Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 86 |
Registreeritud | 23.07.2025 |
Sünkroonitud | 05.08.2025 |
Liik | Käskkiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja tema valitsemisala töö korraldamine |
Sari | 1-2 Ministri käskkirjad |
Toimik | 1-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Antti Pääsukene (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
KÄSKKIRI
23.07.2025 nr 86
Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamine (Uus
põik 4, 9, 10, 11, 13, 15 Haljala alevik)
1. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA ÕIGUSLIKUD ALUSED
Haljala Vallavalitsus esitas 22.05.2024 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile taotluse
nr 14-5/24/89 Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Haljala alevikus asuvate riigi omandis olevate
elamumaa sihtotstarbega Uus põik 4 (katastritunnus 19002:003:0107), Uus põik 9 (katastritunnus
19002:003:0106), Uus põik 10 (katastritunnus 19002:003:0105), Uus põik 11 (katastritunnus
19002:003:0103), Uus põik 13 (katastritunnus 19002:003:0101) ja Uus põik 15 (katastritunnus
19002:003:0099) kinnisasjade otsustuskorras võõrandamiseks Haljala vallale riigivaraseaduse
(edaspidi RVS) § 33 lõike 1 punkti 11 alusel RVS § 34 lõikes 1 nimetatud tingimustel. Kinnisasjade
valla omandisse taotlemine on otsustatud Haljala Vallavolikogu 21.05.2024 otsusega nr 126.
Kinnisasjad jäävad Haljala Vallavalitsuse 08.08.2007 korraldusega nr 240 kehtestatud „Uus tänava
väikeelamurajooni detailplaneeringu“ alale. Taotluses selgitatakse, et vald koormas 2018. aastal
Uus põik tänaval asuvad seitse munitsipaalomandis olevat kinnistut hoonestusõigusega, mistõttu
ehitatakse piirkonda mitmeid uusi elamuid. Hoonestusõiguste seadmine on toimunud avaliku
enampakkumise teel. Pärast elamute valmimist võõrandab vald kinnistud hoonestajatele. Valla
sooviks on alevikus asuv Uus põik elamupiirkond täielikult välja arendada ehk pakkuda võimalust
inimestel valda kolida ning piirkonda omale kodu rajamise eesmärgil kinnistud soetada.
Vallavalitsus märgib, et on teinud piirkonna arendamiseks palju investeeringuid ning rajanud
asfaltkattega sõidutee koos vajalike kommunikatsioonidega ja mahasõitudega kõikide kinnistuteni
(sh riigile kuuluvatele kinnistutele). Välja on ehitatud vee- ja kanalisatsioonivarustuse tagamiseks
vajalik võrk (kinnistu piirini) ning kogu piirkonna tänavavalgustus.
Taotluse esitamise ajal oli kinnisasjade valitseja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja
volitatud asutus Maa-amet. Alates 01.01.2025 on Maa-amet ümberkorraldatud Maa- ja
Ruumiametiks, mis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Regionaal-
ja põllumajandusministri 02.01.2025 käskkirjaga nr 2 otsustati anda Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi valitsemisel olev riigivara, mille volitatud valitseja on Maa- ja
Ruumiamet, alates 01.01.2025 üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium nõustus 21.06.2024 kirjas nr 15-3/2535-2 algatama Uus
põik 4, 9, 10, 11, 13 ja 15 kinnisasjade võõrandamise menetluse RVS § 33 lõike 1 punkti 11 ja §
34 lõike 1 punkti 1 alusel.
2
RVS §-s 96 sätestatud korras teatas Maa-amet 21.06.2024 riigi kinnisvararegistris (menetlus
nr 24-3926) õigustatud isikutele Uus põik 4, 9, 10, 11, 13 ja 15 kinnisasjade võõrandamise
kavatsusest ja palus teada anda kinnisasjade vajalikkusest. Seaduses sätestatud tähtaja jooksul
õigustatud isikud taotlusi ega arvamusi ei esitanud.
RVS § 29 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt võib riigivara võõrandada, kui vara ei ole riigivara
valitsejale vajalik ning kui vara on vajalik RVS § 33 lõikes 1 nimetatud juhtudel. RVS § 33 lõike
1 punkti 11 kohaselt võib elamumaaks sobivat kinnisasja võõrandada kohaliku omavalitsuse
üksusele RVS § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud tingimusel müügihinnaga 50% selle harilikust
väärtusest. RVS § 34 lõige 11 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud müügihinnast
arvatakse maha kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui
nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. RVS § 34 lõike 2 kohaselt tuleb kinnisasja müügihind
tasuda 7 aasta jooksul lepingu sõlmimisest arvates ja see lepitakse kokku võõrandamislepingus.
RVS § 46 lõike 1 alusel tellis Maa-amet kinnisasjade väärtuse määramiseks hindamisaruande.
OÜ Kinnisvaraekspert 14.08.2024 koostatud hindamisaruande nr 2408-10120-08/TRK kohaselt
on kinnisasjade harilikud väärtused alljärgnevad:
1) Uus põik 4 kinnisasja väärtus on 13 000 eurot, millest 50% on 6500 eurot;
2) Uus põik 9 kinnisasja väärtus on 14 000 eurot, millest 50% on 7000 eurot;
3) Uus põik 10 kinnisasja väärtus on 13 000 eurot, millest 50% on 6500 eurot;
4) Uus põik 11 kinnisasja väärtus on 14 000 eurot, millest 50% on 7000 eurot;
5) Uus põik 13 kinnisasja väärtus on 14 000 eurot, millest 50% on 7000 eurot;
6) Uus põik 15 kinnisasja väärtus on 14 000 eurot, millest 50% on 7000 eurot.
Kinnisasjade väärtus kokku on 82 000 eurot, millest Haljala vald peab tasuma 50% ehk 41 000
eurot.
Haljala Vallavalitsus andis 24.09.2024 otsusega nr 137 nõusoleku määratleda
võõrandamislepingus Uus põik 4, 9, 10, 11, 13 ja 15 kinnisasjade väärtused vastavalt
hindamisaruandele (kokku 82 000 eurot), tasuma sellest riigile kokku 41 000 eurot ning kandma
RVS § 63 kohaselt riigivara võõrandamisega kaasnevad kulud, sh hindamisaruande tellimise kulu,
notaritasu ning riigilõivu. Kinnisasjade müügihind soovitakse tasuda kahe osamaksena ja viimane
osamakse tasutakse hiljemalt 31.12.2026. Otsuses nõustutakse omandatavatele kinnisasjadele
hüpoteegi seadmisega tasumisele kuuluva summa ulatuses.
RVS § 46 lõike 4 kohaselt ei tohi kinnisvara hariliku väärtuse hindamisaruanne riigivara
võõrandamise otsuse tegemise ajal olla vanem kui kuus kuud. OÜ Kinnisvaraekspert kinnitas
05.03.2025, et eksperthinnangus nr 2408-10120-08/TRK leitud hindamistulemus kehtib
hindamistäpsuse piires.
Riigivara alla hariliku väärtuse võõrandamisel tuleb analüüsida võimaliku riigiabi või vähese
tähtsusega riigiabi olemasolu. Riigiabiga on tegemist, kui esinevad samaaegselt kõik viis tunnust:
abi antakse ettevõtjale, abi antakse riigi vahenditest, ettevõtja saab eelise või soodustuse, abi on
valikuline ja abi mõjutab või võib mõjutada konkurentsi ja liikmesriikide vahelist kaubandust.
Kohtute järelduse järgi võivad ka kohalikud omavalitsused olla ettevõtjad ning oluliseks
kriteeriumiks on, kas üksus tegeleb majandustegevusega või mitte. Kuivõrd Haljala Vallavalitsus
ei raja kinnisasjadele ise elamuid, st ei tegele elamuarendusega, vaid soovib kinnisasjadele seada
enampakkumise teel hoonestusõigused, siis ei tegele Halja Vallavalitsus majandustegevusega ning
ei ole antud juhul ettevõtja. Kuna üks viiest riigiabi tingimustest ei ole täidetud, siis ei ole tegemist
riigiabiga ning edasine analüüs ei ole vajalik.
3
Kui Haljala Vallavalitsus hakkab käskkirjas nimetatud kinnisasju edasi kasutusse andma või
võõrandama, tuleb kohalikul omavalitsusel enne tehingu toimumist viia läbi uuesti riigiabi analüüs
vastavalt Rahandusministeeriumi poolt koostatud „Juhised riigiabi analüüsi tegemiseks (riigi- või
munitsipaalomandis oleva kinnisvara võõrandamise ja kasutusse andmise tehingute puhul)“.
Kinnisasjade otsustuskorras võõrandamine mõjutab riigi eelarvet, kuna kinnisasjade alla hariliku
väärtuse võõrandamise tõttu laekub eelarvesse vähem müügitulu.
RVS § 37 lõike 1 kohaselt otsustab riigivara võõrandamise riigivara valitseja. RVS § 37 lõike 4
punkti 7 kohaselt ei pea riigivara võõrandamiseks taotlema Vabariigi Valitsuse nõusolekut, kui
kinnisasi võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele.
2. OTSUS
Tuginedes RVS § 29 lõike 1 punktidele 1 ja 2, § 30 lõike 1 punktile 3, § 33 lõike 1 punktile 11,
§ 34 lõike 1 punktile 1 ja lõikele 2, § 37 lõikele 1 ja lõike 4 punktile 7, § 38 lõikele 1, § 48 lõikele
1, § 49 lõigetele 2 ja 3, § 50 lõikele 1 ning §-le 63:
2.1. Võõrandada Haljala vallale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel
olevad Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Haljala alevikus asuvad alljärgnevad
kinnisasjad:
2.1.1. Uus põik 4 (kinnistu registriosa nr 5208831, katastritunnus 19002:003:0107, pindala
2171 m2, sihtotstarve elamumaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood (edaspidi rvok)
KV39520);
2.1.2. Uus põik 9 (kinnistu registriosa nr 5202731, katastritunnus 19002:003:0106, pindala
2007 m2, sihtotstarve elamumaa, rvok KV39505);
2.1.3. Uus põik 10 (kinnistu registriosa nr 5203531, katastritunnus 19002:003:0105, pindala
1904 m2, sihtotstarve elamumaa, rvok KV39519);
2.1.4. Uus põik 11 (kinnistu registriosa nr 5208131, katastritunnus 19002:003:0103, pindala
2279 m2, sihtotstarve elamumaa, rvok KV39506);
2.1.5. Uus põik 13 (kinnistu registriosa nr 5202831, katastritunnus 19002:003:0101, pindala
2225 m2, sihtotstarve elamumaa, rvok KV39507);
2.1.6. Uus põik 15 (kinnistu registriosa nr 5208231, katastritunnus 19002:003:0099, pindala
2242 m2, sihtotstarve elamumaa, rvok KV39508).
2.2. Sõlmida 2 kuu jooksul arvates käesolevast otsusest kinnisasjade võõrandamise leping,
sätestades lepingus vähemalt järgmised tingimused:
2.2.1. Uus põik 4 kinnisasja harilik väärtus on 13 000 eurot, Uus põik 9 kinnisasja väärtus on
14 000 eurot, Uus põik 10 kinnisasja väärtus on 13 000 eurot, Uus põik 11 kinnisasja
väärtus on 14 000 eurot, Uus põik 13 kinnisasja väärtus on 14 000 eurot ja Uus põik 15
kinnisasja väärtus on 14 000 eurot;
2.2.2. Haljala vald on kohustatud tasuma kinnisasjade väärtusest 50% ehk 41 000 eurot, mis
tasutakse kahe osamaksena, millest esimene osamakse tasutakse 2025 aasta lõpuks ja
teine osamakse 2026 aasta lõpuks;
2.2.3. lepingu täitmise tagatisena koormata kinnisasjad hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks
kuni müügihinna täieliku tasumiseni;
2.2.4. kinnisasjade võõrandamisega seotud kulud kohustub tasuma Haljala Vallavalitsus;
4
2.2.5. lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta riigi kui lepingupoole
huve.
2.3. Määrata lepingu sõlmimise ja avalikustamise korraldajaks Maa- ja Ruumiamet.
3. VAIDLUSTAMISVIIDE
Käskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustiku
§-s 46 sätestatud tähtaja jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|