Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ministeeriumid

Riigikantselei

01.08.2025 nr 11-5/2848-1

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse

„„LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste

edendamise aluspõhimõtted ja tegevuskava 2025-

2030" heakskiitmine" eelnõu kooskõlastamine

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtted ja tegevuskava 2025– 2030“ heakskiitmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 10 tööpäeva jooksul. Arvamused palume esitada aadressil [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) protokollilise otsuse eelnõu; 2) VV protokollilise otsuse seletuskiri; 3) LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtted ja tegevuskava 2025–2030.

Lisaadressaadid: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei

Haridus- ja Noorteamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Sisekaitseakadeemia

Sotsiaalkindlustusamet

Tervise Arengu Instituut

Terviseamet

Tervisekassa

Tööinspektsioon

Taavi Talupuu

5306 8509 [email protected]

Juuli 2025

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

Päevakorrapunkt nr…

„LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtted ja tegevuskava

2025–2030 heakskiitmine“

1. Kiita heaks „LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtted

ja tegevuskava 2025–2030“

2. Avaldada „LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtted

ja tegevuskava 2025–2030“ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

veebilehel.

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsus „LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise

aluspõhimõtted ja tegevuskava 2025–2030 heakskiitmine“

1. Sissejuhatus

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise aluspõhimõtted ja tegevuskava 2025–2030

on loodud selleks, et kõigil seksuaal- ja soovähemustesse kuuluvatel inimestel oleks Eestis

võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Tegevuskava aitab

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamisele läheneda süsteemselt ja valdkondade

üleselt. See seab konkreetsed sihid ja teekonna, mida tehes jõuame lähemale Eestile, kus me

kõik oleme kaasatud, võimestatud ning tunneme end turvaliselt.

2. Hõlmatud valdkonnad ja tegevussuunad

Aluspõhimõtted ja tegevuskava hõlmavad järgmisi valdkondi: haridus ja noored, õigusruum,

kodanikuühiskond, turvalisus, tööelu, tervis ja välispoliitika. Olulisemateks tegevussuundadeks

on LGBTIQ-inimeste kohta teadlikkuse kasvatamine eelpool nimetatud valdkondades, selleks

vajalike andmete kogumine ning turvalise keskkonna loomisega seotud tegevused.

3. Tegevuskava koostamine

2024. aasta jaanuarist vedas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika

osakond LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja aluspõhimõtete

loomise protsessi. Selle loomisse kaasasime fookusvaldkondadega seotud poliitikakujundajad

ja -rakendajad riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, koolitajaid, uurijaid, erialade seltse,

ametiühinguid, poliitikuid ning LGBTIQ huvikaitseorganisatsioone.1

Peale valdkondade ülest arutelu eelpool nimetatud sihtrühmadega kutsusime kokku viis

valdkondlikku töörühma järgmistes fookusvaldkondades: tervis, haridus, turvalisus, tööelu ja

transinimeste heaolu. Lisaks korraldasime kaks sihitud kaasamist kogukonnaloome ja

kodanikuühiskonna teemal. Neist esimene toimus koostöös Tartu Pride 2024-ga, mille raames

leidis aset vastav avalik arutelu. Teine oli suunatud LGBTIQ kodanikuühiskonnale.

1 Tegevuskava ja aluspõhimõtete loomisse on panustanud inimesed järgmistest asutustest, ühingutest ja

ekspertgruppidest: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium, Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei, Haridus- ja Noorteamet,

Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaamet, Terviseamet, Tervise

Arengu Instituut, Tervisekassa, Tööinspektsioon, Töötukassa, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

volinik, Õiguskantsler, Riigikogu LGBT+ kogukonna toetusrühm, Eesti Linnade ja Valdade Liit,

Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti

Haridustöötajate Liit, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Perearstide Selts,

Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Psühholoogide Liit, Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Õdede Liit, Peaasi, Tallinna

Koolijuhtide Ühendus, soolise ülemineku arstlik ekspertiisikomisjon, Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT

Ühing, Eesti Transinimeste Ühing, Mõttekoda Praxis, Peemoti Keskus ja Q-Space.

2

Koostöös erinevate valdkondade eest vastutavate osapooltega sõnastasime lõplikul kujul

tegevused, nende ajaraami, vastutajad ning programmid, mille raames neid ellu viiakse ja

rahastatakse. See tähendab, et kõik tegevused on ametnike tasandil vastutajate ja

kaasvastutajatega kokku lepitud ning tegevuskavas ei ole kohustusi (seal hulgas rahade

kasutust), mida poleks läbi räägitud.

4. Tegevuskava täitmine ja eelarve

Iga tegevuse vastutaja koordineerib koostööd kaasvastutajate ning partneritega ning leiab selle

elluviimiseks vajalikud vahendid. LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste tegevuskava

juhtrühm koordineerib tegevuskavas sõnastatud eesmärkide saavutamist. See koosneb

vastutavate ministeeriumide ja allasutuste esindajatest. Võrdsuspoliitika osakond tagab

tegevuskava juhtrühma toimimise, erinevate osapoolte vahelise sujuva suhtluse ning kogub iga

poolaasta alguses teavet tegevuskava täitmise kohta.

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava rahastatakse valdkondlike

arengukavade programmide kaudu.

5. Tegevuste mõju mõõtmine

Tegevuskava mõju hindame jooksvalt järgmiste mõõdikutega:

Andmekogu Mõõdik Algtase Sihttase

2030

ILGA Europe LGBTIQ-inimeste õigusliku olukorra

indeks

45,9%

(2024)

56%

Eesti Inimõiguste Keskuse

avaliku arvamuse uuring

LGBTIQ teemadel

Elanike osakaal, kes peavad

transsoolisust vastuvõetavaks.

47%

(2023)

53%

Eesti Inimõiguste Keskuse

avaliku arvamuse uuring

LGBTIQ teemadel

Elanike osakaal, kes peavad

homoseksuaalsust vastuvõetavaks.

56%

(2023)

65%

FRA LGBTIQ uuring LGBTIQ-inimeste osakaal, kes on

viimase 12 kuu jooksul kogenud

ahistamist LGBTIQ-inimeseks olemise

tõttu.

48%

(2023)

40%

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja aluspõhimõtete

vahehindamine toimub 2027. aastal ning lõpuhindamine 2030. aasta jooksul.

6. Kooskõlastamine

Eelnõu on esitatud eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele,

Riigikantseleile ja tegevuskavas kirjeldatud tegevuste pea- ja kaasvastutajatele.

3

7. Jõustumine

Otsus jõustub selle allkirjastamisel.

LGBTIQ-INIMESTE VÕRDSETE VÕIMALUSTE EDENDAMISE

ALUSPÕHIMÕTTED JA TEGEVUSKAVA 2025-2030

Eelnõu (11. juuli 2025)

2

3

SISUKORD

TAUST ....................................................................................................................................... 4

Seos muude strateegiatega ...................................................................................................... 5

Rahvusvahelised strateegiad ja soovitused ............................................................................. 6

Tegevuskava ja aluspõhimõtete loomine ................................................................................ 6

ALUSPÕHIMÕTTED ............................................................................................................... 8

Esimene aluspõhimõte: Eesti on võimestav ........................................................................... 8

Teine aluspõhimõte: Eesti on kaasav ...................................................................................... 9

Kolmas aluspõhimõte: Eesti on turvaline ............................................................................... 9

Mõõdikud.............................................................................................................................. 10

TEGEVUSKAVA 2025–2030 .................................................................................................. 12

I Eesti on võimestav ............................................................................................................. 12

1.1 Haridus ja noored ........................................................................................................ 12

1.2 Õigusruum ................................................................................................................... 13

1.3 Kodanikuühiskond ...................................................................................................... 15

II Eesti on kaasav .................................................................................................................. 15

2.1 Tervis ........................................................................................................................... 15

2.2 Tööelu ......................................................................................................................... 17

III Eesti on turvaline ............................................................................................................. 18

3.1. Turvalisus ................................................................................................................... 18

3.2 Välispoliitika ............................................................................................................... 20

JÄLGIMINE, UUENDAMINE JA HINDAMINE .................................................................. 22

4

TAUST

Viimase 35 aasta jooksul on Eesti astunud märkimisväärseid samme, et suurendada LGBTIQ-

inimeste heaolu. 1992. aastal kaotas Eesti nõukogude-aja jäänukina kehtinud

kriminaalkoodeksi, mis oli keelustanud meestevahelised seksuaalsuhted. Viis aastat hiljem

hakkas Eesti ühe esimese riigina piirkonnas reguleerima soo tunnustamist ja üleminekuga

seotud meditsiiniteenuseid. Möödunud 35 aasta jooksul on Eesti samm-sammult üha enam

tunnustanud LGBTIQ-perekondi, mis päädis 2016. aastal kehtima hakanud kooseluseaduse ja

2024. aastal jõustunud abieluvõrdsusega. Samal perioodil on LGBTIQ organisatsioonidest

kujunenud riigile olulised strateegilised partnerid, keda kaasatakse LGBTIQ-inimesi

puudutavate otsuste kujundamisse.

Eesti inimesed suhtuvad järjest positiivsemalt LGBTIQ-inimestesse ja peavad aina

olulisemaks, et LGBTIQ-inimestele oleks tagatud teiste inimestega võrdsed võimalused.1

Transsoolisus ja homoseksuaalsus on viimase kümne aasta jooksul muutunud Eesti ühiskonnas

üha vastuvõetavamaks.2 Ka Eesti LGBTIQ-inimesed ise tunnevad aina enam, et riik oma

tegevusega vähendab meie ühiskonnas levivaid LGBTIQ-inimeste vastaseid eelarvamusi ja

sallimatust.3

Samas jätkuvalt ei ole LGBTIQ-inimestel teistega võrredes võrdsed võimalused osalemaks

kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Selgele enamusele Eesti LGBTIQ-õpilastele ei räägitud

koolis LGBTIQ-teemadest või tehti seda negatiivses võtmes.4 See jättis LGBTIQ-noored ilma

olulistest teadmistest nende endi kohta. 76% LGBTIQ-õpilastest koges kiusamist oma

kaasõpilaste või kooli töötajate poolt seetõttu, kes nad on.5 Ülekaalukas enamus

tervishoiutöötajatest ei saanud enda sõnul väljaõppes piisavat ettevalmistust tööks LGBTIQ-

patsientidega.6 LGBTIQ-inimesed ei tunne end sageli tööelus piisavalt turvaliselt ja kaasatult,

mistõttu umbes 70% neist ei ole tööl oma juhtidele või klientidele LGBTIQ-inimesena väljas.7

Samal ajal isegi töökeskkonnad, mis tegelevad kaasamise ja mitmekesisuse edendamisega,

väldivad sageli LGBTIQ-teemade käsitlemist.8

LGBTIQ-inimesed kogevad ikka veel jahmatavalt suures ulatuses vägivalda. Viimase viie aasta

jooksul on 9% Eesti LGBTIQ-inimeste vastu toimunud füüsiline või seksuaalne rünnak. 12 kuu

jooksul koges iga teine LGBTIQ-inimene ahistamist nagu vägivallaga ähvardamine, jälitamine,

1 Eesti Inimõiguste Keskus. Turu uuringud AS. Avaliku arvamuse uuring LGBT teemadel. 2023. 2 Samas. 3 FRA. EU LGTIQ Survey III. 2024. LGBTIQ equality at a crossroads: progress and challenges | European Union

Agency for Fundamental Rights. 4 Samas. 5 Samas. 6 Praxis. Tervishoiutöötajate ja - tudengite hoiakud ja teadlikkus seoses LGBTI inimestega. Uuringu aruanne. 2023.

Lk 58. https://www.praxis.ee/uploads/2022/08/Tervishoiutootajate-ja-tudengite-hoiakud-ja-teadlikkus-seoses-

LGBTI-inimestega.pdf. 7 FRA. EU LGTIQ Survey III. 2024. LGBTIQ equality at a crossroads: progress and challenges | European Union

Agency for Fundamental Rights. 8 Rakendusliku Antropoloogia Keskus. Mitmekesisus ja kaasatus tööandjate pilgu läbi. Uuringu lühiraport. 2023.

Lk 12.

5

jõllitamine, sõimamine. Vägivalla hirmus ei julge selge enamus LGBTIQ-inimestest endaga

samast soost partneriga avalikus ruumis käest kinni hoida. Sellel kõigel on märkimisväärselt

negatiivne mõju LGBTIQ-inimeste vaimsele tervisele. Sageli või alati mõtleb enesetapule 20%

Eesti LGBTIQ-inimestest. Peaaegu iga kolmas 15-17 aastane LGBTIQ-noor on teinud

enesetapukatse.9

Eesti esimene LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava 2025-2030

koos aluspõhimõtetega on loodud selleks, et kõigil oleks Eestis võrdne võimalus

eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Seda olenemata meie sooidentiteedist, soolisest

eneseväljendusest, sootunnustest või seksuaalsest sättumusest. LGBTIQ-inimestele võrdsete

võimaluste tagamine ei ole ainult küsimus kellegi teadlikult halvemalt kohtlemises. Enamasti

on probleemiks hoopis see, et erinevates valdkondades ei ole piisavalt arvestatud LGBTIQ-

inimeste vajadustega. Tegemist on struktuurse probleemiga, mida ei ole võimalik lahendada

üksikute tegevustega. Tegevuskava aitab LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamisele

läheneda süsteemselt ja valdkondade üleselt. See seab konkreetsed sihid ja teekonna, mida tehes

jõuame lähemale Eestile, kus me kõik oleme kaasatud, võimestatud ning tunneme end

turvaliselt.

Peame oluliseks, et tegevuskava ja aluspõhimõtted on võimalikult ligipääsetavaks kõigile Eesti

elanikele. Sealhulgas noortele, erivajadustega inimestele ning eesti keelt mitte kõnelejatele.

Seos muude strateegiatega

Riigi pikaajalise strateegiaga „Eesti 2035“ seatakse Eesti riigile järgmiseks viieteistkümneks

aastaks strateegilised sihid. Selle aluspõhimõtete järgi peab kõigil Eestis olema võrdne

võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Seda sõltumata individuaalsetest

eripäradest ja vajadustest ning kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse. LGBTIQ-

inimeste võrdsete võimaluste tegevuskava ja aluspõhimõtted toetavad järgmisi strateegilisi

sihte: arukas, tegus ja tervist hoidev inimene, hooliv, koostöömeelne ja avatud ühiskond,

vastutustundlik majandus, turvaline elukeskkond ning usaldusväärne ja inimkeskne

riigivalitsemine.

Tegevuskava ja aluspõhimõtted aitavad ellu viia järgmistes riiklikes arengukavades ja muudes

loetletud strateegilistes dokumentides sõnastatud eesmärke ja soovitusi: Eesti välispoliitika

arengukava 2030, Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035, Heaolu arengukava 2023–2030,

Noortevaldkonna arengukava 2021-2035, Rahvastiku tervise arengukava 2022-2030, Sidusa

Eesti arengukava 2030, Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, Inimõigusdiplomaatia alused

ja tegevuskava, Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023–2025, Kriminaalpoliitika

põhialused aastani 2030, Vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025, Riiklik HIV tegevuskava

aastateks 2017–2025, Eesti suitsiidiennetuse tegevuskava 2025–2028, Lähisuhtevägivalla

ennetamise tegevuskava aastateks 2024–2027 ja Vaimse tervise roheline raamat.

9 FRA. EU LGTIQ Survey III.2024. LGBTIQ equality at a crossroads: progress and challenges | European Union

Agency for Fundamental Rights.

6

Rahvusvahelised strateegiad ja soovitused

Euroopa Komisjoni LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia aastateks 2020-2025 seab

eesmärgiks Euroopa Liidu, kus LGBTIQ-inimesed tunnevad end kogu oma mitmekesisuses

turvaliselt ning neil on võrdsed võimalused osaleda täiel määral ühiskonnas ja realiseerida kõiki

oma võimeid. Käesolev tegevuskava ja aluspõhimõtted panustavad kõigisse nelja Euroopa

Komisjoni strateegia sambasse. Nendeks on võidelda LGBTIQ-inimeste diskrimineerimise

vastu, tagada LGBTIQ-inimestele turvalisus, kujundada LGBTIQ-inimesi kaasavat ühiskonda

ning seista LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse eest kogu maailmas.

Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)5 kutsub liikmesriike võitlema

seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel diskrimineerimise vastu. Soovituse järgi on

seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi alusel diskrimineerimist ja sotsiaalset tõrjutust kõige

parem ületada meetmetega, mis on suunatud nii neile, kes sellist diskrimineerimist või tõrjutust

kogevad, kui ka kogu elanikkonnale.[1] Euroopa Nõukogu on selgitanud, et põhivabaduste

kaitse parandamisel on õiguslike vahendite kõrval oluline roll ka vastavatel riiklikel

tegevuskavadel.[2]

ÜRO säästva arengu tegevuskavaga aastaks 2030 seatakse seitseteist üleilmselt säästva arengu

eesmärgid, mida järgmise viieteistkümne aasta jooksul saavutada. Eesmärgid kehtivad kogu

inimkonnale põhimõttel „kedagi ei jäeta maha“. LGBTIQ inimeste võrdsete võimaluste

edendamise tegevuskava ja aluspõhimõtted panustavad järgmistesse säästva arengu

eesmärkidesse: 1. kaotada vaesus, 2. kaotada nälg, 3. hea tervis ja heaolu, 4. kvaliteetne haridus,

5. sooline võrdõiguslikkus, 8. inimväärne töö ja majanduskasv, 10. ebavõrdsuse vähendamine,

11 kestlikud linnad ja kogukonnad ning 16. rahu, õiguskaitse ja tugevad institutsioonid.

Yogyakarta põhimõtted selgitavad, kuidas rakendada rahvusvahelisi inimõiguste siduvaid

norme LGBTIQ-inimeste suhtes. LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise

tegevuskava ja aluspõhimõtete koostamisel on arvestatud neis sisalduvaid soovitusi riikidele.

Tegevuskava ja aluspõhimõtete loomine

Jaanuarist 2024 kuni juunini 2025 vedas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

võrdsuspoliitika osakond LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja

aluspõhimõtete loomise protsessi. Selle ettevalmistamine hõlmas endas vajalike andmete,

poliitikasoovituste, juhiste ning heade praktikate koondamist ja analüüsimist Eestist ja

välismaalt. Kaasasime peamised LGBTIQ-inimeste huvikaitseorganisatsioonid ning soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku, kellega arutasime võimalikke fookusvaldkondi

ning tegevuskava ja aluspõhimõtete loomise plaani.

Sisendi- ja tagasiside korjesse kaasasime fookusvaldkondadega seotud poliitikakujundajad ja -

rakendajad riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, koolitajaid, uurijaid, erialade seltse,

ametiühinguid, poliitikuid ning LGBTIQ huvikaitseorganisatsioone. Peale valdkondade ülest

arutelu eelpool nimetatud sihtrühmadega kutsusime kokku viis valdkondlikku töörühma

järgmistes fookusvaldkondades: tervis, haridus, turvalisus, tööelu ja transinimeste heaolu.

Lisaks korraldasime kaks sihitud kaasamist kogukonnaloome ja kodanikuühiskonna teemal.

Neist esimene toimus koostöös Tartu Pride 2024-ga, mille raames leidis aset vastav avalik

arutelu. Teine oli suunatud LGBTIQ kodanikuühiskonnale.

7

Koostöös erinevate valdkondade eest vastutavate osapooltega sõnastasime lõplikul kujul

tegevused, nende ajaraami, vastutajad ning programmid, mille raames neid ellu viiakse ja

rahastatakse. LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja

aluspõhimõtete loomise protsessi panustas erinevatel etappidel enam kui 170 kodanikku,

teadlast, ametnikku, eksperti, poliitikut ning kolmanda sektori esindajat.10

10 Tegevuskava ja aluspõhimõtete loomisse on panustanud inimesed järgmistest asutustest, ühingutest ja

ekspertgruppidest: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium, Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei, Haridus- ja Noorteamet,

Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaamet, Terviseamet, Tervise

Arengu Instituut, Tervisekassa, Tööinspektsioon, Töötukassa, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

volinik, Õiguskantsler, Riigikogu LGBT+ kogukonna toetusrühm, Eesti Linnade ja Valdade Liit,

Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti

Haridustöötajate Liit, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Perearstide Selts,

Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Psühholoogide Liit, Eesti Seksuaaltervise Liit, Eesti Õdede Liit, Peaasi, Tallinna

Koolijuhtide Ühendus, soolise ülemineku arstlik ekspertiisikomisjon, Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT

Ühing, Eesti Transinimeste Ühing, Mõttekoda Praxis, Peemoti Keskus ja Q-Space.

8

ALUSPÕHIMÕTTED

Visioon

Eesti on parim koht Euroopa Liidus LGBTIQ-inimesena elamiseks. Meil kõigil on olenemata

seksuaalsest sättumusest, sooidentiteedist, soolisest eneseväljendusest või sootunnustest

võrdsed võimalused elada täisväärtuslikku elu tervelt, kaasatult ja hoitult.

Aluspõhimõtted

Visiooni saavutamine lähtub kolmest aluspõhimõttest ning neile toetavustest

tegevussuundadest. Kolm aluspõhimõtet on järgmised:

1. Eesti on võimestav ehk LGBTIQ-inimestel on vajalikud teadmised, oskused, vahendid

ja võimalused kaasa rääkida oma elu puudutavates otsustes.

2. Eesti on kaasav ehk LGBTIQ-inimestel on võrdsed võimalused osalemaks kõigis

ühiskonnaelu valdkondades.

3. Eesti on turvaline ehk LGBTIQ-inimesed saavad elada avatult endana, kartmata

halvakspanu, kiusamist või vägivalda.

Esimene aluspõhimõte: Eesti on võimestav ehk LGBTIQ-inimestel on vajalikud teadmised,

oskused, vahendid ja võimalused kaasa rääkida oma elu puudutavates otsustes.

Tegevussuund 1: Kujundatakse LGBTIQ-inimestele võrdseid võimalusi pakkuv haridus- ja

noorte valdkonnad

Igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele. Haridus on LGBTIQ-inimestele

kättesaadav ja ligipääsetav, õppimine on toetatud ning õppimisvõimalused vastavad õppija

võimetele ja vajadustele. Õppijast lähtuv õpe arvestab LGBTIQ-õppija individuaalsete

erinevuste ja arenguvajadustega. Õpe on õppijaid, õpetajaid ja õppejõude võimestav, toetab

valikuid ja vastutust ning ühiskonna sidusust. Haridusasutused tagavad LGBTIQ-õppijate ja -

haridustöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse. Haridusasutuse töötajad loovad arengut ja

tervist toetava, turvalise ja koostööle orienteeritud ning võrdseid võimalusi edendava

õppekeskkonna ja organisatsioonikultuuri.

Igal lapsel ja noorel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teada puudutavates küsimustes

ning õigus väljendada oma vaateid. Noortevaldkonna kaudu kujundatakse väärtusmaailma ja

eetilisi tõekspidamisi, süvendades noortes avatust, hoolivust ja lugupidamist enda ja teiste

vastu. Suheldes LGBTIQ-noortega austatakse tema inimväärikust ja enesemääratlemisõigust

ning lähtutakse tema eripärastest vajadustest ja soovidest. Noortele pööratakse tähelepanu ja

pakutakse tuge, et vähendada sotsiaalse haavatavuse riski. LGBTIQ-noore enesearenguprotsess

hõlmab mitmekesiseid võimalusi end uutes olukordades proovile panna, turvaliselt katsetada ja

eksida ning kogemustest õppida, leides sel teel mõistmist ja saades asjatundlikku tuge.

Tegevussuund 2: Kujundatakse LGBTIQ-inimesi võimestav õigusruum

9

LGBTIQ-inimeste inimeste põhiõigused on tagatud ja kaitstud. Õigusruum aitab tagada

inimeste heaolu ja ühiskonna turvalisust. LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamiseks

vajalikud õigusaktid on ajakohastatud ja korrastatud.

Tegevussuund 3: Toetatakse LGBTIQ-inimeste kogukonnaloomet ja eneseesindamist

Igaühel on õigus rahumeelselt koguneda ning koonduda mittetulundusühingutesse ning –

liitudesse. Vabaühenduste rahastamine on läbipaistev ja mõjus ning sellele pääsevad mõistliku

halduskoormusega ligi eri LGBTIQ-vabaühendused. LGBTIQ-inimeste võrdse kohtlemise

edendamisega tegelevate kodanikkonna organisatsioonide tegevus ja areng on toetatud.

LGBTIQ-huvirühmi kaasatakse neid puudutavate otsuste kujundamisse. LGBTIQ-inimesed

osalevad aktiivselt kogukondlikus ja ühiskondlikus elus ning aitavad kaasa riigi arengule.

Teine aluspõhimõte: Eesti on kaasav ehk LGBTIQ-inimestel on võrdsed võimalused

osalemaks kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

Tegevussuund 1: Kujundatakse LGBTIQ-inimestele võrdseid võimalusi pakkuv tervise

valdkond

Igaühel on õigus tervise kaitsele. Inimkeskne tervishoid keskendub terviseprobleemide

ennetamisele ja kahjude vähendamisele ning inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu

edendamisele. Sekkumise planeerimisel arvestatakse, et need ei suurendaks olemasolevaid

lõhesid tervisenäitajates, vaid pigem aitaks neid vähendada. Arendatakse koostööd LGBTIQ-

kogukonnaga, et suurendada kaasatust ning soodustada teadmiste ja kogemuste vahetust.

LGBTIQ-inimestel on teadmised, oskused ja vajalik tugivõrgustik, mis neid toetab ning aitab

teha enda ja lähedaste tervist edendavaid, parandavaid või säilitavaid otsuseid. LGBTIQ-

inimesed elavad kaua ja on võimalikult terved kogu elukaare jooksul ning nende tervis ja heaolu

on hoitud ja toetatud.

Tegevussuund 2: Kujundatakse LGBTIQ-inimestele võrdseid võimalusi pakkuv töövaldkond

Igaühel on õigus teha tööd ja tegutseda vabalt valitud või vastuvõetaval kutsealal. Toetatud on

LGBTIQ-inimeste pikk ja kvaliteetne tööelu. Tööandjaid ja töötegijaid toetatakse ja

nõustatakse töökeskkonna riskide maandamisel. Kavandatakse ja viiakse ellu ennetustegevusi,

mis arvestavad töötegijate ning tööandjate eripärasid ja vajadusi. Tööandjad on teadlikud

LGBTIQ-inimetele võrdsete võimaluste tagamisest tööelus. Suurendatakse LGBTIQ-töötajate

teadlikkust oma õigustest ja nende kaitse võimalustest.

Kolmas aluspõhimõte: Eesti on turvaline ehk LGBTIQ inimesed saavad elada avatult endana,

kartmata halvakspanu, kiusamist või vägivalda.

Tegevussuund 1: Kujundatakse LGBTIQ-inimestele turvaline ühiskond

Igaühel on õigus isikuvabadusele ja turvalisusele. LGBTIQ-inimesed tunnevad, et nad elavad

vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse

loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Vägivalla vastu võideldakse ennetustegevusega ning

hoiakute ja väärtuste kujundamisega. Inimesed on vägivalla suhtes sallimatud, oskavad

vägivalda märgata ja julgevad sellele asjakohaselt reageerida, sh vägivallast teavitada. Kõigile

vägivallateadetele reageeritakse ja kõik vägivallaohvrid saavad abi. LGBTIQ-inimesed

10

tunnevad ennast kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Vanglates tagatakse seal viibivate

LGBTIQ-inimeste turvalisus ning inimväärikad vangistamistingimused.

Tegevussuund 2: Toetatakse üleilmselt LGBTIQ-inimeste inimõigusi ja võrdset kohtlemist

Inimõiguste kaitse ja demokraatia edendamine on üks Eesti välispoliitika prioriteete. Eesti

seisab samameelsetega LGBTIQ-isikute õiguste tagamise ning võrdse kohtlemise eest. Eesti

mõistab hukka seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, soolise eneseväljenduse või

sootunnuste põhise diskrimineerimise ja LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vägivalla. Eesti

osaleb aktiivselt LGBTIQ-inimeste õiguste kaitsmisel. Eestile on oluline, et Euroopa Liidus

edendataks kõigis poliitikavaldkondades LGBTIQ-inimeste võrdseid võimalusi.

Mõõdikud

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava seab sihiks liikumise Eesti

suunas, mis on parim koht Euroopa Liidus LGBTIQ-inimesena elamiseks. Saamaks aru, kas

aluspõhimõtetes sõnasatud tegevussuunad ning nendel põhinev tegevuskava aitavad sellele

kaasa, on oluline pikema aja jooksul jälgida Eesti LGBTIQ-inimeste heaoluga seotud

kvantitatiivseid näitajaid.

Mõõdikute valikul lähtusime järgmistest kolmest põhimõtetest. Esiteks pidid kõik mõõdikud

uuenema vähemalt iga viie aasta tagant. Eelistasime neid, mida uuendatakse lühema perioodi

vältel. Teiseks, kuna sihi jaoks on oluline võrrelda Eesti olukorda teiste Euroopa Liidu

omadega, siis võimalusel eelistasime taolist võrdlust võimaldavaid mõõdikuid. Viimaks

soovisime tervikliku pildi saamiseks, et kajastatud oleks kolme erineva sihtrühma vaade: Eesti

ühiskond tervikuna, Eesti LGBTIQ-inimesed ning LGBTIQ-kodanikuühiskond. Nende

põhimõtete alusel valisime järgmised neli mõõdikut:

Andmekogu Mõõdik Algtase Sihttase

2030

ILGA Europe LGBTIQ-inimeste õigusliku olukorra

indeks

45,9%

(2024)

56%

Eesti Inimõiguste Keskuse

avaliku arvamuse uuring

LGBTIQ teemadel

Elanike osakaal, kes peavad

transsoolisust vastuvõetavaks.

47%

(2023)

53%

Eesti Inimõiguste Keskuse

avaliku arvamuse uuring

LGBTIQ teemadel

Elanike osakaal, kes peavad

homoseksuaalsust vastuvõetavaks.

56%

(2023)

65%

FRA LGBTIQ uuring LGBTIQ-inimeste osakaal, kes on

viimase 12 kuu jooksul kogenud

ahistamist LGBTIQ-inimeseks olemise

tõttu.

48%

(2023)

40%

11

Mõõdikute sihttasemete määramisel lähtusime põhimõttest, et need oleksid realistlikud ja

samas piisavalt ambitsioonikad. Selleks jälgisime mõõdiku muutust ajas erinevate

demograafiliste tunnuste lõikes ning võimalusel võrdlesime seda meiega sarnaste või eeskujuks

olevate riikide omadega. Hindasime tänaseid laiemaid trende Eestis ja Euroopas ning nende

võimalikku mõju näitajate muutusele. Viimaks analüüsisime tegevuskavas kokku lepitud

tegevuste endi võimalikku lühi- ja pikaajalist positiivset mõju ühiskonnas.

12

TEGEVUSKAVA 2025-2030

I EESTI ON VÕIMESTAV

1.1 Haridus ja noored

Nr Tegevus Vastutaja(d)11 Programm Tähtaeg

1.1.1 Riiklikesse rahulolu ja koolikeskkonna küsitlustesse lisatakse tunnused,

mis võimaldavad näha 5-aastase perioodiga LGBTIQ-õpilaste, -õpetajate ja

-vanemate hinnanguid haridusvaldkonnale. Vastanutele tagatakse turvaline

keskkond ja anonüümsus.

HTM, Harno Haridus- ja noorteprogramm 2027 IV

1.1.2 Viiakse läbi LGBTIQ-õpilastele ja kuni 26-aastastele noortele suunatud

uuring, mille abil on võimalik kujundada LGBTIQ-inimesi kaasavamat,

võimestavamat ja turvalisemat haridus- ja noortevaldkonda.

MKM, HTM,

Harno

Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

2027 IV

1.1.3 Haridus- ja noortevaldkonna strateegilistes dokumentides pööratakse

tähelepanu LGBTIQ-õpilastele ja -noortele kaasava, võimestava ja

turvalise keskkonna tagamisele. LGBTIQ-teemad on kajastatud muu hulgas

Haridus- ja noorteprogrammis ning Harno strateegias.

HTM, Harno Haridus- ja noorteprogramm 2025 IV

1.1.4 HTM soovituslikud juhised õppekavade rakendamiseks ning

õppeprotsesside kirjeldused käsitlevad LGBTIQ-teemasid erinevates

ainevaldkondades sobivas seoses.

HTM Haridus- ja noorteprogramm 2026 IV

1.1.5 HTM-i koduleheküljele luuakse alaosa, milles kirjeldatakse LGBTIQ-

õpilastele, -õpetajatele, -tugitöötajatele ja -lapsevanematele kaasava,

võimestava ja turvalise keskkonna loomist haridus- ja noortevaldkonnas.

HTM Haridus- ja noorteprogramm 2025 IV

1.1.6 Õpetaja kutsestandardiga seatakse ootus, et õpetaja oskab tagada LGBTIQ-

õpilastele kaasava, võimestava ja turvalise õppekeskkonna.

HTM Haridus- ja noorteprogramm Pidev

11 Siin ja edaspidi: rasvaselt on märgitud tegevuse peavastutaja. Kaasvastutaja on märgitud tavalises kirjastiilis.

13

1.1.7 Toetatakse kõrgkoole, et õpetaja, haridusjuhi ja noorsootöötaja tasemeõppe

õppekavad sisaldaksid teaduspõhiseid teadmisi LGBTIQ-õpilastele ja

noortele kaasava, võimestava ja turvalise keskkonna loomiseks.

HTM Haridus- ja noorteprogramm Pidev

1.1.9 Riigi rahastatud kiusamisvastased tegevused pööravad ühe riskirühmana

tähelepanu LGBTIQ-õpilastele ja noortele turvalise keskkonna tagamisele.

HTM Haridus- ja noorteprogramm Pidev

1.1.10 Noorteinfoportaali teeviit.ee kaudu jätkatakse perioodiliselt teaduspõhise

teabe jagamist noortele LGBTIQ-teemadel

Harno Haridus- ja noorteprogramm Pidev

1.1.11 Koostatakse haridus- ja noortevaldkonnas töötavatele spetsialistidele

suunatud juhend, kuidas luua LGBTIQ-õpilastele ja -noortele kaasav,

võimestav ja turvaline keskkond haridus- ja noortevaldkonnas.

MKM, Harno Haridus- ja noorteprogramm 2028 IV

1.1.12 Iga aasta koolitatakse haridus- ja noortevaldkonnas töötavaid spetsialiste,

kuidas luua LGBTIQ-õpilastele ja -noortele kaasav, võimestav ja turvaline

keskkond haridus- ja noortevaldkonnas.

Harno Haridus- ja noorteprogramm Pidev

1.1.13 Rajaleidja võrgustiku kaudu jagatakse haridus- ja noortevaldkonnas

tegutsevatele osapooltele teaduspõhiseid teadmisi LGBTIQ-õpilastele ja -

noortele kaasava, võimestava ja turvalise keskkonna loomisest valdkonnas.

Rajaleidja Haridus- ja noorteprogramm Pidev

1.1.14 E-Koolikotti lisatakse võimalus õppematerjale märgistada nii, et otsinguga

on võimalik kergemini leida LGBTIQ-teemat toetavad õppematerjalid.

HTM Haridus- ja noorteprogramm 2026 IV

1.1.15 Noorsootöö ja huvihariduse valdkonna õigusaktide uuendamisel tagatakse

seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, sootunnuste ja soolise

eneseväljenduse alusel võrdse kohtlemise põhimõtet.

HTM Haridus- ja noorteprogramm 2026 IV

1.2 Õigusruum

Nr Tegevus Vastutaja(d) Programm Tähtaeg

1.2.1 Töötame selle nimel, et võrdse kohtlemise seaduses on seksuaalse

sättumuse alusel diskrimineerimine keelatud tööelu kõrval ka toodetele ja

MKM Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

Pidev

14

teenustele kättesaadavusel, sotsiaalteenuste saamisel ning haridus- ja

tervise valdkondades.

1.2.2 Suurendame teadlikkust sellest, et soolise võrdõiguslikkuse seaduses

hõlmab sooline diskrimineerimine ebavõrdset kohtlemist soolise

identiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnuste põhjal.

MKM, Soolise

võrdõiguslikkuse

ja võrdse

kohtlemise

volinik

Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

Pidev

1.2.3 Perekonnaseisutoimingute seaduses kaasajastatakse sooandmete

muutmist puudutavates sätetes kasutatavat terminoloogiat.

SiM Nutika rahvaarvestuse

programm

2027 I

1.2.4 Analüüsitakse võimalusi sooandmete muutmise menetluse

kaasajastamiseks. Seal hulgas käsitledes menetluse muutmist

tahteavaldusel põhinevaks.

SiM, SoM,

MKM

Nutika rahvaarvestuse

programm

2027 I

1.2.5 Analüüsitakse kolmanda sootähise kasutuselevõtu võimalusi Eesti

õigusruumis koos selle õiguslike ja majanduslike tagajärgedega.

MKM, SIM,

SoM

Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

2027 IV

1.2.6 Analüüsitakse intersoolisi lapsi kahjustavaid praktikaid, seal hulgas

suguelundite sandistava moonutamise praktikat, mille eesmärgiks on

nende kehade viimine vastavusse tüüpilise naise või mehe kehaga.

Koostatakse ettepanekud nende praktikate piiramiseks ja nende mõjude

vähendamiseks.

MKM, SoM Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

2026 III

1.2.7 Analüüsitakse seksuaalset sättumust, soolist eneseväljendust või

sooidentiteeti muuta püüdvaid teenuseid Eestis. Koostatakse ettepanekud

taoliste praktikate piiramiseks.

MKM, JDM,

SoM

Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

2026 I

1.2.8 Töötame selle nimel, et vaenu õhutamine on teiste tunnuste kõrval

keelatud ka seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, soolise

eneseväljenduse ja sootunnuste alusel.

MKM Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

Pidev

1.2.9 Töötame selle nimel, et karistusseadustikku lisatakse vaenukuriteo

koosseis, mis on teiste tunnuste kõrval keelatud ka seksuaalse sättumuse,

soolise identiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnuste alusel.

MKM Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

Pidev

15

1.3 Kodanikuühiskond

Nr Tegevus Vastutaja(d) Programm Tähtaeg

1.3.1 Jätkatakse strateegilise partnerluse läbi koostööd LGBTIQ-

kodanikuühiskonnaga, milles partnerid toetavad ministeeriumi

tegevuskava eesmärkide saavutamisel ning panustavad LGBTIQ-

inimestele suunatud poliitika eluviise ja kujundamisse.

MKM Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

Pidev

1.3.2 Luuakse LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste võrgustik, mis annab

regulaarselt nõu LGBTIQ-inimesi puudutava poliitika kujundamise ja

rakendamise teemal. Võrgustikul puudub püsiv liikmeskond.

Kohtumistele kutsutakse LGBTIQ kodanikuühiskonna esindajaid ja

valdkonna uurijaid lähtudes nende LGBTIQ-poliitika alastest teadmistest

või sellega seotud kogemusest.

MKM Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

Pidev

1.3.3 Noorte kodanikuharidus käsitleb endas LGBTIQ-teemasid. LGBTIQ-

noortele antakse kodanikuhariduse kaudu vajalikud oskused ja teadmised

ühiskondlikes otsustusprotsessides kaasa rääkimiseks ning oma elu

kujundamiseks.

HTM, SiM Haridus- ja

noorteprogramm,

Kogukondliku Eesti

programm

Pidev

1.3.4 LGBTIQ-noori innustatakse minema kogukonnapraktikale LGBTIQ-

teemaga tegelevatesse vabaühendustesse. LGBTIQ-kogukonda ja

ühinguid nügitakse pakkuma noortele kogukonnapraktikat.

SiM Kogukondliku Eesti

programm

Pidev

II EESTI ON KAASAV

2.1 Tervis

Nr Tegevus Vastutaja(d) Programm Tähtaeg

16

2.1.1 Viiakse läbi LGBTIQ-inimestele suunatud sihtgrupi uuring, mille abil

kujundada LGBTIQ-inimesi kaasavamat, võimestavamat ja turvalisemat

tervise valdkonda.

MKM, TAI Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

2027 IV

2.1.2 Tervise valdkonna strateegilistes dokumentides pööratakse nähtavalt

tähelepanu LGBTIQ-inimestele kaasava, võimestava ja turvalise

keskkonna tagamisele. LGBTIQ-teemad on kajastatud muu hulgas TAI

arengukavas ning inimkeskse tervishoiu ja tervist toetavate valikute

programmides.

SoM, TAI,

Tervisekassa

Inimkeskse tervishoiu

programm

2026 IV

2.1.3 Toetatakse kõrgkoole, et arsti-, õe-, ja ämmaemanda tasemeõppe

õppekavad sisaldaksid teaduspõhiseid teadmisi LGBTIQ-patsientidele

kaasava, võimestava ja turvalise keskkonna loomiseks.

SoM, HTM Inimkeskse tervishoiu

programm

Pidev

2.1.4 Töötatakse selle nimel, et kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja ja

koolipsühholoogi kutsestandardiga seatakse ootus, et psühholoogid

oskavad tagada LGBTIQ-patsientidele kaasavat, võimestavat ja turvalist

keskkonda.

SoM Inimkeskse tervishoiu

programm

Pidev

2.1.5 Töötatakse selle nimel, et iga aasta koolitada tervise valdkonnas

töötavaid spetsialiste, kuidas luua LGBTIQ-patsientidele kaasav,

võimestav ja turvaline keskkond tervise valdkonnas.

SoM, MKM Inimkeskse tervishoiu

programm

Pidev

2.1.6 Koostatakse tervise valdkonnas töötavatele spetsialistidele suunatud

juhend, kuidas luua LGBTIQ patsientidele kaasav, võimestav ja turvaline

keskkond tervise valdkonnas. Juhis muudetakse tervishoiu valdkonna

spetsialistidele kergesti kättesaadavaks.

MKM, TEA,

SoM

Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

2028 IV

2.1.7 Jätkatakse HIV-i ja teiste STLI-de leviku hindamist ja ennetustegevust

MSM-i gruppi kuuluva inimeste ja transinimeste seas.

TAI Tervist toetavate valikude

programm

Pidev

2.1.8 Jätkatakse MSM-i gruppi kuuluvatele inimestele ja transinimestele tasuta

HIV-i ja teiste STLI-de testimise ning sellelaadse nõustamisteenuse

pakkumist. Sihtrühma teavitatakse regulaarselt teenuste olemasolust.

TAI Tervist toetavate valikude

programm

Pidev

17

2.1.9 Jätkatakse ravikindlustusega MSM-i gruppi kuuluvatele inimestele

kokkupuute eelse profülaktika (PrEP) soodustuse pakkumist.

Tervisekassa Tervist toetavate valikude

programm

Pidev

2.1.10 Jätkatakse ravikindlustusega trans- ja mittebinaarsetele inimestele

hormoonasendusravi soodustuse pakkumist.

Tervisekassa Tervist toetavate valikude

programm

Pidev

2.1.11 Noorte nõustamiskeskused jätkavad kõigile kuni 26-aastastele noortele

tasuta seksuaaltervise alase nõustamise teenuse pakkumist.

Tervisekassa Tervist toetavate valikude

programm

Pidev

2.1.12 Soolist üleminekut toetavate tervishoiuteenustega seotud praktiline teave

on kergesti kättesaadav nii patsientidele kui tervishoiutöötajatele.

SoM,

Tervisekassa

Inimkeskse tervishoiu

programm

2026 IV

2.1.13 Viiakse läbi soolise üleminekuga seotud teenuste sihtrühma uuring, sh

saadud tervishoiuteenused ja nende mõju elukvaliteedile

SoM,

Tervisekassa

Inimkeskse tervishoiu

programm

2027 IV

2.1.14 Töötatakse selle nimel, et tervishoiutöötajatel oleks vajalikud teadmised,

et pakkuda soolist üleminekut toetavaid tervishoiuteenuseid.

SoM, MKM Inimkeskse tervishoiu

programm

Pidev

2.2 Tööelu

Nr Tegevus Vastutaja(d) Programm Tähtaeg

2.2.1 Täiendatakse 2025. aasta Eesti sotsiaaluuringut nii, et see võimaldab

võrrelda LGBTIQ-inimeste materiaalset heaolu ja sissetulekuid kogu

elanikkonnaga.

MKM Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

2026 II

2.2.2 Täiendatakse 2026. aasta Eesti tööelu uuringut nii, et see võimaldab

võrrelda LGBTIQ-inimeste olukorda tööelus kogu elanikkonnaga.

MKM Tööturuprogramm 2027 II

2.2.3 Töövaldkonna strateegilistes dokumentides pööratakse nähtavalt

tähelepanu LGBTIQ-inimestele kaasava, võimestava ja turvalise

töökeskkonna tagamisele. LGBTIQ-teemad on kajastatud

MKM, TI Tööturuprogramm Pidev

18

Tööinspektsiooni arengukavas ning Heaolu arengukavas ja selle

programmides.

2.2.4 Riigi personalipoliitika kujundamisel ja personalijuhtide toetamisel (sh

teavitustegevustes, võrgustikuüritustel ja mujal) arvestatakse vajadusega

luua LGBTIQ-inimesi kaasav, võimestav ja turvaline töökeskkond.

RaM, MKM Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm,

Halduspoliitika programm

Pidev

2.2.5 Töötatakse selle nimel, et suurendada KOV-ides töötavate ametnike

teadmisi sellest, kuidas tagada LGBTIQ-inimestele erinevates

eluvaldkondades võrdsed võimalused.

MKM, ReM Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm,

Regionaalpoliitika

programm

Pidev

2.2.6 Iga aasta koolitatakse asutuste juhtkonda ja personalitöötajaid, kuidas

luua LGBTIQ-inimesi kaasav, võimestav ja turvaline töökeskkond.

TI Tööturuprogramm Pidev

2.2.7 Töökeskkonnaspetsialistide koolitused käsitlevad LGBTIQ-inimesi

töökeskkonnas mõjutavaid psühhosotsiaalseid ohutegureid ning nende

mõju vähendamist.

TI Tööturuprogramm 2027 II

2.2.8 Tööeluportaal tööelu.ee kirjeldab üldpõhimõtteid ja jagab praktilisi

lähenemisi, kuidas luua LGBTIQ-inimesi kaasav, võimestav ja turvaline

töökeskkond.

TI Tööturuprogramm 2025 IV

2.2.9 Riigi välja antavad või rahastatud eeskujulike tööandjate märgiste

programmid käsitlevad LGBTIQ-inimestele kaasava, võimestava ja

turvalise töökeskkonna loomist. LGBTIQ-teemad on kajastatud teiste

seas märgises „Peresõbralik tööandja“, „Tervist edendav töökoht“,

„Austame erinevusi“ ning auhind „Hea Töökeskkond“.

MKM, SOM,

TI, TAI

Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

Pidev

III EESTI ON TURVALINE

3.1. Turvalisus

Nr Tegevus Vastutaja(d) Programm Tähtaeg

19

3.1.1 Ohvriuuringutest on võimalik hinnata LGBTIQ-inimeste vastu vaenu

motiivil toime pandud kuritegude ulatust.

JDM Usaldusväärse ja

tulemusliku õigusruumi

programm

2027 IV

3.1.2

Viiakse läbi LGBTIQ-inimestele suunatud sihtgrupi uuring, mille abil

kujundada LGBTIQ-inimestele turvalisemat avalikku (sh digitaalset)

ruumi.

MKM, SiM Usaldusväärse ja

tulemusliku õigusruumi

programm

2027 IV

3.1.3 Siseturvalisuse valdkonna dokumentides pööratakse nähtavalt tähelepanu

LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenu ja vägivalla ennetamisele ning

sellele reageerimisele. LGBTIQ-teemad on kajastatud Siseturvalisuse ja

Sidusa Eesti arengukavade programmides ning PPA strateegias.

SiM, PPA Siseturvalisuse programm Pidev

3.1.4 Politseinike, piirivalvurite ja vanglatöötajate väljaõppes antakse teadmisi

LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenu, vägivalla ja ebavõrdse

kohtlemise ennetamisest, sellele reageerimisest ning LGBTIQ-

inimestega usalduslike suhete loomisest.

Sisekaitse-

akadeemia,

SiM,

Siseturvalisuse programm,

Usaldusväärse ja

tulemusliku õigusruumi

programm

Pidev

3.1.5 Suurendatakse politseinike, piirivalvurite ja vanglatöötajate teadlikkust

võrdsest kohtlemisest. Selleks läbivad nad iga aasta Digiriigi Akadeemia

kursused “Võrdse kohtlemise ABC”, “Soolise võrdsuse ABC”, “Võrdsed

võimalused” ja “Kaitstud grupid”.

Sisekaitse-

akadeemia,

SiM, JDM

Siseturvalisuse programm,

Usaldusväärse ja

tulemusliku õigusruumi

programm

Pidev

3.1.6 Koostatakse sisejulgeoleku valdkonnas töötavatele spetsialistidele

juhend, kuidas ennetada LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenu,

vägivalda, ebavõrdset kohtlemist, sellele reageerida ning luua LGBTIQ-

inimestega usalduslike suhteid.

MKM; SiM,

JDM

Soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programm

2028 IV

3.1.7 Vaenust ja vägivallast alaraporteerimise vähendamiseks kujundatakse

piirkonnapolitseinikest kontaktpunkt LGBTIQ-inimeste ja politsei vahel.

PPA Siseturvalisuse programm 2027 II

3.1.8 Koostatakse ülevaade LGBTIQ-inimeste olukorrast

kinnipidamisasutustes. Selleks hinnatakse LGBTIQ-inimeste ebavõrdse

kohtlemise ja turvalisuse riske ning analüüsitakse võimalikke

erimeetmeid nende riskide vähendamiseks.

JDM Usaldusväärse ja

tulemusliku õigusruumi

programm

2028 IV

20

3.1.9 Ohvriabi põhikoolituse ja Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise e-

koolitustes käsitletakse, kuidas reageerida LGBTIQ-inimeste vastu

suunatud vägivallale ja luua LGBTIQ-inimestega usalduslike suhteid.

Ohvriabi töötajatele on koolitused kohustuslikud.

SKA Laste ja perede programm Pidev

3.1.10 Töötatakse selle nimel, et ohvriabi teenus oleks LGBTIQ-inimestele

senisest ligipääsetavam ja nähtavamalt tuge pakkuv.

SKA, SoM Laste ja perede programm Pidev

3.1.11 SKA kodulehekülg ja hallatavad leheküljed nagu palunabi.ee ja

lasteabi.ee julgustavad LGBTIQ-inimesi abi saamiseks nende poole

pöörduma.

SKA, SoM Laste ja perede programm 2025 IV

3.2 Välispoliitika

Nr Tegevus Vastutaja(d) Programm Tähtaeg

3.2.1 Eesti mõistab avalikult hukka seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi,

soolise eneseväljenduse ja sootunnuste alusel põhineva diskrimineerimise

ja vägivalla

VäM Inimõigusdiplomaatia

alused ja tegevuskava,

Välispoliitika ja

arengukoostöö programm

Pidev

3.2.2 Eesti osaleb erinevates rahvusvahelistes koostööformaatides, mille

eesmärgiks on kaitsta ja edendada üleilmselt LGBTIQ-inimeste

inimõigusi ning tagada nende võrdne kohtlemine.

VäM Inimõigusdiplomaatia

alused ja tegevuskava,

Välispoliitika ja

arengukoostöö programm

Pidev

3.2.3 Eesti seisab võrdsete õiguste koalitsiooni (Equal Rights Coalition)

liikmena LGBTIQ-inimeste õiguste edendamise eest.

VäM Inimõigusdiplomaatia

alused ja tegevuskava,

Välispoliitika ja

arengukoostöö programm

Pidev

3.2.4 Eesti toetab rahvusvahelistes organisatsioonides algatusi, mille eesmärk

on tagada homoseksuaalsuse üleilmne legaliseerimine.

VäM Inimõigusdiplomaatia

alused ja tegevuskava,

Pidev

21

Välispoliitika ja

arengukoostöö programm

3.2.5 Eesti ühineb saatkondade asukohariikides ja rahvusvaheliste

organisatsioonide juures tehtavate diplomaatiliste avaldustega, et tõsta

teadlikkust LGBTIQ-inimeste õiguste rikkumisest, mõista hukka

LGBTIQ-inimeste diskrimineerimine ja protesteerida nende

tagakiusamise vastu. Eesti välisesindused heiskavad võimalusel

LGBTIQ-inimeste jaoks oluliste tähtpäevade ja sündmuste puhul toetuse

avaldamiseks vikerkaarelipu.

VäM Inimõigusdiplomaatia

alused ja tegevuskava,

Välispoliitika ja

arengukoostöö programm

Pidev

3.2.6 Eesti avalikku teenistust koolitatakse regulaarselt mitmekesisuse ja

kaasatuse, sh LGBTIQ-teemadel. Eesti diplomaadid oskavad EL

algatustes tähelepanu pöörata võrdse kohtlemise, soolise võrdsuse ja

ligipääsetavusega seonduvatele aspektidele läbirääkimistel ja

seisukohtade koostamisel

VäM Inimõigusdiplomaatia

alused ja tegevuskava,

Välispoliitika ja

arengukoostöö programm

Pidev

22

JÄLGIMINE, UUENDAMINE JA HINDAMINE

LGBTIQ tegevuskava juhtrühm

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste tegevuskava juhtrühm koordineerib tegevuskavas

sõnastatud eesmärkide saavutamist. See koosneb vastutavate ministeeriumide ja allasutuste

esindajatest. Seda juhib võrdsuspoliitika osakonna juhataja.

Juhtrühm käib koos kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. Kevadisel kohtumisel koostatakse

ülevaade tegevuskava senisest täitmisest. See avaldatakse LGBTIQ-teemade eest vastutava

ministeeriumi koduleheküljel. Sügisesel laiendatud kohtumisel koos LGBTIQ-inimeste

võrdsete võimaluste võrgustiku ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuga

arutletakse ühe tegevuskava fookusvaldkonnaga seotud teemadel. Arutelu käigus hinnatakse

tegevuskava eesmärkide ajakohasust ja tulemuslikkust antud valdkonnas ning vajadusel tehakse

ettepanekuid nende muutmiseks. Juhul, kui samal aastal on käsil tegevuskava hindamine, siis

arutletakse selle asemel hindamisaruannet.

Võrdsuspoliitika osakond

Võrdsuspoliitika osakonnal on riigi tasandil juhtroll LGBTIQ-inimesi puudutava poliitika

kujundamisel. LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja

aluspõhimõtete raames veab osakond selle jälgimise, uuendamise ja hindamise protsesse.

Võrdsuspoliitika osakond tagab LGBTIQ tegevuskava juhtrühma toimimise, erinevate

osapoolte vahelise sujuva suhtluse ning kogub iga poolaasta alguses teavet tegevuskava täitmise

kohta.

Hindamine

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja aluspõhimõtete

vahehindamine toimub 2027. aastal ning lõpuhindamine 2030. aasta jooksul. Selle käigus

hinnatakse tegevuskavas sõnastatud tegevuste täitmist ja nende mõju kõigis tegevuskava

valdkondades. Lõpuhindamisel vaadeldakse lisaks eelpool nimetatule ka visiooni ja

aluspõhimõtete saavutamist ja ajakohasust. Hindamiste käigus tehakse vajadusel ettepanekud

visiooni, aluspõhimõtete või tegevuskava muutmiseks või antakse sellekohased soovitused

uueks perioodiks.

Hindamise protsessi kaastakse LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste võrgustik, kellelt

küsitakse nõu hindamisprotsessi kujundamisel.

Uuendamine

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja aluspõhimõtteid

muudetakse vastavalt vajadusele, reeglina kord aastas sügisel. Üldjuhul toimub see lähtudes

LGBTIQ tegevuskava juhtrühma laiendatud kohtumisel tehtud ettepanekutest. Neid

ettepanekuid kaalub võrdsuspoliitika osakonna LGBTIQ-poliitika eest vastutavad

23

poliitikakujundajad, kes vajadusel peavad nende osas läbirääkimisi tegevuste vastutajate või

võimalike vastutajatega. Uuendamise protsessi võivad algatada LGBTIQ-poliitika eest

vastutavad poliitikakujundajad ka ilma vastavate ettepanekuteta siis, kui nad näevad selleks

vajadust.

Järgmise perioodi ehk 2030–2035 tegevuskava ja aluspõhimõtete koostamise protsessiga

alustatakse 2029. aastal ehk kaks aastat enne käimasoleva lõppu. Seda tehakse arvestusega, et

perioodide vahele ei jääks vahemikku. Tegevuskava ja aluspõhimõtete loomise protsessi

kaasatakse lai ring poliitikakujundajaid ja -rakendajad riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil,

võrdõigusasutus, koolitajad, uurijad, erialade seltsid, ametiühingud, tööandjad, poliitikud ning

LGBTIQ huvikaitseorganisatsioonid.

Rahastamine

LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava rahastatakse valdkondlike

arengukavade programmide kaudu.