Kiri

INFOMUDELI KAASKIRI
XXX.ifc (fail või loetelu failidest)
ÜLDINFO
Projekti nr
21059
Projekti nimi
Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik
Staadium
Põhiprojekt
Mudel
Ettevõte


Mudeli autor, roll


Kontakt


Avaldamise kuupäev


Tarkvara


MUDEL
KOORDINAAT- JA KÕRGUSSÜSTEEM
Koordinaatsüsteem L-EST97
Kõrgussüsteem EH2000
FAILIFORMAAT JA VERSIOON

GEOMEETRIA EBATÄPSUSED

INFOSISU EBATÄPSUSED

MUDELIS ESINEVAD VASTUOLUD

MUDELI VALMIDUS, KVALITEET JA USALDATAVUS

ERISUSED ELEMENTIDE KUULUVUSES VÕI JAOTUSES MUDELITE VAHEL

VÄRVIDE ERISUSED + LISASÜSTEEMIDE VÄRVID

MÄRKUSED




Täiendatud versioon 3.1.





Ühtsed BIM nõuded (ÜBN)


Sisukord
Sisukord 1
Eessõna 3
Saateks 3
1. Normviited 5
2. Sissejuhatus 6
3. BIM rakenduskava 7
4. Üldnõuded modelleerimisel 10
4.1. Üldnõuded 10
4.2. Rekonstrueeritavate ehitiste erinõuded 14
4.3. Osamudel 15
4.4. Koondmudel 15
4.5. Esitlusmudel 16
5. BIM nõuded hoonetele 18
5.1. Lähteolukord 18
5.2. Arhitektuur 18
5.2.1. Sisearhitektuur 20
5.3. Konstruktsioon 21
5.4. Vesi ja kanalisatsioon 22
5.5. Sisekliima tagamise süsteemid (küte, soojusvarustus, ventilatsioon, jahutus jne..) 23
5.6. Tugev- ja nõrkvool 25
5.7. Tehnosüsteemide ja elektri avade ülesanne 26
5.8. Hoone elementide värvid 26
5.9. Hoonete erisüsteemid ja -tehnoloogiad 29
6. BIM nõuded rajatistele 30
6.1. Lähteolukord 30
6.2. Katendid ja katted 35
6.3. Pinnase-, alus- ja kaljutarindid 35
6.4. Süsteemid 36
6.5. Ajutised ehitised 36
6.6. Ehitustehnilised ehitusosad 37
6.7. Maastikuarhitektuur 37
6.8. Piirid ja piirangud 38
6.9. Keskkonnamõjud 38
6.10. Rajatiste värvid 39
6.11. Rajatiste erisüsteemid ja -tehnoloogiad 39
7. Laserskaneerimine ja punktipilv 39
8. Eksportimine avatud formaati 41
8.1. IFC 41
8.2. LandXML 43
9. Mudeli dokumentatsioon 45
10. Vastuolud 47
11. Teostusmudel (TJ) 48
12. Lisad 50
Kirjandus 51





Eessõna
Käesolev juhend on kolmas, täiustatud versioon vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi IKT 29 projektile „Avaliku sektori tellijate ühiste BIM nõuete teostatavuse kontroll ja etalonmudel“. Juhendi uus nimetus on Ühtsed BIM Nõuded (ÜBN)
Saateks
Projektimeeskond tänab kõiki, kes panustasid ja aitasid kaasa „Ühtsete BIM Nõuete“ (ÜBN) juhendi loomisele.
BIM (AST) nõuete juhendi loomise esimese etapi koostamise töögrupis osalesid:
Alan Väli (AS Merko Ehitus Eesti); Andres Käes (Estkonsult); Andres Ronk (Põhja-Eesti Regionaalhaigla); Andrus Kuusk (Estkonsult); Anti Palmi (Maanteeamet); Edgar Berman (Roadplan); Erki Lember (Roadplan); Erko Puusaag (Maanteeamet); Hele-Mai Metsal (Tallinna Sadam AS); Indrek Vimberg (Digitaalehituse klaster); Jaan Saar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium); Janek Siidra (3D Ekspert); Jüri Pärtna (Reaalprojekt); Jüri Rass (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium); Kaisa Saarva (Reaalprojekt); Karli Aau (Infragate Eesti); Kristel Uibo (Usesoft); Leeni Langebraun (Maanteeamet); Lever Lõhmus (Esplan); Maiu Topp (Digitaalehituse klaster); Marko Laid (Entec Eesti); Mihkel Kaesveld (Novarc Group AS); Miina Karafin (Nordecon AS); Raido Puust (TalTech); Riho Anton (Tallinna Sadam AS); Riho Milva (Roadplan); Silver Ader (Riigi Kinnisvara); Tiit Hion (Hades Geodeesia); Triin Eerik (Estkonsult); Urmas Alber (RB Rail AS).
Avaliku Sektori Tellijate töökoosolekutest võtsid osa:
Allan Hani (Riigi Kinnisvara AS); Andres Pihlak (Elektrilevi); Andres Ronk (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla); Anti Palmi (Maanteeamet); Erko Puusaag (Maanteeamet); Hele-Mai Metsal (Tallinna Sadam AS); Jaan Saar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium); Jüri Rass (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium); Kalle Toomet (Eesti Linnade ja Valdade Liit); Kaupo Sirk (RB Rail AS); Leeni Langebraun (Maanteeamet); Lennart Lepik (Rahandusministeerium); Priit Willbach (Tallinna Linnavalitsus); Rain Kaarjas (Edelaraudtee Infrastruktuuri AS); Riho Anton (Tallinna Sadam AS); Urmas Alber (RB Rail AS); Valdur Schiffer (Elektrilevi); Veronika Ilsjan, Viljar Meister (Tallinna Linnakantselei).
Täiendavalt osalesid juhendi mustandi kommenteerimisel ja/või rääkisid koostamisele kaasa, avaldasid arvamust:
Andreas Papp (Stricto Project); Andres Veerpalu (T-Model); Christopher Raitviir (TalTech); Digitaalehituse klastri BIM ja infraBIM töörühmade liikmed; Digitaalehituse klastri juhatus; EVS/TK 50 (BIM) liikmed; Heigo Laaneoks (Paide Linnavalitsus); Indrek Oden (Roadplan); Indrek Tärno (Projektipea); Ivari Soome (AruCAD Süsteemid); Ivo Roolaht (Roolaht ja Partnerid); Juha Liukas (buildingSMART Finland); Kaia Kirs (Reminet); Kalle Karron ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) juhatus; Margot Sirelpuu (Ehitustrust); Oleg Mihhailov (Trimble Solutions Corporation); Raimo Lust (Infragate Eesti); Raul Vibo (Ramboll); Taavi Liiv (Tulitec); Urmas Leinfeld (Eesti Raudtee), Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus (EKVÜ).

Juhendi täiendamisega tegeles aastal 2021-2022 EVS TK50. Suur tänu kõikidele panustajatele.
1. Normviited
• EVS932:2017. Ehitusprojekt
• EVS928:2016. Ehitusinformatsiooni modelleerimise (BIM) terminid
• Määrus RT I, 18.07.2015, 7. Nõuded ehitusprojektile.
• Määrus RT I, 03.07.2015, 29. Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded

2. Sissejuhatus
Tegemist on baasnõuetega ning sõltuvalt projekti mahust ning selle keerukusest tuleb kaaluda andmesisu lisamist, täpsemat geomeetrilist koordineerimist või muid täiendavaid nõudeid tänu millele oleks projekti kvaliteet tagatud või võimaldatud mõni täiendav BIM mudeli kasutusotstarve.
Juhendi kasutamisel on oluline märkida, et mudelprojekteerimine annab osapooltele tööriistade komplekti, mis võimaldab saavutada efektiivsust erinevatel projekti elluviimise etappidel. Samal ajal on oluline tuua välja peamised dokumendid, mis sisuliselt defineerivad projekti sisu ning osapoolte vastutuse. Valdkonna peamised määratlused tulevad EVS standardist EVS 932:2017 ning määrustest “Nõuded ehitusprojektile” ja “Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded”. NB! Avalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede puhul EVS932 ei kohandu.
BIM nõuete sätestamise eesmärk on kirjeldada raamistikku, mis võimaldaks tellijal tõhusamalt juurutada BIM tehnoloogiat ja parimaid tavasid oma lühi- ja pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Nõuded on koostatud eesmärgiga ühtlustada mudelprojekteerimise protsessi ja selle väljundeid. Järgmised peatükid kirjeldavad nõudeid, millest tuleb lähtuda projekteerimise ja ehitamise käigus. Nõuete lahutamatu osa on dokumendi Lisa 1 „ÜBN hoonete andmesisu nõuded“ ja Lisa 2 “ÜBN infra andmesisu nõuded” kus on esitatud nõuded BIM mudeli andmesisule erinevates ehitise elukaare etappides. BIM nõuete paindlikkus võimaldatakse konkreetse projekti puhul tehnilise kirjelduse, lepingu muudatuste ja BIM rakenduskavaga. Tellija täiendavad spetsiifilised andmesisu vajadused (nt. korrashoiu tegevustest lähtuvad) on soovitatav täpsustada projektis konkreetse lisana.
Osapooli rahuldava tulemuse saavutamiseks on möödapääsmatu dokument ja sisuline toiming Tellija lähteülesanne. Tellija lähteülesandes otsustatakse, kuidas jagunevad modelleerimise ülesanded erinevate valdkonna projekteerijate vahel. Käesolev juhend on abivahend lähteülesande ellu viimisel. Modelleerimine on abivahend tellija lähteülesande saavutamiseks.
NB! Käesolev juhend ei asenda tellija lähteülesannet projekti elluviimiseks.
3. BIM rakenduskava
Enne töödega alustamist koostab tellija või peaprojekteerija koos alltöövõtjatega / partneritega mudelprojekteerimise rakenduskava, kus kirjeldatakse:
• projekti info (asukoht, lühikirjeldus, ajakava);
• mudeli koordineerija info (mis osapool teeb, mis on vastutuspiirid);
• projektijuhtimise struktuur skeemina (projekti meeskonna kirjeldus, hierarhia, mehitatus, rollid ja vastutusalad, seosed jne);
• projekti meeskonna info (ettevõtted ja vastutavad isikud koos kontaktandmetega);
• kasutatavad BIM tarkvarad koos versioonide ja edastatavate failiformaatidega;
• projektipõhised BIM nõuete täpsustused;
• projekti ja osamudeliteks jagamise põhimõtted;
projekti ja ehitise osade mudeliteks jagamise põhimõtted;
• failide nimetamise ja kaustapuu põhimõtted ning ühtse stiili määratlemine;
• erisused osamudelite jaotuste vahel, kooskõlastamise põhimõtted; erisused mudelielementide jaotuses mudelite vahel (AR vs EK; AR vs SA; AR vs EL/VK), kooskõlastamiste põhimõtted;
• kasutatav koordinaat- ja kõrgussüsteem (sh on kokkulepitud reeperid, nullpunkt, teised referentspunktid);
• modelleeritavate elementide nimetus- ja tähistuspõhimõtted (ruumide tähistus ja kategooriad jne);
• valitud tarkvarade spetsiifilised juhendid nõuete täitmiseks (koos illustratsioonidega);
• kvaliteeditagamise plaan (automaat- ja manuaalkontrollid, nende ulatus ja detailsus, geomeetria ja infokontrollid, raportid jne);
• koostööreeglid ja kommunikatsioon projekti osapoolte vahel (koosolekute toimumine, koostöökeskkonna kasutamise põhimõtted, koondmudeli koostamine, mudelite uuendussagedused jne);
• BCF (BIM Collaboration Format) failide koostamise ja vahetamise kord (väljade täitmine ning teavituste haldamine);
• infoturbe plaan (kasutatavate keskkondade töökindlus, kontrollitud ligipääs andmetele, varundamine, vastumeetmed viirustele ja pahavarale jne);
• kaaskirjade koostamine (sisu, vorm, mallid, uuendussagedused jne);
• tehnosüsteemide läbiviikude projekteerimise korraldus;
• muud korralduslikud küsimused.
BIM rakenduskava saadetakse tellijale kooskõlastamiseks kokkulepitud aja jooksul. Projekteerimistööde kestel on töövõtja kohustatud BIM rakenduskavas kirjeldatust kinni pidama või muudatuste korral BIM rakenduskava uuendama, versioneerima ning saatma selle tellijale kooskõlastamiseks. BIM rakenduskavas peab selguma, kuidas kavatsetakse nõuded täita. Kui tellijaga lepitakse kokku nõuete põhjendatud lõdvendustes, dokumenteeritakse need BIM rakenduskavas.
BIM rakenduskava kuulub projektdokumentatsiooni hulka.

4. Üldnõuded modelleerimisel
4.1. Üldnõuded
Mudelite andmesisu tasemed ning nõutud andmesisu on määratud Lisa 1 “ÜBN hoonete andmesisu nõuded”, Lisa 2 “ÜBN infra andmesisu nõuded”. Modelleeritud peavad olema kõik elemendid, mis kuuluvad projekti koosseisu ja on vastavas projekti staadiumis nõutud. Mudeli elemendid peavad vastama konkreetses projekteerimise etapis esitatud andmesisu (Lisa 1 ja Lisa 2) taseme nõuetele, st. nendele peab olema omistatud nõutud parameetriline ja atribuudi info.
Andmesisu peab olema esitatud korrektses omaduste kogumis (nt. AR_Uks) ning peab olema korrektse andmetüübiga (nt. IfcBoolean). Parameetrite, atribuutide ning omaduste kogumite nimetused on määratud Lisa 1 „ÜBN hoonete andmesisu nõuded“ ja Lisa 2 „ÜBN infra andmesisu nõuded“ dokumentides.
Mudeli elementidele omistatud andmesisu ehk parameetrite väärtused peavad olema eestikeelsed. Juhtudel kui eestikeelse andmesisu lisamine pole mõjuvatel põhjustel võimalik, kooskõlastatakse see tellijaga, dokumenteeritakse BIM rakenduskavas ning vastavad tõlked tuuakse välja BIM kaaskirjas.
Mudelite siseselt ega üleselt ei ole elementide vahelised vastuolud (lõikumised, kattuvused ja ristumised) üldiselt lubatud. Peaprojekteerija (sh BIM koordinaatori) kohustus on tagada erinevate valdkondade mudelite kooskõla, elementide korrektne kõrguslik paiknemine ja vastuolude puudumine.
Mudeli elementide geomeetria kõik kolm mõõdet (3D) on võrdse tähtsusega. Elementide ruumis paiknemise täpsus ja nõutud usaldusväärsus on kolmes sihis võrdsed. Elemendid peavad paiknema korrektsetes asukohtades, sinna kuhu on planeeritud nende ehitus või paigaldus. Modelleerimise täpsus lepitakse kokku rakenduskavas.
Kõik osamudelid peavad sisaldama kokkulepitud asukohas ja geomeetriaga reeperit. Reeperi olemasolu korral saab hinnata erinevate mudelite kooskõla ja samas koordinaatsüsteemis paiknemist. Arhitektuuri mudeli reeperil peab olema omaduste kogum „AR_Reeper“ ning sellele vastav andmesisu. Reeper peab olema ära näidatud ka asendiplaani joonisel. Reeperi IFC klass on vaikimisi IfcBuildingElementProxy.
Reeperi vaikimisi asukoht on X, Y ja Z telgede ristumispunktis selline, et reeper jääb täies ulatuses koordinaatide pluss poolele (vt joonis 1). Koordinaadid ja kõrgusmärk arhitektuuri mudeli reeperi küljes on peab olema antud nullpunkti kohta (model origin, suhtelise koordinaatvõrgu x, y ja z telgede ristumispunkt). BIM rakenduskavaga on võimalik reeperi paiknemist ning geomeetriat täpsustada.

Joonis 1. Reeperi vaikimisi paiknemine

Mudeli geomeetriline ja mitte-geomeetriline info on võrdse tähtsusega. Mitte-geomeetrilise info osas tolerantsid puuduvad ehk kõik nõutud väljad peavad olema täidetud korrektselt ning sisaldama tõest informatsiooni. Kui on väli, millele ei ole veel väärtust, kasutatakse väljal märget „ootel“, juhul kui on väli, millel ei ole väärtust, kasutatakse tähisena „-“. Informatsioon, mis on esitatud mudelis, joonistel ja seletuskirjas peab olema omavahel kooskõlas.
Mudelid peavad olema tööde üleandmise hetkel vajalikus ulatuses tõesed ja edasi arendatavad. Mudel peab vastama olemasolevale ja loodavale reaalsusele ning sisaldama ehitatavaid lahendusi.
Modelleerimise jaotust täpsustatakse BIM rakenduskavas (millised on osamudelid ja mis mahus osamudelid luuakse).
Mudeli elemendid peavad olema süsteemselt nimetatud. Keelatud on nimetada sama tüüpi elemente erinevate tüübinimetusega või erinevat tüüpi elemente sama tüübinimetustega (nt VU-01 tüüpi välisukse avamõõdu laius ja kõrgus või välisseina VS-03 tüüpi konstruktsiooni üldpaksuse parameetrid peavad olema identsed üksikute instantside piires). Konkreetse elementide tähistussüsteemi või põhimõtted pakub välja peaprojekteerija BIM rakenduskavas.
Mudelid peavad olema puhastatud ebavajalikest ja liigsetest elementidest (müra, „hüljatud“ projektlahendused, tühjad korrused või osasüsteemid) ning projekti laetud üleliigsetest mudeli elementide tüüpidest ja nö perekondadest. Edastatavad mudelid peavad olema referentsmudelitest puhastatud. Korduva GUID tunnusega elementide või duplikaatide esinemine mudelis pole lubatud.
Mudelprojekteerimisel tuleb alati kasutada vastava ehitiseosa modelleerimiseks loodud tööriistu; nt. teetarind modelleeritakse teede jaoks mõeldud projekteerimistarkvara tööriistadega. Kui see pole ühel või teisel põhjusel võimalik, tuleb modelleerimisviis dokumenteerida mudeli kaaskirjas. Ehitiseosad tuleb modelleerida nii, et info ülekandmisel kantakse teiste osaliste tarkvarasse ka ehitiseosa asukoht, nimi/tüüp ja geomeetria.
Kui kasutatakse erinevaid tööriistu või luuakse geneeriliste modelleerimise tööriistadega uusi elemente, on oluline jälgida IFC eksportimisel nende korrektset sidumist IFC-klasside ja tüüpidega (nt tala-tööriistaga modelleeritud vundamendi taldmik tuleb siduda IfcFooting klassiga IFC eksportimisel). Vastavuste tabel on välja toodud Lisa 1 “ÜBN hoonete andmesisu nõuded“ alamlehel „IFC klassid“.
Mudeli elemendid peavad sisaldama piisavalt mitte-geomeetrilist infot, et sisustada materjalide koguste kokkuvõtted ja spetsifikatsioonide tabelite infoväljad. Informatsioon, mis on esitatud mudeli elementide kohta tabelites (materjalide koguste kokkuvõtted, spetsifikatsioonid), peab pärinema mudeli elementidelt. Tabeleid ei tohi olla rikastatud mudeliga mitteseotud andmetega. Manuaalsed andmete ülekirjutamised pole lubatud. Kui siiski esineb eelmainitud olukordasid, lisatakse need koos põhjendustega mudeli kaaskirja.
Mudelielementide muutmisel tuleb eelistatavalt olemasolevaid mudelielemente redigeerida, mitte kustutada ja uuesti luua. Seeläbi säilib elementidele sama GUID-tunnus ning nendega seotud toimingud jäävad jälitatavaks.
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.
4.2. Rekonstrueeritavate ehitiste erinõuded
Rekonstrueeritavate ehitiste puhul, mis hõlmavad ehitise olemasolevate elementide lammutamist, tuleb koostada lammutusmudel. Lammutusmudelis peavad olema eristatavad säilitatavad elemendid, lammutatavatest elementidest parameetriliselt. Meetod ja parameeter, läbi mille on elemendid eristatavad, lepitakse rekonstrueerimise projektides kokku BIM rakenduskavas. Lammutusmudel võetakse aluseks edasisel projekteerimisel, kus lammutatavad osad filtreeritakse välja, kuid säilitatakse referentsiks mudelisse. Lammutusmudelist peab selguma lammutatavate elementide maht. Elemendid, mida lammutusmudel kajastab lepitakse kokku BIM rakenduskavas.
Rekonstrueeritavate hoonete ja rajatiste BIM projektides on oluline mudelis parameetriliselt eristada olemasolevaid ja säilitatavaid elemente (nt küttekehad, vahelaed jne) uutest või rekonstrueeritavatest elementidest (võimalus eristada näiteks säilitatavaid vaheseinu ja uusi, ehitatavaid vaheseinu). Meetod ja parameeter, läbi mille on elemendid eristatavad, lepitakse rekonstrueerimise projektides kokku BIM rakenduskavas. Sõltuvalt tarkvarast võib selleks kasutada näiteks olemasolevaid globaalseid parameetreid „Renovation Status“ või „Phase“.
Säilitatavate elementide kohta on nõutud usaldusväärne andmesisu vähendatud kujul. Olemasolevad, säilitatavad ning mittemuudetavad ehitise elemendid peavad mudelis eksisteerima gabariitmõõtudelt korrektsena ning olema identifitseeritavad vastava IFC elemendina, kuid nendele ei kohaldu Lisa 1 “ ÜBN hoonete andmesisu nõuded” või Lisa 2 „ÜBN infra andmesisu nõuded“.
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.
4.3. Osamudel
BIM rakenduskavas lepitakse kokku, millise loogika alusel toimub osamudelite jaotus. Üldjuhul on üheks osamudeliks valdkonna mudel, eri valdkondade projekteerijad vastutavad oma objekti või objektikompleksi eest. Näiteks tugevvool. Sõltuvalt ehitise keerukusest ja riistvaralisest võimekusest võib olla vajalik ühe valdkonna täiendav jagamine osamudeliteks. Näiteks konstruktsioonimudel jagatakse korrusteks.
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.
4.4. Koondmudel
Koondmudelis koordineeritakse erinevate projekteerimisvaldkondade koostööd, mis lepitakse kokku BIM rakenduskavas.
Koondmudel moodustatakse erinevate valdkondade osamudelitest.
Koondmudel on tehniline mudel, mille peamine eesmärk on tagada eri valdkondade osamudelite ühildumine. Koondmudelis saab kontrollida projekti eri osade ja olemasolevate tarindite ühitatavust ning veenduda projekti õigsuses.
Koondmudelite koostamisel tuleb eelnevalt testida kasutatavate tarkvarade ja tarkvara versioonide sobivus, selleks koostatakse näidismudel.
Koondmudel saadakse erinevatest allikatest saadud info kokku tõstmisel (eeldusel, et kõik andmed on ühes ja samas koordinaatsüsteemis). Kui mingit vajalikku projektinfot ei ole võimalik viia LandXML või IFC formaati, siis tuleks eelistada originaalformaati (nt .dwg) ja mitte püüda seda käsitsi teisendada näiteks IFC formaati, sest sellise toimingu tulemusel tekib infokadu.
Rakenduskavas määratakse, milline projekti osapool vastutab koondmudeli koostamise ja haldamise eest.
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.
4.5. Esitlusmudel
Esitlusmudeli saab luua koondmudeli põhjal.
Esitlusmudel (edaspidi sõnastuses visualiseering, visualiseerimine) on üks mudelite kasutamise väljundeid, mida kaasatakse kogu projekti koostamise/rakendamise vältel. Visualiseerimist saab vaadelda ka erinevat liiki analüüside ning simulatsioonide läbiviimisena. Visualiseerimise võib jagada kaheks suureks alagrupiks: (a) tehniline visualiseering ning (b) kujutav (fotorealistlik) visualiseering.
Esitlusmudelite koostamise vajadus, sagedus ja detailsus lepitakse kokku BIM rakenduskavas.
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.

5. BIM nõuded hoonetele
5.1. Lähteolukord
Lähteolukorra alusmaterjali sisulised nõuded tulenevad standardist EVS932:2017
• p.7. EHITUSPROJEKTI LÄHTEANDMED
Lähteandmete kogumine ja nende alusel mudeli koostamine võivad kuuluda projekteerimisülesande hulka või neid võib teha eraldi tellitava tööna. Varasemas projekteerimisstaadiumis kogutud lähteandmete ja/või lähteandmematerjali kasutamise korral on need projekti koostamisel lähteandmematerjali aluseks. Registri-, planeeringu-, seadme- jms andmed ajakohastatakse ja kantakse sobivas ulatuses lähteandmematerjali. Võimalike muutuste mõju eelprojektist tulenevatele lahendustele tehakse kindlaks selle projekteerimisstaadiumi algul.
Lähteandmematerjali säilitatakse kogu projekteerimisprotsessi jooksul. Võimalikud hetkeolukorda puudutavad andmed kantakse mudelisse.
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.
5.2. Arhitektuur
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest:
• 9.1. Ehitusprojekti ühisosa
• 9.2. Välisruum
• 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised
• 9.4. Haljastus
• 9.5. Välisvalgustus
• 9.12. Hoone arhitektuur
• 9.13. Hoone sisearhitektuur
• 9.14. Hoone akustika
• 9.15. Hoone valgustus
Arhitektuurimudel peab olema kooskõlas energiatõhususe simulatsioonimudeliga ja vastupidi. Energiasimulatsioonides kasutatav hoone informatsioon peab olema kooskõlas arhitektuurimudeliga.
Vaikimisi sisaldab arhitektuurimudel endas ka konstruktsioonimudelit. Kandvad seinad, postid ja talad peavad olemas olema ka arhitektuurimudelis ning need peavad olema kooskõlas ehituskonstruktsioonide mudeliga. Tuleb jälgida, et konstruktsioonimudel sobituks arhitektuurimudeliga. Kui projektipõhiselt lepitakse kokku, et arhitektuur kandvaid osasid ei sisalda, dokumenteeritakse sellekohane märge BIM rakenduskavasse ja arhitektuurimudeli kaaskirja. Viimasel juhul pole vastuolud arhitektuurimudeli ja konstruktsioonimudeli vahel lubatud.
Ruumelemendid (IfcSpace) peavad olema modelleeritud kõikides ehitise elukaare etappides. Ruumid peavad külgnema selle piiretega ja nende vahel ei tohi olla vastuolusid. Kõik hoone põrandapinnad peavad olema ruumelementidega kaetud. Ruumelementidest peavad olema väljalõigatud nende sees olevad konstruktsioonid (nt postid, pilastrid, seinad jne). Ruumelementide ja arhitektuuri- ning konstruktsioonimudeli elementide vahelised vastuolud pole lubatud.
Ruumelemendid peavad kõrguslikult ulatuma kandva lae kandekonstruktsiooni alla. Sedasi modelleerides tagatakse korrektne energiasimulatsioon ja köetava õhkkeha maht.
Maa-ala mudel peab olema kooskõlas asendiplaani, maastikuarhitektuuri ja vertikaalplaneeringuga (kõrgusmärkidega). Oluline on kajastada maa-ala mudelis kõiki elemente, mis säilitatakse või kuuluvad rajamisele. Maa-ala mudel peab sisaldama kõiki pinnakatteid, haljastust, välisinventari ja ümberkaudseid hooneid ning rajatisi lihtsustatud geomeetriaga. Vaikimisi esitatakse maa-ala mudel eraldiseisvalt, et mitte arhitektuurimudelit üle koormata.
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.
5.2.1. Sisearhitektuur
Ripplaed modelleeritakse koos tõusude, vertikaalsete osade ja sirmidega. Ripplaed peavad olema modelleeritud reaalsusele vastava üldpaksusega, mis arvestab nii ripplae enda kui ka ripplae karkassi/konstruktsiooni paksusega ja selle eripäradega. Moodulripplaed peavad olema modelleeritud põhiprojekti lõpuks sedasi, et moodulid ja karkass oleksid eristatavad. Ripplaed peavad olema koordineeritud tehnosüsteemide lõppelementide suhtes. Lagede koondjoonised koordineerib arhitekt, sisekujundaja või peaprojekteerija ning annab täpsed juhised tehnosüsteemide projekteerijale.
Vaikimisi modelleeritakse santehnika ja valgustid nii AR / SA (täpsustatakse BIM rakenduskavas) kui ka eriala inseneride poolt (VK, EL).
Sisearhitektuuri mahtu kuuluvate viimistluspindade kohta esitatakse eraldiseisev mudel, mis kajastab ainult põranda-, seina- ja laepindasid. Seinapindade modelleerimisel tuleb arvestada ka tegelikkuses ripplae taha jääva või mitte jääva osaga. Avatäidete palede viimistluse modelleerimine pole vajalik.
Sisearhitektuuri pinnaviimistluskihid (parkett, plaat, värv jne) peavad vaikimisi kattuma arhitektuurimudeli tarinditega. See tähendab, et sarnaselt arhitektuuri ja ehituskonstruktsioonide osalisele kattuvusele, peavad kattuma ka arhitektuur ja sisearhitektuur pinnaviimistlus kihtide osas. Kui projektipõhiselt lepitakse kokku, et arhitektuurimudeli tarindid viimaseid kihte üldisel tasemel ei sisalda ning viimistluskihid on tuvastatavad vaid sisearhitektuuri mudelist, siis sellekohane märge lisatakse BIM rakenduskavasse ja arhitektuurimudeli kaaskirja. Arhitektuurimudeli tarind lõppeb sel juhul vahetult enne viimast, pinnaviimistluskihti (koos aluskihiga, juhul kui vaja) ning viimistlus eksisteerib mudeli elemendina vaid sisearhitektuurimudelis.
Mööbli ja sisustuse kohta esitatakse vaikimisi eraldiseisev mudel, et mitte arhitektuurimudelit üle koormata. Mööbli ja sisustuse osas on oluline kajastada elementide korrektne paiknemine ning gabariitmõõtmed. Mudelisse kantud mööbel, sisustus ja inventar peab olema kooskõlas joonistel, spetsifikatsioonides ja seletuskirjas esitatuga.
Modelleerimist mittevajavad elemendid lepitakse kokku projektipõhiselt. Vaikimisi ei vaja modelleerimist arhitektuurimudelis liistud, pisiinventar, kleebised, tähised, viidad ja akna-, ukse- ja katuseplekid, palede viimistlused.
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.
5.3. Konstruktsioon
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevast alapeatükist:
• 9.17. Hoone ehituskonstruktsioonid
Ehituskonstruktsioonide mudelis peavad olema näidatud avad alates ava külje pikkusest (või diameeter) 100 mm. Lisaks näidatakse ära kõik muud, konstruktsiooniliselt olulised avad. Väiksemate avade modelleerimisevajadus lepitakse kokku rakenduskavas.
Konstruktsioonimudelist, mis kajastab hoone kandvat osa, peab selguma, kuidas on kavandatud jõudude ülekandumine hoone korrustelt vundamendile. Mudel on eelduseks tugevusarvutuste koostamiseks. See tähendab, et elementide vahel ei tohi olla tühimikke, mis katkestavad mudeli ja ei võimalda tugevusarvutusi läbi viia (plaadi all tala, tala all post, posti all sein, seina all vundament).
Kõik monteeritavad elemendid modelleeritakse nende reaalsete pikkustega. Monteeritavad jätkuvelemendid jaotatakse vastavalt jätkudele eraldiseisvateks elementideks. Monoliitsed elemendid jagatakse eraldiseisvateks elementideks korruste lõikes (üldjuhul järgib modelleerimine ehitamise loogikat). Mitut korrust läbivad elemendid seotakse kõige madalama korrusega (korrusega, kust alustatakse selle paigaldust).
Konstruktsioonimudeli elemendid, mis koosnevad suurest hulgast väiksemõõtmelistest või sarnastest elementidest (nt terasfermid, sõrestikud, raamid jne) seotakse kokku koostudeks (ingl assembly). Koostudele tuleb lisada tähise/positsiooni ja massi andmed.
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.

5.4. Vesi ja kanalisatsioon
Kõik tehnosüsteemide mudeli elemendid peavad olema seotud osasüsteemidesse. Osasüsteemi nimetus ja tähis peab sisaldama Lisa 1 “ÜBN hoone andmesisu nõuded” „Valikud“ välja toodud osasüsteemide nimetuse ja -tähise osa. Näiteks radiaatorkütte pealevoolu osasüsteem peab olema nimetatud selliselt, et see sisaldab fraasi „Radiaatorkütte pealevool“. Fraasile võib olla lisatud täiendav märge seda teenindava seadme, süsteemi kohta või teenindava hoone osa kohta (näiteks „Väljatõmme VT3“ või „Sissepuhe Parkla“). Alternatiivsete nimetuste kasutamisel või uute lisamisel tuleb need kooskõlastada tellijaga ja dokumenteerida BIM rakenduskavas.
Torude asukohad (nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt) määratakse erinevates projekti staadiumites erineva täpsusega.

Kinnitusvahendite, klambrite ja riputite modelleerimine ei ole üldjuhul vajalik, kuid modelleerimisel tuleb ette näha piisav ruum nende paigaldamiseks. Vastavalt kokkuleppele ja vajadusele võib osutuda vajalikuks kinnitusvahendite osaline modelleerimine. Modelleerida ei ole vaja tehases valmistatud ja komplekteeritud tehnosüsteemide elementide sisu
Vaikimisi peab sanitaartehnika olema modelleeritud AR/SA mudelisse ning VK seda modelleerima ei pea. VK modelleerib torustiku kuni santehnikani. Kui projektipõhiselt lepitakse kokku teisiti (santehnika modelleeritakse VK või mõlema osapoole poolt), märgitakse see BIM rakenduskavasse ja mudelite kaaskirjadesse.
Trapid, äravoolud, katuselehtrid jms kuulub VK mudelisse (vt ka Lisa 1 ÜBN hoonete andmesisu nõuded).
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.
5.5. Sisekliima tagamise süsteemid (küte, soojusvarustus, ventilatsioon, jahutus jne..)
Peatükk hõlmab standardi EVS 932:2017 kohaselt järgmisi projekti osi:
• hoone kütte-, ventilatsiooni-, jahutuspaigaldis ja soojussõlm;
• hoone mehaaniline suitsutõrjepaigaldis;

Siia ei kulu järgmised hoone tehnosüsteemid:
• gaaskustutussüsteemid,
• loomulik suitsueemaldus,
• hoone gaasipaigaldis
• külmatehnika süsteemid,
• köögitehnoloogia süsteemid.

Kõik tehnosüsteemide mudeli elemendid peavad olema seotud osasüsteemidesse. Osasüsteemi nimetus ja tähis peab sisaldama Lisa 1 “ÜBN hoone andmesisu nõuded” „Valikud“ välja toodud osasüsteemide nimetuse ja -tähise osa. Näiteks radiaatorkütte pealevoolu osasüsteem peab olema nimetatud selliselt, et see sisaldab fraasi „Radiaatorkütte pealevool“. Fraasile võib olla lisatud täiendav märge seda teenindava seadme, süsteemi kohta või teenindava hoone osa kohta (näiteks „Väljatõmme VT3“ või „Sissepuhe Parkla“). Alternatiivsete nimetuste kasutamisel või uute lisamisel tuleb need kooskõlastada tellijaga ja dokumenteerida BIM rakenduskavas.
Torude asukohad (nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt) määratakse erinevates projekti staadiumites erineva täpsusega.

Tehnosüsteemide hooldusluukide asukohad, tuleb määrata tööprojekti staadiumis eraldi elemendina. Luukide asukohad koordineeritakse koos ripplagede koordineerimisega.
Ripplagedes paiknevate KVJ süsteemide lõppelementide (plafoonid, jahutuspalgid jne) paigutamisel peab olema arvestatud ripplae karkassi ja töökohtade paiknemisega. Lagede koondjoonised koordineerib arhitekt, sisekujundaja või peaprojekteerija ning annab täpsed juhised eriosade projekteerijale. KVJ lõppelemendid peavad olema tööprojekti lõpuks ripplagedes koordineeritud ja sisearhitektuuriga kooskõlas.
Kinnitusvahendite, klambrite ja riputite modelleerimine ei ole üldjuhul vajalik, kuid modelleerimisel tuleb ette näha piisav ruum nende paigaldamiseks. Vastavalt kokkuleppele ja vajadusele võib osutuda vajalikuks kinnitusvahendite osaline modelleerimine. Modelleerida ei ole vaja tehases valmistatud ja komplekteeritud tehnosüsteemide elementide sisu
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.
5.6. Tugev- ja nõrkvool
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest:
• 9.16. Hoone sulused ja lukustus
• 9.25. Hoone tugevvoolupaigaldis
• 9.26. Hoone nõrkvoolupaigaldis
• 9.27. Hooneautomaatikapaigaldis
• 9.28. Hoone tuleohutusüsteemide automaatikapaigaldis
Tugev- ja nõrkvoolu projekteerija koostab avamudeli alusmaterjaliks teistele projekti osapooltele.
Kõik tugev- ja nõrkvoolu (sh automaatika, ligipääsusüsteemid) mudeli elemendid peavad olema seotud osasüsteemidesse. Osasüsteemid nimetatakse vastavalt S2010 eestikeelsele jaotusele (nt „S241, Pistikupesad“). Kasutada võib ainult nelja tähemärgilisi tähiseid (mitte nt „T5 Turvasüsteem“).
Vaikimisi modelleeritakse tavavalgustid nii tugevvoolu projekteerija kui ka arhitekti poolt. Tehnilised valgustid (nt avariivalgustus) modelleerib vaid elektriosa projekteerija. Tugev- ja nõrkvoolu projekteerijal tuleb kooskõlastada lõppelementide ja seadmete (valgustid, lülitid, pistikud) valik arhitektiga (sisearhitektiga). Kui projektipõhiselt lepitakse kokku teisiti, siis märgitakse sellekohane info BIM rakenduskavasse ja mudelite kaaskirjadesse.
Kaabliredeleid ja korvrenne on soovitatav mudelis kujutada täismahulistena. See võimaldab vähendada mudeli mahtu ning teostada täpsemaid kvaliteedikontrolle.
Kaablite ning kaabliredelite kinnituste modelleerimine pole vajalik, kuid ette tuleb näha piisav ruum nende paigaldamiseks ja hilisemaks hoolduseks.
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.
5.7. Tehnosüsteemide ja elektri avade ülesanne
Avade ülesanne konstruktorile edastatakse eraldi osamudelina. Ülesanne koostatakse konstruktsioone läbivate torude ja redelite kohta, mille läbimõõt on suurem kui 100mm.
Avaelementide ifc klass BuildingElementProxy ja PredefinedType on PROVISIONFORVOID.
Tehnosüsteemide ja elektri osa projekteerija koostab mudeli oma valdkonna osasüsteemidele. Avade pudel peab arvestama paigaldustolerantsidega ja avadesse paigaldatavate toodete paigaldusjuhendiga.

5.8. Hoone elementide värvid
Arhitektuuri ja konstruktsioonide mudelielementidele määratakse nende eksportimisel nende elementide peamine iseloomulik värv (nt puitkonstruktsioon on IFC-mudelis helekollane ning betoon hall). Rakenduskavas lepitakse kokku projektis kasutatavad erinevate valdkondade värvid.
Kõik tehnosüsteemid peavad üldjuhul olema värvkodeeritud vastavalt Tabelis 14.1 välja toodud värvidele. Põhjendatud asjaolude korral on lubatud nõutust erinevate värvide kasutamine, kuid see peab olema kooskõlastatud tellijaga ja dokumenteeritud BIM rakenduskavas.
Tabel 14.1 Süsteemid mudelite värvid, nimetused ja tähised
Tehnosüsteemi tähis
Tehnosüsteemi nimetus
Värv
Küte
SV1
Kaugküte primaar torustik 1, soojusvarustus
punane / sinine
*p
-pealevool
ACAD 10;RGB 255,0,0
*t
-tagasivool
ACAD 5; RGB 0,0,255
K21
Radiaatorküte süsteem 1
lilla / helesinine
*p
-pealevool
ACAD 200; RGB 191,0,255
*t
-tagasivool
ACAD 140; RGB 0,191,255
K22
Radiaatorküte süsteem 2
lilla / helesinine
*p
-pealevool
ACAD 200; RGB 191,0,255
*t
-tagasivool
ACAD 140; RGB 0,191,255
K11
Põrandküte süsteem 1
lilla / helesinine
*p
-pealevool
ACAD 200; RGB 191,0,255
*t
-tagasivool
ACAD 140; RGB 0,191,255
ST1
Ventilatsiooni soojustagasti süsteem 1
lilla / helesinine
*p
-pealevool
ACAD 200; RGB 191,0,255
*t
-tagasivool
ACAD 140; RGB 0,191,255
K31
Ventilatsiooni küte süsteem 1
oranž / helesinine
*p
-pealevool
ACAD 30; RGB 255,127,0
*t
-tagasivool
ACAD 140; 0,191,255
K41
Õhkkardinate küte süsteem 1
oranž / helesinine
*p
-pealevool
ACAD 30; RGB 255,127,0
*t
-tagasivool
ACAD 140; 0,191,255
K51
Kiirgusküte süsteem 1
lilla / helesinine
*p
-pealevool
ACAD 200; RGB 191,0,255
*t
-tagasivool
ACAD 140; RGB 0,191,255
Ventilatsioon
S1
Sissepuhe 1
ACAD 230; RGB 255,0,127
V1
Väljatõmme 1
ACAD 40; RGB 255,191,0
S2
Sisepuhe 2
ACAD 230; RGB 255,0,127
V2
Väljapuhe 2
ACAD 40; RGB 255,191,0
O1
Õhuvõtt 1
ACAD 160; RGB 0,63,255
H1
Heitõhk 1
ACAD 42; RGB 165,124,0
K1
Köögikubud korterid 1
ACAD 200; RGB 191,0,255
SO1
Siirdeõhk 1
ACAD3; RGB 0, 255, 0
AHU1
Air Handling Unit 1 /Õhutöötlusseade 1/
ACAD 255; RGB 255, 255, 255
TO1
Tagastusõhk 1
ACAD 40; RGB 191,0,255
PO1
Kamina põlemisõhk 1
ACAD 4; RGB 0, 255,255
Jahutus
VJ1
Veejahuti glükooliga süsteem 1

*p
-pealevool
ACAD 202; RGB 124,0,165
*t
-tagasivool
ACAD 222; RGB 124,0,165
X1
Split jahutussüsteem 1
ACAD 142; RGB 0,124,165
VRF1
VRF jahutussüsteem 1
ACAD 142; RGB 0,124,165
J0
Külmajaama süsteem 1 / Kaugjahutuse primaarne süsteem 1

*p
-pealevool
ACAD 5; RGB 0,0,255
*t
-tagasivool
ACAD 4; RGB 0, 255, 255
J11
Ventilatsiooni jahutussüsteem 1
Lilla/ roheline
*p
-pealevool
ACAD 190; RGB 127,0,255
*t
-tagasivool
ACAD 122; RGB 0,165,124
J21
Jahutustalade jahutussüsteem 1
Lilla/ roheline
*p
-pealevool
ACAD 190; RGB 127,0,255
*t
-tagasivool
ACAD 122; RGB 0,165,124
J22
Jahutustalade jahutussüsteem 2
Lilla/ roheline
*p
-pealevool
ACAD 190; RGB 127,0,255
*t
-tagasivool
ACAD 122; RGB 0,165,124
J31
Fan-coilid Jahutussüsteem 1
Lilla/ roheline
*p
-pealevool
ACAD 190; RGB 127,0,255
*t
-tagasivool
ACAD 122; RGB 0,165,124
Mehaaniline suitsutõrje
SE1
Suitsueemaldus 1
ACAD 210; RGB 255,0,255
UR1
Ülerõhu süsteem 1
ACAD 5; RGB 0, 255,255
OK1
Õhu kompenseerimis süsteem1
ACAD 160; RGB 0,63,255
Veevarustus ja kanalisatsioon
Külm vesi
ACAD 130; RGB 0,255,255
Soe vesi
ACAD 20; RGB 255,63,0
Tsirkulatsioon
ACAD 212; RGB 204,0,204
Kanalisatsioon
ACAD 54; RGB 153,153,0
Sademevee kanal.
ACAD 144; RGB 0,114,153
Tuletõrje v/Sprinkler
ACAD 0; RGB 0,0,0
Elektripaigaldis
Tugevvool
ACAD 123; RGB 102,204,178
Nõrkvool
ACAD 181; RGB 159, 127,255
Tulekindlad redelid
ACAD 31; RGB 255, 191, 127

Isolatsioon tuleb vaikimisi modelleerida süsteemiga sama värvi ja 50% läbipaistvana. Kui see pole võimalik, tuleb isolatsiooni värviks määrata tehnosüsteemi värv, mida see katab. Lisasüsteemide (suruõhk, kesktolmuimeja, gaas jne) olemasolul lepitakse nende värvid kokku BIM rakenduskavas.
Ühe tehnosüsteemi osasüsteemi ulatuses peavad süsteemielemendid olema sama värvi (st ventilatsiooni väljatõmbe elemendid tohivad olla vaid ühte värvi – vaikimisi tumekollased).

Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.
5.9. Hoonete erisüsteemid ja -tehnoloogiad
Tellija lähteülesandes ja BIM rakenduskavas määratakse, millised on erisüsteemid ja eritehnoloogiad, mis modelleeritakse eraldiseisvalt. Osamudeli andmesisu ja geomeetriline detailsusaste lepitakse kokku lähtuvalt projekti vajadustest.

6. BIM nõuded rajatistele
NB! Avalike teede puhul on aluseks määrus nr. 106. Avalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede puhul EVS932 ei kohandu.
Ehitiseosa esitusviisi mõjutavad lisaks osa tüübile ka projekteerimisstaadiumi nõuded kõnealusele ehitiseosale.
• Ehitiseosa geomeetria (väline vorm) ja mittegeomeetriline andmesisu on esitatud: Lisa 2 „ÜBN infra andmesisu nõuded“.
Andmesisu nõuded määravad, millise detailsusega ning kuidas mudeli elemendid esitatakse.
Projekti osamudelid on jaotatud valdkondade järgi, lähtekohaks projekteerimise etapid ning nende tegevusjuhendite töökirjeldused. Kõigi valdkondade puhul järgitakse hanke ametlikku koordinaat- ja kõrgussüsteemi. Kui projekteerimine (näiteks silla projekteerimine) toimub lokaalses koordinaatsüsteemis, tuleb teave enne teistele osalistele edastamist alati üle kanda ametlikku koordinaatsüsteemi. Koordinaadistiku pööramine ei ole lubatud.

Projekti osamudelite numeratsioon on soovitatav hoida sellisena, et see järgib võimalikult loomulikult muu projekteerimisinfo struktuuri ning samas toetab andmevahetust ja -haldust.
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.
6.1. Lähteolukord
• p.7. EHITUSPROJEKTI LÄHTEANDMED

Joonis 1. Lähteandmematerjal projekteerimisstaadiumi osana
Lähteandmete kogumine ja nende alusel materjalikoostamine võivad kuuluda projekteerimisülesande hulka või neid võib teha eraldi tellitava tööna (vt. Joonis 1). Varasemas projekteerimisstaadiumis kogutud lähteandmete ja/või lähteandmematerjali kasutamise korral on need tee-, tänava- ja raudteeprojekti koostamisel lähteandmematerjali aluseks. Registri-, planeeringu-, seadme- jms andmed ajakohastatakse ja lisatakse sobivas ulatuses lähteandmematerjali. Võimalike muutuste mõju eelprojektist tulenevatele lahendustele tehakse kindlaks selle projekteerimisstaadiumi algul.
Lähteandmematerjali säilitatakse kogu projekteerimisprotsessi jooksul. Võimalikud hetkeolukorda puudutavad andmed lisatakse materjali.

Joonis 2. Lähteandematerjali struktuur (YIV 2019) näitel
Lähteandmematerjali üks struktureerimisviise on materjali jagamine teemade kaupa kaustadesse. Tabelis 1. kirjeldavad alamkaustad A-D lähteandmematerjali hetkeseisu. Kausta „E Viitematerjal“ kasutatakse näiteks seotud projektide ning kõigi kaaskirjade, aruannete ja uuringute salvestamiseks, mis ei kirjelda hetkeseisu.
Tabel 1. Lähteandmematerjali sisu ja liigendamine alamkausta
Alamkaust
Näited (sõltuvalt projekteerimisstaadiumist)
A Maastikumudel
• Maastikumudel
• Geodeetiline alusvõrk
• Pinnavee andmed ja/või mudel
• Üksikasjalikumad maastikuandmed (puud ja muu taimestik)
B Pinnas ja aluskivim
• Geotehniliste uuringute tulemused
• Aluskivimiuuringute andmed
• Aluskivimi kaardid
• Tõlgendatud kaljupinnas (kaljupinnase mudel) ja pinnase üleminekukihid
• Aluskivimi materjali mudel
• Info pinnasevee kohta
• Pinnasekaardid
• Saastunud pinnas
• Olemasolevad pinnasetugevdused (näiteks stabiliseerimine, püstdrenaaž, pinnase väljavahetamine, lööktihendus või kerged täitetarindid)
• Geotehnilised mõõtmised (näiteks vajumise ja nihkumise mõõtepunktid, punktide asukoht ja mõõtetulemused)
C Tarindid ja süsteemid
Tarindite ja süsteemide hetkeinfo, näiteks
• Veevarustus- ja kanalisatsioonivõrgud, kaevud
• Ohutus- ja signaalimissüsteemid
• Kaablite, torustike ja nendega seotud seadmestiku info
• Teed ja tänavad
• Sillad
• Hooned
• Muud eritarindid, näiteks sadamasillad, tugitarindid, vaiadele toetuvad plaadid, müratõkked, tunnelid
• Valgustus
• Suunaviidad ja osutusmärgid
• Piirde- ja tõkestustarindid
• Põhjavee kaitse
• Seisukorrauuringu aruanded

D Temaatiline materjal
Hõlmab nii füüsilist materjali (näiteks muinsusmälestised) kui ka mittefüüsilist materjali (näiteks tsoneerimisinfo või lendorava elupaigad maa-ala piiridena). See materjal hõlmab näiteks järgmist.
• Kaardiandmed (aluskaardid jne)
• Aerofotod
• Tsoneerimisinfo
• Hetkeolekut kirjeldav keskkonnainfo (loodus, ohustatud liigid, kultuuripärand jne)
• Liiklusandmete kogumid, mis kirjeldavad hetkeolekut, näiteks
• Praegune transpordivõrk
• Kõrvalekalletega transporditeed
• Katastri piirid ja maaomandi andmed
• Hoone- ja eluruumide register
• Teostamisega seotud õigused maa-alade kasutamiseks (teede, tänavate ja raudteeala piirid, pinnase ladestamise kohad, ajutised kasutusõigused, kuivenduskraavide alad, puhvertsoonid)
• Veeteede alad
E Viitematerjal
• Projekteerimise tehnilised tingimused
• Muud projektiga seotud kavandid/plaanid
• Muude konsultantide projektid/plaanid
• Seotud projektid jne
• Aruanded ja uuringud (kogu materjal, mis ei kirjelda hetkeolekut; prognoosid, plokkplaanid jne)
• Tähelepanekud ja fotod tööobjekti külastustelt
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.

6.2. Katendid ja katted
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest:
• 9.2. Välisruum
• 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised
• 9.4. Haljastus
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.
6.3. Pinnase-, alus- ja kaljutarindid
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevast alapeatükist:
• 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.
6.4. Süsteemid
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest:
• 9.2. Välisruum
• 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised
• 9.4. Haljastus
• 9.5. Välisvalgustus
• 9.6. Elektrivarustuse välisvõrk
• 9.7. Gaasivarustuse välisvõrk
• 9.8. Nõrkvoolu välisvõrk
• 9.10. Soojusvarustuse välisvõrk
• 9.11. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.


6.5. Ajutised ehitised
Eelprojekt
Eelprojekti staadiumis ei ole ajutisi ehitisi tavaliselt vaja modelleerida. Kui selles staadiumis on siiski teada tööaegne ümberkorralduse vajadus, millel on oluline mõju kuludele, tuleb see esitada ka mudeliinfona. Näiteks esitada info alana, mille omadused annavad olulist teavet.

Põhiprojekt
Tee-, tänava- ja raudtee põhiprojekti staadiumis ei ole vaja tööaegseid ehitisi detailselt projekteerida. Kulusid või ruumivajadust oluliselt mõjutavad tööaegsed meetmed (näiteks tugiseinad, pinnasevee taseme langetamine ja ümbersõiduteed) tuleb modelleerida alade või ruumina, mille omadusteave annab vastava meetme kohta piisavalt informatsiooni.
Tööaegse ruumikasutuse piirid tuleb esitada piiride ja piirangute mudelis.

Tööprojekt
Valdkonna tegevused tulenevad konkreetse projekti tarbeks koostatud ehituse korraldamise kavast. Valdkond käsitleb erinevaid tugikonstruktsioone, betooni valuvorme, ohutusmeetmete tagamise lahendusi, ladustusalasid, jms.
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.

6.6. Ehitustehnilised ehitusosad
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevast alapeatükist:
• 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised

6.7. Maastikuarhitektuur
Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest:
• 9.2 Välisruum
• 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised
• 9.4. Haljastus
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.

6.8. Piirid ja piirangud
Sisulised töö teostamise nõude tulenevad Riigi Teatajast (RT I, 19.04.2016, 3) Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded ja heast geodeetiliste mõõdistustööde teostamise tavast. Eraldiseisev osamudel, kuhu liidetakse enne projekti piirangud ja projektis tekkivad piirid ja piirangud.
Alusmaterjalina on võimalik kasutada Maa-ameti kitsenduste ja katastriandmeid.
Kitsenduste andmed:
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Kitsenduste-andmed/Kitsenduste-andmete-allalaadimine-p624.html
Katastriandmed:
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Maakatastri-andmed/Katastriuksuste-allalaadimine-p592.html
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.
6.9. Keskkonnamõjud
Keskkonnamõjude modelleerimise üle otsustatakse iga hanke puhul eraldi. Modelleeritavad mõjud tuleb selgelt territoriaalselt piiritleda. Niisuguste mõjualade piirid võivad olla näiteks:
• Liiklusmüratsooni piirid,
• Liikluse heitgaasimudelis esitatud levikualade piirid,
• Pinnasevee madaldamise mõjutsooni piirid,
• Vibratsiooni mõjuala piirid.
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.
6.10. Rajatiste värvid
Rajatiste värvide määramisel lähtutakse kehtetust standardist EVS 907:2010. Kehtetu standardi kasutamise põhjuseks on värvide juurdumine sektoris.
6.11. Rajatiste erisüsteemid ja -tehnoloogiad
Tellija lähteülesandes ja BIM rakenduskavas määratakse, millised on erisüsteemid ja eritehnoloogiad, mis modelleeritakse eraldiseisvalt. Osamudeli andmesisu ja geomeetriline detailsusaste lepitakse kokku lähtuvalt projekti vajadustest.



7. Laserskaneerimine ja punktipilv
Rekonstrueerimistööde puhul on soovitatav enne projekteerimise alustamist olemasolev objekt mõõdistada laserskaneerimise teel. Laserskaneeritakse vajalik osa või terve ehitis, vastavalt projekteerimistööde ulatusele. Kuna laserskaneerimisega on võimalik mõõdistada vaid nähtavaid pindu, on soovitatav mittevajalike punktide ehk müra vähendamiseks tühjendada ruumid mööblist ning ripplaed ja seinad avada võimaluste piirides (kandva osa nägemiseks).
Üldised nõuded punktipilvele (juhul kui BIM rakenduskavas pole kokkulepitud teisiti):
• Punktide tihedus pinnal vahemikus 5mm – 10mm
• Punktide hajuvus pinnal vastavalt BIM rakenduskavale
• Punktipilv tuleb üle anda
◦ L-EST ’97 koordinaatsüsteemis ja EH2000 kõrgussüsteemis
või alternatiivsel juhul
◦ Arhitektuurse mudeli nullpunkti ja orientatsioonis. Viimasel juhul tuleb anda nullpunkti L-EST koordinaat ja nurk projekti põhjasuuna ja tegeliku põhjasuuna vahel (lepitakse kokku BIM rakenduskavas)
• Punktipilv tuleb üle anda järgmistes formaatides
◦ Mõõdistuse originaalformaadis
◦ Projekteerimistarkvara jaoks sobilikus formaadis. Näiteks:
▪ PTS või XYZ
▪ RCS ja RCP
▪ E57
BIM rakenduskavas lepitakse kokku hoonega seotud 360 kraadi fotode vajadus. Fotod peavad olema seotud asukohtadega hoones, kus on need pildistatud. Mõõdistusmudel peab vastama arhitekti ja konkreetse projekti vajadustele. Projekteerimisel tuleb jälgida, et mudeli nullpunkt ja orientatsioon ühtiks punktipilvega. Täiendav laserskaneerimise vajadus ja maht tööprojekti koostamiseks peale lammutamist lepitakse kokku ehituse peatöövõtjaga.

Täpsemad, projektipõhised kokkulepped tehakse enne laserskaneerimise töödega alustamist BIM rakenduskavas, võttes arvesse erinevate osapoolte ja konkreetse projekti erivajadusi.

8. Eksportimine avatud formaati
Infomudelitel põhineva koostöö toetamiseks erinevate projekti osapoolte vahel kasutatakse avatud failiformaate. Levinumad formaadid on IFC ning LandXML. buildingSMART Finland on loonud LandXMLi edasiarenduse Inframodel 4 (IM4). Kui projekti seisukohast on põhjendatud ja projekti osalised on instrueeritud ning tehniliselt on formaadi kasutamine võimalik, võib olla ka IM4 üheks avatud formaadiks.
8.1. IFC
Oluline on tagada, et kõik modelleeritud elemendid kanduksid koos vajaliku andmestikuga korrektselt edasi IFC kujule. NB juhendi koostamise hetkel ei ole infra valdkonna tarkvaradest IFC eksport piisava funktsionaalsusega. Seetõttu kehtib allolev selgitus peamiselt hoone valdkonna tarkvaradele.
Eelistatud failiformaat on *.ifc, kuid mahukamate mudelite puhul on lubatud ka kasutada *.ifcZIP formaati.
Kõik elemendid peavad olema eksporditud korrektsesse, elemendi olemusele vastavasse IFC klassi ja tüüpi, lähtudes käesoleva juhendi andmesisu lisadest hoonetele ja rajatistele. Tundmatute või geneeriliste objektide (IfcBuildingElementProxy või IfcObject) kasutamine peab olema võimalikult väike ning on lubatud ainult juhtudel, kui elemendi olemusele vastavat IFC klassi ei leidu. Sobiva IFC klassi mitteleidmisel tuleb projekteerijal teha parim võimalik valik ning lisada sellekohane märge mudeli kaaskirja.
Arhitektuuri- ja konstruktsioonimudelist eksporditakse välja ka teljed. Telgede eksportimiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud IfcGrid klassi.
Andmesisu nõuete täitmisel tuleb maksimaalselt ära kasutada IFC standardi omaduste kogumeid (nt Pset_WindowCommon) ning tarkvaras juba olemasolevaid (hard-coded) elementide parameetreid ja atribuute.
Mudelite eksportimisel IFC formaati tuleb kasutada elemendispetsiifilisi omaduste kogumeid (export user defined property sets) ning koondada sinna alla selles ehitise elukaare etapis (nt eelprojektis) konkreetsele elemenditüübile nõutud informatsioon (vajalik usaldusväärne andmesisu). Vältida tuleb samasisuliste parameetrite taasloomist või infoväljade dubleerimist.
Eksporditud mudeli info kvaliteedi eest vastutab mudeli koostaja. Originaaltarkvarast tuleb välja eksportida vaid see info (omaduste kogum), mis on konkreetsel hetkel elemendile nõutud ning mis on kontrollitud.
Mudeli elemendid, mis koosnevad teistest elementidest tuleb eksportida sedasi, et need oleksid IFC kujul loetavad mõlemal tasemel – tervikuna ja eraldi osadena. See tähendab, et IFC mudelist peab olema võimalik pärida liit- ja komposiitelemente tervikuna ning samas ka algelementidena. Komposiitelemendid ja liitkonstruktsioonid peavad jagunema edasi (decomposes forward) algkomponentideks ning algkomponendid omakorda jagunema tagasi (decomposes backward) komposiitelementideks ja liitkonstruktsioonideks. Sellised elemendid võivad olla näiteks:
◦ Ripplagi (IfcCoveringType.CEILING) → ripplae paneelid ja karkass
◦ Rippfassaad (IfcCurtainWall) → rippfassaadis uks, aken, tumm osa ja karkass
◦ Piire (IfcRailing) → piirde postid, paneelid, karkass ja käepide
◦ Trepp (IfcStair) → trepi marss ja made
◦ Katuslagi (IfcSlabType.ROOF) → eraldi kihid materjalide kaupa
◦ Vahelagi (IfcSlab) → eraldi kihid materjalide kaupa
◦ Sein (IfcWall) → eraldi kihid materjalide kaupa

Rohkem tehnilist infot IFC kohta leiab aadressilt: https://technical.buildingsmart.org/standards/ifc/ifc-schema-specifications/
8.2. LandXML
Infra valdkonnas on avatud formaadina laialt levinud LandXML. Üheks võimalikuks rakenduseks on masinjuhtimise failide loomine. Failid luuakse üldjuhul ehitusettevõttes, kuid ehitaja piisava sisendi korral saab projekteerija failid ka ise luua. Järgnevalt on toodud soovitused masinjuhtimise failide loomiseks.
a. Mudelis peaksid kolmnurga küljed olema ca 5m, kurvides peaks olema 2m (kurvi mudeldamisel peab arvestama kurvi kõõlu pikkust). Liiga tihe võrk muutub koormavateks objekti masinatele.
b. Olulised detailid
i. Tee telg on vajalik 3d joonena. Kui pinnamudel on korrektselt ja õiges ulatuses mudeldatud, siis muid äärejooni üldjuhul vaja ei ole. Äärejoone abil on võimalik hooletu modelleerimise juures tuvastada korrektne piirjoon.
ii. LandXML või 3D face on sobilik formaat masinjuhtimise sisendiks
iii. Teetööde masinates tuleb teha paratamatult seadmepõhine konverteerimine
iv. Oluline on teha võimalikult lihtne mudel, näiteks võiks kaevpinna erinevate katendite põhjade üleminekud mudelist välja jätta.
v. Lisaks mudelile on vajalik nn. puhastatud asendiplaan, mille alusel on võimalik anda ehitusmasinas pinnamudelile kontekst.




9. Mudeli dokumentatsioon
Tellija käsitleb BIM mudelit hierarhiliselt olulisemana kui BIM mudeli alusel genereeritud 2D jooniseid. See tähendab, et vastuolude korral omab mudeli info suuremat tähtsust. Hierarhiliselt on info usaldusväärsus järgnev: mudel, mudeli kaaskiri, projekti seletuskiri ja joonised.
Mudeli ja sellega kaasnevate esitatud andmete seotud varalised õigused antakse üle tellijale. Mudelielemente ja nende infot jääb tellija kasutama ehitustegevuses, ehitiste haldus- ja hooldustegevustes ning ehitiste laienduste või renoveerimiste korral. Mudelprojekteerimise lõpptulemusena antakse tellijale üle kõik mudelid ja simulatsioonimudelid tarkvara originaalformaadis (native format), avatud IFC failiformaadis, kõikide mudelite juurde kuuluvad kaaskirjad ning kehtiv BIM rakenduskava. Originaalformaadi definitsiooni kohaselt on sellel säilinud tarkvara funktsionaalsused, see on edasiarendatav, sisaldab parameetrilisi objekte ning hõlmab endas ka 2D väljundeid (joonised, spetsifikatsioonid, mahtude loendid jne).
Infomudeli kaaskiri sisaldab lähteandmematerjali kaaskirja.
Originaalformaadi üleandmise tingimused lepitakse kokku rakenduskavas.

Nõuded mudeli kaaskirjale
Kõikide mudelite kaaskirjad peavad sisaldama vähemalt järgmist infot:
● Mudeli (faili) nimetus
● Projekti nimi, tähis ja staadium
● Mudeli koostaja ja tema kontaktandmed
● Mudeli ja kaaskirja avaldamise kuupäev
● Mudelisse koondatud valdkondade osamudelid ja nende sisu,
● Osade nimetamise ja numeratsiooni põhimõtted,
● Kasutatud tarkvara ja selle versioon (osamudelid, koondmudel)
● Koordinaat- ja kõrgussüsteem, milles on modelleeritud (sh. Mudeli nullpunkti jt referentspunktide asukoht)
● BIM koordinaator ja tema kontaktandmed
● Koordineerimistarkvara ja selle versioon
● Avatud formaatide ja klassifikatsiooni erisused
● Geomeetria erisused
● Infosisu erisused
● Mudelis esinevad vastuolud
● Valmidusaste ja usaldusväärsus (võrdluses projektistaadiumiga)
● Erisused elementide kuuluvuses või jaotuses mudelite vahel
● Erisused tehnosüsteemide /-võrkude värvides
Vajadusel määratakse kaaskirjas ka erinevate tellijate (näiteks Rail Baltica, Transpordiamet, EVR, … ) liigituse erisused. Kaaskirjad esitatakse kõikide mudelite kohta ja paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava dokumentatsiooni hulgas. Kaaskirjad edastatakse kas *.pdf, *.doc või *.docx failiformaadis. Kui info antakse üle IFC formaadis saab kaaskirja info esitada andmesisuna.
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.

10. Vastuolud
Peaprojekteerija kohustus on tagada kooskõla erinevate valdkondade mudelite vahel, elementide korrektne kõrguslik paiknemine ning geomeetrilised ja mitte-geomeetrilised vastuolud kokku lepitud piirides. Geomeetriline ja mitte-geomeetriline info on võrdse olulisusega ning peavad olema kontrollitud. Peaprojekteerija kohustus on kontrollida alltöövõtjate/ partnerite mudeleid ja tehtud tööd, koondada valdkonna mudelid koondmudeliks ja tagada kogu projekti ning koondmudeli nõuetele vastav kvaliteet.
Infonõuete kontroll toimub kõikides projekti etappides ning infonõuete osas hälbed lubatud ei ole. Geomeetriliste vastuolude kontroll toimub eelkõige põhiprojekt staadiumis.
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.

11. Teostusmudel (TJ)
Teostusmudeli (TJ – teostus) koosseisus on nõutud andmete esitamine objekti korrashoiu­tegevuste tarvis. Andmevajadus on määratud: Lisa 1 „ÜBN hoonete andmesisu nõuded“ ja Lisa 2 “ÜBN infra andmesisu nõuded”.
Ehitushanke kandvateks alusdokumentideks on projekti kõikide valdkondade IFC formaadis BIM mudelid. BIM rakenduskavas kokkulepitud mudelite formaadid (native format) tehakse kättesaadavaks edukale ehitushanke pakkujale, kellega tellija sõlmib lepingu. Projekteerimisaegsed originaalformaadid on abiks töö- ja teostusmudeli koostamisel.
Eduka teostusmudeli üleandmise eelduseks on kõikide projektiosade tööprojektide koostamine, kasutades BIM tehnoloogiat / metoodikat, tööprojekti järgne ehitamine ning tööprojekti ja ehitustegevuste aegsete muudatuste sissekandmine mudelitesse.
Ehituse peatöövõtja poolt koostatavas BIM rakenduskavas peab olema välja toodud meetodid ja protsessid, kuidas kavatsetakse töö- ja teostusmudeleid koostada. Lisaks peab BIM rakenduskavas olema näidatud, milliseid meetodeid kasutatakse teostusmudeli valideerimiseks ja elementide paiknemise osas nõutud tolerantside saavutamiseks.

Teostusmudel peab vastama reaalselt valmis ehitatud objektile. Teostusmudel luuakse kontrollitud töömudeli alusel ja see sisaldab ehitusaegseid muudatusi, asendusi ja ehitustegevuse ajal tekkinud informatsiooni.
Teostusmudel peab sisaldama koosseisuliselt vähemalt samas mahus mudeli elemente, mis on üle antud ehitajale (peatöövõtja) hankedokumentidega.
Teostusmudeli loomine toimub rööpselt ehitustööde teostamisega. Täpne teostusmudeli koostamise ajagraafik lepitakse kokku alati projektipõhiselt ning see dokumenteeritakse BIM rakenduskavas. Tellija ja omanikujärelevalve kontrollivad teostusmudeli arengut töövõtjaga kokkulepitud sagedusega.
Ükski mudelisisene viide (link) ei tohi sõltuda mudeli või lingitud dokumentide lõplikust asukohast. Internetilinkide (URL) lisamine on keelatud, kuna nende püsivus ajas on väike. Pilveteenuste vaheliste linkide lisamine toimub tellijaga kokkuleppel. Paremate lahenduste puudumisel on lahenduseks lokaalsed suhtelised lingid. Suhteline link algab mudeli peakaustast.
Korrektne näide:
\Teostusinfo\KVJ\Ventilatsioon\Mürasummutid\Tooteinfo

Viited (lingid) peavad olema tehtud seadmete liigile vastavatesse kaustadesse. Viited viidetele pole lubatud. Oluline on tagada lingi püsivus ajas.
Teostusmudelid (kõikide erinevate valdkondade mudelid) antakse tellijale üle nii originaalformaadis (native format) kui ka avatud formaatide vormingus. Dokumentatsiooni hulka kuulub ka BIM rakenduskava ja mudelite kaaskirjad. Tellija teostab teostusmudelite kontrolli avatud formaatide mudelite baasil.
Lähtuvalt tellija lähteülesandest on rakenduskavas kokku lepitud projektipõhised erisused.

12. Lisad
Lisa 1 “ÜBN hoonete andmesisu nõuded”
Lisa 2 “ÜBN infra andmesisu nõuded”

Kirjandus
Riigi Kinnisvara AS. Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2021
Soome taristu infomudeli üldnõuded YIV2019
AS Tallinna Sadam BIM ja InfraBIM nõuded. 2019
https://ehituskeskus.ee/kasulikku/bim/


/kinnitatud digitaalselt/


Tehniline kirjeldus
Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmiku põhiprojekti koostamine

1. Projekti eesmärk
Projekteerida riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 lõigule jalgratta- ja jalgtee ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmiku kanaliseerimine, et tõsta liiklusohutuse taset ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
Projekteerida ehitise infomudelina, mille tulemusena on võimalik järgmistes tee-elukaare etappides digitaalsete infomudelite kasutamine ja haldamise kasutusele võtmine.

Projekti täiendav eesmärk on alternatiivsete täitematerjalide kasutusvõimaluste piloteerimine. Alternatiivse täitematerjalina soovitakse uurida räbukillustiku (tehistäitematerjal terase tootmise räbust) toimivust jalgratta- ja jalgteede killustikaluses. Kavandatava teekonstruktsiooni materjalide valik on kirjeldatud lisas 8. Jalgratta- ja jalgtee jagatakse neljaks katselõiguks ning igale lõigule kavandatakse erinev konstruktsioon (lisa 8).
2. Olemasolev olukord
Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–35,6 on kiiruspiirang 70km/h ning km 35,6–36,3 on kiirus piiratud 50km/h. Lõigul on probleeme lubatud sõidukiirusest kinni pidamisega. Riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee ja riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmik on valgustamata ning möödasõit keelatud. Ristmikul puudub vasakpöörderada, kuid olemas on möödasõidulaiend.
Jalakäijad liiguvad riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee servas tugipeenral. Bussipeatuste „Treppoja rist“ ja „Türnpuu park“ piirkonnas on teeületus ohtlik, kuna kiiruspiiranguid eiratakse ning teeületused on pikad. Ühistranspordikeskuse info põhjal siseneb peatuses Türnpuu park päevas keskmiselt 30-40 inimest ja peatuses Treppoja rist päevas keskmiselt 60-70 inimest.
3. Lähteülesanne
3.1. Projekti koostamise aluseks on Lisas 1 esitatud Transpordiameti korraldus projekteerimistingimuste andmiseks.
3.2. Enne projekteerimise alustamist koostada kvaliteedi tagamise plaan (vt Lisa 3. Nõuded Töövõtjale).
3.3. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.
3.4. Eskiisi koostamise käigus (liiklusuuringu tulemustest ja kavandatavast projektlahendusest lähtuvalt) otsustab tellija kas projekteerida riigitee 8 Tallinna-Paldiski tee ning riigitee 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee ristmikule vasakpöörderada või mitte. Juhul kui tellija otsustab, et vasakpöörderaja projekteerimine on vajalik, kuulub ristmiku projekteerimine põhiprojekti koosseisu.
3.5. Katendi kasutusajaks tuleb võtta püsikatenditel 20 aastat.
3.6. Arvestada järgmiste parameetritega:
3.6.1. Jalgratta- ja jalgteede laius – 3,0 m;
3.7. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda juhendist „Teede projekteerimine“.
3.8. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 50km/h - 90 km/h.
3.9. Kujundada kergliiklejatele sobiv ning kasutajasõbralik liikluskeskkond.
3.10. Projekteerida terviklik kergliiklustee võrgustik, st luua ühendused projektala vahetus läheduses asuvate olemasolevate kergliiklusteede ning bussipeatustega.
3.11. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.
3.12. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
3.13. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.
4. Uuringud
4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“.

4.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, jalgratta- ja jalgtee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist:
4.2.1. Topo-geodeetiline uuring teostada vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“, juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“ ja tehnilises kirjelduses toodud täiendavatest nõuetest.
4.2.2. Topo-geodeetiline mõõdistamine teostada vastavalt topo-geodeetiliste tööde kavale ja detailsusega, mis vastab geodeetilise joonise mõõtkavale 1:500.
4.2.3. Topo-geodeetilise uuringu viibimine ilmastikutingimustest põhjustatud asjaoludel ja tehnoloogilise pausi kehtestamine toimub Tellijaga kokkuleppel Töövõtja poolt esitatud taotluse ja põhjenduste alusel.
4.2.4. Topo-geodeetilise uuringu mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.
4.2.5. Mõõdistus teostada maantee koridoris järgnevalt (mõõdistusala ulatus määrata topo-geodeetiliste tööde kavas koos selgitustega):
4.2.5.1. Maantee koridoris üldjuhul 60 m laiuselt (tee teljest 30 m ulatuses mõlemalt poolt). Põhjendatud juhtudel vähem.
4.2.5.2. Maanteega ristuvad riigimaanteed ja kohalikud teed mõõdistada üldjuhul 100 m ulatuses alates ristmikust ja 50 m laiuselt (tee teljest 25 m ulatuses mõlemalt poolt).
4.2.5.3. Ristuvatel suurematel vooluveekogudel, millel on olemas EELIS registrikood teha mõõdistused üles- ja allavoolu vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus vähemalt 100 m üles- ja allavoolu (sh lisaharud, voolusängi ristlõiked iga 25 m tagant).
4.2.5.4. Tiheasustusaladel, kus riigiteel on kiiruspiirang kuni 50 km/h, mõõdistada õuealad kuni teepoolse hoone fassaadini.
4.2.5.5. Vabast ruumist väljapoole jäävaid kinniseid õuealasid ei ole vaja mõõdistada, kui on tagatud piisav informatsioon projektlahenduse koostamiseks (nt kergliiklustee paiknemine, nähtavuskolmnurgad, kõrguslik planeering vms).
4.2.5.6. Mõõdistamisel arvestada, et mõõdistada tuleb ka mõõdistusalast välja jäävad õhuliinide mastid, kaevud, kilbid jm elemendid, mis on vajalikud tehnovõrgu ümberehituse projekteerimiseks.
4.2.5.7. Töövõtja peab arvestama eeldatava mõõdistusalaga 13.5 ha ning arvestama, et topo-geodeetiliste uuringute eest tasutakse vastavalt reaalselt mõõdistatud maa-ala ulatusele. Mõõdistusala lõplik ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki.
4.2.5.8. Kõrgusarvud peavad olema mõõdistatud terve mõõdistusala ulatuses ning mõõdistusala piirav suletud murdjoon peab moodustuma reaalselt mõõdistatud punktidest.
4.2.6. Tellija täiendavad nõuded tehnovõrkude mõõdistamiseks:
4.2.6.1. Töövõtja ja uuringu koostaja vastaval kokkuleppel määrata projektlahendusega seotud kaevudel kaevu kaane reguleerimise ulatus (min-max) ning sidekaevudel tõstmise ja langetamise ulatus.
4.2.6.2. Õhuliinide mõõdistamisel arvestada, et õhuliinide madalaima rippe absoluutkõrgused tuleb mõõdistada ka nendes asukohtades, kus olemasolevas olukorras teed ei ole, kuid projekteeritakse.
4.2.7. Kontrollida Maa-ameti kitsenduste kaardile kantud puurkaevude olemasolu projekteeritava tee teljest 75 m ulatuses.
4.2.8. Töövõtja ja uuringu koostaja vastaval kokkuleppel esitada uuringu koosseisus truupide kohta koordinaatidega varustatud fotod ja märkida faili nimetusse truubi number, mis ühtib maa-ala plaanil näidatud numbriga. Pildil peab olema selgelt näha truubipäis ja truubi sisemus.
4.2.9. Mudelite vormistusnõuded:
4.2.9.1. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli vastavalt Lisas 6 esitatud formaadis.
4.2.9.2. Olemasolev olukord modelleerida vastavalt Lisale 6. Iga esitatava mudeli kohta koostada kaaskiri vastavalt Lisale 4.
4.2.10. Tellijaga kooskõlastatult võib topo-geodeetilise uuringu seletuskirjas teha andmete esitamisel asjakohaseid muudatusi.
4.2.11. Topo-geodeetilise uuringu aruanne koos lisadega esitada vastavalt Lisa 10. „Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend“.

4.3. Teostada geotehnilised uuringud:
4.3.1. Juhinduda juhendist “Geotehnilised uuringud ja katsetused”.
4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava, mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale.
4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, kergliiklustee, ristmike ja rajatiste projekteerimist.
4.3.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema võimalik selgitada kõik olulised pinnase omadused ja anda projekteerimiseks vajalike pinnase parameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang.
4.3.5. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning piki teed soise ala algus ja lõpp.
4.3.6. Jalgratta- ja jalgteedele näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga 50 m tagant. Kergliiklustee puuraukude sügavus peab olema piisav, et määrata kasvupinnase paksus ning lisaks puurida ja määrata 30 cm kasvupinnase all olevad pinnased.
4.3.7. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls formaadis. Täpsemad juhised vt p. 4.3.1. juhendist.
4.3.8. Uuringu koostamisel arvestada, et riigitee 8 Tallinna-Paldiski tee ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmiku kanaliseerimiseks ja riigitee 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee ristmiku vasakpöörderaja projekteerimiseks on samuti vaja teostada geotehnilised uuringud.
4.3.9. Aruanne esitada projekteerimise käigus Tellijale digitaalselt.

4.4. Liiklusuuringud:
4.4.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab:
4.4.1.1. arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset;
4.4.1.2. määrata tee ristlõiget ja koormussagedust.
4.4.2. Töö eesmärgi täitmiseks teostada projektalal liiklusloendused. Enne uuringu teostamist esitada uuringute kava koos loenduspunktide asukohaskeemiga Tellijale ettepanekute esitamiseks.
4.4.3. Loendada järgnevatel ristmikutel pöördeliiklus:
4.4.3.1. Riigitee 11196 Klooga jaama tee;
4.4.3.2. Riigitee 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee
4.4.3.3. Riigitee 11197 Kloogaranna tee.
4.4.4. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist:
4.4.4.1. liikluse prognoosi, ehitusjärgset prognoosi;
4.4.4.2. liikluskoosseisu ja koormussagedust;
4.4.4.3. teenindustaset;
4.4.4.4. liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi sh riigiteedel, kohalikel ja erateedel;
4.4.4.5. aruande kokkuvõtet.
4.4.5. Liikluse prognoosimisel kuni 2050 tuleb lähtuda uurimistööst "Liiklusuuringu juhendi ja baasprognoosi koostamine".
4.4.6. Selgitada välja bussiliinide marsruudid projektala ulatuses ja bussipeatuste kasutatavus.
4.4.7. Aruanne esitada projekteerimise käigus Tellijale digitaalselt.

4.5. Koostada katendi projekt:
4.5.1. Koostada sõidutee katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.
4.5.2. Teostada katendi arvutus vähemalt kolmele võrreldavale katendikonstruktsiooni variandile (KS või killustikust alus vms võrdlus). Lisaks tuleb arvestada juhendi „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ Tabeli 1 märkused tooduga. Katendikonstruktsiooni valiku tegemiseks esitada Tellijale põhjendatud ettepanek, mis peab sisaldama katendikonstruktsioonide variantide hinnavõrdlust.
4.5.3. Sobilike materjalide olemasolul tuleb kaaluda ka konstruktsiooni, mille lahenduse kohaselt kasutatakse kohalikke materjale (~50 km raadiuses).
4.5.4. Jalgratta- ja jalgtee muldkehas ning aluse alumises kihis kavandatavat alternatiivset täitematerjalid on kirjeldatud lisas 8.
4.5.5. Lisas 8 välja toodud jalgratta– ja jalgtee konstruktiivsete kihtide lõigud täpsustatakse töövõtjaga pärast geotehnilisi uuringuid.
4.5.6. Projektis kasutatavate materjalide nõuete kirjeldus peab heakskiidu saama TRAM Teehoiuteenistuse arendamise osakonna ehitusmaterjalide eksperdilt.
4.6. Kitsendused, piirangud ning planeerimis- ja ehitustegevus:
4.6.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning projekteerimise käigus taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
4.6.2. Selgitada välja planeerimis- ja ehitustegevus maantee trassikoridoris:
4.6.2.1. Selgitada välja kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud, teeprojekti realiseerimist mõjutavad projekteerimistingimused ja projektid ning arvestada nendega projekti koostamisel.
4.6.2.2. Töövõtja peab välja selgitama ja esitama Transpordiametile andmed planeeringutes, projekteerimistingimustes ja projektides toodud teede (sh perspektiivsete ristmikute) ja tehnovõrkude osas.
4.6.2.3. Töövõtja peab lisama projekti kehtestatud üld- ja detailplaneeringute ning teeprojekti realiseerimist mõjutavate ehitusprojektide põhijoonised ning nimetama kõik planeerimis- ja ehitustegevusest tulenevad kitsendused projekti seletuskirjas.
4.6.3. Täpsustada kõik projektalale jäävate salv- ja puurkaevude asukohad ning selgitada välja nendest tulenevad kitsendused. Lisaks tuleb aruandes kajastada projektalast väljapoole jäävad puurkaevud, mille sanitaarkaitseala või hooldusala ulatub projektalale.
4.6.4. Esitada aruanne, mis sisaldab seletuskirja ja jooniseid.
5. Keskkonnamõjude eelhinnang
5.1. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61, mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta.
5.2. Eelhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevaid asjakohaseid mõjusid, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht.
5.3. Rajatiste osas tuua välja eraldi tabelina materjalide mahud, mis eemaldatakse veekogust või paigaldatakse veekogusse, hindamaks KMH algatamise vajadust.
5.4. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses).
5.5. Eelhinnangu koostaja on kohustatud tutvuma projektialaga kohapeal, fotografeerima olulised asjaolud ning lisama need eelhinnangule.
5.6. Juurdepääsupiiranguga info (nt I-II kaitsekategooria liikide asukohti sisaldavad joonised) vormistada eelhinnangu eraldiseisva lisana.
5.7. Keskkonnamõjude eelhinnangu lõppjäreldusse koondada kokku kõik eelhindamisel leitud ehitusloa menetlemise jaoks asjakohased tingimused ja leevendavad meetmed (sh vajadusel korrashoiu etapiks).
6. Krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid
6.1. Riigitee ja selle koosseisu kuuluva rajatise ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku transpordimaa määramisel lähtuda juhendist „Riigitee ja selle koosseisu kuuluva rajatise ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku transpordimaa määramise juhend“.
6.2. Koostada krundijaotuskava vastavalt juhendile „Krundijaotuskava- ja servituudi seadmise plaani koostamise nõuded“.
6.3. IKÕ plaanid koostada vastavalt juhendile „Riigivara kasutamiseks andmine“.
6.4. Lisaks koostada vajadusel joonised kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus, märkuste osasse panna kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh kinnistutest kust võõrandamise vajadus puudub). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal.
7. Põhiprojekt
7.1. Koostada riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmiku põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele.
7.2. Vajadusel tuleb põhiprojekti koosseisus lahendada ka riigitee 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna tee ristmiku ümberehitus. Vajadus selgub eskiisi koostamise käigus (liiklusuuringu tulemustest ja kavandatavast projektlahendusest lähtuvalt).
7.3. Koostada katendi aruanne.
7.4. Vajadusel tehnovõrkude põhiprojektid.
7.5. Vajadusel sademeveesüsteemide, maaparandussüsteemide, vm põhiprojektid.
7.6. Valgustuse põhiprojekt.
7.7. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.
7.8. Krundijaotuskavade koostamine.
7.9. KMH eelhinnang.
7.10. Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse.
8. Projektide koostamise üldised nõuded
8.1. Projekt tuleb koostada infomudelina ehk kolmemõõtmelise mudelina koos atribuudiinfoga.
8.2. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.
8.3. Koostada maanteelõigu asukohaskeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis.
8.4. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, kergliiklustee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).
8.5. Koostada projekti alast täiendav ülevaatlik asendiskeem, kus tuleb näidata kõikide projekteeritud teede kandevõimed. Vähese info korral võib nimetatud info kanda eelmises punktis nimetatud asendiskeemile
8.6. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.
8.7. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid koos puurtulpadega, vajadusel geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele.
8.8. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav tüüp projekteeritud.
8.9. Koostada ja esitada digitaalselt tööristlõiked piketaažiliselt 25 m sammuga projekteeritavate teede sh kergliiklusteede kohta. Vastavalt projektlahendusele võib samm olla ka väiksem kui 25 m, kuid mitte suurem.
8.10. Jalgratta- ja jalgtee projekteerimisel lähtuda juhendist "Kergliiklustaristu kavandamise juhend".
8.11. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.
8.12. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.
8.12.1. Projekteerida sademevete äravoolu lahendus.
8.12.2. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued.
8.12.3. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni.
8.13. Projektjoonisel tuleb kajastada topo-geodeetilise uuringu käigus tuvastatud olemasolevad puurkaevud ja nende sanitaarkaitsealad/ hooldusalad. Juhul kui sanitaarkaitseala/ hooldusala ulatub projektalale, tuleb koostöös Tellijaga hinnata puurkaevu likvideerimise, ümberehitamise või andmete korrigeerimise vajadust.
8.14. Riigimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate ristmike ja ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate ristmikega kogujateede/ ühendusteede abil.
8.15. Täiendavate ristmike kavandamist tuleb võimalusel välistada.
8.16. Projekteerida sõiduki- ja jalgteepiirdesüsteemid lähtuvalt projektlahendusest ja kehtivatest nõuetest.
8.17. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud.
8.18. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
8.19. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt.
8.20. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegset liikluskorraldust oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos vajalike ehitustööde kirjeldustega.
8.21. Koostada töömahtude tabelid loogiliste sektsioonide kaupa. Jalgratta- ja jalgtee erinevate konstruktsioonide lõikude kohta tuleb koostada eraldi mahutabel (lisa 8).
8.22. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
8.23. Projekteerimisel arvestada erigabariidiliste veostega. (kaardirakendus: https://www.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=31e29e5b10f24516a21e340079ee50e4&extent=491079.1136%2C6548548.5657%2C607762.7336%2C6603061.6944%2C3301).
8.24. Projekteerimisel arvestada hooldetehnika tagasipöördekohtade vajadusega.
8.25. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.
8.26. Koostada töömahtude tabelid ja kululoendid vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele.
8.27. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalgratta- ja jalgteede, ristmike, rajatiste ja tehnovõrkude ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise projekteerimise ja ehitusjärelevalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi.
9. Bussipeatused
9.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad ja vajadus.
9.2. Teostada päringud ühistranspordikeskusele ja kohalikule omavalitsusele olemasolevate bussipeatuste kasutatavuse statistika saamiseks.
9.3. Bussipeatuste kavandamisel arvestada Transpordiameti juhisega „Bussipeatuste valik, paigutus ja kujundamine“.
10. Liikluskorraldusvahendid
10.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms).
10.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel.
10.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega.
10.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.
10.5. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Tellijale märkuste esitamiseks ja kooskõlastamiseks.
11. Tee valgustus
11.1. Töövõtja ülesandeks on põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse põhiprojekt.
11.2. Projekteerijal arvestada Tellija poolsete ettepanekute ja põhjendustega. Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine.
11.3. Valgustuse projektlahendus tuleb integreerida Transpordiameti valgustuse juhtimissüsteemi.
11.4. Transpordiameti tehnilised nõuded projektis kasutatavatele valgustitele ja valgustussüsteemi juhtimisele on toodud Lisas 9.
11.5. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.
12. Tehnovõrgud
12.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada projekt, mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, ehitusteatis, tööluba). Ehitusloa kohustuslikel tehnovõrkudel taotleb projekteerija ka ehitusloa ja kannab kõik sellega seotud kulud. Tehnovõrgu projekt peab sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooni vastavalt tehnovõrkude valdajate tehnilistele tingimustele.
12.2. Tehnovõrkude projekteerijal tuleb välja selgitada projektlahendusega seotud tehnovõrgu kaevude seisukord ja ümberehitamise vajadus. Kaevudel, kus projektlahendusest tingituna on vajalik kaevu kaane kõrguse muutmine, tuleb määrata kaevu kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). Töövõtja ja topo-geodeetilise uuringu koostaja vastaval kokkuleppel võib kaevu kaane kõrguse reguleerimise ulatuse määrata ja andmed esitada topo-geodeetilise uuringu koosseisus.
12.3. Riigitee alusele maale tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda muuhulgas juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“.
12.4. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.
13. Haljastus ja hooldus
13.1. Hooldusjuhendi koostamisel lähtuda juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“.
13.2. Haljastuse kavandmisel lähtuda juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“.
13.3. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.
13.4. Koostada haljastustööde kirjeldus, tüüpjoonised ja esitada töömahud.
14. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine
14.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kuus, asukohaga Veski 23, Tartu (Tellijaga kooskõlastatult võib toimuda virtuaalses keskkonnas). Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks.
14.2. Töövõtja peab arvestama, et juhul, kui kohalikud omavalitsused soovivad, siis toimuvad korralised koosolekud ka kohalikes omavalitsustes sagedusega kuni 1 kord kahe kuu jooksul.
14.2.1. Töövõtja peab antud soovi täpsustama iga kohaliku omavalitsusega eraldi.
14.2.2. Kokkuleppel kohalike omavalitsustega võib erinevate kohalike omavalitsuste koosolekuid ühildada (näiteks toimub kahe või enama valla ühine koosolek kokku lepitud asukohas).
14.3. Koosolekute sagedust võib Tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis.
14.4. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest ja toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel.
14.5. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega.
14.6. Koosolekuid protokollib Töövõtja.
14.7. Töövõtja peab vajadusel kaasama projektlahenduse väljatöötamisel asjakohaseid ametiasutusi.
14.8. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude valdajatega ja asjakohaste ametiasutustega.
14.9. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluva ajaga (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade.
14.10. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud.
14.11. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale.
14.12. Töövõtja korraldab põhiprojekti avaliku arutelu kohalikus omavalitsuses koostöös Transpordiametiga ja koostab avalikustamistest osavõtjatele arusaadavad maanteelõikude ja ristmike lahendusi illustreerivad joonised. Töövõtja tagab avaliku arutelu sujuvaks läbiviimiseks vajaliku tehnilise võimekuse (mikrofonid, veebiülekanne jms).
14.13. Töövõtjal tuleb korraldada avaliku arutelu läbiviimiseks vajalike ruumide ja esitlustehnika olemasolu.
15. Vormistusnõuded
15.1. Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt Lisale 10. Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend.
15.2. Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis (native format). Täpsemad esitatavate mudelite nimekirjad ja selgitused vt Lisa 6.
15.3. Kõikide mudelite (sh uuringute faasis koostatud) kohta esitada kaaskirjad vastavalt Lisale 4. Kaaskirjad esitada paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava ehitusprojektiga.
15.4. Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt eraldi .xml formaadis failidena (sh teed, kraavid).
15.5. Esitada .xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh väljakaeved, täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa, ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud.
15.6. Väiksemate ristmike ja kinnistute juurdepääsude vormistamisel .xml formaati on lubatud esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide ristmike asfalt 1 .xml, alused 1 .xml, täited 1 .xml, väljakaeve 1 .xml jne).
15.7. .xml teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud. Vt Lisa 6.
15.8. Luua vajalikud mudelid: koridormudel (tööfail), kus on seotud omavahel teljed (alignments) (koos profiiliga), surface files ja basemaps.
15.9. Mudelitele ja mudeli elementidele tuleb lisada vastavalt sobilikud infoväljad (atribuudid) koos andmetega (vt Lisa 7). Lisas on tähistatud projekti staadiumite kaupa täidetavad atribuudid.
15.10. Projekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja Töö osad esitada digitaalselt.
15.11. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:
15.11.1. joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal juhul) ning .pdf formaadis;
15.11.2. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf formaadis;
15.11.3. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf formaadis;
15.11.4. lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid.
15.12. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.
15.13. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-) 2 eksemplaris (1 eksemplar ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt .xlsx formaadis.

Koostas: Raimo Kivi, Transpordiamet, [email protected]


Lisad:
1. Transpordiameti korraldus projekteerimistingimuste andmiseks (koos lisadega) (eraldi failina)
2. Projekteeritava lõigu asukohaskeem
3. Nõuded Töövõtjale (eraldi failina)
4. Mudeli kaaskirja nõuded (eraldi failina)
5. Murdejoonte näidised
6. Esitatavate mudelite nimekirjad (eraldi failina)
7. Atribuudid (eraldi failina)
8. Alternatiivsete täitematerjalide kasutusvõimaluste pilootprojekt
9. Tehnilised tingimused valgustuse projekteerimiseks T-8 km 3475-3615 lõigul (eraldi failina)
10. Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend (eraldi failina)

Lisa 2. Projekteeritava lõigu asukohaskeem

Joonis Projekteeritava riigitee 8 Tallinna–Paldiski tee km 34,5–36,1 Tuulna–Kloogaranna jalgratta- ja jalgtee ning riigitee 11196 Klooga jaama tee ristmiku asuva teelõigu asukohaskeem

Lisa 5. Murdejoonte näidised



Lisa 8. Alternatiivsete täitematerjalide kasutusvõimaluste pilootprojekt

Jalgratta- ja jalgtee killustikaluse võrdluskonstruktsioonid (lõikude asukohad määratakse pärast geotehnilisi uuringuid vastavalt aluspinnase ja situatsiooni tingimustele):

Traditsiooniline, variant 1
Traditsiooniline, variant 2
Räbukillustik, variant 3
Räbukillustik, variant 4
AC 8 surf (HMA/WMA)
5 cm
AC 8 surf (HMA/WMA)
5 cm
AC 8 surf (HMA/WMA)
5 cm
AC 8 surf (HMA/WMA)
5 cm
Paekiviridakillustik 4/32; LA40; F8; f 4
20 cm
Paekivikillustik fr 16/32 kiilutud; LA40; F8; f 4
15 cm
Räbukillustiku sidumata segu 0/31,5; LA15; F2; UF7
12 cm
Räbukillustik fr 16/32 kiilutud; LA15; F2; f 4
15 cm
Liivalus, CU > 3; f 5
20 cm
Liivalus, CU > 3; f 5
25 cm
Liivalus, CU > 3; f 5
28 cm
Liivalus, CU > 3; f 5
25 cm
Muldkeha täitepinnas; f 5
≥20 cm
Muldkeha täitepinnas; f 5
≥20 cm
Muldkeha täitepinnas; f 5
≥20 cm
Muldkeha täitepinnas; f 5
≥20 cm