Kiri

Mõisa tee 2, Kostivere alevik, Kostivere mõisa peahoone Jõelähtme vald, Harjumaa 74204 Arhitektuurse ja konstruktiivse osa põhiprojekt Töö nr 25-01 AR-3-01 14.05.2025 Leht 6

ARHITEKTUUR

1. AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE

Kostivere mõisa mainitakse esmakordselt ajalooallikates 1379. aastal. Alates sellest on

Kostivere mõisal olnud mitmeid erinevaid omanikke. 15.-16. sajandil oli mõis valdavalt Pirita

kloostri omandiks. Pikemaajalisteks peremeesteks sai 18. sajandi keskpaiku Breverni sugu-

võsa, kelle valitsemisaega langes ka mõisasüdamiku väljaehitamine 18. sajandi viimasel

veerandil. Peahoonega samaaegselt valmisid ka esiväljakut ümbritsevad majandushooned

(tall-tõllakuur, teenijatemaja, ait), millele hiljem lisandusid veel mitu eemal paiknevat

majandushoonet (küünid, kelder, viinavabrik, moonakamaja, sepikoda, karjakastell). Mõisa

peahoone põles 1905. aasta rahutuste käigus. Viimase mõisniku – A. J. von Dehni – ajal

peahoone taastati, kuid mitte päris endisel kujul. Varaklassitsistliku fassaadikujundusega

hoone sai nüüd kõrge katuse asemel madala plekk-katuse, siseruum muutus oluliselt

ruumijaotuse ja ilme poolest. Jõelähtme kihelkonna tuntud aadlisuguvõsade von Brevernite

ning Stael von Holsteinide vapid ehivad endiselt peahoone uksepealist. 1920. aastatel muudeti

Kostivere riigimõisaks ning 1941. aastal sovhoosiks (va Saksa okupatsiooni aeg), mille

keskuseks mõisa peahoone oli kuni sovhoosi likvideerimiseni. Seejärel võttis maja haldamise

üle Jõelähtme Vallavalitsus.

2. MUINSUSKAITSE NÕUDED

Käesoleva restaureerimise põhiprojekti koostamisel on lähtutud järgnevatest allikatest:

1. Muinsuskaitse seadus;

2. „Muinsuskaitse eritingimused Kostivere mõisa peahoone projekteerimiseks ja

restaureerimiseks Kostivere kandi kogukonna kultuurikeskuseks“ Margit Pärtel,

Ajaveski MTÜ 2012;

3. ”Muinsuskaitse eritingimused restaureerimis- ja ehitusprojekti koostamiseks” Maarja

Ruut, Muinsuskaitseamet 2024.

Mõisa tee 2, Kostivere alevik, Kostivere mõisa peahoone Jõelähtme vald, Harjumaa 74204 Arhitektuurse ja konstruktiivse osa põhiprojekt Töö nr 25-01 AR-3-01 14.05.2025 Leht 7

PROJEKTI VASTAVUS MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSTELE

MET tingimused Projekti vastavus

1. Hoone eksterjöör (projekteerimisalas) 1.1. Säilitada ajaloolised puidust katusekonstruktsioonid. Vastab. 1.2. Hoone katusele ei ole lubatud rajada tehnoseadmeid (sh täiendavaid ventilatsioonikorstnaid ega päikesepaneele).

Vastab.

1.3. Uukaknaid võib vajadusel kasutada ventilatsiooni tarbeks säilitades nende olemasoleva välisilme ja mõõtmed. Vajadusel on lubatud kummalegi katuseküljele ühe lisauugi kavandamine olemasolevate eeskujul (samade mõõtmete ja proportsioonidega) paigutades need hoone välisarhitektuuriga arvestavalt.

Vastab. Olemasolevaid uukaknaid selle projekti mahus ei muudeta. Edaspidi soovitav teha korrektuure uukakende detailide käsitluses. vt selgitused joonised AR-6-02 ja AR-6-03.

1.4. Säilitada korstnad, võimalusel kasutada neid ventilatsioonisüsteemi osana, täpsema lahenduse sobivuse üle saab otsustada projekteerimise käigus.

Vastab.

1.5. Hoone tagafassaad ja veranda restaureerida ning viimistleda teiste fassaadide eeskujul tehes krohviparandused olemasolevaga sarnase lubikrohviga ja viimistleda lubivärviga, säilitada ja vajadusel osaliselt taastada kõik dekoorielemendid.

Vastab.

1.6. Hoone põhimahu fassaadi välispidine soojustamine ei ole lubatud.

Vastab.

1.7. Veranda välisseinad võib krohvida ka kuni 5 cm paksuse lubjapõhise soojustuskrohviga taastades proportsioonid (avatäidete, sokli ja räästa paiknemine seinapinna suhtes). Lubatud on ka soojustamine seestpoolt seinakonstruktsiooni tüübile sobiva materjaliga kui seintel ei ilmne väärtuslikke ajaloolisi viimistluskihte. Sisemise soojustamise ja seina viimistluskihtide eemaldamise korral tuleb teostada projekteerimise käigus seina viimistluskihtide uuring.

Vastab. Veranda seintel on mõisa- aegsed viimistluskihid alles, vahetult enne ehitust või ehituskäigus tuleb sondaaže laiendada.

1.8. Võimalusel avada kõik veranda hiljem kinni müüritud aknaavad kavandades uued hoone arhitektuuriga sobivad, soovitavalt kaheraamsed puitaknad.

Vastab. Ette on nähtud avada kõik kinnimüüritud aknaavad.

1.9. Veranda kinni müüritud ukseava taastamisel kavandada uus arhitektuurselt sobiv puidust raam-tahvel konstruktsioonis välisuks.

Vastab.

1.10. Puidust avatäited viimistleda linaõlivärviga. Vastab. 1.11. Veranda kohale on lubatud taastada madala õhulise piirdega rõdu ajalooliste fotode eeskujul.

Vastab.

1.12. Vajadusel on lubatud hoone aknaraamidesse või lengidesse paigaldada värskeõhuklappe või mikrotuulutus- avasid.

Vastab. Praegu ei ole tuulutusavasid ette nähtud.

1.13. Päikesepaneelide kavandamisel paigutada need soovitavalt hoonest kagusuunal asuva abihoone katusele.

Vastab.

Mõisa tee 2, Kostivere alevik, Kostivere mõisa peahoone Jõelähtme vald, Harjumaa 74204 Arhitektuurse ja konstruktiivse osa põhiprojekt Töö nr 25-01 AR-3-01 14.05.2025 Leht 8

2. Hoone interjöör (soojustamine ja ventilatsioon) 2.1. Hoone pööningu põranda (lisa)soojustamine on lubatud, kuid tagada tuleb kõigi katuse konstruktsioonide säilimine ja räästa piirkonna tuuldumine.

Vastab.

2.2. Pööningule on lubatud paigaldada ventilatsiooniseadmed ning teise korruse ruumide ventileerimiseks vajalik torustik. Soovitame kavandada mitmest väiksemast seadmest koosneva süsteemi.

Vastab. Projekteeritud on kolm väiksemat seadet.

2.3. Uue ventilatsioonisüsteemi kavandamisel kasutada võimalikult suures ulatuses olemasolevaid ventilatsioonišahte ja korstnalõõre, nišše, abiruume ja olemasolevate tehnosüsteemide läbiviike, vajadusel neid laiendades.

Vastab.

2.4. Ventilatsiooniga seotud tehnoseadmeid (sh torustik ja ventilatsioonikambrid) mitte kavandada esindusruumidesse (saal, vestibüül jms) ning võimalusel ka teistesse esinduslikematesse võlvitud lagedega ruumidesse ja piirduda seal vaid seinale või lakke paigaldatud sobiva kujundusega ventilatsiooniava restide/plafoonidega. Ruumides, kus on väärtuslik ajalooline seinaviimistlus, tuleb ventilatsioonirestid paigaldada asukohta, kus väärtuslikke seinaviimistluse elemente ei esine.

Vastab.

2.5. Algsed ventilatsioonirestid säilitada ja eksponeerida. Vastab. 2.6. Läbiviike mitte rajada läbi võlvide, peegelvõlvide ega seinapiirkondade, kus on säilinud väärtuslikke seinaviimistluse elemente.

Vastab.

2.7. Võlvlagedega ruumides I korrusel kasutada maksimaalselt ära juba olemasolevaid ventilatsiooni tarbeks tehtud läbiviike.

Vastab.

2.8. Vähemesinduslikesse ruumidesse, kuhu on vajalik tehnoseadmete või ventilatsioonišahtide paigaldamine, teha seda võimalikult kompaktselt ning kavandada interjööriga sobiv värvi- või varjestamisega lahendus. Üldjuhul ei tohi ventilatsioonitorud olla nähtaval, va sanitaarruumides, kus on vajadusel lubatud kasutada ka avatud torudega lahendusi.

Vastab.

2.9. Mitte kahjustada tööde käigus võlve, maalinguid ja teisi tööpiirkonda jäävaid dekoratiivseid interjöörielemente ja väärtuslikke detaile.

Vastab.

2.10. Ventilatsioonitöödega seotud siseviimistluse uuendamis- ja parandamistöödel lähtuda olemasolevast viimistlusest ja kasutatud materjalidest.

Vastab.

3. Teise korruse läänetiiva ruumid ja veranda interjöör 3.1. Restaureerida kolm hoone teise korruse lõunatiivas asuvat käsitööruumi ja veranda, teostades projekteerimise käigus või hiljemalt enne tööde teostamist viimistluskihtide uuringud ja dokumenteerida varasemad viimistluskihid.

Täiendavad viimistluskihtide uuringud teostatakse vahetult enne tööde algust, osaliselt ka tööde käigus ja dokumenteeritakse restaureerimise aruandes (praegu ruumide pinnad

Mõisa tee 2, Kostivere alevik, Kostivere mõisa peahoone

Jõelähtme vald, Harjumaa 74204 Arhitektuurse ja konstruktiivse osa põhiprojekt

Töö nr 25-01 AR-3-01

14.05.2025 Leht 9

ligipääsmatud).

3.2. Lubatud on eemaldada ruumide vahelt hilisem

aknaavaga kergvahesein.

Vahesein on ette nähtud

eemaldada.

3.3. Säilitada ja vajadusel restaureerida peegelvõlvlaed,

parkett-põrandad, ajaloolised puidust siseuksed ja

sisseehitatud kapid ning nende profileeritud piirdeliistud.

Vastab.

3.4. Vajadusel kavandada ajastukohased uued puidust vahe-

uksed.

Vastab.

Projekteeritud on neli uut

ajastukohast siseust.

3.5. Veranda põranda ja laekonstruktsiooni avamisel

ehitustööde käigus olla tähelepanelik ja arvestada

väärtuslike viimistluskihtide, nt plaatpõranda ilmnemise ja

säilitamise vajadusega.

Vastab.

Vt seletuskiri p 4 –

arhitektuurne lahendus.

3.6. Viimistluse uuendamisel kasutada traditsioonilisi

ajastukohaseid ehitus- ja viimistlusmaterjale (lubikrohv,

lubi- ja liimvärvid, puit, puitpindadel linaõlivärv, põrandatel

kiviplaadid või puit jne).

Vastab.

ÜLDISED TINGIMUSED

4.1. Ehitustööde ajal tuleb tagada muinsuskaitseline järelevalve. Muinsuskaitselist järelevalvet

võib teostada pädev isik, kes esitab Muinsuskaitseametile kuue kuu jooksul pärast tööde lõppu

muinsuskaitselise järelevalve aruande (MuKS §55, §56 lg 1–24.2 Ehitus- ja restaureerimistöid

võib teostada pädev ettevõtja ja enne tööde algust tuleb taotleda Muinsuskaitseametilt tööde

tegemise luba (MuKS §52 lg 1).

4.2. Töödega seoses tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§31 lg 1, §60) on leidja

sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametit.

4.3. Tööde teostaja on kohustatud säilitama mälestisel ja selle lähiümbruses töid tehes

avastatud rajatise, tarindi, hooneosa, viimistluskihi, arheoloogilise kultuurkihi või muu leiu

või asjaolu, mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud või millega

projekteerimisel või tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud, muutmata kujul ning

teavitama sellest viivitamata Muinsuskaitseametit (MuKS §60).

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Teise korruse ruumid nr 36, 36a, 37, 37a, ja 38 on praegu ilmetud ja kohati tehniliselt halvas

seisus, veranda siseruum (ruum nr 18) on samuti ilmetu, vahelagi toestatud puitpostiga. Teise

korruse ruumide lagedel ja seintel on säilinud vana krohv, seinad on kaetud tapeediga, lagedel

koorub lateksvärv.

Mõisa tee 2, Kostivere alevik, Kostivere mõisa peahoone Jõelähtme vald, Harjumaa 74204 Arhitektuurse ja konstruktiivse osa põhiprojekt Töö nr 25-01 AR-3-01 14.05.2025 Leht 10

Vana krohv on säilinud ka veranda siseruumis. Veranda seinad on kaetud lateksvärviga. Vanad

värvikihid on uute all veel olemas, kuid väga raskesti väljapuhastatavad.

2012. aasta uuringute ajal (vt „Viimistlusuuringute aruanne. I ja II osa“ KAR-Grupp AS,

2012) on sondaažid tehtud suhteliselt väikese mahuga. Sondaažidest võib välja lugeda

varasemaid värvitoone ja seda, et osades ruumides on mõisaaegne tapeet olnud, kuid

maalinguid või tapeedikatkeid välja ei tulnud. Loodetavasti tuleb andmeid restaureerimise

käigus juurde.

Ruumides nr 36, 37 ja 38 on säilinud peegelvõlvlaed, kahte mõisaaegset tualettruumi katab

ühtne silindervõlv. Veranda (ruum nr 18) lagi ei ole säilinud, ruumil on hilisem laudlagi.

Siseustest on nimetatud teise korruse ruumides säilinud vaid üks ukseleht, piidad on kõik

säilinud. Uste käepidemed ja lukuplaadid on hävinenud, säilinud on veel peithingi (vt uste

spetsifikatsioon joonis AR-5-02). Ruumides on säilinud veel vanad seinakapid. Ahjusid ei ole

säilinud.

Aknad ja aknalauad on restaureeritud 2013. aastal, tagafassaadi esimesel korrusel ka 2015. ja

2017. aastal (va veranda aknad), idapoolse otsafassaadi esimesel korrusel 2023. aastal.

Ruumis nr 36 on kitsastest laudadest hilisem põrand, samuti tualettruumides. Ruumis nr 37 on

uus parkettpõrand pandud vanale põrandale. Ruumis nr 38 on osaliselt säilinud vana parkett,

hilisema vaheseinaga eraldatud osas on uus parkett. Veranda põrand on kaetud hilisema

kattega.

Hoone tagafassaad on halvas seisus. Soklil on krohv irdunud ja paemüüritise vuugid osaliselt

tühjad. Seintel on paljudes kohtades vana krohv hävinud, kuid seinte kaitsmise huvides on

enamuses kohtades aluskrohv tehtud. Tagafassaadil on samuti nagu otsafassaadidel kasutatud

nõukogude ajal tumedat kõva pahtlit, kuid selle ulatuse saab kindlaks teha pärast fassaadide

survepesu. Esimesel korrusel on osa silluseid valesti taastatud. Katusekarniis on restaureeritud

2012. aastal, kuid keskrisaliidi nurkades valesti. Katusekarniisi all olev vahekarniis on

osaliselt hävinenud, parandamist vajavad liseenid ja aknaraamid.

Paekivist seintega veranda on kaotanud oma algse ilme – välisuks ja osa aknaid on kinni

ehitatud ning rõdu veranda kohal hävinenud. Verandat katab plekk-katus. Veranda esifassaadil

olevad hilisemad betoonsillused lagunevad, roostetanud sarrus paljandub.

Mõisa tee 2, Kostivere alevik, Kostivere mõisa peahoone Jõelähtme vald, Harjumaa 74204 Arhitektuurse ja konstruktiivse osa põhiprojekt Töö nr 25-01 AR-3-01 14.05.2025 Leht 11

4. ARHITEKTUURNE LAHENDUS

Arhitektuurses osas on antud lahendus, mis võimalikult väärtustab ajaloolist hoonet.

Ajaloolised väärtuslikud detailid on ette nähtud maksimaalselt säilitada vt joonis AR-5-02.

Käsitletud osas on säilitatud mõisaaegne plaanilahendus.

Esimesel korrusel on verandale ette nähtud näituseruum, teise korruse ruumidesse nr 36, 37 ja

38 on mõeldud käsitööruumid.

Kaks tualettruumi hoone otsas (ruumid nr 36a ja 37a) jäävad eksponeeritavateks ruumideks,

kuna need on oma ilme säilitanud kuni detailideni (va hilisemad ülevärvimised).

Säilitatakse kõik peegelvõlvlaed teisel korrusel.

Ajalooline siseuks ja uksepiidad koos piirdeliistudega tuleb säilitada ja restaureerida (vt joonis

AR-5-02 uste spetsifikatsioon) Avasid ei muudeta. Puuduvad siseuksed on projekteeritud

säilinud ukse järgi.

Verandale on projekteeritud uued aknad ajalooliste analoogide järgi.

Esimesel korrusel oleva veranda (ruum nr 18) põranda lahendus antakse pärast hilisema

põranda lahti võtmist. Tuleb kindlaks teha, kas mõisaajast ei ole säilinud vana põrandat.

Võimalik, et verandal oli tsementplaatidest põrand nagu vestibüülis. Teisel korrusel ruumis nr

36 tuleb uus laiadest laudadest põrand hilisema kitsastest laudadest põranda asemele, ruumis

nr 37 saab põranda lahenduse anda pärast hilisema põranda lahti võtmist. Hilisem põrand

pandud varasema peale. Praegu on ruum ligipääsmatu. Ruumis nr 38 tuleb restaureerida vana

parkett. Kohtades, kus vana parkett on asendatud sobimatu uuega või on väga kahjustunud,

tuleb panna uus parkett vana eeskujul. Põrandad vt põrandate spetsifikatsioon joonis AR-5-02.

Veranda laekonstruktsiooni avamisel ehitustööde käigus arvestada väärtuslike

viimistluskihtide ja detailide ilmsikstulekuga.

Saali on ette nähtud praeguse sobimatu erinevate kõrgustega ruumiosade vahel oleva

kaldpinna asemele dekoratiivne konsoolidega seinaosa, millesse on paigutatud ka

ventilatsioonirestid (joonis AR-7-16).

Välisviimistlus vt välisviimistluse tabel.

Mõisa tee 2, Kostivere alevik, Kostivere mõisa peahoone Jõelähtme vald, Harjumaa 74204 Arhitektuurse ja konstruktiivse osa põhiprojekt Töö nr 25-01 AR-3-01 14.05.2025 Leht 12

5. SISEVIIMISTLUS

Mõeldud on võimalikult säilitada seinte ja lagede krohvipindu. Kõik krohviparandused on ette

nähtud teha lubikrohviga.

Veranda seinte ja lagede puhul kasutatakse lubivärvi. Teise korruse ruumide lagede puhul

kasutatakse lubivärve või lubiliimvärve. Seinte puhul on kasutatud tapeete (ruumid nr 37 ja

38) või lubiliimvärvi (trafarettmaalingud), tualettruumide osas lubivärvi. Puitdetailid värvida

traditsioonilise naturaalse linaõlivärviga linaõlikrundil. Vanad õlivärvikihid tuleb säilitada

uute värvikihtide all.

Siseviimistluse täpsem käsitlus vt siseviimistluse spetsifikatsioon.

Restaureerimise käigus tuleb teostada ulatuslikumaid krohvi- ja värviuuringuid, et andmeid

juurde saada. Vanade kihistuste säilitamisel uute värvikihtide all on soovitav kasutada krunti

(nt Silgrund, Akzo Nobel Baltics AS) ja vahekihina lubipahtlit (nt pahtel Ecoras või Ecoras

Extrafine, Akzo Nobel Baltics AS). Võimalusel eksponeerida vana pinda.

6. TERVISEKAITSEABINÕUD

II korruse ruumides on ette nähtud soojustagastusega sundventilatsioon.

Esimesel korrusel on põhiliselt ette nähtud loomulik õhuvahetus. Kasutatud on olemasolevaid

ventilatsioonilõõre. Sundventilatsioon on tualettruumides ja suuremas huvihariduse ruumis

(ruum nr 33).

Ruumides on kasutatud naturaalseid hingavaid värve. Kasutatud on lubivärvi ja lubiliimvärvi.

7. HOOLDUSJUHEND

KATUS

1. Kontrollida vähemalt kaks korda aastas, kevadel peale lume sulamist ja sügisel enne

suuremaid vihmahooge, katuse sadeveekindlust alt- ja pealtpoolt. Läbijooksukohtade

avastamisel lekkekohad koheselt likvideerida.

2. Kontrollida vähemalt üks kord aastas, sügisel peale lehtede langemist, sadeveesüsteemi

toimimist. Vajadusel puhastada rennid, korrastada sadeveesüsteem.

Mõisa tee 2, Kostivere alevik, Kostivere mõisa peahoone Jõelähtme vald, Harjumaa 74204 Arhitektuurse ja konstruktiivse osa põhiprojekt Töö nr 25-01 AR-3-01 14.05.2025 Leht 13

RÕDUPIIRDED

Igal aastal puitosad võõbata õhukese linaõlikihiga. Värvkatte kulumisel see taastada, kasutada

traditsioonilisi naturaalseid linaõlivärve. Toon valida käesoleva restaureerimisega tehtu ees-

kujul.

VUNDAMENT

Kontrollida vähemalt üks kord aastas panduste, sillutiskivide ja vahetus läheduses oleva maa-

pinna reljeefi, et ei tekiks veekogunemisi ega vee valgumist vastu hoonet või hoone suunas.

Vajadusel korrigeerida maapinda või sillutisi nii, et oleks tagatud pinnavete takistamatu

äravool hoonest eemale.

KORSTEN

Kontrollida ja uurida korstnate olukorda lähemalt iga 2-3 aasta tagant. Tüüpilised probleemid

on katkine korstnapits, niiskuskahjustused ja külgnemine katusekonstruktsioonidega.

Kontrollida ka regulaarselt korstnatele juurdepääsu ja turvavarustust. Korstnate ventilatsiooni-

lõõre (praegu küttekehasid ei ole ühendatud) tuleb puhastada regulaarselt üks kord aastas.

AKNAD JA UKSED

Oluline on uste ja akende regulaarne hooldus. Iga viie aasta tagant puitosad võõbata õhukese

linaõlikihiga. Õlitada regulaarselt ukse- ja aknahingi. Värvkatte kulumisel see taastada

kasutades traditsioonilisi naturaalseid linaõlivärve. Toon valida käesoleva restaureerimisega

tehtu eeskujul. Jälgida niiskuse kondenseerumist aknaklaasile, leida põhjused ja likvideerida

need. Jälgida paigaldatud veepleki tihedust ja olukorda. Jälgida kiti korrasolekut.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jõelähtme Vallavalitsus

[email protected]

Postijaama tee 7

74202, Harju maakond, Jõelähtme

vald, Jõelähtme küla

Teie 23.07.2025

Meie 01.08.2025 nr 7.1-2/25/12218-2

Mõisa tee 2 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna, Jõelähtme valla, Kostivere

aleviku, Mõisa tee 2 kinnistu ehitusloa eelnõu (taotlus 2511271/19855, menetlus nr 502333).

Kinnistu (24504:008:0896) asub riigitee nr 11103 Maardu-Raasiku tee km 4,91-5,08 ja

nr 11307 Kostivere tee km 1,20-1,29 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse mõisa (EHR kood 120297496) ümberehitamiseks. Ehitusloa aluseks on

„Kostivere mõisa peahoone. Mõisa tee 2, Kostivere alevik, Jõelähtme vald, osaühing

MÕISAPROJEKT töö nr 25-01 (05.2025).

Meilt ei ole projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastust taotletud.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa:

1. 2501_PP_AR-3-01_Seletuskiri

2. 2501_PP_AR-4-01_Asendiplaan

Rita Źereen

5120275, [email protected]