Järelevalvemenetluse alustamata jätmine ja täiendava teabe edastamise taotlemine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Katrin Ots

Carrington Textiles LTD

[email protected]

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine ja täiendava teabe

edastamise taotlemine

Austatud Katrin Ots

Edastasite 18.03.2024 Rahandusministeeriumile pöördumise (edaspidi järelevalveteade)

seoses Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi ka hankija) väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlusega riigihankega „Vormikangas“ (viitenumber 275961)

(edaspidi ka riigihange).

Järelevalveteates olete märkinud, et riigihange viiakse läbi riigihangete seaduse § 173 lg 1 p

3 alusel, mille kohaselt on hankijal õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankelepingu saab sõlmida ainult ühe pakkujaga

tehnilistel või ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel. Esitate küsimused, et kas see on see

õiglane ülejäänud ettevõtete suhtes, kui turul on analoogne toode olnud olemas juba pea 15

aastat, selle kohta info on olnud kogu aeg avalik ja nüüd ei anta teistele isegi võimalust

pakkumist esitada ja eelistakse ühte konkreetset tootjat. Kuidas sellisel juhul määrati kindlaks

õiglane hind ja tarneaeg, mis on viimasel ajal olnud väga oluline osa hangete

hindamiskriteeriumitest, mida hankija korraldab? Kuna hankele anti aega täitmiseks kaks

kuud, ei saa väita, et teised tootjad ei oleks selle ajaga suutnud analoogilist toodet

pakkuda. Samuti tekib Teil küsimus, miks esitati hanke teade alles pärast juba sõlmitud

lepingut? Palute selgitada, kas riigihange on korraldatud vastavalt kehtivatele seadustele ja

on õiguspärane, kuna Teile see hetkel nii ei paista.

Riigihangete seaduse (RHS) § 205 lg 1 p 1 kohaselt võib Rahandusministeerium alustada

järelevalvemenetluse põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate

põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS-i rikkumisele

ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud.

RHS § 206 lg 1 p 4 kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus

lõpetatakse, kui riigihanke menetlus on lõppenud.

Elektroonilises riigihangete registris (eRHR) avaldatud teabe kohaselt sõlmis hankija

riigihanke tulemusena hankelepingu 05.03.2024, millega lõppes riigihanke menetlus.

Olukorras kus riigihanke menetlus on lõppenud, ei ole järelevalvemenetluse alustamine

võimalik RHS § 206 lg 1 p 4 alusel.

Vaatamata riigihanke korraldamise üle järelevalvemenetluse alustamise võimatusele märgime

järgmist.

Teie 19.03.2024

Meie 26.03.2024 nr 12.2-1/1357-2

2

Esmalt märgime teadmiseks, et RHS § 185 lg 4 p 2 alusel võib (konkureeriv ettevõtja)

vaidlustada hankelepingu riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO), kui hankija on

korraldanud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse ja pärast hankelepingu

sõlmimist esitanud registrile hankelepingu sõlmimise teate.

RHS § 185 lg 4 p 2 alusel esitatud vaidlustuse rahuldamisel võib VAKO oma otsusega: 1)

tuvastada hankelepingu tühisuse RHS § 31 või § 121 alusel või 2) jätta hankelepingu jõusse,

lühendades hankelepingu tähtaega, kui on tuvastatud tühisuse asjaolude olemasolu RHS § 31

või § 121 alusel. Otsuse tegemisel võetakse arvesse olulist avalikku huvi, mida võidakse

kahjustada hankelepingu tühisuse korral.

Eelnimetatud lepingu vaidlustamise regulatsioon käesoleval juhul siiski ei kohaldu, kuna RHS

§ 185 lg 5 kohaselt ei kohaldata RHS §-s 185 lg-s 4 p-s 2 sätestatud regulatsiooni juhul, kui

sõlmitud hankelepingu maksumus jääb alla riigihanke piirmäära.

Riigihange on korraldatud RHS § 173 lg 1 p 3 alusel, st tegemist on kaitse- ja julgeoleku

valdkonna riigihankega. Riigihanke eeldatavaks maksumuseks ja hankelepingu maksumuseks

on eRHR-i kohaselt 266 800 eurot. Kaitse- ja julgeoleku valdkonna asjade ja teenuste

riigihangete piirmäär on võrdne kaitse- ja julgeoleku valdkonna riigihangete rahvusvahelise

piirmääraga, milleks on 443 000 eurot.

Esitate järelevalveteates ka küsimuse, et miks esitati hanke teade alles pärast juba sõlmitud

lepingut ja palute selgitada, kas riigihange on korraldatud vastavalt kehtivatele seadustele ja

on õiguspärane.

Vastame, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral hanketeadet

riigihanke menetluse alustamiseks ei avaldata, vaid hankija teeb ühele või mitmele ettevõtjale,

kelle majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus on hankelepingu

nõuetekohaseks täitmiseks eeldatavalt piisavad, ettepaneku pidada läbirääkimisi

hankelepingu sõlmimiseks (RHS § 72 lg 1 ja § 73 lg 1). Hankijal on võimalik

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus läbi viia ka mitteelektrooniliselt juhul, kui

hankija pakkujalt pakkumusega seotud dokumente ei nõua, vaid hankelepingu tingimused

selguvad üksnes läbirääkimiste teel ja ainsaks vormistatavaks dokumendiks on hankeleping

või raamleping. Küll aga on hankija kohustatud esitama lepingu sõlmimise järgmisel eRHR-

ile hankelepingu sõlmimise teate.

Kuna järelevalvemenetluse alustamine riigihanke korraldamise õiguspärasuse kontrollimiseks

ei ole käesoleval hetkel enam võimalik RHS § 206 lg 1 p 4 alusel (riigihanke hankemenetluse

lõppemise tõttu), ei ole Rahandusministeeriumil võimalik kujundada seisukohta riigihanke

läbiviimise seaduslikkuse kohta järelevalvemenetluses. eRHR-is on esitatud minimaalselt

teavet läbiviidud riigihanke ja erandliku hankemenetluse liigi valimise kohta, mistõttu ei ole

riigihanke korraldamise õiguspärasuse osas seisukoha kujundamine võimalik üksnes eRHR-

is avaldatud teabe alusel.

Märgite järelevalveteates, et turul on analoogne toode olnud olemas juba pea 15 aastat, selle

kohta on info olnud kogu aeg avalik ja riigihankes eelistakse ühte konkreetset tootjat.

Kas Teil on võimalik edastada Rahandusministeeriumile täiendavat teavet ja/või selgitusi

eelmärgitud väidete kohta. Kas Teile on teada, milliste tehniliste- ja materjali

omadustega/nõuetega vormikangast hankija riigihankega ostis? Kas Teile on teada, millised

olid tehnilised nõuded riigihanke esemeks olevale vormikangale ja selle tootmisele? Kas Teile

3

on teada, milles võis seisneda ainuõigus, millest tulenevalt sai hankija hinnangul hankelepingu

sõlmida üksnes eRHR-is märgitud ettevõttega?

Juhul kui Teil on eelnimetatud teavet, siis palume, et edastaksite teabe

Rahandusministeeriumile, mis võimaldaks meil täpsemalt hinnata, kas käesoleval juhul esineb

põhjendatud kahtlus väärteomenetluse alustamiseks RHS § 215 sätestatud väärteokoosseisu

tunnustel.

Märgime, et RHS § 215 näeb ette väärteovastutuse hankelepingu või raamlepingu sõlmimise

eest nõutud menetlust korraldamata.

Juhul kui RHS §-s 173 lg-s 1 p-s 3 sätestatud eeldused väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse korraldamiseks ei olnud täidetud, pidanuks hankija korraldama

lihthankemenetluse, avaldades hanketeate eRHR-is, kuna riigihanke maksumus ületas

lihthanke piirmäära (60 000 eurot).

Kui hankija korraldab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse ja sõlmib selle

tulemusena hankelepingu, ilma, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse liigi

valimiseks oleks RHS-is sätestatud eeldused täidetud, vastab tegu RHS §-s 215 sätestatud

väärteokoosseisu tunnustele. Väärteomenetluse alustamiseks peab esinema põhjendatud

RHS-i rikkumise kahtlus.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RHS § 205 lg-st 1 p-st 1 ja § 206 lg-st 1 p-st 4 teatame,

et Rahandusministeerium ei alusta järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega

riigihanke „Vormikangas“ (viitenumber 275961) suhtes, kuna riigihanke hankemenetlus

on lõppenud hankelepingu sõlmimisega.

Täiendava teabe olemasolul palun edastage see Rahandusministeeriumile hiljemalt

05.04.2024.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Madli Juhani 5693 8905

[email protected]