Kiri

Asutaja ootused Sihtasutusele Südalinna Teater

Sissejuhatus

Riigi kui asutaja ootused Sihtasutusele Südalinna Teater (edaspidi sihtasutus) tulenevad

strateegiast „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021– 2030“ ja etendusasutuste seadusest.

Ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga.

Eesti Vabariik seab sihtasutusele kolm peamist eesmärki:

 tagada eri keele- ja kultuuritaustaga sihtgruppidele erinevates vanuserühmades;

professionaalse etendustegevuse kättesaadavus nii statsionaarse saali asupaigas kui mujal

Eestis;

 järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;

 tagada organisatsiooni jätkusuutlik majandustegevus ja tagada sihtasutusele kuuluva vara

heaperemehelik kasutamine.

Riigi seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus.

Asutaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar kuni märts, st enne

majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus. Asutaja ootusi uuendatakse

vajaduse korral.

Riigi osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel

Riik asutas sihtasutuse selleks, et tagada venekeelsetele/erineva emakeelega sihtgruppidele

erinevates vanuserühmades professionaalse etendustegevuse kättesaadavus nii statsionaarse

saali asupaigas kui mujal Eestis. Sihtasutuse missioon on hoida ja arendada teatrikultuuri

Eestis, luua ja vahendada professionaalset, žanriliselt mitmekülgset ning publiku ootusi

arvestavat teatrikunsti.

Strateegilised valdkondlikud eesmärgid

Võtmeindikaatorid1 on järgmised:

1. külastajate rahulolu;

2. saalide keskmine täituvus lavastuste lõikes;

3. töötajate rahulolu;

4. etenduste arv aastas;

5. uuslavastuste arv aastas.

Täpsemad valdkonnapõhised ootused sihtasutusele on järgmised:

1. Tutvustada läbi mitmekesise etendustegevuse Eesti ja välismaist dramaturgiat, sh

kogukonna ja piirkondlikke lugusid.

1 Vt kõigi indikaatorite metoodikat ning baas- ja sihttasemeid lisas 1.

Tulemusindikaatorid:

1.1. eesti algupäranditel põhinevate lavastuste arv uuslavastustest;

1.2. Eestis elavate vähemusrahvuste kultuurilist kuuluvust arvestavate lavastuste arv

uuslavastustest.

2. Pakkuda mitmekesist ja ligipääsetavat etendusprogrammi erinevatele

sihtgruppidele (erinevatele vanuserühmadele) ning kvaliteetseid haridustegevusi.

Tulemusindikaatorid:

2.1. erinevatele vanuserühmadele antud etenduste arv;

2.2. erinevates vanuserühmades külastajate arv (panustab „Kultuuri arengukava 2021–2030“

üldeesmärgi mõõdikusse „Eesti elanike osalemine kultuurielus“);

2.3. haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud tegevustega;

2.4. aasta jooksul haridustegevusest osa saanud külastajate arv;

2.5. võõrustatud külalisetenduste arv;

2.6. koostööde arv eraetendusasutustega.

3. Suurendada piirkondlikku kättesaadavust.

Tulemusindikaatorid:

3.1. etenduste arv maakondade lõikes, väljastpoolt statsionaarset saali, sh Ida-Virumaal;

3.2. lastele ja noortele korraldatud etenduste arv Ida-Virumaal;

3.3. koostööprojektide arv erinevate kohalike omavalitsuste jm omandivormis

etendusasutustega eri piirkondades.

4. Säilitada ja arendada sihtasutusele kuuluvat kinnisvara ja vallasvara.

Tulemusindikaator:

4.1. korrasoleva kinnisvara osakaal kogukinnisvarast.

5. Vähendada etendusasutuse keskkonnajalajälge.

Tulemusindikaatorid (panustavad „Kultuuri arengukava 2021–2030“ alaeesmärgi mõõdikusse

„Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju“):

5.1. elektri- ja soojusenergia kasutus aastas;

5.2. vee kasutus aastas;

5.3. jäätmete liigiti kogumine;

5.4. keskkonnahoidlike hangete osakaal kõigist hangetest aastas;

5.5. asutuse autode aastane läbisõit;

5.6. keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise minimaalsete nõuete täitmine (vt

keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhend Tartu 2024).

6. Arvestada kõigi teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare

ulatuses: lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, lapsevanemad, ajutise

tegevuspiiranguga inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik teised.

Analüüsida teenuseid nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist

võimekust või suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis

nõuab ning kuidas on võimalik suutlikkuste barjääre alandada või alternatiive pakkuda.

Suuremaid investeeringuid nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava.

Tulemusindikaator:

6.1. enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste

likvideerimiseks ja selle täitmine.

Finantseesmärgid

Kasumi teenimine ei ole sihtasutuste tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja jälgida, et

sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste vahenditega

võimalikult kulutõhusalt.

Võtmeindikaatorid:

1. majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused); %

2. avaliku sektori toetuse osakaal kogutulust; %

3. kohalikelt omavalitsustelt laekunud toetuste osakaal kogutulust; %

4. sponsoritelt laekunud toetuste osakaal kogutulust; %

5. lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja.

Seireindikaatorid:

1. tegevuskulu (v.a investeeringud ja amortisatsioonikulu) külastaja kohta aastas;

2. avaliku sektori toetus (v.a investeeringutoetused) külastaja kohta aastas;

3. sihtasutuse majandustegevusest laekunud tulu töötaja kohta (taandatud täistööajale,

lisandväärtus 1 töötaja kohta);

4. põhitegevuse tulem nelja-aastases vaates.

Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad

toetama järgmised finantseesmärgid ja -põhimõtted:

1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus:

a. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult;

b. keskpikas ajahorisondis (3–5 a) ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada

tulude kasvu.

2. Investeerimispoliitika:

3. investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul

sihtasutuse majandustegevusest laekuvast tulust ning avalikest siseriiklikest ja

välisvahendite taotlusvoorudest;

b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning

kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud;

c. üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil

lähtutakse põhimõttest, et projekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte

suurendama sihtasutuse püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata;

d. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste)

renoveerimist.

3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse

esmajärjekorras baasteenuste osutamiseks ja asutaja ootuste dokumendis nimetatud

strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St sihtasutus

võib, aga ei pea neid pakkuma.

Juhtimiskvaliteedi eesmärgid

1. Sihtasutus rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist

(vähemalt üks siseaudit ja võimalusel juhtimisealane sisemine hindamine kolme aasta

jooksul).

2. Selleks toimub muu hulgas:

2.1. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega;

2.2. kord aastas nõukogu liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab

tagasisidet nõukogu liikmete tööle;

2.3. sihtasutuse töötajate eesti keele oskuse hindamine.

3. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja

arendamisel avaliku sektori infoturbe nõuetest ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT

teenuste korraldamise põhimõtetest. Üks tulemusindikaatoritest: küberhügieeni koolituse

(digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse töötajatest, kellele test

saadeti.

4. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud mh asutaja ootuste täitmisega (on

sõlmitud tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Anne-Lii Päiv

Sihtasutus Südalinna Teater

[email protected]

Margus Allikmaa

Sihtasutus Südalinna Teater

[email protected]

04.08.2025 nr 10-6/806-1

Asutaja ootused

Sihtasutuse Südalinna Teater asutajaõiguste teostajana edastan sihtasutuse juhatusele ja nõukogu

esimehele dokumendi „Asutaja ootused Sihtasutusele Südalinna Teater“. Sihtasutuse arengu- ja

tegevuskava kujundamisel palume lähtuda eelnimetatud dokumendis sätestatud eesmärkidest ja

põhimõtetest.

Asutaja ootused on riigi kui sihtasutuse (edaspidi SA) asutaja sõnastatud strateegilised eesmärgid

ja põhimõtted SA nõukogule SA tulemuslikuks juhtimiseks. Asutaja ootused lähtuvad

valdkonnaga seotud arengukavadest ja on aluseks SA arengukava koostamisel. Asutaja ootuste

täitmise aruanne on sisend Kultuuriministeeriumile kui asutajaõiguste teostajale, et hinnata SA

edukust eesmärkide täitmisel. Asutaja ootuste täitmise perioodilise hindamise ja uuendamise

protsess (sh aruandlus eelneva perioodi kohta) on osa ministeeriumi valitsemisala strateegilise

planeerimise protsessist. Asutaja ootuste täitmise seiret koordineerib Kultuuriministeeriumi

teenistuja, kes on nõukogus ministeeriumi esindaja.

Täname hea koostöö eest SA Südalinna Teater asutaja ootuste süsteemi väljatöötamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Marie Anett Heinsalu 5558 4168

[email protected]

Jrk nr Eesmärgid Tulemusindikaatorid Allikas / metoodika 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Sihttase 2025 Sihttase 2026 Sihttase 2027 Sihttase 2028

1. Külastajate rahulolu (mõõdetakse kolme aasta

tagant)

Publiku-uuring. Soovitusindeks skaalal -

100 kuni +100 ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud 80 vaheaasta vaheaasta 80 vaheaasta

2. Saalide keskmine täituvus lavastuste lõikes Teatri andmed 50% 40% 35% 70% 75% 70% 70% 70% 70% 70%

3. Töötajate rahulolu (mõõdetakse kolme aasta

tagant)

Organisatsiooni rahulolu uuring.

Taandatuna 100%-le. Kasutatakse 5-

pallilist skaalat.

ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud 75% vaheaasta vaheaasta vaheaasta 75%

4. Etenduste arv aastas Eesti Teatri Agentuuri statistika 380 256 227 369 392 385 320 250 280 300

5. Uuslavastuste arv aastas Eesti Teatri Agentuuri statistika 14 7 7 11 13 11 10 9 9 9

1.

1.1. Eesti algupäranditel põhinevate lavastuste arv

uuslavastustest Eesti Teatri Agentuuri statistika 1 0 0 0 3 1 3 3 3 3

1.2.

Eestis elavate vähemusrahvuste kultuurilist

kuuluvust arvestavate lavastuste arv

uuslavastustest

Teatri andmed 1 1 1 1 1 2 2 2 2 2

2.

2.1. Erinevatele vanuserühmadele antud etenduste

arv

Lapsed ja noored Eesti Teatri Agentuuri statistika 122 75 73 148 210 169 100 80 80 80

Täiskasvanud 21-a Eesti Teatri Agentuuri statistika 258 181 164 221 182 195 200 170 200 220

Kokku 380 256 237 369 392 364 300 250 280 300

2.2. Erinevates vanuserühmades külastajate arv

Lapsed ja noored Eesti Teatri Agentuuri statistika 16348 16535 10125 14634 34899 26748 15000 10000 10000 10000

Täiskasvanud 21-a Eesti Teatri Agentuuri statistika 36594 26899 20519 58873 46439 39200 50000 45000 50000 55000

Kokku 69290 59969 40769 88141 81338 65948 65000 55000 60000 65000

2.3. Haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud

tegevustega (mõõdetakse kolme aasta tagant)

Publiku-uuring. Soovitusindeks skaalal -

100 kuni +100 ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud vaheaasta vaheaasta 80% vaheaasta

2.4. Aasta jooksul haridustegevustest osa saanud

külastajate arv Teatri andmed 2450 ei mõõdetud ei mõõdetud 1300 2338 1904 2000 2000 2000 2000

2.5. Võõrustatud külalisetenduste arv Teatri andmed 72 25 26 31 31 39 50 60 60 60

2.6. Koostööde arv eraetendusasutustega (Ringlava

rentimine) Teatri andmed ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud 3 5 6 7

3.

3.1.

Etenduste arv maakondade lõikes

täiskasvanutele, väljaspoolt

statsionaarset saali

Eesti Teatri Agentuuri statistika 24 6 0 33 5 36 30 35 35 35

sh Ida-Virumaal Eesti Teatri Agentuuri statistika 14 5 0 11 5 8 15 20 20 20

3.2. Lastele ja noortele korraldatud

etenduste arv Ida-Virumaal Teatri andmed 0 0 0 4 9 8 8 10 10 10

4.

4.1. Korrasoleva kinnisvara osakaal

kogukinnisvarast Teatri andmed / protsentides 45% 47% 52% 58% 65% 79% 70% 70% 70% 70%

5.

5.1. Elektri- ja soojusenergia kasutus aastas Teatri andmed / MWh aastas: 121500 119400 118200 119300 122100 121100 120000 120000 120000 120000

5.2. Vee kasutus aastas Teatri andmed/ m3 aastas: 1780 1760 1530 1540 1740 1710 1700 1700 1700 1700

5.3. Jäätmete liigiti kogumine Teatri andmed / sorteerimine jah/ ei ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud jah jah jah jah jah jah jah

5.4. Keskkonnahoidlikud hanked Teatri andmed / jah /ei ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud jah jah jah jah jah jah jah

5.5. Asutuse autode aastane läbisõit Teatri andmed / km 30000 34000 35000 31000 38000 54000 55000 55000 55000 55000

5.6. Keskkonna hoidlike sündmuste korraldamise

minimaalsete nõuete täitmine

Teatri andmed/ Lähtudes nt

keskkonnahoidlike sündmuste

korraldamise juhendist Tartu 2024

sündmustele / jah / ei

ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud jah jah jah jah jah jah jah

6.

STRATEEGILISED VALDKONDLIKUD EESMÄRGID

TÄPSEMAD VALDKONNAPÕHISED OOTUSED:

Tutvustada läbi mitmekesise etendustegevuse Eesti ja välismaist dramaturgiat, sh mitte-eesti kogukondlikke ja piirkondlikke lugusid

Pakkuda mitmekesist ja ligipääsetavat etendusprogrammi ning kvaliteetseid haridustegevusi

VÕTMEINDIKAATORID

Säilitatada ja arendada sihtasutusele kuuluvat kinnisvara ja vallasvara

Vähendada etendusasutuse keskkonnajalajälge

Arvestada kõigi teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses

Suurendada piirkondlikku kättesaadavust

Enesehindamine kõigi teenuste lõikes,

tegevuskava koostamine puuduste

likvideerimiseks ja selle täitmine 

ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud Enesehindamin

e tehtud

Rakendatud 2

tegevust

tegevuskavast

Rakendatud 2

tegevust

tegevuskavast

Rakendatud 2

tegevust

tegevuskavast

Majandustegevusest laekuva tulu osakaal

kogutulust (v.a investeeringutoetused) Majandusaasta aruanne 24% 20% 17% 33% 34% 31,50% 31% 31% 34% 35%

Avaliku sektori toetuse osakaal kogutulust Majandusaasta aruanne 75% 83% 86% 69% 68% 69% 67% 67% 63% 62%

Kohalikelt omavalitsustelt laekunud toetuste

osakaal kogutulust Majandusaasta aruanne 0% 0% 0% 1% 1% 0,50% 0,5% 1% 1% 1%

Erarahastajatelt laekunud toetuste osakaal

kogutulust Teatri andmed 1,00% 0,60% 0,60% 2,00% 1% 1,40% 1,5% 1,5% 2% 2%

Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja Majandusaasta aruanne 0,45 0,49 0,51 0,55 0,61 0,67 1,5-2,0 1,5-2,0 1,5-2,0 1,5-2,0

Tegevuskulu (v.a investeeringud ja

amortisatsioonikulu) külastaja kohta aastas; Majandusaasta aruanne 10,01 11,13 17,7 15,93 12,89 14,98

Avaliku sektori toetus (v.a

investeeringutoetused) külastaja kohta aastas; Majandusaasta aruanne 37,09 46 77,59 32,64 35,37 40,68

SA majandustegevusest laekunud tulu töötaja

kohta (taandatud täistööajale, lisandväärtus 1

töötaja kohta).

Majandusaasta aruanne 6432 4909 4177 10332 14140 13397

Põhitegevuse tulem Majandusaasta aruanne -65510 244381 180941 18199 262 156 27532

1.

Sihtasutus rakendab sobivat

juhtimissüsteemi ja hindab

regulaarselt selle toimimist.

Miinimumina vähemalt üks siseaudit ja

võimalusel juhtimisealane sisemine hindamine

kolme aasta jooksul.

jah/ei ei ei ei ei ei jah jah jah jah jah

2.

2.1. Kord aastas toimub nõukogu esimehe

koostöövestlus juhatuse liikmega jah/ei ei ei ei ei ei ei jah jah jah jah

2.2.

Kord aastas toimub nõukogude liikmete

enesehindamine ning juhatuse liige annab

tagasisidet nõukogu liikmete tööle

Korraldab KuM ei ei ei ei ei ei jah jah jah jah

2.3. Sihtasutuse töötajate eesti keele

oskus

Eesti keelt valdavate töötajate osakaal töötajate

koguarvust B2 tase, keelekursuse läbimine ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud ei mõõdetud 10% 20% 30% 60% 90%

3.

Sihtasutus lähtub andmete

töötlemisel ning infosüsteemide

pidamisel, kasutamisel ja arendamisel

avaliku sektori infoturbe nõuetest

ning Kultuuriministeeriumi haldusala

IKT teenuste korraldamise

põhimõtetest.

Küberhügieeni koolituse (digitesti) läbinud

töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse

töötajatest, kellele test saadeti. 

Korraldab KUM (RIA test) ei ei ei ei ei 95% 95% 95% 95% 95%

4.

Juhatuse liikmele tulemustasu

maksmine on seotud asutaja ootuste

täitmisega (on sõlmitud

tulemusleping või kokkulepe

fikseeritud muul moel). 

Tulemuslepingu või kokkuleppe sõlmimine jah/ei ei ei ei ei ei ei jah jah jah jah

Võtmeindikaatorid

Lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga

inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik teised. Analüüsida

teenuseid nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist võimekust

või suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning

kuidas on võimalik suutlikkuste barjääre alandada või alternatiive pakkuda. Suuremaid

investeeringuid nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava.

Juhtimiskvaliteedi eesmärgid

Selleks toimub muu hulgas:

Kohustus seirata, kuid ei sihistata

FINANTSEESMÄRGID