Dokumendiregister | Päästeamet |
Viit | 7.2-3.4/4824 |
Registreeritud | 01.08.2025 |
Sünkroonitud | 04.08.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
Toimik | 7.2-3.4 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rapla Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Rapla Vallavalitsus |
Vastutaja | Margo Kubjas (Lääne päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
Originaal | Ava uues aknas |
O T S U S
EELNÕU nr 1-4/2025/67
seisuga 31. juuli 2025
eelnõu algataja: vallavalitsus
Rapla
. . . 2025 nr
Detailplaneeringu algatamine (Viljandi mnt 92a
detailplaneering)
Rapla vallale esitati 16. juulil 2025 detailplaneeringu algatamisettepanek eesmärgiga kavandada
Rapla linnas Viljandi mnt 92a maaüksusele (katastritunnus 67001:009:0056, pindala 3721 m²,
tootmismaa 100%) üks äripindadega korterelamu koos seda teenindavate rajatistega.
Detailplaneeringuga tehakse planeeringuala ulatuses endise Rapla valla üldplaneeringu
muutmisettepanek maaüksuse juhtotstarbe ja korterelamu parkimiskohtade arvu osas. Koostatud
on detailplaneeringu eskiis (töö autorid: Kaarel Mikkal, Lii Susanna Subatšjus ja Kaspar Stroom,
Raadius Arhitektid OÜ) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnang
(koostajad Piret Toonpere ja Heli Aun, LEMMA OÜ töö). Planeeringust on huvitatud
Matusebüroo MT Memoris OÜ. Sõlmitud on haldusleping detailplaneeringu koostamiseks ja
koostatud detailplaneeringu lähteseisukohad (lisatud).
Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse kavandatav juhtotstarve planeeringualal
kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa. Äripindadega korterelamu sobib üldplaneeringus
määratud juhtotstarbega vaid osaliselt. Üldplaneeringu kohaselt peab detailplaneeringu
koostamisel üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve moodustama vähemalt 75%
planeeritavast alast. Antud juhul on äripinnad kavandatud vaid u 20% ulatuses, seega on tegemist
üldplaneeringut muutva juhtumiga.
Kehtiva üldplaneeringuga kavandati Rapla linna märksa ulatuslikum laienemine kui päriselt aset
leidnud on. Tegelikkuses on linn stabiilse või nõrgalt kahaneva rahvastikuga, kus on heal tasemel
sotsiaalteenused, lasteaiad ja koolid ning kvaliteetne rahulik elukeskkond. Äri- ja tootmispindade
nõudlusest suurem on eluasemete nõudlus. Seega sobitub kavandatav äripindadega korterelamu
hästi piirkonnas olevate funktsioonidega ja vastab ruumilise arengu tegelikele suundumustele.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt tuleb planeeritava korterelamu igale korterile kavandada
vähemalt 2 parkimiskohta. Arvestades kohaliku tasandi teenuste ja ühistranspordi kättesaadavust
ning arendaja eesmärki kavandada kestlik ja kvaliteetne tasakaalustatud ruum, milles lisaks
autodele on panustatud ka haljastusele ja mänguväljakule, lähtutakse parkimiskohtade vajaduse
arvutamisel linnatänavate standardist.
Detailplaneering võib planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt põhjendatud vajaduse korral
sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut.
Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise korral on kohustuslik anda KSH eelhinnang ja kaaluda
KSH algatamist. Äripindadega korterelamu kavandamine, püstitamine ja kasutamine ei kujuta
endast üldjuhul keskkonnamõjuga tegevust. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja
paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat
olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole
seega KSH eelhinnangu järeldustel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) kavandatav tegevus ei mõjuta Natura 2000 loodusalasid;
2) detailplaneeringu elluviimisega ei ole eeldada keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks
ebasoodsat mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile või muud olulist ebasoodsat
mõju või mõjude kumuleerumist;
3) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara;
4) planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme oluline suurenemine;
5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese
lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
KSH eelhinnangus on olulisima mõjuna toodud asjaolu, et alale jääb XX sajandi arhitektuuri
objekt, mis kavandatakse lammutada. Hoone pole kultuurimälestisena kaitse all. Hoone pole
kasutuses ja selle seisukord on halb. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd
Muinsuskaitseametiga ja leitakse olukorrale sobiv lahendus näiteks hoone vajalikus ulatuses
dokumenteerimise näol.
KSH eelhinnangus on antud soovitused võimalike negatiivsete mõjude minimeerimiseks tegevuste
kavandamisel detailplaneeringuga.
Enne detailplaneeringu algatamise üle otsustamist esitati algatamise eelnõu, detailplaneeringu
lähteseisukohad ja KSH eelhinnang asjaomastele asutustele arvamuse andmiseks, samuti kaasati
piirkonna maaomanikud.
(Tagasiside laekumisel täiendatakse.)
Planeeringuala hõlmab Rapla linnas Viljandi mnt 92a maaüksust (katastritunnus 67001:009:0056)
ja piirneb Viljandi mnt 90a, 92, 94, Võsa tn 14, 16 maaüksustega. Planeeringuala pindala on u 0,4
ha.
Soovituslik on vajalikus mahus geoloogilise uuringu koostamine. Vajalik on dendroloogiline
inventeerimine.
Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Rapla Vallavolikogu (Tallinna mnt 14,
Rapla linn, tel 489 0510, e-post [email protected]), koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus
(Tallinna mnt 14, Rapla linn, tel 489 0510, e-post [email protected]), detailplaneeringust on
huvitatud Matusebüroo MT Memoris OÜ (registrikood 12919458), planeerija on Raadius
Arhitektid OÜ (registrikood 14290361).
Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest. Üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu koostamisel kohaldatakse üldplaneeringu menetlust, sealhulgas korraldatakse
detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek ja avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu.
Tuginedes Rapla vallale esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekule, Rapla valla
üldplaneeringule, planeerimisseaduse § 124 lõigetele 1 ja 10, § 125 lõike 1 punktile 1,
§ 128 lõikele 1, § 142 lõike 1 punktidele 1 ja 3 ning lõikele 2, KSH eelhinnangu järeldustele ja
asjaomaste asutuste seisukohtadele,
Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b :
1. Algatada Rapla linnas Viljandi mnt 92a detailplaneering eesmärgiga sätestada tingimused
äripindadega korterelamu kavandamiseks.
2. Jätta Viljandi mnt 92a detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata
tuginedes eelhinnangu järeldustele ja asjaomaste asutuste seisukohtadele.
3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisatud otsusele).
4. Vallavalitsusel korraldada teate avaldamine detailplaneeringu algatamise kohta väljaandes
„Ametlikud Teadaanded“, Rapla valla ametlikul veebilehel, maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“
ja valla infolehes „Rapla Teataja“, samuti teavitada huvitatud ja puudutatud isikuid.
5. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud
ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on
vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise lõpetamise
otsus.
6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Kalle Toomet
volikogu esimees
Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu
„Detailplaneeringu algatamine (Viljandi mnt 92a detailplaneering)“
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
1.1. Sisu kokkuvõte
Planeerimisseaduse kohaselt on loakohustusliku elamu püstitamine linnas
detailplaneeringukohustuslik. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana, kuna
antud juhul erineb üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve oluliselt kavandatavast
ning eesmärk on kavandada üldplaneeringu reeglist väiksem hulk parkimiskohti. Seega
muudetakse planeeringualal üldplaneeringu kahte tingimust - nii maakasutuse juhtotstarvet kui ka
parkimiskohtade hulka.
Detailplaneeringu koostamine saab alguse algatamisest, millele järgneb eskiislahenduse avalik
väljapanek ja avalik arutelu, seejärel detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning
lõpeb sobiva lahenduse leidmise korral kehtestamisega, pärast mida asutakse planeeringut ellu
viima. Detailplaneeringu algatamisel kaalutakse kavandatava vajalikkust ja põhjendatust ning
hinnatakse kavandatava kooskõla kehtiva õiguse ja valla ruumilise arengu eesmärkidega.
Algatatava detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused ühe uue äripindadega korterelamu
kavandamiseks Rapla linnas Viljandi maantee ja Võsa tänava vahele jääval alal, kus on teisigi
korterelamuid ning segaotstarbega hooneid. Algatamisettepanekuga esitatud eskiisi kohaselt
kavandatakse nelja maapealse korrusega korterelamut 24 korteriga. U 20% ulatuses nähakse ette
ärifunktsiooni võimalust. Planeeringu koostamise käigus on vaja mõelda piirkonnas olevatele
objektidele, heitveekäitlusele, sademevee ärajuhtimisele, kaitsehaljastusele, elamuala
elamistingimusi tagavatele tingimustele, jäätmekäitlusele ja säästvale ressursikasutusele laiemalt,
tuletõrje veevarustusele ja paljudele muudele asjaoludele, mistõttu tegelik lahendus võib
planeeringu koostamise käigus muutuda.
Oluline on maaüksusel paiknev, kuid paraku kasutuseta ja viletsas seisukorras XX sajandi
arhitektuuri objekt, mis kavatsetakse lammutada. Objekt ei ole mälestisena kaitse all.
Detailplaneeringu koostamine on vajalik demokraatliku ruumiloome põhimõtete tagamiseks.
Allpoololeval skeemil on aktuaalne menetlusetapp oranźil foonil. Volikogu otsustuspädevuses
olevad menetlusküsimused on märgitud rasvases kirjas.
Detailplaneeringu materjal on kättesaadav valla kodulehe vahendusel.
Eelnõu on otsustamiseks planeeritud esitatama augustikuu volikogule.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud vallaarhitekt Cerly-Marko Järvela (tel 506 1360, e-post
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis jurist Virge
Kuningas-Turu (tel 5333 5328, e-post [email protected]).
1.3. Märkused
algatamine koostamine kooskõlastamine vastuvõtmine avalik väljapanek kehtestamine
Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse § 45 lõikele 5 on eelnõu otsusena vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte enamus.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb sissejuhatusest, resolutiivosast ja seletuskirjast. Sissejuhatavas osas antakse
detailplaneeringu eesmärgi, ruumilise ulatuse ja menetluskäigu ülevaade, samuti põhjendatakse
planeeringulahenduse sobivust piirkonda. Resolutiivosa koosneb kolmest otsustuse punktist, ühest
haldustegevust korraldavast sättest ja viitest menetlustoimingu kohta. Menetlustoiming ei ole
üldjuhul iseseisvalt vaidlustatav, vaid vaidlustada saab menetluse lõppotsust, milleks on kas
detailplaneeringu kehtestamise või planeeringumenetluse lõpetamise otsus.
Otsuse sisu on detailplaneeringu algatamine. Algatamine tähendab kohaliku omavalitsuse
läbimõeldud otsust alustada detailplaneeringu koostamist kindla maa-ala jaoks. See on esimene
samm detailplaneeringu menetluses, mille käigus määratakse, millised tingimused peavad
planeeringu koostamisel olema täidetud. Detailplaneeringuga määratakse, kuidas konkreetset
maa-ala kasutada võib, pannakse paika hoonete lubatud kõrgus, ehitisealune pind, arhitektuuri- ja
ehituslikud tingimused, taristu rajamise põhimõtted, keskkonnatingimused ja muu antud piirkonna
ruumilise arengu seisukohalt oluline. Detailplaneeringu koostamisel selgitatakse välja puudutatud
kogukonna, asjaomaste asutuste ja võrguvaldajate seisukohad ning integreeritakse need
planeeringulahendusse.
Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, planeerimisseaduse, endise Rapla valla
üldplaneeringu ja valla strateegiliste arengudokumentidega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Otsusel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Õigusakti rakendamisega kaasnevad mõjud
Detailplaneeringu algatamisega üldplaneeringut muutvana kinnitab kohalik omavalitsus, et
kavandataval on eeldused siiski olla valla ruumilise arengu eesmärkidega kooskõlas ja seetõttu
detailplaneering algatatakse.
Detailplaneeringu algatamine võimaldab kohalikul omavalitsusel ja huvitatud isikul asuda
planeeringu koostamisele. Detailplaneeringu algatamine on planeerimismenetluse esimene
olulisem menetlustoiming, mis annab tõuke planeeringu koostamisele. Planeeringu koostamise
esimene etapp on eskiislahenduse koostamine ja avalikustamine, millele järgneb avalik arutelu.
Seejärel koostatakse planeeringu põhilahendus, millele järgneb kooskõlastamine, pärast seda
vastuvõtmine ja avalikustamine. Kuigi ka planeeringu koostamisel tehakse menetlusosalistega
koostööd ja kutsutakse asjast huvitatud või puudutatud isikuid kaasa mõtlema, seisneb
avalikustamises planeeringu kui demokraatliku ruumiloome töövahendi oluline eesmärk.
Detailplaneeringu algatamise otsusel puuduvad avalikkusele avalduvad otsesed mõjud ning neid
ei ole seepärast ka hinnatud. Küll aga on mõjud planeerimisprotsessi tulemusel jõutud lahendusel.
Neid mõjusid hinnatakse kehtestamise otsuse juures.
Arvestades väärtusliku XX sajandi arhitektuuriobjekti paiknemist planeeringualal ning
väljavaadet see lammutada, kuivõrd asukoht planeeringuala keskel ei võimalda kavandada uut
hoonet ilma arhitektuuriobjekti lammutamata (vähemalt mitte algatamisele esitatud
eskiislahenduse korral), sisaldab algatamise üle otsustamine endas ka nimetatud väärtusliku XX
sajandi arhitektuuriobjekti säilitamisest loobumise otsust. Keskkonna vaesustumisel ja
väärtuslikuks hinnatud pärandi lammutamisel on negatiivne kultuuriline mõju.
Sõltuvalt vaatenurgast, taustsüsteemist ja inforuumist võib nõukogude ajal püstitatud hoonel olla
ka negatiivne kuvand ning hoone lammutamist võib käsitleda teataval määral sümboolse ajaloolise
koorma vähendamise aktina, mille tulemusel avanevad uued võimalused ja tekib uue identiteedi
loomise tunne.
5. Õigusakti rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Õigusakti rakendamise tulemusel detailplaneering algatatakse, mille kohta ilmub teade valla
veebilehel, maakonnalehes ja „Ametlikes Teadaannetes“. Algatamisega ei kaasne vallaeelarvele
otsest täiendavat kulu ega tulu. Menetlustoimingute läbiviimisega seotud kulutustele
(lehekuulutuste avaldamine, ametnike tööpanus jms) on eelarves vahendid kavandatud. Kui
algatamine käivitab avaliku diskussiooni ruumiloome küsimustes, võib see osutuda kaudselt
kasulikuks ja tõsta piirkonna ruumiloome kvaliteeti. Heatasemelise diskussiooni pidamisel
planeeringumenetluses võib olla ruumiloome taset parandav mõju ja see võib tuua kasu
omavalitsuse mainele. Avatud ruumiloome ideede rakendamine teenib demokraatlikku
ühiskonnakorraldust ja vastab hästi haldusmenetluse põhimõtetele.
Seega on toimingu iseseisev mõju pigem vähene, kuid selle olulisus võimendub
planeerimismenetluse kontekstis ja planeeringu elluviimisel. Planeeringu algatamata jätmise
korral ei saa toimuda edasised planeeringu menetluse käigus asetleidvad menetlustoimingud ja
tegevused, seega on konkreetse planeeringuala ruumiloome käivitamiseks detailplaneeringu
algatamine siiski väga oluline.
6. Õigusakti jõustumine
Detailplaneeringu algatamise otsus on kavandatud jõustuma teatavakstegemisest, kuna otsuse
rakendamiseks on erahuvi ja otsuse rakendamisega viivitamiseks avalik huvi puudub.
Detailplaneeringu algatamise otsuse rakendamine ei vaja täiendavat aega otsusega tutvumiseks või
sellega kohanemiseks, kuna huvitatud isik on planeeringu eskiisi tellimise ja läbimõtlemisega juba
seisukoha kujundanud.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvigruppide kaasamine, avalik konsultatsioon
Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisel on kohustuslik välja selgitada asjaomaste
riigiametite seisukohad ja hea tava on kaasata ka huvigrupid ja korraldada avalik konsultatsioon.
Vastavalt kaasamise heale tavale ja ruumiloome parimale praktikale tehti enne algatamist
koostööd asjaomaste asutuste, piirkonna maaomanike ja puudutatud võrguvaldajatega.
Koostöötegijate ja kaasatud isikute ettepanekud kuuluvad detailplaneeringu koostamisel
käsitlemisele ja arvestamisele. Kui seisukohti ei arvestata, põhjendatakse arvestamata jätmist.
8. Õigusaktide väljavõtted
KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS
§ 45. Hääletamine volikogus
(5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides
2, 4, 6–9, 10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse
§-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu
häälteenamus.
PLANEERIMISSEADUS
§ 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja
(1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning
vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt
seotud ehitiste planeerimiseks.
(2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale
ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.
/.../
(10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.
§ 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus
/.../
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav
üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada
detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette
nähtud.
§ 128. Detailplaneeringu algatamine
(1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus.
§ 142. Üldplaneeringut muutev detailplaneering
(1) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse
detailplaneeringuga muutmine on:
1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse
vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;
3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.
(2) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele
kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele
kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.
(3) Kui üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu
koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine, lähtutakse
detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest.
(4) Maa- ja Ruumiametil on õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha
üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel
koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata.
____________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007
Tallinna mnt 14 [email protected] SWED EE662200221068430132
79513 Rapla Registrikood 77000312
vastavalt nimekirjale1
31. juuli 2025 nr 6-2/90-2
Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu
algatamisel (Viljandi mnt 92a detailplaneering)
Kaasamise heale tavale2 ja Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määrusele nr 133
„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“
tuginedes esitan seisukohavõtuks Viljandi mnt 92a detailplaneeringu algatamise kavatsuse.
Algatamisettepaneku kohaselt on detailplaneeringu eesmärk kavandada Rapla linnas
Viljandi mnt 92a maaüksusele uus 4-korruseline äripindadega korterelamu ning seda teenindav
taristu. Kuivõrd üldplaneeringujärgne maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja
büroohoone maa, tehakse üldplaneeringu muutmisettepanek. Detailplaneeringu eskiisi (töö
autorid: Kaarel Mikkal, Lii Susanna Subatšjus ja Kaspar Stroom, Raadius Arhitektid OÜ) ja
keskkonnamõju eelhinnanguga (koostajad Piret Toonpere ja Heli Aun, LEMMA OÜ töö) saab
tutvuda valla veebilehel. Detailplaneeringu algatamise eelnõu ning detailplaneeringu
lähteseisukohad on kirjale lisatud. Olen tänulik, kui tingimused, arvamused ja ettepanekud
vastavalt koostöötegija või kaasatud isiku pädevusele laekuksid enne 11. augustit 2025.
Kiri on Teile saadetud heas usus, et soovite olla piirkonna ruumiloome küsimustega kursis ja
detailplaneeringu koostamisele kaasatud. Kui see nii pole, palun märku anda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Cerly-Marko Järvela
vallaarhitekt
tel 506 1360
1 koostöötegijate ja kaasatud isikute nimekiri on leitav detailplaneeringu lähteseisukohtadest 2 https://riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava
Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Viljandi mnt 92a detailplaneering
31. juuli 2025
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD
ALUSED:
Endise Rapla valla üldplaneering – kehtestatud 1. märtsil 2011
Planeerimisseadus (edaspidi PlanS)
DETAILPLANEERINGU NIMETUS:
Viljandi mnt 92a detailplaneering
DETAILPLANEERINGU EESMÄRK, ÜLESANDED, PLANEERIMISPÕHIMÕTTED
Detailplaneeringu eesmärk on kavandada Rapla linnas Viljandi mnt 92a maaüksusele üks
äripindadega korterelamu koos seda teenindavate rajatistega. Planeeringuala pindala on u 0,4 ha.
Detailplaneeringuga lahendada vähemalt järgmised ülesanded vastavalt PlanS § 126:
▪ krundi hoonestusala määramine;
▪ krundi ehitusõiguse määramine;
▪ juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovarustuse ja teiste planeeringuala toimimiseks vajalike
ehitiste lahenduspõhimõtete andmine ja võimalike asukohtade määramine;
▪ ehitiste arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine;
▪ haljastuse ja heakorrapõhimõtete määramine;
▪ puhveralade, kujade ja keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;
▪ kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
▪ servituutide vajadusega alade määratlemine;
▪ avalikult kasutatavate alade määratlemine.
Planeeringulahendusega on lubatud teha Rapla valla üldplaneeringuga määratud tingimuste
muutmisettepanek järgnevas ulatuses:
▪ planeeritava kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa juhtotstarbe muutmisettepanek
korterelamu maaks;
▪ parkimiskohtade hulga vähendamise ettepanek (2 parkimiskoha asemel korteri kohta
standardijärgne arvutuskäik).
Käsitleda maaüksusel oleva XX sajandi arhitektuuri objekti dokumenteerimise tingimusi.
Käsitleda vaba ehitustegevuse ehitistele määratavaid tingimusi hoonestusalas ja väljaspool seda.
Läbipääsu või tehnovõrkudega seotud küsimuste lahendamise vajaduse ilmnemisel väljaspool
detailplaneeringu algatamisel määratud planeeringuala piiri või muu põhjendatud vajaduse korral
võib planeeringuala laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Rapla Vallavalitsusega.
Servituutide tingimused ja tehnovõrkude ning läbipääsude paiknemine lepitakse planeeringu
koostamise käigus kokku puudutatud maaomanikega.
VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE JA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE
KAALUTLUSED
Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on maaüksuse praegune maakasutuse juhtotstarve tootmismaa,
Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Viljandi mnt 92a detailplaneering
kuhu on kavandatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa juhtotstarve. Naabruses on nii pere-
ja ridaelamumaa juhtotstarbega alasid kui ka korterelamu juhtotstarbega alasid ja tootmismaid.
Vahetus naabruses paiknevad peaasjalikult elamualad, millel valdavaks elamutüübiks on kortermajad.
Viljandi mnt 90 on kolmekorruseline äri- ja eluhoone, mille esimesel korrusel on peaasjalikult
äripinnad ja kõrgematel korrustel korterid. Viljandi mnt 92 on olemasolev kahe maapealse ja ühe
maa-aluse korrusega teenindushoone, millele on 2024. aastal antud muu lühiajalise majutuse hooneks
ümberehitamise ehitusluba. Viljandi mnt 94 on kahekorruseline tootmishoone. Viljandi maanteest
põhja poole Haigru ja Savi tänavate vahelisel alal on Haigru ettevõtluspiirkond. Võsa tn 14 on
kahekorruseline keldriga kortermaja, Võsa tn 16, 18 ja 20 – kolmekorruselised keldriga kortermajad,
Viljandi mnt 77 on nelja maapealse ja ühe maa-aluse korrusega korterelamu. Võsa tn 24 maaüksusel
paikneb lasteaed, kaugemale jäävad üksikelamud. Ka Viljandi mnt ääres on üksikuid üksikelamuid.
Maa- ja Ruumiameti kaarditõmmis
Rapla linnas on nõudlus elamispinna järele suurem kui nõudlus äri- või tootmispinna järele, mistõttu
korterelamu kavandamine vastab hästi ruumilise arengu tegelikele suundumustele. Äripindadega
korterelamu on küll vastuolus üldplaneeringuga määratud juhtotstarbega, kuid sobitub hästi
naabruses olevate funktsioonidega.
Üldplaneeringu kohaselt peavad uued korterelamud asuma keskuses olevast teenindusest ja
kaubandusest mõistliku jalgteekonna kaugusel. Kuigi suuremad esmatarbekaupade ja toidupoed
jäävad planeeringualast u 800 m kaugusele, on teenindusasutusi ja kaubandusettevõtteid ka vahetus
naabruses. Lähim bussipeatus ja lasteaed on u 200 m kaugusel, kool u 600 m kaugusel. Seega jääb
kavandatav korterelamu olemasolevatest teenustest mõistliku jalgteekonna kaugusele.
Kergliikustee olemasolu piirkonnas soodustab tervislike liikumisviiside kasutamist.
Üldplaneeringu kohaselt on Rapla linnas lubatud sobivas asukohas kuni 5-korruselise korterelamu
kavandamine. Neljakorruseline hoone kahe-, kolme-, nelja- ja viiekorruseliste hoonete vahel on
piirkonna mahulise lahendusega kokkusobiv ja üldplaneeringu põhimõttega kooskõlas.
Üldplaneeringu kohaselt on soovitav korterite arv ühe uue korterelamu kohta kuni 24 ning
Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Viljandi mnt 92a detailplaneering
korterelamu koormusindeks (krundipinna suhe korterite arvu) vähemalt 150. 24 korteriga
korterelamu kavandamine 3721 m² pindalaga krundile (koormusindeks 155) vastab seega
üldplaneeringu tingimustele.
Üldplaneeringu kohaselt tuleb korterelamu sõidukite parkimine lahendada omal kinnistul,
kavandades vähemalt kaks parkimiskohta ühele korterile. Kuigi individuaaltransport on
maakonnalinna tingimustes sageli ainus liikumisvõimalus, sõidab Viljandi maantee ääres ka buss,
raudteejaam on 700 m kaugusel ning kohaliku tasandi teenused on ligipääsetavad jalgsi ja/või rattaga.
Kestliku planeerimise seisukohalt on oluline suurendada aktiivseid liikumisviise, rajada hoovialale
haljastust ning luua elurikkust suurendavaid lahendusi. Seisva auto tarbeks ebaproportsionaalselt
avarate tingimuste loomine pole kooskõlas kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise põhimõtetega,
mistõttu on põhjendatud üldplaneeringu nõuetest vähema arvu parkimiskohtade kavandamine ja
hoone ümbruses parkimiskohtade asemel pigem puid istutada ning mänguväljak rajada.
Linnatänavate standardit kasutatakse parkimiskohtade hulga leidmisel riigis laialdaselt. Standardi
koostamisel on osalenud suur hulk oma valdkonna eksperte, kelle oskusteabele tuginedes on standardi
reeglid määratletud. Tuginemine parimale praktikale ja ekspertide oskusteabele peaks andma hea
kvaliteediga planeeringulahenduse.
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE JA PLANEERINGUKOHASTE EHITISTE
VÄLJAEHITAMISE KOOSTÖÖLEPING:
Detailplaneeringu koostamiseks sõlmib planeerimisalase tegevuse korraldaja planeeringust huvitatud
isiku ja planeerijaga halduslepingu. Detailplaneeringukohaste ehitiste väljaehitamiseks sõlmib
planeeringu koostamise korraldaja halduslepingu arendajaga PlanS § 131 nimetatud tingimustel.
KOOSTÖÖTEGIJAD JA KAASATAVAD:
Koostöötegijad: Kaitseministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Keskkonnaamet, Maa- ja
Ruumiamet, Muinsuskaitseamet, Päästeamet, Terviseamet, Transpordiamet
Kaasatavad asutused: Elektrilevi OÜ, aktsiaselts Rapla Vesi, SW ENERGIA OÜ, Telia Eesti AS,
Kaasatavad maaomanikud: Telliskivi tn 2, 4, 6, 8, Viljandi mnt 86, 88, 90, 90a, 92, 92a, 94, Võsa tn
10, 12, 14, 16, 18, 20.
Täiendavalt kaasatakse isikud ja asutused, kes avaldavad soovi olla kaasatud, kelle kaasamise vajadus
ilmneb planeeringu koostamise käigus või kelle Maa- ja Ruumiamet määrab koostöötegijaks või
kaasatavaks.
KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED
Detailplaneeringu koostamisel juhinduda kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise põhimõtetest.
Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
Detailplaneering esitada avaliku väljapaneku jaoks ühes eksemplaris paberkandjal ning
elektrooniliselt struktureeritud failikogumina. Detailplaneering esitada planeeringute andmekogusse
sobivas vormingus. Enne detailplaneeringu esitamist teha planeeringuandmete nõuetele vastavuse
Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Viljandi mnt 92a detailplaneering
kontroll.
Palume arvestada asjaoluga, et järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded võivad elu edenedes
muutuda. Järgida esitamise ajal kehtivaid nõudeid.
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA
Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule ajakulule.
Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik minimaalne aeg, mida tuleb vajadusel muuta.
Tegelik ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst ja kooskõlastustest,
istungite tegelikest toimumiskuupäevadest ja muudest asjaoludest. Eeldatakse, et detailplaneeringut
menetletakse üldplaneeringut muutvana.
aeg tegevus
16.07.2025 taotluse esitamine
detailplaneeringu (dp) algatamisele eelnev koostöö ja kaasamine
11.08.2025 dp algatamise eelnõu vallavalitsuse istungil
28.08.2025 dp algatamise üle otsustamine volikogus
03.09.2025 dp algatamise teade „Raplamaa Sõnumites“
09.09.2025 dp eelnõu (eskiisi) esitamine vastuvõtmiseks
22.09.2025 dp eelnõu vallavalitsuse istungil
24.09.2025 dp eelnõu avalikustamise teate avaldamine „Raplamaa Sõnumites“
10.10.2025 ... 10.11.2025 dp eelnõu avalik väljapanek
12.11.2025 algusega 15.00 dp eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (ruum 320)
dp põhilahenduse koostamine ja kooskõlastamine
(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste
sujumisega seotud asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse
korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikeneda)
22.12.2025 dp esitamine vastuvõtmiseks (dp kaust on valmis)
05.01.2026 dp vastuvõtmise eelnõu valitsuses
21.01.2026 dp vastuvõtmise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis
29.01.2026 dp vastuvõtmine volikogus
04.02.2026 teade „Raplamaa Sõnumites“
19.02.2026 ... 22.03.2026 detailplaneeringu avalik väljapanek
(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub
täiendav ajakulu; arvestada tuleb ka 14-päevase etteteatamisega)
aprill...mai 2026 planeeringu esitamine Maa- ja Ruumiametile heakskiitmiseks (kuni
60 päeva - PlanS § 138 lg 3)
(kui ministri heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu
kehtestamine mõeldav varem; kui heakskiit võtab rohkem aega, võib
vastavalt nihkuda ka kehtestamine)
26.05.2026 planeeringu esitamine kehtestamiseks (komplekteeritud digikaust)
08.06.2026 kehtestamise eelnõu vallavalitsuses
17.06.2026 kehtestamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis
25.06.2026 kehtestamine volikogus
01.07.2026 kehtestamise teade „Raplamaa Sõnumites“
+ 30 päeva vaidlustusaeg
NB! Istungite toimumis- ja lehenumbrite ilmumiskuupäevad on oletuslikud.