Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.3-1/25/3667 |
Registreeritud | 31.07.2025 |
Sünkroonitud | 04.08.2025 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 11.3 Toetuste rakendamine: periood 2021-2027 alates 01.10.2024 |
Sari | 11.3-1 Toetuste rakendamisega seotud taotlused ja otsused |
Toimik | 11.3-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kristel Meesak-Seesmaa (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste rakendamise osakond, Hariduse_ teaduse ja Interregi talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Leht 1/3
Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja
kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“
KONSENSUSLIK HINDAMISLEHT
Projekti nimi ja number: Kuluefektiivse tehnoloogia väljatöötamine pihlaka pressjäägist vedela pektiini ekstraheerimiseks
2021-2027.1.01.25-1125
Taotleja: Eesti Maaülikool
Valikukriteerium Hinne:
1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide
saavutamisele (kaal 25%)
Projekt on tugevas kooskõlas Eesti TAIE arengukava ning Astra+ meetme eesmärkidega. Selle keskmes on kodumaise,
keskkonnasõbraliku ja kuluefektiivse vedela pektiini tootmise tehnoloogia väljatöötamine, mis väärindab seni kasutamata
pihlakajääke. Projekt toetab selgelt nutika spetsialiseerumise sihte, ringbiomajanduse põhimõtteid ja kliimaeesmärkide täitmist,
vähendades jäätmete hulka. Samuti on rõhutatud mõju biotehnoloogia ja toidutööstuse sektorile ning koostöövõimalusi
ettevõtlusega. Projekti väljund, töötav ja skaleeritud tootmistehnoloogia, loob tugeva aluse kommertsialiseerimiseks, kuigi
visioon selle järgmiseks etapiks võiks olla selgemalt sõnastatud.
4,00
2. Projekti põhjendatus (kaal 30%)
Projekt, mida Eesti Maaülikool soovib ellu viia, keskendub uue kuluefektiivse ja keskkonnasõbraliku tehnoloogia arendamisele,
mille abil oleks võimalik väärindada pihlaka pressjääki vedela pektiini tootmiseks. Tegemist on uudse lähenemisega, mille
eesmärgiks on kasutada seni alakasutatud taimset toorainet. Projekt keskendub laboritingimustes testitud tehnoloogia
skaleerimisele ning selle mõju on tajutav toidu- ja biotehnoloogia sektoris. Välja tuuakse potentsiaal pikaajaliseks mõjuks ning
ettevõtluskoostööks.
Projekti eesmärgipüstitus on hästi põhjendatud ja probleem selgelt lahti kirjutatud. Turuvajadus ja olemasoleva lahenduse
puudumine Eestis on kirjeldatud. Projekt lahendab kasutamata potentsiaali ja tuginetakse olemasolevatele tulemustele
3,67
Leht 2/3
tehnoloogia skaleerimiseks. Samas jääb jätkusuutlikkuse osa, eriti turule viimise strateegia ja lisarahastuse plaanid,
ebamääraseks.
3. Projekti kuluefektiivsus (kaal 15%)
Projekti eelarve on hästi läbi mõeldud, põhjendatud ning proportsionaalne kavandatud tegevustega. Kulude ja tegevuste vahel
on tugev seos. Taotleja on riskiteadlik. Pikaajaliste püsikulude katmiseks on eeldatav vajadus täiendava rahastuse järele, kuid
konkreetseid allikaid pole nimetatud. Võiksid olla paremini välja toodud jätkutegevused ja visioon pärast projekti lõppu.
4,33
4. Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia (kaal 25%)
Taotlejal ja meeskonnal on olemas teaduslik ja praktiline pädevus kogu arendustsükli ulatuses. Projekt tugineb senisele
teadustööle ja olemasolevale tehnoloogilisele baasile. Organisatsioonilised ja tehnilised eeldused on täidetud ning
interdistsiplinaarne meeskond toetab projekti edukat elluviimist. Noorteadlaste kaasatus on näidatud, kuid roll võiks olla
tugevamalt esile toodud. Projekti tulemuste rakendamise ja rahastamise strateegia pärast projekti lõppu vajab täiendavat selgust,
eriti ettevõtluspartnerluste ja jätkutegevuste osas. Tehnoloogia kommertsialiseerimispotentsiaal on olemas. Märgitakse, et
tehnoloogia on skaleeritav ja potentsiaalselt kaitstav intellektuaalomandiga, kuid kommertsetapp vajab veel arengut. EMÜ-l on
võimekus tegeleda IO õiguste realiseerimise ja edasise arendamisega, kuid suurem visioon võiks olla paremini esitatud.
Tööstuslikus etapis tekib selge lisarahastuse vajadus ning plaanid pärast projekti lõppu võiksid olla selgemalt määratletud.
3,83
5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (kaal 5%)
Projekt panustab tugevalt Eesti 2035 arengukava sihtidesse, toetades teadmusmahukat ja keskkonnasäästlikku majandust,
regionaalset arengut, biotehnoloogia ja kohaliku toidutootmise edendamist. Eraldi tuuakse välja panus ressursitõhususse ja
kasvuhoonegaaside vähendamisse. Projekt arvestab soolise võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse põhimõtetega.
4,67
Leht 3/3
Koondhinnang:
Projektil on tugev sisu, kõrge teaduslik tase ja selge siht väärindada kohalikku bioressurssi keskkonnasõbralikul viisil. See
sobitub hästi arengukavade sihtidega. Ehkki mõningad strateegilised elemendid, eelkõige visioon peale projekti lõppu ja
täiendava rahastuse kaasamine, vajavad täiendavat läbimõtlemist, on projektil selge potentsiaal pikaajaliseks mõjuks ja
teadmussiirdeks ettevõtlusesse. Arendatav tehnoloogia on potentsiaalselt kasutatav arvukate mikro- ja väikeettevõtjate poolt,
luues seega eeldusi maamajanduse regionaalseks arenguks. Tehnoloogia väärtus seisneb ka selle universiaalsuses, see on
suhteliselt lihtsalt rakendatav lisaks pihlakale ka muude puu- ning köögiviljade ja marjade pressjääkide väärindamisel.
Pressjäätmetest tööstuslikku pektiini tootmist täna Eestis ei toimu, seega võib projekt panna aluse toidutööstuse uue valdkonna
arengule.
Lähtudes eeltoodust ning arvestades, et projekt on valdkonnale vajalik ja potentsiaalselt suure lisandväärtusega, teeb
hindamiskomisjon ettepaneku tõsta projekti koondhinnet 0.5 punkti võrra, et paremini peegeldada selle tegelikku tugevust ja
väärtust. Lõplik koondhinne 4,44.
Koondhinne (kaalutud hinnete
summa): 3,94
Muudetud
hinne 4,44
Hindamiskomisjoni ettepanek:
Rahuldada taotlus taotletud mahus.
Ekspertkomisjoni esimees: Julia Rosend
allkirjastatud digitaalselt
OTSUS
taotluse rahuldamise kohta
31.07.2025 nr 11.3-1/25/3667
Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine ning
teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“
(edaspidi Astra+ määrus) § 19 lõike 1, perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lg 2 punkti 2 ning
Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-
ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 8 lõigete 1 ja 4 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus
(edaspidi rakendusüksus)
otsustab:
1. Rahuldada Eesti Maaülikool (registrikood 74001086, aadress F. R. Kreutzwaldi tn 1 51006
Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond; edaspidi toetuse saaja) 12.05.2025 esitatud toetuse
taotlus registreerimisnumbriga 2021-2027.1.01.25-1125 projektile „Kuluefektiivse
tehnoloogia väljatöötamine pihlaka pressjäägist vedela pektiini
ekstraheerimiseks“ (edaspidi projekt).
2. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 88 235,30 eurot, millest toetuse piirmäär on
kuni 85% ja omafinantseering vähemalt 15% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetuse
suurus on 75 000,00 eurot.
3. Projekti abikõlblikkuse periood on 25.08.2025- 24.08.2026.
4. Projekti eesmärk ja kirjeldus, sealhulgas riigi pikaajalises arengustrateegias vastava eesmärgi
saavutamist toetavad tegevused, projekti eelarve kulude lõikes ja projekti elluviimise eeldatav
tegevus- ja ajakava ning asukoht on märgitud taotluses.
5. Projekti toetatav tegevus on Astra+ määruse § 5 lg 1 punktis 3 nimetatud tegevus.
6. Toetatava projekti ja tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad ning riigi pikaajalises
arengustrateegias kinnitatud näitaja koos sihttasemetega on kirjeldatud taotluse punktis
„Näitajad“.
7. Toetuse saaja täidab ühendmääruse 3. peatükis ja Astra+ määruses sätestatut, sh:
7.1. tagab projekti elluviimise ÜSS-is, ühendmääruses, Astra+ määruses ja esitatud taotluses
ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise;
7.2. panustab kõikide projekti tegevustega nõutud tulemuste saavutamisse;
7.3. tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste
olemasolu;
7.4. järgib projekti hangete läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 sätestatut ning
keskkonnaministri 29.06.2021 määrust nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja
teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides
kehtestavad tingimused“;
7.5. esitab enne seadmete soetamist rakendusüksusele prognoosi, millises ajalises
proportsioonis plaanitakse toetatavat taristut kasutada majandustegevuseks ja
mittemajandustegevuseks;
7.6. eristab raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, peab nende üle
arvestust ning esitab rakendusüksusele aruande taristu majandusliku ja mittemajandusliku
kasutuse ajalise proportsiooni kohta;
7.7. maksab toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi
jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust;
7.8. näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54
„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite
andmisest avalikkuse teavitamine” kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on
toetusest rahastatud tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Projekti
toetatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest;
7.9. võimaldab audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil,
andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi
ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning
võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
7.10. säilitab toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS §-s 18 nõutud
aja jooksul; 7.11. maksab tagasi rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse finantskorrektsiooni otsuses
märgitud summas ja tähtajaks;
7.12. teavitab rakendusüksust viivitamatult kõigist esitatud andmete muudatustest ja
asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist, kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
8. Toetuse maksmine ning dokumentide, tõendite ja lõpparuande esitamine
8.1. Toetust makstakse Astra+ määruse §-s 26 ja ühendmääruse §-des 24-26 ning § 28 lõikes
2 sätestatud tingimustel ja korras.
8.2. Toetust makstakse välja kindlasummalise maksena ühendmääruse § 20 lg 1 punkti 1 alusel
pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt, kui maksmise aluseks nõutavad
tingimused on täidetud. Tingimuste osalisel täitmisel jääb toetus välja maksmata.
8.3. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande ühes toetuse maksmise aluseks olevate
dokumentide ja tõenditega rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil 45 päeva jooksul
pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Lõpparuanne peab sisaldama vähemalt
Astra+ määruse § 25 lg-s 3 loetletud teavet.
8.4. Lõpparuanne ja toetuse maksmise aluseks olevad dokumendid ja tõendid esitakse
rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.
9. Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise
osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.
10. Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse vastavalt ÜSS §-des 28-30 ja ühendmääruse
§-des 34-38 sätestatule.
11. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel järgitakse Astra+ määruse §-s 22 ja ühendmääruse §-
s 12 sätestatud korda. Kindlasummalise makse puhul on lubatud muuta üksnes projekti
abikõlblikkuse perioodi kuid vastavalt Astra+ määruse § 8 lõikele 3 mitte pikemaks kui 12
kuud.
12. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada
ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lg-s 7 nimetatud juhtudel.
13. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave loetakse käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks.
Otsuse vaidlustamine
Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele Astra+ määruse §-s 29, ÜSS-is ja
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, mil vaide esitaja sai
või pidi otsusest teada saama.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urve Vool
hariduse, teaduse ja Interregi talituse juhataja
Koostaja: Kristel Meesak-Seesmaa
59177417
Meetme eest vastutav ministeerium on Haridus- ja Teadusministeerium.