Teavitus rahastusotsuse osas

KÄSKKIRI  

      30.07.2025 nr 37   

    Riigisekretäri 7. detsembri 2022. a käskkirja nr 47 „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ muutmine     Perioodi  2021–2027  Euroopa  Liidu  ühtekuuluvus-  ja  siseturvalisuspoliitika  fondide  rakendamise  seaduse  §  10  lõigete  2  ja  4  alusel muudan  riigisekretäri  7.  detsembri  2022.  a  käskkirja  nr  47  „Toetuse  andmise  tingimused  avaliku  sektori  innovatsioonivõimekuse  tõstmiseks“ järgmiselt:   1. täiendan käskkirja lisaga 5 järgmises sõnastuses:   Lisa 5 Tegevuse 4.1.1 partner, toetatav innovatsiooniprojekt ja toetuse summa     Partner Innovatsiooniprojekt Summa 

eurodes 1. Riigilaevastik  Eesti  e-lootsimise  teenuse  mudeli  ja 

tarkvara  ning  seadmete  väljaarendamine ja katsetamine

940 000

2. Tarbijakaitse  ja  Tehnilise  Järelevalve  Amet

Tööriista  arendamine  digiplatvormidel  süsteemsete riskide analüüsimiseks 

2 053 200

3. Tallinna Transpordiamet Dünaamiline liiklusjuhtimine Tallinnas 1 300 400 4. Politsei- ja Piirivalveamet Autonoomne  robotlaev  idapiiri 

piiriveekogudele 1 130 000

5. Sotsiaalministeerium Vaimse  tervise  astmelise  abi  piloteerimine 

1 912 000

6. Tartu Vallavalitsus Jäätmeandmete  tõesuse  ning  jäätmete  kogumise  ja  käitlemisega  seotud  mõjude ja  tulemuste hindamise mudeli  loomine 

430 000

7. Põhja-Ees t i   Regionaalhaigla SA

Kõnetuvastuse  arvutiprogrammi  prototüüp radioloogidele 

818 400

.

2 (2)

  4. Käskkirja rakendatakse alates 01.07.2025.           (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär

EELNÕU

Riigisekretäri käskkirja „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ muutmise seletuskiri

I. SISUKOKKUVÕTE

Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamisel aastatel 2021–2027 on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 10 nimetatud partnerluslepe ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava elluviimiseks kehtestas riigisekretär 7. detsembril 2022. a käskkirja nr 47 „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ (edaspidi käskkiri). Lähtuvalt käskkirja punktist 5.3 võib tegevuse 4.1.1 elluviimiseks Riigikantselei kaasata partnereid. Partnerid kinnitatakse käskkirja lisas.

Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei strateegiabüroo projektijuht Merlin Tatrik ([email protected]).

1. Käskkirja täiendatakse lisaga 5, millega nimetatakse uued parterid.

2025. a kevadel toimus uute innovatsiooniprojekti ideekavandite vastuvõtmine. 9.06.2025 tegid kantslerid riigisekretärile ettepaneku toetada järgmiste innovatsiooniprojektide elluviimist. Partneritega sõlmitakse tegevuste elluviimiseks partnerluslepingud.

Partner Innovatsiooniprojekt Summa eurodes

1. Riigilaevastik Eesti e-lootsimise teenuse mudeli ja tarkvara ning seadmete väljaarendamine ja katsetamine

940 000

2. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Tööriista arendamine digiplatvormidel süsteemsete riskide analüüsimiseks

2 053 200

3. Tallinna Transpordiamet Dünaamiline liiklusjuhtimine Tallinnas 1 300 400

4. Politsei- ja Piirivalveamet Autonoomne robotlaev idapiiri piiriveekogudele

1 130 000

5. Sotsiaalministeerium Vaimse tervise astmelise abi piloteerimine

1 912 000

6. Tartu Vallavalitsus Jäätmeandmete tõesuse ning jäätmete kogumise ja käitlemisega seotud mõjude ja tulemuste hindamise mudeli loomine

430 000

7. Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

Kõnetuvastuse arvutiprogrammi prototüüp radioloogidele

818 400

Riigilaevastiku ja Tallinna Transpordiameti projektide eelarved on käskkirjas ümardatud sajalise täpsusega. Projektid 1-6 esitati 2025.a kevadisse taotlusvooru (9.04.2025 taotluste esitamise tähtaeg). Põhja-Eesti Regionaalhaigla projekt „Kõnetuvastuse arvutiprogrammi prototüüp radioloogidele“ esitati esmakordselt 2024. a sügisesse vooru, kus hindamiskomisjoni eksperdid tegid ettepaneku taotlust täiendada ning esitada selle uuesti hindamiskomisjonile. Taotlus esitati uuesti hindamiskomisjonile koos 2025.a kevadise vooru taotlustega.

Ministeeriumid ja nende haldusala asutused on esitanud projektid oma põhimäärusest tulenevate ülesannete elluviimiseks ning neil on suutlikkus ja kompetents oma haldusala projektide elluviimiseks.

Kohalike omavalitsuste poolt esitatud innovatsiooniprojektidest tegid kantslerid ettepaneku rahastada Tallinna Transpordiameti ja Tartu vallavalitsuse projekti. Tallinna Transpordiameti projekti „Dünaamiline liiklusjuhtimine Tallinnas“ elluviimisel täidab asutus õigusaktidest ning oma põhimäärusest tulenevaid ülesandeid ning tal on suutlikkus ja kompetents projekti elluviimiseks. Tallinna Transpordiamet vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-s 3 sätestatud partneri nõuetele.

Tallinna Transpordiamet on Tallinna Linnavalitsuse hallatav ametiasutus (Tallinna Linnavolikogu 22.02.2001 määrus nr 13 „Tallinna Transpordiameti põhimäärus“), mille põhiülesanne on § 2 lõike 1 kohaselt linna ühistranspordi ja liikluskorralduse süsteemi korraldamine ja arendamine. Samuti tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lõikest 1 omavalitsusele ülesanne korraldada avalikku korda, ühistransporti ja teede hooldust. Liikluse korraldamine on kohaliku omavalitsuse avalik ülesanne, mitte majandustegevus konkurentsitingimustes. Seega täidab innovatsiooniprojekti elluviimisel kohalik omavalitsus oma põhimäärusest ja valdkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

Kohaliku omavalitsuse üksustel on õigus ja kohustus korraldada riigihankeid oma ülesannete täitmiseks vajalike kaupade, teenuste ja ehitustööde soetamiseks või tellimiseks. Riigihangete seadus sätestab hankemenetluse korra ja tingimused, mida omavalitsusüksused peavad järgima riigihangete läbiviimisel. Tallinna Transpordiamet on varem läbi viinud mitmeid riigihankeid, sealhulgas liikuvuse valdkonnas, mis kinnitab tema võimekust ja kogemust hankemenetluste korraldamisel vastavalt õigusaktidele. Tallinna Transpordiametil on olemas nii sisulised kui ka õiguslikud eksperditeadmised liiklusjuhtimise tõhusama korraldamisega seotud innovatsiooniprojekti riigihanke läbiviimiseks.

Partner on ellu viinud erinevaid projekte, seega on tal kohaliku omavalitsusena olemas ka suuremahuliste projektide juhtimise kogemus (sh välisvahenditest rahastatud projektide elluviimisel). Projekt panustab rohepöördesse, suurendades ressursitõhusust ja interdistsiplinaarset koostööd.

Tartu vallavalitsus esitas ideekavandi „Jäätmeandmete tõesuse ning jäätmete kogumise ja käitlemisega seotud mõjude ja tulemuste hindamise mudeli loomine“. Projekti elluviimine Tartu vallavalitsuse poolt seondub kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) poolt pakutavate avalike teenuste – eeskätt jäätmehoolduse – arendamise ja juhtimisega. KOV-i kohustused

tulenevad KOKS §-st 6 ning jäätmeseadusest. Sellest tulenevalt on KOV-l kohustus korraldada jäätmehooldust oma haldusterritooriumil:

 kehtestada jäätmehoolduseeskiri;  koostada jäätmekava;  korraldada olmejäätmete vedu;  tagada jäätmevaldajatele võimalus jäätmete sorteerimiseks ja üleandmiseks;  määrata jäätmevedaja.

Projekti tegevused (andmemudelite arendamine) on suunatud omavalitsuste avalike ülesannete täitmise toetamiseks. Hetkel puudub kohalikel omavalitsustel süsteemne ja reaalajas toimiv ülevaade jäätmehoolduse teenuste tulemuslikkusest ja mõjust.

Partner on varem ellu viinud struktuuritoetustest rahastatud projekte, seega on tal kohaliku omavalitsusena olemas projektide juhtimise kogemus (sh struktuuritoetusest rahastatud projektide elluviimisel).

Järgmised projektid aitavad kaasa vähese CO2-heitega majanduse edendamisele, kliimamuutustele vastupanu võime suurendamisele ja kliimamuutustega kohanemisele:

1) Eesti e-lootsimise teenuse mudeli ja tarkvara ning seadmete väljaarendamine ja katsetamine;

2) Dünaamiline liiklusjuhtimine Tallinnas; 3) Autonoomne robotlaev idapiiri piiriveekogudele; 4) Jäätmeandmete tõesuse ning jäätmete kogumise ja käitlemisega seotud mõjude ja tulemuste

hindamise mudeli loomine.

II. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on kooskõlas ühissätete määrusega.

III. Käskkirja mõjud Mõjud on hinnatud 7. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 47.

IV. TAT kooskõla valikukriteeriumitega

Käskkirja alusel rahastatava tegevuse puhul on lähtutud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-st 7.

V. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub alates 1.07.2025.

VI. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kooskõlastati Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskusega.