Arvamuse andmine avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kohta

Mart Võrklaev Teie: 06.03.2024 nr 1.1-10.1/1140-1

Rahandusministeerium

[email protected] Meie: 25.03.2024 nr 1-6/24-32/2

Arvamuse andmine avaliku teenistuse seaduse

ja teiste seaduste muutmise seaduse kohta

Austatud rahandusminister

Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust avaliku teenistuse ja teiste seaduste muudatuste

eelnõu kohta.

Riigikogu Kantseleil on eelnõu kohta alljärgnevad märkused ja ettepanekud.

Eelnõu § 1 p 12 (ATS § 201) sätestab konkursi korras töökoha täitmise, mille kohaselt tuleb kõik

vabad töökohad täita konkursi korras analoogselt ametikohade täitmisega.

Töötajate värbamine ainult läbi konkursi ei ole lõpuni läbi mõeldud. Eelkõige puudutab see

poliitilise usaldussuhtega seotud töökohti (näiteks ministrite nõustavad/abistavad töötajad,

Riigikogu esimehe/aseesimehe ja fraktsioonide töötajad), mis tuleb vähemalt osaliselt täita väga

kiiresti, et tagada ametikandjate töövõime kohe ametisse asumise hetkest. Kuigi konkursi tähtaeg

on lühendatud seitsme päevani, ei ole see sageli piisav. Nende töökohtade puhul tuleks kaaluda

erandi tegemist ning lubada nende selliste töötajate tööle võtmist ilma konkursita.

Samuti ei ole alati põhjendatud kohustus ainult konkursi kaudu tööle võtta töölepingu alusel

töötavaid liht- ja oskustöölisi, näiteks majahoidjad, töölised, koristajad, erinevad oskustöölised,

tehnikud jne, aga ka ministri/RK juhatuse liikmete autojuhid – nende leidmiseks on palju

efektiivsem teha sihtotsinguid, sihtpakkumisi, kasutada Töötukassa tuge jne.

Teeme ettepaneku lisada seadusesse teatud erandid, mille puhul asutuse juht võib otsustada

konkurssi mitte teha ning sobiva töötaja leidmiseks kasutada muid värbamismeetodeid (nt

täiendades § 16 lõiget 8).

Eelnõu § 1 p 21 tunnistab kehtetuks ATS-i paragrahvi 24 lõiked 3–7. Seeläbi ei ole enam seaduse

tasemel sätestatud ametikohad või olukorrad, mille puhul katseaega kindlasti ei kohaldata.

Ametiasutusele jääb vabadus kõigil ametikohtadel katseaega kohaldada, mitte kohaldada või

lühendada (ATS § 24 lg 2). Kehtetuks tunnistatavad sätted pakuvad teenistujale siiski teatavat

kaitset või kindlustunnet. Seetõttu võiks kaaluda eelkõige § 24 lõike 4 punktide 1-3 säilitamist

mingisugusel kujul.

2

Eelnõu § 1 p-d 36 ja 37 (ATS § 57). Eelnõu tekstist ja seletuskirjast ei selgu, kas ametniku

asendamisel töötaja poolt laieneb sellele töötajale ka streigikeeld või mitte.

Eelnõu § 1 p 29 (§ 33 lg 15) – selles sättes kasutatakse terminit „avalik teenistuja“, mida mujal

seaduses ega eelnõus ei kasutata ja mille definitsiooni ei ole toodud. Kõnekeeles juurdunud termini

asemel võiks seaduses kasutada „ametnik ja/või töötaja“, kuigi selles sättes pole selge, kas ei peeta

silmas mitte ametnikke kitsamas mõttes.

Eelnõu § 1 p 31: ATS-i §-s 39 muudetakse ületunnitöö hüvitamisel kehtivat korda selliselt, et

ületunnitöö hüvitamisel eelistatakse esmalt vaba aja andmist, kuid säilib võimalus hüvitada

ületunnitöö rahas, st kui mõlemad pooled on nõus. Seletuskirja kohaselt teenib muudatus eelkõige

tervisekaitse eesmärki. On põhjust arvata, et valdavalt eelistaksid teenistujad siiski rahalist

hüvitust ja muudatuse mõju tervisele on kaheldav (või väike).

Juhime tähelepanu, et ei eelnõus ega kehtivas seaduses ei ole ületunnitöö rahaline ja puhkeajaga

hüvitamine võrdses suhtes. Rahaliselt on hüvitus 1,5 kordne palk, ajalises mõttes aga 1-kordne aeg

(võrdeliselt ületunnitööle kulunud ajaga). Pigem võiks see suhe olla ajalise hüvituse kasuks või

siis vähemalt rahalise hüvitusega analoogiline (1,5-kordne puhkeaeg).

Eelnõu § 6 kohaselt jõustub seadus 2025. aasta 1. juulil. Samas eelnõu § 1 punkt 51 (ATS § 1348)

sätestab, et valdkonna minister analüüsib hiljemalt 2028. aastal 2025. aasta 1. jaanuaril jõustunud

käesoleva seaduse § 61 lõike 5 muudatustega kaasnevat mõju. Samas ei nähtu eelnõust, et § 61

lõikel 5 oleks üldisest tähtajast erinev jõustumise aeg.

Tehnilised märkused:

§ 1 p 14 – siin tuleks peaks sõna „alluvate“ olema ainsuses („alluva“.).

§ 1 p-d 30 ja 31 peaks paiknema tagapool p-st 32.

§ 1 p 43 (§ 65 lg 21) – siin räägitakse ekslikult „ametiasutisest“, mitte „ametiasutusest“.

§ 1 p 51: ATS-i §1345 on juba täidetud, mistõttu peaks täiendav jagu algama §-ga 1346.

ATS-i rakendussätte § 1346 kohta on seletuskirjas märgitud: „Kui eelnõu jõustub 1. jaanuaril 2025.

a, tooks viieaastase rakendamine kaasa olukorra, kus kõigi ametiasutuste struktuuriüksuste juhtide

teenistustähtaeg lõppeks 31. detsembril 2029. a. Arvestades, et avalikus teenistuses on selliseid

juhte hinnanguliselt 770, tooks nii paljude konkursside korraldamine ja värbamine kaasa väga

suure töökoormuse ning asutustel on keeruline teha põhjendatud ja mõistlikke valikuid.“

Juhime tähelepanu, et ATS-i planeeritava § 23 lõike 2 punkti 31 kohaselt ei lõpe 2029. aastal mitte

kõigi ametiasutuste struktuuriüksuste juhtide teenistustähtaeg, vaid ainult valitsusasutuste omadel.

Eelnõu väljatöötamiskavatsuses oli märgitud, et arv 770 hõlmab kõiki avaliku teenistuse

keskastme juhte, aga eelnõu puudutab ainult valitsusasutuste keskastme juhte, mistõttu peaks see

arv olema eeldatavalt väiksem.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Antero Habicht

direktor

Silver Sära

6316360, [email protected]

Mart Võrklaev Teie: 06.03.2024 nr 1.1-10.1/1140-1

Rahandusministeerium

[email protected] Meie: 25.03.2024 nr 1-6/24-32/2

Arvamuse andmine avaliku teenistuse seaduse

ja teiste seaduste muutmise seaduse kohta

Austatud rahandusminister

Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust avaliku teenistuse ja teiste seaduste muudatuste

eelnõu kohta.

Riigikogu Kantseleil on eelnõu kohta alljärgnevad märkused ja ettepanekud.

Eelnõu § 1 p 12 (ATS § 201) sätestab konkursi korras töökoha täitmise, mille kohaselt tuleb kõik

vabad töökohad täita konkursi korras analoogselt ametikohade täitmisega.

Töötajate värbamine ainult läbi konkursi ei ole lõpuni läbi mõeldud. Eelkõige puudutab see

poliitilise usaldussuhtega seotud töökohti (näiteks ministrite nõustavad/abistavad töötajad,

Riigikogu esimehe/aseesimehe ja fraktsioonide töötajad), mis tuleb vähemalt osaliselt täita väga

kiiresti, et tagada ametikandjate töövõime kohe ametisse asumise hetkest. Kuigi konkursi tähtaeg

on lühendatud seitsme päevani, ei ole see sageli piisav. Nende töökohtade puhul tuleks kaaluda

erandi tegemist ning lubada nende selliste töötajate tööle võtmist ilma konkursita.

Samuti ei ole alati põhjendatud kohustus ainult konkursi kaudu tööle võtta töölepingu alusel

töötavaid liht- ja oskustöölisi, näiteks majahoidjad, töölised, koristajad, erinevad oskustöölised,

tehnikud jne, aga ka ministri/RK juhatuse liikmete autojuhid – nende leidmiseks on palju

efektiivsem teha sihtotsinguid, sihtpakkumisi, kasutada Töötukassa tuge jne.

Teeme ettepaneku lisada seadusesse teatud erandid, mille puhul asutuse juht võib otsustada

konkurssi mitte teha ning sobiva töötaja leidmiseks kasutada muid värbamismeetodeid (nt

täiendades § 16 lõiget 8).

Eelnõu § 1 p 21 tunnistab kehtetuks ATS-i paragrahvi 24 lõiked 3–7. Seeläbi ei ole enam seaduse

tasemel sätestatud ametikohad või olukorrad, mille puhul katseaega kindlasti ei kohaldata.

Ametiasutusele jääb vabadus kõigil ametikohtadel katseaega kohaldada, mitte kohaldada või

lühendada (ATS § 24 lg 2). Kehtetuks tunnistatavad sätted pakuvad teenistujale siiski teatavat

kaitset või kindlustunnet. Seetõttu võiks kaaluda eelkõige § 24 lõike 4 punktide 1-3 säilitamist

mingisugusel kujul.

2

Eelnõu § 1 p-d 36 ja 37 (ATS § 57). Eelnõu tekstist ja seletuskirjast ei selgu, kas ametniku

asendamisel töötaja poolt laieneb sellele töötajale ka streigikeeld või mitte.

Eelnõu § 1 p 29 (§ 33 lg 15) – selles sättes kasutatakse terminit „avalik teenistuja“, mida mujal

seaduses ega eelnõus ei kasutata ja mille definitsiooni ei ole toodud. Kõnekeeles juurdunud termini

asemel võiks seaduses kasutada „ametnik ja/või töötaja“, kuigi selles sättes pole selge, kas ei peeta

silmas mitte ametnikke kitsamas mõttes.

Eelnõu § 1 p 31: ATS-i §-s 39 muudetakse ületunnitöö hüvitamisel kehtivat korda selliselt, et

ületunnitöö hüvitamisel eelistatakse esmalt vaba aja andmist, kuid säilib võimalus hüvitada

ületunnitöö rahas, st kui mõlemad pooled on nõus. Seletuskirja kohaselt teenib muudatus eelkõige

tervisekaitse eesmärki. On põhjust arvata, et valdavalt eelistaksid teenistujad siiski rahalist

hüvitust ja muudatuse mõju tervisele on kaheldav (või väike).

Juhime tähelepanu, et ei eelnõus ega kehtivas seaduses ei ole ületunnitöö rahaline ja puhkeajaga

hüvitamine võrdses suhtes. Rahaliselt on hüvitus 1,5 kordne palk, ajalises mõttes aga 1-kordne aeg

(võrdeliselt ületunnitööle kulunud ajaga). Pigem võiks see suhe olla ajalise hüvituse kasuks või

siis vähemalt rahalise hüvitusega analoogiline (1,5-kordne puhkeaeg).

Eelnõu § 6 kohaselt jõustub seadus 2025. aasta 1. juulil. Samas eelnõu § 1 punkt 51 (ATS § 1348)

sätestab, et valdkonna minister analüüsib hiljemalt 2028. aastal 2025. aasta 1. jaanuaril jõustunud

käesoleva seaduse § 61 lõike 5 muudatustega kaasnevat mõju. Samas ei nähtu eelnõust, et § 61

lõikel 5 oleks üldisest tähtajast erinev jõustumise aeg.

Tehnilised märkused:

§ 1 p 14 – siin tuleks peaks sõna „alluvate“ olema ainsuses („alluva“.).

§ 1 p-d 30 ja 31 peaks paiknema tagapool p-st 32.

§ 1 p 43 (§ 65 lg 21) – siin räägitakse ekslikult „ametiasutisest“, mitte „ametiasutusest“.

§ 1 p 51: ATS-i §1345 on juba täidetud, mistõttu peaks täiendav jagu algama §-ga 1346.

ATS-i rakendussätte § 1346 kohta on seletuskirjas märgitud: „Kui eelnõu jõustub 1. jaanuaril 2025.

a, tooks viieaastase rakendamine kaasa olukorra, kus kõigi ametiasutuste struktuuriüksuste juhtide

teenistustähtaeg lõppeks 31. detsembril 2029. a. Arvestades, et avalikus teenistuses on selliseid

juhte hinnanguliselt 770, tooks nii paljude konkursside korraldamine ja värbamine kaasa väga

suure töökoormuse ning asutustel on keeruline teha põhjendatud ja mõistlikke valikuid.“

Juhime tähelepanu, et ATS-i planeeritava § 23 lõike 2 punkti 31 kohaselt ei lõpe 2029. aastal mitte

kõigi ametiasutuste struktuuriüksuste juhtide teenistustähtaeg, vaid ainult valitsusasutuste omadel.

Eelnõu väljatöötamiskavatsuses oli märgitud, et arv 770 hõlmab kõiki avaliku teenistuse

keskastme juhte, aga eelnõu puudutab ainult valitsusasutuste keskastme juhte, mistõttu peaks see

arv olema eeldatavalt väiksem.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Antero Habicht

direktor

Silver Sära

6316360, [email protected]