taotluse rahuldamise kohta

Leht 1/5

Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja

kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“

KONSENSUSLIK HINDAMISLEHT

Projekti nimi ja number: Redoks-aktiivse peptiidravimi kandidaat

2021-2027.1.01.25-1102

Taotleja: Tartu Ülikool

Valikukriteerium Hinne:

1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele (kaal 25%)

Projekt on hästi kooskõlas TAIE arengukava fookusvaldkondadega „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“ ning

„Biomeditsiinitehnoloogiad“. Tegemist on varajases faasis ravimiarenduse projektiga, mis põhineb senistel alusteaduslikel

tulemustel ning keskendub nende innovatsiooniküpsuse tõstmisele. Projektil on potentsiaal panustada uute ravilahenduste

arendamisse vananemisega seotud haiguste kontekstis, seega haakub see otseselt „Eesti 2035“ strateegilise sihiga.

Projekt toetab samuti TAIE teadmussiirde eesmärke, pöörates tähelepanu koostööle ettevõtetega, järelkasvule ja

intellektuaalomandi arendamisele. Samuti on projekt kooskõlas Rahvastiku Tervise Arengukava 2020–2030 põhimõttega

kasutada uusi innovaatilisi lahendusi rahvatervise parandamiseks. Projekt panustab ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti erieesmärki (a)(i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning

kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“.

Kuigi strateegiline raamistik ja teaduslik alus on tugevad, jääb ebaselgeks projekti panus konkreetsesse meetme väljund- ja

tulemusnäitajatesse (nt IPRL, TeamRL, FRL). Taotluses puudub detailsem selgitus selle kohta, milliseid tulemusi nende

mõõdikute osas saavutatakse ning kuidas nende saavutamiseni jõutakse. Samuti ei ole selgelt esitatud, kuidas plaanitakse

süsteemselt arendada kaitstava ja kommertsialiseeritava intellektuaalomandi portfelli. Kuigi mainitakse

punktmutatsioonidega peptiide kui potentsiaalselt kaitstavat lahendust, siis rakku läbivate peptiidide kasutamine on

üldtuntud lahendus ning ei pruugi täita leiutistaseme nõuet, mis seab küsimärgi alla IP potentsiaali.

Lisaks jätab hinnang mulje, et projektimeeskonnal puudub hetkel terviklik ja struktureeritud strateegia IP arendamiseks ja

kommertsialiseerimiseks, mis omakorda mõjutab projekti jätkusuutlikkust ja mõju rakendatavuse osas.

3,67

Leht 2/5

Projekt on hästi üles ehitatud teadusliku ja strateegilise sobivuse osas ning haakub tugevalt riiklike ja Euroopa Liidu

arengukavadega. Samas vajab projekt tugevamat selgust ja läbimõeldust intellektuaalomandi strateegia osas ning

konkreetsemat seostamist meetme mõõdikute ja tulemuste saavutamisega.

2. Projekti põhjendatus (kaal 30%)

Projekt on sisuliselt hästi põhjendatud ning toetub tugevale teaduslikule lähtekohale ja ajakohastele publikatsioonidele,

sealhulgas Nature Communications (2024). Lahendatav probleem – NAD⁺ taseme langusest tingitud redoks-stress

vananemise käigus – on olulise teadusliku ja meditsiinilise tähendusega ning hetkel veel vähese arendustegevuse fookuses.

Valitud sihtmärgi ja lähenemisviisi põhjal võib järeldada, et projekt tegeleb innovaatilise ja teaduslikult potentsiaalse

arendusvaldkonnaga.

Sekkumisloogika on metoodiliselt tugev ja loogiliselt üles ehitatud. Projekti ülesehitus on läbimõeldud ja põhineb juba

testitud meetoditel. Eesmärgiks seatud TRL 5 saavutamine 12 kuu jooksul on realistlik, kuna see ei eelda ulatuslikke in

vivo haigusmudelite katseid. Kavandatud tegevused on kooskõlas seatud eesmärkidega ning suunatud tehnoloogia küpsuse

kasvatamisele. Projekti lõpptulemusena on planeeritud valmisolek patenditaotluseks, mis on sihistatult valitud

arendusetapp.

Projekti teaduslik tase on kõrge. Peptiidipõhine lähenemine redoks-homeostaasi mõjutamiseks on uudne ja sihib

neurodegeneratiivsete haiguste jaoks olulist terapeutilist vajadust. Tegemist on sihtmärgiga, mille kommertsialiseeritavus

on rahvusvaheliselt kõrge, eeldusel et tehnoloogia arendamine õnnestub. Samas tuleb arvestada, et konkurents on antud

valdkonnas väga tihe, mis seab surve nii tulemuste kvaliteedile kui ka patenditavusele. Kuigi esialgne hüpotees on loogiline,

jääb hetkel ebaselgeks, millist spetsiifilist toimet peptiidil oodatakse, mis võib takistada IP tugevust ja kaitstavust.

Intellektuaalomandi strateegia on projektis küll olemas, kuid esitatud üsna üldsõnaliselt. Puudub selge plaan, kuidas

kaitstava teadmuse väljatöötamiseni jõutakse ja millised on konkreetsed sammud IP realiseerimiseks. Kuigi nimetatakse

erinevaid potentsiaalseid arengusuundi (edasiarendus teadusasutuses, spin-off, litsentsimine), vajab see komponent

tugevamat selgust ja strateegilist planeerimist. Positiivseks märgiks on aga arvestamine jätkumeetmete (SPARK, Horizon

Europe, EIC) taotlemisega, mis viitab pikemaajalisusele ja süsteemsele mõtlemisele.

Projektil on arvestatav rahvusvaheline turupotentsiaal, eriti kui arendust suudetakse viia edasi kliinilise rakenduseni. NAD⁺

metabolismi mõjutavate toodete turusegment on kasvutrendis ning arendused selles valdkonnas on ravimitööstuse jaoks

strateegiliselt olulised. Projekti potentsiaalne mõju on märkimisväärne nii teaduslikus kui ka rakenduslikus mõttes.

Kommertspotentsiaali realiseerumine eeldab aga selgemaid tegevuskavasid ja IP strateegiat.

4,33

Leht 3/5

3. Projekti kuluefektiivsus (kaal 15%)

Projekti eelarve on koostatud loogiliselt ja selges seoses iga arendusetapi konkreetsete eesmärkidega. Kulud on põhjendatud

ning tegevused näitavad kuluefektiivsust.

Kuigi kulude jaotus on ratsionaalne, tuginedes projekti tehnilisele ülesehitusele, on arvestatud minimaalsete varudega.

Kõikide eksperimentide õnnestumine eeldab sujuvat ja probleemideta läbiviimist. Selline lähenemine võib suurendada

riske, kuna puudub nähtav reserv võimalike viivituste, ebaõnnestumiste või ümberprioriseerimiste korral. Näiteks

loomkatsete (HEB testide) puhul võib kavandatud eelarve olla alammäär ja ei pruugi katta kõiki potentsiaalseid kulusid

sõltuvalt testide ulatusest või korduskatsete vajadusest.

Puudub selgem käsitlus selle kohta, kuidas kaetakse projekti lõppedes tekkivad tegevused ja kulud, mis on seotud

intellektuaalomandi (IP) halduse, tulemuste hoidmise või potentsiaalse spin-off’i tegevusega. Kuigi on viiteid

jätkumeetmetele ja arenduse potentsiaalsele jätkumisele, vajaks eelarves täpsemat tähelepanu IP kaitse, turuanalüüsi ja

tulemuste haldamise kuludele pärast projekti lõppu.

Hetkel puudub põhjalikum ülevaade tururiskidest või võimalikest kõrvalekalletest, mis võiksid mõjutada edasist tegevust

ja nõuda eelarvelisi ümberkorraldusi. Arvestades projekti innovaatilist iseloomu ja võimalikke teaduslikke takistusi, oleks

mõistlik lisada paindlikkust, eriti eksperimentaalse töö maksumuse osas.

4,5

4. toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia (kaal 25%)

Taotlejal (Tartu Ülikool) ning projektimeeskonnal on väga tugev teadus- ja projektipädevus. Projekti juhib prof Kaasik,

kellel on märkimisväärne rahvusvaheline teadustöö kogemus ning varasem osalus ravimiarenduse eelastmetes. Meeskond

omab valdkonnaspetsiifilist kvalifikatsiooni ning vajalikku kogemust projektitegevuste elluviimiseks.

Projektile vajalik teadustaristu (nt konfokaalmikroskoopia, fluorestsentsanalüüsid) on olemas ja katsetatud. In vivo

uuringuteks vajalikud load ja taristu on samuti olemas, kuid loomkatsete piiratud ulatus võib mõnevõrra piirata tulemuste

üldistatavust.

Doktorandi kaasamine on selgelt planeeritud ja teadusliku järelkasvu aspekt on arvesse võetud. Samas võiks projektis olla

täpsemalt kirjeldatud, kuidas doktorandi või meeskonna töö pärast projekti lõppu jätkub (nt läbi jätkuprojekti või

arendusplaani).

4,17

Leht 4/5

Planeeritud jätkutegevused (SPARK, EIC, Horizon jt) loovad potentsiaali projektijärgseks rahastuseks. Kuigi on mainitud

kontakte ettevõtetega (nt Icosagen), puudub hetkel konkreetne koostööpartner või väljendatud huvi projektiga liitumiseks,

mis nõrgendab kommertsialiseerimise selgust.

5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (kaal 5%)

Projekt on kooskõlas riikliku strateegia „Eesti 2035“ sihiga „tervena hoitud elu ja pikem eluiga“. Vananemisega seotud

haiguste uurimine ja ravi on oluline rahvatervise prioriteet ning projekt panustab otseselt sellesse eesmärki. Samuti toetab

projekt teadmuspõhise majanduse arengut ning loob potentsiaali spin-off ettevõtte tekkeks, mis omakorda soodustaks

teadustulemuste rakendamist ettevõtluses.

Projekt vastab ka Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE) 2021–2035 teisele

tegevussuunale, keskendudes teadusasutuste teadmussiirde võimekuse suurendamisele ja sidususele ettevõtlussektoriga.

Horisontaalsed põhimõtted:

• Sooline võrdõiguslikkus: Meeskonnas on esindatud mõlemad sood, kuid projekt võiks enam rõhutada, kuidas tagatakse

soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete rakendamine uute liikmete (sh noorteadlaste) värbamisel.

• Regionaalareng: Projekt ei too selgelt välja regionaalset mõju, kuid Tartu Ülikooli tegevus toetab kaudselt Lõuna-Eesti

teadusarenduse tugevdamist.

• Võrdsed võimalused ja ligipääsetavus: Projektil puudub otsene seos selle põhimõttega, kuid tulevikus võivad projekti

tulemused positiivselt mõjutada eakate tervist ja seeläbi suurendada ligipääsu terviseteenustele.

• Keskkond ja kliima: Projekti tegevus on laboripõhine ja keskkonnaneutraalne, otsest mõju loodusvaradele ega

kliimapoliitikale ei ole.

4,17

Koondhinnang:

Projekt on hästi üles ehitatud teadusliku ja strateegilise sobivuse osas ning haakub tugevalt riiklike ja Euroopa Liidu

arengukavadega. Samas vajab projekt tugevamat selgust ja läbimõeldust intellektuaalomandi strateegia osas ning

konkreetsemat seostamist meetme mõõdikute ja tulemuste saavutamisega.

Projekt on perspektiivikas ja kõrge teadusliku tasemega, kuid eduka kommertsialiseerimiseni jõudmiseks tuleb tugevdada

intellektuaalomandi arenduse strateegiat ning esitada selgem tegevuskava IP realiseerimiseks ja hüpoteesi valideerimiseks.

Koondhinne (kaalutud hinnete

summa):

4,14

Leht 5/5

Potentsiaal jõuda praktilise, patenditava lahenduseni on olemas, kuid selle saavutamine sõltub strateegilisest juhtimisest ja

teaduslikust täpsusest järgmistes etappides.

Eelarve on hästi koostatud ja loogiliselt seotud projektitegevustega, kuid riskihindamise ja jätkusuutlikkuse aspektid vajavad

tugevamat esiletoomist. Paindlikkuse puudumine võib takistada projekti sujuvat kulgemist juhul, kui ilmnevad ootamatud

kulutused või arendustakistused. Täiendav planeerimine IP halduse ja projektijärgsete kulude osas parandaks eelarve tasakaalu

ning aitaks tagada projekti pikaajalise mõju ja rakendatavuse.

Projektil on väga tugev teaduslik ja tehniline baas ning kompetentne meeskond, kellel on olemas vajalikud eeldused projekti

edukaks elluviimiseks.

Projekt toetab riiklikke strateegilisi eesmärke tervise, innovatsiooni ja teaduspõhise majanduse valdkondades. Horisontaalsete

põhimõtete käsitlemine on pigem kaudne ja vajaks tugevamat esiletoomist, eriti soolise võrdõiguslikkuse ning regionaalse mõju

osas.

Hindamiskomisjoni ettepanek:

Rahuldada taotlus taotletud mahus.

Ekspertkomisjoni esimees: Julia Rosend

allkirjastatud digitaalselt

OTSUS

taotluse rahuldamise kohta

01.08.2025 nr 11.3-1/25/3714

Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine ning

teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“

(edaspidi Astra+ määrus) § 19 lõike 1, perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lg 2 punkti 2 ning

Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 8 lõigete 1 ja 4 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus

(edaspidi rakendusüksus)

otsustab:

1. Rahuldada Tartu Ülikool (registrikood 74001073, aadress Ülikooli tn 18 50090 Tartu linn,

Tartu linn, Tartu maakond; edaspidi toetuse saaja) 09.05.2025 esitatud toetuse taotlus

registreerimisnumbriga 2021-2027.1.01.25-1102 projektile „Redoks-aktiivse peptiidravimi

kandidaat“ (edaspidi projekt).

2. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 88 000,00 eurot, millest toetuse piirmäär on

kuni 85% ja omafinantseering vähemalt 15% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetuse

suurus on 74 800,00 eurot.

3. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.09.2025- 31.08.2026.

4. Projekti eesmärk ja kirjeldus, sealhulgas riigi pikaajalises arengustrateegias vastava eesmärgi

saavutamist toetavad tegevused, projekti eelarve kulude lõikes ja projekti elluviimise eeldatav

tegevus- ja ajakava ning asukoht on märgitud taotluses.

5. Projekti toetatav tegevus on Astra+ määruse § 5 lg 1 punktis 3 nimetatud tegevus.

6. Toetatava projekti ja tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad ning riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud näitaja koos sihttasemetega on kirjeldatud taotluse punktis

„Näitajad“.

7. Toetuse saaja täidab ühendmääruse 3. peatükis ja Astra+ määruses sätestatut, sh:

7.1. tagab projekti elluviimise ÜSS-is, ühendmääruses, Astra+ määruses ja esitatud taotluses

ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise;

7.2. panustab kõikide projekti tegevustega nõutud tulemuste saavutamisse;

7.3. tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste

olemasolu;

7.4. järgib projekti hangete läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 sätestatut ning

keskkonnaministri 29.06.2021 määrust nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja

teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides

kehtestavad tingimused“;

7.5. esitab enne seadmete soetamist rakendusüksusele prognoosi, millises ajalises

proportsioonis plaanitakse toetatavat taristut kasutada majandustegevuseks ja

mittemajandustegevuseks;

7.6. eristab raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, peab nende üle

arvestust ning esitab rakendusüksusele aruande taristu majandusliku ja mittemajandusliku

kasutuse ajalise proportsiooni kohta;

7.7. maksab toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi

jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust;

7.8. näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine” kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on

toetusest rahastatud tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Projekti

toetatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest;

7.9. võimaldab audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil,

andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi

ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning

võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

7.10. säilitab toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS §-s 18 nõutud

aja jooksul; 7.11. maksab tagasi rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse finantskorrektsiooni otsuses

märgitud summas ja tähtajaks;

7.12. teavitab rakendusüksust viivitamatult kõigist esitatud andmete muudatustest ja

asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist, kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

8. Toetuse maksmine ning dokumentide, tõendite ja lõpparuande esitamine

8.1. Toetust makstakse Astra+ määruse §-s 26 ja ühendmääruse §-des 24-26 ning § 28 lõikes

2 sätestatud tingimustel ja korras.

8.2. Toetust makstakse välja kindlasummalise maksena ühendmääruse § 20 lg 1 punkti 1 alusel

pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt, kui maksmise aluseks nõutavad

tingimused on täidetud. Tingimuste osalisel täitmisel jääb toetus välja maksmata.

8.3. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande ühes toetuse maksmise aluseks olevate

dokumentide ja tõenditega rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil 45 päeva jooksul

pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Lõpparuanne peab sisaldama vähemalt

Astra+ määruse § 25 lg-s 3 loetletud teavet.

8.4. Lõpparuanne ja toetuse maksmise aluseks olevad dokumendid ja tõendid esitakse

rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

9. Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise

osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

10. Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse vastavalt ÜSS §-des 28-30 ja ühendmääruse

§-des 34-38 sätestatule.

11. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel järgitakse Astra+ määruse §-s 22 ja ühendmääruse §-

s 12 sätestatud korda. Kindlasummalise makse puhul on lubatud muuta üksnes projekti

abikõlblikkuse perioodi kuid vastavalt Astra+ määruse § 8 lõikele 3 mitte pikemaks kui 12

kuud.

12. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada

ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lg-s 7 nimetatud juhtudel.

13. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave loetakse käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks.

Otsuse vaidlustamine

Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele Astra+ määruse §-s 29, ÜSS-is ja

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, mil vaide esitaja sai

või pidi otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urve Vool

hariduse, teaduse ja Interregi talituse juhataja

Koostaja: Kristel Meesak-Seesmaa

59177417

[email protected]

Meetme eest vastutav ministeerium on Haridus- ja Teadusministeerium.