Väljaminev kiri

Aadress: Lubja 4, Tallinn, 19081; registrikood: 74001728; telefon: 620 0100; faks: 620 0000; e-post: [email protected].

Lisainfo: www.kohus.ee

Hr Eduard Odinets

Riigikogu õiguskomisjon

[email protected]

27.02.2024nr 6-3/24-47

Arvamus krediidiinkassode ja -ostjate

seaduse eelnõule (376 SE)

Lugupeetud Riigikogu õiguskomisjoni esimees

Riigikogu menetluses on krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (376 SE). Mitmelt Harju

Maakohtu kohtunikult saadud tagasiside pinnalt teen ettepaneku muuta eelnõud, et tagada

tarbijakrediidi vaidlustes vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kontrollitavus

kohtumenetluses.

KIKS eelnõus sisaldub § 44:

(3) Krediidiinkassol või asjakohasel juhul krediidiostjal on õigus saada viivituses oleva

tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõude sisse nõudmiseks krediidiasutuselt või

krediidiandjalt tarbijakrediidi andmise, jälgimise ja hindamise kohta peetud vastavalt

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 48 sätestatud krediiditoimikust neid

andmeid, mis on kogutud konkreetse tarbija suhtes vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmiseks.

Krediidiasutus või krediidiandja ei ole kohustatud edastama profiilianalüüsi mudeleid

või muid sarnaseid ärisaladust puudutavaid andmeid.

Krediidiinkasso või krediidiostja võib saadud andmeid kasutada üksnes

eesmärgipäraselt ja seoses vastava viivituses oleva krediidilepingu või sellest tuleneva

nõude haldamisega käesoleva seaduse § 3 lõike 2 tähenduses.

Problemaatiline on KIKS eelnõu § 44 lause: „Krediidiasutus või krediidiandja ei ole kohustatud

edastama profiilianalüüsi mudeleid või muid sarnaseid ärisaladust puudutavaid andmeid.“

Seda esiteks põhjusel, et praktikas peavad ettevõtted, sh krediidiasutused, enda ärisaladuseks

pea kõike, mis nende tegevust kirjeldab. Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse

seadus (EKTÄKS) § 5 lg 2 sätestab küll ärisaladuse mõiste, ent praktikas tähendab see

igakordset pikka ja keerukat vaidlust selle üle, mis täpselt konkreetsel juhul ikkagi

ärisaladuseks kvalifitseerub.

Teiseks annaks viidatud lause võimaluse hoiduda kõrvale vastutustundliku laenamise

kohustuse täitmise kontrollimisest ärisaladuse kaitse ettekäändel.

2

Teadaolevalt on sätet soovitud muuta ka selliselt: Krediidiasutus või krediidiandja ei pea

edastama profiilianalüüsi mudeleid või muid sarnaseid ärisaladust puudutavaid andmeid, kuid

võib esitada täiendavaid selgitusi krediidivõimelisuse hindamise kohta.

Sellise täienduse lisamine lause lõppu ei ole piisav, sest vastutustundliku laenamise kohustuse

kontrollimiseks on vaja teada, milliseid konkreetseid andmeid, kust ja millal krediidiandja

kogus ning millised järeldused nende põhjal ja miks tegi. Ning hagimenetluses üksnes

selgitustest ei piisa, asjaolud peavad olema tõendatud. Ka praegu on kohtumenetluses just

probleemiks see, et tarbijakrediidi vaidlustes soovitakse vastutustundliku laenamise kohustuse

täitmise kohta piirduda vaid selgitustega, esitamata konkreetseid alusandmeid ega konto

väljavõtteid.

Vastutustundlik laenamine on võtmetähtsusega hoidmaks ära inimeste massilist võlaorjusesse

sattumist. Paraku näeme paljude kohtusse jõudvate tarbijakrediidi nõuete puhul

vastutustundliku laenamise põhimõtte rasket rikkumist. Tarbijakrediidi nõuded omandanud

hagejad esitavad menetlustes (algselt krediidiandjalt saadud) vastutustundliku laenamise

kohustuse täitmise kohta selgitusi kujul:

Tarbija märkis enda sissetulekuks 700 eurot ja olemasolevateks finantskohustuseks 150

eurot, tarbijal on 1 ülalpeetav. Majapidamiskuludeks arvestas laenuandja 225 eurot.

Kehtivaid maksehäireid laenu andmise hetkel ei olnud. Krediidivõimekuse hindamisel

arvestas laenuandja kliendi palgaks viimase 3 kuu keskmise palga 550 eurot.

Majapidamiskuludeks arvestas laenuandja 225 eurot ning kohustusteks 150 eurot, uue

laenu osamakse on 92,10 eurot ning peale majapidamiskulude, kohustuste ja laenu

kuumakse maha arvestamist jäi kliendile kätte 82,90 eurot. Andmete kogumis tekkis

laenuandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita

laenulepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.

Antud selgitus on võetud ühest juhuslikult valitud kohtuasjast, ent sisu ning laadi poolest

ilmestab enamikku menetlusi. Seejuures olgu märgitud, et konkreetsel võlgniku vastu, keda

näide puudutab, on 2023. a kohtusse esitatud 11 võlanõuet. Tuginedes üksnes matemaatilisele

arvestusele, mis põhineb elatusmiinimumil ning sissetulekul, ongi krediidiandjad andnud

(reeglina lühikese perioodi jooksul) ühele ja samale inimesele palju väikelaene, krediitkaarte

jm tarbimislaene. Isegi kui krediidiandja on küsinud krediidiotsuste tegemisel isikult konto

väljavõtte, ei ole seda analüüsitud piisava põhjalikkusega. Nii näiteks on tarbija

majandamiskuludeks arvestatud elatusmiinimum, olgugi et konto väljavõttest nähtub, et tarbija

igakuiselt kulutab kordades rohkem; olemasolevateks finantskohustusteks on arvestatud tarbija

poolt avaldatu, kuigi konto väljavõttelt nähtub oluliselt rohkem tarbimislaene; laenu antakse ka

siis, kui konto väljavõttelt nähtub igapäevane alkoholipoe külastamine.

Samas on ka krediidiandjaid, kes on vastutustundliku laenamise kohustust täitnud

nõuetekohaselt, ent ilma piisavate andmete ja tõenditeta ei saa kohus selles veenduda.

Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist peab seejuures kohus hindama ise, omal

algatusel, sõltumata sellest, kas kostja (st võlgu olev tarbija) sellele tugineb või üldse

menetluses osaleb. Tarbijakrediidi vaidlustes valdavalt kostjad hoiavadki menetlusest kõrvale

ega oska enda eest seista, sest reeglina on võlgnikul kaelas juba mitmeid menetlusi (ka

kümneid) ning võlgnik ei näe ise enam mingit väljapääsu.

Seega kokkuvõttes – selleks, et kohus saaks hinnata, kas krediidiandja järgis vastutustundlikku

laenamise põhimõtet, peab kohtu ette tooma hindamise asjaolud: andmed, mida koguti (sh

konto väljavõte, päringute vastused jm) ning loogika, kuidas nende andmete alusel otsuseni

jõuti. Viimane ei tähenda üksnes eelviidatud matemaatilist tehet vaid paljusid

otsustusparameetreid.

3

Eelnevast tulenevalt võiks muuta KIKS § 44 kõnealust lauset järgmiselt:

Krediidiasutus või krediidiandja peab esitama teabe vastutustundliku laenamise põhimõtte

täitmiseks tehtud automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi tegemise kohta ning

sisulise teabe kasutatava loogika kohta ning aluseks olnud tarbija andmed.

Muudatusettepaneku sõnastamisel on eeskujuks võetud EL isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) artikkel 13, mis sätestab, millise teabe peab andmetöötleja esitama andmesubjektile:

„2. /../ järgmise täiendava teabe, mis on vajalik õiglase ja läbipaistva töötlemise tagamiseks:

teave artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi

tegemise kohta ning vähemalt nendel juhtudel sisuline teave kasutatava loogika ja selle kohta,

millised on sellise isikuandmete töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti

jaoks.“

Tarbijakrediit tähendab, et lepingu teiseks pooleks, st krediidi saajaks, on alati IKÜM mõttes

andmesubjekt. Kui krediidiotsuste tegemiseks kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust, sh

profiilianalüüsi, on andmesubjektil IKÜM art 12-14 ning art 21 kohaselt õigus saada teada,

milliseid isikuandmeid mis eesmärgil töödeldi, kust andmed saadi, milline on automatiseeritud

otsuse ja profiilianalüüsi sisuline loogika ning milliseid andmeid selleks kasutati.

Andmesubjekti õigusele vastab andmetöötleja kohustus, seejuures on andmetöötlejal mitte

ainult kohustus andmesubjekti taotlusel eeltoodud infot anda, vaid proaktiivne kohustus seda

teavet ise andmesubjektile jagada.

Seejuures on ka IKÜMi eeltoodud regulatsiooni kohaldamisega seoses tõstatatud küsimus

andmetöötleja ärisaladusest. EL tasandil on seega IKÜMiga seoses juba tegeldud ärisaladuse ja

teabe avaldamise teemaga ning näidete ja sätete kaudu loodud vajalik tasakaal. Kuivõrd

krediidiotsuse tegemisel vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise hindamiseks

kasutatakse tihti automatiseeritud otsuseid ja profileerimist ning tegemist on isikuandmetega,

ongi meie hinnangul asjakohane leida tasakaal samasugusel viisil nagu seda on tehtud IKÜMis.

Täpsemad selgitused IKÜMi alusel ärisaladuse ja andmete väljastamise tasakaalustamise osas

IKÜM põhjenduspunktist 63 on märgitud: „Selleks et olla töötlemisest teadlik ja kontrollida

selle seaduslikkust, peaks andmesubjektil olema õigus tutvuda isikuandmetega, mis on tema

kohta kogutud, ja seda õigust lihtsalt ja mõistlike ajavahemike järel kasutada. /../ Igal

andmesubjektil peaks seega olema õigus teada eelkõige isikuandmete töötlemise eesmärke,

võimaluse korral isikuandmete töötlemise ajavahemikku, isikuandmete vastuvõtjaid,

isikuandmete automaatse töötlemise loogikat ja sellise töötlemise võimalikke tagajärgi

(vähemalt juhul kui töötlemine põhineb profiilianalüüsil) ning saada eelneva kohta teate.

Võimaluse korral peaks vastutav töötleja saama anda kaugjuurdepääsu turvalisele süsteemile,

kus andmesubjekt saab otse tutvuda oma isikuandmetega. See õigus ei tohiks kahjustada teiste

isikute õigusi ega vabadusi, sealhulgas ärisaladusi ega intellektuaalomandit ning eelkõige

tarkvara kaitsvat autoriõigust. Sellise kaalutlemise tulemus ei tohiks aga olla andmesubjektile

teabe andmisest keeldumine. Kui vastutav töötleja töötleb suurt hulka andmesubjekti käsitlevat

teavet, peaks vastutav töötleja saama paluda, et andmesubjekt täpsustaks enne andmete

esitamist, millise teabe või milliste isikuandmete töötlemise toimingutega taotlus seotud on.“

Euroopa Andmekaitsenõukogu (mis on IKÜM alusel asutatud EL ülene andmekaitse

järelevalveasutus ja millel on juhendite andmise pädevus) on selgitanud juhendis Guidelines on

Automated individual decision-making and Profiling for the purposes of Regulation

2016/679 1:

1 https://ec.europa.eu/newsroom/article29/items/612053

4

Art 13-14: Arvestades keskset läbipaistvuse põhimõtet, millele isikuandmete kaitse

üldmäärus tugineb, peavad vastutavad töötlejad tagama, et nad selgitavad üksikisikutele

lihtsalt ja selgelt, kuidas profiilianalüüsi või automatiseeritud otsuste tegemise protsess

toimib. Eelkõige kui töötlemine hõlmab profiilianalüüsil põhinevate otsuste tegemist

(olenemata sellest, kas see jääb artikli 22 sätete kohaldamisalasse), tuleb

andmesubjektile selgitada, et töötlemise eesmärk on nii a) profiilianalüüs kui ka b)

loodud profiilil põhineva otsuse tegemine.

Artikliga 15 antakse andmesubjektile õigus saada teavet profiilianalüüsiks kasutatavate

isikuandmete kohta, sealhulgas profiili loomiseks kasutatavate andmeliikide kohta.

Lisaks üldisele teabele töötlemise kohta on vastutaval töötlejal artikli 15 lõike 3 kohaselt

kohustus teha kättesaadavaks profiili loomisel kasutatavad andmed ning anda

juurdepääs teabele, mida profiil sisaldab, ning teabele selle kohta, millistesse

segmentidesse andmesubjekt paigutatud on. Põhjendusega 63 tagatakse teatav kaitse

vastutavatele töötlejatele, kes tunnevad muret ärisaladuste avalikustamise või

intellektuaalomandi pärast, mis võivad olla eriti asjakohased seoses profiilianalüüsiga.

Seal on öeldud, et õigus tutvuda andmetega „ei tohiks kahjustada teiste isikute õigusi

ega vabadusi, sealhulgas ärisaladusi ega intellektuaalomandit ning eelkõige tarkvara

kaitsvat autoriõigust“. Vastutavad töötlejad ei saa aga kasutada oma ärisaladuste

kaitsmist vabandusena, et keelduda juurdepääsu andmisest teabele või teabe esitamisest

andmesubjektile.

Juhendis selgitatakse, et andmetöötleja peaks andmesubjektile esitama automaatotsuste ja

profiilianalüüsi kohta teabe arusaadaval viisil, tuues välja näiteks:

• andmeliigid, mida on profiilianalüüsis või otsustusprotsessis kasutatud või hakatakse

kasutama;

• miks neid andmeliike asjakohaseks peetakse;

• kuidas automatiseeritud otsuste tegemisel kasutatavaid profiile luuakse, sealhulgas

analüüsi käigus kasutatav statistika;

• miks see profiil on automatiseeritud otsuste tegemise protsessis asjakohane ning

• kuidas seda kasutatakse andmesubjekti kohta otsuse tegemisel.

Samuti tuleks andmesubjektile anda teavet tema profiili kohta, näiteks selle kohta,

millistesse segmentidesse või kategooriatesse ta on paigutatud.

EAKNi juhendis Guidelines 01/2022 on data subject rights - Right of access2 on välja toodud

ka näiteid selle kohta, kuidas ärisaladuse kaitset ja andmesubjektile teabe avaldamist ühitada:

Kui veebipõhise mänguplatvormi pidaja piirab konto kasutamist ning andmesubjekt

soovib teada, mis põhjusel seda tehti. Konto piiramise põhjuse osas peaks PLATFORM

Y kinnitama mängijale X, et ta otsustas piirata mängijale X juurdepääsu

võrgumängudele ühe või mitme üldise kasutustingimusega vastuolus oleva

mängupettuse kasutamise tõttu. Lisaks mängupettuste tuvastamise eesmärgil toimuva

töötlemise kohta esitatud teabele peaks PLATFORM Y andma GAMER X-le

juurdepääsu teabele, mida ta on salvestanud GAMER X-i mängupettuste kohta, mis

viisid piirangu kehtestamiseni. Eelkõige peaks PLATFORM Y esitama mängijale X

teavet, mis viis konto piiramiseni (nt logi ülevaade, petmise kuupäev ja kellaaeg,

kolmanda osapoole tarkvara tuvastamine, ...), et andmesubjekt (st mängija X) saaks

kontrollida, kas andmete töötlemine on olnud täpne. Vastavalt isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 15 lõikele 4 ja põhjendusele 63 ei ole PLATFORM Y siiski

2 https://edpb.europa.eu/system/files/2023- 04/edpb_guidelines_202201_data_subject_rights_access_v2_en.pdf

5

kohustatud avalikustama ühtegi pettusevastase tarkvara tehnilise toimimise osa, isegi

kui see teave on seotud GAMER Xiga, kui seda võib pidada ärisaladuseks. Vajalik

huvide tasakaalustamine vastavalt art.15 lõike 4 kohaselt on PLATFORM Y

ärisaladused vastuolus nende isikuandmete avalikustamisega, sest teadmine häkkimise

vastase tarkvara tehnilisest toimimisest võib võimaldada kasutajal ka tulevikus pettuse

või pettuse avastamisest kõrvale hiilida.

Eeltoodust tuleneb, et EL tasandil on leitud, et ärisaladuse kaitse eesmärgil ei saa jätta

avaldamata teavet, mis on vajalik selleks, et hinnata automatiseeritud otsuse ja profiilianalüüsi

tegemise asjaolusid. Veelgi enam, äsja heaks kiidetud EL tehisintellekti määrusega3 lisanduvad

täiendavad läbipaistvuskohustused ja järelevalve. Seejuures on määruse ettepanekus märgitud,

et Suurendatud läbipaistvuskohustused ei mõjuta ebaproportsionaalselt õigust

intellektuaalomandi kaitsele (artikli 17 lõige 2), sest piirdutakse ainult minimaalselt vajaliku

teabega, et üksikisikud saaksid kasutada tõhusa õiguskaitse õigust, ning järelevalve- ja

täitevasutuste vajaliku läbipaistvusega kooskõlas nende volitustega. Teavet avalikustatakse

kooskõlas valdkonna asjakohaste õigusaktidega, sealhulgas direktiiviga (EL) 2016/943, milles

käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise,

kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset. Kui ametiasutustele ja teavitatud asutustele tuleb

anda juurdepääs konfidentsiaalsele teabele või lähtekoodile, et uurida oluliste kohustuste

järgimist, kehtestatakse neile siduvad konfidentsiaalsuskohustused.

Andmete üleandmine algselt krediidiandjalt krediidiinkassole või krediidiostjale

Kui algne krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude teisele ettevõttele, on

kumbki ettevõtte isikuandmete vastutav töötleja. Isikuandmete üle andmise õiguslik alus täna

on õigustatud huvi (IKÜM art 6 lg 1 p f). See tähendab, et andmete üleandja peab olema

kirjalikult dokumenteerinud õigustatud huvi hindamine. Kui algne krediidiandja nõuet ei

loovuta, kuid kasutab nõude sissenõudmiseks inkassoettevõtet, on inkassoettevõte eelduslikult

isikuandmete volitatud töötleja, töödeldes isikuandmeid algse krediidiandja poolt seatud

eesmärgi – võla sissenõudmine- täitmiseks.

EAKN juhenditega on kinnitatud, et ka inkassoettevõttele võla sissenõudmiseks andmete

üleandmise aluseks ei saa olla IKÜM art 6 lg 1 p b (andmesubjektiga sõlmitud lepingu

täitmine), vaid õiguslikuks aluseks on õigustatud huvi (IKÜM art 6 lg 1 f).

KIKS § 44 sätestab andmete üleandmise kohustuse. Küsitav on, millisele IKÜM art 6

õiguslikule alusele selline kohustus vastab. Eelnõu seletuskirjas seda selgitatud ei ole.

Õigustatud huvi alust liikmesriik oma siseriikliku õigusega täpsustada ei saa. Kuid KIKS § 44

eesmärki silmas pidades peaks eelduslikult olema tegemist IKÜM art 6 lg 1 punktides c või e

sätestatud alusega:

IKÜM art 6 lg 1 p c kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik sellisel määral,

kuivõrd isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse

täitmiseks.

IKÜM art 6 lg 1 p e kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik sellisel määral,

kuivõrd isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks.

(Selle sätte alusel saab isikuandmeid töödelda ka erasektor.)

Kuivõrd KIKS § 44 paneb nõude algsele krediidiandjale kohustuse andmeid anda, on tegemist

IKÜM art 6 lg 1 p c kohase seadusjärgse kohustusega. Samas on tegemist ka kohustusega, mis

3 Hetkel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud veel ettepanekuna https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52021PC0206

6

on andmetöötlejale pandud avalikes huvides, et tagada vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kontrollitavus (st tarbija kaitse) ka juhul, kui nõude sissenõudmisega ei tegele edasi

algne krediidiandja ise.

Seega kui seadusega pannakse krediidiandjale kohustus andmed üle anda, on andmete

üleandmine seaduslik ning edasi vastutab andmete eest juba andmete saaja. Lisaks tuleb

märkida, et nõude loovutamine ei ole kohustus. Kui krediidiandja peab äri- või pangasaladust

sedavõrd oluliseks, et ei soovi mitte midagi avaldada, saab krediidiandja valida, et tegeleb

võlgade sissenõudmisega ise.

Teabe esitamist ei tohiks piirata ka selliselt, et see esitatakse üksnes kohtule ning üksnes

kohtumääruse alusel. Esiteks looks see olukorra, kus krediidiostjal ei oleks võimalik enne

nõude kohtusse esitamist veenduda, kas nõue on perspektiivikas. See aga tähendaks asjatuid

menetluskulusid hagejale ning põhjendamatut, asjatu menetlusega kaasnevat kulu riigile.

Teiseks tähendaks see kohtumenetluses kohtute töökoormuse suurenemist, sest kohus peaks

igas tarbijakrediidi vaidluses hakkama tegelema algselt krediidiandjalt tõendite välja

nõudmisega (arvestades seejuures veel võimalikke vaidlusi ärisaladuse üle). Kolmandaks tuleb

arvestada, et maksekäsu kiirmenetluses ei nõua kohus tõendeid välja ning seal peaks hageja sel

juhul esitama maksekäsu kiirmenetlusse vastutustundliku laenamise asjaolud ilma, et tal endal

oleks olnud võimalik veenduda asjaolude õigsuses (tuginedes üksnes algselt krediidiandjalt

saadud kinnitusele või üldsõnalisele selgitusele).

Seega peaks krediidiinkassol ja krediidiostjal olema võimalik saada kõik vajalikud andmed

vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kontrollitavuse jaoks enne maksekäsu

kiirmenetluse avalduse või hagiavalduse kohtusse esitamist ning seda ilma, et selleks oleks vaja

kohtumäärust.

Täiendavate küsimuste korral on Harju Maakohtu esindaja (kohtunik Maris Juha, e-posti

aadress [email protected]) valmis neile vastama ja osalema eelnõu arutamisel Riigikogu

komisjoni istungil (sh andma täpsema ülevaate tarbijakrediidi nõuete lahendamisest kohtutes).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi

kohtu esimees