Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.3-1/25/3717 |
Registreeritud | 01.08.2025 |
Sünkroonitud | 04.08.2025 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 11.3 Toetuste rakendamine: periood 2021-2027 alates 01.10.2024 |
Sari | 11.3-1 Toetuste rakendamisega seotud taotlused ja otsused |
Toimik | 11.3-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kristel Meesak-Seesmaa (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste rakendamise osakond, Hariduse_ teaduse ja Interregi talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Leht 1/4
Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja
kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“
KONSENSUSLIK HINDAMISLEHT
Projekti nimi ja number: Arutleva kirjandi hübriidhindamise ja tagasisidestamise rakenduse prototüübi väljatöötamine
2021-2027.1.01.25-1172
Taotleja: Tallinna Ülikool
Valikukriteerium Hinne:
1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide
saavutamisele (kaal 25%)
Projekt toetab otseselt TAIE nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ eesmärke.
Projekti põhifookuses on haridusinnovaatilise kirjutamisplatvormi arendamine, mis aitab Eesti õpilastel arendada
kirjutamisoskust ja valmistuda lõpueksamiteks. Platvorm võimaldab kirjutada vastuseid digitaalses keskkonnas, saada
automaatset tagasisidet vastavalt riiklikele hindamiskriteeriumitele ning toetab ka õpilaste vastastikust tagasisidestamist
tehisintellekti toel. Tegemist on õppijakeskse lahendusega, mis kaasajastab kirjutamisprotsessi ning muudab keeleõppe
tõenduspõhiseks ja personaliseerituks.
Projekt panustab oluliselt ka TAIE fookusvaldkonda „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“, kuna see toetab eesti
keele elujõulisust ja arendamist digitaalses hariduskeskkonnas. Loodav platvorm tugevdab eesti keele kui emakeele positsiooni
ning loob võimalused tehnoloogiapõhiseks, kvaliteetseks keeleõppeks sõltumata õppuri elukohast või kooli ressursitasemest.
Keeletehnoloogiliste lahenduste kasutamine toetab keeleoskuse arengut kogu ühiskonnas ning aitab hoida keelt ja kultuuri
ajakohasena tehnoloogiliste muutuste ajastul.
Projekt selgelt seotud haridusvaldkonna arengutega ning rakendamise erieesmärkidega, põhjendused on veenvad ja hästi läbi
mõeldud. Projektil on potentsiaal avaldada laiaulatuslikku ja pikaajalist mõju nii teadus- ja arendustegevusele kui ka
ühiskonnale laiemalt, kuid eriti suur on selle mõju just haridusvaldkonna tulevikule. Keeletehnoloogiline lahendus toetab
haridussüsteemi digipädevuste arengut, eesti keele ja kultuuri jätkusuutlikkust ning innovatsiooni hariduses. Tulemuste ning
väljundite jätkusuutlikkuse tagamiseks on esitatud konkreetsed ja realistlikud plaanid, mis hõlmab avatud lähtekoodiga
lahenduse loomist ja lahenduse potentsiaalset integreeritavust teiste haridusinnovatsioonidega. Projekt vastab täielikult Astra+
ootustele, tuues esile pikaajalise koostöö ja laiapõhjalise mõju.
4,50
Leht 2/4
Siiski teatud näitajate osas on side nõrk, näiteks ettevõtlusega seotud firmasid alles otsitakse.
2. Projekti põhjendatus (kaal 30%)
Projekti probleemipüstitus on väga tugev ja hästi põhjendatud: olemas on mahukas analüüs eesti keele eksamite hindamise
probleemidest, sh statistika hindamisvaidlustest ja hinde langustrendidest. Projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus.
Lahenduseks luuakse platvorm, mis võimaldab õpilastel kirjutada e-kirjandeid. Platvormil hinnatakse kirjandeid teaduspõhiselt
loodud hindamismudelite põhjal, mis rakenduvad riiklikel e-eksamitel. Projekti eesmärk on luua TRL 5 prototüüp, mis pakub
eksamiks valmistujale personaalset tagasisidet, kasutades tehisintellektil (TI) põhinevat keeletehnoloogiat ja riiklikke
hindamiskriteeriume. Tõstetakse innovatsioonivalmiduse tasemeid, kaardistatakse jätkurahastus ja koostatakse esmane turule
sisenemise plaan Tegevused on selgelt seotud eesmärkide, väljundite ja tulemuste saavutamisega ning toetavad teadus- ja
arendustegevuse tulemuste kommertsialiseerimist ning koostööd erasektoriga. Innovatsiooni osakaal on suur, tegemist on
kompleksse probleemiga, mida tänapäeva tehnoloogia rakendamine võib lahendada. Innovatsioon seisneb uues hübriidmudelis
(õpetaja + TI).
Tegemist on keeletehnoloogiliselt keerulise projektiga, teaduslik tase on kõrge ning esile tuleb eelis alternatiivide ees.
Kriitikana saab välja tuua, et projekti ärimudel ja turu-uuringu plaan on olemas, kuid see osa on veel üsna üldine.
4,17
3. Projekti kuluefektiivsus (kaal 15%)
Projekti eelarve on realistlik ja tegevuste kaupa detailselt põhjendatud. Tööpaketid on hästi läbi mõeldud ja jaotatud loogiliselt:
tarkvara arendus, keeletöötluse moodulid, valideerimised, ärimudeli loomine, intellektuaalomandi analüüs. Eelarve on pigem
realistlik, kuid kuna antud valdkond areneb väga kiirelt, siis taotleja võimekus projektile järgnevaid püsikulusid võib ilma
regulaarsete projektirahastusteta olla keeruline tagada.
4,00
4. Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia (kaal 25%)
Meeskond on väga tugev ja asjakohane: meeskond on otseselt seotud riigieksamite hindamismudelite loomise ja
valideerimisega, mis tagab erialase tipptaseme ja sidususe haridusvaldkonnaga. Projekti tuumikmeeskond koosneb kõrge pädevusega spetsialistidest, kellest mitmed omavad kogemust ka eraettevõtjatena. Meeskonna interdistsiplinaarne koosseis tagab nii teadusliku tipptaseme kui ka praktilise arendus kogemuse TRL 4→5 prototüübi loomiseks ja testimiseks reaalses keskkonnas. Organisatsiooniline suutlikkus on kõrge: Tallinna Ülikoolil on pikaajaline kogemus sarnastes projektides ja
olemas vajalik infrastruktuur. Projekti toetavad eksperdid, kes aitavad arendada jätkusuutlikku ja turupotentsiaaliga ärimudelit.
4,33
Leht 3/4
Intellektuaalomandi analüüsi ja arendatava tehnoloogia kaitsega seotud küsimustes toetavad Tallinna Ülikooli
intellektuaalomandi spetsialistid, kes osalevad IPRL-taseme tõstmises ning töötavad välja sobivad kaitse- ja
litsentseerimismehhanismid.
5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (kaal 5%)
Projekt toetab Eesti 2035 strateegiat digipöörde, haridusinnovatsiooni ja keele elujõulisuse aspektides. Panustab
ligipääsetavusse (digitaalne kättesaadavus üle Eesti ja ka välismaal elavatele õppuritele), võrdsesse võimalusse ja hariduslikku
võrdsusesse. Võrdse ligipääsu aspekt on hästi läbi mõeldud (õppimine kõikjal, erivajadustega õppijad saavad kasutada
digitaalset platvormi).
Projekt kasutab tehisintellektil põhinevat keeletöötlust eesti keele õpetamiseks ja hindamiseks. See on uuenduslik ja
teaduspõhine lähenemine, mis toetab hariduse personaliseerimist ning vähendab õpetajate töökoormust. Platvormi arendus aitab
luua uusi teaduspõhiseid digilahendusi, mis toetavad tehnoloogiapõhise ja vastutustundliku majanduse arengut, samuti loob
eeldusi nende lahenduste laialdaseks kasutuselevõtuks.
Projekt toetab otseselt strateegilist sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Tehnoloogiapõhise
keeleõppe lahenduse loomine on selge panus digipöördesse haridussektoris ning toetab teaduspõhise majanduse arengut.
Lahendus pakub uut tüüpi ärimudelit, mis põhineb teadustööl ja kõrgel tehnoloogilisel valmidusel ning mille eesmärk on
skaleeritavus ja ühiskondlik mõju eesti keele oskusele.
„Eesti 2035“ strateegias rõhutatakse vajadust mitmekesiste ja tehnoloogiapõhiste õppemeetodite arendamise järele, et õpet
oleks võimalik isikupärastada ning rikastada õpikogemust digipedagoogika ja õpianalüütika kaudu. Projekt vastab sellele
suunale, pakkudes uuenduslikku ja praktilist rakendust, mis võimaldab õpilastel harjutada kirjutamisülesandeid eksamilaadses
formaadis ning saada personaalset, automaatselt genereeritud ja õpetaja poolt kohandatavat tagasisidet. Horisontaalsete
näitajate osas on katvus hea.
4,67
Koondhinnang:
Tegemist on tugeva projektiga, mis on Eestile väga vajalik. Kuigi alates 2027. aastast on põhikooli lõpueksamid elektroonilised
ning neile järgnevatel aastatel viiakse e-keskkonda ka gümnaasiumi riigieksamid, siis e-eksamite jaoks puudub praegu
emakeeleõppija arutleva teksti hindamiseks kohaldatud tänapäevaseid keeletehnoloogilisi võimalusi kätkev
hindamismetoodika. Praegune e-katseeksamite süsteem EIS ei kätke prototüüpi esseevastusega teksti analüüsiks. Puudub ka
harjutuskeskkond, mis sisaldaks teksti hindamise kriteeriume, millega nii kirjutaja kui ka hindaja kursis oleks. Lahendusena
pakub antud projekt välja tehisintellektil põhineva keeletöötluse rakendamise eesti keele õpetamiseks ja hindamiseks. See on
Koondhinne (kaalutud hinnete
summa):
4,29
Leht 4/4
uuenduslik ja teaduspõhine lähenemine, mis toetab hariduse personaliseerimist ning vähendab õpetajate töökoormust.
Platvormi arendus aitab luua uusi teaduspõhiseid digilahendusi, mis toetavad tehnoloogiapõhise ja vastutustundliku majanduse
arengut, samuti loob eeldusi nende lahenduste laialdaseks kasutuselevõtuks.
Hindamiskomisjoni ettepanek:
Rahuldada taotlus taotletud mahus.
Ekspertkomisjoni esimees: Julia Rosend
allkirjastatud digitaalselt
OTSUS
taotluse rahuldamise kohta
01.08.2025 nr 11.3-1/25/3717
Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine ning
teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“
(edaspidi Astra+ määrus) § 19 lõike 1, perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lg 2 punkti 2 ning
Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-
ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 8 lõigete 1 ja 4 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus
(edaspidi rakendusüksus)
otsustab:
1. Rahuldada Tallinna Ülikool (registrikood 74000122, aadress Narva mnt 25 10120 Kesklinna
linnaosa, Tallinn, Harju maakond; edaspidi toetuse saaja) 12.05.2025 esitatud toetuse
taotlus registreerimisnumbriga 2021-2027.1.01.25-1172 projektile „Arutleva kirjandi
hübriidhindamise ja tagasisidestamise rakenduse prototüübi väljatöötamine“ (edaspidi
projekt).
2. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 88 235,00 eurot, millest toetuse piirmäär on
kuni 85% ja omafinantseering vähemalt 15% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetuse
suurus on 74 999,75 eurot.
3. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.09.2025- 31.08.2026.
4. Projekti eesmärk ja kirjeldus, sealhulgas riigi pikaajalises arengustrateegias vastava eesmärgi
saavutamist toetavad tegevused, projekti eelarve kulude lõikes ja projekti elluviimise eeldatav
tegevus- ja ajakava ning asukoht on märgitud taotluses.
5. Projekti toetatav tegevus on Astra+ määruse § 5 lg 1 punktis 3 nimetatud tegevus.
6. Toetatava projekti ja tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad ning riigi pikaajalises
arengustrateegias kinnitatud näitaja koos sihttasemetega on kirjeldatud taotluse punktis
„Näitajad“.
7. Toetuse saaja täidab ühendmääruse 3. peatükis ja Astra+ määruses sätestatut, sh:
7.1. tagab projekti elluviimise ÜSS-is, ühendmääruses, Astra+ määruses ja esitatud taotluses
ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise;
7.2. panustab kõikide projekti tegevustega nõutud tulemuste saavutamisse;
7.3. tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste
olemasolu;
7.4. järgib projekti hangete läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 sätestatut ning
keskkonnaministri 29.06.2021 määrust nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja
teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides
kehtestavad tingimused“;
7.5. esitab enne seadmete soetamist rakendusüksusele prognoosi, millises ajalises
proportsioonis plaanitakse toetatavat taristut kasutada majandustegevuseks ja
mittemajandustegevuseks;
7.6. eristab raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, peab nende üle
arvestust ning esitab rakendusüksusele aruande taristu majandusliku ja mittemajandusliku
kasutuse ajalise proportsiooni kohta;
7.7. maksab toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi
jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust;
7.8. näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54
„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite
andmisest avalikkuse teavitamine” kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on
toetusest rahastatud tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Projekti
toetatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest;
7.9. võimaldab audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil,
andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi
ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning
võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
7.10. säilitab toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS §-s 18 nõutud
aja jooksul; 7.11. maksab tagasi rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse finantskorrektsiooni otsuses
märgitud summas ja tähtajaks;
7.12. teavitab rakendusüksust viivitamatult kõigist esitatud andmete muudatustest ja
asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist, kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
8. Toetuse maksmine ning dokumentide, tõendite ja lõpparuande esitamine
8.1. Toetust makstakse Astra+ määruse §-s 26 ja ühendmääruse §-des 24-26 ning § 28 lõikes
2 sätestatud tingimustel ja korras.
8.2. Toetust makstakse välja kindlasummalise maksena ühendmääruse § 20 lg 1 punkti 1 alusel
pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt, kui maksmise aluseks nõutavad
tingimused on täidetud. Tingimuste osalisel täitmisel jääb toetus välja maksmata.
8.3. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande ühes toetuse maksmise aluseks olevate
dokumentide ja tõenditega rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil 45 päeva jooksul
pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Lõpparuanne peab sisaldama vähemalt
Astra+ määruse § 25 lg-s 3 loetletud teavet.
8.4. Lõpparuanne ja toetuse maksmise aluseks olevad dokumendid ja tõendid esitakse
rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.
9. Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise
osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.
10. Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse vastavalt ÜSS §-des 28-30 ja ühendmääruse
§-des 34-38 sätestatule.
11. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel järgitakse Astra+ määruse §-s 22 ja ühendmääruse §-
s 12 sätestatud korda. Kindlasummalise makse puhul on lubatud muuta üksnes projekti
abikõlblikkuse perioodi kuid vastavalt Astra+ määruse § 8 lõikele 3 mitte pikemaks kui 12
kuud.
12. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada
ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lg-s 7 nimetatud juhtudel.
13. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave loetakse käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks.
Otsuse vaidlustamine
Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele Astra+ määruse §-s 29, ÜSS-is ja
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, mil vaide esitaja sai
või pidi otsusest teada saama.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urve Vool
hariduse, teaduse ja Interregi talituse juhataja
Koostaja: Kristel Meesak-Seesmaa
59177417
Meetme eest vastutav ministeerium on Haridus- ja Teadusministeerium.