Arvamuse avaldamine

Lisa 1

1/2

Riigikohtu arvamus1 tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu kohta

1. Eelnõu § 1 p-ga 19 soovitakse jätta TsMS § 607 lõikest 1 välja tekstiosa „§ 404 lõikes 1“.

Seletuskirja järgi on see muudatus seotud punktiga 9, millega tunnistatakse § 404 kehtetuks.

Siin on jäänud tõenäoliselt tähelepanuta, et TsMS § 607 viitab hoopiski äriseadustiku § 404

lg-le 1 (mitte TsMS § 404 lg-le 1) ja seda ei ole plaanis kehtetuks tunnistada. Seega on eelnõu

§ 1 p 19 tõenäoliselt ekslik ja TsMS § 607 tuleks jätta muutmata.

2. Arvestades eelnõu eesmärki optimeerida kohtute töökoormust, tõhustada kohtute tööd ja

kiirendada kohtumenetlusi (seletuskirja p 1.1), on arusaamatu, miks ei jõudnud eelnõusse

VTK-s tehtud ettepanek loobuda maksekäsu kiirmenetluse korral praegusest korraldusest, kus

vastuväite või kättetoimetamise võimatuse korral saadetakse avaldus ilma avaldaja sellekohase

tahteavalduseta kohtusse. Põhjendused tunduvad olevat seotud tehniliste lahendustega

(seletuskiri p 2.1), kuid muudatus aitaks vähendada kohtute töökoormust. VTK kohaselt

menetles maakohus 2023. aastal 2771 maksekäsu kiirmenetluse avaldust, kus koostas hagi

käiguta jätmise määruse ja toimetas selle avaldajale kätte, kuid kus lõpuks hagi ei esitatud

(VTK p 3.1, https://eelnoud.valitsus.ee/main#rDChhlql). Pakutud muudatus aitaks vähendada

aastas kohtute koormust tõenäoliselt sarnases suurusjärgus kohtuasjade võrra.

3. Sõnastuslik tähelepanek eelnõu § p 14 osas. See on sõnastatud „Kohus lahendab tarbija-

krediidilepingu alusel esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates

kahekümne tööpäeva jooksul. “Parem sõnastus võiks olla nt: "Kohus lahendab maksekäsu

kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates kahekümne päeva jooksul, kui avalduses

nõutakse tarbijakrediidilepingust tulenevat nõuet." Seda põhjusel, et "tarbijakrediidilepingu

alusel esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus" kõlab selliselt, justkui tuleks maksekäsu

kiirmenetluse avalduse alus lepingust.

4. Eelnõu § 4 p-ga 1 kavandatakse rakendussätted, mis reguleerivad olukorda kuni 1. jaanuarini

2026. Ometi on seletuskirjas mõlema sätte kohta räägitud 1. septembrist 2025, mistõttu esineb

vastuolu eelnõu ja seletuskirja vahel. Tõenäoliselt on eelnõus õiged kuupäevad, sest seadus

peaks jõustuma 1. jaanuaril 2026.

5. Ettepanek jätta välja eelnõu § 4 p-ga 2 kavandatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja

täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse täiendamine §-ga 118, millega soovitakse

piirata tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud maksekäsu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitamise piiranguid. See muudatus muudab tarbija olukorra

praegusega võrreldes teatud juhtudel ebasoodsamaks. Kehtiva regulatsiooni järgi saab tarbija

(sarnaselt kõigi teiste täitemenetluse võlgnikega) esitada sundtätimise lubamatuks tunnistamise

hagi erinevatel alustel (nt nõuet ei ole, see on rahuldatud, tasaarvestatud, või hea usu põhimõtte

vastane). Tarbijale antud võimalus tugineda hagis sellele, et krediidiandja kohustuste rikkumise

tõttu ei ole sissenõudjal nõuet muus osas, kui põhivõla ja seadusjärgse viivise osas, peaks olema

1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult

kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.

Lisa 1

2/2

tarbijale antud lisavõimalus, mitte ainus alus, millele tugineda saab. Seega võib kavandatud

muudatus muuta tarbijate olukorra vastupidiselt soovitule osaliselt ebasoodsamaks.

6. Ettepanek muuta TsMS § 4891 selliselt, et maksekäsu kiirmenetluses saab tarbijakrediidi-

nõude puhul vastuväite esitada ka pärast seda, kui võlgnik saab maksekäsu alusel algatatud

täitemenetlusest teada. See eeldab TsMS § 489 lg 5, 4891 ja TMS § 24 lg 3 vastavalt muutmist.

Selline ettepanek tehti ka enne seaduseelnõu väljatöötamist, kuid seletuskirjast ei ole aru saada,

miks sellega ei ole arvestatud.

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Täname võimaluse eest avaldada arvamust tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste

muutmise seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu kohta

Teie 13.07.2025 nr 8-1/8228-10

Meie 01.08.2025 nr 6-6/25-30