Riigihalduse ministri 13. aprilli 2020. a määruse nr 13 „Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Riigihalduse ministri 13. aprilli 2020. a määruse nr 13

„Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja

kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja

kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel.

Riigihalduse ministri 13. aprilli 2020. a määruses nr 13 „Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate

spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada Ida-Virumaal spordi- ja kultuurisündmuste

korraldamist, elavdada sündmuste korraldamise kaudu piirkonna ettevõtlust ning suurendada

kohalike elanike ja organisatsioonide kaasatust sündmuste korraldamisse.“;

2) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „oodatavaid“ sõnadega „väljundeid ja“;

4) paragrahvi 3 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetust antakse sellisele projektile, mille käigus korraldatakse kultuuri- või spordiüritus

Ida-Virumaal ja millega panustatakse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärki ning lõikes 3 nimetatud

oodatavatesse väljunditesse ja tulemustesse.

(2) Toetust antakse vähemalt 1000 osalejaga kultuuri- või spordiürituse korraldamiseks.

(3) Toetust ei anta sellisele projektile, mille siinse paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused on

lõpetatud või täielikult ellu viidud enne taotluse esitamist.“;

5) paragrahvi 4 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotluse esitamise tähtajast, taotlusvooru eelarvest ja tingimustest teavitab toetuse andja

oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise päeval.

(2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse lõikes 1 nimetatud teates sätestatud taotluse

esitamise tähtaja jooksul.

EELNÕU

05.03.2024

2

(3) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse Kultuuriministeeriumi toetuse menetlemise

infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu. Taotleja saab taotluse kättesaamise kohta

kinnituse.“;

6) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotlejaks võib olla Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse

üksus või selle hallatav asutus (edaspidi taotleja).“;

7) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „nimetus“ sõnaga „nimi“;

8) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9) kulu, mis on tekkinud väljaspool kokku lepitud projekti abikõlblikkuse perioodi.“;

10) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõna „otsuses“ sõnaga „otsusega“;

11) paragrahvi 8 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „kümme“ arvuga „12“;

12) paragrahvi 8 lõiked 4‒7 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi muutmist järgmistel

tingimustel:

1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed või ettenägematud

asjaolud;

2) toetuse saaja on esitanud taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi muutmiseks enne selle

perioodi lõppu;

3) projekti abikõlblikkuse periood ei ületa siinse paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega.

(5) Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi muutmiseks tuleb toetuse saaja esindusõiguslikul

isikul esitada e-keskkonna kaudu.

(6) Lõikes 5 nimetatud taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja

toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

(7) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi muutmise taotlus on rahuldatud, loetakse

abikõlblikkuse perioodiks muutmise taotluses sätestatud periood.“;

13) paragrahvis 9 asendatakse arv „25 000“ arvuga „30 000“;

14) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kõiki ühe taotlusvooru käigus esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud

taotlus peab olema esitatud §-s 6 ettenähtud viisil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine

toimub e-keskkonna kaudu.“;

15) paragrahvi 10 lõikes 4 asendatakse arv „30“ arvuga „40“;

16) paragrahvi 11 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

1) projekti põhjendatus – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest;

2) projekti kajastavate teavitustegevuste olemasolu ja läbimõeldus – 10 protsenti maksimaalsest

koondhindest;

3) projekti kavandatud kulutuste põhjendatus, selgus ja kulutõhusus – 20 protsenti

3

maksimaalsest koondhindest;

4) projekti elluviimise abil saavutatav mõju ettevõtlusele ja piirkonna atraktiivsuse

suurendamisele – 30 protsenti maksimaalsest koondhindest;

5) projekti elluviimise abil saavutatav kogukondlik mõju – 20 protsenti maksimaalsest

koondhindest.“;

17) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Projekte hinnatakse toetuse andja kinnitatud hindamismetoodika järgi.

Hindamismetoodika koostamisel lähtub toetuse andja siinse paragrahvi lõikes 2 nimetatud

hindamiskriteeriumidest. Toetuse andja kooskõlastab hindamismetoodika enne selle

kinnitamist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga ning avalikustab selle oma veebilehel

hiljemalt taotlusvooru avamise päeval.“;

18) paragrahvi 11 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 11 lõiget 8 täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses:

„Taotluse maksimaalse koondhindena on võimalik saada 100 punkti.“;

20) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse andja haldusakti või toimingu kohta võib esitada vaide toetuse andjale

30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, mil taotleja või toetuse saaja sai vaidlustatavast

haldusaktist või toimingust teada või oleks pidanud sellest teada saama.“;

21) paragrahvi 15 lõikes 4 asendatakse arv „14“ sõnaga „kümne“;

22) paragrahvi 19 punktis 13 asendatakse arv „3000“ arvuga „5000“;

23) paragrahvi 19 punkt 16 sõnastatakse järgmiselt:

„16) kohustub projektiga seotud avalikel esinemistel, reklaamil ja trükistes nimetama toetajana

toetuse andjat, kasutama toetuse andja logo ja logo sõnadega „regionaalarengu toetuseks“, mille

kasutamise kohta leiab täpsema info toetuse andja veebilehelt.“;

24) paragrahvi 23 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõuab toetuse andja toetuse tagasi koos intressiga toetuse

väljamaksmisest arvates komisjoni määruses nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu

määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004) (edaspidi määrus nr

794/2004), kehtestatud määrade järgi.“;

25) paragrahvi 23 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja. Kui tegemist on

ebaseadusliku riigiabiga, arvestatakse määruses nr 794/2004 kehtestatud piiranguid.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Regionaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

SELETUSKIRI

regionaalministri määruse „Riigihalduse ministri 13. aprilli 2020. a määruse nr 13 „Ida-

Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja

kord“ muutmine” eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaalministri määrusega muudetakse riigihalduse ministri 13. aprilli 2020. a määrust nr 13

„Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja

kord“, et sõnastada täpsemalt toetusskeemi eesmärk, ajakohastada toetatavate ürituste valimiseks

hindamiskriteeriume ning -osakaale ja anda volitus rakendajale hindamismetoodika

kehtestamiseks. Lisaks parandatakse ja täpsustatakse arusaadavamaks muid toetuse andmise

tingimuste sõnastusi. Käesolev määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) lähtub Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi alusel 2018. aastal välja töötatud Ida-Virumaa programmist. Programmi

eesmärk on Ida-Virumaa majanduse elavdamine ja piirkonna elukeskkonna atraktiivsuse

suurendamine, nooremaealiste väljavoolu pidurdamine ning läbi piirkonna eelisarendamise

mahajäämuse vähendamine teistest Eesti piirkondadest.

Muudatused, millega asendatakse vähese tähtsusega abi suhtes kohandatava määruse viited

viidetega komisjoni määrusele (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, rakendatakse eraldi

eelnõuga, mis on ametliku kooskõlastusringi läbinud.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

regionaalarengu osakonna nõunik Andres Heldring (tel 611 3106, e-post

[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis sama ministeeriumi kohalike

omavalitsuste poliitika osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (tel 5885 1442, e-post

[email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt õigusosakonna peaspetsialist Heleri Piip (tel

625 165, e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 täpsustatakse toetuse andmise eesmärki. Senine toetuse andmise eesmärgi

sõnastus lähtub varasemalt kokku lepitud Ida-Viru programmi üldistest eesmärkidest, mis jääb

aga antud toetusskeemi arvestades liiga üldiseks. Täpsustatud sõnastus fokuseerib konkreetsemalt

toetuse andmisega soovitavaid muutusi ning annab ka taotlejatele selgemaid suuniseid projektide

ettevalmistamisel ja elluviimisel. Piirkonnas sündmuste korraldamine toetab Ida-Virumaa

ettevõtluse mitmekesistamist ja väikeettevõtlust, toetuse abil korraldatud sündmuste

teenindamisest saavad täiendavat tulu eelkõige kohalikud loomemajandus-, toitlustus- ning

turismivaldkonna ettevõtjad. Oodatakse piirkonna elanike ja organisatsioonide aktiivset kaasa

löömist ürituste korraldamisel, et kasvatada nende kogukonnateadlikkust ja ettevõtlikkust.

Eelnõu punktiga 2 kustutatakse säte, mis kirjeldab toetusskeemi rakendamisega oodatavaid

tulemusi. Viidatud tulemused võtavad kokku meetme rakendamisest tervikuna loodetavaid

tulemusi, mistõttu ei ole need üksiku projekti või taotleja/toetuse saaja vaatest asjakohased.

Eelnõu punktiga 3 parandatakse paragrahvi 2 lõike 3 sõnastust. Viidatud lõikes on nimetatud

näitajad, millesse projektiga panustatakse ning toetuse saaja peab hiljem aruandluses ka neid

KAVAND

05.03.2024

2

kajastama. Lõike sõnastust täiendatakse ja lisatakse, et viidatud näitajate näol on tegemist nii

väljundite kui tulemustega.

Eelnõu punktiga 4 täpsustatakse ja parandatakse keeleliselt paragrahvi 3 lõigete 1-3 sõnastusi.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse ning täiendatakse paragrahvi 4 lõikes 1-3 nimetatud tingimusi.

Lõikes 1 muudetakse taotlusvooru avamise tingimusi. Kui seni pidi toetuse andja taotluse

esitamise tähtajast, taotlusvooru eelarvest ja tingimustest ka eelteavitama vähemalt seitse

kalendripäeva enne vooru avamist, siis sellisel kujul teavitamisel puudub lisandväärtus ja

edaspidi sellest loobutakse. Taotlusvooru avamisest teavitab toetuse andja ka edaspidi

pressiteatega ning lisab toetuse taotlemiseks vajalikud teavitusmaterjalid oma kodulehele

hiljemalt taotlusvooru avamisel.

Sama paragrahvi lõigetega 2 ja 3 täpsustatakse, et taotluse saab etteantud tähtaja jooksul

Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise süsteemis isikuliselt esitada taotleja esindusõiguslik

isik.

Eelnõu punktiga 6 täpsustatakse, kes võib olla toetuse taotlejaks. Antud toetusskeemi

menetluspraktikas ei ole ühtegi füüsilisest isikust ettevõtjat toetust taotlenud. Taotlejate hulka

loetakse edaspidi Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik, kohalik omavalitsus või selle

hallatav asutus.

Eelnõu punktiga 7 tehakse redaktsiooniline parandus paragrahvi 6 lõike 1 punkt 2 sõnastusse.

Eelnõu punktiga 8 kustutatakse paragrahvi 6 lõike 1 punkt 4, mis ei ole sellises sõnastuses enam

asjakohane. Ükski isik ei saa taotlust ühegi organisatsiooni nimel esitada, kui

Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise keskkonnas ei ole volitust antud, sh eraldi volikirja

alusel. Ükskõik, kes volituse annab, peab see olema tehtud e-keskkonnas.

Eelnõu punktiga 9 täpsustatakse, et mitteabikõlblik on kulu, mis on tekkinud väljaspool kokku

lepitud projekti abikõlblikkuse perioodi.

Eelnõu punktiga 10 tehakse redaktsiooniline parandus paragrahvi 8 lõikesse 1.

Eelnõu punktiga 11 pikendatakse sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud abikõlblikkuse perioodi

tähtaega kümnelt kuult 12 kuule. Abikõlblikkuse perioodi muudatus on tingitud taotlusvoorude

korraldamise sagedusest. Kui toetusskeemi alguses viidi läbi kaks taotlusvooru aastas, siis alates

eelmisest aastast on juurdumas praktika ühe vooru välja kuulutamiseks. Projekti abikõlblikkuse

periood peaks katma kogu ajavahemikku, mis jääb ühe toetusskeemi vooru väljakuulutamisest

järgmiseni. 12-kuuline periood on piisava pikkusega, et taotlusvooru esitatud projekti saaks

soovitud ajal ellu viia. Sellisel juhul ei teki märkimisväärseid ajavahemikke, kus ürituste

korraldamine ei oleks abikõlblik.

Eelnõu punktiga 12 parandatakse paragrahvi 8 lõigete 4-7 sõnastust, muuhulgas võib toetuse

saaja edaspidi taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kui ka abikõlblikkuse

perioodi varasemaks toomist. Lisaks täpsustatakse, et abikõlblikkuse perioodi muutmisel tuleb

silmas pidada toetusskeemi maksimaalset abikõlblikkuse perioodi pikkust, milleks on kuni 12

kuud taotlusvooru väljakuulutamisest arvates.

Eelnõu punktiga 13 suurendatakse taotletava toetuse maksimaalset summat senise 25 000 euro

asemel 30 000 euroni. Muudatus on tingitud viimastel aastate kiirest inflatsioonist, mis on tõstnud

ka ürituste korraldamise kulusid.

Eelnõu punktiga 14 täpsustatakse paragrahvi 10 lõikes 1 sätestatud nõudeid taotluse esitamisele.

3

Eelnõu punktiga 15 muudetakse taotluse menetlemise tähtaegu seniselt 30 tööpäevalt 40

tööpäevale. Viimase aasta menetluspraktika näitab, et aastas ühe taotlusvooru korraldamine on

tõstnud taotluste esitamise aktiivsust ning kõikide menetlustoimingute läbiviimiseks kuni taotluse

suhtes otsuse tegemiseks ei piisa senisest määruses sätestatud tähtajast.

Eelnõu punktiga 16 täpsustatakse toetusskeemi hindamiskriteeriumite sõnastusi ja osakaale.

Hindamisel kasutatakse järgmisi kriteeriume, mille täpsemad selgitused tuuakse ära toetuse andja

poolt koostatavas hindamismetoodikas:

1) projekti põhjendatus – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest

Hinnatakse, kas projekti tegevuste ajakava ja tegevused on loogilised, kas kõik planeeritud

tegevused aitavad kaasa projektis kirjeldatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisele, kas vajadus

toetuseks on põhjendatud. Hindamisel arvestatakse sündmuse programmi terviklikkust ning

vastavust sihtrühmade huvidele ja ootustele. Hinnatakse, kas projekt arvestab ka teiste kohalike

kultuuri- ja/või sporditegevustega piirkonnas (et vältida ürituste kuhjumist ühele ajale).

2) projekti kajastatavate teavitustegevuste olemasolu ja läbimõeldus – 10 protsenti

maksimaalsest koondhindest

Hindamisel arvestatakse, kas meediakajastus ja ürituse ettevalmistus on hästi läbi mõeldud ning

kuidas on läbi mõeldud sündmuse turundamine valitud sihtgrupile. Hinnatakse, kas teadlikkus

ürituste toimumise kohta piirkonnas ja ühiskonnas laiemalt on tagatud.

3) projekti kavandatud kulutuste põhjendatus, selgus ja kulutõhusus – 20 protsenti

maksimaalsest koondhindest.

Hindamisel arvestatakse, kas kulud on optimaalsed ja kuluefektiivsed planeeritud tulemuste

saavutamiseks ning projekti elluviimise seisukohast põhjendatud. Hinnatakse, kas planeeritud

eelarve on realistlik ning on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku

pandud.

4) projekti elluviimise abil saavutatav mõju ettevõtlusele ja piirkonna atraktiivsuse

suurendamisele – 30 protsenti maksimaalsest koondhindest;

Hinnatakse, kuivõrd mõjutab sündmuse korraldamine positiivselt piirkonna ettevõtlust, näiteks

kas sündmus mõjutab külastajate ja osalejate ööbimist tulenevalt sündmuse kestusest või kas

sündmuse korraldamisse on kaasatud kohalikud ettevõtted. Hinnatakse, kas sündmuse

läbiviimisega kaasneb mõju Ida-Virumaa sündmuste toimumise sihtkoha tuntuse suurenemisele.

5) projekti elluviimise abil saavutatav kogukondlik mõju – 20 protsenti maksimaalsest

koondhindest;

Hinnatakse, kuivõrd projekt muudab piirkonna elukeskkonda atraktiivsemaks, pakkudes

kohalikele elanikele meelelahutusvõimalusi. Hindamisel arvestatakse, kas ürituse korraldaja on

kohalik organisatsioon, kas kaasatakse kohalikke organisatsioone ürituse korraldamisse ning kas

projektiga võimestatakse kogukondade ettevõtlikkust.

Eelnõu punktiga 17 täiendatakse paragrahvi 11 lõikega 2¹, millega luuakse alus toetuse andjale

hindamismetoodika kehtestamiseks. Hindamismetoodika koostamisel võetakse aluseks määruses

nimetatud hindamiskriteeriumid ning selles tuuakse välja kriteeriumide hindeskaalad ja hinnete

4

kirjeldused. Metoodikas kirjeldatakse hindamise läbi viimist ja hindamise tulemusel projektide

pingerea moodustamist. Metoodika tuleb avalikustada toetuse andja veebilehel hiljemalt

taotlusvooru avamise päeval.

Eelnõu punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 11 lõiked 5 ja 6. Viidatud kahe lõike sisu

sätestatakse edaspidi toetusskeemi hindamismetoodikas.

Eelnõu punktiga 19 täiendatakse paragrahvi 11 lõiget 8 sõnastust lausega, mis varem oli

nimetatud § 11 lõike 5 koosseisus.

Eelnõu punktiga 20 muudetakse paragrahvi 14 lõike 1 sõnastust, mis puudutab vaide esitamise

aluseid. Täpsustatakse, et vaide haldusaktile või toimingule võib esitada toetuse andjale.

Eelnõu punktiga 21 muudetakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise menetluseks antud

tähtaja arvestus kalendripäevadest tööpäevadeks. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab

toetuse andja 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

Eelnõu punktiga 22 muudetakse määruse § 19 punktis 13 toodud miinimumsummat juhuks, kus

toetuse saaja kohustub järgima tegevuste elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete

seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist

üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta. Kuna käesoleva määrusega

suurendatakse toetuse maksimaalset summat ning inflatsiooni tõttu on tõusnud ka teenuste

hinnad, on proportsionaalne viia kohustuse tekkimiseks summa tõstmine 3000 eurolt 5000 eurole.

Eelnõu punktiga 23 täpsustatakse toetuse saaja kohustusi seoses teavitamisega. Puudub vajadus

teavitusnõudeid täita aruandluse vormidel, kuna tegemist on infovahetuse toetuse saaja ja toetuse

andja vahel. Küll lisandub nõue viidata toetuse andmisele projekti käigus tellitud reklaamidel.

Samuti ühtlustatakse toetusskeemi teavitusnõuded teiste samalaadsete regionaalarengu

programmidega. Edaspidi tuleb ka antud toetusskeemis toetuse andmisest teavitamisel viidata

logole „regionaalarengu toetuseks“, mille kohta täpsemad juhised esitab toetuse andja oma

kodulehel.

Eelnõu punktiga 24 muudetakse paragrahvi 23 lõike 6 sõnastust ning kustutatakse ebaseadusliku

riigiabi tagasinõudmist reguleerivad viited konkreetsetele Euroopa Liidu õigusaktidele, kuna

need on ajas muutuvad ja neid ei ole mõtet antud määruses korrata. Sätte sisu iseenesest ei muutu,

ka edaspidi võetakse ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmisel arvesse kehtivaid Euroopa Liidu

õigusakte.

Eelnõu punktiga 25 täiendatakse paragrahvi 23 lõike 11 sõnastust, täpsustades et toetuse

tagasinõudmise ajatamisel nendel juhtudel, kui tegemist on ebaseadusliku riigiabiga, arvestatakse

Euroopa Komisjoni kehtestatud piiranguid.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamise aluseks on riigieelarve seadus.

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

4. Määruse mõjud

5

Muudatustel ei ole olulist mõju läbivatele teemadele. Muudatused parandavad õigusselgust ja

aitavad kaasa toetuse andmise eesmärgi saavutamisele. Taotluste hindamise täpsustamine loob

selgemad eeldused mõjusate ja tulemuslikke projektide valimiseks ja elluviimiseks.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid ega kulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Kultuuriministeeriumile

ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Integratsiooni Sihtasutusele ja Ida-Viru

Ettevõtluskeskusele.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kultuuriministeerium

Rahandusministeerium

25.03.2024 nr 1.4-3/388

Regionaalministri määruse „Riigihalduse ministri 13. aprilli 2020. a määruse nr 13

„Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise

tingimused ja kord“ muutmine“ kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

regionaalministri määruse „Riigihalduse ministri 13. aprilli 2020. a määruse nr 13 „Ida-

Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja

kord“ muutmine“ eelnõu. Palume anda eelnõule kooskõlastus kümne tööpäeva jooksul alates

selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis (http://eelnoud.valitsus.ee).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

regionaalminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu

2. Määruse seletuskiri

Sama: Integratsiooni Sihtasutus, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus

Andres Heldring

6113 106 [email protected]