Õigusakti eelnõu

1

Taristuministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a

määruse nr 75 „Välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise kord“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on välja töötatud meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 533 lõike 7 ja § 76 lõike 6 alusel.

Kehtiva määruse kohaselt kontrollib Transpordiamet välisriigi lippu kandvat laeva, mis

külastab Eesti sadamat või ankruala ja osaleb laeva ja sadama vahelises liideses, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ1 (edaspidi direktiiv 2009/16/EÜ) kohaselt.

Ankruala on kehtiva määruse tähenduses sadama akvatoorium. Kontroll on

järelevalveametniku käik laevale eesmärgiga kontrollida laeva tunnistuste ja teiste

laevadokumentide kehtivust, laeva seisukorda ja selle seadmeid ning laevapere liikmeid ja

nende elamis- ja töötingimusi.

Eelnõu eesmärk on laiendada Transpordiameti järelevalveametniku õigust kontrollida ka

välisriigi lippu kandvaid laevu, mis ei külasta Eesti sadamaid, vaid viibivad Eesti

territoriaalmeres, aga samuti välisriigi lippu kandvaid laevu, mis on kogumahutavusega vähem

kui 500 ega kuulu seega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ kohaselt

kontrollitavate laevade hulka. Kavandatud muudatused võimaldavad paremini tagada

meresõiduohutust ja merekeskkonna kaitse eesmärke, sest kontrollitavate laevade valik

suureneb.

Muudatus ei puuduta Eesti lipu all sõitvate laevade kontrollimist, mistõttu selliste laevade

omanike halduskoormus ei tõuse. Samuti ei puuduta muudatus selliste välisriigi lippu kandvate

laevade kontrollimist, mis külastavad Euroopa Liidu sadamaid ja mille kontrollimise tingimusi

eelnõuga ei muudeta.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi merendusosakonna merenduspoliitika

valdkonna juht Hana-Maarja Helinurm (58553994, hana-

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisel osalesid

Transpordiameti laevandusosakonna laevade üksuse juhtivinspektor Agnes Pilv

([email protected]) ja sama üksuse peainspektor Arne Karu

([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi

õigusosakonna jurist Kaili Kuusk ([email protected]). Keeletoimetuse tegi

Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva seaduseelnõuga.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/16/EÜ, 23. aprill 2009 , mis käsitleb sadamariigi kontrolli.

Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02009L0016-20250101

2

Määrusega muudetakse määruse 2. septembril 2024. a jõustunud redaktsiooni (RT I,

30.08.2024, 6).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest punktist.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 1 selliselt, et määrust kohaldatakse lisaks sadamas

viibiva välisriigi lippu kandva laeva suhtes ka territoriaalmeres viibiva välisriigi lippu kandva

laeva suhtes.

Määruse alusel teeb Transpordiamet sadamariigi kontrolle. Esmase kontrolli käigus

kontrollitakse vajalike tunnistuste ja dokumentide olemasolu ja nõuetele vastavust ning

hinnatakse laeva üldseisukorda. Puuduste avastamisel kontrollitakse laeva üksikasjalikumalt.

Üksikasjalikumat kontrolli tehakse kõrge riskiprofiiliga laevadele ning rohkem kui 12 aasta

vanustele reisilaevadele, naftatankeritele, gaasi- või keemiatankeritele ja puistlastilaevadele.

Kõik avastatud puudused tuleb kõrvaldada. Kui täheldatud puudused ohustavad selgelt

meresõiduohutust, tervist või keskkonda, peetakse laeva kinni nii kaua, kuni puudused

kõrvaldatakse. Riigi ametiasutustel on õigus keelata sadamatesse siseneda laevadel, mida on

viimase kahe kuni kolme aasta jooksul rohkem kui kaks korda sadamas kinni peetud.2

Kehtiva määruse kohaselt kohaldatakse määruses sätestatut välisriigi lippu kandvale laevale,

mille kogumahutavus on vähemalt 500 ja mis külastab Eesti sadamat või ankruala ning osaleb

laeva ja sadama vahelises liideses. Ankruala määruse tähenduses on sadama akvatoorium.

Määrust ei kohaldata sõjalaevale, riigihaldusülesandeid täitvale laevale, kalalaevale, lihtsa

konstruktsiooniga puulaevale ja väikelaevadele.

Eelnõuga planeeritava muudatusega laiendataks laeva kontrollimise õigust esiteks

territoriaalmeres viibivate laevade suhtes. Seda toetab direktiivi 2009/16/EÜ3 artikli 3 lõige 1,

mille kolmandas lauses sätestatakse, et kui liikmesriik kontrollib laeva oma jurisdiktsiooni alla

kuuluvates vetes väljaspool sadamat, loetakse seda kontrolliks direktiivi 2009/16/EÜ alusel.

Seega on direktiivi 2009/16/EÜ kohaselt lubatud teha sadamariigi kontrolli ka väljaspool

sadamaid, s.o territoriaalmeres (näiteks ankrualal).

Kuna rahvusvahelise õiguse järgi on riigil õigus oma suveräänseid õigusi teostada oma

territooriumi piires, on riigil õigus kehtestada ka nõudeid tema territooriumil viibivate isikute

ja laevade suhtes. Rahvusvahelise mereõiguse alusdokument on ÜRO mereõiguse

konventsioon (UNCLOS), millega on ühinenud kõik Läänemere-äärsed riigid ja enamik muu

maailma meresõiduga tegelevatest riikidest, ühtekokku 170 riiki.4 UNCLOS kujutab endast

kokkuvõtvat ja kõikehõlmavat mereõiguse reeglistikku, mis muu hulgas sätestab merevööndid

ja nendele vastavad õiguslikud režiimid. Riigi territooriumi hulka loetakse territoriaalmeri,

mille laius on UNCLOS artikli 3 kohaselt kuni 12 meremiili territoriaalmere lähtejoonest.

Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud: „Tegelikult teostab Eesti Vabariik oma

sisemeres täielikku suveräänsust, territoriaalmeres suveräänsust väheste rahvusvahelisest

2 KOKKUVÕTE: direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli: Meresõiduohutus: sadamariigi kontroll

| EUR-Lex. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/16/EÜ, 23. aprill 2009 , mis käsitleb sadamariigi kontrolli.

Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02009L0016-20250101. 4 United Nations Treaty Collection.

https://treaties.un.org/pages/ViewDetailsIII.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXI6&chapter=21&Temp=mtdsg3

&clang=_en#.

3

õigusest tulenevate eranditega (nt teiste riikide laevade rahumeelse läbisõidu võimaldamine)

ning majandusvööndis teatud jurisdiktsiooni kõrval ka suveräänseid õigusi kõikide (nii elus kui

ka eluta) ressursside suhtes. Loomulikult seavad tänapäevased rahvusvahelise keskkonnaõiguse

normid omad piirid ka riigi tegevusele territoriaalmeres.“5

UNCLOSi artikkel 17 sätestab, et kõikide, nii ranniku- kui ka sisemaariikide laevadel on õigus

territoriaalmerest rahumeelselt läbi sõita. UNCLOSi artikkel 18 sätestab läbisõidu mõiste.

Läbisõit tähendab territoriaalmeres navigeerimist eesmärgiga läbida territoriaalmeri sisevetesse

sisenemata või külastada sisevetest väljapoole jäävat reidi või sadamat või suunduda sisevetesse

või sealt väljuda või külastada seal asuvat reidi või sadamat. Läbisõit on katkematu ja kiire.

Peatuda ja ankurdada võib vaid tavalises navigeerimises juhuslikult ettetuleval vajadusel või

kui selle tingib vääramatu jõud või merehäda või vajadus osutada abi ohtu või merehätta

sattunud isikutele, laevadele või õhusõidukitele.

UNCLOSi artikkel 19 sätestab rahumeelse läbisõidu tingimused. Lõike 1 kohaselt on läbisõit

rahumeelne, kui see ei ohusta rannikuriigi rahu, avalikku korda ega julgeolekut. Läbisõit peab

toimuma kooskõlas UNCLOSi ja teiste rahvusvahelise õiguse normidega. Lõikes 2 sätestatakse

olukorrad, mil läbisõitu ei saa lugeda rahumeelseks. Näiteks loetakse laev rahumeelse läbisõidu

kohustust rikkunuks, kui läbisõiduga kaasneb tahtlik või oluline saastamine.

UNCLOSi artikkel 21 sätestab, et rannikuriik võib kooskõlas konventsiooni ja muude

rahvusvahelise õiguse normidega vastu võtta oma territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu

reguleerivaid õigusakte, mis käsitlevad mh näiteks meresõiduohutust ja reostuse vältimist.

Kokkuvõttes ei tohi rannikuriik meresõiduvabaduse põhimõtte kohaselt takistada laevade

rahumeelset läbisõitu oma territoriaalmerest. Kui laev aga katkestab läbisõidu riigi

territoriaalmeres või rikub rahumeelse läbisõidu reegleid, ei kohaldu enam rahumeelse

läbisõidu õigus. Kui rannikuriigil on alust arvata, et laev ei ole meresõiduks ohutu või tal

puuduvad nõutud kindlustused, on rannikuriigil oma õiguste kaitseks õigus laeva kontrollida.

Näiteks, kui laeval puudub keskkonnareostuse juhtumiks vajalik kindlustus ja seda ei suuda

esitada ka laeva lipuriik, on rannikuriigil õigus oma keskkonna kaitseks teha põhjalik kontroll.

Igal juhul peab selline kontroll lähtuma rahvusvahelisest õigusest ja toimuma Transpordiameti

pädevuse kohaselt. Transpordiameti põhimääruse § 10 lõike 4 punkti 2 järgi ongi

Transpordiameti merendusteenistuse ülesanne luua tingimused ohutuks ja turvaliseks

veeliikluseks üldkasutataval veeteel, ning punkti 3 järgi korraldada laevade ohutus- ja

turvalisusnõudeid.

Näiteks teeb sadamariigi kontrolli territoriaalmeres oma õigusaktide kohaselt ka Taani.6 Belgias

on kehtestatud väga lai laevade läbiotsimis- ja kinnipidamisõigus Belgia mereväe poolt kogu

Belgia mereala ulatuses.7 Soomes kehtiva korra kohaselt võib sadamariigi kontrolli teha ka

ankrualadel ning lisaks muude laevade suhtes, st laevade suhtes, mis ei kuulu direktiivi

2009/16/EÜ kohaselt I ja II prioriteedi laevade hulka.8

5 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. V, parandatud ja täiendatud väljaanne. 2020. Paragrahv

122 ääremärkus 9: EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS. 6 Bekendtgørelse om havnestatskontrol af skibe, § 2 lg 2. Kättesaadav: Bekendtgørelse om havnestatskontrol af

skibe. 7 Belgisch Scheepvaartwetboek, art 4.2.4.7. Kättesaadav:

https://www.ejustice.just.fgov.be/cgi_loi/change_lg.pl?language=nl&la=N&cn=2019050815&table_name=wet. 8 Valtioneuvoston asetus ulkomaisten alusten tarkastuksesta Suomessa, §-d 2 ja 3. Kättesaadav: 1241/2010 |

Lainsäädäntö | Finlex.

4

Teiseks laiendatakse muudatusega välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise õigust ka

selliste sadamas, sadama akvatooriumis või territoriaalmeres viibivate välisriigi lippu kandvate

laeva suhtes, mille kogumahutavus on väiksem kui 500. Direktiivi 2009/16/EÜ artikli 3 lõikes

2 on sätestatud, et laevade puhul, mille kogumahutavus on alla 500, kohaldavad liikmesriigid

asjakohase konventsiooni asjakohaseid nõudeid ning võtavad selles, millele konventsioon ei

laiene, vajalikke meetmeid, et tagada, et asjaomased laevad ei ohusta selgelt meresõiduohutust,

tervist ega keskkonda.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 1 lõikega 21, millega täpsustatakse, milles seisneb

Transpordiameti tehtav Eesti territoriaalmeres viibiva välisriigi lippu kandva laeva ja välisriigi

lippu kandva laeva, mille kogumahutavus on vähem kui 500, kontroll. Muudatus on vajalik,

sest selliste laevade kontroll ei pea lähtuma samadest kriteeriumitest, nagu on kehtestatud Eesti

sadamaid külastavate laevade puhul, mida tehakse ja millest raporteeritakse kohustuslikus

korras direktiivi 2009/16/EÜ nõuete kohaselt.

Territoriaalmeres viibiva välisriigi lippu kandva laeva ja välisriigi lippu kandva laeva, mille

kogumahutavus on väiksem kui 500, kontrolli sisuks on järelevalveametniku käik laevale, et

kontrollida laeva tunnistuste ja teiste laevadokumentide kehtivust, laeva seisukorda ja selle

seadmeid ning laevapere liikmeid ja nende elamis- ja töötingimusi. Selliste kontrollide kohta ei

esitata aruandeid THETIS9 andmebaasi ning kontrolle ei arvestata iga-aastase sadamariigi

kontrollikohustuse täitmisel sarnaselt Soomes kehtiva korraga.

Täpsemalt kohalduvad laeva kontrollimisel määruse § 5 lõigetes 21, 3 ja 4, lõike 5 punktis 1

ning lõigetes 51–9 sätestatud tingimused. Ülejäänud määruse sätted, mis on konkreetselt seotud

sadamates tehtavate kohustuslike sadamariigi kontrollidega, ei kohaldu territoriaalmeres

viibiva välisriigi lippu kandva laeva ja välisriigi lippu kandva laeva, mille kogumahutavus on

vähem kui 500, kontrollimisel.

Kontrollitava laeva valikul võib Transpordiamet lähtuda riskiprofiilist, nagu see on määratud

direktiivi 2009/16/EÜ lisa I ja II alusel, või Transpordiameti enda riskihinnangust. Täpsemalt

on kontrollitava laeva valikut selgitatud punkti 3 muudatuse juures.

Kontrolli sisuks on järelevalveametniku käik laevale eesmärgiga kontrollida laeva tunnistuste

ja teiste laevadokumentide kehtivust, laeva seisukorda ja selle seadmeid ning laevapere

liikmeid ja nende elamis- ja töötingimusi (§ 5 lg 5 p 1). Kui esinevad määruse § 5 lõikes 3 või

4 kirjeldatud alused, s.o kui ilmnevad direktiivi 2009/16/EÜ lisa I osa II punktides 2A ja 2B

sätestatud esmatähtsad või ootamatud tegurid, võib Transpordiamet kontrollida direktiivi

2009/16/EÜ lisa I osa II punktis 3A ja 3B sätestatud valikuskeemi järgi.

Transpordiamet järgib kontrollimisel Paris MoU protseduuri (§ 5 lg 51), peab vältima laeva

põhjendamatut kinnipidamist ja viivitamist (§ 5 lg 6) ning võib kasutada eksperdi abi (§ 5 lg 7).

Kontrolliga tuvastatud puudused vormistatakse aktiga, mille koopia antakse laevakaptenile.

Vajaduse korral peab andma kaptenile selgitusi (§ 5 lg 8). Kui järelevalveametnik leiab, et

üksikasjalikuma kontrolli käigus leitud puudused laeva elamis- ja töötingimustes on

märkimisväärsed või kui puudused on seotud kaebusega, et elamis- ja töötingimused laeval ei

ole kooskõlas meretöö konventsiooniga, juhib järelevalveametnik puudustele ka sadamariigi

asjakohaste meremeeste ja reederite organisatsioonide tähelepanu (§ 5 lg 9).

9 The Hybrid European Targeting and Inspection System, THETIS - THETIS Community.

5

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse § 5 lõikega 21, milles sätestatakse territoriaalmeres

viibiva välisriigi lippu kandva laeva ja välisriigi lippu kandva laeva, mille kogumahutavus on

vähem kui 500, valiku alused. Kontrollitava laeva valikul lähtub Transpordiamet riskiprofiilist,

nagu see on määratud direktiivi 2009/16/EÜ lisa I ja II alusel, või Transpordiameti enda

riskihinnangust.

Näiteks võib Transpordiamet kontrollida laeva, mis ei esita Transpordiameti

laevaliiklusteeninduse küsitud kindlustustõendit naftareostusest põhjustatud kahju korral

kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni muutmise 1992. aasta

protokolli10 kohaselt, või esitab võltsitud või kehtetu tõendi. Nimetatud konventsiooni 1992.

aasta protokolli artikli VII lõige 1 sätestab, et konventsiooniosalise riigis registreeritud ja

mahtlastina rohkem kui 2000 tonni naftat vedava laeva omanikul peab olema kehtiv

kindlustusleping või muu finantstagatis nagu pangagarantii või rahvusvahelise hüvitusfondi

tunnistus summa ulatuses, mis vastab nimetatud konventsiooni artikli V lõikes 1 sätestatud

vastutuse piirmääradele, et tagada konventsioonikohane vastutus reostuskahju tekitamise eest.

Puuduva kindlustusega laevad kujutavad ohtu merekeskkonnale ning selliste laevade

kontrollimine on põhjendatud ja vajalik. Kui laeval asjakohane kindlustus puudub ja laev

põhjustab reostuse, võib laeva omanikult hüvitise nõudmine osutuda väga keeruliseks. Eriti kui

laev liigub Eestist ära ning lammutatakse kolmandas riigis ja laevaomanikuga ei ole võimalik

ühendust saada. Sõltuvalt sellest, milliste konventsioonidega on laevaomaniku registreeritud

tegevuskohaks olev riik ühinenud, võib olla võimatu ka kohtumenetluse algatamiseks ja

reostuse eest hüvitise nõudmiseks vajalike dokumentide kättetoimetamine.

Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse § 5 lõike 8 sõnastust. Kehtiva määruse § 5 lõige 8

käsitleb kontrolli lõpetamise järgse akti vormistamise nõudeid sadamas kontrollitud laevade

puhul. Kuna territoriaalmeres viibiva välisriigi lippu kandva laeva ja laeva, mille

kogumahutavus on vähem kui 500, kontrollimise aktile ei kehti samad vormistamise nõuded,

nagu on kehtivas määruses ette nähtud, luuakse selliste kontrollide aktide vormistamise kohta

eraldi säte (vt muudatust punktis 5). Samuti viiakse kehtiva määruse § 5 lõike 8 viimased kaks

lauset, mis käsitlevad akti koopia andmist kaptenile ja vajaduse korral selgituste andmist, eraldi

sätetesse, kuivõrd sellised kohustused kehtiksid edaspidi mõlema kontrolli vormistamisel (vt

muudatust punktis 6).

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 5 lõigetega 81 ja 82. Lõike 81 järgi vormistatakse

väljaspool sadamat territoriaalmeres viibiva laeva ja välisriigi lippu kandva laeva, mille

kogumahutavus on vähem kui 500, kontrolli kohta akt mitte Paris MoU ametlikul vormil, vaid

Transpordiameti enda vormil. Akti sisu peaks vastama direktiivi 2009/16/EÜ lisas IX ette

nähtud andmekoosseisule niivõrd, kuivõrd see ei ole seotud kohustusliku Paris MoU

sadamariigi kontrolli andmetega, mis ei ole lõikes 81 märgitud kontrollimise ja akti

vormistamise puhul asjakohased. Muudatus tuleneb asjaolust, et väljaspool sadamat välisriigi

lippu kandva laeva ja välisriigi lippu kandva laeva, mille kogumahutavus on vähem kui 500,

kontrollimine ei ole osa kohustuslikust sadamariigi kontrollist Paris MoU nõuete järgi ning

kontrolle sellisena ka ei vormistata.

Lõike 82 puhul on tegemist lausega, mis kehtivas määruses asub lõikes 8 ning käsitleb

järelevalveametniku kohustust anda akti koopia kaptenile ja vajaduse korral ka selgitusi akti

kohta. Nimetatud kohustuse sisu ei muutu, ent see viidi eraldi sättesse, et see kohustus kehtiks

edaspidi mõlema, nii määruse § 5 lõikes 8 kui ka 81 ette nähtud kontrollakti puhul.

10 Naftareostusest põhjustatud kahju korral kehtiva tsiviilvastutuse 1969. aasta rahvusvahelise konventsiooni

muutmise 1992. aasta protokoll. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/780529.

6

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli, artikli 3 lõike

1 kolmandast lausest ja lõikest 2.

4. Määruse mõjud

Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju majandusele ja

regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste töökorraldusele. Määrusega on

ette näha mõju elus- ja looduskeskkonnale, julgeolekule ja välissuhtlusele.

4.1. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Sihtrühm: Eesti mere- ja rannikukeskkond.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus: määrusel on positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale,

sest määruse muudatuse tulemusena on Transpordiametil õigus kontrollida laevu, mis viibivad

Eesti territoriaalmeres, aga ei külasta Eesti sadamaid, või laevu, mida kohustusliku sadamariigi

kontrolli raames ei kontrollita, mistõttu Transpordiameti kontrollitavate laevade valik suureneb.

Kontrollide tulemusena tuvastatud tehnilised või töökorralduslikud puudused peab

laevaomanik likvideerima, mistõttu üldine Eesti territoriaalmeres viibivate laevade tehniline

seisund paraneb ning seeläbi paraneb meresõiduohutus ja väheneb oht keskkonnale.

Mõju esinemise ulatust ja sagedust on keeruline hinnata, sest see sõltub kontrollitavate laevade

olemasolust ja seisukorrast. Kui laevu, mille kontrollimiseks esineb põhjendatud vajadus, ei

ole, ei esine ka määruse muudatusega kaasneda võivat mõju, kuid kui mõni selline laev leidub,

võib muudatuse mõju olenevalt tuvastatud puudustest ulatuda keskmisest väga suureni. Ühest

tankerist, mille pardal on lastina tuhandeid tonne naftat, tuleneva reostusjuhtumi puhul võib

keskkonnakahju ulatuda väga kaugele reostuse asukohast, mistõttu kasvõi ühe tankeri

kontrollimisel territoriaalmeres ja järelevalveametniku ettekirjutusele vastavalt puuduste

likvideerimisel võib olla väga suur positiivne mõju.

4.2. Mõju julgeolekule ja välissuhtlusele

Sihtrühm: Kaitsevägi (merevägi), Välisministeerium.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus: kui seni tegi Transpordiamet sadamariigi kontrolle vaid

Eesti sadamates olevate laevade suhtes, toimuksid edaspidi laevakontrollid ka Eesti

territoriaalmeres viibivate laevade suhtes, mis on näiteks territoriaalmeres asuval ankrualal

ankrus, ja laevade suhtes, mis on kogumahutavuselt väiksemad kui 500. Selline õiguste

laienemine ja senise praktika muudatus võib esialgu tekitada küsimusi kontrollitava laeva

laevapere liikmetele, omanikule või lipuriigile.

Kuna riigil on rahvusvahelise õiguse järgi õigus oma territooriumil viibivate isikute ja aluste

suhtes nõudeid kehtestada ning kui see toimub vastavuses nii rahvusvahelise õiguse (UNCLOS)

kui ka direktiiviga 2009/16/EÜ ning kuivõrd on ka teisi Euroopa Liidu riike, mis selliseid

kontrolle teevad, ei tohiks see kaasa tuua olulist negatiivset mõju julgeolekule ega

välissuhtlusele. Sadamariigi kontrolle teevad praegu laiemalt juba Soome, Taani ja Belgia

(viimane teostab kontrolle sealjuures väga üldiselt sõnastatud õiguslikel alustel) ning nende

riikide pädevate asutuste (mereadministratsioonide) väitel ei ole sellised kontrollid seni toonud

kaasa pretensioone või nõudeid laevaomanikelt ega lipuriikidelt.

7

Arvestades julgeolekuolukorda Läänemerel ning seal aset leidnud erinevaid laevadega seotud

intsidente, valitakse kontrollitav laev põhjaliku eeltöö ja ohuhinnangute alusel koostöös

asjakohaste riigiasutustega. Kui kontrolli oleks konkreetse laeva puhul Kaitseväe või

julgeolekuasutuste hinnangul ohtlik, ent laeva kontrollimiseks esineb põhjendatud vajadus (nt

oht merekeskkonnale võimalikust reostusest), tuleb erinevate asutuste koostöös otsustada

edasise reageerimise vajaduse ja viisi üle Kaitseväe juhtimisel. Mõju ulatust ja sagedust on

seetõttu keeruline täpsemalt hinnata.

Kui laevu, mille kontrollimiseks esineb põhjendatud vajadus, ei ole, on muudatuse mõju samas

väike, sest sellisel juhul ei teki ka kontrollimisest tingitud võimalikke intsidente või

pretensioone. Kui mõni selline laev leidub, võib muudatuse mõju olenevalt kontrollimise

asjaoludest ulatuda keskmisest väga suureni, sest laeva lipuriik võib esitada Eestile noodi või

reageerida muul viisil või esitab nõude laevaomanik.

Muudatuste mõjul suureneb Eesti riigi kohalolek territoriaalmeres, paraneb

mereolukorrateadlikkus ning võimalus kontrollida laevu, mis ei külasta või lausa väldivad

Euroopa Liidu sadamaid.

4.3. Muud otsesed ja kaudsed mõjud

Välisriigi lippu kandva territoriaalmeres viibiva laeva ja väiksema kui 500 kogumahutavusega

laeva laevapere liikmed peavad edaspidi taluma Transpordiameti järelevalveinspektori

menetlustoiminguid pardal. Kuna muudatuste kohaselt kontrollitavaid laevu ei ole tõenäoliselt

palju, on mõju ulatus laevapere liikmete ja laevaomanike suhtes väike ja sagedus harv ning

eeldatavasti ei ole muudatusel mõju Eesti sadamate külastatavusele ja seeläbi Eesti

majandusele. Otseseid kulusid kehtiva korra kohaselt sellise kontrolliga ei lisandu.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega võib vähesel määral suureneda Transpordiameti järelevalveametnike

töökoormus. Riigile võivad lisanduda laevade kasutamise ja mehitamisega seotud

ressursikulud, kuivõrd ametnike kontrollitavate laevadeni ja tagasi toimetamiseks on vaja

kasutada Riigilaevastiku valduses olevat lootsikaatrit või Politsei- ja Piirivalveameti

ainukasutuses olevaid Riigilaevastiku laevu, osadel juhtumitel võib-olla ka Politsei- ja

Piirivalveameti personali tuge või mereväe laevu ja mereväepoolset julgestamist, kui laeva

kontrollimine peaks toimuma mereväe või Politsei- ja Piirivalveameti poolt kinni peetud laeva

suhtes. Selline koostöö toimuks ametiabi või eraldi kokkulepete korras. Kui laeva kontrollimine

toimub merereostuse kahtluse või kütuse väävlisisalduse kontrollimise vajaduse tõttu, on lisaks

vaja kaasata Keskkonnaameti inspektoreid.

Määruse eelnõuga ette nähtud kontrolle tehakse eelneva riskihinnangu põhjal. Kuna

kontrollitavate laevadega või kontrollimise endaga seoses võivad esineda erinevad riskid, siis

eelduslikult eelneb kontrollimise otsustamisele konsultatsioon Kaitseväe ja/või

julgeolekuasutustega. Laevu võib Transpordiamet kontrollida enda valikul ilma eelneva

intsidendi esinemiseta või näiteks siis, kui laeva on juba intsidendi või muu menetluse raames

kinni pidanud Kaitsevägi või Politsei- ja Piirivalveamet, mistõttu tuleb arvestada erinevate

stsenaariumitega.

Kui konkreetse laeva kontrollimise puhul ei ole riske enne tuvastatud (näiteks on tegemist ELi

liikmesriigi lipu all oleva laevaga), kus piisab Transpordiameti järelevalveametniku kohalolust,

8

oleks tema laevale toimetamine võimalik Riigilaevastiku hallatava ja mehitatud lootsikaatriga,

keskmiselt oleks sellise teenuse hind riigile sõltuvalt laevast 300–380 eurot tunnis. Kui

Transpordiameti ametniku laevale toimetamine võtaks aega ühe tunni ja sama palju läheks aega

kaldale tagasisõiduga, oleks keskmine transpordikulu ühe laeva kontrollimisel riigile 700 eurot.

Kuivõrd eelnõus kavandatud muudatuste kohaselt ei ole Transpordiamet kohustatud

territoriaalmeres viibivaid ja väiksema kui 500 kogumahutavusega välisriigi lippu kandvaid

laevu kontrollima, on Transpordiametil ja teistel seotud asutustel võimalik kontrolle ka üldjuhul

paindlikult planeerida, sest eelarvest lisavahendeid kontrollideks ei ole planeeritud.

Kokkuvõttes tehakse selliseid kontrolle eri asutuste koostöös ohu- ja riskihinnangute ning

eelarveliste võimaluste kohaselt.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja

Välisministeeriumile eelnõude infosüsteemi kaudu.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Kaitseväele, Politsei- ja Piirivalveametile, Logistika

ja Sadamate Liidule ning Eesti Laevaomanike Liidule. Eelnõu saadetakse teadmiseks

Transpordiametile, Keskkonnaametile ja Riigilaevastikule.

EELNÕU

16.07.2025

TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a

määruse nr 75 „Välisriigi lippu kandva laeva

kontrollimise kord ja laevakontrolli akti

kantavate andmete loetelu“ muutmine

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 533 lõike 7 ja § 76 lõike 6 alusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a määruses nr 75 „Välisriigi lippu

kandva laeva kontrollimise kord ja laevakontrolli akti kantavate andmete loetelu“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „külastava“ sõnadega „ning Eesti

territoriaalmeres viibiva“;

2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses

„(21) Transpordiamet kontrollib välisriigi lippu kandvat Eesti territoriaalmeres viibivat laeva

ning välisriigi lippu kandvat laeva, mille kogumahutavus on vähem kui 500, käesoleva määruse

§ 5 lõigetes 21, 3 ja 4, lõike 5 punktis 1 ja lõigetes 51–9 ning § 7 lõikes 1 sätestatu kohaselt

kooskõlas rahvusvahelise õigusega.“;

3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Eesti territoriaalmeres viibiva välisriigi lippu kandva ning välisriigi lippu kandva laeva,

mille kogumahutavus on vähem kui 500, kontrollimise otsustamiseks võib Transpordiamet

lähtuda riskiprofiilist, nagu see on määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/16/EÜ lisa I ja II alusel, või Transpordiameti enda riskihinnangust.“;

4) paragrahvi 5 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Lõikes 5 sätestatud kontrolli lõpetamisel sadamas asuva välisriigi lippu kandva laeva üle

koostab järelevalveametnik Paris MOU kohasele andmekoosseisule vastava akti, millele

kantakse vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ IX lisas esitatud

andmed.“;

5) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgnevas sõnastuses:

„(81) Lõikes 5 sätestatud kontrolli lõpetamisel territoriaalmeres asuva välisriigi lippu kandva

laeva üle ja välisriigi lippu kandva laeva üle, mille kogumahutavus on vähem kui 500, koostab

järelevalveametnik Transpordiameti vormil akti.

(82) Lõigetes 8 ja 81 sätestatud kontrollakti koopia antakse laeva kaptenile. Järelevalveametnik

annab kaptenile viimase palvel vajalikud selgitused avastatud puuduste olemuse kohta.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

Taristuminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marten Kokk

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Kaitseministeerium

Siseministeerium

Välisministeerium

30.07.2025 nr 1-4/25/3449

Taristuministri määruse „Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a määruse

nr 75 „Välisriigi lippu kandvate laevade

kontrollimise kord“ muutmine“ eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks taristuministri määruse „Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a määruse nr 75 „Välisriigi lippu kandvate laevade

kontrollimise kord“ muutmine“ eelnõu ja seletuskirja.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu;

2. Määruse eelnõu seletuskiri.

Lisaadressaadid: Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet, Logistika- ja Sadamate Liit, Eesti

Laevaomanike Liit

Koopia: Transpordiamet, Keskkonnaamet, Riigilaevastik.

Hana-Maarja Helinurm, 5855 3994

[email protected]