Arvamus eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Heidy Purga Kultuuriministeerium [email protected]

Teie 16.07.2025 nr 1-11/762-1 Meie 31.07.2025 nr 2.3-5/25/2317-2

Arvamus Eesti spordiregistri põhimääruse muutmise eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus“ muutmise eelnõu. Esitame lisaks eelnõud puudutavatele tähelepanekutele ka tähelepanekud kehtiva põhimääruse

osas, kuna käsilolev andmekogu põhimääruse muutmine annab võimaluse muuta ka kehtivat

põhimäärust selgemaks ja konkreetsemaks.

1. Eelnõu punktiga 2 tunnistatakse muu hulgas kehtetuks andmekogu vastutava töötleja

ülesanded, mis on seotud sisestatud andmete õigsuse kontrollimisega ja andmete

väljastamise õiguspärasuse eest vastutamisega. Seletuskirjas on selgitatud, et

tunnistatakse kehtestuks sätted, mille täitmine praktikas on ebamõistlik või keeruline –

loobutakse mittestandardse struktuuriga andmete sisestamise põhimõtete ja muude

erijuhtumite kooskõlastamisest ning vastutava töötleja järelevalvest andmekogusse

sisestatud andmete õigsuse üle, samuti tunnistatakse kehtetuks vastutus andmete

väljastamise õiguspärasuse eest.

Siinjuures peame vajalikuks selgitada, et isegi kui eemaldada põhimäärusest vastavad

sätted, siis EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 5 lõike 2 kohaselt on

isikuandmete vastutav töötleja kohustatud tagama sama artikli lõikes 1 loetletud

isikuandmete töötlemise kõikide põhimõtete järgmise, sh tagama, et isikuandmete

töötlemine oleks seaduslik (punkt a) ning et töödeldavad isikuandmed oleksid õiged ja

asjakohased (punkt d). Seega vastutab andmekogu vastutav töötleja tervikuna nii

andmekogust andmete väljastamise õiguspärasuse kui ka andmekogusse kogutud andmete

õigsuse eest ning seda isegi siis, kui andmete andmekogusse esitajaks on mõni teine

andmekogu või isik.

Lisaks näeb põhimääruse § 36 ette, et andmekogu pidamise üle teeb järelevalvet vastutav

töötleja, kuid pärast vastavate sätete eemaldamist jääb üldse selgusetuks, kelle või mille

üle vastutav töötleja järelevalvet teeb.

2. Põhimääruse § 4 järgi on andmekogusse kantud andmetel informatiivne tähendus, välja

arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Märgime, et kuigi avaliku teabe seadus seda nõuab,

on selline säte sisutühi. Ilmselgelt lähtub asutus oma töös andmekogusse kantud

andmetest, vastasel juhul ei oleks andmekogu pidamisel mõtet. Nii on kohatu

põhimääruses märkida, et andmetel on vaid statistiline või informatiivne tähendus.

Eristada tuleb üksnes neid juhte, kus seadusest tulenevalt on andmekogu andmetel

kolmandate isikute suhtes konstitutiivne tähendus. Soovitame sätte põhimäärusest

2 (3)

eemaldada.

3. Spordiseaduse § 61 lõike 61 järgi säilitatakse sporditulemusi tähtajatult. Sama seaduse § 62

järgi on spordiorganisatsioonil, spordikoolil ning spordi andmekogu vastutaval ja

volitatud töötlejal spordi eripära arvestades õigus spordi arendamiseks ja toetamiseks ning

spordiajaloo jäädvustamiseks muu hulgas avalikustada sportlase sporditulemusi.

Spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 105 SE

seletuskirjas1 on sportlaselt nõusolekut küsimata tulemuste avalikustamise vajalikkuse

osas selgitatud, et sporditulemused peaksid olema usaldusväärsed, avalikud ja

kättesaadavad sõltumata ajast ja osaleja soovist. Sport on oma olemuselt avalikkusele

suunatud, omab olulist ühiskondlikku huvi ja mõju ning seda toetab avalik sektor. Seetõttu

on spordiorganisatsioonid huvitatud laialt kättesaadavast infost ning sportlaste tulemuste

esitlemisest avalikkusele. /…/ Kui lisada seadusesse säte, mille järgi võib sporditulemusi

töödelda, lihtsustaks see spordialaliitude, spordiorganisatsioonide, treenerite ja meedia

tegevust. Korraldajad, pealtvaatajad ja meedia ei peaks kartma, et tulemused või

sportlase osalemine võidakse mistahes ajahetkel salastada ning et sportlasi toetatakse

objektiivsete näitajate alusel.

Siinjuures rõhutame, et IKÜM-st tulenevalt peab igasugune isikuandmete töötlemine

olema eesmärgipärane ja toimuma ulatuses, mis on selle konkreetse eesmärgi täitmiseks

vajalik. Kui sporditulemuste andmete isikustatud kujul kogumine ja säilitamine on vajalik

spordi arendamiseks ja toetamiseks ning spordiajaloo jäädvustamiseks, siis ilmselt ei täida

nende andmete alaline avalikustamine eelnimetatud eesmärke ning küsitav on, kuivõrd

täidab see ka spordiseaduse muutmise seaduse 105 SE seletuskirjas toodud teisi eesmärke.

Tähtajatu andmete avalikustamine tähendab intensiivset riivet isiku privaatsusele ning

nõuab põhjalikku põhjendamist.

Lisaks peame vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et juba sportlase osalemine

paraolümpiamängudel annab teavet tema terviseseisundi kohta. IKÜM artikkel 4 punkti

15 järgi on füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, mis annavad

teavet tema tervisliku seisundi kohta, terviseandmed, mis omakorda on IKÜM artikkel 9

lõike 1 järgi eriliigilisteks isikuandmeteks. IKÜM põhjenduspunkti 35 järgi peaksid

tervisealaste isikuandmete hulka kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku seisundit

käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema endise, praeguse või tulevase füüsilise või

vaimse tervise kohta.

4. Spordiseaduse § 61 lõike 61 viimase lause kohaselt säilitustähtaja möödumisel

isikuandmed anonüümitakse. Spordiseaduse muutmise seadus 518 SE seletuskirjas2 on

anonüümimise osas antud järgmised selgitused: /…/ säilitustähtaja möödumisel

isikuandmed anonüümitakse. Spordiregistri alamandmekogudes olevad ja erinevate

ajaperioodide andmed on omavahel seotud - kui sealt isikuandmed kustutada, ei ole

algandmed enam terviklikud, võrreldavad ega analüüsimiseks sobilikud. Samas ei nähtu

seletuskirjast, mida isikuandmete anonüümseks muutmine tegelikkuses tähendab.

Anonüümsete andmete osas peame vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et isikuandmed

on anonüümsed üksnes sellisel juhul, kui andmekogus olevaid andmeid ei saa konkreetse

isikuga või tema tegevustega siduda, grupeerida või isikutepõhiselt eristada ehk

isikustatud kujule tagasi viia või näiteks tuvastada koos muude andmetega nende pealt

mõnda muud konfidentsiaalset teavet.

Seletuskirjast võib aga pigem välja lugeda, et soov ei ole isikuandmeid kustutada või neid

viia kujule, kus algandmed ei ole enam terviklikud, võrreldavad ja analüüsimiseks

sobilikud. IKÜM artikkel 4 punkti 5 järgi, kui isikuandmete töötlemine toimub sellisel

1 Spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 105 SE 2 Spordiseaduse muutmise seadus 518 SE

3 (3)

viisil, et isikuandmeid ei ole enam täiendavat teavet kasutamata võimalik seostada

konkreetse andmesubjektiga, on tegemist pseudonüümitud andmetega (nt asendatakse

isikuandmed unikaalse koodiga). Sealjuures tuleb täiendavat teavet (nt kooditabelit, kust

nähtub, kelle andmed on vastava koodiga asendatud) hoida eraldi ja andmete tuvastatud

või tuvastatava füüsilise isikuga seostamise vältimise tagamiseks tuleb rakendada tehnilisi

ja korralduslikke meetmeid. Lisaks selgitame, et pseudonüümitud isikuandmete

töötlemisele kohalduvad samuti IKÜM-st tulenevad nõuded, sh nõue määrata andmete

säilitamiseks tähtaeg.

Kokkuvõtvalt soovitame tulemuste isikustatud kujul avalikustamist puudutavat osa vajadusest ja

eesmärgist lähtuvalt uuesti analüüsida ning põhimäärust ja seletuskirja selles osas täiendada.

Samuti palume täiendada seletuskirja osaga, mis puudutab isikuandmete anonüümimist pärast

säilitustähtaja möödumist. Juhul kui tegemist on siiski sooviga säilitada andmeid pseudonüümitud

kujul, siis tuleb nende andmete säilitamiseks määrata konkreetne tähtaeg, arvestades töötlemise

vajadust ja eesmärki.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Parm

valdkonnajuht

peadirektori ülesannetes

Terje Enula

[email protected]

627 4144