Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Justiits- ja digiministri "Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamiseks toetuse andmise tingimused" eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks justiits- ja digiministri "Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamiseks toetuse andmise tingimused" eelnõu. Ootame teie kooskõlastusi ja arvamusi hiljemalt 3. septembriks 2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri 3. Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht 4. TAT riskihindamise tabel /*Lisaadressaadid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Kärt Voor 620 8239 [email protected]

Meie 30.07.2025 nr 8-1/6466-1

1

EELNÕU

24.07.2025

JUSTIITS- JA DIGIMINSITER

MÄÄRUS

Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamiseks toetuse

andmise tingimused

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 1 „Nutikam Eesti” erieesmärgi

(a)(v) „Digitaalse ühenduvuse suurendamine” meetme 21.1.5.1 „Ühenduvus“ (edaspidi meede)

sekkumise 21.1.5.11 „Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamine”

elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi.

(2) Toetus on mõeldud Vabariigi Valitsuse 23. detsembril 2021. aastal kinnitatud arengukavas

„Eesti digiühiskond 2030“ nimetatud alaeesmärgi „Ühenduvus“ 2. suuna „Juurdepääsuvõrkude

väljaarendamine“ saavutamiseks.

(3) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid ning nendega aidatakse järgida Riigikogu 12. mai 2021. aasta otsuse „Riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” heakskiitmine” (edaspidi strateegia „Eesti 2035“)

aluspõhimõtteid ning saavutada sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestatav, turvaline ja

kvaliteetne elukeskkond“.

(4) Määruse alusel antav toetus on lairiba-püsivõrkude jaoks antav abi Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega

teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–

78), artikli 52 tähenduses ning selle andmisel kohaldatakse selles määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(5) Määruse alusel ei anta toetust:

1) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel;

2) raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti

18 tähenduses.

2

(6) Määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblik sihtpiirkond (edaspidi abikõlblik

sihtpiirkond) moodustub aadressiobjektidest, kus puudub vähemalt 100 megabitti sekundis

allalaadimiskiirusega püsiühendus ning kuhu seda lähema kolme aasta jooksul ei ole kavas

elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) investeeringuga rajada.

(7) Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid

esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ning juhised tehakse kättesaadavaks perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21

lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse eesmärk on aidata abikõlblikus sihtpiirkonnas rajada väga suure läbilaskevõimega

elektroonilise side juurdepääsuvõrke, mis võimaldavad lõppkasutajal kasutada ülikiiret

lairibateenust.

(2) Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrk (edaspidi

juurdepääsuvõrk) on üldkasutatav elektroonilise side võrgu osa mis ühendab lõppkasutajat

teenusepakkuja võrguga ja koosneb kuni üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise

kohas asuva jaotuspunktini täielikult fiiberoptikast, või üldkasutatav elektroonilise side võrgu

osa, mille kvaliteediparameetrid on samaväärsed fiiberoptikal põhineva võrguga.

(3) Ülikiire lairibateenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus), mis

tagab lõppkasutajatele tipptunnitingimustes andmeedastuse allalaadimiskiirusega üks gigabitt

sekundis.

(4) Toetuse andmise tulemusena luuakse võimalus liituda väga suure läbilaskevõimega

elektroonilise side juurdepääsuvõrguga.

(5) Toetust andes aidatakse saavutada järgmisi väljundnäitajaid:

1) lisandunud eluruumid, millel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele;

2) lisandunud ettevõtjad, kellel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele.

(6) Toetuse tulemusena saavutatakse järgmised tulemusnäitajad:

1) eluruumid, kus on tellitud lairibaühendus väga suure läbilaskevõimega võrku;

2) ettevõtjad, kes on tellinud lairibaühenduse väga suure läbilaskevõimega võrku.

(7) Toetatavate projektidega aidatakse järgida strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid ja

saavutada sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestatav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“

elukeskkonnaga rahulolu näitaja kaudu.

§ 3. Juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomine

Juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomine tähendab juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti

rajamist vähemalt aadressiobjekti kinnistu piirini või selle vahetusse lähedusse liini ehitamiseta.

Kolme või enama korteriga elamu puhul tähendab see juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti rajamist

korterelamu üldkasutatavasse ruumi või selle puudumisel korterelamu kinnistu piirini

korterelamusiseste liinide ehitamiseta. Paaris- või ridamaja puhul tähendab see

juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti rajamist aadressiobjekti kinnistu piirini liinide ehitamiseta.

3

§ 4. Lõppkasutaja

Lõppkasutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes ise ei osuta üldkasutatavat sideteenust ja kelle

omandis või kasutuses olev aadressiobjekt kuulub abikõlblikku sihtpiirkonda ja sellele

aadressiobjektile on loodud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus ning aadressiobjekt on

sellega liitunud.

§ 5. Aadressiobjekt

Aadressiobjekt on ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 punktide 1–3 ja 7 kohaselt abikõlblikus

sihtpiirkonnas unikaalaadressi omav geograafiline aadressiobjekt.

§ 6. Hulgimüügitasandi juurdepääs

Hulgimüügitasandi juurdepääs on teenus, mis võimaldab sideettevõtjal kasutada toetuse abil

rajatud juurdepääsuvõrku sideteenuse osutamiseks lõppkasutajale

§ 7. Rakendusasutus ja -üksus

(1) Rakendusasutus on Justiits- ja Digiministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, projekti abikõlblikkuse periood ja toetuse

määr

§ 8. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, millega aidatakse saavutada käesoleva määruse §-s 2 nimetatud

eesmärki ja tulemust ja mille käigus viiakse ellu vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis

1 nimetatud tegevust.

(2) Toetatakse järgmiseid tegevusi:

1) juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu projekteerimine ja ehitamine koos selleks vajalike

materjalide ja omanikujärelevalvega;

2) juurdepääsuvõrgus teenuste osutamiseks vajalike aktiivseadmete ost ja paigaldus.

(3) Juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu on ühegi aktiivseadmeta juurdepääsuvõrgu osa,

mis koosneb tehnorajatistest, kaablikanalisatsioonist, passiivsetest kaablitest, kaablikappidest

ja asjakohastest võrguelementidest.

(4) Kaablikanalisatsioon on maa-alune torustik või kulgla, mida kasutatakse kaablite

paigaldamiseks.

(5) Aktiivseadmed on tehnilised vahendid, mida kasutatakse lairibateenuse osutamiseks

vajalike signaalide edastamiseks või suunamiseks ja mis on ühendatud passiivsete kaablitega.

4

(6) Toetust ei anta projektile, mis on juba ellu viidud, mille elluviimist on alustatud või mille

puhul on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne rakendusüksusele taotluse esitamist.

(7) Toetatakse tegevust, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille tulemusena

ei tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse

määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.

(8) Toetatakse taristuinvesteeringut, mille puhul on tagatud kliimakindlus, tingimusel et taristu

kestvus on vähemalt viis aastat.

(9) Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust

võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtet ja et projekti elluviimise tõttu tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste

tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

§ 9. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus)

§-ga 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.

(2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 8 kohaseks tegevuseks ja § 2 kohase

tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud:

1) juurdepääsuvõrgu projekteerimise kulud;

2) juurdepääsuvõrgu ehitamise kulud koos selleks vajalike materjalide, omanikujärelevalve

võrguinfo dokumenteerimisega seotud kuludega;

3) juurdepääsuvõrgus teenuste osutamiseks vajalike aktiivseadmete ostmise ja paigaldamise

kulud.

(3) Abikõlbmatud on järgmised kulud:

1) käibemaks;

2) rajatava juurdepääsuvõrgu valmimisjärgse haldamise kulud.

§ 10. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 24 kuud taotluse rahuldamise otsuse tegemisest

arvates.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2029. a.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuse tegemisest või taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

kuupäeval.

(4) Rakendusüksus võib mõjuval põhjusel pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi kuni 12

kuu võrra, aga mitte kauemaks kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja lõpuni, kui

on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud asjaolud.

5

§ 11. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

(2) Toetuse maksimaalne summa ühe aadressiobjekti kohta, millele luuakse toetuse abil

juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus, on 4500 eurot.

3. peatükk

Juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused ja keskkonnanõuded

§ 12. Juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused

(1) Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab vastama järgmistele tehnilistele tingimustele:

1) juurdepääsuvõrk võimaldab seda kasutada soovival sideettevõtjal osutada ilmastikust ja

loodusest sõltumatult kõigil juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel

tipptunnitingimustes lairibateenust tagatud allalaadimiskiirusega üks gigabitt sekundis;

2) juurdepääsuvõrk tagab tehnoloogilise valmiduse vähemalt viiele sideettevõtjale

hulgimüügitasandil juurdepääsuks, sealhulgas juurdepääsuvõrgu füüsilise eraldamise;

3) kui liin on rajatud fiiberoptikat kasutades, peab see koosnema vähemalt kiupaarist.

(2) Füüsiline eraldamine tähendab elektroonilise side seaduses sätestatud kliendiliini,

alamkliendiliini ja liini füüsilist eraldamist ja kogu sagedusspektri ulatuses rentimist teisele

sideettevõtjale sideteenuse osutamiseks lõppkasutajale viisil, mis võimaldab sideettevõtjal

pakkuda lõppkasutajale teenust otse ülekandevõrgust.

(3) Toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu ülesehitus peab võimaldama selle edaspidist

laiendamist oluliste ümberehitusteta ka nende abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvate

aadressiobjektideni, mis toetuse abil juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust ei saa.

(4) Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab olema ühendatud olemasoleva kiudoptilise

ülekandevõrguga järgmiselt:

1) ülekandevõrk ja juurdepääsuvõrk on ühendatud viisil, mis ei nõua lisaehitustöid;

2) ülekandevõrk peab olema vabalt ligipääsetav ja tagama piisava võrguressursi füüsiliseks

eraldamiseks vähemalt viiele sideettevõtjale, kes soovivad toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu

vahendusel lõppkasutajatele lairibateenust pakkuda;

3) vähemalt viiele sideettevõtjale füüsiliseks eraldamiseks piisava võrguressursi puudumisel

ülekandevõrgus peab toetuse taotleja, kui ta omab või kontrollib asjaomast ülekandevõrku,

esitama toetuse taotluses hulgimüügitasandi juurdepääsu tingimused selle ülekandevõrgu

kohta, millega luuakse hulgimüügitasandi juurdepääsu soovivatele sideettevõtjatele reaalne

võimalus toetusega rajatavas juurdepääsuvõrgus lairibateenuste pakkumiseks lõppkasutajatele;

4) loodud on jaotuspunktid, vajaduse korral koos elektriühenduse ja vähemalt viie sideettevõtja

seadmeid mahutavate väliseadmekappidega, kui viimased on vältimatult vajalikud selleks, et

luua võimalus lairibateenuste osutamiseks juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud

aadressiobjektidel.

(5) Ülekandevõrk on elektroonilise side võrgu osa, mis moodustab tuumvõrgu ja

juurdepääsuvõrgu vahelüli ning tagab andmevahetuse ülemaailmse internetivõrguga.

6

(6) Tuumvõrk on elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab sideettevõtja ülekandevõrke ning

mille kaudu on sideettevõtja elektroonilise side võrk seotud teiste sideettevõtjate elektroonilise

side võrkudega.

§ 13. Juurdepääsuvõrgu rajamise keskkonnanõuded

Toetuse abil rajatav juurdepääsuvõrk peab vastama järgmistele keskkonnanõuetele:

1) taristu osaks olevad materjalid ja tooted ei sisalda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja

piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi

1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus

(EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid

91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–850), XIV

lisas nimetatud autoriseeringut vajavaid ohtlikke aineid ning vastavad XVII lisas nimetatud

ohtlike ainete kasutamise piirangutele;

2) taristu osaks olevad elektri- ja elektroonikaseadmed vastavad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivis 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja

elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 01.07.2011, lk 88–110) sätestatud nõuetele;

3) uue taristu rajamisel välditakse olulise kahju tekitamist elupaikadele ja liikidele ning kui

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt tuleb teha

keskkonnamõju eelhindamine või keskkonnamõju hindamine, lähtutakse mõjude vähendamisel

määratud leevendusmeetmetest;

4) taristu ehitus- ja hooldustööde käigus tekkivad jäätmed peavad olema nõuetekohaselt

käideldavad ja võimaldama jäätmete ringlussevõttu või taaskasutust võimalikult suures

ulatuses.

4. peatükk

Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele

§ 14. Nõuded toetuse taotlejale

Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) peab vastama järgmistele tingimustele:

1) taotleja on juriidiline isik, kes on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või

Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või muus samaväärses registris;

2) taotleja põhitegevusala oli äriregistri andmetel taotluse esitamisele vahetult eelnenud

majandusaastal justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide

esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)” kohaselt

elektroonilise side teenused fikseeritud või traadita sidevõrgus ja satelliitsideteenused (EMTAK

2025 jao K grupp 611), muud elektroonilise side teenused (EMTAK 2025 jao K grupp 619) või

elektri- ja sidevõrkude ehitus (EMTAK 2025 jao F klass 4222). Nõue ei kehti juriidilise isiku

kohta, mille osad või aktsiad kuuluvad täielikult ühele või mitmele kohaliku omavalitsuse

üksusele;

3) taotleja põhitegevusala käive oli äriregistri andmetel taotluse esitamisele vahetult eelnenud

majandusaastal vähemalt 500 000 eurot. Nõue ei kehti juriidilise isiku kohta, mille osad või

aktsiad kuuluvad täielikult ühele või mitmele kohaliku omavalitsuse üksusele;

4) taotleja kinnitab rahaliste vahendite olemasolu projekti omafinantseerimiseks projekti nende

kulude ulatuses, mida toetusest ei kaeta käesoleva määruse §-s 11 sätestatud piirmäärade järgi;

5) taotleja on tähtajaks tagastanud varem ebaseaduslikuks tunnistatud abi, mille tagastamise

tähtaeg on saabunud, nagu on sätestatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli

1 lõike 4 punktis a;

7

6) taotlejal on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse ja Vabariigi Valitsuse 29.11.2021. aasta määruse nr 108 „Taaste-

ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ kohaselt

tagasimakstav toetus tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud;

7) taotleja on täitnud maksudeklaratsiooni ja majandusaasta aruande esitamise kohustuse, kui

see on asjakohane;

8) taotleja maksu- või maksevõlg riigile, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks

määratud viivis, on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud;

9) majandustegevusega tegeleva taotleja majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;

10) taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;

11) taotleja ei ole raskustes ettevõtja;

12) taotlejal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601,

372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust.

§ 15. Taotleja kohustused

(1) Taotleja on kohustatud:

1) rakendusüksuse nõudmisel tõendama, et taotluses esitatud teave vastab toetuse andmise

tingimuste määruses sätestatule;

2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul;

3) võimaldama taotluses esitatud teabe tegelikkusele vastavuse kontrollimist projektiga seotud

ruumides ja territooriumil ning osutama selleks igakülgset abi;

4) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmete muudatusest või asjaolust,

mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

(2) Kui taotleja omab või kontrollib abikõlblikus sihtpiirkonnas taristut, mida saab kasutada

juurdepääsuvõrgu rajamiseks, peab ta olema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit

sellest taristust, selle asukohast ja trassidest ning juurdepääsu andmise tingimustest enne toetuse

taotlemist teavitanud ning andnud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile selle taristu

kohta kogu asjakohase teabe, mis võimaldab ka teistel toetuse taotlemisest huvitatud isikutel

seda taristut juurdepääsuvõrgu rajamiseks kasutada.

§ 16. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus tuleb esitada määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt e-toetuse keskkonna

kaudu.

(2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotlusele on lisatud nõutud dokumendid;

2) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige;

3) toetust taotletakse määruses sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele;

4) toetatavate tegevuste tegemine on kavandatud abikõlblikkuse perioodi;

5) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest on kooskõlas määrusega.

(3) Taotlus tohib hõlmata ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvaid

aadressiobjekte.

(4) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente ja andmeid:

1) taotleja nimi;

2) taotleja suurus väike-, keskmise või suurettevõtjana;

8

3) projekti nimi;

4) projekti algus- ja lõppkuupäev;

5) toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu projekteerimise, ehitamise ja paigaldatavate

aktiivseadmete maksumus;

6) ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomiseks taotletava toetuse

suurus;

7) selle kohaliku omavalitsuse üksuse nimi, mille territooriumil asuvaid asustusüksusi taotlus

hõlmab;

8) asustusüksuste ja neis asuvate aadressiobjektide nimekiri, kuhu taotleja toetuse abil

liitumisvõimaluse loob;

9) juurdepääsuvõrguga liituvate aadressiobjektide arv;

10) juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjeldus koos asjakohase tehnilise

dokumentatsiooni ja kinnitusega, et see lahendus vastab käesoleva määruse §-s 12 sätestatud

tehnilistele tingimustele;

11) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“;

12) kliimakindluse tagamise hindamise tulemused ühendmääruse lisa 3 B-osa

kliimamuutustega kohanemist puudutava osa kohaselt;

13) taotleja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

õigusest kehtestada elektroonilise side seaduse § 63 lõike 1 alusel võrguteenuseid pakkuvale

sideettevõtjale, kes kontrollib juurdepääsu lõppkasutajale, läbivühendatavuse tagamiseks

vajalikke kohustusi, kaasa arvatud kohustuse võrkude sidumiseks või sideteenuse

koostalitlusvõime tagamiseks ja nimetatud seaduse § 631 lõike 1 kohase kohustuse

sideettevõtjale või võrguelemendi omanikule võimaldada juurdepääs talle kuuluvale

hoonesisesele juhtmestikule ja kaablitele ning seotud vahenditele ja teenustele või väljaspool

hoonet asuva juhtmestiku esimese kontsentratsiooni- või jaotuspunktini, kui nimetatud

võrguelementide dubleerimine on majanduslikult ebatõhus või füüsiliselt raskendatud;

14) taotleja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik projektile määratud toetuse vähendamise

alustest ja tagasinõutud toetuse tagasimaksmise kohustusest;

15) taotleja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik projekti elluviimise kontrollidest ja

auditeerimisest;

16) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

(5) Asustusüksus on Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 kohane abikõlblikus

sihtpiirkonnas asuv asula.

5. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 17. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlemine on vooruline. Taotlusvooru eelarve ja abikõlblike aadressiobjektide nimekirja

kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Taotlusvooru teave edastatakse

rakendusüksusele.

(2) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga:

1) taotlusvooru eelarve;

2) kohaliku omavalitsuse üksuste vahelise eelarve jaotuse;

3) selliste abikõlblike aadressiobjektide nimekiri, kus puudub vähemalt 100 megabitti sekundis

allalaadimiskiirusega püsiühendus (edaspidi abikõlblik aadressiobjekt).

9

(3) Rakendusüksus teavitab avalikkust taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma

veebilehel vähemalt kümme tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

§ 18. Toetuse taotlemine

(1) Taotluse toetuse saamiseks esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu taotleja

esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna.

(2) Taotlus esitatakse käesoleva määruse § 17 lõike 3 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Taotleja

esitab rakendusüksusele taotluse hiljemalt väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäeval. Kui e-

toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtajaks esitamist, loetakse

taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.

(3) Taotlusvooru tähtpäevaks taotluse esitamata jätmise korral esitamise tähtpäeva ei ennistata

ja taotlus jäetakse menetlusse võtmata.

(4) Ühes taotlusvoorus saab taotleja esitada ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil

asuvate aadressiobjektide kohta ühe taotluse. See piirang kehtib ka taotlejatele, kes kuuluvad

ühte kontserni või kes on üksteisega valitseva mõju kaudu seotud konkurentsiseaduse § 2 lõike

4 tähenduses.

(5) Taotleja ei saa esitada taotlust aadressiobjektide kohta, mille suhtes on ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 3. mai 2022. a määruse nr 35 „Väga suure läbilaskevõimega

elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ § 20 lõike 2

punkti 1 alusel tema taotluse rahuldamise otsus tunnistatud kehtetuks.

6. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 19. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetelevastavuse tuvastamisest, taotluse

hindamisest ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

tegemisest.

(2) Kui taotluses esineb puudusi, taotlust on vaja täiendada või esitada lisateavet, määrab

rakendusüksus taotlejale kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.

(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni 20 tööpäeva võrra.

§ 20. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesoleva määruse §-

s 14 sätestatud nõuded.

(2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesoleva määruse §-

s 16 sätestatud nõuded.

10

(3) Rakendusüksus võib küsida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti arvamust taotleja

ja taotluse nõuetele vastavuse kohta. Käesolevas lõikes nimetatud arvamus ei ole

rakendusüksusele siduv.

§ 21. Projektide hindamine ja hindamiskriteeriumid

(1) Rakendusüksus seab vastavaks tunnistatud taotlused pingeritta järgmiste

hindamiskriteeriumite alusel:

1) ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomiseks taotletava toetuse

suurus;

2) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv;

3) juurdepääsuvõrguga liituvate aadressiobjektide arv.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi alusel saab

maksimaalsed 30 punkti taotlus, millega taotletakse kõige väiksemat toetust ühele

aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomiseks. Suurema toetuse

taotlused saavad punkte vähem ja proportsionaalselt ühele aadressiobjektile

juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomiseks taotletava toetuse suurusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumi eest saab

maksimaalsed 30 punkti taotlus, millega taotletakse toetust juurdepääsuvõrguga liitumise

võimaluse loomiseks suurimale arvule aadressiobjektidele. Väiksemale arvule

aadressiobjektidele liitumisvõimaluse loomise toetuse taotlused saavad punkte vähem ja

proportsionaalselt juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arvuga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi eest saab

maksimaalselt 40 punkti taotlus, milles juurdepääsuvõrguga liituvate aadressiobjektide arv on

suurim. Väiksema liitujate arvuga toetuse taotlused saavad punkte vähem ja proportsionaalselt

juurdepääsuvõrguga liituvate aadressiobjektide arvuga.

(5) Iga kohaliku omavalitsuse üksuse kohta moodustatakse käesoleva paragrahvi lõigete 2, 3 ja

4 punktide alusel pingerida, mille alusel rahuldatakse taotlused alates suurima punktide arvu

saanud taotlusest kuni vastava kohaliku omavalitsuse üksuse kohta käesoleva määruse § 17

lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud eelarve ammendumiseni.

(6) Ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomiseks antakse toetust

ühele taotlejale. Kui juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavad aadressiobjektid eri

taotlejate taotlustes kattuvad, rahuldatakse kattuva aadressiobjekti suhtes käesoleva paragrahvi

lõikes 5 nimetatud pingereas eespool olev taotlus.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 kirjeldatud juhul annab rakendusüksus pingereas tagapool

oleva ning kattuvate aadressiobjektidega taotluse esitanud taotlejale võimaluse kümne tööpäeva

jooksul taotlust muuta ja kattuvad aadressiobjektid taotlusest välja jätta ning soovi korral

vähendada ka juurdepääsuvõrguga liituvate aadressiobjektide arvu. Kui taotleja taotlust

muudab, korrigeerib rakendusüksus pingerida. Kui taotleja taotlust muuta ei soovi, teeb

rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning taotlus langeb käesoleva paragrahvi

lõikes 5 nimetatud pingereast välja.

(8) Kui taotlused saavad võrdselt punkte, eelistatakse taotlust, mis loob juurdepääsuvõrguga

liitumise võimaluse suurimale arvule aadressiobjektidele.

11

§ 22. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Taotleja ja taotluse määruses sätestatud nõuetele vastavuse korral rahuldatakse taotlused iga

kohaliku omavalitsuse üksuse kohta moodustatud pingerea alusel vastava kohaliku

omavalitsuse üksuse käesoleva määruse § 17 lõike 2 punkti 2 kohaselt kehtestatud taotlusvooru

eelarve ammendumiseni.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) otsuse tegemise kuupäev;

2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimi ja number;

4) projekti kogusumma;

5) toetuse ja omafinantseeringu summa ning nende osakaal abikõlblikest kuludest;

6) toetuse suurus ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise eest;

7) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv;

8) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekiri;

9) juurdepääsuvõrguga liituvate aadressiobjektide arv;

10) teave riigiabi andmise kohta;

11) projekti eesmärk, toetatavad tegevused, nende eeldatav ajakava ja asukoht;

12) projekti abikõlblikkuse periood;

13) toetuse saaja kohustused;

14) toetuse maksmise tingimused ning maksete aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise

kord;

15) toetuse maksmise peatamise, toetuse tagasinõudmise ja taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamise alused;

16) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;

17) otsuse tegija andmed;

18) muu asjassepuutuv teave.

(3) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva

jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 23. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlus ja taotleja ei vasta määruses sätestatud nõuetele,

kui taotluse rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarvevahendite lõppemise tõttu ja

käesoleva määruse § 8 lõikes 6 nimetatud juhul.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie

tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 24. Taotluse osaline rahuldamine

(1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste

rahastamiseks ette nähtud kohaliku omavalitsuse eelarve mahu tõttu.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse

ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi.

12

Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata

jätmise otsuse.

7. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 25. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja

sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

(2) Toetuse saaja võib taotleda taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui ta soovib:

1) korrigeerida aadressiobjektide andmetes esinevaid vigu;

2) asendada algselt taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud liitumisvõimaluse saavate

aadressiobjektide nimekirjas olevad aadressiobjektid kuni viie protsendi ulatuses teiste sama

omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate abikõlblike aadressiobjektidega;

3) loobuda aadressiobjektidele liitumisvõimaluse loomisest, kui nendel aadressiobjektidel juba

on või sinna plaanitakse rajada vähemalt 100 megabitti sekundis allalaadimiskiirusega

püsiühendusega liitumisvõimalus või muudel põhjendatud juhtudel, mis peavad olema

tõendatud.

(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui:

1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;

2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega, sealhulgas riigiabi eeskirjadega;

3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;

4) muudatust ei peeta põhjendatuks.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 20 tööpäeva jooksul

pärast vastavasisulise avalduse saamist. Uute asjaolude ilmnemise korral on rakendusüksusel

õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 20 tööpäeva võrra.

§ 26. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse vähendamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;

2) toetuse saaja on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud kunstlikult, sealhulgas on

esitanud valeandmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul

õigusvastasel viisil;

3) toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust ei rahuldata ja toetuse saajal ei

ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

4) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;

5) toetuse saaja või tema seaduslik esindaja on toetuse taotlemise või kasutamise ajal süüdi

tunnistatud karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 372, 373, 379 või 384 alusel.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib rakendusüksus tunnistada taotluse

rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks:

1) kui toetuse saaja ei täida käesoleva määruse §-s 34 sätestatud kohustusi;

2) kui ilmneb vastuolu riigiabi eeskirjadega.

13

(3) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb toetuse saajal saadud toetus

tagastada.

(4) Rakendusüksus vähendab taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse suurust ühe

aadressiobjekti kohta 30 protsendi võrra, kui:

1) toetuse saaja ei ole projekti lõppedes loonud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust

vähemalt 90 protsendile taotluse rahuldamise otsuses märgitud aadressiobjektidele või

2) juurdepääsuvõrguga ei ole liitunud taotluse rahuldamise otsuses märgitud arv

aadressiobjekte.

8. peatükk

Juurdepääsuvõrguga liitumine ja liitumise tingimused

§ 27. Juurdepääsuvõrguga liitumine

(1) Toetuse saaja kohustub teavitama kõiki juurdepääsuvõrguga liitumise võimalusega

aadressiobjektide omanikke ja kasutajaid juurdepääsuvõrguga liitumise võimalusest,

tingimustest ja juurdepääsuvõrguga liitumise taotluse esitamise tähtajast personaalselt enne

ehituse algust konkreetses asustusüksuses.

(2) Toetuse saaja peab olema valmis rakendusüksuse nõudmisel kirjalikult tõendama käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmist.

(3) Juurdepääsuvõrguga liitumise taotlusi peab saama toetuse saajale esitada nii paberil kui ka

elektrooniliselt kuni käesoleva määruse § 29 lõikes 5 nimetatud tulemusaruande esitamiseni.

Liitumistaotlusi, mis on esitatud pärast tulemusaruande esitamist, ei ole toetuse saaja

kohustatud käesoleva määruse § 28 lõikes 1 sätestatud tingimustel arvestama.

§ 28. Juurdepääsuvõrguga liitumise tingimused

(1) Juurdepääsuvõrguga liitumise hind aadressiobjekti omanikule või kasutajale, kes on

esitanud liitumise taotluse käesoleva määruse § 27 lõike 3 kohaselt, võib olla kuni 200 eurot

koos käibemaksuga ühe aadressiobjekti liitumise kohta. Toetuse saaja on kohustatud selle hinna

piires tagama juurdepääsuvõrguga liitumise.

(2) Kolme või enama korteriga elamu ja paaris- või ridamaja puhul kehtib käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud juurdepääsuvõrguga liitumise hind iga korteri ja majaosa omaniku kohta

eraldi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liitumishind peab sisaldama vähemalt järgmist:

1) liini rajamist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist ühe aadressiobjektini ja selle sisse

aadressiobjekti omaniku või kasutaja näidatud kohast koos standardselt otsastatud kaabliga

edasise hoonesisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt;

2) kolme või enama korteriga elamu puhul liini rajamist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist

korterisse koos standardselt otsastatud kaabliga edasise korterisisese paigaldustöö jaoks korteri

omaniku või kasutaja poolt;

3) paaris- või ridamaja puhul liini rajamist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist iga majaosa

omaniku või kasutaja majaosani ja selle sisse majaosa omaniku või kasutaja näidatud kohast

14

koos standardselt otsastatud kaabliga edasise majaosasisese paigaldustöö jaoks majaosa

omaniku või kasutaja poolt.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liitumishinna piires tehtava täpse tehnilise

lahenduse üle on õigus otsustada toetuse saajal. Kui aadressiobjekti omanik või kasutaja ei

nõustu tehnilise lahendusega, on toetuse saajal õigus jätta liin ehitamata.

(5) Toetuse saaja ei tohi:

1) seitsme aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuses sätestatud abikõlblikkuse perioodi lõpust

arvates võtta juurdepääsuvõrguga liituvatelt aadressiobjektide omanikelt või kasutajatelt

lisatasusid, välja arvatud liitumiseks vajalike tööde tegemise eest;

2) võtta juurdepääsuvõrguga liitunud lõppkasutajatelt regulaarset tasu nimetatud taristu

valmisoleku või kasutamise eest.

9. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 29. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse toetuse saaja tulemusaruande alusel.

(2) Toetust makstakse, kui selle eelduseks olevate taotluse rahuldamise otsuses või toetuse

andmise tingimustes nimetatud tingimuste täitmine on tõendatud ja kui rakendusüksus on

tulemusaruande heaks kiitnud.

(3) Ühe projekti kohta võib teha kuni kolm makset:

1) esimese makse aluseks on ehitusteatiste olemasolu ja nende alusel makstakse välja 30

protsenti toetuse summast;

2) teise makse aluseks on vähemalt 50 protsendile taotluse rahuldamise otsuses nimetatud

aadressiobjektidele liitumisvõimaluse loomine ja selle alusel makstakse välja 30 protsenti

toetuse summast;

3) viimase makse aluseks on kõigi taotluse rahuldamise otsuses nimetatud aadressiobjektidele

liitumisvõimaluse loomine ning samas otsuses sätestatud arvul aadressiobjektide liitumine ja

selle alusel makstakse välja 40 protsenti toetuse summast.

(4) Makse algatab rakendusüksus.

(5) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud tulemusaruande ja tõendid

rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

(6) Toetuse saaja esitab koos tulemusaruandega järgmised makse aluseks olevad asjakohased

dokumendid:

1) ehitusteatised, mis hõlmavad kogu projekti;

2) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide nimekiri;

3) juurdepääsuvõrguga liitunud aadressiobjektide nimekiri;

4) juurdepääsuvõrgu teostusjoonised koos asjakohase tehnilise kirjeldusega ning koos

kinnitusega, et valminud juurdepääsuvõrgu tehnilised parameetrid vastavad käesoleva määruse

§-s 12 sätestatud tingimustele;

5) tehtud tööde omanikujärelevalve aktid.

15

(7) Rakendusüksus kaasab käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 4 ja 5 nimetatud dokumentide

kontrolliks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti.

(8) Juhul kui projekti tulemusaruanne sisaldab liitumisvõimaluse saanud aadressiobjekte ja

projekt on riskihindamise tulemusel sattunud kohapealse kontrolli valimisse, kontrollib

rakendusüksus enne seotud makseid käesoleva määruse §-s 30 sätestatud juurdepääsuvõrgu

valmidust.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul makstakse toetus välja 20 tööpäeva jooksul

juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli lõppemisest arvates.

(10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrolli käigus

ilmnes puudusi, makstakse toetus välja pärast puuduste kõrvaldamist ja 20 tööpäeva jooksul

pärast rakendusüksuse juurdepääsuvõrgu valmiduse lisakontrolli.

§ 30. Juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrollimine

(1) Rakendusüksus võib teha riskihindamise tulemusena projekti kohapealset kontrolli,

veendumaks juurdepääsuvõrgu valmimises määruses sätestatud tingimustel ja tulemusaruandes

näidatud mahus. Rakendusüksus võib lisaks käesoleva määruse § 29 lõikes 6 nimetatud

dokumentidele küsida toetuse saajalt juurdepääsuvõrgu tehniliste mõõtmiste protokolle.

(2) Kohapealse kontrolli korral teavitab rakendusüksus toetuse saajat kontrolli tegemise

kohtadest ja ajakavast vähemalt kümme tööpäeva ette.

(3) Kohapealne kontroll tehakse vajaduse korral koos toetuse saaja esindajaga ja toetuse saajale

tehniliste mõõtmiste teostajaga, kes tagab ka vajalikud mõõteseadmed.

(4) Rakendusüksus koostab esitatud andmete ja kohapealse kontrolli tulemuste kohta protokolli.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud protokollis fikseerib rakendusüksus määruses

sätestatud tingimustele mittevastavad ühendused ja muud selgunud mittevastavused, mille tõttu

toetust ei maksta, ja annab toetuse saajale mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks.

(6) Puuduste kõrvaldamise järel kontrollib rakendusüksus mõistliku aja jooksul

juurdepääsuvõrgu valmidust uuesti.

10. peatükk

Toetuse saaja õigused ja kohustused ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

kontroll

§ 31. Toetuse saaja õigused ning kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi määruses sätestatud

nõuete ja toetuse saaja kohustuste kohta.

(2) Toetuse saaja peab:

1) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja tulemuse saavutamise;

2) tõendama toetuse maksete aluseks olevate tingimuste täitmist;

16

3) esitama õige ja täieliku teabe, korrektsed dokumendid ja aruanded projekti elluviimise ja

mõjude kohta tähtajaks ja nõutud viisil;

4) võimaldama audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil,

andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning

andmeid;

5) täitma teavitamisega seotud kohustusi Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määrusele nr

54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ kohaselt;

6) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste

olemasolu;

7) järgima tegevuste elluviimisel keskkonnaalaseid õigusakte ja kliimakindluse nõudeid;

8) tagama kestuse nõude täitmise;

9) ehitama abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrk viisil, mis loob sellega liitumise

võimaluse taotluse rahuldamise otsuses nimetatud aadressiobjektidele, arvestades määruses ja

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi;

10) ehitama ühendused määruses sätestatud tingimustel liitumistaotluse esitanud

aadressiobjektidele;

11) pakkuma käesoleva määruse § 34 kohaselt kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel

hulgimüügitasandi juurdepääsu;

12) tagama hulgimüügitasandi juurdepääsu hinnakujunduse, mis võimaldab lairibaühenduse

jaeteenuste pakkumist samamoodi nagu normaalse turukonkurentsiga piirkondadele käesoleva

määruse § 34 kohaselt;

13) tegema juurdepääsuvõrgu ehitamise ajal oma veebilehel avalikult kättesaadavaks

juurdepääsuvõrgu valmimise eeldatava ajakava asustusüksuste ja nendes liitumisvõimaluse

saavate aadressiobjektide täpsusega vähemalt järgneva kolme kuu kohta;

14) tõendama, et hulgimüügitasandi juurdepääsu eest küsitav hind on mõistlik ja

mittediskrimineeriv;

15) tagama juurdepääsuvõrgu tehnilise rikke kõrvaldamise järgmise tööpäeva lõpuks rikkest

teadasaamisest arvates;

16) avalikustama abikõlblikus sihtpiirkonnas valminud juurdepääsuvõrgu passiivse

lairibataristu asukohad ja trassikaardid koos muu asjakohase teabega oma veebilehel ja

ehitisregistris tehniliste võimaluste kohaselt ning edastama juurdepääsuvõrguga liitumise

võimaluse saanud ja liitunud aadressiobjektide teabe elektroonilise side seaduse § 1002 alusel

peetavasse sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse

infosüsteemi;

17) pakkuma sideettevõtjatele ja teistele huvitatud isikutele ammendavat ja

mittediskrimineerivat juurdepääsu toetuse abil sihtpiirkonda rajatud juurdepääsuvõrguga

seotud ajakohasele teabele sellises vormingus, mis on laialdaselt kasutuses ning võimaldab

juurdepääsu taotleval isikul saadud teavet masintöödelda;

18) rakendama kliimakindluse tagamise hindamisel nimetatud meetmed taristu kliimakindluse

tagamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks;

19) pidama ja säilitama enda muust raamatupidamisarvestusest eraldi raamatupidamist toetuse

abil ehitatud juurdepääsuvõrgu kohta taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates kuni

kümne aasta möödumiseni juurdepääsuvõrgu valmimisest;

20) esitama rakendusüksusele tähtaegselt nõutud teavet ja aruandeid;

21) teavitama rakendusüksust kirjalikult kõigist esitatud andmetes tehtud olulistest

muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada juurdepääsuvõrgu ehitust või

toetuse saaja kohustuste täitmist;

22) teavitama rakendusüksust juurdepääsuvõrgu ehitust takistavatest olulistest asjaoludest ning

kõikidest tähtsatest kavandatavatest muudatustest;

17

23) säilitama juurdepääsuvõrgu ehituse dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat pärast

juurdepääsuvõrgu valmimist.

§ 32. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontroll

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib juurdepääsuvõrgu valmimise järel

käesoleva määruse § 31 lõike 2 punktides 11, 12 ja 14 sätestatud toetuse saaja kohustuste

täitmist ning teavitab tuvastatud rikkumistest rakendusüksust.

11. peatükk Aruannete esitamine

§ 33. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta e-toetuse keskkonna kaudu

projekti lõpparuande koos viimase makse aluseks oleva tulemusaruandega.

(2) Projekti lõpparuandes kajastatakse:

1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi ja number ning

toetuse saaja nimi;

2) projekti aruandeperiood;

3) juurdepääsuvõrguga liitunud aadressiobjektide arv lõpparuande esitamise seisuga;

4) käesoleva määruse § 2 lõike 5 punktides 1 ja 2 nimetatud väljundnäitajad;

5) juurdepääsuvõrguga liitunud aadressiobjektide lõppkasutajatele elektroonilise side teenuseid

osutavate sideettevõtjate nimekiri ja nende klientide arv;

6) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele;

7) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta;

8) muu asjassepuutuv teave.

(3) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul pärast lõpparuande saamist, kas lõpparuanne

on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

(4) Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. Puuduste esinemise

korral annab rakendusüksus toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

(5) Toetuse saaja esitab pärast ühe aasta möödumist projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust e-

toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele projekti järelaruande, kus esitab järgmised andmed:

1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi ja number ning

toetuse saaja nimi;

2) juurdepääsuvõrguga liitunud aadressiobjektide arv järelaruande esitamise seisuga;

3) käesoleva määruse § 2 lõike 6 punktides 1 ja 2 nimetatud tulemusnäitajad;

4) juurdepääsuvõrguga liitunud aadressiobjektide lõppkasutajatele elektroonilise side teenuseid

osutavate sideettevõtjate nimekiri ja nende klientide arv projektiga rajatud juurdepääsuvõrgus.

(6) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul pärast järelaruande saamist, kas järelaruanne

on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

(7) Kui järelaruandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. Puuduste esinemise

korral annab rakendusüksus toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

18

12. peatükk

Hulgimüügitasandi juurdepääs toetusega rajatud juurdepääsuvõrgule ja selle

hinnakujundus

§ 34. Sideettevõtja hulgimüügitasandi juurdepääs

(1) Toetuse saaja tagab kümne tööpäeva jooksul pärast juurdepääsuvõrgu valmimist toetuse

saaja määratud viisil taotluse esitanud sideettevõtjatele juurdepääsu toetuse abil rajatud

passiivsele lairibataristule ja selle füüsilise eraldamise.

(2) Juhul kui toetuse saaja on toetust kasutades paigaldanud ka aktiivseadmed, tagab toetuse

saaja juurdepääsu ka bitivooühendusele.

(3) Hulgimüügitasandi juurdepääs toetuse abil rajatud juurdepääsuvõrgule peab olema tagatud

kõigile sideettevõtjatele õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Sel puhul peab toetuse

saaja rakendama sideettevõtjatele samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning osutama

sideettevõtjatele teenuseid, avaldama teavet ning rakendama kulupõhiseid hindu samadel

tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate puhul.

(4) Toetuse saaja tagab hulgimüügitasandi juurdepääsu ka sellistele juurdepääsuvõrgu osadele,

mida ei ole toetusest rahastatud.

(5) Toetuse saaja peab avaldama hulgimüügitasandi juurdepääsu täpsemad tingimused ja hinnad

oma veebilehel hiljemalt kolm kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

(6) Toetuse abil rajatud juurdepääsuvõrgule juurdepääsu soovival sideettevõtjal peab nimetatud

võrgus olema võimalik pakkuda teenuseid lõppkasutajale järgmisi hulgitasandi teenuseid

kasutades:

1) ühekordne juurdepääsuvõrgu piirkonnaga liitumise teenus;

2) lõppkasutaja ühendamiseks kiurendi teenus.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud hulgitasandi teenustele kehtivad järgmised

maksimaalsed hinnad:

1) ühekordne juurdepääsuvõrgu piirkonnaga liitumise teenuse tasu kuni 500 eurot ilma

käibemaksuta piirkonnaga liitumise kohta;

2) ühe lõppkasutaja ühendamiseks kiurendi teenus kuni 10 eurot kuus.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud hinnad peavad kehtima vähemalt kaks aastat

projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates.

(9) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud ajavahemiku möödumist võib toetuse saaja

tõsta hindu tarbijahinnaindeksi aastase kasvu järgi, kuid mitte rohkem kui 3% aastas.

(10) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud põhiteenustele tohib toetuse saaja pakkuda

ka teisi ühekordseid lisateenuseid kulupõhise hinnaga.

(11) Toetuse saaja rahuldab sideettevõtja esitatud passiivsele lairibataristule juurdepääsu

taotluse ja võimaldab alustada selle kasutamist hiljemalt kümne tööpäeva jooksul taotluse

saamisest arvates. Taotlused rahuldatakse nende laekumise järjekorras.

19

(12) Hulgimüügitasandi juurdepääs passiivsele võrgutaristule, sealhulgas pimedale kaablile,

kaablikanalisatsioonile, postidele ja mastidele peab olema võimaldatud vastava võrgutaristu

eluea lõpuni. Kui toetusega rajatud võrgutaristu uuendatakse või asendatakse enne selle

olelusringi lõppu, peab toetuse saaja jätkama taristule juurdepääsu võimaldamist kogu algse

taristu puhul ette nähtud olelusringi ajal.

(13) Hulgimüügitasandi juurdepääs peab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul olema

tagatud vähemalt kümne aasta jooksul pärast juurdepääsuvõrgu valmimist.

(14) Kui toetuse saaja pakub peale hulgimüügitasandi sideteenuste ka lõppkasutajatele mõeldud

jaeteenuseid, peavad juurdepääsu taotlevad sideettevõtjad saama kasutada vähemalt 50

protsenti toetusega rajatud passiivse lairibataristu mahust.

(15) Kui toetuse saaja pakub peale hulgimüügitasandi sideteenuste ka lõppkasutajatele mõeldud

jaeteenuseid, peab ta pidama jae- ja hulgimüügitasandi sideteenuste kohta eraldi

raamatupidamisarvestust ning kajastama seal eraldi kõik kulud ja tulud, mis on seotud toetusega

ehitatud juurdepääsuvõrgu käitamisega.

(16) Toetusega ehitatud juurdepääsuvõrguga seoses määratud juurdepääsu tagamise kohustused

ja tingimused kehtivad ka juurdepääsuvõrgu omaniku, operaatori või muu asjaosalise

vahetumise korral.

13. peatükk

Toetuse tagasinõudmine ja vaided

§ 35. Toetuse tagasinõudmine

(1) Rakendusüksus nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui:

1) ilmnevad asjaolud, mille korral oleks jäetud taotlus rahuldamata;

2) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;

3) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

4) taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruannete menetlemise ajal on toetuse saaja

esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse,

ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil;

5) haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase

teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

(2) Kui tagasinõude otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadi

tõttu selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine on

toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust rikkumise raskuse järgi 2, 5, 10, 25 või 100

protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja

arvatud juhul, kui käesolevas paragrahvis on sätestatud teisiti.

(3) Rakendusüksus põhjendab toetuse tagasinõudmise määra toetuse tagasinõudmise või osalise

tagasinõudmise otsuses.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul nõutakse toetus tagasi likvideerimis-

ja pankrotimenetlust reguleerivate sätete alusel.

20

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse toetuse

tagasinõudmise otsus kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub toetuse tagasinõudmise otsus

süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.

(6) Ebaseadusliku riigiabi korral lähtutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust.

(7) Kui toetuse saaja on eiranud teavitamise nõudeid ja nimetatud nõuete hilisem täitmine ei

ole võimalik, kohaldatakse sellele tegevusele kuni kolmeprotsendilist tagasinõudmise määra.

(8) Kui toetuse saaja ei taga viie aasta jooksul projekti viimase makse tegemisest arvates

projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimist või sihtotstarbelist kasutamist taotluses

ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel või sooritab selle varaga

tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule põhjendamatu eelise,

vähendatakse toetuse summat proportsionaalselt ajaga, mille võrra on projekti viimase makse

tegemise lõpptähtpäevast vara puhul taotluse rahuldamise otsuse nõudeid rikutud.

(9) Tagasinõudmise otsuse tegemisel vähendatakse taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud

projekti abikõlblikku eelarvet, sealhulgas toetuse summat ja omafinantseeringut makse

tegemise ajal kehtivas toetuse proportsioonis. Kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks on

toetus välja makstud, sealhulgas ettemaksena, märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv toetuse

summa ja vähendatav omafinantseeringu summa.

(10) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi

andmeid:

1) otsuse tegija nimi;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi ja number;

4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;

5) tagasinõutava toetuse summa;

6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;

7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;

8) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

(11) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud tagasimakstava

toetuse tagasi 40 tööpäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

(12) Kui toetus nõutakse tagasi täies ulatuses, tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamise

otsuse kehtetuks.

(13) Rakendusüksus edastab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse

saajale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 36. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaide rakendusüksusele perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-is 31 sätestatud korras.

21

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Uudeberg

Kantsler

1

24.07.2025

Justiits- ja digiministri määruse „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side

juurdepääsuvõrgu rajamiseks toetuse andmise tingimused“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega kehtestatakse väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side

juurdepääsuvõrgu rajamiseks toetuse andmise tingimused. Tegemist on viienda lairiba-

püsivõrkude toetusmeetmega, mida Eestis kohaldatakse. Esimest toetusmeedet hakati

rakendama 2018. aastal ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. juuni 2018. a määruse nr 30

„Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise

toetusmeetme tingimused ja kord“1 alusel ja seda tehti kuni 2023. aastani. Avatud taotlusvooru

tulemusel sai 20 miljoni euro suuruse toetuse Elektrilevi OÜ (praegu Enefit OÜ) ja selle abil

sai valguskaabelvõrguga liitumise võimaluse 40 016 aadressiobjekti üle Eesti.2

2020. aasta lisaeelarvest eraldati 15 miljonit eurot internetiühenduste väljaarendamiseks

turutõrke piirkondades. Lairiba-püsivõrkude ehituseks3 eraldati avatud taotlusvooru tulemusel

kokku 10 497 204 eurot. 2021. aasta lõpuks jõudsid toetuse taotlejad luua kokku 5899

aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse, millega saavutati 80% algsest

eesmärgist, ning maksti välja 7 377 225 eurot toetust.4

Taasterahastust5 (RRF) eraldati lairibaühenduste arendamise toetuseks 24,29 miljonit eurot,

millest 2022. ja 2023. aastal korraldatud kahe taotlusvooru jooksul määrati toetusteks kokku ca

23 miljonit eurot.6 Selle tulemusel peaks kuni 11 184 aadressiobjektil olema

valguskaabelvõrguga liitumise võimalus. Kuna projektide elluviimine on veel pooleli, siis

lõplik aadressiobjektide arv selgub 2025. aasta lõpuks.

Uue katsemeetmena toetati 2023. aastal esimest korda riiklikul tasandil ka kogukondlike alt-

üles-algatusel ehitatavate lairibataristute rajamist.7 Toetuste 800 000 euro suurune kogueelarve

jagunes viie toetusesaaja vahel,8 kelleks olid kohalike elanike asutatud MTÜ-d. Selle

toetusmeetme projektid on edukalt lõppenud ning valguskaabliühenduse sai 100

aadressiobjekti.

Riik on alates 2018. aastast toetanud lairiba-püsivõrkude arendamist kokku 51,1 miljoni euroga

ja selle tulemusel on valguskaabelvõrguga liitumise võimaluse juba saanud ca 46 000

aadressiobjekti ning töös on kõnealuse võimaluse loomine ca 11 000 aadressiobjektile.

Kuna Eestis on veel ca 120 000 aadressiobjekti, kus puudub püsiühendus, mis suudaks tagada

vähemalt 100 Mbit/s kiirusega lairibaühenduse, siis on regionaalsete erinevuste tasandamiseks

edaspidigi vaja toetada turutõrkepiirkondades riigi rahaga tänapäevase lairibataristu rajamist.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/114062018004?leiaKehtiv 2 https://ttja.ee/lairiba-esimene-etapp-alates-2017 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/102092020002 4 https://ttja.ee/lairiba-teine-etapp-alates-2020 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/106052022011?leiaKehtiv 6 https://vana.rtk.ee/lairiba 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/104032023003 8 https://ttja.ee/lairiba-neljas-etapp-2023-2025

2

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 on kõikjal võimalik kasutada 1 Gbit/s

kiirusega püsiühendust.9 Eestis on selleks vaja luua võrk 120 000 aadressiobjektile ning selle

hinnanguline kogumaksumus on ca 800 miljonit eurot.10

Määruse alusel antava toetuse eesmärk on aidata kaasa väga suure läbilaskevõimega

elektroonilise side juurdepääsuvõrgu ehitamisele, mis võimaldab lõppkasutajal kasutada

ülikiiret lairibateenust. Toetatakse juurdepääsuvõrgu ehitamist turutõrkepiirkondades ehk seal,

kus puudub vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirust võimaldav juurdepääsuvõrk ja kuhu

ettevõtjad 2029. aasta lõpuni selliste juurdepääsuvõrkude ehitamist ka ei plaani. Sellist

piirkonda nimetatakse abikõlblikuks sihtpiirkonnaks ning see on kindlaks määratud määruse

jõustumise seisuga, võttes arvesse toimunud avaliku konsultatsiooni tulemusi.

Määruse alusel antavat toetust rahastatakse Euroopa Regionaalarengufondist 45 miljoni euroga.

Selle summaga on eesmärk luua liitumisvõimalus vähemalt 10 000 aadressiobjektile, sh nii

eluruumide kui ka ettevõtjate kasutatavatele aadressidele.

Toetusmeede aitab ellu viia 2021–2027 perioodi rakenduskava11 poliitikaeesmärgi nr 1

„Nutikam Eesti” erieesmärgi a alaeesmärgi v „Digitaalse ühenduvuse suurendamine” meetme

21.1.5.1 „Ühenduvus“ (edaspidi meede) sekkumist 21.1.5.11 „Väga suure läbilaskevõimega

juurdepääsuvõrgu ehitamine“.

Toetusmeede aitab ka saavutada Vabariigi Valitsuse poolt 23. detsembril 2021. aastal

kinnitatud arengukavas „Eesti digiühiskond 2030“12 nimetatud alaeesmärki „Ühenduvus“ 2.

suunda „Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine“.

Toetuse andmist korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus. Toetust antakse avatud taotlusvoorude

kaudu sideettevõtjatele, sidevõrkude ehitamise kogemusega ettevõtjatele ja kohalike

omavalitsuste omanduses olevatele juriidilistele isikutele.

Toetus on riigiabi, kuid see on kooskõlas Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi

aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse

siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), mida on muudetud Euroopa

Komisjoni määrustega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18), 2020/972 (ELT L

215, 07.07.2020, lk 3–6), 2021/1237 (ELT L 270, 29.07.2021, lk 39–75) ja 2023/1315 (ELT L

167, 30.06.2023, lk 1–90) (edaspidi üldine grupierandi määrus), lairibataristule antava abi

sätetega.13

Antav toetus on investeeringutoetus ja rajatav võrk jääb toetuse saajale, kellel lasub kohustus

tagada teistele sideettevõtjatele võrdsetel alustel hulgimüügitasandi juurdepääs rajatavale

võrgule. Võrgu edasisi haldamise ja käitamise kulusid ei hüvitata.

9 https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/europes-digital-decade-digital-targets-2030_et 10 https://ttja.ee/eraklient/ametist/lisainfo-ja-dokumendid/uuringud#lairibataristu-maksu 11 https://www.rtk.ee/toetuste-ulevaated-ja-oigusaktid/euroopa-liidu-valisvahendid/rakendusperiood-2021-2027#rakenduskava-2021-2027 12 https://www.justdigi.ee/digi-side-ja-kuber/digiuhiskonna-arengukava-2030 13 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02014R0651-20230701

3

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse14 (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel.

Meedet rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/106015 artikli 95

kuludest sõltumatu rahastamise põhimõttel ning Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse

nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus)

§ 47 lõike 1 alusel. Nimetatud rahastamisskeem puudutab toetuse maksmist liikmesriigile, kus

hüvitatavad summad on seotud tingimuste täitmise ja tulemuste saavutamisega, mille on kokku

leppinud liikmesriik ja Euroopa Komisjon rakenduskavas.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi digitaristu- ja

küberturvalisuse osakonna sideturgude talituse nõunik Raigo Iling (55 941 997,

[email protected]) koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse ametnikega. Eelnõu ja

seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna

õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb 13 peatükist ja 36 paragrahvist.

1. peatükk sisaldab üldsätteid ja koosneb seitsmest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse reguleerimisala.

Lõikes 1 nimetatakse konkreetne meede, mille on kokku leppinud Eesti Vabariik ja Euroopa

Komisjon rakenduskavas.

Lõige 2 viitab riiklikule arengukavale („Eesti Digiühiskond 2030“) ja selles seatud eesmärgile,

mida meede aitab saavutada (juurdepääsuvõrkude väljaarendamine).

Lõige 3 kinnitab, et määruse alusel toetatavates projektides lähtutakse järgmistest määruse (EL)

2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest:

1) liikmesriigid ja komisjon tagavad fondide rakendamisel põhiõiguste austamise ja

Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise;

2) liikmesriigid ja komisjon tagavad, et kogu programmide ettevalmistamise, rakendamise,

seire, aruandluse ja hindamise ajal võetakse arvesse ja edendatakse meeste ja naiste

võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist;

3) liikmesriigid ja komisjon võtavad asjakohased meetmed, et välistada programmide

ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise ajal igasugune

diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude,

vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Eelkõige võetakse kogu programmide

ettevalmistamise ja rakendamise ajal arvesse puuetega inimeste juurdepääsu;

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/111032022001?leiaKehtiv 15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02021R1060-20240630

4

4) fondide eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse kooskõlas ELi toimimise lepingu

artiklis 11 sätestatud kestliku arengu edendamise eesmärgiga, võttes arvesse ÜRO

kestliku arengu eesmärke, Pariisi kokkulepet ja põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“;

5) fondide eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse täielikus kooskõlas liidu

keskkonnaalaste õigusaktidega.

Lisaks viitab see lõige ka strateegia „Eesti 2035“16 aluspõhimõtetele ning seal sätestatud sihile

„Eestis on kõigi vajadusi arvestatav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Strateegia Eesti

2035 aluspõhimõte on sõnastatud järgmiselt: „Sihtideni jõudmise aluseks on vabadusele,

õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlik ja turvaline riik, kus austatakse õigus- ja sotsiaalriigi

põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Selle tagab loov,

vastutustundlik ning avatust ja kogukondi väärtustav ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti

identiteeti ning tagab mitmekesise, ligipääsetava ja ajaga kaasas käiva elujõulise

kultuuriruumi“.

Lõikes 4 on sätestatud, et määruse alusel antav toetus on lairiba-püsivõrkude jaoks antav abi

üldise grupierandi määruse artikli 52 tähenduses ning selle andmisel kohaldatakse üldises

grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

Üldise grupierandi määruse artikli 52 alusel võib lairibataristu väljaehitamiseks anda

investeerimisabi, kui täidetud on üldises grupierandi määruses sätestatud tingimused. Üldist

grupierandi määrust ei kohaldata lairibataristu jaoks antava abi suhtes, kui see ületab künnise

100 miljonit eurot projekti kohta (artikli 4 lõike 1 punkt y). Kõnesoleva määruse alusel antava

abi kogusumma ei ületa 45 miljonit eurot. Samuti jaotatakse eelarve omakorda kohalike

omavalitsuste vahel ning projektidele antava abi kogusummad eraldivõetuna on veelgi

väiksemad.

Samuti tuleb üldise grupierandi määruse alusel investeering teha piirkonda, kus sama

kategooria taristu puudub ja kus sellist taristut kavandatava abimeetme rakendamise perioodil

kommertsalustel tõenäoliselt välja ei arendata ja mida kontrollitakse avaliku konsultatsiooni

teel. Üldine grupierandi määrus (artikli 52 lõike 3 punktid a ja b) sätestab kiiruste alusel kaks

peamist kategooriat: 100 Mbit/s allalaadimiskiirus kõigi aadressiobjektide puhul ja 300 Mbit/s

allalaadimiskiirus sotsiaalmajanduslikult oluliste aadressiobjektide puhul. Kõnealune

toetusmeede lähtub 100 Mbit/s kiiruse künnisväärtusest ning annab toetust piirkondadele, mille

taristu ei võimalda sellise kiirusega püsiühendust ja kuhu eraettevõtjad seda ei plaani ka rajada.

Lõige 5 selgitab, millistel üldises grupierandi määruses sätestatud juhtudel kõnesoleva määruse

alusel toetust ei anta. Olulisim säte neist on üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 4 punkt

c, mis käsitleb raskustes olevaid ettevõtjaid. Nimetatud punkt keelab anda riigiabi raskustes

olevatele ettevõtjatele.

Lõikes 6 määratakse määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblik sihtpiirkond. Selleks on

piirkonnad, kus puudub vähemalt 100 megabitti sekundis allalaadimiskiirusega püsiühendus

ning kuhu seda lähema kolme aasta jooksul ei ole kavas sideettevõtja investeeringuga rajada.

Euroopa Komisjoni teatise „Suunised lairibavõrkude jaoks antava riigiabi kohta 2023/C

36/01“17 (edaspidi lairibavõrkude suunised) kontekstis on need nn valged piirkonnad, kus

ülikiire püsivõrk puudub ja kuhu seda ei ole tõenäoliselt kavas asjakohasel ajavahemikul

16 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 17 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2023.036.01.0001.01.EST

5

ehitada (lairibavõrkude suuniste punkt 100). Grupierandi määruse artikkel 52 sätestab

omakorda, et sellistesse piirkondadesse riigiabi andmine on vabastatud riigiabiloa taotlemisest.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) selgitas need valged alad välja 27.

septembrist kuni 1. novembrini 2024 toimunud kaardistamise käigus ja korraldas seejärel

21.jaanuarist 2025 kuni 23.veebruarini 2025 avaliku konsultatsiooni.18

Kaardistamine ja avalik konsultatsioon

Kaardistamise ja avaliku konsultatsiooni käigus paluti kõigil Eestis tegutsevatel sideettevõtjatel

kontrollida üle TTJA koostatud andmebaasi andmete paikapidavus ning anda teada ka oma kuni

2029. aasta lõpuni plaanitavad investeeringud lairibavõrkudesse.

Täpsemalt palus TTJA ettevõtjatel esitada teave juba olemasolevate või kuni 2029. aastani

ehitada plaanitavate vähemalt 100 Mbit/s kiirusega lairibaühendust võimaldava

püsiühendusega juurdepääsuvõrkude kohta.

Lairibavõrkude suuniste punkti 21 kohaselt on tehnoloogia arengu praeguses etapis olemas eri

liiki ülikiire juurdepääsu püsivõrke, sealhulgas:

a) kiudoptilised võrgud (FTTx) – FTTx hõlmab mitmesugust liiki võrke, nagu

valguskaabelühendus hooneni (FTTB), valguskaabelühendus koju (FTTH),

valguskaabelühendus valduseni (FTTP) ja valguskaabelühendus jaotuskapini (FTTC).

FTTC-võrkudega on aga võimalik ülikiireid püsivõrguteenuseid pakkuda üksnes juhul,

kui teatud pikkusega liinidel kasutatakse vektordust (tehnoloogia, mis parandab VDSLi

(väga kiire digitaalne abonendiliin) toimimist);

b) täiustatud ajakohastatud kaabelvõrgud, mille puhul rakendatakse vähemalt DOCSIS 3.0

standardit (DOCSIS – Data Over Cable Service Interface Specification). See on

üleilmselt tunnustatud telekommunikatsioonistandard, mille alusel on välja töötatud ja

esitatud mitu põlvkonda spetsifikatsioone (DOCSIS 1.0, DOCSIS 1.1, DOCSIS 2.0,

DOCSIS 3.0, DOCSIS 3.1 jne). Praeguses turuolukorras on välja töötatud DOCSIS 4.0

spetsifikatsioonid;

c) traadita juurdepääsu püsivõrgud, mis põhinevad 5G-tehnoloogial, ja võimalik et ka muu

traadita tehnoloogia, mis hõlmab raadiokohtvõrkudel põhinevaid lahendusi, eelkõige

järgmise põlvkonna WiFit (WiFi6);

d) satelliittehnoloogia lahendused, mida kasutatakse praegu mõnikord äärepoolsetes või

isoleeritud piirkondades olukordades, kus nendega on võimalik tagada piisavad

püsivõrgu lairibateenused. Tulevikus muutuvad eeldatavalt kättesaadavaks täiustatud

satelliidid (sh väga suure jõudlusega satelliidid), millega on võimalik lairibateenuste

kvaliteeti märkimisväärselt parandada ja ülikiiret ühendust pakkuda. Samuti on

satelliitidel oma osa avaliku sektori asutustele teenuste osutamisel. Ette valmistatakse

mitut madala orbiidiga satelliitide kogumit, mis peaksid vähendama latentsusaega.

Kõnesolev toetusmeede on mõeldud juurdepääsuvõrkude rajamiseks üldise grupierandi

määruse artikli 52 lõike 3 punktis a kirjeldatud piirkondades. See tähendab, et toetust antakse

ühendamaks kodumajapidamisi ja sotsiaal-majanduslikke keskusi piirkondades, kus puudub

võrk, mille puhul on võimalik tagada tipptunnitingimustes vähemalt 100 Mbit/s (kiiruse

künnisväärtus) allalaadimiskiirusega ühendus ja kus tõenäoliselt ei plaanita sellist võrku

asjakohases ajavahemikus kasutusele võtta. Seda kontrollitakse kaardistamise ja avaliku

konsultatsiooni teel kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 52 lõikega 4;

18 https://ttja.ee/lairiba-viies-etapp-2025-2029

6

TTJA korraldatud avaliku konsultatsiooni materjalid ja tulemused on avaldatud ameti

veebilehel https://ttja.ee/lairiba-viies-etapp-2025-2029.

Lõike 7 kohaselt toimub kogu toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud infovahetus ja

dokumentide saatmine perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse

keskkonnas.

Eelnõu § 2 selgitab toetuse andmise eesmärki ja tulemust.

Lõike 1 kohaselt on toetusemeetme eesmärk aidata abikõlblikus sihtpiirkonnas rajada väga

suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrke, mis võimaldavad lõppkasutajal

kasutada ülikiiret lairibateenust. Kuigi valge ala defineerimise kriteerium on 100 Mbit/s, on

lairibavõrkude suuniste kohaselt toetuse andmisel võimalik seada kvaliteedi, tulevikukindluse

ja konkurentsiga seotud lisakriteeriume, et riigi raha toel ehitatav taristu oleks piisav, tagamaks

lähitulevikus tekkivate vajaduste rahuldamine ilma lisariigiabi andmata. Kõnesoleva

toetusmeetme puhul on otsustatud lähtuda peamiselt sellest, et rajatav lairibataristu oleks

tehniliselt võimeline teenindama 1 Gbit/s allalaadimiskiirusega lairibateenuseid (täpsemad

tehnilised tingimused on sätestatud §-s 12).

Lõikes 2 defineeritakse väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrk.

Selliseks võrguks peetakse üldkasutatavat elektroonilise side võrku, mis koosneb kuni

üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini täielikult

fiiberoptikast, või üldkasutatav elektroonilise side võrk, mille kvaliteediparameetrid on

samaväärsed fiiberoptikal põhineva võrguga. Tegemist on Euroopa Liidus kokku lepitud

definitsiooniga (direktiivi 2018/1972 artikli 2 lõige 2) ning kogu Euroopa Liidu õigus ja

toetusmeetmed on suunatud sellele, et tagada kõikjal Euroopas väga suure läbilaskevõimega

võrkude olemasolu.

Valguskaablil põhinevate võrkudega samaväärseid kvaliteediparameetreid on selgitatud

elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ameti välja töötatud suunistes.19

Püsivõrgu puhul peavad tavapärase sideliikluse tippkoormuse korral olema tagatud järgmised

parameetrid:

a. allalingi andmeedastuskiirus: ≥ 1000 Mbps;

b. üleslingi andmesidekiirus: ≥ 200 Mbps;

c. IP-paketi veasuhe (Y.1540): ≤ 0,05%;

d. IP-paketi kadude suhe (Y.1540): ≤ 0,0025%;

e. edasi-tagasi-IP-paketi viivitus (RFC 2681): ≤ 10 ms;

f. IP-paketi viivituse variatsioon (RFC 3393): ≤ 2 ms;

g. IP-teenuse saadavus (Y.1540): ≥ 99,9% aastas.

Raadiolahenduse puhul peab tavapärase sideliikluse tippkoormuse korral olema tagatud

järgmised parameetrid:

a. allalingi andmeedastuskiirus: ≥ 150 Mbps;

b. üleslingi andmeedastuskiirus: ≥ 50 Mbps;

c. IP-paketi veasuhe (Y.1540): ≤ 0,01%;

d. IP-paketi kadude suhe (Y.1540): ≤ 0,005%;

19https://berec.europa.eu/eng/document_register/subject_matter/berec/regulatory_best_practices/guidelines/9439-berec-guidelines-on-very-

high-capacity-networks

7

e. Edasi-tagasi-IP-paketi viivitus (RFC 2681): ≤ 25 ms;

f. IP-paketi viivituse variatsioon (RFC 3393): ≤ 6 ms;

g. IP-teenuse saadavus (Y.1540): ≥ 99,81% aastas.

Selleks, et tagada nõutava kvaliteediga teenust, peavad raadiolahendusega võrgud kasutama

lõppkasutajaga ühendamiseks sagedusloaga sagedusi, kuna ainult operaatori ainukasutuses

olevad sagedused tagavad operaatorile võimaluse tagada oma võrgus kindel kvaliteet ilma

häireteta. Vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 26. oktoobri 2017. a määruse nr 54

„Eesti raadiosagedusplaan“ § 2 lõikele 3 peab tegemist olema primaarse kasutusrežiimiga, kuna

ainult seda raadioseadet kaitstakse teise raadioseadme põhjustatud häirete eest. Lisaks on

olemas ka sekundaarne kasutusrežiim, aga seda ei kaitsta teise raadioseadme põhjustatud

häirete eest ja sellise raadioseadme kasutamine ei tohi tekitada häireid primaarse

kasutusrežiimiga raadiosideteenistusele.

Lõikes 3 defineeritakse ülikiire lairibateenus. Üle 100 Mbit/s kiirusega võrke nimetatakse

inglise keeles erinevate terminitega, nagu ultrafast või superfast broadband. Kõnesoleva

määruse kontekstis ning lähtudes EL-i eesmärgist tagada gigabitiühendus kõikidele, on ülikiire

teenuse lävendiks 1 Gbit/s.

Lõige 4 sätestab, et toetuse andmise tulemusena luuakse võimalus liituda väga suure

läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrguga. See liitumisvõimalus luuakse kõigile

projekti elluviimise piirkonnas asuvatele aadressiobjektidele. See tähendab, et tegemist on

üldkasutatava sidevõrguga, millega osutatakse sideteenust eraisikutele, ettevõtjatele ja

asutustele.

Lõige 5 nimetab väljundnäitajad, mida toetusmeetmega püütakse saavutada. Need on Euroopa

Liidu tasandil kokkulepitud ühised näitajad, mille alusel jälgitakse riikide tulemusi. Need on

kokku lepitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021. lk 60–93).20

Ülikiirele lairibaühendusele juurdepääsuks peetakse seda, kui aadressiobjektile, kus asub

eluruum või ettevõtja, on loodud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõnesoleva määruse

§ 3 kohaselt.

Eluruum on kõnesoleva määruse tähenduses ruum hoones, mille kasutusotstarve on

ehitisregistri järgi järgmine:

- kahe korteriga elamu;

- kaksikelamu;

- muu kolme või enama korteriga elamu;

- ridaelamu;

- ridaelamu või kaksikelamu sektsioon (juhul kui on oma katus ja sissepääs maapinnalt);

- suvila või aiamaja;

- üksikelamu.

Kui ehitistregistris on märgitud hoones olevate eluruumide arvuks 1 või suurem number,

loetakse eluruumide arvuks ehitistregistris olevate eluruumide arv.

20 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2021/1058/oj?uri=CELEX:32021R1058

8

Juhul kui ehitistregistri järgi on hoones märgitud eluruumide arvuks 0 ja ka mitteeluruumide

arv on 0, siis loetakse hoones asuvate eluruumide arvuks 1. Peamiselt on eluruumide arvuks

märgitud 0 üksikelamute, suvilate ja aiamajade puhul.

Ettevõtja on kõnesoleva määruse tähenduses hoonesse registreeritud juriidiline isik äriregistri

järgi. Ühes hoones võib asuda mitu juriidilist isikut ning kõik need loetakse ülikiirele

lairibaühendusele juurdepääsu seisukohast eraldi ettevõtjaks. Kuna juriidilised isikud võivad

aja jooksul oma asukohta muuta, siis saab asjaomasele aadressile registreeritud juriidilisi

isikuid loendada ainult konkreetsel ajahetkel ning tuleb arvestada nende andmete muutumisega.

Lõige 6 nimetab tulemusnäitajad, mida toetusmeetmega püütakse saavutada. Need on samuti

sätestatud määruses (EL) 2021/1058.

Väga suure läbilaskevõimega võrku tellitud lairibaühenduseks loetakse seda, kui

aadressiobjektis (hoones) elav või asuv lõppkasutaja (eraisik või ettevõtja) on liitunud

juurdepääsuvõrguga kõnesoleva määruse tähenduses. Asjaolu, kas liitunud eraisik või ettevõtja

on sideettevõtjalt lairibateenuse tellinud ja seda kasutab, kõnesoleva näitaja puhul ei arvestata.

Eluruume, kuhu on tellitud lairibaühendus, loendatakse samadel alustel lõikes 5 selgitatuga.

Ettevõtjaid, kes on tellinud lairibaühenduse, loendatakse samadel alustel kui lõikes 5 nimetatud

ettevõtjaid.

Kõik lõigetes 5 ja 6 nimetatud andmed esitab rakendusüksusele toetuse saaja.

Lõikes 7 sätestatakse, et toetatavate projektidega aidatakse järgida strateegia „Eesti

2035“ aluspõhimõtteid ja saavutada sihti “Eestis on kõigi vajadusi arvestatav, turvaline ja

kvaliteetne elukeskkond“. Samuti on nimetatud näitaja, millega seda mõõdetaks, nimelt

elukeskkonnaga rahulolu näitaja.

Eelnõu § 3 defineerib juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomise. Elektroonilise side

seaduse § 2 punkti 70 kohaselt on üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkt (edaspidi

lõpp-punkt) üldkasutatava elektroonilise side võrgu füüsiliselt kindlaks määratud punkt, kus

kliendile on loodud juurdepääs või võimalus juurdepääsuks üldkasutatavale elektroonilise side

võrgule.

Toetusmeetme raames peab lõpp-punkt olema rajatud kinnistupiirile või selle vahetusse

lähedusse. Toetuse saaja võib rajada lõpp-punkti ka kinnistul asuvale aadressiobjektile

lähemale (nt maja kõrvale). Samuti võib toetuse saaja rajada lõpp-punktid väljaspool kinnistut

selle vahetusse lähedusse, kui tehniliselt ja majanduslikult on ebaotstarbekas kõikidele

aadressiobjektidele igaks juhuks liitumisvõimaluse loomine kinnistu piirile. Sealhulgas on

aktsepteeritav ka selline lahendus, mille puhul ei tehta neile aadressiobjektidele, kellele luuakse

juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus, aga kes sellega kohe liituda ei soovi, eraldi väljavõtteid

iga kinnistu juures, vaid rajatava juurdepääsuvõrgu ülesehitus võimaldab soovi korral hiljem

need väljavõtted teha viisil, mis ei nõua juba rajatud juurdepääsuvõrgu ümber

ehitamist/laiendamist.

Näiteks on kaabelvõrkudes mikrotoru, mis ulatub vähemalt kinnistu piirini ja kuhu saab

liitumisvõimaluse saanud aadressiobjekti jaoks hiljem paigaldada kaabli alates

vahejaotuspunktist kuni lõppkasutaja aadressiobjektini. Sellisel juhul loetakse lõpp-punktiks

9

kohta, kus aadressiobjektile on loodud võimalus juurdepääsuvõrguga liitumiseks, isegi kui see

lõpp-punkt ei asu vahetult aadressiobjekti läheduses.

Kõigil eelpool nimetatud juhtudel on oluline, et kui liitumisvõimaluse saanud aadressiobjekt

soovib juurdepääsuvõrguga liituda, siis ei ole liitumiseks vaja teha tsiviilehitustöid väljaspool

kinnistut, millel aadressiobjekt asub – näiteks kaevetöid või tee alt läbi puurimist ja muid taolisi

töid, mille jaoks on vajalik taotleda kohaliku omavalitsuse, naaberkinnistute omanike ja/või

teeomaniku kooskõlastusi, lube, servituute jne.

Kolme ja enama korteriga elamu puhul tuleb lõpp-punkt rajada korterelamu üldkasutatavasse

ruumi või selle puudumisel kinnistupiirile. Kolme ja enama korteriga elamuks loetakse hoonet,

millel on ehitisregistris peamise kasutamise otstarbena märgitud „muu kolme või enama

korteriga elamu“.

Eelnõu § 4 defineerib lõppkasutaja.

Eelnõu § 5 defineerib aadressiobjekti. Ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 kohaselt on

unikaalaadressi nõudvad aadressiobjektid:

1) elamud;

2) hooned, milles on eluruume ehk kortereid ja muid aadressi alusel eristamist vajavaid

hooneosi;

3) juriidiliste isikute asukohahooned;

4) hooned, milles asuvad universaalse postiteenuse osutamise juurdepääsupunktid ning

eelnimetatud hoonete osad;

5) olemasoleval või kavandataval selgelt piiritletaval tiheasustusega või kompaktse asustusega

alal (edaspidi unikaalaadressi nõudega ala) asuvad maaüksused;

6) maaüksused, mille koha-aadress sisaldab aadressikoha nime;

7) korterid ja muud aadressi alusel eristamist vajavad hooneosad.

Kuna toetusmeetme eesmärk on viia ülikiiret lairibateenust võimaldav juurdepääsuvõrk

piirkondadesse, kus elatakse ja tegeletakse ettevõtlusega, siis on määruse kohaldamisalast välja

jäetud punktides 5 ja 6 nimetatud aadressiobjektid. Kuna postkontorid asuvad samuti hoonetes,

millel on unikaalaadress, on selguse huvides jäetud välja ka punktis 4 nimetatud

aadressiobjektid.

Eelnõu § 6 defineerib hulgimüügitasandi juurdepääsu, milleks kõnesoleva määruse kontekstis

on eelkõige juurdepääs toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu passiivsele lairibataristule, nagu

pime kaabel ja kliendiliinide eraldamine ning kaablikanalisatsioon, juurdepääs mastidele ja

ülekandevõrgule ning bitivooühendusele. Definitsioon põhineb üldise grupierandi määruse

artikli 2 punktis 139 sätestatud määratlusel.

Eelnõu § 7 sätestab, et rakendusasutus on Justiits- ja Digiministeerium ning rakendusüksus on

Riigi Tugiteenuste Keskus.

2. peatükk „Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, projekti abikõlblikkuse periood ja

toetuse määr“ koosneb neljast paragrahvist.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse toetatavad tegevused.

10

Lõige 1 sätestab, millisele projektile toetust antakse. Esiteks peab projekt panustama väga suure

läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu ehitamisse ja sellega liitumise

võimaluse loomisesse. Teiseks peab projekt ilmtingimata hõlmama juurdepääsuvõrgu passiivse

lairibataristu rajamist (lg 2 p 1). Juhul kui toetuse saaja on taotlenud toetust ka aktiivseadmete

paigaldamiseks, siis on ka nende paigaldamine projekti osa, kuid ainult aktiivseadmete

paigaldamist ei toetata.

Lõige 2 sätestab, milliseid tegevusi toetatakse.

Punkti 1 kohaselt on need tegevused juurdepääsuvõrgu passiivse taristu projekteerimine ja

ehitamine koos selleks vajalike materjalide ja omanikujärelevalvega. Projekteerimise alla võib

liigitada ka projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste uuringute tegemise ja geodeetiliste

tööde tegemise ning tegevusega piiritletavat geomeetrilise planeerimise. Omanikujärelevalve

teenuse tellib toetuse saaja, kui ta peab seda vajalikuks kontrollimeetmeks. Ehitusseadustiku

kohaselt ei pea siderajatistele kohustuslikku omanikujärelevalvet tegema, kuna need on

ehitusteatisekohustuslikud, mitte ehitusloakohustuslikud.

Punkti 2 kohaselt võib toetuse abil osta ja paigaldada ka juurdepääsuvõrgus teenuste

osutamiseks vajalikke aktiivseadmeid. Nende hulka kuuluvad kõik seadmed, mis on vajalikud

signaalide edastamiseks lõppkasutaja terminalseadmesse ja sealt signaalide vastuvõtmiseks.

Nende hulka aga ei kuulu lõppkasutaja kasutuses olevad terminalseadmed, nagu ruuterid,

modemid, arvutid jne.

Teenuste osutamiseks vajalike aktiivseadmete ostmine ja paigaldamine ei ole kohustuslik, kui

toetuste saaja seda lisaks passiivse taristu rajamisele teha ei taha. Küll aga ei ole abikõlblik

ainult aktiivseadmete ostmine olemasolevasse võrku paigaldamise eesmärgil ning selle kaudu

olemasoleva passiivse taristu täiendamine.

Lõikes 3 defineeritakse juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu. Definitsiooni aluseks on

võetud üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 137 sätestatud sarnane definitsioon. Siin

määruses on tehnorajatiste all mõeldud eelkõige (kuid mitte ainult) poste ja maste, millele saab

paigaldada kaableid ja aktiivseadmeid, mis on vajalikud lairibateenuse pakkumiseks. Muude

võrguelementide hulka võivad kuuluda näiteks toru, mast, kaablikanal, kontrollkaev,

juurdepääsuluuk, kaablikapp, antennirajatis, torn ja post. Need kõik on sätestatud

ehitusseadustiku § 612 lõikes 1.

Lõige 4 defineerib kaablikanalisatsiooni. Peale lairibavõrgu kiudoptiliste, vask- või

koaksiaalkaablite (mida peetakse eelkõige silmas kõnesolevas määruses) saab

kaablikanalisatsiooni paigutada ka elektrikaableid jne. Definitsioon põhineb üldise grupierandi

määruse artikli 2 punktil 135.

Lõige 5 defineerib aktiivseadmed. Nende hulka kuuluvad näiteks WDMA-seadmed

(Wavelength Division Multiple Access), ruuterid jne. See määratlus ei hõlma lõppkasutaja

käsutuses olevaid seadmeid (modemid, ruuterid jne), mis ei ole kõnesoleva meetme raames

abikõlblikud.

Lõige 6 sätestab, et toetust ei anta projektile, mis on juba ellu viidud, mille elluviimist on

alustatud või mille puhul on võetud kohustusi investeeringuga seotud tegevuste elluviimiseks.

Nõue tuleneb riigiabi eeskirjadest ja riigiabi andmise puhul olulise ergutava mõju olemasolu

nõude kirjeldusest. Näiteks ei tohi toetuse taotleja enne rakendusüksusele taotluse esitamist

11

kinnitada tellimusi, nõustuda pakkumustega, sõlmida lepinguid või kokkuleppeid, teha

ettemakset, kasutada teenuseid, sõlmida üleandmis-vastuvõtmisakte jms.

Lõike 7 kohaselt toetatakse tegevust, mis on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 17 kohaselt kahjustab

majandustegevus oluliselt:

a) kliimamuutuste leevendamist, kui majandustegevus põhjustab olulist

kasvuhoonegaaside heidet;

b) kliimamuutustega kohanemist, kui majandustegevus põhjustab praeguse kliima ja

eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele,

loodusele või varadele;

c) vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui majandustegevus kahjustab

i) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist

potentsiaali, või

ii) mereala head keskkonnaseisundit;

d) ringmajandust, mis hõlmab jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui

i) majandustegevus põhjustab toodete olelusringi ühes või mitmes etapis olulist

ebatõhusust materjalide kasutamisel või selliste loodusvarade nagu

mittetaastuvate energiaallikate, tooraine, vee ja pinnase otsesel või kaudsel

kasutamisel, sealhulgas toodete vastupidavuse, parandatavuse, uuendatavuse,

korduskasutuse või ringlussevõetavuse osas;

ii) majandustegevus suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või

kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine,

või

iii) jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada

keskkonda;

e) saastuse vältimist ja tõrjet, kui majandustegevus põhjustab õhku, vette ja pinnasesse

juhitava saasteheite olulist suurenemist võrreldes enne majandustegevusega alustamist

valitsenud olukorraga, või

f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui majandustegevus

i) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või

ii) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.

Majandustegevuse hindamisel eelnimetatud kriteeriumide alusel võetakse arvesse nii

majandustegevuse enda keskkonnamõju kui ka majandustegevuses pakutavate toodete ja

teenuste keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul, eelkõige arvestades nende toodete ja

teenuste tootmist, kasutamist ja olelusringi lõppu.

Lõige 8 nõuab, et taristuinvesteeringu puhul peab olema tagatud kliimakindlus. Kuna

lairibataristu kestab tavaliselt aastakümneid, on kliimakindluse hindamine vajalik.

Lõikes 9 on selgitatud, mida tähendab kliimakindluse tagamine. 2050. aasta

kliimaeesmärkidega on võimalik tutvuda Euroopa Komisjoni kodulehel21.

Eelnõu § 9 käsitleb kulude abikõlblikkust. Lisaks ühendmääruse22 §-le 15 on selle paragrahvi

lõike 2 kohaselt abikõlblikud kõik tööd, tegevused ja materjalid, mis on vajalikud

juurdepääsuvõrgu rajamiseks ja selle kaudu teenuse osutamiseks.

21 Pikaajaline 2050. aasta strateegia - Euroopa Komisjon 22 https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023254?leiaKehtiv

12

Lõige 3 sätestab, et abikõlblikud ei ole käibemaks ja rajatava juurdepääsuvõrgu hilisema

haldamise kulud. Need tuleb toetuse saajal katta oma igapäevasest majandustegevusest.

Toetusmeede on investeeringutoetus, mis aitab toetuse saajal teha investeeringu, mida ta

turutingimustel ei teeks. Aga pärast algset investeeringut on võimalik selle investeeringu

tulemusel rajatud võrgu käitamiselt saada tasusid lõppkasutajatele sideteenuseid osutatavatelt

sideettevõtjatelt ning nende tasude abil katta muu hulgas ka igapäevase haldamise kulud.

Eelnõu § 10 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi.

Lõikes 4 on sätestatud rakendusüksuse õigus pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi kuni

12 kuu võrra, kui on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud asjaolud. Toetuse saajast sõltumatud

asjaolud on näiteks alltöövõtjate tegematajätmised, mida toetuse saaja ei saanud ette näha.

Samuti kohalike omavalitsustega toimuva asjaajamisega seotud viivitused, kui kohalik

omavalitsus on jätnud oma kohustused tähtajaks täitmata. Nende hulka võib lugeda ka muu

force majore olukorra, mida toetuse saaja ei saa ette näha.

Eelnõu §-s 11 sätestatakse toetuse piirsumma ja osakaal. Lõikes 1 sätestatud toetuse

maksimaalne osakaal toetatavatest kuludest on 70 protsenti, mis on Euroopa Liidu

kaasfinantseerimise maksimummäär 2021–2027 perioodil.

Lõike 2 kohaselt on toetuse maksimumsuurus ühe aadressiobjekti kohta 4500 eurot. Ühe

taotlusega taotletava toetuse suurus ühe aadressiobjekti kohta arvutatakse keskmisena, jagades

taotletava toetuse kogusumma liitumisvõimaluse saavate aadressiobjektide arvuga.

3. peatükk („Juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused ja keskkonnanõuded“) koosneb kahest

paragrahvist.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu tehnilised tingimused. Nende

tingimuste eesmärk on võimaldada ehitada juurdepääsuvõrk, mis vastaks tänapäeva ühiskonna

nõutele ning võimaldaks toetusega rajatud lairibataristu puhul teenuseosutajate vahel piisava

konkurentsi olemasolu.

Lõike 1 punkti 1 järgi peab toetusmeetme abil rajatav juurdepääsuvõrk võimaldama seda

kasutada soovivatel sideettevõtjatel ilmastikust ja loodusest sõltumatult osutada kõigil

juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel tipptunnitingimustes

lairibateenust garanteeritud allalaadimiskiirusega 1 Gbit/s. See kiirus vastab Euroopa

Komisjoni 2030. aastaks seatud eesmärgile tagada kõigile Euroopa Liidu elanikele

gigabitiühendus. Samas ei tähenda see automaatselt seda, et juurdepääsuvõrguga liitumise

võimaluse saavad ja sellega liituvad aadressiobjektid peavad saama kuni 1 Gbit/s kiirusega

lairibateenust tarbida – passiivne lairibataristu peab tehniliselt seda võimaldama, aga kui

sideettevõtjad nii kiiret teenust konkreetses piirkonnas asuvatele aadressiobjektidele pakkuda

ei soovi või see ei ole majanduslikult tasuv (kuna eeldab ka piisava võimekusega

aktiivseadmetesse investeerimist), siis seda 1 Gbit/s kiirusega teenust lõppkasutajatel kasutada

ei ole võimalik. Seega, loomulikult on sideettevõtjal võimalik osutada lairibateenust väiksemate

kiirustega, mis vastavad lõppkasutajate vajadustele ja rahalistele võimalustele.

Tipptunnitingimused on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkt 139e kohaselt tingimused,

milles võrk eeldatavasti tipptunnil töötab. Tipptund on eelnimetatud artikli punkti 139d

13

kohaselt ajavahemik päevas, mis kestab enamasti ühe tunni ja mil võrk töötab tavaliselt

täiskoormusel.

Lõike 1 punktis 2 on sätestatud hulgimüügitasandi juurdepääsu tagamise kohustus. See

tähendab, et toetusega rajatava võrgu igas lõigus kuni lõppkasutajani peab sideettevõtjal olema

võimalik pakkuda lairibateenuseid lõppkasutajatele teistest sama taristut kasutatavatest

sideettevõtjatest ja nende kasutatavatest tehnoloogiatest sõltumatul viisil. Toetuse saaja

kohustus tagada selline hulgimüügitasandi juurdepääs ja füüsiline eraldamine kehtib ainult

toetusega rajatud võrgu osale. Näiteks kui toetusega rajatud võrk ühendatakse Estwini või mõne

muu baasvõrguga, siis seal tuleb sideettevõtjal endal tagada selleks vajaliku võrguressursi

rentimine.

Punkt 3 sätestab, et kui liin on rajatud kiudoptilist kaablit (ehk valguskaablit) kasutades, peab

see koosnema vähemalt kiupaarist. Liin on elektroonilise side seaduse § 2 punktis 24

defineeritud kui tehniliste seadmete kogum, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga. Lõpp-

punkt on kõnesolevas määruses liitumisvõimalus vähemalt aadressiobjekti krundipiiril või selle

vahetus läheduses. Ühenduspunkt on elektroonilise side seaduse § 2 punkti 67 kohaselt kliendi

terminalseadme liiniga ühendamise koht. Liin on selle passiivse lairibataristu osa, mis rajatakse

alles pärast liitumisvõimaluse saanud aadressiobjekti omaniku või kasutaja avalduse saamist ja

liitumistasu maksmist. See punkt ei nõua (tehnoloogianeutraalsusest lähtudes) liini rajamist

valguskaablit kasutades, kuid seab kohustuse teha see vähemalt kahest kiust koosneva

valguskaabliga, kui toetuse saaja valib liini ehitamiseks valguskaabli. Kahe kiu nõue tuleneb

vajadusest tagada tehnoloogianeutraalsus, kuna on lairibatehnoloogiaid, mis kasutavad

andmeside pidamiseks kahte kiudu korraga. Uuemad tehnoloogiad on siiski võimelised

pakkuma teenuseid pigem ühe kiuga. Kiudude keevitamisega seotud kulude kokkuhoiu mõttes

on siiski aktsepteeritav, kui toetuse saaja keevitab standardlahendusena ainult ühe kiu ning teine

kiud keevitatakse alles pärast vastava taotluse saamist sideettevõtjalt, kes soovib lõppkasutajale

pakkuda teenust kahe kiuga.

Lõige 2 sätestab füüsilise eraldamise nõuded. Üldise grupierandi määruse põhjenduses 7123 on

märgitud, et kuigi teatavatel tingimustel võib virtuaalset eraldamist lugeda samaväärseks

füüsilise eraldamisega, on siiski rohkemate kogemuste saamiseni vaja hinnata iga üksikjuhtumi

puhul eraldi, kas konkreetset mittefüüsilist või virtuaalset hulgimüügi tasandi

juurdepääsutoodet saab lugeda samaväärseks eraldatud juurdepääsuga vasest või kiudoptilisele

kliendiliinile. Sel põhjusel, ja kuni neid kogemusi saab riigiabi üksikjuhtumite või eelhindamise

õiguslikus kontekstis tulevase läbivaatamise raames arvesse võtta, tuleks praeguse üldise

grupierandi määruse kohaldamiseks nõuda füüsilist eraldamist.

Lõige 3 sätestab nõude juurdepääsuvõrgu ülesehitusele, et seda oleks võimalik laiendada ka

kõigi nende abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvate aadressiobjektideni, mis kõnesoleva

toetusmeetme abil juurdepääsuvõrguga liitumise võimalust ei saa. See nõue kehtestatakse

põhjusel, et suure tõenäosusega ei piisa toetusmeetme praegu ettenähtud eelarvest selleks, et

luua juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile turutõrkepiirkondades asuvatele

aadressiobjektidele, eelkõige üksikutele teistest eraldi asuvatele aadressiobjektidele, kelleni

juurdepääsuvõrgu laiendamine oleks praegust eelarvet silmas pidades kallis, ning mis selle

asemel võimaldaks hoopis ühendada suurema arvu aadressiobjekte kusagil mujal. Siiski tuleks

rajatava juurdepääsuvõrgu puhul selle tehnilist ülesehitust silmas pidades võtta võimaluse

korral arvesse ka neid aadressiobjekte, mis liitumisvõimalust juurdepääsuvõrgu rajamise

lõppedes veel ei saa, kuid kuuluvad loogiliselt võttes rajatud juurdepääsuvõrgu mõjupiirkonda.

23 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014R0651

14

See tähendab võimalust jätkata ilma juba rajatud juurdepääsuvõrgus olulisi ümberehitusi

tegemata juurdepääsuvõrgu laiendamist nende aadressiobjektideni, kuhu kõnesoleva meetme

abil liitumisvõimalust ei looda. Tulevikus laiendatav juurdepääsuvõrk ei pea põhinema

ilmtingimata samal tehnoloogial mis toetusega rajatud juurdepääsuvõrk. Näiteks kui toetusega

rajatud juurdepääsuvõrk ühendab aadressiobjekte valguskaabliga, siis tulevikus kaugemal

asuvate aadressiobjektideni rajatavad juurdepääsuvõrgud võivad olla ka õhu kaudu

raadiolahendused. Samas peab neil raadiolahendustel olema ühendus ülekandevõrguga jne, mis

tähendab, et mingil kujul vaba ressurss (näitkeks vabad mikrotorud või vaba pime kaabel jne)

peaks olema rajatud juurdepääsuvõrgus juba olemas.

Lõige 4 seab tingimused, mil viisil peab toetusmeetme abil rajatav juurdepääsuvõrk olema

ühendatud olemasoleva kiudoptilise ülekandevõrguga.

Punkt 1 sätestab nõuded ülekandevõrgu ja juurdepääsuvõrgu ühendatuse kohta. Lihtsustatult

öeldes tähendab see seda, et ülekandevõrgu ja juurdepääsuvõrgu otsad peavad niimoodi kokku

minema, et sideettevõtjate jaoks piisab lairibateenuste pakkumisega alustamiseks ainult

aktiivseadmete paigaldamisest ja erinevate sidesõlmede või kaablite ühendamisest (sh ka

toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu ja baasvõrgu vahelistesse mikrotorustikesse/kulglatesse

sideettevõtja endi kuludega kaablite puhumine, kui see on vajalik), mille teostamiseks piisab

kokkuleppest juurdepääsuvõrgu ja/või ülekandevõrgu omanikuga. Tähtis on see, et sidekappide

rajamist, trasside ehitamist ja sellega kaasnevat seadustamist ei tohi enam nõuda.

Punkti 2 kohaselt peab ülekandevõrk olema vabalt ligipääsetav ja tagama piisava võrguressursi

vähemalt viiele sideettevõtjale. Nagu eespool on kirjeldatud, on ülekandevõrke (ehk baasvõrke)

Eestis rajatud nii erakapitaliga kui ka ELi toetustega. Toetusmeetme määrus ei kohusta toetuse

saajat ühendama juurdepääsuvõrku konkreetse ülekandevõrguga (näiteks Estwin), vaid annab

toetuse saajale vabaduse ise otsustada juurdepääsuvõrgu ülesehituse ja ulatuse. Küll aga peab

olema tagatud see, et vähemalt viiel juurdepääsuvõrku kasutada soovival sideettevõtjal oleks

reaalselt võimalik kasutada ka ülekandevõrku. Kui juurdepääsuvõrguga ühendatavas

ülekandevõrgus puudub viiel sideettevõtjal võimalus võrguressursi rentida, tähendab see

sisuliselt ka juurdepääsuvõrgu teenuse puhul viie sideettevõtja vahelise konkurentsi puudumist.

Ülekandevõrgu puhul loetakse tingimused täidetuks ka siis, kui vaba ressurssi on näiteks järel

kolmele uuele võimalikule sideettevõtjale, aga selle ülekandevõrgu ressurssi on juba kasutamas

kaks sideettevõtjat, kes toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu kaudu lõppkasutajatele teenuseid

osutada soovivad. Ülekandevõrgu ressursi arvestamisel ei võeta arvesse neid sideettevõtjaid,

kes kasutavad ülekandevõrku muuks otstarbeks kui lõppkasutajatele lairibateenuste

osutamiseks toetusega rajatava juurdepääsuvõrgu piirkonnas (näiteks linnade- või

riikidevahelised andmesideühendused jne).

Samuti võib vaba ressursina käsitada ka vaba passiivse taristu (kaablikanalisatsiooni või

mikrotoru) olemasolu, kuhu saab veel valguskaableid paigaldada. Lisavalguskaablite

paigaldamine on ülekandevõrgu omaniku/operaatori ja lõppkasutajatele teenust osutavate

sideettevõtjate vahelise kokkuleppe küsimus, kui seda kokkulepet pole sõlminud toetuse saaja.

Vaba võrguressursiga ülekandevõrku on Eestis 2024. aasta seisuga piisavalt. Alates 2010.

aastast on ELi toetusega maapiirkondadesse ehitatud ülekandevõrku, mis on kõigile

sideettevõtjatele võrdsetel alustel kättesaadav ja selle kasutamise hind on tänu ELi 85%

suurusele toetusele palju soodsam (hinnangute järgi isegi viis korda soodsam) kui

kommertsvõrkude oma ning seal on ka piisavalt ressurssi palju rohkema kui viie sideettevõtja

teenindamiseks (enamasti on kiudude miinimumarv igas trassiosas 48 kiudu, st kiupaari

kasutamist saaks taotleda 24 ettevõtjat). Praeguseks on valminud peaaegu 7000 km

15

ülekandevõrku ning sellega on 2009. aastal algselt paika pandud eesmärki ehitada 6400 km

ülekandevõrku veidi isegi ületatud. ELi toetuse abil on ülekandevõrku Eestis ehitanud kolm

sihtasutust/mittetulundusühingut:

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus: http://ela12.elasa.ee/elakaart/; MTÜ Eesti Andmesidevõrk: https://eestiandmeside.ee/sidevork/kaart/ ja

MTÜ Valguskaabel: http://www.valguskaabel.ee/?valminud-võrk,3.

Lisaks ELi toetusega ehitatud ülekandevõrkudele on olemas ka eraomandis olevaid

ülekandevõrke, mis on peamiselt Telia Eesti ASi omanduses.

Punkt 3 sätestab teatud tingimustel kohaldatava erandi punktis 2 seatud tingimusest. Siinkohal

on mõeldud nii hinna kui ka tehnoloogia poolest alternatiivsete lahenduste pakkumist toetuse

taotleja poolt. Tehnoloogiliselt tähendab see näiteks vabade kiudoptiliste kaablite puudumisel

ning sellest tulenevalt füüsilise eraldamise mittevõimaldamise asemel virtuaalse eraldamise

(virtual unbundling) teenuse pakkumist, mis on võimalikult lähedane füüsilisele eraldamisele.

Punkti 4 järgi peavad olemas olema jaotuspunktid, vajaduse korral koos elektriühenduse ja

väliseadmekappidega. Väliseadmekapp peab mahutama vähemalt viie sideettevõtja seadmed.

Väliseadmekappe pole ilmtingimata vaja igal pool ehitada, kui lairibateenust osutavate

sideettevõtjate võrgusõlmed asuvad piisavalt lähedal, et toetusega rajatud juurdepääsuvõrguga

liitunud klientidele oleks võimalik lairibateenuseid pakkuda. Vältimatu vajadus seadmekappi

paigaldada puudub, kui vähemalt ühel operaatoril on võimalik piirkonnas teenust pakkuda ilma

lisaväliseadmekapi paigaldamiseta. Juhul kui ükski operaator ei ole tehnilistel põhjustel

võimeline rajatud juurdepääsuvõrgus kõigile juurdepääsuvõrguga liitunud aadressiobjektidele

teenust pakkuma, peab toetuse saaja rajama elektriga varustatud seadmekapi, mis majutab kõik

reaalselt seda kasutada soovivate sideettevõtjate seadmed. Toetuse saaja rajatud aktiivseadmete

kappidesse sideettevõtjate paigaldatud seadmete tarbitava elektri kohta on toetuse saajal õigus

esitada arved sideettevõtjatele.

Lisaks jaotuspunktidele võib juurdepääsuvõrgu puhul olla vaja veel rajada lisavahejaotuspunkte

ja muud sarnast, mis võimaldavad sideettevõtjatel lõppkasutajatele lairibateenuse pakkumiseks

ühendusi luua – see ja muud detailset võrgu ülesehitust puudutav (sh. seadmekappide mõõtmed)

on toetuse saaja enda otsustada, kuid tuleb lähtuda põhimõttest, et kõiki sideettevõtjaid

koheldakse võrdselt ning sideettevõtjate nõudluse korral on tehniline ja ruumiline valmisolek

tagatud viiele sideettevõtjale.

Kõik eelloetletud tööd ja tegevused kuuluvad abikõlblike tegevuste hulka.

Lõige 5 defineerib ülekandevõrgu. Eesti keeles on rohkem kasutuses termin „baasvõrk“. Eestis

tuntuim baasvõrk on EstWin projektiga ELi struktuurivahendite abil rajatav kiudoptiline

baasvõrk maapiirkondades. Kuid maapiirkondades on ka kommertsvõrke, peamiselt Telia

omanduses olevad valguskaabelvõrgud, mis ühendavad omavahel suuremaid asulaid ja seal

olevaid sidesõlmi.

Lõige 6 defineerib tuumvõrgu. Tuumvõrgud (magistraalvõrgud) on suuremaid linnu ja

rahvusvaheliselt ka riike ühendavad võrgud. Eestis on need võrgud kõik eraomandis (Telia,

Tele2 jne).

Eelnõu § 13 sätestab juurdepääsuvõrgu rajamise keskkonnanõuded.

16

Punktis 1 esitatakse tingimus, mis keelab REACH-määrusega24 reguleeritud ohtlike ainete

sisalduse juurdepääsuvõrgu rajamisel kasutatavates toodetes ja materjalides. REACH-määruse

XIV lisas on nimetatud väga ohtlikud ained (ingl substances of very high concern), mis

kuuluvad autoriseeringut vajavate ainete loetellu ning mille turule laskmine ja kasutamine on

võimalik vaid vastava loa alusel. XVII lisas on kehtestatud teatud ohtlike ainete tootmise ja

kasutamise piirangud. Näiteks ei tohi plastmaterjalid sisaldada raskmetalle (nt kaadmium), v.a

juhul, kui näiteks kaablitorud on valmistatud taaskasutusse võetud plastijäätmetest, või on

keelatud kasutada materjalina puidust valmistatud ja immutatud poste, mis sisaldavad ohtlikke

aineid, kui on oht, et inimesed võivad nendega kokku puutuda. Ohtlike ainete sisalduse

vastavuse REACH-määruse nõuetele peab tagama materjalide tootja.

Punktis 2 sätestatakse kohustus tagada elektri- ja elektroonikaseadmete puhul (nt

aktiivseadmed) vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2011/65/EL25 (RoHS-

direktiiv), mis reguleerib ohtlike ainete sisaldust elektri- ja elektroonikaseadmetes. RoHS-

direktiivi nõuded on üle võetud jäätmeseadusse ning see hõlmab mõningaid raskmetalle,

leegiaeglusteid ja plastifikaatoreid. Seadmete vastavuse peab tagama toetuse taotleja.

Rakendusüksusel, kes hindab vajaduse korral seadmete vastavust kehtestatud nõuetele, on

õigus nõuda toetuse saajalt dokumente, mis tõendavad seadmete vastavust nõuetele. Kui

tehniline lahendus eeldab seadmete hilisemat hooldust ja väljavahetamist, siis tuleb tagada

tekkivate elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete nõuetekohane kogumine ja käitlusesse

suunamine.

Punktis 3 sätestatakse nõue, et kui rajatakse uued liinid, siis tuleb silmas pidada, et nende

rajamine ei kahjustaks kaitsealasid, sh Natura 2000 alasid ning ei tekitaks elupaikadele ja

liikidele olulist kahju. Kui projektile on tehtud KMH või KMH eelhinnang ja nendes on esitatud

leevendusmeetmeid, siis neid tuleb rakendada. KMH eelhinnangu tegemise või KMH

algatamise eest vastutab KOV.

Peale selle peab otsustaja keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

kohaselt andma tegevusloa menetluse käigus eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel ehk taristu

ehitamisel ja kasutamisel on oluline keskkonnamõju ning kas on vaja hinnata

keskkonnamõjusid. Keskkonnamõjude hindamine võib olla vajalik looduskaitsealadel uue

taristu paigaldamisel maapinda või veekogude põhja.

Punktis 4 sätestatakse nõue, et taristu tuleb ehitada selliselt, et ehitus- ja hilisemate

hooldustööde käigus tekkivaid jäätmeid saab käidelda nii, et jäätmeid käitlemiseks üle andes

oleks valitud lahendused, millega välditakse jäätmete ladestamist prügilates ning et oleks

võimalikult suures ulatuses tagatud jäätmete taaskasutus ja ringlussevõtt. Vastuvõtval

jäätmekäitlejal peab olema vastav keskkonnaluba. Kohapeal tekkiv kaevis tuleks ära kasutada

sama maa-ala planeerimisel ning pinnasetäitena. Kohalike omavalitsuste

jäätmehoolduseeskirjad kirjeldavad lähemalt, kuidas tekkivaid jäätmeid liigiti koguda ja kuhu

on võimalik jäätmeid üle anda.

4. peatükk „Nõuded taotlejale ja taotlusele“ koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu § 14 sisaldab taotlejale esitatavaid nõudeid.

24 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02006R1907-20140410 25 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02011L0065-20211101

17

Punktis 1 nimetatud muu samaväärse registri all on mõeldud Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni registrit, mis on samaväärne äriregistriga.

Kolmandatest riikidest pärit taotlejad ei saa toetuse taotlust esitada.

Punktis 2 on nimetatud kolm tegevusala, millest vähemalt üks peab olema taotleja

põhitegevusala. See nõue ei kehti kohalike omavalitsuste omandis olevate juriidiliste isikute

kohta.

Punkt 3 sätestab, et taotleja põhitegevusala käive peab äriregistri andmetel olema taotluse

esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 500 000 eurot. Minimaalse käibe lävend

on vajalik, et tagada toetuse saajate finantssuutlikkus. Projektid on mahukad ning toetust saades

peab selle saajal olema ka võimekus see ellu viia. Näiteks kolmanda toetusmeetme 1.

taotlusvoorus oli projekti keskmine maksumus 280 000 eurot, millest toetus oli keskmiselt 167

000 eurot, ja 2. taotlusvooru projekti keskmine maksumus oli 176 000 eurot, millest toetus oli

keskmiselt 159 000 eurot. Kuna üks taotleja võib taotleda ja saada toetust ka mitme projekti

elluviimiseks, siis on kogemus ja finantssuutlikkus väga vajalik tagamaks, et projektid viiakse

ellu nõutud tähtajaks.

Käivet vaadatakse majandusaasta aruandest. Kui eelmise majandusaasta aruande esitamise

tähtpäev ei ole veel saabunud ja aruannet pole esitatud, siis võetakse aluseks üle-eelmise

majandusaasta aruanne, mis peab olema äriregistrile esitatud. Ka see nõue ei kehti kohalike

omavalitsuste omandis olevate juriidiliste isikute kohta.

Punkt 4 kohustab toetuse taotlejat omama omafinantseeringut projekti kulude ulatuses, mida

toetus ei kata. Vastavalt § 11 lõikele 1 on toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest

kuludest 70%. Seega peab taotleja omafinantseering olema vähemalt 30% kuludest, aga see

võib olla ka suurem.

Omafinantseeringu suurus sõltub taotleja esitatava projekti mahust (kui paljudele

aadressiobjektidele plaanitakse liitumisvõimalus luua), taotletava toetuse suurusest ning

taotleja enda võimekusest suuremat omaosalust maksta.

Kui taotletakse toetuse maksimumsummat (4500 eurot aadressiobjekti kohta), siis peab

omafinantseering olema 1928 eurot aadressiobjekti kohta. 200 aadressiobjekti puhul 200 x 1928

= 385 600 eurot. Projekti kogumaksumus oleks sellisel juhul (4500 + 1928) x 200 = 1 285 600

eurot.

Eelnõu § 15 sätestab taotleja kohustused.

Lõige 2 kohustab toetuse taotlejat andma teada oma taristust, kui ta seda sihtpiirkonnas omab

või kontrollib. Selline kohustus tuleneb lairibavõrkude suuniste punktist 127 ja selle eesmärk

on suurendada konkureerivate pakkumiste arvu ja soodustada olemasoleva taristu efektiivset

kasutamist lairibavõrkude ehitamiseks ja kulude vähendamiseks. Sellist taristut omavate

taotlejate esitatav teave peab sisaldama järgmisi andmeid:

- teave sellise passiivse taristu asukoha kohta, mida saab kasutada kaablite või seadmete

paigaldamiseks, või viide sellist teavet sisaldava andmebaasi kohta (näiteks Maa- ja

Ruumiameti Geoportaal, taotleja enda veebileht või taotleja hallatav andmebaas, millele

on võimalik anda kolmandate isikute juurdepääs);

- taristule juurdepääsu tingimused või viide nende väljastamise kohta;

- selle asutuse kontaktandmed, kellele juurdepääsu taotleja saab päringuid esitada.

18

Nimetatud teave esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning ameti esindajad

saavad taotlejate nõuetele vastavuse hindamise ajal selle põhjal esitada sisendi Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Eelnõu § 16 sätestab taotlusele esitatavad nõuded.

Lõige 3 sätestab, et üks taotlus tohib hõlmata ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil

asuvaid aadressiobjekte. See tähendab, et kõik taotlusega hõlmatud aadressiobjektid, millele

taotleja soovib toetuse abil juurdepääsuvõrguga liitumist luua, peavad asuma ühe kohaliku

omavalitsuse üksuse territooriumil. Selle tingib asjaolu, et toetusmeetme eelarve, mille kinnitab

valdkonna eest vastutav minister enne igat taotlusvooru, on kohalike omavalitsuste põhine.

Lõike 4 punktides 1–15 on loetletud dokumendid ja andmed, mida taotlus peab sisaldama.

Punktis 2 on sätestatud taotleja kohustus määrata end väikeettevõtja, keskmise suurusega

ettevõtja või suurettevõtjana. Kohustus tuleb üldisest grupierandi määrusest.

Väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktides 2 ja

3 sätestatud kriteeriumitele.

Keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli

2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele.

Suurettevõtja on ettevõtja, kes ei ole ei väikeettevõtja ega keskmise suurusega ettevõtja.

Punktis 8 nimetatud loetelus peab toetuse taotleja loetlema need asustusüksused ja

aadressiobjektid, kuhu ta saadava toetuse abil soovib juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse

luua.

Punktis 9 nimetatud juurdepääsuvõrguga liituvate aadressiobjektide arvu puhul peab toetuse

taotleja esitama teabe, kui paljud liitumisvõimaluse saavatest aadressiobjektidest

juurdepääsuvõrguga tegelikult liituvad. Kui punktis 8 peab olema konkreetne loetelu

aadressiobjektidest, kes liitumisvõimaluse saavad, siis punkti 9 puhul peab toetuse taotleja

esitama üldise arvu, mitte konkreetset loetelu. Näiteks, liitumisvõimalus luuakse 50

aadressiobjektile ning neist liituvad toetuse taotleja hinnangul 25 aadressiobjekti. Millised

aadressiobjektid täpselt liituvad, selgub alles projekti lõppedes. Aga taotlemise hetkel peab

taotleja suutma enda andmete ja analüüside põhjal ennustada, kui paljud aadressiobjektid

liituvad. Liituvaks aadressiobjektid loetakse see, kes liitub § 28 lõike 3 kohaselt. Kui

aadressobjektis on mitu elu- või muud ruumi (kortermajad, ärihooned jne), siis loetakse

aadressiobjekt liitunuks, kui ainult üks lõppkasutaja (nt ühe korteri omanik) liitub

juurdepääsuvõrguga. Kui kortermajas, mida loetakse üheks aadressiobjektiks, liitub rohkem

kortereid, ka siis loetakse liitunuks üks aadressiobjekt (ehk kortermaja).

Punktis 10 sätestatud juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjelduse ja asjakohase

tehnilise dokumentatsiooni all on mõeldud, et toetuse taotleja peab kirjeldama piisavalt

detailselt, vajaduse korral koos tehnilist standardit tõendavate dokumentidega, et tema pakutud

juurdepääsuvõrgulahendus vastab määruses sätestatud nõuetele. Riigiabi suunistest tulenevalt

peab konkurss olema korraldatud tehnoloogilist neutraalsust silmas pidades, küll aga on

võimalik seada sisulisi kvaliteedikriteeriume ning jälgida nende täitmist. Kuna toetusmeetme

eesmärk on toetada sellise juurdepääsuvõrgu rajamist, mis tehniliselt võimaldaks

19

lõppkasutajatele 1 Gbit/s allalaadimiskiirust, siis peab toetuse taotleja esitama kasutatava

tehnoloogia kohta asjakohased standardid, mis tõendaks kasutatava tehnoloogia võimekust

sellist allalaadimiskiirust pakkuda.

Punkt 11 kohustab taotlejat kinnitama, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Vt

pikemat selgitust § 8 lõike 7 kohta.

Kuna vajadust projekti või toetatava tegevuse tasandil põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“

vastavuse hindamist teha ei ole, siis taotleja ainult kinnitab, et tema tegevus vastab põhimõttele

„ei kahjusta oluliselt“ ja et ta järgib nimetatud põhimõtet ka projekti elluviimisel. Enne

kinnituse andmist tutvub taotleja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ teabelehega, mis on lisatud

taotlusmaterjalide juurde, et taotleja saaks anda teadliku kinnituse. Rohkem teavet saab

rakendusüksuse veebilehelt: https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/taotlejale-ja-toetuse-

saajale/keskkonnanouded.

Punkt 12 kohustab taotlusele lisama ka kliimakindluse tagamise hindamise tulemused, kuna

taristuinvesteeringute korral peab olema tagatud kliimakindlus. Selle hindamise lihtsustamiseks

on välja töötatud kliimakindluse tagamise hindamise andmekoosseis, mis on kehtestatud

ühendmääruse lisas 326. Kõnesoleva toetusmeetme puhul peab lähtuma selle B-osast, mis

puudutab kliimamuutustega kohanemist.

Selle alusel on Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) ja Kliimaministeerium koostanud taotlejale

Eesti oludest lähtudes kliimakindluse hindamise abimaterjali, mis lisatakse taotlusmaterjalide

juurde. Hindamine peab olema tehtud enne rahastusotsust, et saaks veenduda taristu

kliimakindluses.

Lõige 5 määratleb asustusüksuse. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõige 1 sätestab,

et vald ja linn jagunevad asustusüksusteks. Viidatud paragrahvi lõike 2 kohaselt on

asustusüksused asulad, milleks on linnad, külad, alevikud ja alevid. Lõike 3 kohaselt on linn

haldusüksusena samades piirides ka asula. Kui linna kui haldusüksuse haldusterritooriumil asub

linn asustusüksusena, mille piir ei lange haldusüksuse piiridega kokku, siis ei käsitata linna kui

haldusüksust asulana.

5. peatükk „Toetuse taotlemine“ koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 17 kirjeldab taotlusvooru avamist.

Lõige 1 sätestab, et taotlemine on vooruline ning taotlusvooru detailsed tingimused kinnitab

valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

Lõige 2 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga taotlusvooru

rahastamise eelarve, eelarve kohalike omavalitsuste üksuste vahelise jaotuse ning abikõlblike

aadressiobjektide nimekirjad.

Taotlusvooru eelarve jaotus kohalike omavalitsuste vahel sõltub sellest, kui suur on kohalikule

omavalitsusele ettenähtud eelarve ning kui palju on varasemates taotlusvoorudes konkreetse

omavalitsuse territooriumile juurdepääsuvõrkude rajamiseks toetust määratud. Koostöös

Statistikaameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga on omavalitsustevaheline

eelarve jaotus tehtud nii RRF kui ka ERF rahade kohta, kuid vastavalt toetuse kasutamise

kiirusele on võimalik teha ümbertõstmisi kohalike omavalitsuste vahel.

26 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1030/8202/4004/VV_55m_lisa3.pdf#

20

Ühes taotlusvoorus olevate kohalike omavalitsuste nimekiri, neis asuvate abikõlblike

aadressiobjektide arv ja kohalike omavalitsuste eelarved võivad voorude kaupa erineda. See

tähendab, et ühes taotlusvoorus on näiteks 20 kohalikku omavalitsust ja nende abikõlblikud

aadressiobjektid, järgmises järgmised 20 omavalitsust jne. Selline voorude jagamine tagab

ühest küljest toetuse taotlejate vahelise suurema konkurentsi ning teisest küljest kiirendab

taotluste menetlemist, kuna paralleelseid kohalike omavalitsuste põhiseid menetlusi ning

hindamisi on vähem.

Lõpliku otsuse selle kohta, kas ja kui suur hulk kohalikke omavalitsusi ja nende

eelarvevahendeid igas voorus taotlemiseks avatakse, teeb valdkonna eest vastutav minister.

Eelnõu § 18 sisaldab toetuse taotlemise sätteid.

Lõikes 4 sätestatud piirang, mille kohaselt saab taotleja esitada ühes taotlusvoorus iga kohaliku

omavalitsuse kohta ühe taotluse, on mõeldud selleks, et vähendada administratiivset koormust

ning vältida toetuse taotlejate poolset mitme taotluse kombineerimist eesmärgiga tagada toetuse

kindel saamine.

Lõikes 5 on sätestatud, et taotleja ei saa toetust taotleda aadressiobjektidele, millele ta on juba

esitanud taotluse taasterahastust rahastatud toetusmeetme raames, kuid mis tunnistati kehtetuks.

Lõikes 5 sätestatud piirangu eesmärk on tagada, et toetuse taotlejad esitaksid realistlikke

taotlusi tegevuste kohta, mida nad on võimelised lubatud mahus ja ajal ka ellu viima. Piiranguga

soovitakse vältida olukorda, kus teatud asustusüksuste puhul võidakse teadlikult esitada

taotlusi, mida ei ole plaanis 24 kuu jooksul ellu viia, aga mille eesmärk võib olla teisi taotlejaid

blokeerida. Lõpptulemusena võib selline käitumine viia olukorrani, kus osa toetuseks

ettenähtud eelarvest jääb kasutamata ning loodetud tulemus saavutamata.

6. peatükk („Taotluse menetlemine“) koosneb kuuest paragrahvist.

Eelnõu §-s 19 kirjeldatakse taotluse menetlemise protsessi.

Eelnõu § 20 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korra.

Lõikes 3 nimetatud TTJA kaasamine taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamisse

tähendab, et TTJA annab oma arvamuse taotleja ja taotluse kohta RTK-le, kui viimane seda

vajalikuks peab ja vastavad materjalid esitab. TTJA arvamus ei ole RTK-le siduv.

Eelnõu §-s 21 sätestatakse projektide hindamise kord ja hindamiskriteeriumid.

Lõike 1 kohaselt hinnatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi kolme hindamiskriteeriumi

alusel:

1) ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomiseks taotletava toetuse

suurus;

2) juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv;

3) juurdepääsuvõrguga liituvate aadressiobjektide arv.

Lõige 2 täpsustab lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi alusel hindamise metoodikat

ja osakaalu lõpphindest. Lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi eesmärk on tagada

antavate toetuste võimalikult efektiivne kasutamine, ühest küljest tagades võimalikult suure

21

arvu liitumisvõimaluste loomise ja teisest küljest motiveerides toetuse taotlejaid investeerima

maksimaalse tasuvuse piires ka omavahendeid.

Hindamiskriteeriumi alusel antavate punktide arvestuse mõte on premeerida konkreetsest

kohaliku omavalitsuse eelarvest ühe aadressiobjekti kohta väikseimat toetust küsinud taotlust

maksimumpunktidega ning anda ülejäänud taotlustele, mis sellele toetussumma suuruse poolest

järgnevad, proportsionaalselt taotletava summaga vähem punkte.

Lõige 3 täpsustab lõike 1 punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumi alusel hindamise metoodikat

ja osakaalu lõpphindest. Lõike 1 punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumi alusel hinnatakse

seda, kui paljudele aadressiobjektidele projekt liitumisvõimaluse loob.

Eesmärk on motiveerida toetuse taotlejaid hõlmama oma projektidega võimalikult suurt arvu

aadressiobjekte. Hindamiskriteeriumi eesmärk on tasakaalustada lõike 1 punkti 1 kriteeriumit,

mis rõhub majanduslikule efektiivsusele. Hindamiskriteerium võimaldab tasakaalustada

suuremat kaetust tagavate projektide mõnevõrra suuremat maksumust ühe aadressiobjekti kohta

ning suurendada nende tõenäosust saada toetust juurdepääsuvõrgu rajamiseks.

Lõige 4 täpsustab lõike 1 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi alusel hindamise metoodikat

ja osakaalu lõpphindest. Lõike 1 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumiga hinnatakse seda,

kui palju on potentsiaalseid liitujaid rajatava juurdepääsuvõrguga.

Hindamiskriteeriumi eesmärk on suurendada toetusega rajatavate juurdepääsuvõrkude

liitumiste osakaalu ning suunata toetuse taotlejaid taotlema toetust selliste asustusüksuste

katmiseks, kus huvi liitumiste vastu on suurem ehk liituda soovib suurem osakaal

juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse saavatest aadressiobjektidest.

Hindamiskriteeriumite kohane punktide näidisarvutus:

Ühe kohaliku omavalitsuse eelarve raames esitatakse kolm taotlust.

- Esimese taotlusega küsitakse toetust 1500 eurot aadressiobjekti kohta, mille abil

lubatakse luua liitumisvõimalus 100 aadressiobjektile, millest juurdepääsuvõrguga

liitub 34 aadressiobjekti.

- Teise taotlusega küsitakse toetust 1700 eurot aadressiobjekti kohta, mille abil lubatakse

luua liitumisvõimalus 70 aadressiobjektile, millest juurdepääsuvõrguga liitub 42

aadressiobjekti.

- Kolmanda taotlusega küsitakse toetust 2800 eurot aadressiobjekti kohta, mille abil

lubatakse luua liitumisvõimalus 150 aadressiobjektile, millest juurdepääsuvõrguga

liitub 27 aadressiobjekti.

Lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi (küsitava toetuse suurus) alusel antavad

punktid jagunevad järgmiselt:

- esimene taotlus saab 30 punkti, kuna küsitava toetuse suurus on kõigist kolmest

taotlusest kõige väiksem;

- teine taotlus saab 26,01 punkti, kuna sellega küsitakse 13,3% rohkem toetust kui

esimese taotlusega, mille tõttu vähendatakse punkte 13,3% võrra;

- kolmas taotlus saab 3,99 punkti, kuna sellega küsitakse 86,67% rohkem toetust kui

esimese taotlusega, mille tõttu vähendatakse punkte 86,67% võrra.

Lõike 1 punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumi (aadressiobjektide arv) järgi jagunevad

punktid järgmiselt:

- kolmas taotlus saab maksimaalsed 30 punkti, kuna asjaomase projektiga soovitakse

liitumisvõimalus luua suurimale arvule aadressiobjektidele;

22

- esimene taotlus saab 20 punkti 30-st, kuna projektiga soovitakse luua liitumisvõimalus

33,33% vähemale aadressiobjektide arvule kui kolmanda taotluse puhul;

- teine taotlus saab 13,4 punkti 30-st, kuna projektiga soovitakse luua liitumisvõimalus

53,34% vähemale aadressiobjektide arvule kui kolmanda taotluse puhul.

Lõike 1 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi (liituvate aadressiobjektide arv) järgi

jagunevad punktid järgmiselt:

- teine taotlus saab maksimaalse 40 punkti, kuna asjaomase projektiga liitub suurim arv

aadressiobjekte;

- esimene taotlus saab 32,38 punkti 40-st, kuna projektiga liitub 19,05% võrra vähem

aadressiobjekte, kui teise taotluse puhul;

- kolmas taotlus saab 25,72 punkti 40-st, kuna projektiga liitub 35,71% võrra vähem

aadressiobjekte, kui teise taotluse puhul.

Kokkuvõtteks:

- esimene taotlus saab 30 + 20 + 32,38 = 82,38 punkti;

- teine taotlus saab 26,01 + 13,4 + 40 = 79,41 punkti;

- kolmas taotlus saab 3,99 + 30 + 25,72 = 59,71 punkti.

Esmajärjekorras saab toetuse esimese taotluse projekt, seejärel teise taotluse projekt ja

viimasena kolmanda taotluse projekt (eeldusel, et eelarvest jätkub).

Lõige 5 sätestab, et lõigete 2, 3 ja 4 punktide alusel moodustatakse pingerida iga kohaliku

omavalitsuse kohta eraldi. Kuna ka eelarve on jaotatud kohalike omavalitsuste vahel, siis

võimaldab selline lähenemisviis tagada paremat regionaalset tasakaalu ning ei pane hõredamalt

asustatud omavalitsusi ebasoodsamasse olukorda võrreldes tihedamalt asustatud

omavalitsustega, kus toetusega juurdepääsuvõrkude rajamine on soodsam ning sellest

tulenevalt oleks ka punktide ühtne arvestus hajaasustusega omavalitsustele ebasoodsam.

Samuti soodustab kohalike omavalitsuste kaupa hindamine seda, et potentsiaalsed toetuse

taotlejad pööraks ühtlaselt palju tähelepanu võimalikult suurele hulgale omavalitsustele.

Lõige 6 selgitab, et igale aadressiobjektile liitumisvõimaluse loomiseks antakse toetust ainult

üks kord. Punktide alusel pingereas eespool olev taotlus saab kattuvale aadressiobjektile

liitumisvõimaluse loomiseks toetust.

Lõige 7 sätestab punktide vähendamise nende taotluste puhul, mille aadressiobjektid kattuvad

pingereas eespool olevate taotluste omadega. Kattuvate aadressiobjektidega seoses ei saa

paremuselt järgmine taotlus punkte nendele aadressiobjektidele liitumisvõimaluse loomise eest,

mis on juba varem toetust saanud. Pärast punktide andmist antakse taotlejale võimalus taotlust

muuta ning kattuvad aadressiobjektid taotlusest välja jätta ning soovi korral vähendada ka

liituvate aadressiobjektide arvu. Liituvate aadressiobjektide arvu võib ka samaks jätta, kuid

mitte suurendada. Koos aadressiobjektide välja jätmisega väheneb ka toetuse kogusumma

vastavalt ühele aadressiobjektile liitumisvõimaluse loomiseks taotletud toetuse suurusele. Juhul

kui taotleja näeb, et järele jäävatele aadressiobjektidele liitumisvõimaluse loomine ei ole

majanduslikult või tehniliselt enam mõttekas, võib ta taotluse jätta muutmata ning

vahendusasutus teeb taotluse kohta rahuldamata jätmise otsuse.

Lõike 8 eesmärk on reguleerida olukorda, kus kaks taotlust on saanud sama palju punkte ning

tuleb otsustada, kumba neist eelistada. Sellisel juhul saab esimesena toetuse suurimale arvule

aadressiobjektidele liitumisvõimaluse loov projekt.

23

Kogu paragrahv 21 järgib üldise grupierandi määruse artikli 52 lõike 7 punktis a sätestatud

põhimõtet, et abisummad eraldatakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva

valikumenetluse alusel kooskõlas hanke-eeskirjades sätestatud põhimõtete ja

tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega ning majanduslikult soodsaima pakkumuse meetodil.

Kõnesolev toetusmeede ei diskrimineeri ettevõtjaid omandisuhete jm põhjal. Küll aga on § 10

punktides 2 ja 3 sätestatud kvalifitseerimistingimused (tegevusala ja käive), mis on vajalikud

toetuse saajate pädevuse ja suutlikkuse väljaselgitamiseks (sarnaselt riigihangetega, kus

nõutakse konkreetsete varasemate kogemuste olemasolu, sertifikaate, tõendeid, minimaalset

käivet jne). Ka ei näe toetusmeede ette tehnoloogiat, mida toetuse taotleja peaks kasutama. Küll

aga on sätestatud nõuded rajatava võrgu kvaliteedile tagatava kiiruse nõude kaudu 1 Gbit/s (vt

§ 12 lg 1 p 1). Majanduslikult soodsaim pakkumus selgitatakse välja lõike 1 punkti 1 kriteeriumi

alusel (ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse loomiseks taotletava

toetuse suurus). Toetuse määramiseks kasutatakse eelnevalt määratud maksimaalset

ühikuhinda, mis on kehtestatud objekti põhjal varasemate analüüside põhjal. Taotlusvoorus

valitakse välja projektid, mille pakutud ühikuhind jääb allapoole kehtestatud maksimaalset

piirmäära (toetus 4500 eurot) ning sellele lisandub omafinantseering (kuni 1928,57 eurot)).

Konkreetsele projektile rakendatav ühikuhind on taotluses esitatud ja valitud pakkumuse alusel

ning kinnitatakse toetuse andmise otsuses.

Eelnõu § 22 sätestab taotluse rahuldamise tingimused ja korra.

Eelnõu § 23 sisaldab taotluse rahuldamata jätmise tingimusi ja korda.

Eelnõu § 24 sisaldab taotluse osalise rahuldamise sätteid.

Osalise rahuldamise otsuse võib teha rakendusüksus juhul, kui toetusmeetme vastava kohaliku

omavalitsuse üksuse kehtestatud eelarve vaba jääk ei võimalda vastava kohaliku omavalitsuse

üksuse kohta moodustatud pingereas paremuselt järgmist taotlust täies mahus rahuldada.

Sellisel juhul võib rakendusüksus teha taotlejale ettepaneku muuta juurdepääsuvõrguga

liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide nimekirja ja taotletava toetuse suurust selliselt,

et taotletav toetus jääks järele jäänud eelarve piiresse. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse

ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

7. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine“ koosneb kahest

paragrahvist.

Eelnõu § 25 käsitleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

Lõikes 2 sätestatakse asjaolud, mille korral saab toetuse taotleja taotleda taotluse rahuldamise

otsuse muutmist.

Esimese asjaoluna on punktis 1 sätestatud vajadus korrigeerida või parandada aadressiandmetes

esinevaid vigu. Kuna aadressiandmed muutuvad pidevalt ning aadressiandmete korrastamine

on ka küllaltki mahukas ja keerukas protsess, siis ei ole tagatud olemasolevate aadressiandmete

vastavus reaalsele olukorrale. Näiteks võib ühel hoonel olla kaks aadressi, kuid sellisel juhul ei

ole mõtet luua ühele hoonele kahte liitumisvõimalust. Kõnealust sätet ei tohiks kasutada toetuse

saaja poolseks loobumiseks aadressiobjektidest, millele ta mingil põhjusel liitumisvõimalust

luua ei taha. Samuti ei saa toetuse saaja taotleda uute aadressiobjektide lisamisega toetuse

kogusumma suurendamist lisandunud aadressiobjektide võrra.

24

Punktis 2 on sätestatud võimalus asendada algselt taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud

liitumisvõimaluse saavate aadressiobjektide nimekirjas olevaid aadressiobjekte kuni viie

protsendi ulatuses teiste sama omavalitsuse abikõlblike aadressiobjektidega. Selle punkti

eesmärk on anda toetuse saajale võimalus algselt planeeritud aadressiobjekte asendada, kui

selguvad asjaolud, mis ei võimalda algselt plaanitud aadressiobjektidele liitumisvõimalust luua

– näiteks raskused kooskõlastuste saamisega või algselt plaanitust tunduvalt kallim ehitustööde

maksumus jne. Toetuse saaja ei pea asendamise soovi põhjendama. Ühe projekti raames saab

selle punkti alusel asendada aadressiobjekte ainult kuni 5% ulatuses selle projekti algsetest

aadressiobjektidest.

Kuigi selline lähenemisviis võimaldab tagantjärele algselt lubatud aadressiobjekte muuta, on

see võimalus olemas kõigil toetuse saajatel.

Aadressiobjekte saab asendada ainult sellistega, mis on abikõlblikud ning tingimusel, et

asendamise tulemusel aadressiobjektide koguarv ei muutu. Samuti ei muutu aadressiobjektide

asendamisega seoses muud toetuse saaja toetuse saamisega seotud kohustused ega anta toetuse

saajale lisatoetust.

Kokkuvõttes on selline muutmine kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 52 lõike 7

punktis a sätestatud põhimõttega, et abisummad eraldatakse avatud, läbipaistva ja

mittediskrimineeriva valikumenetluse alusel.

Punkt 3 võimaldab toetuse saajal taotleda ka aadressiobjektidele liitumisvõimaluse loomisest

loobumist, kui nendel aadressiobjektidel juba on või plaanitakse rajada liitumisvõimalus

vähemalt 100 megabitti sekundis allalaadimiskiirusega püsiühendusega. See punkt reguleerib

olukordi, kus pärast toetuse andmist selgub, et samas piirkonnas on alustatud ka

erainvesteeringutega juurdepääsuvõrgu ehitust osaliselt või täielikult samadele

aadressiobjektidele mis riigi toetatavas projektis. Toetusmeetme rakendamisele eelneva

kaardistuse ja avaliku konsultatsiooni käigus on küll kutsutud kõiki sideettevõtjaid andma teada

oma investeerimiskavadest järgneva kolme aasta jooksul, kuid sellele vaatamata ei pruugi

ettevõtjad neid andmeid esitada ning võivad ükskõik mis ajahetkel oma investeerimisplaane

ellu viia. Kuigi riigiabi eeskirjad lubavad sellisel juhul jätkata ka avaliku toetusega projekti ellu

viimist, siis reaalsuses ei pruugi see isegi osalise riigi toetusega olla majanduslikult mõistlik.

Sellisel juhul on toetuse saajal võimalik taotleda projektis nendest aadressiobjektidest

loobumist.

Eelnõu §-s 26 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse

vähendamise kord.

Lõike 2 punkt 1 viitab toetuse saaja hulgimüügitasandi kohustustele. Need kohustused on

kõnesoleva toetusmeetme väga oluline osa ja nende täitmine peab olema tagatud vajaduse

korral ka toetuse osalise või täieliku tagasi nõudmise ähvardusel.

Punkt 2 võimaldab rakendusüksusel tunnistada taotluse rahuldamise otsus osaliselt või

täielikult kehtetuks, kui ilmneb vastuolu riigiabi eeskirjadega. Näiteks võib tekkida olukord,

kus piirkonnas on juba olemas vähemalt 100 Mbit/s kiirusega püsiühendus, mida varasemate

kaardistuste ajal seda pakkuv sideettevõtja unustas mainida. Sellisel juhul oleks riigiabi

andmine samasse piirkonda ebaseaduslik, kuigi varasema kaardistuse ajal sellist teavet riigile

ei antud.

25

Lõige 4 sätestab, et toetuse suurust ühe aadressiobjekti kohta vähendatakse 30% võrra, kui

toetuse saaja ei ole saavutanud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud eesmärke liitumise

võimaluste loomise ja liitunud aadressiobjektide kohta.

Punkti 1 kohaselt vähendatakse toetuse suurust ühe aadressiobjekti kohta 30% võrra, kui toetuse

saaja pole projekti lõppedes loonud liitumisvõimalust vähemalt 90%-le taotluse rahuldamise

otsuses märgitud aadressiobjektidest. Eeltoodud 90% arvestatakse taotluse rahuldamise otsuse

alusel koos sellesse tehtud hilisemate aadressiobjektide arvu muudatustega. Seega näiteks kui

algne taotluse rahuldamise otsus sätestas liitumisvõimaluse loomise 50 aadressiobjektile, aga

muutmise käigus vähendati aadressiobjektide arvu 40-ni, siis peab toetuse saaja looma

liitumisvõimaluse vähemalt 36 aadressiobjektile.

Kui ülaltoodud näite puhul lõi toetuse saaja liitumisvõimaluse 35 aadressiobjektile ning algne

toetuse suurus oli näiteks 4000 eurot aadressiobjekti kohta, siis vähendatakse toetust 2800

euroni aadressiobjekti kohta ning toetuse saaja saab kokku 35 x 2800 = 98 000 eurot toetust.

Punkti 2 kohaselt vähendatakse toetuse suurust, kui juurdepääsuvõrguga ei ole liitunud taotluse

rahuldamise otsuses märgitud arv aadressiobjekte. Liituvate aadressiobjektide arv taotluse

rahuldamise otsuses tekib toetuse taotlusest, kus toetuse taotleja planeerib liituvate

aadressiobjektide arvu. Projekti lõppedes peab toetuse saaja tagama, et nimetatud arv

aadressiobjekte on juurdepääsuvõrguga liitunud. Kui see arv on väiksem, kui on taotluse

rahuldamise otsuses, siis vähendatakse toetuse suurust ühe aadressiobjekti kohta 30% võrra.

Punktide 1 ja 2 alusel toetuse vähendamine ei kumuleeru. See tähendab, et toetust vähendatakse

ühe aadressiobjekti kohta 30% võrra ainult ühekordselt, kui täidetud on lõike 4 punkt 1 või

punkt 2 või kui täidetud on mõlemad punktid.

8. peatükk „Juurdepääsuvõrguga liitumine ja liitumise tingimused“ koosneb kahest

paragrahvist.

Eelnõu § 27 sätestab juurdepääsuvõrguga liitumise korra.

Lõige 1 sätestab toetuse saaja kohustuse teavitada juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse

saavaid lõppkasutajad võimalusest taristuga liituda. See teave tuleks saata enne konkreetses

asustusüksuses juurdepääsuvõrgu ehituse plaanitavat algust. Ehituse plaanitava algusena on

mõeldud ehituse kohapealset algust, nt kaevetööd või kaablite paigaldamine olemasoleva taristu

peale/sisse ning sellejärgne aadressiobjektide ühendamine. Selle sätte eesmärk on tagada

lõppkasutajate (elanike, ettevõtjate, asutuste) teavitamine liitumistaotluse esitamise tähtajast.

Teavitamisviisi võib toetuse saaja ise otsustada. Selleks võib olla kirja saatmine postiga, e-kirja

teel teavitamine, kohalikes lehtedes kuulutuste avaldamine ja näiteks ka suuline teavitamine

kohapeal.

Lõikes 2 nimetatud kirjalik tõendamine tähendab seda, et toetuse saajal peab olema kirjalik

tõend selle kohta, et aadressiobjekti omanikke ja/või kasutajaid on teavitatud. Posti teel

teavitamise korral on selleks postiteenuse osutaja asjaomane tõend või väljavõte. E-kirja teel

teavitamise puhul e-kiri või e-kirjad, milles on näha kirja adressaadid. Suulise teavituse korral

on selleks tõendiks aadressiobjektide omanike/kasutajate allkiri teavitamise kohta. Toetuse

saaja peab tõendama teavitamist ainult ühe teavitamisviisi kohta, eeldusel et sel viisil teavitati

kõiki aadressiobjektide omanikke/kasutajaid. Juhul kui eri omanikke/kasutajaid teavitati

erinevatel viisidel, siis peab esitama tõendid ka teiste teavitamisviiside kohta.

26

Lõige 3 sätestab, et juurdepääsuvõrguga liitumise taotlusi peab saama toetuse saajale esitada

nii paberil kui ka elektrooniliselt vähemalt kuni tulemusaruande esitamiseni. Tulemusaruande

all mõeldakse konkreetse aadressiobjekti ühenduse valmimist kinnitavat tulemusaruannet, mille

toetuse saaja esitab rakendusüksusele. Liitumistaotlusi, mis on tehtud pärast selle

tulemusaruande esitamist, kus toetuse saaja kinnitab tulemuse saavutamist (liitumisvõimaluse

loomist) konkreetsete aadressiobjektide puhul, ei ole toetuse saaja kohustatud määruses

sätestatud tingimustel rahuldama.

Eelnõu § 28 sätestab juurdepääsuvõrguga liitumise tingimused.

Lõikega 1 määratud juurdepääsuvõrguga liitumise hind kehtib ainult tingimusel, et

liitumistaotlus on esitatud enne tulemusaruande esitamist. Ennekõike on siinkohal mõeldud, et

sellise hinnaga saab liituda ainult ajal, mil aadressiobjekti asukohaks olevas asustusüksuses

toimuvad juurdepääsuvõrgu rajamise tööd ning selle käigus luuakse ühendus seda soovinud

aadressiobjektide omanike või kasutajate aadressiobjektidele. Kõigile neile, kes toetuse saajale

vastava liitumisavalduse õigeks ajaks teevad, peab toetuse saaja tagama selle hinna piires

juurdepääsuvõrguga liitumise.

Lõikes 2 on täpsustatud, et aadressiobjektide puhul, kus on rohkem kui üks korter või majaosa,

võib toetuse saaja võtta liitumistasu iga korteri või majaosa kohta eraldi.

Lõige 3 sätestab konkreetsemalt, mida toetuse saaja lõikes 1 sätestatud 200 euro suuruse

maksimumsumma eest tegema peab.

Kõigis kolmes punktis sätestatud nõuete puhul tuleb arvestada asjaoluga, et juurdepääsuvõrgu

rajamine on suurt hulka objekte hõlmav masspaigaldus, millest tulenevalt ei peaks toetuse saaja

olema kohustatud tegelema detailselt iga kliendi erisoovide täitmisega, vaid tal tuleb luua

minimaalsete kuludega võimalikult suurele hulgale aadressiobjektidele valmisolek tarbida

sideettevõtjate pakutavaid lairibateenuseid. Sisemiste paigaldustööde, nagu ruuterite ja kaablite

paigaldamise aeg ja viis jäävad aadressiobjekti omaniku või kasutaja otsustada – see on tema

valik, kas teha tööd ise või tellida need lairibateenuseid pakkuvalt sideettevõtjalt. Loomulikult

võib toetuse saaja seda soovi korral või lisatasu eest ka ise teha, kuid kõnesoleva toetusmeetme

tingimused teda selleks liitumistasu maksimaalse summa ulatuses ei kohusta.

Aadressiobjekti omaniku või kasutaja näidatud koha all on mõeldud seda, et kui aadressiobjekti

omanik või kasutaja soovib, et kaabel veetakse tema majja/majaosasse/korterisse, siis ta näitab

tööde teostajale ära selle koha, kust ta soovib, et see läbi viidaks ning tööde teostaja teeb

vajalikud tööd, nagu puurimine või läbiviigu ehitus. Omaniku või kasutaja kohustus on tagada,

et kõnealune koht on puurimiseks või läbiviigu ehitamiseks sobilik – st seal ei ole seinasiseseid

kaableid või torusid ja muud taolist, mis võib tööde käigus kahjustada saada. Kõigi selliste

kahjude tekkimise eest vastutab omanik või kasutaja. Samuti vastutab omanik või kasutaja selle

eest, et puurimine või läbiviigu tegemine ei kahjustaks hoone fassaadi või siseviimistlust.

Lõike 3 punktides 1 kuni 3 nimetatud standardselt otsastatud kaabli all mõeldakse kaablit, mis

on lõpetatud viisil, mis lubab kaabliga kergesti ühendada lõppkasutajale teenuseid pakkuvate

sideettevõtjate seadmeid. Konkreetset standardit määruses nimetatud ei ole, see on jäetud

toetuse saaja otsustada.

Lõikes 4 on mõeldud eelkõige kinnistusisest tehnilist lahendust, näiteks otsust selle kohta,

millises kinnistu osas tuleb teha liinipaigaldustöid viisil, mis nõuaks kõige vähem hilisemaid

taastamistöid kinnistul tekitatud kahjude tõttu, või selle kohta, kas paigaldada liin

27

olemasolevasse kaablikanalisatsiooni torustikku või olemasolevatele elektripostidele. Kui

aadressiobjekti omanik/kasutaja nõuab toetuse saajalt teistsugust tehnilist lahendust, kui

viimane on nõus tegema, siis on toetuse saajal õigus jätta liin välja ehitamata. Selle asemel peab

toetuse saaja jätma omanikule/kasutajale algselt plaanitud tööde tegemiseks planeeritud

materjalid (kaablitorud, kaablid, seadmed, ühenduskarbid jne), et omanik/kasutaja saaks ise

vastavad tööd teha.

Lõike 5 punktis 1 sätestatud lisatasude all on mõeldud selliseid ühekordseid liitumistasusid, mis

ei tulene otseselt liitumiseks vajalike ehitus- ja paigaldustööde tegemisest ja muudest

ühikuliselt mõõdetavatest kuludest (tööaeg, materjalikulu jne), vaid selliseid tasusid nagu võrgu

kasutamise alustustasu ja muud sarnased tasud. See säte kehtib kõigi lairibataristuga liitumise

võimaluse saanud ja sellega hiljem liituda soovivate aadressiobjektide omanike ja kasutajate

kohta, kes seda lairibataristu ehitamise ajal ei teinud.

Punkti 2 mõte on tagada, et lõppkasutaja ei pea maksma võrgu kasutamise eest, vaid seda teeb

sideettevõtja, kes lõppkasutajale toetuse saaja taristu kaudu lairibateenuseid pakub. Ja juhul kui

lõppkasutaja on lasknud enda omandis või kasutuses oleva aadressiobjekti liita

juurdepääsuvõrguga, aga ühegi sideettevõtja lairibateenuseid ei kasuta, siis ei pea lõppkasutaja

samuti võrgutasusid maksma.

9. peatükk „Toetuse maksmise tingimused“ koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 29 käsitleb toetuse maksmist.

Lõike 1 kohaselt makstakse toetust toetuse saaja esitatava tulemusaruande alusel.

Lõige 2 nõuab, et tulemus peab olema tõendatud ja selle peab heaks kiitma rakendusüksus.

Lõige 3 sätestab, et ühe projekti puhul võib teha kuni kolm makset.

Punkti 1 kohaselt on esimese makse aluseks ehitusteatiste olemasolu. Toetuse saaja peab

esitama kõik projektiga seotud ehitusteatised, mida on projekti elluviimiseks vaja. Kui kõik

konkreetse omavalitsuse projektiga seotud ehitusteatised on esitatud, siis maksab

rakendusüksus välja 30% projektile eraldatud toetuse summast.

Punkt 2 sätestab teise makse alusena vähemalt pooltele taotluse rahuldamise otsuses nimetatud

aadressiobjektidele liitumisvõimaluse loomise. See tähendab, et aadressiobjektidele on

liitumisvõimalus loodud ning liituda soovijatele on ühendus välja ehitatud.

Punkt 3 sätestab kolmanda ehk viimase makse alusena ülejäänud taotluse rahuldamise otsuses

märgitud aadressiobjektidele liitumisvõimaluse loomise sarnaselt punktiga 2. Lisaks peab

viimase makse alusena olema juurdepääsuvõrguga liitunud taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud arv aadressiobjekte.

Kui kolmanda makse menetlemisel selgub, et liitumisvõimaluse on saanud kokkuvõttes vähem

kui 90% taotluse rahuldamise otsuses märgitud aadressiobjektidest ja/või ei ole

juurdepääsuvõrguga liitunud taotluse rahuldamise otsuses sätestatud arv aadressiobjekte, siis

selle maksega saab rakendusüksus teha pärast toetuse suuruse vähendamist 30% võrra

tasaarveldust kogu projekti toetussumma ulatuses.

28

Kuigi lõike 3 kohaselt võib teha kuni kolm makset, siis toetuse saaja ei pea ilmtingimata kolme

makset taotlema. Toetuse saaja võib esitada ka ühe (punkti 3 alusel) või kaks (punktide 1 ja 3

või 2 ja 3 alusel) tulemusaruannet. Lõpptulemusena on oluline, et taotluse rahuldamise otsuses

märgitud aadressiobjektid on saanud juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse ning taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud arv aadressiobjekte on liitunud juurdepääsuvõrguga.

Lõige 4 sätestab, et makse algatab rakendusüksus. See tähendab, et toetuse saaja ei pea ise

esitama taotlust talle makse tegemiseks, vaid rakendusüksus ise maksab toetuse saaja esitatud

dokumentide alusel. Tegemist on lihtsustusega, mille tegemiseks on rakendusüksusele antud

norm lõikega 4.

Lõike 6 punktides 1–5 loetletakse dokumendid, mida toetuse taotleja on kohustatud koos

tulemusaruandega esitama.

Punktis 1 märgitud ehitusteatised peavad hõlmama kogu projekti, kuna 30% suurune makse

arvestatakse kogu projektile määratud toetussumma pealt.

Punktides 2–5 sätestatud dokumendid on vajalikud ainult lõike 3 punktide 2 ja 3 kohase makse

tegemisel (st makse liitumisvõimaluse saanud aadresside eest). Punkti 5 dokumendid on

vajalikud juhul, kui toetuse saaja on omanikujärelevalve tellinud.

Lõikes 7 on sätestatud, et rakendusüksus kaasab teostusjooniste ja omanikujärelevalve aktide

kontrolliks TTJA, kes oma valdkondlikkust pädevuseset lähtudes annab arvamuse nende

vastavuse kohta toetusega rajatud juurdepääsuvõrguga. Säte on vajalik, et rakendusüksusel

oleks võimalik TTJA ametlikult menetlusse kaasata.

Lõike 8 kohaselt kontrollib rakendusüksus enne toetuse maksmist §-s 30 sätestatud

juurdepääsuvõrgu valmidust siis, kui projekt on riskihindamise käigus vastavasse valimisse

sattunud. Muul juhul piirdutakse dokumentide kontrolliga. Ja kohapealset kontrolli on vaja teha

ainult lõike 3 punktide 2 ja 3 makse tegemisel, kuna nendel juhtudel on tulemuseks loodud

juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus.

Lõikes 10 nimetatud puudused võivad olla nii juurdepääsuvõrgu tehniliste tingimustega seotud

puudused kui ka puudused, mis on selgunud seoses liitumisvõimaluse loomisega (pole loodud

ettenähtud arvul liitumisvõimalusi) või ühenduse väljaehitamisega (ühendus on jäänud välja

ehitamata, kuigi liitumisvõimalus on loodud ja aadressiobjekti omanik või kasutaja on esitanud

taotluse õigel ajal).

Eelnõu § 30 kirjeldab juurdepääsuvõrgu valmiduse kontrollimist.

Lõikes 1 sätestatu tähendab, et rakendusüksus teeb kohapealset kontrolli juhuvaliku meetodil

ning ülejäänud juhtudel võib piirduda toetuse saaja esitatud dokumentatsiooni kontrollimisega.

Samuti võib rakendusüksus lisaks § 29 lõikes 6 nimetatud dokumentidele küsida toetuse saajalt

juurdepääsuvõrgu tehniliste mõõtmiste protokolle. Tehniliste mõõtmiste protokolle ei ole vaja

esitada koos toetuse maksmise taotlusega, vaid ainult rakendusüksuse nõudmisel konkreetsete

asustusüksuste ja aadressiobjektide kohta. Neid protokolle küsitakse juhuvaliku meetodil

dokumentatsiooni kontrollimisel või kohapealse kontrolli tegemise eel või järel.

29

Lõikes 3 nimetatud tehniliste mõõtmiste teostaja võib olla toetuse saaja palgatud kolmas isik

(ehitaja või omanikujärelevalve teostaja) või toetuse saaja ise, kui tal on olemas vastavad

seadmed ja pädev personal.

10. peatükk „Toetuse saaja õigused ja kohustused ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti kontroll“ koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-s 31 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.

Lõige 1 sätestab toetuse saaja õiguse saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi toetusmeetmega

seotud tingimuste ja kohustuste kohta.

Lõikes 2 sätestatakse kohustused, mida toetuse saaja peab täitma.

Punktis 6 nimetatud lubade ja kooskõlastuste all on kõnesoleva toetusmeetme kontekstis

mõeldud eelkõige ehitusega seotud lubade ja kooskõlastuste olemasolu.

Punkt 8 viitab kestuse nõudele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artiklites 65 ja 66. Eelnõukohase määruse § 8 lõike 8 järgi on kestuse nõue vähemalt

viis aastat.

Punktis 11 sätestatakse nõue, mis kohustab toetuse saajat pakkuma kõigile sideettevõtjatele

võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi juurdepääsu vastavalt §-le 34.

Punktis 12 on lisaks võrdse kohtlemise kohustusele sätestatud kohustus tagada

hulgimüügitasandi juurdepääsu selline hinnakujundus, mis võimaldab lairibaühenduse

jaeteenuste pakkumist sarnaselt normaalse turukonkurentsiga piirkondadega. Seega lisaks

võrdsele kohtlemisele peab küsitav juurdepääsuhind olema selline, millega on reaalselt

võimalik jaeteenust pakkuda.

Punktis 15 sätestatakse, et võrgus tekkiv rike peab olema kõrvaldatud hiljemalt järgmise

tööpäeva lõpuks alates sellest teadasaamisest. See tähendab, et toetuse saaja, kes võrku omab

ja käitab, peab seda kohustust täitma või delegeerima kohustuse kellelegi, kes seda tema eest

teeb. Seda kohustust ei tohi panna juurdepääsuvõrgus jaeteenust pakkuvatele sideettevõtjatele,

vaid selle täitmine peab olema lahendatud terviklikult. Kõnealune kohustus ei hõlma

lõppkasutaja enda kinnistul asuvat võrgu osa, mis kuulub lõppkasutajale.

Punkt 16 kohustab toetuse saajat avalikustama teabe toetusega valminud juurdepääsuvõrgu

kohta. Sätte eesmärk on tagada teabe olemasolu nii lõppkasutajatele selle kohta, kas ja milline

taristu on nende piirkonda rajatud, kui ka sideettevõtjatele, kes soovivad lõppkasutajatele

teenuseid pakkuda. Taristu asukoha ja trassikaartite avaldamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et

oleks võimalik lihtsasti ja ülevaatlikult tuvastada trassi kulgemine ning aadressiobjektid, kuhu

on loodud juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus. Asjaolu, kas aadressiobjekt on liidetud

juurdepääsuvõrguga või kas ta kasutab teenust, ei pea olema avalikes andmetes kättesaadav.

Elektroonilise side seaduse § 1002 alusel peetavasse sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse,

kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi tuleb andmed esitada sellisel kujul nagu

andmekogu vastutav töötleja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet neid küsib.

Punktis 17 sätestatakse kohustus pakkuda juurdepääsu juurdepääsuvõrguga seotud teabele

sellises vormingus, mis on laialdaselt kasutuses ja mis võimaldab seda teavet töödelda. Kuna

30

trassiandmete puhul on tegemist taristu asukohaga seotud teabega, siis on siinkohal mõeldud

eelkõige levinud tabelarvutusprogrammidega töödeldavat teavet (Exceli fail jms) ning vajaduse

korral ka Wordi, PDF-failina jne. Oluline on, et failid oleks avatavad ja töödeldavad ilma

tasulisi programme kasutamata. Samuti peab toetuse saaja teavet uuendama, kui see on vajalik

– näiteks on tekkinud juurde uusi võrguga liitunuid või on taristut juurde rajatud ja mahtu

suurendatud jne.

Eelnõu § 32 kirjeldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontrolli.

See paragrahv kirjeldab võrgu valmimise järgset TTJA rolli toetuse saaja kohustuste täitmise

kontrollimisel. Säte on vajalik, kuna § 31 lg 2 punktides 11, 12 ja 14 sätestatud toetuse saaja

kohustuse hindamine eeldab pädevust, mida rakendusüksusel ei ole, mistõttu kaasatakse

kohustuse kontrollimisse TTJA, kes on nendes küsimustes pädev. TTJA-d ei saa kõnealusel

juhul käsitada rakendusüksusena, vaid rakendusüksust nõustava asutusena. Kui TTJA avastab

toetuse saajate hilisemas tegevuses toetuse meetmega seotud rikkumisi, siis ta teavitab oma

leidudest rakendusüksust.

11. peatükk „Aruannete esitamine“ koosneb ühest paragrahvist.

Eelnõu § 33 kirjeldab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise korda.

Lõikes 1 sätestatakse, et lõpparuanne tuleb esitada koos viimase makse aluseks oleva

tulemusaruandega.

Lõikes 2 nimetatud andmed (eelkõige andmed liitunud aadressiobjektide ning tulemus- ja

väljundnäitajate kohta) on vajalikud toetusmeetme mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks ning

Euroopa Liidu näitajate saavutamiseks. Kõik esitatavad andmed sisaldavad ainult konkreetse

projektiga seotud näitajaid.

Lõikes 5 nimetatud järelaruande andmed on vajalikud hindamaks toetusmeetme mõju aasta

hiljem. Aasta pärast projekti valmimist võib eeldada, et kõik juurdepääsuvõrguga liitunud

lõppkasutajad ning lairibateenuseid pakkuvad sideettevõtjad on omavahelised lepingud

sõlminud ning järelaruanne annab parema ülevaate teenuseosutajate konkurentsist ja liitunute

osakaalust.

12. peatükk „Hulgimüügitasandi juurdepääs toetusega rajatud juurdepääsuvõrgule ja selle

hinnakujundus“ koosneb ühest paragrahvist.

Eelnõu § 34 sätestab sideettevõtja hulgimüügitasandi juurdepääsuga seotud kohustused.

Lõigetes 1 kuni 16 sätestatakse toetuse saaja kohustused toetusega ehitatavale

juurdepääsuvõrgule hulgimüügitasandi juurdepääsu tingimuste kohta. Kõik need kohustused

tulenevad üldise grupierandi määrusest ja lairibavõrkude suunistest ning nende eesmärk on

tagada teenuseosutajate vahel konkurents rajatud juurdepääsuvõrgus.

Lõikes 1 nimetatud juurdepääsu tagamise kohustuse eesmärk on võimaldada eri sideettevõtjatel

pakkuda lõppkasutajatele jaemüügitasandi sideteenuseid, mis omakorda tagab lõppkasutajatele

piisava valiku sideteenuseid. Juurdepääsuvõrgu valmimise aja konkreetses asustusüksuses

otsustab toetuse saaja, kuid see aeg ei saa olla hilisem rakendusüksusele toetuse maksetaotluse

esitamise kuupäevast.

31

Lõikes 2 sätestatud kohustus tagada juurdepääs ka bitivooühendusele kehtib ainult siis, kui see

on tehniliselt võimalik.

Lõike 3 kohase kohustuse eesmärk on tagada, et kõigil nimetatud lairibataristut kasutavatel

sideettevõtjatel (kaasa arvatud toetuse saaja) oleks võimalik osutada jaeteenuseid võrdsetel

tingimustel. Selleks peavad hulgimüügitasandil olema kehtestatud ühetaolised tehnilised

juurdepääsutingimused ja juurdepääsuhinnad, juurdepääsuteenuste kvaliteet ja teave

juurdepääsuteenuste kohta. Sätestatud on ka nõue, et hulgimüügitasandi hinnad peavad olema

kulupõhised. See tähendab, et hulgimüügitasandi juurdepääsuhind tohib sisaldada ainult selle

teenusega soetud kulusid ja mõistlikku kasumit. Sellise hulgimüügitasandi kohustuse eesmärk

on tagada jaemüügitasandi lõppkasutajatele suures valikus erinevaid sideteenuseid

(sideteenuste pakkujaid).

Lõige 4 kohustab toetuse saajat tagama hulgimüügitasandi juurdepääsu ka sellistele

juurdepääsuvõrgu osadele, mida ei ole toetusest rahastatud. Sellisteks juurdepääsuvõrgu

osadeks on nii passiivsed võrguosad kui ka aktiivseadmed, mis on toetuse saaja omanduses või

kontrolli all. Sätte eesmärk on tagada võimalikult efektiivne hulgimüügitasandi juurdepääs

kolmandatele osapooltele teenuste pakkumiseks juurdepääsuvõrgus. Kõnealusel juhul on

mõeldud ainult toetusega ehitatud juurdepääsuvõrgu piirkonnas asuvatele ja selle piirkonna

teenindamiseks mõeldud juurdepääsuvõrgu osadele ja seadmetele. See nõue lähtub grupierandi

määruse artikli 52 paragrahvist 8.

Lõikega 5 ette nähtud kohustuse eesmärk on anda teistele sideettevõtjatele võimalikult varakult

piisavalt teavet rajatava lairibataristu ulatuse, juurdepääsutingimuste ja hindade kohta, mis

võimaldaks neil planeerida jaemüügitasandi sideteenuseid toetusega rajatavates lairibataristu

piirkondades. See tagab lõppkasutajatele võimaluse saada kohe pärast lairibataristu valmimist

võimalikult suures valikus sideettevõtjate jaemüügitasandi sideteenuseid. Samuti tagab selline

varajane tingimuste esitamise kohustus, et huvitatud sideettevõtjatel on piisavalt aega

analüüsida, kas pakutavate hulgimüügitasandile juurdepääsu tingimuste ja hindadega on

reaalselt võimalik jaemüügitasandi sideteenuseid pakkuda, ning vajaduse korral saab

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet varakult sekkuda, et vältida ebamõistlikest

hulgimüügitasandile juurdepääsu tingimustest või hindadest tulenevaid konkurentsiprobleeme

või kahjusid lõppkasutajatele. Loomulikult ei tähenda selles lõikes sätestatud kohustus seda, et

kolm kuud pärast taotluse rahuldamise otsust avaldatud hindu ei tohiks tulevikus vajaduse

korral korrigeerida.

Lõige 6 sätestab, et toetuse abil rajatud juurdepääsuvõrgus peab juurdepääsu soovival

sideettevõtjal olema võimalik pakkuda teenuseid lõppkasutajale ainult kahte hulgitasandi

teenust.

Punktis 1 nimetatud ühekordse juurdepääsuvõrgu piirkonnaga liitumise teenusena on mõeldud

ühekordset liitumist, mis on vajalik valminud juurdepääsuvõrgus teenuse pakkumiseks

konkreetsest piirkonnas (küla, alevik jne). Selle teenusega peab saama paigaldada oma seadmed

ning ühendada kiud baasvõrgu ja juurdepääsuvõrgu vahel jne. See on ühekordne kulu.

Punktis 2 on sätestatud kiurendi teenus lõppkasutaja ühendamiseks. See on igakuine teenus,

mis tagab selle, et sideettevõtja saab osutada teenust lõppkasutajale.

Nende kahte liiki teenusega peab juurdepääsu soovival sideettevõtjal olema võimalik

jaeteenuseid pakkuda. Muid tasusid (nt turundusalased tasud, lepingu sõlmimise tasud jne) ei

tohi toetuse saaja nõuda.

32

Lõige 7 kehtestab lõikes 6 sätestatud teenuste maksimaalsed hinnad.

Need hinnad on kehtestatud lähtudes praegustest avaldatud hulgihindadest, mis kehtivad

juurdepääsuvõrkudes, millele on tagatud sideettevõtjate võrdne juurdepääs. Enamasti on

tegemist aastatel 2018–2024 riigi toetusega rajatud juurdepääsuvõrkudega. Suurimate

operaatoritena tegutsevad Enefit OÜ, Corle OÜ, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus ja MTÜ

Eesti Andmesidevõrk, samuti mitmed teised sideettevõtjad.

Lõige 8 seab kohustuse säilitada lõikes 7 määratud maksimaalsed hinnad vähemalt kahe aasta

jooksul pärast toetuse maksmist konkreetse projekti jaoks. See on vajalik selleks, et pakkuda

juurdepääsu saanud sideettevõtjatele stabiilsust konkreetses piirkonnas klientide leidmiseks ja

lairibateenuste pakkumiseks.

Lõike 9 kohaselt võib pärast kahe aasta möödumist tõsta nimetatud hindu vastavalt

tarbijahinnaindeksi aastasele kasvule, kuid mitte rohkem kui 3% aastas. See säte on vajalik

tagamaks toetuse saajatele võimalus korrigeerida hindu, kuid teha seda viisil, mis kaitseb ka

juurdepääsu saanud sideettevõtjaid liiga järsu hinnatõusu eest.

Nii lõiked 7 ja 8 kui ka lõige 9 on kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 52 lõike 9

punktiga a. See üldise grupierandi määruse punkt sätestab, et hulgimüügitasandi

juurdepääsuhind määratakse keskmiste avaldatud hulgimüügihindade põhjal, mis on

tavapärased liikmesriigi muudes võrreldavates ja konkurentsivõimelisemates piirkondades. Kui

lõige 7 sätestab maksimaalsed hulgihinnad kahe peamise hulgimüügitasandi juurdepääsutoote

eest, siis lõige 9 võimaldab toetuse saajal ka inflatsiooni arvestada ning vastavalt hindu

korrigeerida.

Lõikes 10 nimetatud ühekordsete lisateenuste all on mõeldud selliseid teenuseid, mida

juurdepääsu taotlev sideettevõtja iga päev ilmtingimata ei vaja. Näiteks ühenduste rajamine

juurdepääsuvõrgus või juurdepääsuvõrgu ja baasvõrgu vahel, sidekaablite paigaldus,

ühendamine ja remont, seadmekohtade rent seadme-/jaotuskappides, sidekaablite kohapealne

kättenäitamine, projektide kooskõlastamine ja siderajatise kaitsevööndis tegutsemislubade

väljastamine jne.

Lõige 11 sätestab tähtaja (kümme tööpäeva), mille jooksul peab toetuse saaja pärast vastava

taotluse saamist pakkuma teisele sideettevõtjale juurdepääsu toetusega rajatud lairibataristule.

Eesmärk on anda sideettevõtjatele kindel tähtaeg hulgimüügitasandi juurdepääsu

rakendamiseks, mis tagab sideettevõtjatele selged ja ühetaolised tingimused jaemüügitasandi

sideteenuste pakkumiste planeerimiseks.

Lõikes 12 kehtestatakse passiivsele võrgutaristule hulgimüügitasandi juurdepääsu õigus. See

juurdepääsuõigus peab olema tagatud nii kaua, kui võrk on tehniliselt kasutatav ehk eluea

lõpuni. Valguskaablite ning nende paigaldamisega seotud muid passiivseid taristu osi

(kaablikanalisatsioonid, mikrotorud, kaevud jne) saab üldiselt kasutada aastakümneid.

Lõikes 13 sätestatud kohustus anda aktiivseadmetele hulgimüügitasandi juurdepääs vähemalt

kümneks aastaks tuleneb üldise grupierandi määruse artikli 52 lõikest 8.

Lõige 14 kehtib ainult siis, kui toetuse saaja osutab lisaks hulgimüügitasandi teenustele ka

jaeteenuseid. Sellisel juhul tohib ta oma klientide tarbeks kasutada ainult kuni poolt passiivse

taristu mahust, teine pool mahust peab olema avatud juurdepääsu soovivatele sideettevõtjatele.

Näiteks 48-kiulisest valguskaablist saab toetuse saaja ise kasutada 24 kiudu, ülejäänud 24 kiudu

33

saavad kasutada juurdepääsu soovijad. See kohustus tuleneb üldise grupierandi määruse artikli

52 paragrahvist 8. Kõnealune kohustus kehtib ainult toetusega rajatud võrgu osale – kõnesoleva

toetusmeetmega toetatakse juurdepääsuvõrgu osa rajamist, seega on selle kohustusega

hõlmatud juurdepääsuvõrgu taristu, alates baasvõrgust kuni juurdepääsuvõrgu lõpp-punktini.

Lõike 15 kohaselt peab toetuse saaja, kui ta pakub lisaks hulgimüügitasandi sideteenustele ka

lõppkasutajatele mõeldud jaeteenuseid, pidama jae- ja hulgimüügitasandi sideteenuste kohta

eraldi raamatupidamisarvestust ning kajastama seal eraldi kõik kulud ja tulud, mis on seotud

toetusega ehitatud juurdepääsuvõrgu käitamisega. Selline eraldi raamatupidamisarvestuse

pidamine võimaldab toetuse andjal analüüsida, kas toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu

kasutamisel koheldakse kõiki asjaosalisi võrdselt.

Lõige 16 sätestab, et toetusega ehitatud juurdepääsuvõrguga seoses määratud juurdepääsu

tagamise kohustused ja tingimused kehtivad ka juurdepääsuvõrgu omaniku, operaatori või muu

asjaosalise vahetumise korral. See tähendab, et kohustused on eelkõige seotud toetusega rajatud

juurdepääsuvõrguga, mitte võrku hiljem omava või käitava juriidilise isikuga, kelleks ei pruugi

ilmtingimata olla toetuse saaja. See kohustus tuleneb üldise grupierandi määruse artikli 52

lõikest 8.

13. peatükk „Toetuse tagasinõudmine ja vaided“ koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 35 sisaldab toetuse tagasinõudmise sätteid.

Lõikes 1 on nimetatud toetuse tagasinõude alused, mil juhtudel rakendusüksus nõuab toetuse

osaliselt või täielikult tagasi.

Tagasinõude suurus oleneb toetuse andmise tingimuste määruse rikkumise rahalise mõju

suurusest. Kui rahalist mõju on võimalik üheselt määratleda, st rikkumisest tingitud

abikõlbmatud kulud on välja arvutatavad, siis nõutakse toetus tagasi summas, mis vastab

rikkumise rahalisele mõjule ehk abikõlbmatutele kuludele. Üldjuhul on rahalist mõju võimalik

välja arvutada lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 kirjeldatud juhtumite puhul.

Kui rahaline mõju ei ole konkreetselt välja arvutatav või ei ole see rikkumise laadist tulenevalt

täpselt määratletav, siis nõutakse toetus tagasi protsendi alusel proportsionaalselt rikkumise

mõjuga kulude abikõlblikkusele. Seda olukorda reguleerib lõige 2. Üldjuhul ei ole

abikõlbmatute kulude suurust võimalik täpselt välja arvutada lõike 1 punkti 3 juhtumite puhul.

Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, tuleb algatada

rikkumismenetlus juhul, kui toetuse saaja ei suuda eelduslikult täita toetuse saamisega

kaasnevaid kohustusi, sh saavutada tulemusi. Kui pankrotimenetluse tulemusena ettevõte siiski

jätkab tegevust ja toetuse saaja täidab oma kohustused, ei ole toetuse tagasinõue põhjendatud.

Pankrotimenetluses kaitseb RÜ nõuet pankrotiseaduses ettenähtud korras, sellele on osundatud

lõikes 4.

Lõige 2 annab juhised juhuks, kui ei ole võimalik abikõlbmatut kulu üheselt määratleda.

Toetuse tagasinõudmisel tuleb võtta arvesse rikkumise olemust ning Euroopa Liidu

eesmärkidele ja finantshuvidele tekitatud rahalist mõju. Seega lähtutakse otsustamisel HMS §

3 lõikes 2 sätestatud proportsionaalsuse ja HMS § 4 lõikes 2 sätestatud kaalutlusõiguse

teostamise põhimõtetest. Proportsionaalsuse põhimõte rakendub olukordades, kus rikkumisest

tingitud abikõlbmatute kulude summat ei ole võimalik kindlaks määrata, kuid rikkumisel on

rahaline mõju kulu abikõlblikkusele. Eelkõige rakendub see toetuse saaja kohustuse või nõude

34

täitmata jätmise korral, mil tuleb kaalutleda, mis on selle mõju ehk millises ulatuses toetust

tagasi nõuda (§ 35 lg 1 p 3). Kaalutlusõigus, kas toetus tagasi nõuda või mitte, on piiratud, kui

rikkumise koosseis ja selle tagajärje ulatus on määruses määratletud, mis tähendab, et nende

piires on kaalutlusõigust juba teostatud. Näiteks teavitamise nõuete rikkumisel. Toetuse

tagasinõudmise määr võib olla 2, 5, 10, 25 või 100 protsenti. Toetuse tagasinõudmise määra

kaalutlemisel tuleb arvesse võtta rikkumise raskust ja ulatust (kas rikkumine puudutab üksikuid

aadressiobjekte või on projekti toetatavaid tegevusi läbiva mõjuga) ning konkreetses kaasuses

esinevaid asjaolusid nende kogumis.

Määrad 2% ja 5% on kohaldatavad rikkumistele, mille rahalist mõju ei saa välistada, kuid mille

mõju on pigem teoreetiline või väike. Määrad 10% ja 25% on kohaldatavad rikkumistele, mille

mõju hinnatakse keskmiseks. Need on rikkumised, mille puhul mõju on selgelt nähtav ja

tõenäoline või mis riivavad EL üldpõhimõtteid ja väärtuseid. 100%-list määra rakendatakse

eriti raskete rikkumiste korral, mille mõju on väga suur või mis riivavad oluliselt EL

üldpõhimõtteid ja väärtuseid, sh toetuse läbipaistvat kasutamist. Kui rikkumine puudutab

üksikuid aadressiobjekte, siis rakendatakse toetuse tagasinõudmiseks määra, mis on muu hulgas

proportsionaalne rikkumisega hõlmatud aadressiobjektidele antud toetusega. See tähendab, et

isegi keskmise või raske rikkumise korral on lubatav rakendada määruses toodud madalamat

tagasinõude määra juhul, kui väiksema määra rakendamine vastab rikkumisega hõlmatud

aadressiobjektide hulka arvestades paremini proportsionaalsuse põhimõttele.

Toetuse tagasinõudmine ei ole vaadeldav trahvina või karistusena, millele kohaldub

põhiseaduse §-s 113 sätestatud seaduse reservatsiooni klausel. Toetust taotledes nõustub

taotleja toetuse saamise tingimustega (ka toetuse tagasinõudmise aluste, ulatuse ja korraga), sh

kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud aluseta. Toetuse saaja kohustuse või

nõude täitmata jätmisel või osalisel täitmisel ei ole põhjendatud maksta toetust taotluse

rahastamise otsuses sätestatud algses mahus, kuivõrd toetuse andja ei saa kokkulepitud

tingimustel vastusooritust. Euroopa Kohtu praktikas (nt C-743/1827) loetakse, et toetuse

täiemahuline andmine olukorras, kus vastusooritus ei vasta enam kokkulepitud tingimustele,

kahjustatakse põhjendamatult liidu eelarvet.

Lõige 3 osundab, et tagasinõude määra põhjendus tuuakse välja toetuse tagasinõudmise otsuses.

Lõike 4 kohaselt tuleb silmas pidada, et kui rikkumine on algatatud ettevõtte suhtes

likvideerimis- või pankrotimenetlus, siis tuleb näiteks järgida likvideerimis- ja

pankrotimenetlust reguleerivates sätetes toodud tähtaegu nõude esitamiseks.

Lõige 5 kohaldub juhul, kui haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud

pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks ja

toetuse saaja ei ole sealjuures täitnud või ei ole võimalik täita projekti tulemuste või lõikes

nimetatud nn kestusnõude tagamise kohustusi ettenähtud aja jooksul. Toetuse tagasinõudmise

otsus tehakse tingimuslik, mille kohaselt see jõustub süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.

Lõige 6 osundab, et ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmisel tuleb juhinduda konkurentsiseaduse

§-st 42.

Lõige 7 kohaldub juhul, kui toetuse saaja on rikkunud teavitamise reegleid. Teavitamise puhul

on võimalik heastada rikkumine hilisema nõude täitmisega, kui nõue veel kehtib. Kui nõuet ei

27https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=EDC1D6D490A9F363C8A0F104D035780E?text=&docid=231842&pageI

ndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1457767

35

ole võimalik heastada, nõutakse toetus tagasi. Protsendimäär on kuni 3%, määra valiku üle

otsustamisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest.

Lõige 8 on seotud vara säilitamise ja sihipärase kasutamise nõudega (nn kestvusnõue).

Kestvusnõue tuleneb ühissätete määruse artiklist 65. Kuna toetuse saajale antakse riigiabi, siis

üldise grupierandi määruse art 52 tulenevalt peab tagama avatud juurdepääsu rajatavale

lairibavõrgule. Kui rikutakse grupierandi määruse nõudeid, siis on tegemist ebaseadusliku

riigiabi andmisega ning sellisel korral tehakse tagasinõude otsus vastavalt lõikele 6.

Lõige 9 annab juhise, mis ajahetk toetuse osakaalu ja omafinantseeringu vähendamisel aluseks

võetakse – selleks on makse tegemise aeg.

Lõikes 10 nimetatakse toetuse tagasinõudmise otsuse kohustuslikud elemendid.

Lõikes 11 sätestatakse toetuse tagasimaksmise tähtaeg, mis on 40 tööpäeva otsuse kehtima

hakkamise päevast arvates. Otsuse kehtivus algab alates selle kättetoimetamisest vastavalt

haldusmenetluse seaduse § 61 lõikele 1. Kui otsus saadetakse e-toetuse keskkonna kaudu, siis

haldusmenetluse seadusest lähtuvalt on see kätte toimetatud siis, kui isik avab otsuse

infosüsteemis.

Lõike 12 kohaselt tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks toetuse

täielikul tagasinõudmisel.

Lõige 13 nimetab toetuse tagasinõudmise otsuse kättetoimetamise viisi ja tähtaja.

Eelnõu § 36 sätestab vaide esitamise õiguse.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kuna eelnõu eesmärk on toetada avalike vahenditega juurdepääsuvõrkude rajamist

turutõrkepiirkondades, on vaja analüüsida eelnõu vastavust ELis kehtivatele riigiabi

eeskirjadele. Toetusmeetme raames antav toetus on riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107

lõike 3 tähenduses.

Eelnõu lähtub üldise grupierandi määrusest ja lairibavõrkude suunistest. Üldise grupierandi

määruse artikli 52 alusel on lairiba-püsivõrgu kasutuselevõtmiseks antav abi aluslepingu artikli

107 lõike 3 kohaselt siseturuga kokkusobiv ja vabastatud aluslepingu artikli 108 lõike 3

kohasest teavitamiskohustusest, kui on täidetud üldise grupierandi määruse artiklis 52 ja I

peatükis sätestatud tingimused.

Üldist grupierandi määrust ei kohaldata lairibataristule antava abi suhtes, kui see ületab künnise

100 miljonit eurot projekti kohta (art 4 lg 1 p y). Määruse alusel korraldatavate avatud

taotlusvoorude ja nende raames välja valitavate projektide mahud hakkavad tulenevalt meetme

laadist ja eelarve jaotusest kohalike omavalitsuste vahel olema kuni mõne miljoni euro suurused

ning kogu ERF-i toetusmeetme eelarve on 45 miljonit eurot.

Samuti peab investeering üldise grupierandi määruse artikli 52 alusel olema tehtud piirkonda,

kus sama kategooria taristu puudub ja kus sellist taristut kavandatava abimeetme avaldamisele

järgneva kolme aasta jooksul kommertsalustel tõenäoliselt välja ei arendata ja mida

36

kontrollitakse ka avatud avaliku konsultatsiooni teel. Üldise grupierandi määruse artikli 52

lõikes 3 on loetletud kahte tüüpi alternatiivseid investeeringuid:

a) lairiba-püsivõrgu kasutuselevõtt, et ühendada kodumajapidamisi ja sotsiaal-

majanduslikke keskusi piirkondades, kus puudub võrk, mille puhul on võimalik tagada

tipptunnitingimustel vähemalt allalaadimiskiirus 100 Mbit/s (kiiruse künnisväärtus), või

tõenäoliselt ei plaanita sellist võrku asjakohases ajavahemikus kasutusele võtta.

b) lairiba-püsivõrgu kasutuselevõtt, et ühendada ainult sotsiaal-majanduslikke keskusi

piirkondades, kus on vaid üks võrk, mille puhul on võimalik tagada tipptunnitingimustel

vähemalt allalaadimiskiirus 100 Mbit/s (kiiruse künnisväärtus), kuid alla 300 Mbit/s

tipptunnitingimustel, või tõenäoliselt plaanitakse selline võrk asjakohases ajavahemikus

kasutusele võtta.

Kõnesolev toetusmeede aitab saavutada punktis a nimetatud eesmärki.

Samuti tuleb abi anda avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse teel, järgides

tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet. Need nõuded on sätestatud toetusmeetme eelnõu §-s 12,

millest kõige olulisem on lõike 1 punktis 1 nimetatud kvaliteedikriteerium, milleks on nõue

tagada lairibateenus allalaadimiskiirusega üks gigabitt sekundis.

Üldise grupierandi määruse kohaselt peab abi saav operaator pakkuma toetuse abil ehitatud

juurdepääsuvõrgus võimalikult ulatuslikku aktiivset ja passiivset hulgimüügitasandi

juurdepääsu õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, sealhulgas füüsilist teenuste

eraldamist. Need nõuded on sätestatud ka toetusmeetme eelnõu §-s 34.

Üldise grupierandi määruse artikli 52 lõige 9 sätestab, et hulgimüügitasandi juurdepääsuhind

määratakse ühe järgmise võrdlusaluse ja hinnakujunduse põhimõtte põhjal:

a) keskmised avaldatud hulgimüügihinnad, mis on tavapärased liikmesriigi muudes

võrreldavates ja konkurentsivõimelisemates piirkondades;

b) reguleeritud hinnad, mille on asjaomaste turgude ja teenuste puhul juba määranud või

heaks kiitnud riigi reguleeriv asutus, või

c) kulupõhisuse põhimõtted või sektorit reguleeriva õigusraamistikuga kehtestatud

metoodika.

Kõnesoleva toetusmeetme puhul rakendatakse varianti a ning see on sätestatud § 34 lõikes 7.

Taristu omaniku ja juurdepääsu taotleja vahelised vaidlused lahendab Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet.

Üldise grupierandi määruse artikli 52 punkti 10 kohaselt on juhul, kui projektile antav

abisumma ületab 10 miljonit eurot, liikmesriik kohustatud kehtestama järelevalve- ja

tagasinõude mehhanismi. Kõnesoleva toetusmeetme ülesehitusest lähtudes ei ole ühelegi

projektile võimalik anda 10 miljonit eurot ületavat toetust. Seda põhjusel, et esiteks jagatakse

toetusmeetme eelarve kohalike omavalitsuste vahel ning ühelegi omavalitsusele ei ole ette

nähtud summat, mis ületaks 10 miljonit eurot. Teiseks seetõttu, et ühes omavalitsuses võib

toetust taotleda rohkem kui üks taotleja ning selle tulemusel võib toetuse määrata korraga

mitmele projektile.

4. Määruse mõjud

Järgmisena analüüsitakse määruse mõjusid.

37

Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Toetusmeetmel on sotsiaalsest ja demograafilisest aspektist lähtudes positiivne mõju. Ülikiiret

lairibateenust võimaldava juurdepääsuvõrgu ehitamine maapiirkondadesse soodustab

innovatsiooni ja loob uusi teenuseid nii tervishoiu, hariduse kui ka kultuuri valdkonnas. Samuti

annab stabiilne ja suure kiirusega lairibaühendus võimaluse teha kaugtööd. Lairibaühenduse

olemasolu loob kõikidele elanikkonnagruppidele paremad võimalused hakkama saada.

Toetusmeede ja sellega seotud tegevused ei ole vastuolus põhiõiguste harta ja puuetega inimeste

õiguste konventsiooniga.

Toetusmeetmega rajatav lairibataristu võimaldab puuetega inimeste elukvaliteeti parandada

järgmistes valdkondades:

- küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse;

- teadlikkuse suurendamine;

- juurdepääsetavus;

- iseseisev elu ja kogukonda kaasamine;

- töö ja tööhõive;

- osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevustes.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtele

Toetusmeetmel puudub otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele.

Mõju majandusele

Toetusmeetme mõju majandusele on positiivne. Internetiühenduse olemasolu on tänapäeva

majandustegevuses vältimatu vajadus. Maapiirkondades on asustustihedusest tulenevalt seni

tehtud suhteliselt vähe investeeringuid stabiilset ja suure kiirusega lairibaühendust

pakkuvatesse lairibavõrkudesse. Nende investeeringute puudumise tõttu on maapiirkondade

leibkonnad ja ettevõtjad olnud kehvemas konkurentsiolukorras. Toetusmeede aitab seda

erinevust vähendada.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Toetusmeede ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda. Eesti taaste- ja vastupidavuskava28

koostamise käigus tehtud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ analüüsist selgus, et

juurdepääsuvõrkude ehitusest tulenev mõju keskkonnale on ajutine ning keskkond suudab

sellest taastuda lühikese aja jooksul.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH

analüüsist29 selgus, et:

 meetmega ei kaasne eeldatavalt otsest ega kaudset negatiivset mõju, kuna ollakse

vastavuses erinevate Eesti ja ELi strateegiate ning eesmärkidega (nt strateegia „Säästev

Eesti 21“ eesmärgid; EL-i säästva arengu strateegia valdkondade vaheline poliitika; ELi

elurikkuse strateegia aastani 2030; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid);

 eeldatavasti on ehitusajal kõige olulisem KHG-de heide kogu meetme olelusringi

jooksul. Siiski eeldatakse, et see on (arvestades taristu eluiga) väheoluline ja ajutine;

 lisaks pole väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ja 5G-võrgu arendamisel

eeldatud, et kaasnev elektrikasutus võib olla suur. Serveritaristu kasutus võib kaudselt

soodustada KHG-de heidet, kuigi meede seda otseselt ei toeta ja selle mõju ei peeta

oluliseks;

28 https://rtk.ee/toetused-taotlemine/taaste-ja-vastupidavusrahastu-rrf/eesti-taastekava 29 https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z

38

 digitaliseerimisel ning 5G-võrkudel on oluline tähtsus ettevõtjatele. Sellised tegevused

aitavad neil muutuda keskkonnasõbralikumaks. Samuti soodustab digitaliseerimine

nende tegevusest tulenevat mõju keskkonnale ja kliimale;

 on eeldatud, et taristu paigaldamisega kaasnevad mõned ajutised negatiivsed mõjud

ökosüsteemidele. Samas tehakse projekti suurusest lähtudes enne projekteerimist

keskkonnamõju hindamine, mille käigus suuremad riskid tuvastatakse ja leevendatakse.

Sellest tulenevalt on igasugune mõju bioloogilisele mitmekesisusele seda laadi taristu

paigaldamisel tõenäoliselt ajutine ja väheoluline. Väheoluliste mõjudega projektide

raames puhastab keskkond end mingil määral läbi isepuhastusvõime. Lisaks

rakendatakse erinevaid leevendusmeetmeid.

Mõju regionaalarengule

Toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu mõju regionaalarengule on positiivne, parandades nii

elukvaliteeti kui ka suurendades maapiirkondade konkurentsivõimet. Kõnesolev toetusmeede

on üle-eestiline ega eelisarenda üht või teist regiooni (Kagu-Eesti, Ida-Virumaa jne). Kõigi

maakondade turutõrkepiirkondi käsitletakse võrdsetel alustel. Meetme mõte on pakkuda tuge

turutõrkepiirkondadele ehk rakendada neile erikohtlemist võrreldes piirkondadega, kus

turutõrget ei ole.

Toetusmeetme abiga rajatav väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrk toetab inimeste

võimalusi kaugtööd teha, parandab riigi pakutavate e-teenuste kättesaadavust ning parandab

tehnilist valmisolekut osaleda ka kaugõppes.

Maapiirkondade eelistamiseks kinnitab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga

abikõlblike aadressidena ainult maalistes või väikelinnalistes asustusüksustes asuvad

aadressiobjektid.

Kuna toetusmeede on mõeldud ainult maalistele ja väikelinnalistele asustusüksustele, siis toetab

meede ainult maapiirkondade majanduslikku konkurentsivõimet. Samas ei halvenda see

linnade konkurentsivõimet, kuna linnades on sideteenuste pakkumine üldjuhul majanduslikult

tasuv ning seal on piisava kvaliteediga teenus tagatud ka ilma toetusteta.

Kuna toetusmeetme abikõlbliku sihtpiirkonna hulka linnad ei kuulu, siis mõjutab see meede

rohkem just hajaasustusega piirkondi, kus praegu puudub piisava kiirusega internetiühendus.

Toetusmeetmega rajatav juurdepääsuvõrk on mõeldud nii era- kui ka juriidilistele isikutele,

seega on sellel positiivne mõju ka nendele linnadest väljaspool asuvatele ettevõtjatele, kellele

selle meetme abil tagatakse juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus.

Kuigi toetusmeetme abikõlblik sihtpiirkond hõlmab nii maalisi kui ka väikelinnalisi

asustusüksuseid, siis hajaasustusega omavalitsuste eelistamiseks on toetusmeetme eelarve

jaotus tehtud ainult maaliste asustusüksuste põhise statistika alusel. See jaotus tehti 2021. aastal,

kui vaadati RRFi (24,29 mln eurot) ja ERFi (45 mln eurot) eelarveid koos.

Eelarve on jaotatud järgmiste põhimõtete alusel:

- arvestatud on ainult kohalike omavalitsuste (KOV) maalistes asustusüksustes asuvaid

aadressiobjekte, kus on registreeritud elanikke ja/või töötajaid ning kus puudub

vähemalt 30 Mbit/s kiirusega lairibataristu ning kuhu seda lähitulevikus ei ole kavas ka

rajada;30

30 30 Mbit/s oli üldise grupierandi määruse alusel abikõlbliku piirkonna kriteerium kuni 31. juunini 2023. Alates 1. juulist 2023 kehtib uus

üldine grupierandi määrus, mille kohaselt on abikõlblik piirkond see, kus puudub vähemalt 100 Mbit/s püsiühendus. Eelarvevahendite jaotus

kohalike omavalitsuste vahel jäi sellele vaatama siiski samaks.

39

- pool eelarvest on jaotatud vastavalt KOV-i aastaringses kasutuses olevate valge ala

aadressiobjektide osakaalule Eestis;

- pool eelarvest on jaotatud võrdselt 15 maakonna vahel ning iga maakonnas asuvale

KOV-ile eraldatud summa vastab KOV-i aastaringses kasutuses olevate valge ala

aadressiobjektide osakaalule maakonnas.

Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele

Toetusmeede ei mõjuta riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldust.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Kõnesoleva määruse rakendamiseks loetakse toetusmeetme taotlusvooru välja kuulutamist,

avatud taotlusvoorude korraldamist, toetuse taotluste vastuvõtmist ja menetlemist koos toetuse

saajate väljavalimisega ning hilisemat toetuse välja maksmist koos toetuse kasutamise üle

tehtava järelevalvega. Kõiki eelloetletud tegevusi viib ellu Riigi Tugiteenuste Keskus. Määruse

alusel antavat toetust rahastatakse Euroopa Regionaalarengufondist 45 miljoni euroga. Tulusid

see riigile ei too ning meetme rakendamisega seotud halduskulud katab Riigi Tugiteenuste

Keskus olemasolevate ressursside arvelt.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Määruse jõustumise aeg ei ole seotud ühegi teise õigusakti

jõustumise või õigusaktist tuleneva tähtajaga.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ning

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning arvamuse avaldamiseks Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.