Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Siseministeerium

[email protected]

Riigilõivuseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

Austatud härra minister

Rahandusministeerium kooskõlastab riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega.

1. Märkused riigilõivuseaduse (RLS) muutmise kohta

1.1. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt muudetakse RLS § 262 tekst ja sõnastatakse järgmiselt:

„Uue eesnime või perekonnanime andmise ja eesnime või perekonnanime taastamise

taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot.“

Seletuskirjas on selgitatud, et kõnealuse muudatuse tulemusel

„/…/ tasutakse jätkuvalt riigilõiv avalduse menetlemise eest, kuid riigilõivu summa oleneb

sellest, kas soovitaks muuta/taastada ainult eesnime või ainult perekonnanime - sellisel juhul

tasutakse riigilõiv 150 eurot, või eesnime ja perekonnanime koos - sellisel juhul tasutakse

riigilõivu mõlema nime muutmise eest kokku 300 eurot.“1

Märgime, et eelnõu § 1 punkti 3 kohase muudatuse sõnastusest ei tule selgelt välja

seletuskirjakohane norm, kus ühe nime muutmise eest tasutakse 150 eurot riigilõivu, ning

mõlema nime muutmise eest tasutakse 300 eurot riigilõivu. Parimal juhul on praegust normi

võimalik tõlgendada selliselt, et eesnime ja perekonnanime andmist/taastamist ei saa nõuda

ühes ja samas taotluses, vaid et neid tuleb eraldi taotleda, sh iga taotluse eest 150 eurot.

Seletuskirjast aga nähtub, et praktikas esitatakse ka taotlusi, kus avaldatakse soovi mõlema

nime muutmiseks, ning neid selliselt ka menetletakse. Kui soov on ette näha 300 euro suurust

riigilõivu juhuks, kui taotletakse mõlema nime muutmist ühes taotluses, siis tuleks selline

reegel ka sõnaselgelt välja öelda. Samas tekib küsimus, kas mõlema nime muutmine ühes

avalduses tekitab tõesti samasuguse ressursikulu haldusorganile võrreldes kahe nime

muutmisega kahes eraldi avalduses?

1 Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 20. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ad6310a7-f927-46fe-8c7a-293e9b9a1d26 (sisenetud 21.03.2024).

Teie 06.03.2024 nr 1-6/2920-1,

SIM/24-0233/-1K

Meie 26.03.2024 nr 1.1-11/1152-2

2

Ühtlasi kaob normist ära termin „isikunimi“, ent seletuskiri kajasta selle termini eemaldamise

põhjuseid.

1.2. Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt täiendatakse RLS § 265 lõikega 11 järgmises

sõnastuses:

„(11) Tulirelva või gaasirelva kaubana Eestisse sisseveoks või Eestist väljaveoks

tasutakse riigilõivu 120 eurot eriloa väljastamise eest. Eriloa muutmisel või

pikendamisel tasutakse riigilõivu 120 eurot.“;“

Selle muudatuse taamal sooviksime küsida, et kas sellise eriloa

väljastamise/muutmise/pikendamise eest on relvaseaduses (või mingis muus seaduses) ette

nähtud kohustus tasuda riigilõivu? Kui on, siis millise sätte alusel?

Saame aru, et näiteks Euroopa Liidu territooriumil relva edasitoimetamine toimub eelloa, loa

ja tulirelva passi alusel ning kõikide dokumentide eest on ettenähtud riigilõivu tasumise

kohustus (RelvaS § 624 lõige 3 ja lõige 5). Küll aga ei paista relvaseadus sisaldavat

ekvivalentset riigilõivu tasumise kohustust eriloa väljastamisele relvade Eestisse

sisseveoks/väljaveoks (RelvS 8. peatükk) ning seda mitte ainult käesoleva muudatuse puhul,

vaid erilubade puhul üldse.

Kordame, et riigilõivuseaduses sätestatakse üksnes riigilõivu määrad, mitte nende tasumise

kohustus. Kohustus tasuda toimingu eest riigilõivu peab tulema eriseadusest.

1.3.Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse § 272 lõiget 3 pärast sõna „kodaniku“ sõnadega

„ja elamisõigusega Ühendkuningriigi kodaniku“;

Seletuskirja kohaselt on muudatus tingitud „/…/ Brexit lepingu artiklist 23, mille kohaselt

tuleb elamisõigusega Ühendkuningriigi ja tema pereliiget kohelda võrdselt EL kodanikuga.“2

Seletuskiri käsitleb seda uue lõivuna, kuid tegelikult oleks täpsem öelda, et antud juhul

võrdsustatakse riigilõivumäärad EL kodanike ja Ühendkuningriikide kodanike vahel.

1.4. Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse § 272 lõiget 7 järgmiselt:

„(7) Alla 18-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule ja

üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule isikutunnistuse või

elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu vastavalt

20 või 30 eurot. Kui nimetatud toimingut taotletakse Politsei- ja Piirivalveameti

iseteeninduskeskkonna kaudu, tasutakse riigilõivu vastavalt 15 või 25 eurot.“

Selguse nimel võiks olla eraldi välja toodud, et isikutunnistuse väljaandmise taotluse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot ning elamisloakaardi väljaandmise taotluse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

1.5. Eelnõu § 1 punktiga 50 muudetakse § 272 lõiget järgmiselt:

„(13) Alla 18-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule ja

üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud isikule isikutunnistuse või

elamisloakaardi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest koos reisidokumendi

väljaandmise taotluse läbivaatamisega tasutakse riigilõivu vastavalt 35 või 40 eurot. Kui

2 Samas, lk 17.

3

nimetatud toimingut taotletakse Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduskeskkonna

kaudu, tasutakse riigilõivu vastavalt 30 või 35 eurot.“

Selguse nimel võiks olla eraldi välja toodud, millise toimingu eest tuleb tasuda riigilõivu 35

eurot ja millise toimingu eest 40 eurot ning mitte esitada neid ühes ja samas lauses.

1.6. Eelnõu 1 punktiga 72 muudetakse § 276 lõiget 1 järgmiselt:

„(1) Lennujaama transiidiviisa ja lühiajalise viisa ning nende viisadega määratud

viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse

ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.09.2009, lk 1–58), sätestatud korras

ja ulatuses.“

Kõnealuse muudatuse tulemusel jäetakse lennujaama transiidiviisa ja lühiajalise viisa ning

nende viisadega määratud viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutava

riigilõivu määrad RLS-s fikseerimata. Juhime tähelepanu, et selline muudatus ei ole kooskõlas

RLS §-s 2 sätestatud riigilõivu legaaldefinitsiooniga, mille kohaselt „[r]iigilõiv on seaduses

sätestatud juhul ja käesolevas seaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud

toimingu tegemise eest.“ Riigilõivumäärad peavad seega olema fikseeritud RLS-s endas ning

praktika, kus osundatakse mõnes muus õigusaktis (sh EL õigusaktis) olevatele määradele –

sellist praktikat tänane RLS ei tunne.

Seletuskirjas on selgitatud, et „/…/ [v]iisaeeskiri on otsekohalduv määrus, mis omab vahetut

õigusmõju ning viisatasusid ei ole otstarbekas igakordselt RLS-i ümber kirjutada.“3 Saame

aru, et viisatasu võib ajutiselt suureneda või väheneda sõltuvalt Euroopa Komisjoni

rakendusotsusest ning seetõttu võib praktikas olla raske realiseerida üldist reeglit, et

riigilõivumäärad on fikseeritud RLS-s. Ent selleks otstarbeks eksisteeribki täna RLS § 276

lõige 11.

Õigusselguse paremaks tagamiseks ning kooskõlas tänase RLS praktikaga, teeme ettepaneku

siiski fikseerida riigilõivu määrad RLS-s.

2. Märkused konsulaarseaduse (KonS) muutmise kohta

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse KonS § 33 lõiget 2 järgmiselt:

„(2) Abieluvõimetõendi, perekonnasündmuse korduva tõendi ja käesoleva paragrahvi

lõike 1 punktis 21 nimetatud mitmekeelse standardvormi väljastamise eest tuleb tasuda

riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;

Käesolev eelnõu kehtestab RLS § 319 uue lõike 3 sõnastuses „Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2016/1191 alusel mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava

perekonnasündmuse korduva tõendi või abieluvõimetõendi väljastamise eest Eesti

välisesinduses tasutakse riigilõivu 50 eurot.“ (eelnõu § 1 punkt 80).

Teeme ettepaneku, et KonS § 33 lõige 2 sisaldaks samuti eeltoodud RLS normis olevat

allajoonitud fraasi, et oleks selge, et riigilõivu tuleb tasuda mitte ainult selle standardvormi

eest, vaid et see hõlmab muuhulgas ka sellele lisatud perekonnasündmuse korduvat tõendit

ning abieluvõimetõendit.

3 Samas, lk 19.

4

3. Eelnõu seletuskirja 7. osa „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse

tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ alapunkti 7.2. „Kodakondsuse seaduse alusel tehtavate

toimingute riigilõivumäärade muudatused“ kohaselt eeldab seaduse rakendamine

infotehnoloogilisi arendusi PPA infosüsteemides, mille kulud kaetakse eelarvevahenditest.

Palume seletuskirjas täpsustada katteallikat. Millistest eelarvevahenditest kulud kaetakse?

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Margit Rei2 [email protected]

Artur Lundalin 5885 1321 [email protected]

Marju Saar 5885 1438 [email protected]