taotluse rahuldamise kohta

Leht 1/4

Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja

kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“

KONSENSUSLIK HINDAMISLEHT

Projekti nimi ja number: Teisesest toormest geopolümeervahtude rakendatavuse uuring

2021-2027.1.01.25-1017

Taotleja: Tartu Ülikool

Valikukriteerium Hinne:

1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele (kaal 25%)

Projekt on kooskõlas TAIE 2035 ja nutika spetsialiseerumise strateegiliste eesmärkidega, pakkudes tugevat panust kohalike

ressursside väärindamisse teisese toorme kaudu. Eesmärk luua geopolümeervahtudest (GPV) ehitusmaterjal, mis asendab

kõrge süsinikujalajäljega portlandtsemendi baasil tooteid, on kooskõlas nii rohepöörde kui teaduspõhise innovatsiooni

suunaga. Vaatamata potentsiaalile, takistavad GPVde rakendamist mitmed väljakutsed, nagu ühtlase (ja madala) tiheduse

ning mehaaniliste omaduste saavutamine ja kokkutõmbumise kontrollimine. Ebaselge on GPVde käitumine erinevates

keskkondades (niiskus, külmumistsüklid). Ühisprojektina võiks koostöö ettevõtetega siiski olla tugevamalt struktureeritud

ja formaalselt kinnitatud.

Projekti kooskõla mõne teise valdkondliku arengukavaga (jäätmekava, vm.) pole välja toodud.

Projekti panus väljund- ja tulemusnäitajatesse on põhjendatud, kuid jääb pigem tulevikku suunatud eelduste tasemele.

Eesmärgiks on seatud TRL-i, FRL-i, CRL-i ja TMRL-i tasemete tõus (erinevus „Sisu“ ja „Näitajate“ lehel toodu vahel),

mis võiks tagada vajaliku innovatsiooniküpsuse taseme tõusu. Samas GPV tootmise tehnoloogia valmiduse tase maailmas

võib olla TRL 4 tasemel, kuid TÜ meekonna plaanitav tehnoloogia ei pruugi olla sellel tasemel, kuna plaanitakse

kasutada uut ultraheliga valmistamise meetodit.

Sihtnäitajad on kooskõlas tegevuse 3 ootusega, ent väljundite seos turuosaliste vajadustega on veel napp – ettevõtjate roll

on kirjeldatud peamiselt rakendusprojekti tasandil. Taotlejalt ootaks, et projekti käigus sõlmitaks vähemalt üks

eelkokkulepe piloot-testideks, et siduda mõju mõõdikud selgemalt majandusnäitajatega.

4,00

Leht 2/4

2. Projekti põhjendatus (kaal 30%)

Probleemipüstitus on sisuline: betooni CO₂-jalajälg ja teisese toorme alakasutus. Samas ei toeta probleemi kvantitatiivne

maht (nt turu suurus, emissioonisäästu potentsiaal) otsust piisaval detailsusel. Traditsiooniliste ehitusmaterjalide

süsinikujalajälg ning geopolümeeride vähene senine rakendamine loovad vajalikkuse GPVde arenduseks. Tuuakse esile

teisese toorme kasutuse vajadus ning GPVde potentsiaal keskkonna- ja tootlikkuse mõttes. Üldiselt on argumentatsioon

sisuline ja põhjendatud.

Projekti eesmärgina on defineeritud GPV valmistamise kompetentsi kasvatamine. Käesolevas meetmes oodatakse

olemasoleva teadmuse ja tehnoloogia edasi arendamist praktilise rakenduse suunas, mis oleks seotud innovatsiooniküpsuse

taseme tõstmisega. Seda ei ole eesmärgiks seatud.

Projekti tegevuste sekkumisloogika on loogiline ja teaduslikult argumenteeritud. Etapiline lähenemine (materjalide süntees,

testimine, optimeerimine, ultrahelivahustamise arendus) peaks toetama seatud TRL-taseme saavutamist. Ärimudeli ja

kommertshüpoteeside osa jääb esialgsesse faasi – turuvajadus on pigem eelduslik ning valideerimisplaanide osas võiks

käsitlus olla struktureeritum.

Projekti tegevused on loogilises järjestuses ning mitmed faasid toimuvad paralleelselt. Eristuvad etapid loovad ajaliselt

selge struktuuri.

Projektiplaanil jätkusuutlikkuse hindamine on spekulatiivne, sest täna pole veel selgelt defineeritud tehnoloogiat, mille

perspektiivi peaks hindama. Samas kavandatud tulemused võiksid luua aluse järgnevatele uurimis- ja arendusprojektidele,

kaasates teadlasi, üliõpilasi ja ettevõtluspartnereid.

Käsitletav tehnoloogia on innovaatiline. Ultrahelivahustamine kui seni GPVde kontekstis väheuuritud meetod lisab projekti

originaalsust. Selle kommertsialiseerimise võimalustest ja eelistest puudub info.

3,67

3. Projekti kuluefektiivsus (kaal 15%)

Kavandatud tegevused on kuluefektiivsed – kasutatakse olemasolevat teadustaristut ning välditakse kulukaid

investeeringuid uutesse seadmetesse. Eksperimentide väikesemahuline ülesehitus võimaldab saavutada eesmärke ilma

4,00

Leht 3/4

liigsete kuludeta, samas arvestatakse tulemuste skaleeritavust. Kaasatud inseneride osalus suurendab praktilist väärtust ja

kulude otstarbekust.

Kuna tehnoloogia ei pruugi olla eeldatud TRL tasemel, siis arendamise töömaht võib olla eeldatust suurem ja on risk üle

eelarve minna. Puudub prognoos või strateegia edasiste arenduste ja kommertsialiseerimisfaasi finantseerimiseks, mis oleks

kuluprognooside seisukohast oluline.

4. Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia (kaal 25%)

Tartu Ülikooli uurimisgrupil on suur varasem kogemus teadus- ja arendusprojektide läbiviimisel, sealhulgas

ettevõtluskoostöös. Meeskonda kuuluvad nii teadlased kui ka insenerid, tagades interdistsiplinaarse pädevuse ning

rakenduslikkuse.

Projekti elluviimiseks vajalikud tehnilised ja organisatsioonilised eeldused on olemas. Laboritingimused ja seadmed on

sobilikud planeeritud tegevuste läbiviimiseks. Intellektuaalomandi haldamiseks on olemas kehtivad praktikad ja

valmisolek.

Projektieelselt ei ole uurimisrühmal GPVde temaatikaga seotud publitseeritud teadustööd või toimivat koostööd ega

lepinguid ühegi Eesti ega kaugemalt pärineva ettevõttega. Ettevõtete vähene huvi võib olla seotud nii puuduva

teavitustegevuse kui materjalide madala TRL ja innovatsioonitasemega, puudub ka igasugune regulatiivne tugi.

Projekt toetab selgelt noorteadlaste ja tudengite kaasamist ning seob tulemused õppe- ja teadustööga. Loodav

kompetentsibaas toetab valdkondlikku jätkusuutlikkust ja uute spetsialistide järelkasvu.

Omafinantseering on tagatud ja projektis on ette nähtud tegevused täiendavate rahastusallikate ja koostöövõrgustike

loomiseks, sh rahvusvaheliste sidemete kaudu.

4,33

5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (kaal 5%)

Projekt vähendab ehitusmaterjalide CO₂-jalajälge ja toetab ringmajandust, aidates saavutada Eesti 2035 kliima-eesmärki

ning regionaalarengu sihti (väiksemate tootmisüksuste potentsiaal väljaspool Harjumaad). Soolise võrdõiguslikkuse ja

ligipääsetavuse põhimõtteid on käsitletud, kuid mõju-loogika võiks sisaldada konkreetseid KPI-sid (nt STEM-naiste

osakaalu tõus meeskonnas, avatud juurdepääsu statistikad). DNSH-analüüs on adekvaatne.

4,50

Leht 4/4

Koondhinnang:

Projekti taotlus on keskmine. Puudub selge ülevaade projekti eelselt tehtud teadus- ja arendustööst GPV teemal.

Koondhinne (kaalutud hinnete

summa):

4,01

Hindamiskomisjoni ettepanek:

Rahuldada taotlus taotletud mahus.

Ekspertkomisjoni esimees: Julia Rosend

allkirjastatud digitaalselt

OTSUS

taotluse rahuldamise kohta

03.08.2025 nr 11.3-1/25/3731

Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine ning

teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“

(edaspidi Astra+ määrus) § 19 lõike 1, perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lg 2 punkti 2 ning

Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 8 lõigete 1 ja 4 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus

(edaspidi rakendusüksus)

otsustab:

1. Rahuldada Tartu Ülikool (registrikood 74001073, aadress Ülikooli tn 18 50090 Tartu linn,

Tartu linn, Tartu maakond; edaspidi toetuse saaja) 12.05.2025 esitatud toetuse taotlus

registreerimisnumbriga 2021-2027.1.01.25-1017 projektile „Teisesest toormest

geopolümeervahtude rakendatavuse uuring“ (edaspidi projekt).

2. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 88 235,00 eurot, millest toetuse piirmäär on

kuni 85% ja omafinantseering vähemalt 15% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetuse

suurus on 74 999,75 eurot.

3. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.09.2025- 31.08.2026.

4. Projekti eesmärk ja kirjeldus, sealhulgas riigi pikaajalises arengustrateegias vastava eesmärgi

saavutamist toetavad tegevused, projekti eelarve kulude lõikes ja projekti elluviimise eeldatav

tegevus- ja ajakava ning asukoht on märgitud taotluses.

5. Projekti toetatav tegevus on Astra+ määruse § 5 lg 1 punktis 3 nimetatud tegevus.

6. Toetatava projekti ja tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad ning riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud näitaja koos sihttasemetega on kirjeldatud taotluse punktis

„Näitajad“.

7. Toetuse saaja täidab ühendmääruse 3. peatükis ja Astra+ määruses sätestatut, sh:

7.1. tagab projekti elluviimise ÜSS-is, ühendmääruses, Astra+ määruses ja esitatud taotluses

ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise;

7.2. panustab kõikide projekti tegevustega nõutud tulemuste saavutamisse;

7.3. tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste

olemasolu;

7.4. järgib projekti hangete läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 sätestatut ning

keskkonnaministri 29.06.2021 määrust nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja

teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides

kehtestavad tingimused“;

7.5. esitab enne seadmete soetamist rakendusüksusele prognoosi, millises ajalises

proportsioonis plaanitakse toetatavat taristut kasutada majandustegevuseks ja

mittemajandustegevuseks;

7.6. eristab raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, peab nende üle

arvestust ning esitab rakendusüksusele aruande taristu majandusliku ja mittemajandusliku

kasutuse ajalise proportsiooni kohta;

7.7. maksab toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi

jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust;

7.8. näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine” kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on

toetusest rahastatud tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Projekti

toetatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest;

7.9. võimaldab audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil,

andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi

ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning

võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

7.10. säilitab toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS §-s 18 nõutud

aja jooksul; 7.11. maksab tagasi rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse finantskorrektsiooni otsuses

märgitud summas ja tähtajaks;

7.12. teavitab rakendusüksust viivitamatult kõigist esitatud andmete muudatustest ja

asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist, kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

8. Toetuse maksmine ning dokumentide, tõendite ja lõpparuande esitamine

8.1. Toetust makstakse Astra+ määruse §-s 26 ja ühendmääruse §-des 24-26 ning § 28 lõikes

2 sätestatud tingimustel ja korras.

8.2. Toetust makstakse välja kindlasummalise maksena ühendmääruse § 20 lg 1 punkti 1 alusel

pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt, kui maksmise aluseks nõutavad

tingimused on täidetud. Tingimuste osalisel täitmisel jääb toetus välja maksmata.

8.3. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande ühes toetuse maksmise aluseks olevate

dokumentide ja tõenditega rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil 45 päeva jooksul

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Lõpparuanne peab sisaldama vähemalt

Astra+ määruse § 25 lg-s 3 loetletud teavet.

8.4. Lõpparuanne ja toetuse maksmise aluseks olevad dokumendid ja tõendid esitakse

rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

9. Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise

osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

10. Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse vastavalt ÜSS §-des 28-30 ja ühendmääruse

§-des 34-38 sätestatule.

11. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel järgitakse Astra+ määruse §-s 22 ja ühendmääruse §-

s 12 sätestatud korda. Kindlasummalise makse puhul on lubatud muuta üksnes projekti

abikõlblikkuse perioodi kuid vastavalt Astra+ määruse § 8 lõikele 3 mitte pikemaks kui 12

kuud.

12. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada

ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lg-s 7 nimetatud juhtudel.

13. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave loetakse käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks.

Otsuse vaidlustamine

Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele Astra+ määruse §-s 29, ÜSS-is ja

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, mil vaide esitaja sai

või pidi otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urve Vool

hariduse, teaduse ja Interregi talituse juhataja

Koostaja: Kristel Meesak-Seesmaa

59177417

[email protected]

Meetme eest vastutav ministeerium on Haridus- ja Teadusministeerium.