Aruanne

LISA 2
Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu juurde



TOETUSE KASUTAMISE TEGEVUS- JA TULEMUSARUANNE


Lepingu nr: 20-1.6/2964-1
Aruande esitaja: MTÜ Eesti Naabrivalve
Tegevuste läbiviimise aeg: 01.01.2023-31.12.2023
Aruande koostamise kuupäev: 11.01.2023

1. Läbiviidud tegevuste kirjeldus (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud jms).
MTÜ Eesti Naabrivalve 2023 aasta olulisemad eesmärgid ja tegevused:
1.1. Uute piirkondade loomine
2023. aastal loodi 6 uut naabrivalve piirkonda, millesse kaasati 95 majapidamist. Regionaalselt loodi enim uusi piirkondi Harjumaale 3 piirkonda, mis kaasas 69 majapidamist. Läänemaale loodi 2 uut piirkonda 6 majapidamisega ning 1 piirkond loodi Ida-Virumaale, kus liitus 20 majapidamist. Sarnane tendents tuleb välja ka varasemate aastate statistikast, et Harjumaale luuakse enim piirkondi. Omavalitsuste lõikes on liitumised kajastatud allolevas tabelis nr 1:
Tabel 1. 2023.a. loodud naabrivalve piirkonnad omavalitsuste lõikes
Omavalitsus
Sektorite arv
Liikmete arv
Kose vald
1
13
Lääne-Harju vald
1
8
Tallinna linn
1
48
Lääne-Nigula vald
2
6
Jõhvi vald
1
20
KOKKU:
6
95

Naabrivalve loomise peamised põhjused, mida piirkonnavanemad lepingute allkirjastamise ajal välja tõid, jäid sarnaseks varasematel aastatel esitatuga - ehk siis soov ennetada kuritegevust ja vähendada seeläbi varguste arvu naabruskonnas, oskust märgata riske ning teha koostööd ja liita kogukonna liikmeid. Olulisel kohal on ka kogukonna liikmete koostöö nähtavaks tegemine võõrastele läbi naabrivalve piirkonda tähistavate plakatite. Toodi välja ka, et varasemalt on piirkonnas siiski esinenud varguseid, hoonete seintele sodimist, narkomaanide liikumist piirkonnas ja elanike aedadesse võõraste omavolilist sisenemist, mida nüüd koostöös soovitakse kontrollida ja ära hoida.
Tähelepanek: 2023. aasta eesmärgiks oli luua 15 uut naabrivalve piirkonda, mis kaasaksid 150-200 majapidamist. Erinevalt 2022. aastast, kus piirkondade loomine aktiveerus pigem aasta lõpus, loodi 2023. aastal kuuest piirkonnast neli esimesel poolaastal ja 2 teise poolaasta alguses. 2023 esimene poolaasta andis lootust püstitatud eesmärk täita eeskätt liitujate arvu poolest, kuid aasta teisel poolel oli huvi väga tagasihoidlik ning uute piirkondade loomiseni jõudsid ainult 2 piirkonda väikese liitujate arvuga. Väga üheselt on tuntav, et huvi uute piirkondade loomise vastu hakkas jahtuma esmalt koroonaajal kui vahetute kontaktide loomine oli piiratud ja teiseks majanduslanguse perioodil, mil isegi kergelt kasvama hakanud kuritegevus ei ole elanike huvi kasvama pannud. Inimeste jaoks on peamisel kohal majandusliku toimetuleku küsimused ning kuritegevuse kasv ei ole igapäevaselt veel inimesi puudutama hakanud. Olenemata tagasihoidlikust tulemusest on ühingu juhtkond arvamusel, et liikmete kasv peab tulema seestpoolt väljapoole, ehk inimeste enda huvist ja vajadusest lähtuvalt, mitte aktiivse müügitöö tulemusel.
Viimase kümne aasta kumulatiivne kasv on muutunud viimasel aastal laugemaks, kuid siiski kasvav, vt diagramm nr 1.

Diagramm 1. Kumulatiivne kasv perioodil 2014-2023
Diagrammis nähtav kasvukõver on võrreldes möödunud aastaga laugema tõusuga, mis paraku toob esile, et püstitatud eesmärki, 15 uut naabrivalve piirkonda, mis kaasaks 150-200 liitunud majapidamist täideti osaliselt. Naabrivalve piirkondade loomisega seotud tegevused täidavad siseturvalisuse arengukava eesmärkide elluviimist paraku väiksema arvu majapidamistega kui 2022 aasta lõpus 2023 aastaks planeeriti.
Ida-Virumaale loodud piirkond aitab täita MTÜ Eesti Naabrivalve arengukava punkti nr 5 eesmärki, mis toob välja, et eelisarendatakse naabrivalve piirkondade loomist maismaa piirialadele. Piirialadel naabrivalve piirkondade loomist peame oluliseks prioriteediks ka 2024. aastal.

1.2. Olemasolevate piirkondade haldus
Naabrivalve piirkondade haldus jaguneb üldjoontes 5 tegevusse:
1.2.1. Piirkonna vanemate nõustamine;
1.2.2. Liikmete nimekirjad (infolehed);
1.2.3. Naabrivalve piirkonda tähistavate plakatite kontrollitud väljastamine piirkonna liikmetele;
1.2.4. Tähelepanekutest teavitamine liikmete- ja teiste piirkonnas viibivate isikute poolt;
1.2.5. Ühingu poolt edastatavad teated piirkonna vanematele ja -liikmetele.

1.2.1. Piirkonnavanemate nõustamine
Piirkonnavanemate nõustamine sisaldab endas piirkonna loomist puudutava informatsiooni jagamist, uute liikmete lisamist piirkonna liikmete nimekirja, abi osutamist uue piirkonnavanema leidmiseks, turvalist elukeskkonda puudutavatele küsimustele vastamist, teabe jagamist video- ja valveseadmete kohta, avaliku korra, tuleohutuse, kindlustuse, kriiside, elanikkonnakaitse, lähisuhtevägivalla jne teemade kohta nõu andmist. Piirkonnavanemate ja naabrivalve piirkonna loomisest huvitatud isikuid nõustati 2023. aastal ühingu poolt enam kui 93 korral peamiselt ülaltoodud loetelus nimetatud küsimustele vastuste andmise ja selgituste läbi. Naabrivalve piirkonna loomise kohta tunti huvi, näiteks Vääna aiandusühistust, Vääna-Vitist, Suurupist, Jõhvist, Kiilist ja Kadrinast, keda nõustati, aga kellega 2023. aastal lepinguni veel ei jõutud. Teiste huviliste puhul allkirjastati naabrivalve piirkonna lepingud, mis kajastuvad tabelis nr 1.


1.2.2. Liikmete nimekirjad
Liikmete nimekirjade, ehk infolehtede haldus sisaldab endas kontaktide ajakohasena hoidmist ja nimekirjadesse muudatuste sisseviimist vastavalt piirkonnavanematelt saadud informatsioonile. Nimekirja uuendamiseks vajalikku informatsiooni küsitakse ühingu poolt vähemalt kord aastas kõikidelt piirkonnavanematelt aastaaruande vahendusel kui ka vestluste käigus. Ajakohaste nimekirjade olemasolu on vajalik ennetustöö tarbeks kui ka politseile, kes kasutab võimalust piirkonna liikmetega otsekontakti saamiseks ning informatsiooni edastamiseks ja hankimiseks. Aasta jooksul andsid piirkonnavanemad muudatustest teada nii aastaaruande vahendusel (18 piirkonnast esitati muudatusi) kui ka aktiivsemad piirkonnavanemad teatasid muudatustest omal algatusel üldjuhul e-kirja vahendusel kohe kui need tekkisid. Aktiivselt pöörduvad ühingu töötajad ka ise piirkonnavanemate poole, kes aasta jooksul uuendustest teada ei ole andnud või jätavad aastaaruande täitmata. 2023. aastal viidi muudatused sisse 40 piirkonna nimekirjas. Ühingu töötajate poolt aidati piirkonna liikmetel leida uued vanemad 20 juba olemasolevale piirkonnale. Võrreldes möödunud aastaga on uute piirkonnavanemate määramine ühingu abil pisut vähenenud (2022. aastal aidati leida uued piirkonnavanemad 26 sektorile), sest suur töö selles vallas on varasematel aastatel juba ära tehtud. Naabrivalve lepingu järgi on piirkonnavanema valimise puhul tegemist tegelikult piirkonnasisese tööga, aga siinkohal pidas ühingu juhtkond vajalikuks minna liikmetele appi. Tegemist on ühingu jaoks väga töömahuka ülesandega peamiselt suure ajakulu tõttu. Inimesed kardavad võtta vastutust ning pelgavad kaasnevat vabatahtliku töö mahtu. Ühingul tuleb e-kirja või telefoni teel teha selgitustööd, sest piirkonnad asuvad väga erinevates asukohtades üle Eesti. Vahetu kontakt oleks kindlasti oluliselt tõhusam, kuid see osutuks liialt kalliks ja veelgi ajamahukaks. Vajadusel ja mõjuva põhjuse korral otsekontakti võimalust siiski ka kasutatakse.

1.2.3. Naabrivalve piirkonda tähistavad plakatid
Plakatitega, millel on kirjas “Naabrivalve piirkond”, logo visuaal ning ühingu telefoninumber ja kodulehe aadress, tähistatakse piirkondasid, kus tegutsevad kohalikud naabruskonna liikmed ühiselt elukeskkonna turvalisuse tõstmise nimel. Kõik piirkonnad sõlmivad tegevuse alustamiseks neljapoolse lepingu, mille allkirjastavad kohaliku omavalitsuse juht, politseijaoskonna juht, Naabrivalve tegevjuht ja kohalik piirkonnavanem. Naabrivalve kaubamärk omab Patendiameti kaitset ja sellest tulenevalt ei või seda ühingu nõusolekuta omal äranägemisel kasutada või lepingut sõlmimata naabrivalve piirkonda tähistavat plakatit paigaldada.
Naabrivalve ühing tuletab aasta jooksul piirkonnavanematele meelde, et nad kontrolliksid regulaarselt üle oma piirkonda tähistavate plakatite seisukorra. Meelde tuletamise peamine põhjus seisneb selles, et aastate jooksul plakatite värv pleegib ära ning plakatid muutuvad seeläbi visuaalselt koledaks. Tähelepanu pööratakse kolmel viisil:
• Piirkonnavanemate aastaaruandes kutsutakse üles plakatite korrasolekut kontrollima
• Plakatite vahetamise kampaania käigus
• Vestlustes kui piirkonnavanemaga kohtutakse või telefoni teel räägitakse
2023. aastal vahetati olemasolevates piirkondades välja ja väljastati uutele sektoritele kokku 62 plakatit.
Tähelepanek: Ühing väljastab juhatuse otsusega uue naabrivalvepiirkonna tähistamiseks tasuta 4 plakatit suurusega 900x600. Kui hiljem on vaja plakatid välja vahetada, siis peavad piirkonna liikmed uue plakati välja ostma.

1.2.4. Tähelepanekutest teavitamine liikmete ja teiste piirkonnas viibivate isikute poolt
2023. aasta jooksul helistati ühingu telefoninumbrile, et teavitada tähelepanekutest naabrivalve piirkondades nii piirkonna liikmete kui ka piirkonda sattunud võõraste inimeste poolt 12 korral (tegemist on olulisemate teadetega, mis mainimist väärivad). Vähemtähtsaid teateid, mis märkimist ei vääri, oli mõistagi oluliselt rohkem), kus anti teada juhtumistest, mida piirkonna inimesed või möödakäijad märkasid. Teavitati näiteks Aegviidus toimunud VanaWaksali hoonesse sissemurdmisest, 8-l korral anti teada, et piirkonda tähistav plakat vajab väljavahetamist, millest ühel juhul saime teada, et plakat on veel üleval piirkonnas, mille tegevus on juba lõpetatud, 2-l korral teatati ohtlikust autojuhist ning liikluseeskirjade rikkumistest, 1 korral ohtlikult käituvast inimesest, piirkonna liikme ahistamisest. Esines ka lähisuhtevägivalla juhtumeid, mis piirkonna liikmete toel ning politsei abil lahenduse leidsid. Korteremaja koridorides asjade ladustamisest, mis piiravad näiteks evakuatsiooni korral hoonest väljumist jne.

1.2.5. Ühingu poolt edastatavad teated piirkonnavanematele ja -liikmetele
Ühingu poolt informeeritakse liikmeid piirkonnas valitsevate riskide kohta, et inimesed oskaksid oma vara paremini kaitsta ja ennetusabinõud tarvitusele võtta. Informatsioon saadakse peamiselt teistelt liikmetelt, piirkonnas viibivatelt isikutelt või politseilt. 2023. a. edastati naabrivalve piirkonna liikmetele üldiseid teateid kui ka suunatud informatsiooni ühingu infosüsteemi hulgipostitussüsteemi vahendusel 61 korral ja 19-l erineval teemal. Edastatud informatsiooni hulka kuulusid näiteks uuringutes osalemise kutsed, liikmete nimekirjade uuendused, info piirkonna- ja ka veebikoolitustest, kriisideks valmisoleku ja elanikkonnakaitse infopäevast, ohutuspäevadest, õnnitlused tähtpäevade puhul ning ühingu tegemised/toimetamised jms. Informatsiooni edastamisel lähtutakse põhimõttest, et mitte info edastamise hulgaga liiale minna. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus liikmed paluvad infot edaspidi enam mitte saata. Olenemata info edastamise hulga tasakaalupunkti otsimisest, esines möödunud aastal liikmeid (2), kes palusid end infoväljast eemaldada. Hulgipostitussüsteem võimaldab edastada teateid naabrivalve piirkonna, omavalitsuse, maakonna ja üle-eestilise ulatusega.

1.3. Koolituste ja seminaride läbiviimine (vastavalt piirkondade soovidele, aga pakutakse ka ühingu poolt aktiivselt välja)
Naabrivalve ühing pakub endiselt oma liikmetele kui ka naabrivalve piirkondade loomisest huvitatud inimestele tasuta koolitusi. Peamiste teemade hulka kuuluvad:
• Tutvustus naabrivalve piirkonna loomisest
• Koolitused turvalise elukeskkonna loomise võimalustest
• Ümarlauad piirkonna turvalisust puudutavatel teemadel
• 2023. aastal lisati koolituste nimekirja ka elanikkonnakaitse
Enne naabrivalve piirkonna loomist kasutavad inimesed võimalust kutsuda ühingu esindaja tasuta kohapeale elanikele naabrivalve piirkonna loomise tingimusi ja sellest saadavat väärtust tutvustama.
Ühingu poolt korraldatavad koolitused käsitlevad turvalise elukeskkonna loomist selle kõige laiemas tähenduses. Koolitused on üles ehitatud siseturvalisuse arengukava põhimõtetest lähtuvalt. Koolitused viiakse läbi koostöös partneritega peamiselt politseist ja päästest, aga ka vastavalt koolituse sisust tuleva teema valdkonna spetsialistidega (korstnapühkimine, kindlustus, lähisuhtevägivald, kohaliku omavalitsuse teemad, kaitseliit vetelpääste jne). 2023. aastal alustasime koostöös Päästeameti ja Siseministeeriumiga ettevalmistusi ka elanikkonnakaitse temaatika viimiseks meie liikmeteni.
Naabrivalve poolt korraldatavatele ümarlaudadele kaasatakse alati ka piirkonnapolitseinikud ja vajadusel kohaliku omavalitsuse või pääste esindajad, kes annavad piirkonna elanikele edasi kõige värskema informatsiooni kohalikku turvalisust ja riskide ennetamist puudutavatel teemadel.
Koolitusi ja ümarlaudasid korraldati 2023. aastal kokku 20 korral, kus osales kokku üle 350 inimese. Koolitused toimusid näiteks: Uuesalus (4 koolitust, sh podcasti vormis, praktiline esmaabikoolitus, laste ohutu jalgrattasõidu koolitus ja praktiline elanikkonnakaitse koolitus), 2 veebikoolitust Teamsi vahendusel, mille baasilt tehti ka podcastid, Veebikoolitused korraldati lähisuhtevägivalla ja kelmuste teemal. Kiili vallas toimus praktiline elanikkonnakaitse lauaõppus, mille viisid läbi Päästeametist Jako Vernik ja Marius Kupper. Sisekaitseakadeemia kadettide neljale õppegrupile toimus 4 koolitust. Sama maht on Sisekaitseakadeemiaga kokku lepitud ka 2024. aastaks. Ühingu püstitatud eesmärgiks oli esitatud taotluse põhjal läbi viia ca 15 koolitust aastas piirkondade soove aluseks võttes, sellest tulenevalt saab välja tuua, et eesmärk planeeritud mahust ületati. Huvi koolituste vastu on jätkuv ja seda on välja toodud ka piirkonnavanemate aastaaruannetes 13-l korral. Samuti on mitmete piirkondade esindajad avaldanud soovi koolitus läbi viia ja võtnud selle piirkonna tegevuspaanidesse.
Tähelepanek: Ühingu poolt läbiviidavad koolitused on üles ehitatud tuginedes valdkonna teadusallikatele ja siseturvalisuse arengukava põhimõtetele ning saanud osalejatelt rohkelt positiivset tagasisidet. Mahtude kasvatamiseks ning seeläbi ka elanikkonnakaitse temaatika veelgi laiemaks viimiseks naabrivalve liikmeteni, oleme taotlemas lisarahastust.

1.4. Avalikkuse teavitamine naabrivalve võimalustest ja turvalisusest laiemalt (läbi trüki- ja sotsiaalmeedia, võimalusel TV ja raadio)
Avalikkuse teavitamiseks kasutatavad kanalid on ühingu koduleht, ja sotsiaalmeediakanalid (Facebook, Instagram, Twitter, YouTube), kus avaldati kokku 201 postitust. Avalike meediakanalite osas on peamisteks partneriteks endiselt kohalike omavalitsuste aja- ja kodulehed. Ajalehtedes ja kohalike omavalitsuste kodulehtedel avaldati möödunud aastal 107 artiklit, milles Naabrivalvet mainiti. Tallinna Uudistele anti 1 personaalne teleintervjuu naabrivalve uue piirkonna loomise teemal. Teles oli veel kolmel korral Naabrivalve visuaali näha, millest ühes telesarjas naabrivalve ülesehitust käsitleti (Naised Vormis). Üleriigilistesse meediakanalitesse pääsemine on jätkuvalt keeruline ja nõuab uudiskünnise ületamist, seetõttu pöörame enam tähelepanu ise oma teemade kajastamiseks oma kanalites.
Tähelepanek: Kohalikud omavalitsused olid endiselt väga abivalmid ja avatud naabrivalve uute piirkondade loomist kajastama oma kodulehtedel ja sotsiaalmeediakanalites ning valmis infot edastama kohalikele ajalehtedele.

1.5. Osalemine turva- ja ohutuspäevadel
2023. aastal oli ühing esindatud 7 korral turva- ja ohutuspäevadel, mis viidi läbi Saarde vallas, Sindis, Uuskülas, Pärnumaa külade päev ja Kosel Maakaitsepäev, Tallinnas Linnade- ja Valdade Päev ning Teletorni taasiseseisvumispäev ning debatt Arvamusfestivalil Paides. Ohutuspäevad annavad ühingule võimaluse end nähtavaks muuta ning luua otsekontakte naabrivalve piirkonna loomisest huvitatud inimestega.
Tähelepanek: Eesmärk oli 2023. aastal osaleda ca 10 ohutuspäeval, kuid paraku leidsime ainult 7 ohutuspäeva, millel osaleda saime. Ebasobiva kuupäeva tõttu pidime kahjuks ühel ohutuspäeval osalemisest loobuma. Eesmärk täideti seega osaliselt, aga see ei ole ka üheselt ühingu poolt mõjutatav. Loodetavasti korraldatakse ohutuspäevi 2024. aastal rohkem, sest ühingul on soov osalemiseks olemas. Jätkuvalt otsime ise aktiivselt kontakte, et ühing ohutuspäevadest saaks osa võtta.

1.6. Koostöö ministeeriumite, kohalike omavalitsuste, politsei, abipolitsei, pääste ja vabatahtlike päästjatega
2021. aastal sõlmiti Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning MTÜ Eesti Naabrivalve vahel kolmepoolne koostööleping järgnevaks kümneks aastaks.
2023. aastal oli ühingul Siseministeeriumi osalusega 20 töökoosolekut, mille käigus arutati elanikkonnakaitse, jooksvate koostööküsimuste, koolitusküsimuste, parimate naabrivalvepiirkondade esitamise vabatahtlike tunnustamisele, Arvamusfestivalil osalemise, siseturvalisuse rahulolu-uuringu naabrivalve ploki teemat, kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku koosolekud, üleriigiliste MAROde kohtumine Laitses jt koostööküsimuste teemadel.
2023. aastal pöördus Naabrivalve ühing kohalike omavalitsuste poole 6 uue naabrivalvepiirkonna lepingu allkirjastamise küsimuses, loodud piirkondade kohta artiklite avaldamise küsimuses kohalike omavalitsuste kanalites ja koolitusküsimustes. Veebikoolitusvõimalustest informeeriti Eesti kõiki omavalitsusi lisaks veel 2-l korral.
Koostöö politseiga on ühingul endiselt tihe erinevatel tasanditel. PPA arendusosakonna puhul on tegemist lepingupartneriga, kellega lepitakse kokku koostööd puudutavad eesmärgid ning jagatakse vajalikku informatsiooni või töötatakse välja uusi turvalisust puudutavaid materjale. Politseijaoskonna juhtide näol on tegemist osapoolega naabrivalve piirkonna lepingus ning piirkonnapolitseinikega koostöös viiakse kogukonna liikmetele läbi naabrivalve koolitusi ja ümarlaudasid. Samuti pöörduvad piirkonnapolitseinikud tihti ühingu poole informatsiooni saamiseks. 2023. aastal oli ühingul Politsei- ja Piirivalveametiga üle 6 kontakti, kus arutati või koostöös lahendati mõnda küsimust. Näiteks kolmepoolsed (Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Naabrivalve) koostöökohtumised, 6 uue naabrivalvepiirkonna lepingu allkirjastamine, piirkonnapolitseinikele naabrivalve liikmete kontaktidest ülevaate edastamine, koolituste korraldamine naabrivalve liikmetele või Eesti elanikele, ohutuspäevadel osalemine, politsei info edastamine naabrivalve liikmetele, vastastikku statistika vahetamine jms.
2023. aastal oli ühingul Sisekaitseakadeemiaga 8 kohtumist, mille hulka kuulusid loengute ettevalmistamine ja läbiviimine ning osalemine Sisekaitseakadeemia poolt korraldatud koolitustel ja seminaridel. 2024. aastaks on kokku lepitud koolitused neljale kõrghariduse kogukonnkeskse politseitöö õppegrupile nagu punktis 1.3 mainitud.
Ühing on jätkuvalt turvanõukogu liige Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Aasta jooksul toimus 6 turvanõukogu istungit.
Ühing oli 2023. aastal jätkuvalt kaasatud ennetus- ja eeskujukampaaniasse Aga Mina. Kampaania eesmärgiks on suurendada elanikkonna ohutusalast teadlikkust erinevates turvalisusega seotud valdkondades (agamina.ee). Näiteks, 11.11.2023 toimus eeskujuliikumise pidulik sündmus „Märkan Eeskuju“ Mustamäe Gümnaasiumis.
Jooksvalt ja vajaduspõhiselt ollakse heas koostöös Abipolitseinike Kogu ja Päästeliiduga, aga ka Päästeameti jt institutsioonidega. 2023.a. toimus Abipolitseinike Kogu ja Päästeliiduga 8 koostöökohtumist. Korraldati koostöös enne Riigikogu valimisi siseministrikandidaatide debatt, mida kanti otseülekandena Delfisse ja mida juhtis Rasmus Kagge. Osaleti koos Abipolitseinike Koguga Linnade- ja Valdade Päeval, kus tutvustatu oma tegevusi. Osaleti debatis Arvamusfestivalil Paides, kus debati keskmes oli elanikkonnakaitse teemad. Abipolitseinike tutvustusmaterjale jagatakse Naabrivalve piirkondadega liitunud majapidamistele infomappide vahel.
Harku Elanikkonnakaitse Seltsi kutsel osales ühing 2-l korral Harku vallas läbiviidud elanikkonnakaitse alastel koolitustel korteriühistutele ja elanikele, kus tutvustati naabrivalve võimalusi.
Tähelepanek: Koostöö kõikide partneritega on konstruktiivne ja vastastikku toetav.

1.7. Õigusrikkumiste osakaal sektorites

Ühingu poolt läbi viidud küsitlus näitas, et uuringus osalenud 108-st piirkonnast 90-s õigusrikkumisi ei esinenud. Õigusrikkumiste toimepanemist märgiti 18 piirkonnas, võrdlusena 2022.a. 12 piirkonnas kui vastajate koguarv oli tollal 151. Aruandes toodi välja selgitusi, et milliseid õigusrikkumisi piirkonnas esines, näiteks naabrivalve liikme ahistamine, kiiruse ületamised, prügikäitlemise nõuete rikkumine, alkoholi liigtarbimise tagajärjel tekkinud arusaamatused, spilititasu maksmata jätmine sadama territooriumil. Võrreldes möödunud aastaga on õigusrikkumiste arv naabrivalve piirkondades kasvanud 12lt 18-le, ehk 33%. Tervikuna võib naabrivalve piirkondasid liikmete vastuste põhjal pidada siiski turvaliseks, sest õigusrikkumisi ja süütegusid piirkondades küll esineb, aga kogukonna liikmed hoiavad oma piirkonnal silma peal ning jagavad naabritega vajalikku informatsiooni, et tõsta turvalisust. Õigusrikkumiste arv võrreldes möödunud perioodiga on 33% kõrgem (tegemist on indikatiivse näitajaga) ning selle põhjal võib eeldada, et inimesed on muutunud tähelepanelikumaks ja hakanud teavitama ka juhtumitest, millest varasemalt ei peetud vajalikuks teavitada.

Tähelepanek: Elanike teadlikkus turvalise elukeskkonna loomisest ja valmisolek tähelepanekutest teada anda on aasta-aastalt kasvanud. Elukeskkonna turvalisuse kujundamisel on seevastu veel endiselt arenguruumi, eriti pikalt languses olnud majanduse korral võib kaasneda õigusrikkumisjuhtumite kasv. Turvalaisuse teemadega tuleb jätkuvalt tegeleda nii kolmandal sektoril kui ka politseinikel ja päästjatel, kuid siinjuures tuleb leida info jagamise piisav tasakaal, et mitte info jagamisega liiale minna ja elanikes seeläbi ükskõiksust turvalisuse teemade vastu tekitada - mõnevõrra on see nö üleküllastus juba piirkonna liikmega peetud vestluste põhjal tunda.


1.8. Lähisuhtevägivald (LSV)

LSV temaatikat puudutavate koolituste vastu 2023. aastal ühingu liikmed huvi ei tundnud. Küll aga korraldati ühingu poolt aasta lõpus sel teemal veebikoolitus, mis on järelvaadatav ühingu kodulehe vahendusel ja järelkuulatav podcast koostöös Rakvere politseijaoskonna grupijuht Krisi Ristiga. Koolituse eesmärk oli tõsta teadlikkust ja õpetada elanikke lähisuhtevägivalda märkama ja sellest teavitama.
Ühingu sektorivanematelt uuriti aastaaruande küsitluses LSV kohta naabrivalve piirkondades. LSV juhtumeid esines naabrivalve piirkondades seitsmel korral. Kõigil kordadel pöörduti politsei poole (ühel korral ka kriisiabisse) ning ühe perekonna puhul hoiti naabruskonnas ka hilisemat kontakti.
Kokkuvõttes võib välja tuua, et LSV juhtumeid naabrivalvepiirkondades esineb pigem harva või ei jõua info sektorivanemateni. Samas kui arvestada, et naabrivalve piirkondades kõik liikmed tunnevad üksteist nägupidi, elavad üksteise lähinaabruses, siis LSV juhtumid tuleksid kindlasti välja kui neid esineks.
Tähelepanek: Lähtuvalt naabrivalve liikmete vähesest huvist LSV temaatika vastu ja olukorrast, et piirkondades LSV juhtumeid esineb väga harva, jätkab ühing ka 2024 aastal antud teema puhul passiivset rolli, jäädes partnerite info edastajaks oma kanalites. LSV alast koostööd tehakse Politsei- ja Piirivalveametiga ning levitatakse Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljatöötatud sõnumeid ühingu liikmetele ka edaspidi, samuti käsitletakse LSV temaatikat koolituste ühe alapunktina.

1.9. Häirenuputeenus

Eakate turvalisuse tõstmiseks ja tuleohutusriskide vähendamiseks ning ühingu rahastusvõimekuse stabiliseerimiseks pakutakse jätkuvalt eakate ohutusele suunatud tasulist sotsiaalse taustaga häirenuputeenust. Teenus ei ole ühingule kasumlik, aga tagab siiski väikese stabiilise rahavoo. Teisalt annab teenus üksi elavatele eakatele kindlustunde, sest abi vajamise korral on võimalik häirenupuga kiiresti ja minimaalse pingutusega lähedastele soovist teada anda. Samuti on häirenupusüsteemi üheks komponendiks suitsuandur, mis edastab häireteate lähedaste kontaktisikute mobiiltelefonile ning vähendab seeläbi tuleõnnetusse sattumise riski. Teenus toetab Päästeameti eesmärke, milles soovitakse vähendada inimeste tuleõnnetustesse sattumise kahjusid ja täidab muuhulgas ka siseturvalisuse arengukava eesmärke. 2022 leiti ka uued sobivad seadmed, mida vajaduse korral hakatakse soetama kui olemasolevaid enam kasutada ei saa. Uute seadmete tööraadius on märkimisväärselt suurem kui olemasolevatel. See annab parema võimaluse abi kutsumiseks kui näiteks maapiirkonnas inimene oma majast väljas viibib. 2023. aastal uusi seadmeid soetada ei olnud vajalik
Tähelepanek: Ühingu poolt pakutav häirenuputeenus õigustab end üksi elavate eakate hulgas ning tagab neile turvatunde. Ühingu juhtkond otsib ka järgnevatel aastatel võimalusi teenuse edasiarendamiseks, mis puudutab lisaks abi kutsumise võimalusele ka inimese asukoha määramist veelgi ulatuslikumal territooriumil. Vajadus tuleneb asjaolust, et kadunud inimeste otsimine on kulukas ja ajamahukas töö ning kadumis- ja eksimisjuhtumite arv on riigis märkimisväärselt suur.

1.10. Välissuhete arendamine
Ühing jätkab aktiivset koostööd EUNWAga (European Neighbourhood Watch Association), mille liige MTÜ Eesti Naabrivalve on alates selle loomisest 2014. 2023. aastal toimusid läbirääkimised Eesti Naabrivalve eestvedamisel aastakonverentsi korraldamiseks Eestis kahepäevase programmiga. 2023. aastal EUNWA aastakonverentsi ei toimunud ja seda peamiselt kahel põhjusel, esiteks seepärast, et EUNWA liikmed eelistasid konverentsi toimumisajana suveperioodi, mil Eesti ilm on soojem (seda täiesti tõsiselt) ja teiseks viimaste aastate jooksul järsult kasvanud tarbijahinna indeks, mis on ühingu finantsvõimekust vähendanud enam kui 30%.
Jätkus ka Moldova naabrivalve nõustamine ja kontakti hoidmine.

2. Tegevuste olulisemad tulemused
2.1. Naabrivalve piirkondade arv maakonniti seisuga 31.12.2023
Tabel 2. Naabrivalve piirkonnad maakonniti seisuga 31.12.2023
Maakond
Sektorite arv
Liikmete arv*
Harjumaa
299
6009
Ida-Virumaa
20
413
Jõgevamaa
14
178
Järvamaa
32
569
Läänemaa
23
301
Lääne-Virumaa
42
538
Põlvamaa
7
169
Pärnumaa
29
406
Raplamaa
43
838
Saaremaa
9
106
Tartumaa
18
376
Valgamaa
5
68
Viljandimaa
28
512
Võrumaa
11
157
KOKKU:
580
10640

2.2. Perioodil 01.01.2023-31.12.2023 moodustatud naabrivalve piirkondade arv maakondade lõikes
Tabel 3. 2023. a. loodud naabrivalve piirkonnad maakondade lõikes
Maakond
Sektorite arv
Liikmete arv*
Harjumaa
3
69
Ida-Virumaa
1
20
Jõgevamaa


Järvamaa


Läänemaa
2
6
Lääne-Virumaa


Põlvamaa


Pärnumaa


Raplamaa


Saaremaa


Tartumaa


Valgamaa


Viljandimaa


Võrumaa


KOKKU:
6
95
2023. aastal lõpetati ühingu algatusel peamiselt liikmete passiivsuse tõttu lepingud 7 piirkonnaga. Tegemist on vanade piirkondadega, millede lepingud on sõlmitud kahetuhandete alguses ja selle keskpaigas.


2.3. Naabrivalve piirkondadesse kuuluvate elanike (majapidamiste) koguarv
(vt punkt 2.1 tabel 3 liikmete arv. * 1 liige = 1 majapidamine)

2.4. Välja antud trükised (sihtgrupid ja kogused)
Tabel 4. Trükised
Nimetus
Sihtgrupp
Kogus
Voldikud
Potentsiaalsed naabrivalvega liituda soovivad inimesed, naabrivalve liikmed
114
Naabrivalve plakatid
Uute piirkondade liikmed ning olemasolevad piirkonnad, kus amortiseerunud ja kulunud plakatid vajavad väljavahetamist
62
Naabrivalve kleebised
Uute piirkondade liikmed ning olemasolevad piirkonnad, kus kulunud kleebised vajavad väljavahetamist, infomapid.
129
Avaldatud trüki- ja sotsiaalmeedia artiklid ja mainimised Naabrivalve tegevuste teemal
Eesti elanikud. Täidab üldist reklaami- ja mainekujunduse eesmärki
112

2.5. Kontaktid naabrivalve piirkondadega ajavahemikul 01.01.2023-31.12.2023
Tabel 5. Kontaktid piirkonna vanematega
Nimetus
Tulemus
Kontakt naabrivalve piirkondadega
Eesmärk täidetud






2.6. Avalikke esinemisi naabrivalve teemal (loengud, seminarid, messid jms) ajavahemikul 01.01.2023-31.12.2023
Tabel 6. Naabrivalve temaatika avalikud kajastamised
Nimetus
Kogus
Raadiointervjuu
0
Teleintervjuu
1
Sotsiaalmeedia (koduleht, Facebook)
201
Ohutuspäevad ja messid (Ühing on messilaua ja telgiga väljas), Naabrivalve tutvustus auditooriumi ees
6
Kohtumised koostööpartneritega
92
Ühingu Üldkoosolek
1
Ühingu Juhatuse koosolek
10
Loengud tudengitele (Sisekaitseakadeemia)
4
Turvanõukogu istungid
6

3. Kas tegevuste läbiviimisel/tulemustes oli erinevusi/kõrvalekaldeid võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt)?
2023. aasta eelarve täideti ülekuluga. Ülekulu jääb ühingu kanda ning selle kohta täiendavat taotlust Politsei- ja Piirivalveametile ei esitata. 2024 aasta taotlus esitati 30% kõrgem võrreldes 2022 aastal esitatuga. Kõrgema taotluse esitamise põhjus seisneb 30% tarbijahinna indeksi kasvus, mis sisuliselt tähendab, et praeguse eelarvesumma piires on võimalik sama raha eest saada 30% vähem. Eelarve kuluridade lõigetes esines ainult ülekulu. Ülekulutuste peamiseks põhjuseks on tarbijahinna indeksi kasv, mille põhjustas 2023.a. toimunud kiire ja kõrge inflatsioon, mis kergitas hindasid kohati mitmekordselt (energia, kütus, kommunaalkulud, kaubad, teenused, tööjõukulu jne). Teisalt näitab ülekulutamine ka seda, et ühingul peavad olema omad reservid, mis võimaldaksid ülekulusid katta. Ühing on tulnud 2023. aastal finantside planeerimise ja kasutamisega väga hästi toime, sest lubatud tegevused on suures osas ellu viidud ja seejuures ei esine ühtegi maksevõlga.
Lepingu peamine eesmärk täideti. Kogukonna toel piirkondliku turvalisuse tõstmine läbi naabrivalve piirkondade loomise, tõi endaga kaasa 6 uue piirkonna sh 95 majapidamise lisandumise naabrivalve liikmeks. Sellest 3 piirkonda loodi Harjumaale. Tegevuse tulemustes esines erinevusi uute naabrivalvepiirkondade loomises 9 piirkonna võrra prognoositust vähem, samuti planeeritud liikmete arv täideti väiksemas mahus. Kõikide naabrivalve piirkonnavanematega võeti ühendust nii meili kui ka telefoni teel kui ka kohtuti vajaduspõhiselt ja vahetult, selleks et nõustada, täpsustada liikmete nimekirjasid, vahetada välja naabrivalve piirkonda tähistavaid plakateid, teavitada piirkonna liikmeid, politsei või ühingu poolsetest tähelepanekutest, planeerida koolitusi või ümarlaudasid. Avalikkust teavitati ühingu tegevustest peamiselt ühingu kanalite kaudu, aga ka koostööpartnerite kanalites, maakonna lehtedes, üleriigilises meedias läbi mainimiste kui ka teleintervjuu vahendusel. Esines ka teles naabrivalve mainimisi ja naabrivalve piirkonna plakati näitamisi. Kokku 202 teavitust aastas naabrivalve võimalustest ja tegemistest. Koolituste osas eesmärk ületati, ehk planeeritud 15 koolituse asemel toimus koolitusi 20. Õigusrikkumiste osakaal on ühingu poolt piirkonnavanemate hulgas läbiviidud küsitluse põhjal suurenenud võrreldes möödunud aastaga 33%. Lähisuhtevägivalla teemasid käsitleti ühingu poolt läbiviidud veebikoolitusel, mis on järelkuulatav podcastis ja vaadatav ühingu kodulehe vahendusel. Ühingu poolt pakutav häirenuputeenus õigustab end üksi elavate eakate hulgas ning tagab neile turvatunde. Välissuhtluse osas ollakse jätkuvalt EUNWA liige ning püsitakse infoväljas, lisaks hoitakse vajaduspõhiselt kontakti teiste riikide naabrivalve eestvedajatega.
Inimestel on endiselt huvi naabrivalvega liitumise vastu, et seeläbi tõsta elukeskkonna turvalisust vabatahtliku tegevuse koostöös kogukonna liikmetega. Seda näitas selgelt 2023 aasta algus, mis tõi endaga kaasa uute piirkondade loomise mahu kasvu, kuid mis aasta teisel poolel vähenes. Uute piirkondade loomisel toovad sektorivanemad tihti välja just kogukonna liikmete ühendamise vajadust, mis samuti toetab turvalise elukeskkonna kujundamist. Elanike huvi naabrivalvega liitumise vastu kinnitab ka Siseministeeriumi tellitud uuring, mis toob välja, et 47% Eesti inimestest on huvitatud naabrivalvega liitumisest. Sellest tulenevalt jätkatakse järgmisel aastal uute piirkondade loomist, olemasolevate piirkondade liikmete haldamist ja koolitamist, liikmete teadmiste tõstmist elanikkonnkaitse teemadel, infosüsteemi ja kodulehe edasiarendamist, mis võimaldaksid kaasaegset ja kiiret infoedastust ja millega toetatakse ühingu eesmärkide elluviimist ning siseturvalisuse arengukava eesmärkide täitmist turvaliste kogukondade programmi raames.

Aruande koostamise kuupäev: 11.01.2023
Aruande koostanud: Marek Väljari

/allkirjastatud digitaalselt/
Marek Väljari