluga hakkama.

Juhime tähelepanu ka sellele, et töötuna arvele võtmist hakkab ilmselt mõjutama ka

töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga

519 SE kavandatav muudatus, millega lõpetatakse töötutoetuse maksmine.

inimene ei järgi tegevuskava

tegevusi või ei võta vastu talle

pakutud tööd, siis võtab

Töötukassa ise kasutusele

meetmed ja ei ole põhjendatud

samade tegevuste eest meetmete

rakendamine ka KOV-ides.

Eelnõu § 1 punkt 14 ei ole

seotud ravikindlustuse saamisel.

16 Eelnõu § 1punkt 15 (§134 lg 4 lisatav punkt 10- TTT võib mitte määrata või seda vähendada,

kui toetuse taotlejal või tema perekonnaliikmel on esmavajadusteks mõeldud kulutused

osaliselt või täielikult kaetud riigieelarvest samal eesmärgil rahastatava teenuse või toetusega).

Osaliselt arvestatud. Seletuskirja

täiendatud teenuste ja toetuste

loeteluga.

8

Teeme ettepaneku tuua täiendavaid näiteid, millist olukorda silmas peetakse (kas näiteks haiglas on

toitlustus), et tagada seletuskirjas toodu: „Täienduse abil saavad kõik KOVid järgida ühtseid

põhimõtteid ja vältida erinevaid tõlgendusi, mis võivad viia ebavõrdse kohtlemiseni.

17 Eelnõu § 1 punkt 15 (§ 134 lg 4 lisatav punkt 11) - seletuskirjas on toodud selgitus, et " Laste

hoolduse jagamist vanemate vahel saab tõendada kas kohtuotsusega, riikliku perelepituse

vanemluskokkuleppega või omavahelise kirjaliku nõusolekuga."

Teeme ettepaneku selle täpsustuse sätestamiseks seaduses, et vanematele oleks ühene alus ja vältida

lõputuid vaidlusi selle üle, kas tegelikult laps on olnud vanemate juures võrdselt või lapse sundimine

igal juhul pool ja pool põhimõtet järgima. TTT arvestus võib saada argumendiks, miks vanemad

hakkavad rohkem 50%/50% vanemlust taotlema.

Arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

18 Eelnõu § 1 punkt 16 - seletuskiri kirjeldab eluasemekulude tasumist ülekandega. Teeme

ettepaneku kirjeldada ka sularahas tasumist, sest praktikas võib see vajalik olla.

Selgitame, et tõendamine kehtib

nii ülekandega kui sularahas

tasumise korral.

19 Täiendavad ettepanekud:

1. Üksikvanema toetus. Tunnistada kehtetuks SHS § 135 ja mitte täiendada paragrahvi

135 lõikega 21 (eelnõu §1 punkt 17). Kehtiva SHS § 135 kohaselt on TTT saajal, kelle

kõik perekonnaliikmed on lapsed, õigus saada koos TTT-ga täiendavat sotsiaaltoetust

15 eurot. Kuna selle täiendava sotsiaaltoetuse maksmisel ei arvestata laste arvu peres

ning seda pole kehtivuse ajal (10 aastat) indekseeritud/tõstetud, siis on see toetus

kaotanud oma varasema võimaliku mõju ja mõtte.

Erineva kooslusega perede erinev toetamine peaks vajadusel toimuma toimetulekupiirist

lähtuvalt, sest just toimetulekupiiriga peaks olema tagatud kõigi pereliikmete esmavajaduste

rahuldamine.

Toimetulekupiiri kehtestamise mõte kaob ära, kui TTT ei taga esmavajaduste rahuldamist ning lisaks

TTTle kavatsetakse jätkata täiendava 15 euro suuruse toetuse maksmist üksikvanematele.

Analoogiat rakendades võiks samasugust riigieelarvest makstavat täiendavat sotsiaaltoetust

(esmavajaduste rahuldamiseks) saada ka eakad ja alla 3. aastaste lastega pered (nt mähkmete ostuks),

töötutega pered (nt tööotsinguteks), üliõpilased (nt õpikute soetamiseks) jne. Samamoodi nagu praegu

on laste toimetulekupiir kõrgem, kui muudel pereliikmetel, saab toimetulekupiiri tõsta ka

üksikvanemaga peredel ja teistel peredel, kus igakuised esmavajadused on tavapärasest suuremad.

Mitte arvestatud. Perede

toetamine on prioriteet.

9

Korrektse toimetulekupiiri puhul puudub vajadus kehtestada erinevaid täiendavaid sotsiaaltoetusi,

mida makstakse TTT vahenditest.

20 2. Internetikulu. Ettepanek: leida rahalised võimalused ja lisada kommunaalkulude

komponendiks koduse internetikulude eraldi arvestamise minimaalne summa, mis

oluliselt aitaks toetuse taotlejat inimväärse elukorralduse säilitamisel ja asjaajamisel.

Kehtiva seaduse alusel on internetiteenuse kulu arvestatud toimetulekupiiri sisse.

Arvestades üleüldist elukalliduse ja hindade tõusu on ka sideteenuste kulud

märkimisväärselt kerkinud. Kommunikatsioonifirmad on pidevalt tõstnud oma

pakutavate teenuste hindasid ja juba täna võib enam kui 25% toimetulekutoetuse piiri

esimese pereliikme summast kuluda püsiinterneti kasutamise kulude katteks. Samas on

Eesti riik olnud uhke oma toimiva e-riigi üle. Töötuks jäänud isik vajab

internetiühendust, et suhelda riigiasutustega ja kandideerida erinevatele töökohtadele,

sealjuures on esmane kandideerimine üldjuhul e-võimaluse teel. Lisaks vajavad

lapsed/noored pidevalt interneti kasutamise võimalust, sest väga palju õppematerjali on

kätte saadav internetis või tuleb koolitöö tehagi vajalikus interneti keskkonnas. Leiame,

et interneti kasutamine on vältimatu igapäevane teenus nii tööotsinguteks, õpilastel

koolitööde tegemiseks kui ka muudes eluvaldkondades.

Arvestades kohalikke olusid nt Jõgeva maakonnas, kus pole ühtegi pangakontorit enam

ja saab kasutada ainult internetipanga võimalust, kui taotlejal on internetiühendus ja

oskused elektrooniliste vahendite kasutamiseks. Kõige lähemad pangakontorid on

Tartus, kus tuleb enne vastuvõtule registreerida aeg (esmalt nõuab isikult interneti

ühendust ja isiku enesetuvastamise võimalust), siis Tartusse sõita (sõidukulu) ja iga

väljatrükitud arvelduskonto paberkandjal leht on tasuline.

Teadmiseks võetud. Selgitame,

et seletuskirjas on seda juba

analüüsitud.

21 3. Säästud. Käesoleval ajal eeldatakse, et peredel on mingis summas säästufond

(arvelduskonto jääk) kriisiolukordadeks, seega tuleks kokku leppida kindel summa

pereliikmete arvu pealt, mis võib olla eelarve arvelduskonto jääk, mida TTT määramisel

ei arvestataks sissetulekute hulka.

Selgitame, et seletuskirjas on

vastavat põhimõtet selgitatud

eelnõu § 1 punktis 6.

22 4. STAR arendused. Omavalitsustelt saadud tagasiside kohaselt vajaks parandamist

olukord, kus STARis ei ole võimalust teha eitavat otsust, kui üliõpilasel puudub õigus

leibkonnast eraldi TTT taotlemiseks või kui taotlejal puudub RR järgne elukoht. Samuti

ei ole täna varade hindamiseks automaatselt täidetavat hindamisvormi, kuid võiks olla

vorm, kuhu koonduvad autoregistri, kinnisvararegistri, äriregistri, väärtpaberite

Teadmiseks võetud.

10

andmed.

23 5. Riigikogu menetluses oleva töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 519 SE muudetakse SHSi ja täiendatakse §

131 lõikega 91, millega luuakse võimalus kuni 24- aastastele õpilastele ja üliõpilastele

erandkorras määrata toimetulekutoetus, kui suhted pereliikmetega on katkenud või

vanematel puudub võimekus oma lapsi toetada. Teeme ettepaneku lülitada eeltoodud

säte käesolevalt menetletava sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõusse

(toimetulekutoetuse muudatused). Sealjuures vajaks kindlasti täiendavat selgitamist,

kuidas hakkavad omavalitsused kontrollima suhete katkemist või mitte toetamist.

Nimetatud seadus on Riigikogus

vastu võetud 14.05.2025

24 6. Teeme ettepaneku vaadata üle KOVile hüvitatava TTT menetlemise ja

väljamaksmise kulu arvestamise alused ja suurus. Omavalitsused on seisukohal, et

käesoleval ajal ühe taotluse menetlemise keskmine arvutatud kulu ei ole tegelikkusele

vastav, mis toob kaasa selle, et riikliku ülesande täitmist (TTT maksmist) peavad

omavalitsused rahastama osaliselt oma eelarvest. ELVL on riigieelarve läbirääkimistel

korduvalt juhtinud tähelepanu valitsevale ebavõrdsusele seoses riikliku ülesande

täitmisega kaasnevate kulude hüvitamisel: kui näiteks nime muutmise registreerimisel

hüvitatakse 37,65 eurot ja sünni registreerimisel 17,26 eurot, siis toimetulekutoetuse

määramise hüvitise piirmäär on põhjendamatult madal 9,41 eurot.

Teadmiseks võetud.

Eesti Töötukassa

25 1.1. Ettepanek on täiendada eelnõu § 1 uute punktidega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:

„14) paragrahvi 134 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „tööta“ tekstiosaga „ega otsi

tööd iseseisvalt või Eesti Töötukassa toel“;

15) paragrahvi 134 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;“.

Ettepanekust puudutatud sätete eesmärk on tuua sisse inimese vastutus teha pingutusi oma

toimetuleku parandamiseks. Tööealise ja -võimelise inimese puhul, kes ei tööta, on selleks aktiivne

tööotsing. Toetust taotleva tööealise ja -võimelise isiku või tema pereliikme aktiivsuskohustus tuleneb

juba SHS § 134 lõike 4 punktist 1. Sama sätte punkt 2 seob toimetulekutoetuse määramisega seotud

otsuse tegemise otseselt isiku töötuna

registreerimise staatusega, jättes tähelepanuta muud võimalikud tööotsingu aktiivsusnõude täitmise

viisid. Töötuna arveloleku eraldi välja toomine punktis 2 võib luua eksliku arusaama, et

aktiivsusnõude täitmiseks piisab üksnes töötuna registreerumisest. Praktikas võib see viia olukorrani,

kus toimetulekutoetust vähendatakse või jäetakse määramata üksnes seetõttu, et isik ei ole Eesti

Osaliselt arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

11

Töötukassas arvel, sõltumata inimese tegelikest pingutustest töö leidmiseks. Lisaks võib see

suurendada riski, et töötuna registreeruvad ka need isikud, kes soovivad taotleda toimetulekutoetust,

kuid tööle asuma valmis ei ole, näiteks sotsiaalsete probleemide või muude takistuste tõttu. Need

inimesed vajaksid esmalt kohaliku omavalitsuse tuge sotsiaalse toimetuleku parandamiseks ning

tööotsinguga saaksid inimesed alustada siis, kui nad on valmis koheselt tööle asuma.

Ettepaneku eesmärk on muuta säte paindlikumaks ja sisulisemaks, rõhutades inimese üldist kohustust

ja vastutust otsida tööd ning sotsiaaltöötaja rolli hinnata olukorda individuaalselt.

Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal on võimalik inimesega kokku leppida sobivad

sammud toimetuleku parandamiseks ja kui inimene on valmis tööle asuma, siis vajaduse

korral suunata isik töötukassasse. SHS § 134 lõike 4 punkti 1 uus sõnastus võimaldab

toimetulekutoetuse maksmisel arvestada sellega, kui isik ei ole põhjendamatult võtnud ette samme

oma toimetuleku parandamiseks sh täitnud kohustust otsida tööd, sotsiaaltöötajaga kokku lepitud

viisil.

Kui töötu isik vajab toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, milleks on

vaja koordineerida koostööd töötukassaga, on võimalik rakendada SHS § 9 kohaselt

juhtumikorraldust ning tööotsinguga seotud kokkulepped ja koostöö töötukassaga kirjeldada

juhtumiplaanis.

26 1.2. Kehtiv SHS § 134 lg 4 p 3 annab kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse kasutada

toimetulekutoetuse määramiseks töötuna arveloleva toetuse taotleja või toetust taotleva

perekonna liikme tegevuskava andmeid, sealhulgas, kui isik on mõjuva põhjuseta jätnud

tegevuskava täitmata või keeldunud talle pakutud sobivast tööst. Muudel juhtudel ei ole

kohaliku omavalitsuse üksusel õigus SHS-st tulenevalt töötukassalt tegevuskava andmeid

saada, kuna puudub õiguslik alus. Sotsiaalkaitseministri 27.12.2017 määruse nr 72

„Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ § 13 p 3 viimases lauses on

märgitud töötukassa andmekogust esitlusinfona antavad tegevuskava andmed, aga seadusest tuleneva

aluseta ei ole neid andmeid edaspidi võimalik anda.

Kui kohaliku omavalitsuse üksus vajab ka sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste (v.a

toimetulekutoetus) ja muu abi andmise korraldamisel töötuna arveloleva isiku tegevuskava andmeid,

palume lisada vastav säte asjaomastesse SHS-i paragrahvidesse (nt § 9, § 10, § 15 lg 2, § 151ja § 152).

Osaliselt arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

Sotsiaalkindlustusamet

27 1. Eelnõu lisa 1 "Muudatuste mõju" tabeli tulp "STARi arenduse vajadus" vajab täpsustamist, kuna

kogu toimetulekutoetuse funktsionaalsus on plaanis tuua STAR1st üle STAR2te ja seega ei saa tabelis

1) Arvestatud. Seletuskirja ja

lisa 1 täiendatud.

12

oleval kujul välja tuua, kas konkreetne eelnõus kavandatud muudatus tähendab STARi arenduse

vajadust või mitte.1 Hetkel jääb eelnõu lisast 1 ekslik mulje, et arendatakse ka vana STARi.

2. Täpsustame, et eelnõu seletuskirjas toodud STAR2 toimetulekutoetuse arenduse

maksumus on arvutatud tänaste arenduspartnerite tunnihinna põhiselt, mistõttu säilib risk, et uute

partneritega võib summa muutuda.

3. Kuivõrd eelnõuga nähakse ette vajadus x-tee teenuste järele, siis lisaks SKA

arendusvajadustele vajavad täpsustamist ka teiste osapoolte arendusvajadused, kellega

on vajadus andmeid vahetada. On oluline, et ka kolmandate osapoolte arendusplaanid

ühtiksid SKA arendusplaanidega.

2) Arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

3) Teadmiseks võetud.

28 4. Eelnõu § 1 punkt 8 (SHS § 132 lõige 8). Palume eelnõu seletuskirjas selgitada, kas ja

millises ulatuses tuleks ajateenistuses viibiva isiku puhul arvestada sissetulekuid kui tema

toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel toimetulekupiirist ei lähtuta. Seejuures

teeme ettepaneku ühtlustada eelnõu seletuskirja mõistekasutus (perekond v.s leibkond)

ja kasutada üksnes terminit perekond.

Arvestatud. Eelnõud ja

seletuskirja täiendatud.

29 5. Lisaks eelnõus toodule soovime seoses toimetulekutoetuse arvestamise ja maksmisega ära

markeerida ühe täiendava praktilise probleemi. Nimelt on kohalikud omavalitsused (KOV) pöördunud

SKA poole 1-2 sendiste kasutamise vähendamise probleemiga toimetulekutoetuse sularaha

väljamaksete korral. Teadaolevalt vähendatakse 2025. aastast sularahaga arveldades vajadust kasutada

1- ja 2-sendiseid ning kehtib

ümardamisreegel. Ümardamine ei kohaldu sotsiaaltoetustele, mistõttu KOV-idel on

tekkimas raskusi toimetulekutoetuse väljamaksmisega sularahas, sest 1- ja 2- sendiste

osakaal sularaharingluses väheneb ning neid ei ole võimalik väljamaksete tegemiseks

juurde saada.

Arvestatud. Eelnõud ja

seletuskirja täiendatud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiits- ja Digiministeerium

Meie 01.08.2025 nr 1.2-2/23-4

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (toimetulekutoetuse muudatused). Palume vastata 10 tööpäeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Eelnõu; 2. Seletuskiri; 3. Muudatuste mõjude tabel; 4. Kooskõlastus tabel. /*Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Merike Võsotskaja [email protected]

1

EELNÕU

18.07.2025

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus (toimetulekutoetuse

muudatused)

§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 131 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „perekonnal,“ tekstiosaga „kelle

rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamiseks piisavad ja”;

2) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Last, kes on saanud 18-aastaseks ja õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe

tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse

kursusel ja kellel ei ole veel keskharidust, loetakse toimetulekutoetuse määramisel käesoleva

paragrahvi lõike 5 tähenduses lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-aastaseks, või

täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse

nimekirjast väljaarvamiseni.“;

3) paragrahvi 132 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Taotluses märgib taotleja käesoleva seaduse § 131 lõigete 7 ja 8 järgi toimetulekutoetuse

määramisel arvesse võetavate isikute nimed ja nende isikukoodi või sünniaja.“;

4) paragrahvi 132 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „vahel“ tekstiosaga „, ega lepingut, mis on

sõlmitud äriühinguga, mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on käesoleva seaduse § 131

lõikes 7 või 8 nimetatud isik või taotleja ise“;

5) paragrahvi 132 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(61) Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest,

kas taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse tähenduses ja

kinnisasju, samuti kontrollib nende osalust äriühingutes ning kuulumist äri- ja

mittetulundusühingutesse, et teha selgeks taotleja tema perekonna varaline seis ning võimalus

tagada toimetulekuks piisavad elatusvahendid.“;

6) paragrahvi 132 täiendatakse lõigetega 62–64 järgmises sõnastuses:

„(62) Kui taotleja ja tema perekonnaliikmed omavad arveldus-, ettevõtlus- või hoiukontot, tuleb

esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid kajastavad

kontoväljavõtted sissetulekute ja rahaliste vahendite väljaselgitamiseks.

(63) Kui taotleja taotleb toimetulekutoetust rohkem kui kolmel korral ühe aasta jooksul ning

taotleja ja tema perekonnaliikmed omavad arveldus-, ettevõtlus- või hoiukontot, tuleb esitada

taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid ja väljaminekuid

kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute, rahaliste vahendite ja isiku täiendava abivajaduse

väljaselgitamiseks.

2

(64) Taotleja ja tema perekonnaliikmete kogu varaline seis tuleb välja selgitada ja seda hinnata

hiljemalt neljandal taotlemise korral ühe aasta jooksul.“;

7) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Kui toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige viibib toetuse taotlemise kuul

ajateenistuses, hüvitatakse tema eest vaid käesoleva seaduse § 133 lõikes 5 nimetatud

eluasemekulud, välja arvatud punktis 11 nimetatud kulu, vastavalt käesolevas jaos sätestatud

tingimustele.“;

8) paragrahvi 133 lõiget 23 täiendatakse pärast sõna „tulu“ sõnadega „ja ettevõtluskontole

kantud tulu“;

9) paragrahvi 133 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõnad „inimväärse äraelamise“ sõnadega

„esmase toimetuleku“;

10) paragrahvi 133 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Üüri ei võeta toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on

käesoleva seaduse § 131 lõike 7 punktides 1 või 2 nimetatud isikud, või kui üürijaks on äriühing,

mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on taotleja ise või temaga abielus, registreeritud

kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olev isik või tema esimese ja teise astme alaneja või

üleneja sugulane.“;

11) paragrahvi 133 lõike 91 punktis 2 asendatakse sõnad „ära kasutatud maksepuhkuse

võimalus“ sõnadega „kasutatud maksepuhkuse saamise võimalust“;

12) paragrahvi 133 lõiget 91 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) laenuga soetatud eluase on taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht.“;

13) paragrahvi 134 lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 134 lõiget 4 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„10) toetuse taotlejal või toetust taotleva perekonna liikmel on esmavajaduseks mõeldud

kulutused osaliselt või täielikult kaetud riigieelarvest samal eesmärgil rahastatava teenuse või

toetusega;

11) taotleja perekonnaliikmeks olev laps elab toimetulekutoetuse taotlemise kuul kordamööda

mõlema vanema juures.“;

15) paragrahvi 134 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Kui toimetulekutoetus makstakse välja sularahas, ümardatakse väljamakstav summa viie

sendi täpsuseni, ümardades toetuse suuruse inimese kasuks.“;

16) paragrahvi 134 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3

„(7) Toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige, kellele arvestatakse

toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise ja seda

ka tõendama.“;

17) paragrahvi 135 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Last, kes on saanud 18-aastaseks ja õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe

tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse

kursusel ja kellel ei ole veel keskharidust, loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses

lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-aastaseks, või täienduskoolituse kursuse

lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 3, 7, 8, 14, 15 ja 17 jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025. a.

Algatab Vabariigi Valitsus 2025. a

1

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu

(toimetulekutoetuse muudatused) seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on ajakohastada toimetulekutoetuse regulatsiooni, muutes toetuse taotlemise

selgemaks, tõhusamaks ja õiglasemaks. Muudatused lähtuvad Euroopa Liidu piisava

miinimumsissetuleku soovitusest. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud Riigikontrolli auditi ja

Praxise uuringu järeldusi, kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste sisendit ning eelnõu

väljatöötamiskavatsuse tulemusi.

Toimetulekutoetus on riiklik ajutine rahaline abi, mille eesmärk on tagada puuduses elavatele

inimestele minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Kehtivas regulatsioonis on

ilmnenud mitmeid kitsaskohti, sealhulgas ebaselgus toetuse taotlemise protsessis ja

piirkondlikud erinevused toetuse määramisel. Eelnõuga lihtsustatakse ja täpsustatakse toetuse

saamise tingimusi, et muuta toetuse määramine läbipaistvamaks ja vähendada tarbetut

halduskoormust.

Eelnõus esitatud peamised muudatused on:

1. Toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine: 1) taotlejad ei pea

enam korduvalt esitama samu andmeid, kuna need saadakse automaatselt riiklikest

registritest; 2) pangakonto väljavõtete esitamine aitab tagada, et toetus jõuab tõeliste

abivajajateni, ennetades olukordi, kus toetust määratakse ka isikutele, kellel on piisavad

säästud; 3) väheneb taotlemise halduskoormus – varade põhjalik hindamine on vajalik alles

neljanda taotluse puhul 12 kuu jooksul.

2. Perekondi ja töötamist toetavad muudatused: 1) lapsele kohaldatava toimetulekupiiri

arvestamine 18–19-aastaste õppivate noorte puhul, järgides perehüvitiste seadusega

sarnaseid põhimõtteid; 2) töötamise alustamine muutub paindlikumaks – ettevõtluskonto

kaudu teenitud tulu arvestatakse töiseks sissetulekuks, võimaldades inimestel oma

sissetulekut suurendada ilma, et nad kaotaksid kohe õiguse toimetulekutoetusele;

3) lahuselavate vanemate puhul arvestatakse lapse tegelikku elukorraldust – toetuse

määramine muutub paindlikumaks, kui laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures.

3. Eluasemekulude hüvitamise õiglasem ja läbipaistvam korraldamine: 1) toetuse

väärkasutamise ennetamiseks ei arvestata toetuse määramisel enam üürilepinguid, mis on

sõlmitud taotleja või tema lähedastega seotud äriühingutega; 2) kuna ajateenistuses

viibivate isikute esmavajadused on juba riigi poolt kaetud, hüvitatakse neile edaspidi vaid

eluasemekulud; 3) toetuse saajad peavad tõendama hüvitatud eluasemekulude tasumist, et

vältida toetuse väärkasutamist ning tagada abi nendele, kes seda kõige rohkem vajavad.

Muudatustega soovitakse tagada toimetulekutoetuse sihipärane kasutamine, õiglane ja

läbipaistev menetlus ning vähendada sotsiaalabi väärkasutamise riske. Lisaks vähendatakse

liigset bürokraatiat ja halduskoormust toetuse taotlemisel.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja pensionipoliitika

osakonna majandusliku toimetuleku nõunik Merike Võsotskaja ([email protected]),

majandusliku toimetuleku juht Kati Nõlvak ([email protected]) ja nõunik Kaie Pukk

(teenistusest lahkunud), ning analüüsi ja statistika osakonna majandusliku toimetuleku poliitika

juhtivanalüütik Age Viira (teenistusest lahkunud).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja

isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema ([email protected]).

Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse

keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) redaktsiooni, mis on

avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 12.06.2025, 25 (kehtib alates 01.01.2026).

Euroopa Liidu liikmesriigid võtsid 30.01.2023 vastu soovituse piisava sissetuleku kohta1, mis

tagab aktiivse kaasamise (nn miinimumsissetulekute soovitus). Soovitus on avaldatud Euroopa

sotsiaalõiguste samba 14. põhimõtte (miinimumsissetulek) raames2 ning aitab saavutada

sotsiaalõiguste samba eesmärke: vähendada vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste

arvu ning suurendada tööhõivet. Soovitusega kutsutakse liikmesriike üles kaasajastama

riiklikke miinimumsissetuleku kavasid, sealhulgas parandama miinimumsissetuleku ulatust ja

selle taotlemist: kehtestada läbipaistvad toetuse saamise kriteeriumid, muuta

taotlemismenetlused lihtsamaks ja jagada nende kohta teavet.

Eelnõu on seotud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga.

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega ka otseselt Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja punktis 6.

2. Seaduse eesmärk

Toimetulekutoetuse (edaspidi TTT) eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava

ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust,

1 Soovitus ((2023/C 41/01) on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2023.041.01.0001.01.EST&toc=OJ%3AC%3A2023%3A041%3ATOC. 2 Sotsiaalõiguste samba 14. põhimõtte (miinimumsissetulek) kohaselt on igaühel, kellel puuduvad piisavad

elatusvahendid, õigus piisavale miinimumsissetuleku toetusele, et tagada inimväärne elu kõikides eluetappides,

ning saada juurdepääs kaupadele ja teenustele. Töövõimeliste inimeste puhul peaksid miinimumsissetuleku

toetused olema kombineeritud tööturule (re)integreerumise stiimulitega.

3

tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. TTT on viimane turvavõrk, mida

inimene saab kasutada siis, kui ta ei suuda töötamise või sotsiaalkindlustussüsteemi abil

(pension, töövõimetoetus, töötuskindlustushüvitis jne) tagada endale ja oma perele vahendeid

esmavajaduste rahuldamiseks. TTT on riigi rahaline abi puudust kannatavatele inimestele ja

seda makstakse kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) kaudu. TTT taotlemist,

määramist ja maksmist reguleerivad SHS §-d 131–135. TTT maksmise aluseks on

toimetulekupiir, mille kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest kuludest toidule, riietusele ja

jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.

Seaduse ja praktika koostoimes esineb TTT menetlemisel mitmeid kitsaskohti, mis vajavad

ajakohastamist ja korrastamist. TTT süsteemi puudused on välja toodud ka 16. jaanuaril 2023

avaldatud Riigikontrolli auditis „Toimetulekutoetuse kui riikliku sotsiaalabi korraldus“

(edaspidi audit) ja 10. jaanuaril 2023 tutvustatud ja avalikustatud Praxise uuringu

„Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaalmajanduslikule toimetulekule ning

tööturuaktiivsusele“ (edaspidi uuring) aruandes.

Valitsusliidu tegevusprogrammist lähtudes valmistas Sotsiaalministeerium (edaspidi SoM)

SHS-i muutmiseks ette TTT regulatsiooni kaasajastamise väljatöötamiskavatsuse (edaspidi

VTK), mis saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

01.04.2024 (VTK on leitav: Toimetulekutoetuse regulatsiooni kaasajastamise

väljatöötamiskavatsus – EIS).

SoM analüüsis VTK koostamise käigus eespool nimetatud auditis ja uuringu aruandes välja

toodud kitsaskohti ja lahendusettepanekuid. VTK koostamise käigus kaardistati TTT menetluse

protsess ja selgitati välja TTT taotluse menetlemiseks olulised andmed: milliseid andmeid

vajatakse esmasel taotlemisel, millised andmed tuleb esitada korduva taotlemise puhul ja

milliseid andmeid praktikas kasutatakse. Samuti uuriti, kas andmed, mida TTT taotlemisel

kogutakse, on ka tegelikult vajalikud ja kas on selliseid andmeid, mida praegu ei küsita, aga

mis on majandusliku abivajaduse hindamise juures olulised. Oluline on, et TTT taotlemisel

hinnatakse taotleja ja tema perekonna kogu majanduslikku võimekust tagada oma perele

toimetulek. TTT on riiklik toetus abivajajatele, mistõttu tuleb jälgida, et toetust makstaks neile,

kes seda abi vajavad. Seega on oluline seaduse tasandil välja tuua, milliseid olulisi andmeid

abivajaduse väljaselgitamiseks vajatakse.

VTK koostamisse, TTT menetlemise protsessi kaardistamisse ja aruteludesse olid kaasatud

KOV-id, Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi ELVL), Õiguskantsleri Kantselei, Regionaal-

ja Põllumajandusministeerium (kohalike omavalitsuste osakond), Rahandusministeerium

(finantsteenuste poliitika osakond), Pangaliit (pangakontod), Kliimaministeerium

(eluasemekulud), Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) (järelevalve, arendus) ning Maksu- ja

Tolliamet (äriühingud).

VTK kohta andsid tagasisidet Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, ELVL, Eesti Töötukassa ja

SKA. Eelnõu koostamisel on arvestatud tagasisides esitatud ettepanekutega. Eelnõu koostamise

käigus toimusid täiendavad arutelud ELVL-iga (sh KOV-id), Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga, töötukassaga, pangaliiduga, Kaitseressursside Ametiga ja

SKA-ga.

Lisaks VTK-s toodud muudatustele on eelnõus kavandatud muudatusi, mis ühtlustavad TTT

menetlemise praktikat KOV-ides, vähendavad tõlgendusruumi ning suurendavad õiglust ja

läbipaistvust toetuste jagamisel.

4

VTK-s oli kaalumisel internetiteenuse eraldi kululiigina arvestamise võimalus TTT

menetlemisel. Kehtiva seaduse alusel on internetiteenuse kulu arvestatud toimetulekupiiri sisse.

SoM-il on käimas uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika

väljatöötamiseks, kus analüüsitakse ka elatusmiinimumi ja toimetulekupiiri adekvaatsust.

Analüüs annab tulevikus selgema suuna, kuidas muu hulgas internetikulusid TTT menetluses

arvestada. Eraldi internetiteenuse arvestamine toob kaasa menetluskoormuse kasvu nii

taotlejale kui ka menetlejale ning olukorras, kus soovime halduskoormust vähendada, ei ole see

muudatus mõistlik. Lisaks toob internetikulude eraldi arvestamine kaasa IT-kulu

sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (edaspidi STAR) arendamiseks.

Seaduseelnõu muudatuste eesmärk on parandada TTT määramise õigusselgust ja

menetlusprosessi efektiivsust, mis kokkuvõttes panustavad ka avalike vahendite säästlikusse ja

otstarbekasse kasutamisse ning elanike võrdsesse kohtlemisse seeläbi, et ühtlustub TTT

menetlemise praktika KOV-ides ning TTT-d saavad need, kes seda tegelikult vajavad, st need,

kellel endal piisavad vahendid puuduvad. Need õigusselgust ja menetlusprotsesse puudutavad

muudatused jaotuvad järgmiselt:

 toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine;

 perekondi ja töötajaid toetavad muudatused;

 eluasemekulude hüvitamise õiglasem ja läbipaistvam korraldamine.

Toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine tähendab seda, et taotlejad

ei pea enam osasid andmeid esitama, kuna mitmed andmed saadakse riiklikest registritest.

Pangakonto väljavõtete esitamine aitab tagada, et toetus jõuab tõeliste abivajajateni, ennetades

olukordi, kus toetust määratakse ka isikutele, kellel on piisavad säästud. Pangakontode

väljavõtete osas esimesel kolmel korral tuleb esitada sissetulekuid kajastavad väljavõtted ning

kui toetust taotletakse rohkem, siis tuleb esitada nii sissetulekud kui väljaminekud. Varade

terviklik hindamine viiakse esmataotlemise asemel hiljemalt neljandale taotlemise korrale.

Samas ei välista säte omavalitsuse õigust hinnata taotleja varade terviklikkust ka varasematel

kuudel - see jääb sotsiaaltöötaja kaalutlusotsuseks, lähtudes konkreetse juhtumi asjaoludest ja

vajadusest varalist seisu hinnata. Lisaks lisatakse seadusesse sularahas väljamaksmise korral

toetuse ümardamise reegel, kus väljamakstav summa ümardatakse viie sendi täpsuseni.

Muudatused toetavad perekondi, kuna lapsele kohaldatavat toimetulekupiiri hakatakse

arvestama ka 18–19-aastaste õppivate noorte puhul, järgides perehüvitiste seadusega sarnaseid

põhimõtteid. Lahuselavate vanemate puhul arvestatakse lapse tegelikku elukorraldust ning

toetuse määramine muutub paindlikumaks, kui laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures.

Töötamise alustamine muutub paindlikumaks, ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu arvestatakse

töiseks sissetulekuks, võimaldades inimestel tööle asudes oma sissetulekut suurendada, ilma et

nad kaotaksid kohe õiguse toimetulekutoetusele. Kaalutlusotsuste puhul kehtestatakse toetuse

proportsionaalse arvestamise võimalus, kui muude riiklike teenuste või toetustega on isiku

esmavajadused osaliselt või täielikult kaetud.

Eluasemekulude hüvitamise korraldamine muutub õiglasemaks ja läbipaistvamaks, kuna

toetuse määramisel ei arvestata enam üürilepinguid, mis on sõlmitud taotleja või tema lähedaste

äriühingutega, et ennetada toetuse väärkasutamist.

Mõiste „inimväärne äraelamine“ asendatakse mõistega „esmane toimetulek“ (seotud otseselt

arvestusliku elatusmiinimumi metoodikaga), et vältida subjektiivseid tõlgendusi ja tagada, et

toetus katab ainult esmavajalikud kulud. Eluasemelaenu tagasimaksete hüvitamise nõude puhul

täpsustatakse sõnastust ja lisatakse säte, et laenuga ostetud eluase peab olema lisaks taotleja

tegelikule elukohale ka rahvastikuregistrijärgne elukoht. Ajateenistuses viibijaid puudutav

muudatus tagab, et neile /või nende eest hüvitatakse teenistuse ajal vaid eluasemekulud, kuna

5

nende muud esmavajadused on riigi poolt kaetud. Eluasemekulude katmiseks saadud hüvitise

puhul peavad toetuse saajad edaspidi tõendama nende kulude tasumist, mis aitab vältida

toetuste väärkasutamist ja toetab toetuse sihipärast kasutamist. Lisaks eemaldatakse töötukassa

tegevuskava täitmise nõue toetuse maksmisel.

Kokkuvõttes suurendavad muudatused TTT määramisel õigusselgust, tagavad ressursi

sihipärase jaotamise ning aitavad ennetada toetuste väärkasutamist. Kavandatavad muudatused

loovad ühtse ja õiglasema toetuste süsteemi, mis toetab tõhusamalt neid, kes abi kõige enam

vajavad.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse SHS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse SHS § 131 lõikes 2 sätestatud tingimust, mille puhul on

õigus saada TTT-d. Kehtiva seaduse kohaselt arvestatakse TTT määramisel peamiselt

netosissetulekuid, aga KOV võib jätta TTT määramata või vähendada määratavat TTT summat,

kui ta leiab, et TTT taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine,

rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid

(§ 134 lg 4 p 7). Seega tuleb olemasoleva varaga, sealhulgas rahaga arvestamine TTT

menetlemisel kasutusele alles kaalutluspunktides (§ 134 lg 4), aga selguse huvides, et

olemasoleva rahaga arvestatakse, on see oluline välja tuua ka toetuse taotlemise juures ja

täiendada sätet selliselt, et TTT-d on õigus saada neil, kelle rahalised vahendid ei ole

toimetuleku tagamiseks piisavad. Ainult netosissetulekutega arvestamine ei ole majandusliku

abivajaduse hindamiseks piisav ning seetõttu võib toetust saada ka isik, kellel on pangakontole

kogutud suuri summasid, kuid igakuised sissetulekud on väiksed. Kui menetluse käigus on

KOV-i sotsiaaltöötajad välja selgitanud, et taotlejal on olemas raha, millega saaks tagada tema

toimetuleku, siis on taotlejad apelleerinud seadusele, viidates, et SHS-i kohaselt arvestatakse

TTT arvutamisel üksnes netosissetulekuid. Erinevad seaduse tõlgendused võivad viia

vaidlusteni. Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsuses3 (nr 3-24-214, punkt 14) rõhutatakse,

et TTT taotleja pere majandusliku seisundi kindlakstegemine on toetuse määramise vältimatu

eeldus. Kohus on kinnitanud, et toetust saab määrata ainult siis, kui isiku ja tema pere tegelik

toimetulekuvõime on hinnatud terviklikult, sealhulgas arvestades nende olemasolevaid rahalisi

vahendeid. Seaduse täiendamine aitab tagada, et seadus on kooskõlas kohtupraktikaga ning

väldib edasisi õigusvaidlusi ja suunab toetuse abivajajatele. Kui toetuse menetlemisel

arvestatakse ka sääste ja likviidseid varasid, väheneb võimalus, et toetust määratakse

inimestele, kellel on rahalised vahendid oma esmavajaduste katteks tegelikult olemas. Toetuse

määramine saab põhineda täpsemal ülevaatel taotleja majanduslikust olukorrast, mis aitab

vältida toetuse väärkasutamist. Täiendusega tagatakse, et toetust määratakse ainult neile, kelle

tegelik majanduslik olukord seda õigustab. TTT menetlemisel raha olemasoluga arvestamine ei

muuda menetleja tavapärast menetluskoormust ega koorma täiendavalt ka toetuse taotlejat, vaid

kavandatav muudatus loob õigusselgust, mis omakorda vähendab liigset bürokraatiat, ning

aitab välja selgitada taotleja tervikliku majandusliku toimetuleku.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse SHS § 131 lõikega 61, millega luuakse võimalus arvestada

TTT maksmisel sarnaselt perehüvitiste seadusega lapseks neid 18-aastaseks saanud lapsi, kes

õpivad põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja

Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel ja kellel ei ole veel

3 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=390754259

6

keskharidust. Neile makstakse TTT-d lapse piirmääras selle õppeaasta lõpuni, kui laps saab 19-

aastaseks, või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse

kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Kehtivas seaduses on TTT arvestamise alustes lapse

vanusepiiriks 18 eluaastat (SHS § 131 lg 6, § 135 lg 2) ja perekonna iga lapse toimetulekupiir

on 120% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Õppiva lapse täisealiseks saamisega ei

muutu lapsevanema jaoks midagi, kulutused on endised. Lapse täisealiseks saamisega väheneb

aga TTT määr 120%-lt 80%-ni, mis kehtiva toimetuleku piirmääraga teeb rahaliseks kaotuseks

80 eurot kuus. Perehüvitiste seaduse § 17 kohaselt makstakse lapsetoetusi sündimisest kuni 19-

aastaseks saamiseni ja 19-aastase õppimise korral makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni.

Muudatus puudutab vaid 18–19-aastaseid õpilasi ja nende perekondi. Kuna PISA viimatised

tulemused näitavad sotsiaalmajandusliku mõju suurenemist ka õpilaste õpitulemustele, on

oluline, et õpingute vältel on TTT-ga kaetus vajaduse korral olemas. Õppimise andmed saab

üldjuhul päringutega Eesti hariduse infosüsteemist, aga Astangu Kutserehabilitatsiooni

Keskuses õppimise andmed tuleb taotlejal ise esitada või anda menetlejale nõusolek andmete

küsimiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse SHS § 132 lõikest 2 välja sõnad „sotsiaalne seisund“. Kehtiva

seaduse kohaselt peab taotleja TTT saamiseks taotlusele märkima menetluses arvesse võetavate

isikute nimed, nende isikukoodi või sünniaja ja sotsiaalse seisundi. Igapäevases praktikas on

juhtumeid, kus taotleja ei oska või ei tea enda ega oma perekonnaliikmete sotsiaalset seisundit

taotlusele märkida, teisalt on KOV-i sotsiaaltööspetsialistil võimalik andmeid erinevatest

registritest pärida. Ka järelevalve käigus on selgunud, et sotsiaalse seisundi andmed ei vasta

STAR-is tegelikkusele. Sotsiaalse seisundi andmed on vajalikud eelkõige TTT menetlemisel

erandite kasutamiseks ja kaalutlusotsuste tegemiseks, aga ka statistika jaoks. TTT taotlemisel

on vajalikud andmed õppimise, töötamise, puuduva ja osalise töövõime, töötuna arveloleku ja

pensionäri staatuse kohta. Eelnõuga lisatakse ka säte kaitseväe ajateenijatele eluasemekulude

hüvitamiseks. TTT määramisel kasutatakse erandeid näiteks töise sissetuleku arvestamisel, kui

töötu inimene suundub tööhõivesse ja hakkab saama töötasu (§ 133 lg 21). Samuti ei arvestata

sissetulekute hulka töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe

tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks

saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni (§ 133 lg

2 p 9). Erand elupinna suuruse arvestamisel on nähtud ette eluruumis üksinda elavatele

pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele, kellele võib TTT määramisel

arvestada normpinnaks suuremat elupinda (§ 133 lg 5). SHS § 134 lõige 4 annab õiguse

kasutada toetuse maksmisel kaalutlusotsuseid, milleks on vajalik kontrollida töötuna arvel

olekut ja aktiivsusnõuete täitmist.

Riiklikest andmekogudest on võimalik saada info selle kohta, kas inimene töötab, õpib, on

töötuna arvel, pensionär või osalise või puuduva töövõimega või ajateenija jne.

Toimetulekutoetuse menetlemisel vajalike asjaolude kontrollimiseks (isiku sotsiaalse seisundi,

nt kas isik töötab, õpib, on töötuna arvel, pensionär, ajateenija vms) on kohaliku omavalitsuse

üksusel kui STARi volitatud töötlejal õigus teha päringuid teistesse andmekogudesse STAR

põhimääruse alusel. Vastavalt põhimääruse §-le 13 on STAR liidestatud riigi infosüsteemi

andmevahetuskihiga ning võimaldab saada vajalikke andmeid automaatselt. Kui kellegi

sotsiaalset seisundit ei õnnestu andmekogudest teada saada, on KOV-i töötajal võimalus küsida

taotlejalt lisainfot ning säilib käsitsi seisundi(te) lisamise võimalus. Muudatusega vähendatakse

taotleja halduskoormust, küsides taotlejalt vähem andmeid ja saades vajalikud andmed edaspidi

riiklikest andmekogudest.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse SHS § 132 lõiget 5 ja sätestatakse, kellega sõlmitud

lepinguid ei arvestata eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks. Kehtivas seaduses ei loeta

eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks lepingut, mis on sõlmitud abielus, registreeritud

7

kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olevate isikute vahel, esimese ja teise astme alanejate

ja ülenejate sugulaste vahel ja muude isikute vahel, keda seob ühine kodune majapidamine.

Eespool nimetatud isikuid loetakse TTT menetlemisel ühisesse perekonda või neil on

perekonnaseaduse alusel ülalpidamiskohustus. TTT menetlemise praktikas esitatakse järjest

rohkem üürilepinguid, mis on sõlmitud eespool nimetatud isikute äriühingutega. Ka Maksu- ja

Tolliameti andmetel on suurenenud eluruumide soetamine äriühingute nimele ja seejärel nende

kasutada andmine äriühingu omanike/juhatuse liikmetega seotud isikutele. TTT taotlejad ja

üürile andjad on leidnud võimaluse, kuidas TTT abil tagada endale parem äraelamine. On

juhtumeid, kus äriühingu juhatuse esimees või omanik üürib endale eluruumi ja taotleb sellega

TTT kaudu üüri ja muude eluasemekulude hüvitamist. Selline tegevus kujutab endast

toetussüsteemi võimalikku ärakasutamist, sest üürilepingu kaudu püütakse luua mulje

eraldiseisvast ja sõltumatust üürisuhtest, kuigi sisuliselt on tegemist seotud osapoolte vahelise

tehinguga, mille tegelik eesmärk võib olla toimetulekutoetuse abil isikliku majandusliku

olukorra parandamine, mitte tegelike kulude hüvitamine. Oluline on rõhutada, et kohaliku

omavalitsuse üksusel tekib vajadus kontrollida isiku ja eespool nimetatud isikute äriühingu

seotust ainult juhul, kui isikul on üürileping sõlmitud äriühinguga, st kohalikul omavalitsusel

tekib täiendav teisest andmekogust andmete pärimise koormus ainult nendel juhtudel, kui

üürileping on sõlmitud äriühinguga. Muudatustega soovitakse tagada sotsiaaltoetuste

sihipärane kasutamine, õiglane ja läbipaistev menetlus ning vähendada sotsiaalabi

väärkasutamise riske.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse SHS § 132 lõiget 61 ja pannakse KOV-ile kohustus

selgitada välja taotleja ja tema pereliikmete osalus äriühingutes ning kuulumine äriühingutesse

ja mittetulundusühingutesse. Kehtiva seaduses kohaselt kontrollib KOV riigi infosüsteemi

kuuluvatest andmekogudest, kas isikule ja tema pereliikmetele kuulub sõidukeid liiklusseaduse

tähenduses ja kinnisasju, et teha selgeks isiku ja tema perekonna varaline seis ning võimalus

tagada toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Äri- ja mittetulundusühingutes osalemise

andmed on avalikud ja neid arvestatakse ka praegu TTT varade hindamisel. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 66 kohaselt loetakse varaks isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja

kohustuste kogumit, kui seadusest ei tulene teisiti. Näiteks saab isiku varaks lugeda osakuid ja

aktsiaid. Sotsiaaltööspetsialist kontrollib menetluse käigus andmete õigsust ja sooritab

andmepäringuid, ei ole mõistlik küsida taotlejalt andmeid, mida on menetlejal võimalik ise

välja selgitada. Lisaks äriühingusse kuulumisele kontrollitakse andmete põhjal ka taotleja

seotust äriühingu nimel üürilepingu sõlminud isikuga, et kinnitada või välistada

eluasemekulude arvestamist TTT menetlemisel.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse SHS § 132 lõigetega 62– 64. milles sätestatakse, milliseid

dokumente tuleb sissetulekute, olemasoleva raha ning tervikliku majandusliku toimetuleku

hindamiseks esitada ning reguleeritakse TTT menetlemisel varade täieliku hindamise ja

väljaselgitamise kohustust.

Lõikes 62 sätestatakse, et kui taotleja ja tema pereliikmed omavad arveldus-, ettevõtlus- või

hoiukontot, tuleb esitada taotleja ja tema pereliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid

kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute ja rahaliste vahendite väljaselgitamiseks. Kehtivas

seaduses ei ole pangakontode esitamise kohustust selgelt reguleeritud, sellekohane selgitus on

esitatud vaid sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste

seaduste muutmise seaduse seletuskirjas 693 SE II4 (lk 21), milles on selgitatud, et sissetulekuid

saab tõendada pangakonto väljavõttega ja sellest lähtuvalt kasutatakse pangakonto väljavõtteid

TTT menetlemise igapäevases praktikas.

4 Eelnõu - Riigikogu.

8

TTT on riiklik vaesuse leevendamise abinõu ja sotsiaaltöötajatel läheb järjest raskemaks

tegelikku abivajadust hinnata, sest toetust on tulnud taotlema ka need, kes tegelikult abi ei vaja.

Samas puudub KOV-i sotsiaaltöötajal võimalus andmete õigsust muul viisil kontrollida. Osade

sissetulekute andmeid ei ole aga võimalik päringutega saadagi, vaid need on näha üksnes

pangakonto väljavõtetel (nt platvormitööst saadud ja väljaspool Eestit saadud töötasud, saadud

elatis või lähedastelt saadud raha jm).

On oluline, et esitatud kontoväljavõtetel on muu hulgas nähtav ka konto alg- ja lõppseis.

Eelmise kuu kontoväljavõtte esitamine on vajalik TTT sissetulekute arvestamiseks ja jooksva

kuu kontoväljavõtted olemasolevate rahaliste vahendite arvestamiseks. Eelmise kuu

kontoväljavõttelt nähtuvad sissetulekud kajastuvad TTT menetlemisel sissetulekuna. Jooksval

kuul nähtuvad igakuised sissetulekud (töötasu, toetused ja hüvitised, saadud elatis) arvestatakse

üldjuhul järgmise kuu sissetulekuteks, nagu seda on ka varem tehtud. Kui jooksva kuu

kontoväljavõttelt nähtub ühekordseid sissetulekuid (pärand, lotovõit, pensioni II samba

väljamaksed, saadud laen vms) või sääste, mis tagavad inimese või perekonna toimetuleku, on

perekonnal olemas piisavad vahendid toimetuleku tagamiseks. Oluline on jälgida, et samad

sissetulekud ei läheks mitmel kuul sissetulekuna arvesse.

Lõikes 63 sätestatakse, et toimetulekutoetuse taotleja, kes taotleb aasta jooksul rohkem kui kolm

korda toimetulekutoetust, peab lisaks sissetulekutele esitama ka pangakontoväljavõttel

väljaminekute andmed. Kui taotleja ja tema pereliikmed omavad arveldus-, ettevõtlus- või

hoiukontot, tuleb esitada taotleja ja tema pereliikmete eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid ja

väljaminekuid kajastavad kontoväljavõtted sissetulekute, rahaliste vahendite ja täiendava

abivajaduse väljaselgitamiseks.

Korduv taotlemine annab märku, et inimese majanduslik toimetulematus on püsiv, mitte

ajutine, ja vajab terviklikumat hindamist. Lisaks tekib suurem vajadus hinnata mitte ainult

rahalisi vahendeid, vaid ka majandamiskäitumist ja võlakohustusi, millele võib viidata

kulutuste struktuur. Pangakonto väljavõte annab ülevaate sissetulekutest, olemasolevast rahast,

eluasemekulude tasumisest, kohustustest, võlgadest, majandamisoskusest ja teenuste

vajadusest (majandusnõustamine, võlanõustamine jm), aga samuti püsikulude olemasolust ja

korrapärastest harjumustest (nt toitlustus, transport, lastega seotud kulud), ebatavalistest või

ebaproportsionaalsetest kulutustest (nt hasartmängud, kiirlaenud), ning sellest, kas inimene

katab oma esmavajadused üldse ise või sõltub täielikult välistest allikatest (nt sugulaste

regulaarne rahaline tugi või annetused). Korduvate taotlemiste puhul on ka suurem tõenäosus,

et inimene vajab lisaks rahalisele toetusele täiendavaid teenuseid (nt majandusnõustamine,

võlanõustamine, tööotsingutugi). Kulude muster (nt võlad, sagedased laenu tagasimaksed,

maksed kiirlaenudele või sõltuvust tekitavate tegevuste kulud) võib anda olulise info inimese

laiemast abivajadusest, mida pelgalt sissetulekutega hinnata ei saa.

Oluline on siinkohal märkida, et muudatusega samal ajal jääb kohalikule omavalitsusele

kehtima SHSist tulenev abivajaja hindamiskohustus (SHS § 15) , mille alusel selgitab kohalik

omavalitsus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja selle ulatuse ning lähtub

seejuures terviklikust lähenemisest isiku abivajadusest st kuigi toimetulekutoetuse määramisel

peab taotleja esitama terviklikud pangakonto väljavõtted alles neljandal taotlemise korral aasta

jooksul, siis kohalik omavalitsus võib neid andmeid jätkuvalt vajadusel küsida, et täita temal

lasuvat tervikliku hindamiskohustust. Sama põhimõtet toetab ka haldusmenetluse seadus.

Toetuse määramise ja maksmise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel, kes lähtub sealjuures

haldusmenetluse seaduse põhimõtetest, sh uurimispõhimõttest (HMS § 6). See tähendab, et

haldusorgan on kohustatud välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ning koguma vajadusel

tõendeid ka omal algatusel. Haldusorganil on samuti õigus nõuda taotlejalt ja muudelt isikutelt

menetluses vajalikke tõendeid (HMS § 38 lg 1), milleks võivad olla näiteks dokumendid (nt

9

pangakonto väljavõte), seletused, asitõendid, paikvaatlused, tunnistaja ütlused või eksperdi

arvamus. Kuna toimetulekutoetuse menetlusprotsess sisaldab ka kaalutlusotsuseid (nt SHS §

134 lg 4 p 1–9), peab menetleja veenduma, et taotleja vastab toetuse saamise tingimustele.

Vajaduse korral tuleb hankida täiendavaid selgitusi või dokumente. Ka kohtulahendites on

selgitatud ja kinnitatud vajadust esitada pangakonto väljavõtteid isiku sissetulekute ja

väljaminekute tõendamiseks, arvestades KOVi kohustus hinnata laiemalt isiku abivajadust (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsus nr 3-24-214).

Praktikas esineb olukordi, kus taotlejatel on lisaks esitatud väljavõtetele ka teisi pangakontosid

ja sissetulekuid, kuid nende olemasolu varjatakse. Käesoleva seaduse muudatusega ei nähta ette

olukorda, kus STAR süsteem päriks automaatselt taotleja pangakontode olemasolu mõnest

teisest andmebaasist, vaid andmete esitamine jääb taotleja kohustuseks. Vastavalt SÜS § 21

lõikele 1 on isik kohustatud esitama kõik vajalikud tõesed ja täielikud andmed, teavitama

viivitamata hüvitise saamist ja andmist mõjutavatest asjaoludest ning asjaolude muutumisest,

osalema aktiivselt hüvitise andmises ja kasutama talle antud hüvitist sihtotstarbeliselt. Üldjuhul

ei või nõuda isikult andmeid ega tõendeid, mille isik on esitanud varem (vt täpsemalt SÜS § 30

lg 1). Põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta

on õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas hüvitise taotlemise

käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust (SÜS § 30 lg 2). Seega kui

selgub, et taotleja on tahtlikult varjanud teavet, antud juhul täiendavate pangakontode

olemasolu, siis vastavalt SÜS § 31 alusel on õigus toetus tagasi nõuda. Tagasinõude võib jätta

tegemata, kui KOV leiab, et selle tegemine ei ole mõistlik (SÜS § 31 lg 3).

TTT menetluse igapäevases praktikas esitatakse netosissetulekute tõendamiseks pangakontode

väljavõtteid, kuid KOV-ides küsitakse pangakonto väljavõtteid erinevalt. Kehtiva seadusega

pole reguleeritud ka seda, mitme kuu kontoväljavõtteid esitada tuleb ja siinkohal on praktika

KOV-ides erinev, mistõttu on oluline kontoväljavõtete esitamise nõudeid täpsustada sealhulgas

seda millise perioodi kontoväljavõtteid on vaja toetuse taotlemisel esitada.

TTT taotlemisel pangakontode väljavõtete lisamine ei muuda menetleja tavapärast

menetluskoormust ega koorma oluliselt ka toetuse taotlejat, sest kontoväljavõtete esitamine

toimub igapäevaselt ka tänapäeva praktikas. Kavandatav muudatus loob õigusselgust, mis

omakorda vähendab liigset bürokraatiat, ning aitab välja selgitada taotleja tervikliku

majandusliku olukorra.

Lõikega 64 reguleeritakse TTT menetlemisel varade täieliku hindamise ja väljaselgitamise

kohustust. Seda tuleb teha hiljemalt neljandal taotlemise korral ühe aasta (12 kuu) jooksul.

Kehtiva seaduse järgi tuleb TTT esmataotlemisel kirjalikult esitada nimekiri taotleja ja tema

perekonna omandis olevatest vallasasjadest ja eluruumidest (SHS § 132 lg 6). Lisaks tuleb TTT

menetlemisel teha päringuid kinnistus- ja liiklusregistrisse, et teha kindlaks taotleja ja tema

perekonna varaline seis ning võimalus tagada toimetulekuks piisavad elatusvahendid (SHS §

132 lg 61). Menetluse käigus tehakse kindlaks taotleja või tema perekonna kasutuses või

omandis olev vara, mille üürimine, rentimine või müümine võib tagada taotlejale või tema

perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.

Kõige enam taotletakse TTT-d lühikest aega (1–3 korda, 2024. a ~38%, 2023. a ~45%, 2022. a

~58%, 2021. a ~38%), mis tähendab, et ligi poolte taotlejate majanduslik abivajadus on ajutine

ja on tingitud lühiajalistest teguritest (nt töö kaotus), kuid kehtiva seaduse kohaselt tuleb juba

esmakordsel taotlemisel teha täielik varade hindamine (SHS § 132 lg-d 6 ja 61), mis on

ebamõistlik halduskoormus menetlejale. Olemasoleva varaga arvestamine on reguleeritud SHS

§ 134 lõike 4 punktis 7, mille kohaselt võib KOV TTT summat vähendada või jätta toetus

maksmata, kui taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine,

rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.

10

Olemasoleva vara realiseerimine ja üürimine võtab mitmeid kuid aega ning arvestades asjaolu,

et peaaegu kolmandik TTT saajatest lahkub toetuse vajajate hulgast enne, kui varast saadavat

tulu saaks toimetuleku parandamiseks kasutada, ei ole mõistlik esmakordsel taotlemisel teha

varade täielikku hindamist.

Kõikide SHS § 134 lõikes 4 sisalduvate sätete puhul tuleb silmas pidada, et tegemist on

kaalutlusotsusega ning otsus tuleb teha konkreetse juhtumi asjaoludest lähtudes. Enne kui KOV

jätab TTT määramata või vähendab määratavat TTT summat, annab KOV TTT taotlejale teada,

et taotleja on kohustatud tegema pingutusi oma materiaalse olukorra parandamiseks. KOV ei

saa jätta inimest toetusest ilma, kui kinnisvara üürimine eeldab remonti, milleks rahalisi

vahendeid pole. Ajutise raskuse tõttu ei peaks isik müüma oma ainsat vara, mis tagab tulevikuks

kindlustunde. Siin peaks jääma paindlikuks, et ei tekkiks olukorda, kus inimene otsib aktiivselt

tööd, aga töö leidmine võib osutada näiteks majanduskriisist tulenevalt keeruliseks, peaks ta

hakkama müüma oma ainsat vara, mille tulemusena võib ta lõpuks sattuda veel keerulisemasse

olukorda (peab hakkama eluaset üürima). Sellise vara müümisel oleks otsesed mõjud isiku

toimetulekule ja elutingimustele. Ei ole kooskõlas hea haldustava ega SHS eesmärgiga eeldada

vara müüki olukorras, kus tegemist on isiku ainsa eluasemega ning selle müümine seaks isiku

suuremasse sotsiaalsesse või majanduslikku haavatavusse. Lisaks, ainsa vara müük on

välistatud SHS § 134 lg 5 kohaselt, mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus ei või jätta

toimetulekutoetust määramata SHS § 134 lõike 4 punktis 7 nimetatud põhjendusel, kui

toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks

aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks

hädavajalikud esemed.

Ühe probleemina on KOV-id välja toonud, et varade hindamisel arvestatakse KOV-ides

erinevate summadega, mistõttu on vajalik täpsustada, milline summa tagab piisavad vahendid.

Säästude ja vara arvestamisel on oluline kasutada KOV-ides ühtseid põhimõtteid, et tagada

võrdne kohtlemine. Samas on oluline, et ka TTT taotlejad võimaluse korral säästavad või varem

kogutud sääste otstarbekalt kasutavad. Seega on oluline välja tuua soovituslik summa, mida

TTT menetlemisel ootamatuteks kulutusteks (nt kodumasinate ostuks või remondiks) arvestada

ja mis tagab minimaalse säästupuhvri olemasolu. Soovituslik summa, mida võib taotleja ja tema

pere säästudeks arvestada, on üksi elavale ja esimesele pereliikmele kaks toimetulekupiiri, mis

kehtiva seaduse alusel on 400 eurot. Igale järgnevale pereliikmele lisandub pool

toimetulekupiirist. Näiteks, kui toetust taotleb üksi elav inimene, võib soovituslikult varana

jätta arvestamata 400 eurot, mis võib taotlejal ettenägematuteks kulutusteks olemas olla. Kui

tegemist on kaheliikmelise perekonnaga, on soovituslik summa 500 eurot (kaks

toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri, st 400 + 100). Kui taotleja pereliikmeteks on kaks

täisealist ja kaks last, on soovituslik arvestuslik summa pere kohta 700 eurot (kaks

toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri + 0,5 toimetulekupiiri, st 400 +

100 + 100 + 100). Täpsem selgitus, kuidas vara arvestada, esitatakse SKA kodulehel olevas

TTT juhendis.5 Täiendusega väheneb menetleja töökoormus, sest varalist seisu ei pea välja

selgitama neil, kes taotlevad toetust 1-3 korda. Lisaks vähendab muudatus lühiajalise toetuse

taotleja vaatest halduskoormust.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse SHS § 132 lõikega 8, millega luuakse eraldi säte

ajateenistuses viibijatele, kes on TTT taotlejaks või toetust taotleva perekonna liikmeks.

Ajateenistus on kohustuslik ning selle vältel ei ole teenistuses viibiv isik tavapäraselt tööturul

aktiivne ega saa töötasu. Kui ajateenija ülalpidamiskulud (nt toitlustus- ja majutuskulud) on

teenistuse ajal riigi poolt kaetud, võib olla vajadus tasuda endiselt eluasemekulud (nt üür,

kommunaalkulud). Ajateenijale antakse ajateenistuse jooksul kümme või 15 päeva (olenevalt

5 Toimetulekutoetus | Sotsiaalkindlustusamet.

11

ajateenistuse pikkusest) puhkust ning ajateenistuskoha ülem võib anda ajateenijale eeskujuliku

teenistuse eest lisapuhkust kuni kümme päeva. Nimetatud perioodidel on oluline, et ajateenijal

säiliks elukoht, kus ta saaks olla nii linnalubade kui ka puhkuse ajal. Linnalubade võimaldamine

on ennetav meede lähi- ja sõprussuhete säilimiseks. Praegu on KOV-idel kasutusel erinev

praktika ajateenijatele TTT määramisel, mis põhjustab ebavõrdset kohtlemist ja vaidlusi. Ka

õiguskantsler on oma kirjas6 (31.05.2024 nr 7-5/240582/2403257) välja toonud, et üldjuhul

võib eeldada, et ajateenija TTT-d ei vaja, sest kaitseväes on tal tagatud majutus, toit ja riided

ning ajateenijale on ette nähtud mitmed rahalised toetused, näiteks ajateenija toetus,

sõidukulude hüvitis, ajateenija lapse toetus (kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lg-d 1, 8 ja 11).

Ka eluasemega seotud küsimused on ajateenijal võimalik varakult läbi mõelda ja kulude

kandmiseks lahendus leida, sest kaitseväekohustuse täitma asumine ei ole ootamatu

(kaitseväeteenistuse seaduse § 37 lg 4, vt ka §-d 41–45). Siiski pole välistatud, et ajateenijal

tuleb kanda eluasemekulud ning ta jääb sellega hätta. Kehtiv seadus ei anna KOV-idele eraldi

juhiseid selle kohta, kuidas tuleb ajateenija TTT taotlus lahendada. KOV-il on mitu valikut,

mille tulemused võivad oluliselt erineda. Seetõttu on mõistlik, kui ajateenijale sätestatakse TTT

maksmise tingimused.

Selle täienduse eesmärk on tagada, et ajateenija ei satuks majanduslikult raskesse olukorda ega

kaotaks ajateenistuse tõttu oma eluaset. Ajateenistuses viibiv isik ei vaja samasugust TTT-d

nagu tavapärane toetuse taotleja, sest tema igapäevased esmavajadused on riigi poolt kaetud.

Samas võib tal siiski olla kestev kohustus tasuda oma eluasemekulude eest. Ajateenijatele on

riik ette näinud ajateenistuse ajaks toetuse, mille suurus sõltub teenistuse pikkusest ja staatusest.

Kuna ajateenijad saavad riigi poolt teatud toetusi ja teenistuse ajal on esmavajadused tagatud,

on põhjendatud, et TTT piirdub vaid eluasemekulude hüvitamisega, mitte laiemate kulude

katmisega. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS)7 § 54 lõike 14 alusel tasub riik ajateenistuse

perioodil eluasemelaenu intressid ning eluasemelaenu põhiosa makse ajateenijatel peatatakse,

kuid ajateenijal tuleb siiski tasuda igakuiseid kommunaalmakseid, mis on suuremad võrreldes

ajateenijale makstava ajateenija toetusega. Kuivõrd eluasemelaenuga seotud kulusid ajateenijal

teenistuse ajal tasuda ei tule, on õigustatud nende kulude hüvitamise välistamine TTT

menetluses ja muudatuse eesmärk on hüvitada kommunaalkulud.

Seaduse täiendamine loob selged reeglid selle kohta, kuidas TTT taotlejaks või toetust taotleva

perekonna liikmeks olevaid ajateenistuses viibijaid TTT kontekstis käsitletakse, vältides KOV-

ides erinevaid ja subjektiivseid tõlgendusi.

Andmed toetuse taotleja ajateenistuses viibimise kohta saadakse kaitseväekohustuslaste

registrist. Tulenevalt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 13 punktist 15

on andmete saamise alus olemas.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse SHS § 133 lõiget 23 ja luuakse võimalus lugeda

ettevõtluskontole kantud tulu töiseks sissetulekuks. Kehtiva seaduse kohaselt loetakse töiseks

sissetulekuks tasu, mis on saadud töö- või teenistussuhtes või võlaõigusliku teenuse osutamise

lepingu alusel, samuti füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu (SHS § 133 lg 23).

TTT arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka töist sissetulekut,

mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta

laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni

või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni (SHS § 133 lg 2 p 9). Kui TTT taotleja või toetust

taotleva perekonna liige hakkab saama töist sissetulekut ning enne seda oli talle vähemalt kahel

järjestikusel kuul määratud TTT, mille arvestamisel ei võetud arvesse töist sissetulekut, ei

6 Õiguskantsleri kiri on edastatud Narva linna sotsiaalabi ametile ja teadmiseks sotsiaalministeeriumile ja

Riigikogu sotsiaalkomisjonile. 7 Kaitseväeteenistuse seadus - Kaitseväeteenistuse seadus–Riigi Teataja.

12

arvata töise sissetuleku saamisele vahetult järgnevatel kuudel TTT arvestamisel üksi elava isiku

või perekonna sissetulekute hulka: 1) kahel kuul 100% töisest sissetulekust ja 2) seejärel neljal

kuul 50% töisest sissetulekust (SHS § 133 lg 21). Seega, töise sissetuleku arvestamata jätmist

sissetulekute hulka (edaspidi töise sissetuleku erand) saab kasutada nii õpilane kui ka see TTT

taotleja, kes on saanud eelnevalt vähemalt kaks kuud TTT-d ja hakkab saama töist sissetulekut.

Viimastel aastatel on juurde tulnud uusi töötamise või ettevõtlusega tegelemise võimalusi,

näiteks platvormitöö ja ettevõtluskonto kasutamine erinevate ettevõtlusvormide puhul.

Platvormi vahendusel osutatakse reeglina teenust võlaõigusliku lepingu alusel. Kuna

ettevõtluskonto kasutamine ei eelda töölepingut, aga tulult makstakse riiklikke makse, on ka

ettevõtluskonto kulu arvestamine erandi kasutamisel igati õigustatud. STAR-is saab töise

sissetuleku erandit arvestada juhul, kui töise sissetuleku andmed on saadud päringutega Maksu-

ja Tolliametist. Ettevõtluskontol oleva sissetuleku andmeid on võimalik STAR-ist päringutega

saada, aga selleks, et seda ettevõtlusliiki töise sissetuleku erandina saaks kasutada, tuleb luua

õiguslik alus ja STAR-i tehniline võimalus.

Eelnõu § 1 punktiga 9 asendatakse SHS § 133 lõikes 6 sõnad „inimväärse äraelamise“

sõnadega „esmase toimetuleku“. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab KOV TTT määramiseks

SHS § 133 lõikes 5 nimetatud eluasemekuludele piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema

perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Inimväärne äraelamine on peamiselt hinnanguline

väide ja raskesti mõõdetav. TTT taotlejad pöörduvad SoM-i, SKA ja KOV-ide poole

küsimusega: mis tähendab inimväärne äraelamine? Selle üle saab palju väidelda, et kas see on

inimväärne, mida toetuse saajatele tagatakse või pigem tagab riik puuduse korral TTT-ga

esmase toimetuleku ehk reaalsed esmased igapäevavajadused. Praktikas on juhtumeid, kus

puudusesse sattunud inimesed ei taha varasemast elustandardist loobuda ja ootavad riigilt

endiste mugavuste hüvitamist. TTT eesmärk on soodustada TTT saajate toimetulekut ja

võimaluse korral tööle naasmist, mitte toetada harjumuspäraseks kujunenud elustiili.

„Esmane toimetulek“ keskendub ainult inimese ellujäämiseks vajalikele igapäevavajadustele,

samas kui „inimväärne äraelamine“ võib sisaldada ka luksuslikke elemente, mis ei ole eluks

vajalikud. Mõiste „inimväärne äraelamine“ on subjektiivne ja raskesti mõõdetav, kuna see

sõltub isiklikest arusaamadest, kultuurilistest väärtustest ja ühiskondlikest normidest. TTT

eesmärk on ajutiselt tagada minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks ja „esmane

toimetulek“ keskendub täpselt sellele, mida inimene vajab ellujäämiseks ja igapäevaeluga

toimetulekuks. Ellujäämiseks vajalikke igapäevavajadusi peegeldab Statistikaameti poolt

avaldatav arvestuslik elatusmiinimum, mis tugineb väikseimale summale, millega on võimalik

katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused. Arvestuslik elatusmiinimum on

ainus riiklikult määratletud metoodika, mis näitab, milline on minimaalne kulu eluks vajalikele

hüvedele – toit, rõivad, eluase jmt, mis on vastavalt SHS § 131 lg 3 (toimetulekupiiri

kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning

muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks) ka toimetulekutoetuse ja

toimetulekupiiri aluseks. Seega on see loomulik lähtepunkt riigi abikohustuse täitmisel.

Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid

kulutusi, mis pole seotud toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile,

tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid

söögikohtades ja hotellides. Sotsiaalministeerium on järjepidevalt jälginud toimetulekupiiri ja

13

arvestusliku elatusmiinimumi omavahelist suhet ning on oma ettepanekutest Riigikogule

toimetulekupiiri osas arvestanud seda metoodikat.

Täpsustades TTT määratlust, tagab „esmane toimetulek“ õiglasema ja objektiivsema

lähenemise ning õigusselguse, suunates sotsiaaltoetused neid vajavatele inimestele, kellel on

hädavajalik TTT-d saada.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse SHS § 133 lõiget 8. Kehtiva seaduse alusel ei võeta üüri

TTT arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on omavahel abielus, registreeritud

kooselus või abieluga sarnases suhtes olevad isikud või esimese ja teise astme alanejad ja

ülenejad sugulased. Lõiget täiendatakse selliselt, et üüri ei võeta arvesse ka juhul, kui üürijaks

on äriühing, mille osanik, aktsionär või juhtorgani liige on taotleja ise või temaga abielus,

registreeritud kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olev isik või tema esimese ja teise astme

alaneja või üleneja sugulane. Enamikul sättes nimetatud isikutest on perekonnaseaduse alusel

ülalpidamiskohustus üksteise suhtes. TTT menetlemise praktikas esitatakse järjest rohkem

üürilepinguid, mis on sõlmitud eespool nimetatud isikute äriühingutega. Juhul kui isikute vahel

kehtib ülalpidamiskohustus, siis ei tohiks äriühingu alt lepingu sõlmimine

ülalpidamiskohustust vähendada. Kui SHS § 133 lg 8 nimetatud inimeste vahel on sõlmitud

üürilepinguid, ei saa TTT-ga hüvitatavaks eluasemekuludeks arvestada üürikulu, küll aga saab

arvestada muid sellel elupinnal elades tekkivaid eluasemekulusid. Muudatustega soovitakse

tagada sotsiaaltoetuste sihipärane kasutamine, õiglane ja läbipaistev menetlus ning vähendada

sotsiaalabi väärkasutamise riske.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse SHS § 133 lõike 91 punkti 2 ja sättes tehakse täpsustus,

et eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse võetakse TTT arvestamisel arvesse juhul,

kui eluaseme soetamiseks võetud laenu puhul on kasutatud maksepuhkuse saamise võimalust.

Kehtiva seaduse sõnastuse järgi võetakse eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse TTT

arvestamisel arvesse juhul, kui on „ära kasutatud maksepuhkuse võimalus“. Selline sõnastus on

tekitanud küsimusi, kas toetuse saamiseks peab inimene olema maksepuhkust täielikult

kasutanud ehk saanud juba maksepuhkuse otsuse ja selle lõpuni ammendavalt ära kasutanud ja

alles siis tekib taotlejal õiguse laenu tagasimakset toetuse määramisel arvestada. Seaduse

tegelik eesmärk on aga see, et inimene peab majanduslike raskuste korral esmalt ise pingutama

ja pöörduma panga poole, et küsida maksepuhkust – olenemata sellest, kas pank maksepuhkuse

lõpuks võimaldab või mitte. Laenu tagasimakset saab arvestada juba alates hetkest, kui inimene

on taotluse esitanud. Muudatusega tehakse see põhimõte seaduse tekstis selgemaks: toetuse

arvestamisel ei ole nõutud, et maksepuhkuse võimalust oleks täielikult „ära kasutatud“, vaid

piisab sellest, kui inimene on maksepuhkuse saamiseks pöördunud laenuandja poole. Kui pank

ei võimalda maksepuhkust, tuleb selle kohta esitada tõend. Kui maksepuhkus on antud, tuleb

arvestada, et inimene maksab sel ajal sageli edasi intressi ja kohustuslikku kindlustust – need

kulud võetakse samuti TTT arvestamisel arvesse. Kuna eluasemelaenu makseid saab arvesse

võtta kuni kuue kuu ulatuses kalendriaastas (§ 133 lõige 92), tuleb panga tõendit maksepuhkuse

kohta esitada igal aastal uuesti. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja vältida erinevaid

tõlgendusi praktikas.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse SHS § 133 lõiget 91 punktiga 4 ja lisatakse tingimus, et

laenuga soetatud eluase peab olema eluasemekuluna arvestamiseks taotleja

rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kehtiva seaduse järgi võetakse eluasemekulusid TTT

arvestamisel arvesse selle eluaseme korral, kus TTT taotleja alaliselt elab ja mis asub selle

KOV-i haldusterritooriumil, kust toetust taotletakse. Kui riik on üle võtnud kohustuse, mis on

inimesele soodne, on lisatingimus rahvastikuregistrijärgse ja tegeliku elukoha kokkulangemine,

et tagada, et see eluase on vajalik ja seal tõepoolest elatakse. Ei ole ühtki põhjust, miks laenuga

ostetud ainus eluruum, mille eest soovitakse TTT taotlemisel eluasemelaenu hüvitada, ei peaks

14

olema taotleja tegelik ja rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kui laenuga ostetud elukoht ei vasta

rahvastikuregistri andmetele, võib see tähendada, et inimene võib saada hüvesid mitmest KOV-

ist – tegelikust ja rahvastikuregistrijärgsest elukohast. Muudatus puudutab eluaseme

soetamiseks võetud laenu tagasimakse arvestamist TTT menetluses. Toetuse taotleja tegeliku

ja rahvastikuregistrijärgse elukoha arvestamine aitab tagada õiglase, läbipaistva ja tõhusa TTT

jaotamise, vähendades toetuste väärkasutust. Muudatustega soovitakse tagada sotsiaaltoetuste

sihipärane kasutamine, õiglane ja läbipaistev menetlus ning vähendada sotsiaalabi

väärkasutamise riske.

Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks SHS § 134 lõike 4 punkt 3. Töötukassa on

teinud ettepaneku jätta edaspidi seadusest välja § 134 lõike 4 punkt 3, mille kohaselt võib KOV

jätta TTT määramata või vähendada määratavat TTT summat, kui toetuse taotleja või toetust

taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on Eesti Töötukassas

töötuna arvele võetud, kuid on mõjuva põhjuseta jätnud tegevuskava täitmata või keeldunud

talle pakutud sobivast tööst. Kehtiva seaduse puudusena tuuakse välja asjaolu, et toetuse

vähendamine ja selle maksmisest keeldumine on tugevalt seotud töötukassa koostatava

tegevuskavaga ja selles seatud kokkulepete täitmisega. Samas ei ole aktiivsusnõuded seotud

nõudega, et TTT taotleja peaks täitma KOV-i koostatud juhtumiplaanis kokkulepitud tegevusi.

Üldjuhul on korduvalt TTT-d saaval inimesel probleeme (sõltuvus, sotsiaalsed probleemid,

eluase, terviseprobleemid, muutusteks elukorralduses motivatsiooni puudumine jne), mis

vajavad lahendamist enne, kui ta on valmis tööd otsima ja/või töötukassa pakutavaid teenuseid

kasutama. Tööotsing ja sotsiaalsete küsimuste lahendamine võivad toimuda ka paralleelselt,

kuid arvestades sihtrühma vajaduste komplekssust, ei saa TTT maksmise või vähendamise

aluseks olla ainult töötukassa koostatud tegevuskava ilma juhtumiplaanita. Siinkohal on oluline

KOV-i ja töötukassa koostöö, mille raames annab KOV töötukassale kliendi kohta teavet ning

tehakse võrgustikutööd inimese toetamiseks. Kui esmased probleemid jäävad KOV-i tasandil

lahendamata, ei suuda inimene tööd otsida ega töötukassas arvelolekuga seonduvaid kohustusi

täita ning seetõttu kujunevad suurest osast arvele tulnud TTT saajatest pikaajalised töötud, keda

töötukassa ei suuda tööturuteenustega aidata. Statistikale tuginedes kasutavad KOV-id

nimetatud punkti alusel kaalutlusotsuseid tehes minimaalselt.

Ka kehtiva õiguse alusel tuleb KOV-il TTT määramisel hinnata, kas toetuse taotleja või mõni

tema perekonnaliikmetest vajab lisaks TTT-le ka muud sotsiaalhoolekandelist abi (SHS § 134

lg 3). Lisaks peab KOV tagama TTT taotlejale, kelle suhtes on algatatud täitemenetlus,

võlanõustamisteenuse kättesaadavuse, ja TTT saajale toetavad tugiteenused, mis parandavad

isiku toimetuleku- ja majandamisoskusi (§ 134 lg 31). Kehtiva seaduse alusel võib KOV jätta

TTT määramata või vähendada määratavat TTT summat, kui toetuse taotleja või toetust

taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta

keeldunud KOV-i korraldatavast iseseisvat toimetulekut soodustavast sotsiaalteenusest (§ 134

lg 4 p 5). Statistikale tuginedes kasutavad KOV-id praktikas enda teenuste puhul rohkem

kaalutlusotsuseid kui töötukassa tegevuskava täitmise järgimist.

Tervikliku abi andmine on üks sotsiaalhoolekandelise abiandmise põhimõtetest. SHS § 9

kohaselt kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet juhul, kui isiku iseseisva toimetuleku

parandamiseks on vaja pikaajalist ja mitmekülgset abi, mille osutamine eeldab mitme

organisatsiooni koostööd. Sellisel juhul koostatakse isiku abivajaduse hindamise ja toetavate

tegevuste kavandamise aluseks juhtumiplaan. Juhtumiplaani kohustuslikud andmed on

sätestatud sotsiaalkaitseministri määruses „Juhtumiplaanis sisalduvate andmete loetelu“, mille

§ 1 lõike 2 punktid 5–7 näevad ette andmete kogumise muu hulgas isiku töötamise ja õppimise,

neid takistavate probleemide ning osalemist toetavate ressursside kohta. Nimetatud andmete

kogumiseks on vajalik ligipääs ka töötu tegevuskava andmetele. Vastavalt sotsiaalteenuste ja -

toetuste andmeregistri põhimääruse § 13 punktile 3 on kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal

15

õigus saada Töötukassa andmekogust esitlusinfona töötu tegevuskava andmeid. Seega, kuigi

kehtetuks tunnistatakse SHS § 134 lõike 4 punkt 3, säilib kohaliku omavalitsuse õigustatud

juurdepääs tegevuskava andmetele juhtumikorralduse kontekstis SHS § 9 alusel, kuna tegemist

on isiku kompleksse abivajaduse hindamise ja lahendamisega, mille käigus on juhtumiplaani

koostamine seadusest tulenev kohustus.

Erinevate kaalutlusotsuste kasutamine TTT määramisel on abivajajale hädavajalik ja see on

oluline selleks, et toetuse saaja oleks tööturule naasmisel motiveeritud ja aktiivne. Ka

töötukassa kasutab meetmeid, kui isik rikub või ei täida koostatud tegevuskava või ei võta vastu

pakutavat tööd ning kehtiva seaduse kohaselt võib sama tegevuse eest ka KOV vähendada

makstavat toetust või jätta toetuse maksmata, mistõttu ei ole mõistlik kasutada samu meetmeid

erinevate toetuste või teenuste määramisel. Seega on õigustatud, et see säte kehtetuks

tunnistatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse SHS § 134 lõiget 4 punktidega 10 ja 11.

Punktiga 10 lisatakse kaalutlusotsuse võimalus juhtudel, kui toetuse taotlejal või toetust

taotleva perekonna liikmel on esmavajaduseks mõeldud kulutused (vastavalt SHS § 131 lg 3

minimaalsed tarbimiskulutused toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja

teenustele esmavajaduste rahuldamiseks ning SHS § 132 lg 4 ja 51 ehk eluasemekulud) osaliselt

või täielikult riigieelarvest rahastava teenuse või toetustega kaetud. Probleem tõstatus ajutise

kaitse saajatega, kellele oli riigi poolt tagatud toitlustus ja majutus, aga muud esmavahendid (nt

hügieenitarbed jm) polnud pakutava teenusega tagatud. Abivajajad taotlesid TTT-d, aga kehtiva

seaduse kohaselt ei ole sellises olukorras võimalik TTT-d osaliselt maksta, mistõttu said

inimesed TTT-d kogusummas, mis on aga ebavõrdne nende suhtes, kes peavad TTT-st katma

kõik esmavajadused. Seaduse täiendusega ennetatakse olukordi, kus sama isik või pere saab

toetust mitmest allikast sama kulutuse katteks. Sarnane on näiteks olukord, kus isik suunatakse

tahtest olenemata ravile, mille korral on toitlustus ja esmavajadused ravi ajal tagatud ning

inimene peab tasuma vaid eluasemekulude eest. Riigieelarvest rahastatavad toetused on juba

loodud selleks, et katta teatud esmavajadusi. Kui isik saab ühe teenuse või toetuse kaudu

kulutuse kaetud, ei ole õiglane talle samade kulude hüvitamiseks täiendavat TTT-d määrata.

Piiratud eelarve tingimustes on oluline, et TTT-d makstakse neile, kellel muu abi puudub, ja

riik saab suunata olemasolevaid ressursse suurema vajadusega inimestele.

Sotsiaaltöötajatel on võimalik menetlemisel täpsemalt hinnata taotleja majanduslikku olukorda

ning vältida toetuse määramist neile, kelle esmavajadused on juba muude meetmetega tagatud.

Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb lähtuda elatusmiinimumi komponentidest. Täienduse abil

saavad kõik KOV-id järgida ühtseid põhimõtteid ja vältida erinevaid tõlgendusi, mis võivad

viia ebavõrdse kohtlemiseni. Kui seaduses on selgelt sätestatud, et riigieelarvest juba kaetud

kulusid TTT arvestamisel arvesse ei võeta, välistab see subjektiivsed otsused ja aitab tagada, et

kõiki abivajajaid koheldakse võrdselt. Seega on seaduse täiendamine oluline, et tagada

sotsiaaltoetuste süsteemi õiglus, vältida ressursside ebaotstarbekat kasutamist ja toetada

sihipäraselt neid, kes tõepoolest abi vajavad.

Punktiga 11 luuakse kaalutlusotsuse tegemise võimalus olukorras, kus taotleja

perekonnaliikmeks olev laps elab TTT taotlemise kuul kordamööda mõlema vanema juures.

Kehtiv seadus ei arvesta erinevaid perekonnamudeleid, aga praktikas tuleb TTT menetlemisel

järjest enam ette juhtumeid, kus laste ülalpidamine on jagatud selliselt, et laps elab vaheldumisi

ühe ja teise vanema juures. Sellise juhtumi puhul ei ole seaduses aga välja toodud, et TTT-d

võiks vähendada või see perede vahel ära jagada. Veel keerulisem on TTT-d määrata siis, kui

mõlemad vanemad on TTT saajad, sest TTT regulatsiooni vaatest ei saa üks inimene olla

korraga kahes perekonnas. Kuna praegu ei ole võimalik TTT summat vähendada ega jagada,

saavad taotlejad TTT-d toetuse piirmäära summas, mis toob kaasa ebavõrdsust teiste toetuse

16

saajate suhtes ja olukorra ärakasutamist. Kui menetluse käigus selgub, et laste ülalpidamine on

jagatud selliselt, et laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures, näiteks üks nädal ühe ja üks

nädal teise vanema juures, ei teki lapse puhul ka kulutusi terve kuu piirmäära ulatuses. Sellistel

juhtudel tuleb arvestada asjaolu, et laps elab mitmes kohas ning KOV-il on õigus hinnata

konkreetse pere olukorda. Muudatused puudutavad ainult toimetulekupiiri arvestamist ja

jagamist ega ole seotud eluasemekulude arvestamisega.

Muudatus annab võimaluse arvestada erinevaid peremudeleid ja jaotada TTT-d

vajaduspõhiselt. Nimetatud juhtumite puhul peab olema tagatud ühetaoline toetuse maksmine,

tagades puudust kannatavale perele vajaliku toetuse, ning kaalutlusotsuse tegemisel tuleb

lähtuda lapse heaolu arvestamise ja sellest lähtumise põhimõttest. Laste hoolduse jagamist

vanemate vahel saab tõendada kohtuotsusega, riikliku perelepituse vanemluskokkuleppega,

omavahelise kirjaliku nõusolekuga või mõne muu asjakohase tõendusmaterjaliga.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse SHS § 134 lõikega 61, millega täpsustatakse

toimetulekutoetuse maksmist sularahas juhul, kui inimene on seda taotlenud.

Toimetulekutoetuse maksmine on üldjuhul reguleeritud SHSi § 134 lõikes 6, mille kohaselt

maksab KOV üksus arvestatud toimetulekutoetuse summa kolme tööpäeva jooksul otsuse

tegemise päevast arvates lähtudes SÜSi § 28 lõikele 3 või posti teel või sularahas, arvestades

taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi. Toetuse väljamaksmisel sularahas on

oluline, et jälgitaks edaspidi 1. jaanuaril 2025 jõustunud euro kasutusele võtmise ja eurodes

tehtavate sularahamaksete arveldamise seadust (EKVS), mis kehtestas ümardamisreegli, mille

eesmärk on vähendada 1- ja 2 sendiste hulka sularaharingluses. Arveldusarvele toetuse

maksmisel, ümardamist ei toimu. Sellest tulenevalt nähakse muudatusega ette ümardamine

lähima viie sendini; toetusesaaja kasuks – st ülespoole ümardamine, kui summa ei jagu viiega;

rakendub ainult sularahas maksmisel- toetuse maksmisel arvelduskontole jääb täpne summa

kehtima.

Näited:

 132,62 € → makstakse välja 132,65 €;

 117,01 € → makstakse välja 117,05 €;

 145,00 € → jääb muutmata.

Sotsiaaltoetustele EKVS-i ümardamisreegel ei kehti, aga ümardamisloogika vähendab vajadust

tegeleda 1- ja 2-sendistega, mille kättesaadavus on praktikas järjest piiratum ning mille

käsitlemine sularaharingluses on ebaefektiivne ja ajamahukas ning võimaldab kohalikul

omavalitsusel tõhusamalt korraldada toetuse sularahas maksmist.

Ümardamine inimese kasuks järgib SHS § 3 lõike 1 punktis 1 ja 6 sätestatud sotsiaalhoolekande

üldpõhimõtteid, mille kohaselt tuleb abi anda viisil, mis lähtub inimese vajadustest ja on talle

kättesaadav.

Muudatusega tagatakse õiglane ja kooskõlas EKVS-iga olev praktika, halduskoormuse

vähenemine (sularaha haldamine) ning toetusesaajate huvide kaitse olukorras, kus toetuse

maksmise viisiks on sularaha.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse SHS § 134 lõiget 7 selliselt, et TTT taotleja või tema

perekonnaliige, kellele arvestatakse TTT-d eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama

nende tasumise ja seda ka tõendama. Kehtiva seaduse järgi on TTT taotlejal, kellele

arvestatakse TTT eluasemekulude katmiseks, kohustus tagada nende tasumine. Praktikas aga

esineb juhtumeid, kus ei selgu, millistest vahenditest, kas ja kes on eluasemekulud tasunud,

mistõttu võib sellistel juhtudel arvata, et inimesel on sissetulekuid, mida ta varjab. Toetuse

maksmisel peab KOV veenduma, et toetust kasutatakse sihipäraselt. Kui toetuse saajad peavad

17

kulude tasumist ka tõendama, aitab see vältida olukordi, kus toetust kasutatakse muul otstarbel

kui selleks, milleks see on ette nähtud.

Muudatus aitab ühtlustada TTT menetlemise praktikat KOV-ides, vähendades erinevaid

tõlgendusi ja ebavõrdsust. Kui kõik taotlejad või nende pereliikmed peavad eluasemekulude

hüvitamiseks antud toetuse kasutamist tõendama, kehtivad neile samad nõuded ja toetuse

määramisel välditakse võimalikke vaidlusi. Seega on see muudatus vajalik, et tagada TTT

õiglane ja sihipärane kasutamine, millega suurendatakse õigusselgust selles, kuidas toetust

kasutatakse, vähendades toetuse väärkasutamise riske.

Muudatus selgitab, et ilma tõendamise kohustuseta võib tekkida jätkuvalt olukordi, kus toetust

saanud isik väidab, et ta on eluasemekulud tasunud, kuid tegelikult ei ole seda teinud ja seega

pole saadud hüvitist kasutatud sihtotstarbeliselt. Varem hüvitatud eluasemekulude maksmist

tuleb tõendada TTT järjestikul taotlemisel. Selle tõendamiseks ei pea toetuse saaja eraldi KOV-

i pöörduma, vaid uut taotlust tehes tuleb tõendada varem hüvitatud eluasemekulude tasumist

(nt kontoväljavõttelt nähtub, esitatakse üürimakse või kommunaalarvete tasumise tõendid).

Kuna toetuse taotleja esitab taotlust tehes enda ja oma pereliikmete kontoväljavõtted, saab

nende poolt eluasemekulude tasumist hästi tõendada.

Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse SHS § 135 lõikega 21, millega muudetakse täiendava

sotsiaaltoetuse arvestamist õppivate laste puhul, kes on saanud 18-aastaseks. Kehtiva seaduse

§ 135 alusel on õigus saada koos TTT-ga täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot neil TTT saajatel,

kelle kõik teised perekonnaliikmed on lapsed. Kui üks lastest saab 18-aastaseks, kaob ka perel

õigus täiendavale sotsiaaltoetusele. Tegelikult ei muutu lapse täisealiseks saamisega õppiva

lapse vanema jaoks midagi, kulutused on endised, aga kehtiva seaduse alusel kaob vanemal

lapse täisealiseks saamisel võimalus täiendavat sotsiaaltoetust edasi saada. Täiendava

sotsiaaltoetuse säte ja summa kehtivad alates 01.01.2011. Muudatuse eesmärk on toetada üksi

last kasvatavat perekonda seni, kuni vanem laps õpib. Last, kes on saanud 18-aastaseks ja õpib

põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe tasemeõppes või Haridus- ja Teadusministeeriumi

hallatava riigiasutuse täienduskoolituse kursusel ja kellel ei ole veel keskharidust, loetakse

täiendava sotsiaaltoetuse maksmisel lapseks kuni selle õppeaasta lõpuni, kui ta saab 19-

aastaseks, või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse

kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Muudatus puudutab ühe lapsevanemaga perekondi, kellel

on 18–19-aastaseid õpilasi.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu § 1 punktid 2, 3, 7, 8, 14, 15 ja 17

jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil, kuna nimetatud punktidega kaasnevad STAR-i arendused.

Jõustumisaja puhul on arvestatud TTT arenduste jaoks tehtavate arendustööde ja nende

testimise ning kasutajate koolitamiseks vajamineva ajaga.

Pangakonto väljavõtete kontrollimise regulatsiooni vastavus põhiseadusele

TTT maksmisel kogutakse ja töödeldakse toetuse taotleja ja tema perekonnaliikmete

pangakonto väljavõtetel kajastatud sissetulekute ning vajadusel ka väljaminekute ja rahaliste

vahendite andmeid. See tegevus riivab isikute õigust eraelu puutumatusele, mis on kaitstud

Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 26. Samuti puudutab see isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) raames isikuandmete kaitset. Seadusandjal on otsustuspädevus TTT saamise

tingimuste üle. See tuleneb põhiseaduse § 28 lõikest 2, mis kohustab riiki tagama puuduse

korral sotsiaalabi. Seadusandja otsustab, millised on TTT saamise kriteeriumid, toetuse suurus,

selle arvestamise põhimõtted ja toetuse määramisest keeldumise alused. Seega on seadusandjal

ulatuslik pädevus otsustada nii TTT andmise aluste kui ka tingimuste üle, tagades sellega, et

toetuste süsteem oleks õiglane ja sihipärane ning vastaks ühiskonna vajadustele.

18

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 sätestab igaühe õiguse eraelu puutumatusele, sealhulgas

õiguse kaitsta oma perekonna- ja eraelu ning kodu puutumatust. Põhiseaduse § 11 kohaselt võib

õigusi ja vabadusi piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja üksnes juhul, kui piirang on

demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Põhiseaduslikkuse hindamiseks tuleb hinnata, kas valitud

meede on eesmärgipärane, vajalik ja mõõdukas.

Pangakonto väljavõtete kontrollimise eesmärk on tagada TTT maksmise õiguspärasus ja vältida

väärkasutust ning põhjendamatut toetuse saamist, hinnates taotleja ja tema pereliikmete

majanduslikku seisu. Toetuse saamise eelduseks on taotleja ja tema perekonnaliikmete

majandusliku olukorra väljaselgitamine, milleks on vajalik esmajärjekorras sissetulekute

kontroll, et veenduda, kas isik vastab toetuse saamise kriteeriumitele. Korduva taotlemise puhul

tehtav väljaminekute ja varalise seisu täiendav kontroll võimaldab eristada ajutiselt hätta

sattunuid püsivate toimetulekuraskustega taotlejatest ning hinnata nende abivajadust laiemalt,

selleks et oleks võimalik tagada neile vajalik abi. Seega saab järeldada, et pangakonto

väljavõtete kontrollimisel on legitiimne eesmärk, mis on suunatud avalike vahendite

efektiivsele kasutamisele ja sotsiaalse õigluse tagamisele ning ka isikule sobiva sotsiaalabi

tagamisele.

Meetme vajalikkuse hindamiseks tuleb hinnata, kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada

vähem riivaval viisil. TTT määramise aluseks on majandusliku olukorra terviklik hindamine,

mis ilma sissetulekute ja väljaminekute andmete töötlemiseta ei ole võimalik. Taotleja

majandusliku seisu hindamiseks tuleb esitada taotleja ja tema perekonnaliikmete pangakontode

väljavõtted, et selgitada välja, kas perel on endal vahendeid, et tagada pere esmavajadused.

Regulatsiooni kohaselt on andmete kogumise intensiivsus järk-järguline ja sõltub taotlemiste

arvust, mis võimaldab proportsionaalsemat ja individuaalsemat lähenemist. Esimesel kolmel

taotlemise korral toimub sissetulekute kontroll, mis tähendab et taotleja ja tema

perekonnaliikmete pangakonto väljavõttel tuleb esitada ainult sissetulekuid kajastavad andmed.

Alates neljandast taotlusest sama aasta jooksul lisandub kohustus esitada nii sissetulekuid kui

ka väljaminekuid kajastavad andmed kontoväljavõttel, et hinnata isiku täiendavat abivajadust,

mis viitab süstemaatilisemale toimetulekuraskusele. Neljandal taotlemise korral tuleb selgitada

välja taotleja ja tema perekonna kogu varaline seis, mis on oluline toetuse sihipärasuse

kontrollimiseks. Selline lähenemine võimaldab diferentseeritud andmekogumist, millega

välditakse liigset riivet taotlejate eraelule esmaste või ajutiste toimetulekuraskuste korral. Alles

korduvate ja regulaarsete taotlemiste puhul rakendatakse täiendavat kontrolli, hinnates ka isiku

väljaminekuid ja kogu varalist seisu.

Pangakonto väljavõtted on olulised tõendid isiku sissetulekute, väljaminekute ning varalise

seisu väljaselgitamiseks. Ka kohtud on selgitanud ja kinnitanud vajadust esitada pangakonto

väljavõtteid isiku sissetulekute ja väljaminekute tõendamiseks, arvestades KOVi kohustus

hinnata laiemalt isiku abivajadust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsus nr 3-24-214).

Alternatiiviks on küsida inimeselt omakäeline loetelu ja kinnitus sissetulekute kohta, mille

andmeid riiklikes andmekogudes ei ole, kuid need ei pruugi olla tõesed ja TTT menetlejal ei

ole võimalik isiku tegelikku majanduslikku seisu välja selgitada. Alternatiivsed meetmed, nagu

üldine usalduspõhine toetuse määramine, oleksid märkimisväärselt ebaefektiivsed ja

soodustaksid väärkasutust. Pangakonto väljavõtete kontrollimine on vajalik, kuna puuduvad

mõistlikud ja sama tõhusad alternatiivid.

Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda, kas õiguse riive on eesmärgi suhtes

proportsionaalne. Toetuse taotlejate ja nende pereliikmete sissetulekute andmeid töödeldakse

ainult ulatuses, mis on hädavajalik toetuse määramiseks. Regulatsiooniga vähendatakse eraelu

puutumatuse riivet, kuna andmete töötlemise ulatus suureneb järk-järgult ainult toetuse korduva

19

taotlemise korral. See lähenemine tagab meetme proportsionaalsuse eesmärgi suhtes ja ka

isikute õiguste parema kaitse, tagades samal ajal süsteemi usaldusväärsuse ja tõhususe.

Andmetele juurdepääs on piiratud volitatud töötlejatega ning andmete säilitamise ja edastamise

protsess on turvaline. Lisaks on tagatud andmesubjektide õigus oma andmeid kontrollida ja

vaidlustada. Isiku õiguste riivet võib pidada mõõdukaks, kuna selle ulatus ja intensiivsus on

vähendatud miinimumini ning selle eesmärk on õiguspärane ja olulise kaaluga.

Kokkuvõttes vastab TTT maksmisel pangakonto väljavõtete andmete töötlemine

proportsionaalsuse põhimõttele - riive on eesmärgipärane, vajalik ja mõõdukas. Kuigi eraelu

puutumatust riivatakse, on meede õigustatud avalike vahendite kaitse ja sotsiaalse õigluse

eesmärgil.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uut ega muudeta olemasolevat terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Liidu õigusaktid eelnõus käsitletud küsimusi otseselt ei reguleeri. Sotsiaaltoetuste

määramine kuulub riigisisesesse pädevusse. Euroopa Liidu tasandil on eelnõu seotud Euroopa

sotsiaalõiguste samba 14. põhimõttega (miinimumsissetulek) ning 30.01.2023 Euroopa Liidu

liikmesriikide poolt vastu võetud piisava sissetuleku (nn miinimumsissetulekute soovitus)

soovitustega.

6. Seaduse mõjud

Seaduseelnõu muudatused parandavad TTT määramise õigusselgust ja menetlusprosessi

efektiivsust, mis kokkuvõttes panustavad ka avalike vahendite säästlikusse ja otstarbekasse

kasutamisse ning elanike võrdsesse kohtlemisse seeläbi, et TTT menetlemise praktika KOV-

ides ühtlustub ning TTT-d saavad need, kes seda tegelikult vajavad, st need, kellel endal

piisavad vahendid puuduvad. Muudatused jaotuvad suuremas plaanis kolmeks:

 toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine;

 perekondi ja töötajaid toetavad muudatused;

 eluasemekulude hüvitamise õiglasem ja läbipaistvam korraldamine.

Muudatuste mõjusid hinnatakse eeltoodud kolmes muudatuste paketis. Detailsemalt on iga

muudetava paragrahvi mõju taotleja, menetleja, toetuse kulude, STAR-i arenduste ja

andmekaitse vaates välja toodud eelnõu lisas olevas tabelis (seletuskirja lisa 1). Seaduseelnõu

muudatustega tekib kokkuvõttes sotsiaalne (sh majanduslik) mõju, mõju kohaliku omavalitsuse

korraldusele ja mõju riigieelarvele.

1.1. Sotsiaalne mõju

2024. aastal maksti TTT-d kokku 15 562 leibkonnale ning kokku rahuldati 93 687 TTT taotlust.

Ukraina ajutise kaitse saaja või põgenike staatusega leibkondade osakaal kõigist TTT-d saanud

leibkondadest oli 30,4% (2023. aastal oli Ukraina ajutise kaitse saaja või põgenike staatusega

leibkondade osakaal 41,3%). 2025. aasta veebruari seisuga moodustasid ajutise kaitse saajad

29% kõigist TTT saajatest.

Joonis 1. Toimetulekutoetust saanud püsielanike ja ajutise kaitse saanud perede arv kuude

kaupa

20

Arvestuslikult sai üks leibkond aasta jooksul TTT-d kuus korda. Kokku sai 2024. aastal TTT-

d (sõltumata toetuse saamise kordade arvust aasta jooksul) 27 844 inimest, mis on 2,0% Eesti

elanikest.8

Alljärgnevas tabelis on esitatud andmed TTT saajate kohta nelja suurema leibkonnatüübi järgi:

lastega, registreeritud töötuga, pensionäriga ja osalise või puuduva töövõimega liikmega

leibkonnad. Lastega leibkonnad moodustavad kõikidest TTT-d saanud leibkondadest 35%,

valdav osa (67%) neist on ühe täiskasvanuga ja suur osa (58%) töötutega leibkonnad. Töötutega

leibkonnad moodustasid 60% kõikidest TTT-d saanud leibkondadest, pensionäride leibkonnad

12% ning osalise ja/või puuduva töövõimega leibkonnaliikmega leibkonnad 17%. Ühe

leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv on suurim leibkondades, kus on pikaajalisi

töötuid, ja/või leibkondades, kus on ainult üks täiskasvanu.

Tabel 1. Toimetulekutoetuse maksmine leibkonnatüübi* järgi 2024. aastal

Leibkondade

arv

Rahuldatud

taotluste arv

Ühe leibkonna

keskmine

toetuse

saamise

kordade arv

Kokku 15562 93687 6,0

Lastega leibkondi 5407 33549 6,2

sh ühe täiskasvanuga 3646 23067 6,3

Töötutega leibkondi 9288 52724 5,7

sh lastega töötutega 3112 16862 5,4

sh pikaajaliste töötutega 888 5666 6,4

Pensionäridega leibkondi 1916 9084 4,7

sh vanaduspensionäridega 1346 6359 4,7

sh töövõimetuspensionäridega 334 1183 3,5

Osalise ja/või puuduva töövõimega

leibkonnaliikmega leibkondi 2699 12711 4,7

8 Arvestuste aluseks on rahvastikuregistri rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2024.

21

sh osalise töövõimega 2057 9703 4,7

sh puuduva töövõimega 746 3075 4,1

* Tabelis on välja toodud vaid peamised leibkonnatüübid. Sotsiaalse seisundi järgi võib üks ja

sama leibkond kuuluda mitmesse erinevasse leibkonnatüüpi. Näiteks, pensionäriga leibkond

võib kuuluda samal ajal lastega või töötuga leibkondade hulka. Seetõttu ei ole tabelis esitatud

näitajad (taotluste ja leibkondade arv) summeeritavad.

1.1.1. Toetuse taotlemise protsessi lihtsustamine ja õiglasemaks muutmine

Muudatused loovad inimese vaatest õigusselgust ja panustavad elanike võrdsesse kohtlemisse:

TTT-d saavad need, kes seda tegelikult vajavad, st need, kellel endal piisavad vahendid

puuduvad.

Sotsiaalse seisundi andmete automaatsete päringutena registrist pärimine vähendab taotleja

koormust toetuse taotlemisel, sest taotleja ei pea enam ise enda ja oma leibkonnaliikmete

sotsiaalse seisundi kohta andmeid esitama.

Muudatus, mis kaotab TTT maksmata jätmise või vähendamise seose töötukassa tegevuskava

täitmisega, toetab paremini neid püsivalt TTT saajaid, kellel on sotsiaalsed ja

terviseprobleemid, mis takistavad neil töötukassas arvelolekuga seonduvaid kohustusi täitmast.

Muudatuse korral ei jääks see sihtrühm toetusest ilma pelgalt seetõttu, et ei täida töötukassa

tegevuskava, millel on positiivne mõju nende majanduslikule hakkamasaamisele. 2024. aasta

andmetel oli TTT-d saanud leibkonnaliikmete seas 723 pikaajalist töötut (2,6% kõigist TTT-d

saanud leibkonnaliimetest), kui arvestada nende sotsiaalset seisundit viimase taotluse järgi.

Võib eeldada, et tööturul aktiivset osalemist takistavate sotsiaalsete või terviseprobleemide

olemasolu puudutab paljusid TTT-d saavaid pikaajalisi töötuid. Kaalutlusotsust, et jätta TTT

maksmata või TTT-d vähendada, kui töötukassa tegevuskava pole täidetud, on kasutatud vaid

harvadel juhtudel. KOV-id on toetust vähendanud 2024. aastal 11 korral, 2023. aastal 13 korral,

2022. ja 2021. aastal neljal korral ja 2020. aastal 11 korral ning toetus on määramata jäetud

2024. aastal kümnel korral (2023., 2022. ja 2020. a kahel korral ja 2021. a ühel korral). Seega

on tegu väga väikese sihtrühmaga, kuid mõju ulatus nende majanduslikule toimetulekule on

suur.

Muudatus, et TTT taotleja ei pea oma varalist seisu kolmel esimesel taotlemise korral

tõendama, vähendab lühiajalise toetuse taotleja vaatest halduskoormust. 2024. aastal

moodustasid 1–3 korda TTT-d saanud leibkonnad 38% kõikidest TTT-d saanud leibkondadest.

Seega on märkimisväärse osa taotlejate abivajadus ajutine ja on tingitud lühiajalistest teguritest,

mis vastab ka toetuse peamisele eesmärgile.

Joonis 2. Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv (üks kord) toetuse saamise kordade järgi

2024. aastal

22

Allikas: STAR-i andmed

Toetuse taotlemise protsessi lihtsustumine ja õiglasemaks muutmine mõjutab kõiki TTT saajad

kõikides Eesti KOV-ides. Võrreldes kogu elanikkonnaga on sihtrühm siiski väike (2%

elanikkonnast). Avalduva mõju ulatus TTT taotlejatele ja saajatele on väike ning mõju

avaldumise sagedus, arvestades toetuse saamise kordade arvu, on keskmine. Kokkuvõttes on

TTT taotlemise protsessi lihtsustumisel ja õiglasemaks muutmisel väheoluline sotsiaalne mõju.

1.1.2. Perekondi ja töötamist toetavad muudatused

Ettevõtluskonto kaudu saadava tulu arvestamisel töise sissetulekuna TTT määramisel on

positiivne majanduslik mõju neile, kelle suhtes rakendub töise sissetuleku erand. Uuringu

„Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaal-majanduslikule toimetulekule ning

tööturuaktiivsusele“ andmetel kasutas töise sissetuleku erandit aastatel 2018–2021 ca 3% TTT-

d saanud leibkondadest, mis tähendab, et erandit kasutas ainult 22% inimestest, kes oleksid

võinud seda teha. Sealjuures moodustasid tööle asunud liikmega leibkonnad 14% kõigist toetust

taotlenud leibkondadest. 2024. aastal sai TTT-d 2076 leibkonnaliiget, kelle sotsiaalne staatus

oli töötav. Ettevõtluskonto kaudu saadava tulu arvestamine töise sissetulekuna annab nendele

TTT saajatele, kes alustavad tegevust, mille eest saab tulu ettevõtluskonto kaudu, õiguse

kasutada töise tulu erandit ja saada edasi TTT-d. Muudatus parandab töise sissetuleku erandit

kasutavate leibkondade majanduslikku toimetulekut. Samuti võib see motiveerida teisi TTT

saajaid alustama ettevõtlustegevust, kasutades ettevõtluskontot.

Kaalutlusotsuse loomine, et TTT määramist mõjutab laste kordamööda mõlema vanema juures

elamine, vähendab nende perede jaoks TTT suurust või TTT määramise võimalust. Tegemist

on negatiivse majandusliku mõjuga nende peredele, samas aga õiglase muudatusega võrreldes

lastega peredega, kus lapsed elavad suurema osa ajast ühes leibkonnas. Kordamööda mitmes

leibkonnas elamine on lahus elavate vanemate puhul pigem erandlik ja puudutab väikest osa

lastega peredest. Lastega perede leibkonnapildi ja elukorralduse uuringu9 kohaselt oli selliseid

lapsi, kes ööbisid kaks nädalat ühe ja kaks nädalat teise vanema juures, 1,5% nendest lastest,

kellel olid lahus elavad vanemad. Üks nädal ühe ja üks nädal teise vanema juures ööbijaid oli

4,4% nendest lastest, kellel olid lahus elavad vanemad. Seega on kaalutlusotsusel mõju

eeldatavasti väikesele osale lastega peredest ning halduskoormus taotlejale ja menetlejale

9 https://raportid.centar.ee/2023_lastega_pered/3-laps-ja-leibkonna-elukorraldus-1.html#lapse-elukorraldus-kui-

teine-vanem-ei-ela-leibkonnas-1.

1 kuni 3

38%

4 kuni 6

20%

7 kuni 9

13%

10 kuni 12

29%

1 kuni 3 4 kuni 6 7 kuni 9 10 kuni 12

23

vähene (esitatakse üks lisatõend nt kohtuotsus, riikliku perelepituse vanemluskokkulepe,

omavaheline kirjalik nõusolek või mõni muu asjakohane tõendusmaterjal vanemluskokkuleppe

kohta).

Lapse vanusepiiri tõstmine toimetulekupiiri arvestamisel ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine

perehüvitistega sarnastel alustel mõjutab perede majanduslikku toimetulekut. Mõjutatud

sihtrühmaks on toimetulekuraskustes lastega pered, kus on 18‒19-aastaseid põhikoolis,

gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppivaid keskhariduseta õpilasi. Muudatusega

hakatakse lugema lapseks ka 18‒19-aastaseid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe

tasemeõppes õppivaid keskhariduseta õpilasi ehk lapseks hakatakse lugema neid, kellel on

õigus saada lapsetoetust, mis on kooskõlas perehüvitise seadusega. 2024. aastal oli TTT saajate

seas 8764 alla 18-aastast last (ca 31% TTT saajatest) ning 329 põhikoolis, gümnaasiumis või

kutseõppe tasemeõppes õppivat 18‒19-aastast keskhariduseta õpilast (1,2% TTT saajatest).

2024. aasta andmete baasil moodustab sihtrühm ca 3,4% lapsetoetuse saajatest s.o. ca 300 lapse

olukord muutub paremaks.

Muudatusega tõuseb õppivate 18‒19-aastaste toimetulekupiir 80%-lt 120%-ni perekonna

esimese liikme toimetulekupiirist. Kehtiva toimetulekupiiri (200 eurot perekonna esimesele

liikmele) puhul kasvab see rahaliselt 160 eurolt 240 eurole ehk 80 euro võrra või 50%. Sama

põhimõte laieneb ka täiendava sotsiaaltoetuse (SHS § 135) maksmisel TTT saajale, kelle kõik

teised perekonnaliikmed on lapsed. 2024. aastal oli neid leibkondi kokku 3646 ehk 67% lastega

leibkondadest. Seega hakkavad täiendavat toetust saama ka need pered (ühe vanemaga lastega

pered), kus on 18–19-aastaseid õpilasi. Muudatuse tulemusena paraneb laste ja lastega

leibkondade majanduslik toimetulek. Mõju ulatus on suur, mõju avaldumise sagedus keskmine

ja sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist

TTT-d saavate laste ja lastega perede jaoks olulise sotsiaalse mõjuga.

1.1.3. Eluasemekulude hüvitamise õiglasemat ja läbipaistvamat korraldamist puudutavad

muudatused

Eluasemekulude arvestamist ja hüvitamist puudutavad muudatused (loetelu muudatustest

leitav Lisa 1 punktid 3.1 - 3.7) loovad inimese jaoks õigusselgust ja tagavad võrdse kohtlemise

ning toetavad õiglasemat ja läbipaistvamat menetlemist.

Ajateenistujad ei saa enam toetust toimetulekupiiri ulatuses, kuna neil on esmavajadusteks

mõeldud kulutused kaitseväes olles tagatud. Ajateenistujale tagatakse kaitseväe poolt

eluasemekulud, välja arvatud eluasemelaenu maksed. 2024. aastal on ajateenijad pöördunud

kaitseväe sotsiaalteenistuse poole 59 korral, et taotleda TTT-d eluasemekulude hüvitamiseks.

Seega on tegu väga väikese sihtrühmaga.

Eluasemekulude arvestamist ja hüvitamist puudutavate muudatuste mõju ulatust võib hinnata

keskmiseks ja mõju avaldumise sagedust väikseks, kuid mõjutatud sihtrühma suurus on väike.

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on eluasemekulude arvestamist ja

hüvitamist puudutavatel muudatustel väheoluline sotsiaalne mõju.

1.2. Mõju riigivalitsemisele

1.2.1. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele

Muudatused võivad mõjutada kõiki KOV-e. 2024. aastal oli TTT-d saavaid inimesi kõikides

Eesti KOV-ides peale Ruhnu valla. TTT-d saavate elanike arv varieerus KOV-ides kuni kümne

elanikuni aastas (Vormsi vald, Kiili vald ja Kihnu vald) ja maksimaalselt kuni 9524 elanikuni

24

(Tallinna linnas). Absoluutarvudelt on rohkem TTT-d saanud elanikke peale Tallinna

suurematest linnadest Tartus (1937 TTT-d saavad leibkonnaliiget) ja Pärnus (1344 TTT-d

saavat leibkonnaliiget). TTT saajate arvu võrdlus KOV-is elavate inimeste arvuga näitab,

millistes KOV-ides on rahalise puuduse leevendamisel TTT kaudu võrreldes kõikide elanikega

suurem roll. Seda kirjeldab allolev kaart, kus on kujutatud TTT saajate arvu 1000 elaniku kohta.

Keskmiselt saab Eestis TTT-d iga 1000 elaniku kohta 21 inimest aastas. Tallinna linnas on

absoluutarvult TTT saajaid küll kõige rohkem, kuid TTT-d saanud inimeste arv 1000 elaniku

kohta on Eesti keskmise lähedal. Võrreldes rahvaarvuga KOV-is on TTT saajate arv väiksem

Harju maakonna valdades Harkus, Kiilis, Kuusalus, Viimsis ja Rae vallas. TTT saajate suhtarv

1000 elaniku kohta on samuti väike Tartu maakonnas Nõo vallas ja väikesaarel Vormsis, kus

elab ka vaid mõnisada inimest. Viis suurima TTT saajate arvuga KOV-i on välja toodud

joonisel.

Eelnõuga tehtavad muudatused vähendavad KOV-ide töökoormust taotluste menetlemisel

seetõttu, et loovad õigusselgust. KOV-ide menetluskoormus on muudatuste kaupa välja toodud

seletuskirja lisas. Loobumine TTT taotlejate kogu varalise olukorra hindamise nõudest esimesel

TTT taotlemise korral vähendab toetuse menetlemise aega ja menetlejate töökoormust.

TTT määramisel töötukassa tegevuskava täitmisega arvestamata jätmise vajadus toob samuti

kaasa menetluskoormuse vähenemise, sest töötukassast ei ole vaja tegevuskava andmeid pärida.

Sotsiaalse seisundi andmete automaatpäringud registritest toetavad samuti halduskoormuse

vähenemist.

Lapse vanusepiiri tõstmise tulemusena võib toetuse saajate arv kasvada, kuid

menetluskoormuse vaatest on tegu vähese mõjuga, sest 18–19-aastase leibkonnaliikmega TTT

taotlusi on kogu riigis kokku vaid 2000 ringis ning lisanduv taotluste arv ei ole kogu riigi peale

suur. Töökoormuse vähesel määral suurenemisega kaasneb ka KOV-idele makstava

25

menetluskulu tõus, mis leevendab ebasoovitava mõju riski, mille toob kaasa vähene taotluste

arvu kasv.

Kokkuvõttes on muudatustel oluline mõju KOV-ide töökorraldusele, sest muudatustest on

potentsiaalselt mõjutad kõik Eesti KOV-id, kellest enamik puutub toetuse määramisega kokku

regulaarselt, st mõju avaldumise sagedus on sõltuvalt KOV-ist keskmine kuni suur. Samas on

mõju ulatus väike, sest peamiselt õigusselgust loovate muudatuste puhul KOV-ide TTT-ga

seotud tööprotsessides eeldatavasti erilisi muutusi ei toimu ning tarvidus muudatustega

kohanemiseks mõeldud tegevuste järele puudub.

1.2.2. Mõju riigieelarvele

TTT maksmise kulud, sealhulgas toetuse menetlemise ja väljamaksmise kulud, hüvitatakse

kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarvest. 2024. aastal kulus KOV-idel TTT maksmiseks

38,7 miljonit eurot. Lisaks hüvitati 2024. aastal KOV-idele menetlemise ja väljamaksmise

kulusid 1,1 miljonit eurot. Kõigist riigieelarvest väljamakstavatest sotsiaaltoetustest

2024. aastal (4031 miljonit eurot)10 moodustavad TTT kulud 1%.

Lapse vanusepiiri tõstmine toimetulekupiiri arvestamisel ja täiendava sotsiaaltoetuse maksmine

perehüvitistega sarnastel alustel toob kaasa iga-aastase täiendava riigieelarve kulu. Lapse

vanusepiiri tõstmisega kasvab 18‒19-aastase õpilase toimetulekupiir 80 euro võrra (160 eurolt

240 eurole). 2024. aasta andmete alusel rahuldati 1899 TTT taotlust, mille puhul oli leibkonnas

18–19-aastaseid õpilasi, mis tähendab, et muudatuse tulemusena oleks täiendavalt vaja

151 920 eurot (1899 x 80). Arvestades, et muudatuse tulemusena võib toetuse saajate arv

kasvada, oleks lisavajadus maksimaalselt 180 tuhat eurot. Väikest eelarvekulude kasvu toob ka

täiendava sotsiaaltoetuse maksmine perehüvitistega sarnastel alustel. Riigieelarvest makstav

täiendav sotsiaaltoetus TTT saajale, kelle kõik perekonnaliikmed on lapsed, on 15 eurot.

Lähtudes sellest, et ühe täiskasvanuga lastega leibkondade taotlused moodustasid 2024. aastal

lastega leibkondade rahuldatud taotlusest 69%, kasvaks muudatusega ühe täiskasvanuga

leibkondade taotluste arv ca 1200–1300 võrra. Kulud kasvavad täiendava toetuse maksmiseks

18–19,5 tuhande euro võrra.

Täiendav eeltoodud muudatusega seotud vahendite vajadus toetuse maksmiseks on ca 200 tuhat

eurot. Teised muudatused on pigem õigusselgust toovad ning mõju eelarvele ei ole.

200 tuhat eurot moodustab veidi alla 0,5% RES 2026–2029 2025. aasta kevadprognoosi raames

koostatud TTT prognoosist aastatel 2027, 2028 ja 2029. Kokkuvõttes on tegu nii TTT kulusid

kui ka riigieelarvet tervikuna arvestades väheolulise mõjuga.

TTT kaasajastamise muudatusega täiendavat kulu IT-arendustele ei kaasne, sest muudatustega

seotud arendused teostatakse STAR2 TTT tervikarenduse raames projektist

„Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“. STAR2 TTT

tervikarendustele kavandatav summa on 600 000 eurot (maksumus arvestatud eelnõu

koostamise hetkel kehtivate turuhindadega), mille rahastamise allikas on Euroopa

Regionaalarengu Fond ja riiklik kaasfinantseering.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

TTT määramisel ja abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seadusest

(SHS), haldusmenetluse seadusest (HMS) ja sotsiaalseadustiku üldosa seadusest (SÜS).

10 Riigieelarve 2024 juhtimislaud, kättesaadav https://www.fin.ee/2024-riigieelarve.

26

Sotsiaalkaitse on korraldatud tervikliku süsteemina, mis põhineb omavastutusel, koostööl, isiku

vajadusest ja avalikust huvist lähtuval hüvitiste sihitatud andmisel, õiguskindlusel ja võrdsel

kohtlemisel ning avalike vahendite säästlikul ja otstarbekal kasutamisel. SÜS § 21 lõike 1 alusel

on isik kohustatud esitama kõik vajalikud tõesed ja täielikud andmed, teavitama viivitamata

hüvitise saamist ja andmist mõjutavatest asjaoludest ning asjaolude muutumisest, osalema

aktiivselt hüvitise andmises ja kasutama talle antud hüvitist sihtotstarbeliselt. Üldjuhul ei või

nõuda isikult andmeid ega tõendeid, mille isik on esitanud varem (vt täpsemalt SÜS § 30 lg 1).

Põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta on

õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas hüvitise taotlemise

käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust (SÜS § 30 lg 2).

Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja

vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6). Haldusorganil on õigus

nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses

olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja

lahendamiseks olulised asjaolud (HMS § 38 lg 1). Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus,

dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus (HMS § 38

lg 2). Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada

olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib

haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata (HMS § 38 lg 3).

TTT taotluse menetlemisel töödeldakse toetuse taotleja ja tema pereliikmete pangakontode

andmeid. Töötlemise eesmärk on tagada TTT õiguspärane ja õige määramine ja väljamaksmine,

lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja isikuandmete kaitse nõuetest. Andmete töötlemine hõlmab

nende kogumist, salvestamist, säilitamist ja kasutamist. Oluline on tagada, et töötlemine oleks

kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM) ja sotsiaalkaitsehüvitise menetlemist

reguleerivate seadustega. Toimetulekutoetuse menetlemisel vajalike asjaolude kontrollimiseks

(nt isiku sotsiaalne seisund, osalus äriühingutes, kinnisvara) on kohaliku omavalitsuse üksusel

kui STARi volitatud töötlejal õigus teha päringuid teistele andmekogudele SHS regulatsiooni

ning STAR põhimääruse alusel. Vastavalt põhimääruse §-le 13 on STAR liidestatud riigi

infosüsteemi andmevahetuskihiga ning võimaldab saada vajalikke andmeid automaatselt.

Kõiki toetuse määramiseks vajalikke andmeid töödeldakse elektrooniliselt turvalistes

andmebaasides, millele on juurdepääs ainult volitatud isikutel. Andmete töötlemise eesmärk on

hinnata TTT saamise õigust ning tagada toetuse õiguspärane määramine ja väljamaksmine.

Andmete töötlemine võimaldab tuvastada toetuse taotleja majanduslikku olukorda ja vältida

toetuse ebaõiget maksmist.

Toetuse taotlemisel esitab taotleja vajalikud andmed ja dokumendid, sealhulgas pangakonto

väljavõtted ja perekonnaliikmete sissetulekute andmed. KOV-i ametnikud kontrollivad esitatud

andmete õigsust ja asjakohasust ning salvestavad seadusega ette nähtud andmed STAR-i kui

turvalisse infosüsteemi. Andmeid säilitatakse vastavalt SHS § 1451 lõigetele 1 ja 2 - ning

isikustatult viis aastat pärast toetuse määramist ning pärast seda kantakse andmed digitaalsesse

arhiivi, kus neid säilitatakse isikustatult veel viis aastat. Andmete edastamine toimub ainult

seadusest tulenevatel juhtudel, näiteks SKA-le või kohtule. Kõik andmeedastused toimuvad

turvaliste kanalite kaudu, tagades andmete konfidentsiaalsuse ja tervikluse.

Andmete töötlemise peamised andmekaitsealased riskid ja maandamismeetmed on järgmised:

1. Andmete volitamata ligipääs või lekkimine

o Kasutatakse andmete krüpteerimist ja mitmeastmelist autentimist.

27

o Kasutajate ligipääsuõigusi kontrollitakse regulaarselt, et vältida volitamata

juurdepääsu.

2. Andmete ebaõige töötlemine või väärkasutamine

o Töötajatele korraldatakse korrapäraseid andmekaitsealaseid koolitusi.

o Andmetöötluse protsesse auditeeritakse regulaarselt, et tagada õigusaktide

järgimine.

3. Andmete kadumine või hävimine

o Kasutusele on võetud varundamissüsteemid ning andmeid varundatakse

regulaarselt.

4. Andmesubjektide õiguste rikkumine

o Isikutele tagatakse õigus tutvuda oma andmetega ning taotleda nende

parandamist või kustutamist.

o Andmesubjekte teavitatakse nende õigustest ja andmetöötluse eesmärkidest.

Toetuse taotlemisel on taotleja (andmesubjekt) kohustatud esitama enda ja vajadusel enda

perekonnaliikmete pangakonto väljavõtted. Kontoväljavõte sisaldab isiku majanduslikku

olukorda kajastavaid üksikasjalikke andmeid (nt sissetulekud ja väljaminekud, makse saajad,

maksete selgitused, isiklik tarbimiskäitumine), mis võivad olla äärmiselt tundlikud andmed.

See toob kaasa järgmised andmekaitsealased mõjud andmesubjektile:

1. Suurenenud eraelu puutumatuse riive risk – pangakonto väljavõtted võivad kajastada

isiklikke eluviise, tarbimisharjumusi, terviseandmeteks liigitatavaid kulusid (nt apteegimaksed,

raviarved), usulist või poliitilist kuuluvust (nt annetused), mis ei ole alati otseselt seotud

toimetulekutoetuse määramise tingimustega.

2. Tundlike isikuandmete töötlemine – kuigi KOV töötleb andmeid õiguspärasel eesmärgil ja

seaduse alusel, suureneb andmesubjekti jaoks võimalus, et tema tundlikud andmed saavad

andmete töötlejale teatavaks, mis suurendab subjektiivset ebamugavustunnet või tekitab

usaldusküsimusi.

3. Andmesubjekti autonoomia vähenemine – kuigi toetuse taotlemine on vabatahtlik, muutub

pangakonto väljavõtte esitamine sisuliselt kohustuslikuks, sest ilma selleta ei saa KOV teha

põhjendatud otsust. Seega tunneb andmesubjekt, et tal puudub sisuline valikuvõimalus teatud

andmete esitamise osas.

Mõjude leevendamiseks on kehtestatud järgmised täiendavad kaitsemeetmed:

1. Konto väljavõtteid kasutatakse üksnes toimetulekutoetuse määramiseks vajalike asjaolude

(nt sissetulekute, kohustuste, kulude) tuvastamiseks.

2. Andmeid töötlevad üksnes volitatud sotsiaaltöötajad, kelle juurdepääs andmekogule on

piiratud vastavalt tööülesannetele ning logitud.

3. Andmesubjektile antakse selge ja arusaadav teave selle kohta, miks andmeid kogutakse ja

kuidas neid kasutatakse.

4. Andmesubjektil on õigus küsida täpsustusi, piirata andmete ulatust, ja esitada konto väljavõte

näiteks teatud ajavahemiku kohta või muul sobival viisil, mis tagab piisava kontrolli oma

andmete üle.

5. Vajadusel võib andmesubjekt esitada selgitusi või alternatiivseid dokumente, kui mõni tehing

vajab täpsustamist.

Kokkuvõttes on TTT taotluse menetlemisel andmete töötlemise andmekaitsealane mõju

andmesubjektile oluline, kuid võetud meetmed tagavad, et andmete töötlemine TTT maksmise

protsessis toimub vastavalt andmekaitsenõuetele, minimeerides võimalikke ohte isikute

õigustele ja vabadustele. Turvameetmete rakendamine ja pidev järelevalve aitavad ennetada

andmetega seotud riske ning tagada ohutu ja vastutustundliku andmetöötluse.

28

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

TTT kaasajastamisega seotud muudatustest tekitab otsest kulu riigieelarvele laste vanusepiiri

tõstmine alates 2027. aasta 1. aprillist. TTT kaasajastamise muudatusega täiendavat kulu IT-

arendustele ei kaasne. Eelnõu koostamise ajal on kehtiv toimetulekupiir 200 eurot ning

arvestused järgnevateks aastateks on tehtud selle baasil.

Tabel 2. TTT kaasajastamisega seotud muudatuste kulud aastatel 2027–2029

2027 2028 2029

TTT kaasajastamise muudatused (laste

vanusepiiri tõstmine) 150 000 200 000 200 000

8. Rakendusaktid

Seaduse vastuvõtmisel vajab täiendamist sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määrus nr

72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“, mille kavand töötatakse välja

määruse muutmise käigus. Põhimääruse täiendused on seotud eelnõu § 1 punktides 4, 5, 7 ja 10

ette nähtud muudatustega (isiku osalus äriühingutes ning ajateenistuses viibimine) ning

andmevahetusega teiste andmekogudega.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu § 1 punktid 2, 3, 7, 8, 14, 15 ja 17 jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil, kuna nimetatud

punktid vajavad STAR-i arendusi. Jõustumisaja puhul on arvestatud TTT arenduste jaoks

tehtavate arendustööde ja nende testimise ning kasutajate koolitamiseks vajamineva ajaga.

Ülejäänud muudatuste jaoks ei ole täiendavat üleminekuaega vaja ning need jõustuvad üldises

korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Töötukassale,

Kaitseressursside Ametile ja Sotsiaalkindlustusametile.

Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium ning Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta.

Justiits- ja Digiministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium esitasid eelnõu kohta

märkusi. Eelnõu kohta avaldasid arvamust Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Töötukassa ning

Sotsiaalkindlustusamet.

Kooskõlastuse käigus esitatud märkustega arvestamise tabel on toodud seletuskirja lisas 2.

Eelnõu esitatakse teisel ringil kooskõlastamisele Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile.

Algatab Vabariigi Valitsus 2025. a

29