Regionaal- ja põllumajandusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks esitamine

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr …

Regionaal- ja põllumajandusministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel.

§ 1. Regionaal- ja põllumajandusministri 15. novembri 2024. a määruse nr 68 ,,Perioodi

2021—2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisinvesteeringute toetus“ muutmine

Regionaal- ja põllumajandusministri 15. novembri 2024. a määruses nr 68 ,,Perioodi

2021— 2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisinvesteeringute toetus“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „,mis on kindlaks määratud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punkti a alapunktis ii

sätestatud viisil“;

2) paragrahvi 3 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 3 lõike 7 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Paragrahvi 4 lõike 9 punktis 1 nimetatud päikeseenergia kasutuselevõtmisega seotud tegevuse

elluviimise korral on toetuse määr 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

Toetuse määraga võrdne ühikuhind ühe kilovati kohta on järgmine:“;

4) paragrahvi 3 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt: „(9) Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 1 nimetatud ettevalmistava töö korral on toetuse määr 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. Toetuse määraga võrdne ühikuhind on 256 eurot ühe taotluse kohta.“;

5) paragrahvi 3 lõikes 10 asendatakse arv „1 000 000“ arvuga „2 000 000“;

6) paragrahvi 4 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „punktides 1 ja 3 sätestatud

tegevuste“ tekstiosaga „punktis 1 sätestatud tegevuse“;

7) paragrahvi 4 lõike 6 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) uue kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemise ehitise ehitamise kulu taotleja olemasoleva

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemise ehitise tegevuskohas või kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete käitlemise ehitise või kalalaevastiku segmenti 4S3 kantud kalalaeva pardal

asuva kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisruumi rekonstrueerimise kulu;“;

EELNÕU

30.07.2025

2

8) paragrahvi 4 lõiget 6 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

„8) kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemiseks mõeldud sellise keskkonnasäästliku

kalakonteineri, mida on võimalik nõrutada ja mille tootmiseks on kasutatud vähemalt viie

protsendi ulatuses taaskasutatud plasti, ostmise kulu;

9) muud ressursitõhususe auditis välja toodud investeeringud, mis panustavad § 2 lõike 2 punkti

1 eesmärgi saavutamisse.“;

9) paragrahvi 4 lõike 8 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) uue kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemise ehitise ehitamise kulu taotleja olemasoleva

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemise ehitise tegevuskohas või kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete käitlemise ehitise või kalalaevastiku segmenti 4S3 kantud kalalaeva pardal

asuva kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisruumi laiendamise või rekonstrueerimise

kulu;“;

10) paragrahvi 5 punktis 12 asendatakse sõnad „finantsteenusega seotud muu“ sõnaga

„finantsteenuse“;

11) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 8 asendatakse sõna „viis“ sõnaga „kolm“;

12) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 9 asendatakse tekstiosa „või 345“ tekstiosaga „, 345 või 361“;

13) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna “ostumenetluse“ tekstiosaga „,välja arvatud

§ 4 lõike 3 punktis 1 ning § 4 lõike 9 punktis 1 nimetatud päikeseenergia kasutuselevõtmisega

seotud kulu korral.“;

14) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse arv „60 000“ arvuga „100 000“;

15) paragrahvi 11 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) paragrahvi 4 lõike 9 punktis 1 nimetatud kulu hüvitamise taotlemise korral taastuvast

energiaallikast tootmiseks kasutatava seadme nõuetekohasust tõendav dokument;“;

17) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõna „viis“ sõnaga „kolm“;

18) paragrahvi 14 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „5 ja 9—12“ tekstiosaga „11 ja 12“;

19) paragrahvi 14 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) viima ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik toetatava tegevusega seotud

kuludokumendid ja § 4 lõike 9 punktis 1 nimetatud kulude puhul lisaks tootmisseadme

nõuetekohasust tõendava dokumendi, taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, ent

hiljemalt kahe aasta pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;“;

20) paragrahvi 14 lõike 3 punktis 2 asendatakse tekstiosa „punktides 4 ja 7“ tekstiosaga

„punktis 4“;

21) paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) täitma § 6 lõike 2 punktides 5, 7, 9 ja 10 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid vähemalt

viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.“;

22) määrust täiendatakse 6. peatükiga järgmises sõnastuses:

3

„6. peatükk

Rakendussätted

§ 15. Rakendussätted

(1) Paragrahvi 11 lõikes 1 sätestatud ostumenetluse piirmäär ei kohaldu toetuse taotlejale, kes

enne käesoleva määruse jõustumist esitas taotluse toetuse saamiseks või korraldas

ostumenetluse riigihangete registris.

(2) Toetuse taotleja, kes alustas ostumenetlusega riigihangete registris viib selle lõpuni toetuse

taotluse esitamise hetkel kehtinud alustel ja korras.“.

§ 2. Regionaal- ja põllumajandusministri 4. märtsi 2025. a määruse nr 22 ,,Perioodi

2021—2027 vesiviljeluse investeeringutoetus’’ muutmine

Regionaal- ja põllumajandusministri 4. märtsi 2025. a määruses nr 22 „Perioodi 2021—2027

vesiviljeluse investeeringutoetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) investeeringud logistika- ja tarneahela parendamiseks.“;

2) paragrahvi 3 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „,mis on kindlaks määratud sama artikli lõike 3

punkti a alapunktis ii sätestatud viisil“;

3) paragrahvi 3 lõike 3 punktis 2 asendatakse tekstiosa „1 või 2“ tekstiosaga „1, 2 või 4“;

4) paragrahvi 3 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „1 ja 2“ tekstiosaga

„1, 2 ja 21“;

5) paragrahvi 3 lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „punktis 2“ tekstiosaga „või 4“;

6) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Lõike 4 punktis 2 sätestatud toetuse maksimaalne suurus § 6 lõikes 21 nimetatud

tootjaorganisatsioonist taotleja kohta, kes viib ellu § 2 lõike 2 punktis 4 sätestatud tegevuse, ei

tohi ühes taotlusvoorus olla suurem sellest näitajast, mis on alljärgnevalt loetletute hulgast selle

taotleja puhul suurim:

1) toetatava tegevuse elluviimiseks krediidiasutusest või rahastamisvahendi kaudu võetava

laenu suurus;

2) taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud viimase kinnitatud majandusaasta aruande

kohane omakapitali suurus;

3) taotleja omakapitali sissemakse suurus toetuse taotluse esitamise hetkel.“

7) paragrahvi 3 lõike 7 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Paragrahvi 4 lõike 10 punktis 1 nimetatud päikeseenergia kasutuselevõtmisega seotud

tegevuse elluviimise korral on toetuse määr 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest

kuludest. Toetuse määraga võrdne ühikuhind ühe kilovati kohta on järgmine:“;

8) paragrahvi 3 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 1 nimetatud ettevalmistava töö korral on toetuse määr 50

protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. Toetuse määraga võrdne ühikuhind on 256

eurot ühe taotluse kohta.“;

4

9) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „töö“ tekstiosaga „ja § 4 lõikes 5 nimetatud“;

10) paragrahvi 4 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 4 sätestatud tegevuse elluviimise korral on abikõlblikuks

kuluks käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 mõttes üksnes eluskalade transpordiks mõeldud

O2-, O3- ja O4-kategooria haagise soetamise kulu.“;

11) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„51) Lõikes 5 nimetatud kulu on abikõlblik alates 1. juulist 2025.“;

12) paragrahvi 4 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 5 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „töö“ tekstiosaga „ja § 4 lõikes 5 nimetatud“;

14) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) paragrahvi 4 lõikes 5 nimetatud kulu, mis on tehtud enne 1. juulit 2025;“

15) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „põhitegevusala“ sõnadega „või

põhikirjaline eesmärk“;

16) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 4 sätestatud tegevuse elluviimiseks võib toetust taotleda

kalandusturu korraldamise seaduse § 12 alusel tunnustatud vesiviljelussektori

tootjaorganisatsioon.“;

17) paragrahvi 6 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „1 ja 2“ tekstiosaga

„1, 2 ja 21“;

18) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 8 asendatakse sõna „viis“ sõnaga „kolm“;

19) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„71) Euroopa Liidu tulemusnäitaja § 2 lõike 2 punktis 4 sätestatud tegevuse kohta on

prognoositav suurenenud käibega ettevõtete arv.“;

20) paragrahvi 7 lõiget 8 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 4 sätestatud tegevuse puhul prognoositav kasu saavate

tootjaorganisatsiooni kuuluvate liikmete arv.“;

21) paragrahvi 8 lõiget 9 täiendatakse pärast tekstiosa „punktis 3“ tekstiosaga „või 4“;

22) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punktis 3 sätestatud tegevuse“ tekstiosaga

„punktides 3 ja 4 sätestatud tegevuste“;

23) paragrahvi 9 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktis 3 sätestatud tegevuse“ tekstiosaga

„punktides 3 ja 4 sätestatud tegevuste“;

24) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ostumenetluse“ tekstiosaga „,välja arvatud

paragrahvi 4 lõike 3 punktis 1 ning sama paragrahvi lõike 10 punktis 1 nimetatud

päikeseenergia kasutuselevõtmisega seotud kulu korral“;

25) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse arv „60 000“ arvuga „100 000“;

5

26) paragrahvi 11 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) paragrahvi 4 lõike 10 punktis 1 nimetatud kulu hüvitamise taotlemise korral taastuvast

energiaallikast tootmiseks kasutatava seadme nõuetekohasust tõendav dokument;“;

28) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõna „viis“ sõnaga „kolm“;

29) paragrahvi 14 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „5 ja 9–13“ tekstiosaga „12 ja 14“;

30) paragrahvi 14 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) viima ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitama kõik toetatava tegevusega seotud

kuludokumendid ja § 4 lõike 10 punktis 1 nimetatud kulude puhul lisaks tootmisseadme

nõuetekohasust tõendava dokumendi, taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, ent

hiljemalt kahe aasta pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;“;

31) paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) täitma § 6 lõike 3 punktides 5, 7, 9, 10, 11 ja 13 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid

vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;“;

32) paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

„81) esitama § 7 lõike 71 ja lõike 8 punktis 6 nimetatud tulemus- ja seirenäitajate tegelikud

tulemused üks aasta pärast toetatava tegevuse elluviimist;“;

33) määrust täiendatakse 6. peatükiga järgmises sõnastuses:

„6. peatükk

Rakendussätted

§ 141. Rakendussätted

(1) Paragrahvi 11 lõikes 1 sätestatud ostumenetluse piirmäär ei kohaldu toetuse taotlejale, kes

enne käesoleva määruse jõustumist esitas taotluse toetuse saamiseks või korraldas

ostumenetluse riigihangete registris.

(2) Toetuse taotleja, kes alustas ostumenetlusega riigihangete registris viib selle lõpuni toetuse

taotluse esitamise hetkel kehtinud alustel ja korras.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

1

SELETUSKIRI

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaal- ja põllumajandusministri määruste

muutmine“ eelnõu

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel.

Määruse eelnõuga muudetakse järgmiseid regionaal- ja põllumajandusministri määruseid:

1. regionaal- ja põllumajandusministri 15. novembri 2024. a määruse nr 68 ,,Perioodi

2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisinvesteeringute toetus“ (edaspidi

määrus nr 68);

2. regionaal- ja põllumajandusministri 04. märtsi 2025. a määruse nr 22 ,,Perioodi 2021–

2027 vesiviljeluse investeeringutoetus“ (edaspidi määrus nr 22).

Määruse nr 68 muudatuste peamine eesmärk on laiendada taotlejatele meetme tegevuste

abikõlblike kulude loetelu, puudutab see neid ettevõtjaid, kes tegelevad kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete tootmisega. Määruse muudatusega täpsustatakse ka taotlejale esitatavaid

nõudeid. Lisaks tavapärasele kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevatele

ettevõtetele on loodud ka kalapüügiga või vesiviljelusega tegelevad tunnustatud

tootjaorganisatsioonid (kokku viis) ning lisaks neile on moodustatud üks

tootjaorganisatsioonide liit. Meetme sihtrühmas ehk kala käitlemise valdkonnas tegutseb

Põllumajandus- ja Toiduameti riikliku toidu ja sööda käitlejate registri andmetel määruse

eelnõu väljatöötamise hetkel 109 tegevusloaga ettevõtjat, kes erinevad nii suuruse,

tegevussuundade, tegevuskoha, mahtude kui ka ekspordivõimekuse poolest.

Kalapüügi- ja vesiviljelussektori ettevõtetes on vajalik parandada ressursi-, sh energiatõhusust

näiteks tööstussümbioosi, digitaliseerimise ja senisest ressursitõhusamate tehnoloogiate

kasutuselevõtu kaudu. Keskkonnahoidlikum ja kulutõhusam energia- ja ressursikasutus ning

sellele kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada

sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiirendab taastumatute

ressursside asendamist kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega.

Eelnõuga tehtavad määruse nr 22 muudatused puudutavad eelkõige toetuse taotlejale

esitatavaid nõudeid ja toetatavaid tegevusi. Meetme otseseks sihtrühmaks on kokku ca 30

ettevõtet, lisanduvalt on meetme sihtrühmaks ettevõtjad, kes soovivad alustada kalade

kasvatamisega meres. Eesti vesiviljelussektoris tegutsevad ettevõtted on väga erinevad nii

suuruse, tegevussuundade kui toodangumahtude poolest. Lisaks kalade kasvatamisele

tegeletakse marginaalselt ka jõevähi (Astacus astacus) kasvatamisega ning katsetatakse meres

karpide ja vetikate kasvatamisega. Vesiviljelusega tegelevad äriühingud on koondunud

tulundusühistu seaduse alusel loodud ja kalandusturu korraldamise seaduse alusel tunnustatud

tootjaorganisatsiooni Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu, mis on üks kuuest tunnustatud

kalandussektoris tegutsevast tootjaorganisatsioonist Eestis.

Harilikku jõevähki turustati 2024. a umbes 500 kilogrammi (peaaegu sama palju kui 2023.

aastal) 17 000 euro väärtuses. Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliiki vikerforelli, mille

kogus on viimastel aastatel suurenenud müüdi 2024. a kokku 835 tonni. See moodustas 87

2

protsenti kogu müüdud kasvatatud kala kogusest (963 tonni kokku) ning teeb Eestis toodetud

vikerforelli väärtuseks 6,9 miljonit eurot.1

Määruse sihtrühm ehk toetuse taotlejad on ettevõtjad, kelle põhitegevusala või põhikirjaline

eesmärk on vesiviljelustoodete tootmine. Eelnõu muudatusega laiendatakse senist taotlejate

sihtrühma, abikõlblike kulusid, eelnõu muudatused on vähem bürokraatlikud, samuti

sõnastatakse selgemini mõistetavaks tingimused ühikuhindade metoodikas ning ostumenetluse

läbiviimisel.

Eelnõu valmistasid ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna

kalandusturu valdkonna peaspetsialistid Laura Freivald-Heapost (625 6297,

[email protected]) ning Signe Soomann (625 6240, [email protected]). Juriidilise

ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

nõunik Karina Torop (625 6520, [email protected]) ning peaspetsialist Jan Nilson (5626

7065, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-s 1 muudetakse määrust nr 68.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse § 3 lõikes 5 sõnastust. Sätestatu kohaselt kasutatakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis b

sätestatud vormi ehk ühikuhinna alusel kindlaksmääratud kulusid. Ühikuhinna alusel toetatakse

taotluse ja neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenusega

seotud kulusid, samuti energiatootmisseadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise ning

tootmisseadme võrguga liitumise tasu kulusid. Muudatuse tulemusel jääb ka endiselt kehtima

senine loogika ning ühikuhinna alusel kindlaksmääratud kulud on juba varasemalt tehtud

kindlaks ja need on Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud.2

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse § 3 lõige 6 kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse § 3 lõike 7 sõnastust. Uue sõnastusega täpsustatakse, et

ühikuhinna arvutamisel on juba arvesse võetud toetuse määr, mis on 50 protsenti.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 3 lõike 9 sõnastust. Uue sõnastusega täpsustatakse, et

ühikuhinna arvutamisel on juba arvesse võetud toetuse määr, mis on 50 protsenti. Seega

makstakse ettevalmistava töö puhul dokumentide koostamise eest toetuse saajale välja 256

eurot ühe taotluse kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 3 lõike 10 sõnastust. Uue sõnastuse kohaselt on ühte

kontserni kuuluvatel ettevõtjatel või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju

kaudu üksteisega seotud ettevõtjatel võimalik kokku taotleda toetust kuni 2 000 000 eurot

taotlusvooru kohta. Eelnõu jõustudes võimaldame ettevõtetel teha suuremaid investeeringuid,

mis omakorda annab võimaluse parandada sektori konkurentsivõimet.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse § 4 lõike 5 sõnastust. Lõike tekstist eemaldatakse lauseosa,

mis puudutab taastuva energiaallika kasutuselevõtmise eesmärki. Taastuva energiaallika

kasutuselevõtmisel toetatakse seadmete soetamist ainult omatarbimise piires, mida on võimalik

1 Statistikaameti 2025. a andmed 2 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-03/emkvf-2021-rakenduskava-v-3-1-est.pdf

3

tõendada lisaks auditile ka näiteks tarbimisteatisega. Seega pole kohustuslik taastuva

energiaauditi esitamine taastuva energiaallika kasutuselevõtuga seotud investeeringu

abikõlblikkuse tõendamiseks. Muudatus vähendab ka PRIA halduskoormust. Investeering,

mida tehakse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ressursitõhususe suurendamise

eesmärgil, on abikõlblik, kui see on nimetatud energia-, ressursi- või digiauditi aruandes.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse § 4 lõike 6 punkti 1 sõnastust. Uue sõnastuse kohaselt on

endiselt abikõlblik kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ressursitõhususe suurendamise

korral kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemise ehitise või kalalaevastiku segmenti 4S3

kantud kalalaeva pardal asuva kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisruumi

rekonstrueerimise kulu ning eelnõu muudatuse jõustumise korral ka ehitise ehitamine sama

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegeleva ettevõtte töötlemisüksuse piires.

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 Eesti rakenduskava toob välja3,

et väiketöötlejatele ei jätku aastaringselt toorainet kalapüügi sesoonsuse tõttu ning sellest

tulenevalt ei kasutata olemasolevate töötlemisüksuste maksimaalset töötlemisvõimsust. Seega

pole antud meetme raames abikõlblik näiteks täiesti uute töötlemisüksuste rajamine uude

asukohta. Küll aga soovitakse muudatusega toetada olemasolevate töötlemisüksuste piires

asjakohaste kõrvalhoonete rajamist, mis oleks kooskõlas meetme eesmärkidega. Muudatus

võimaldab paremini liikuda meetme eesmärkide saavutamise suunas, kus olemasolevaid

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisüksusi on võimalik arendada, näiteks võtta

kasutusele uusi tehnoloogiaid.

Ehitusseadustiku § 3 lõike 3 kohaselt ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast

katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.

Selle määruse tähenduses on ehitamine ehitise püstitamine, ehitise rajamine, ehitise

paigaldamine, ehitise laiendamine, ehitise rekonstrueerimine. Ehitamine hõlmab ehitise

ehitamist koos selle oluliste osadega. Ehitise olulised osad on tsiviilseadustiku üldosa seaduse

§ 55 lõike 1 kohaselt asjad, millest see ehitis on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud

ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. See tähendab, et ehitise

olulised osad on asjad, milleta hoonet ei saaks tavaarusaama kohaselt käsitada valmisolevana

ehk terviklikuna.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse § 4 lõiget 6 punktidega 8 ja 9. Muudatuse kohaselt laieneb

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ressursitõhususe suurendamine abikõlblike kulude

loetelu. Loetellu lisatakse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemiseks mõeldud sellise

keskkonnasäästliku kalakonteineri ostmise kulu, mis on nõrutatavad ehk neil on olemas eraldi

lahendused kalakonteineris oleva vee eraldamiseks ning selliste kalakonteinerite tootmiseks on

kasutatud vähemalt viie protsendi ulatuses taaskasutatud plasti. Samuti on abikõlblikud ka

muud ressursitõhususe auditis välja toodud investeeringud, mis panustavad § 2 lõike 2 punkti

1 eesmärgi saavutamisse. Toetuse taotlejal on määruse eelnõu jõustumisel suurem paindlikus

erialaeksperdi poolt läbiviidud ressursiauditi tulemusel teha selliseid investeeringuid, mis

aitavad saavutada määruse eesmärke.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse § 4 lõike 8 punkti 1 sõnastust. Uue sõnastuse kohaselt on

uute kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise korral abikõlblik kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete käitlemise ehitise või kalalaevastiku segmenti 4S3 kantud kalalaeva pardal

asuva kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisruumi rekonstrueerimise kulu või ehitise

ehitamine sama töötlemisüksuse piires. Täpsemalt on muudatuse sisu selgitatud eelnõu

punktis 7. Täiesti uue kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemiseks mõeldud töötlemisüksuse

3 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-03/emkvf-2021-rakenduskava-v-3-1-est.pdf

4

rajamise kulu uude asukohta ei ole antud määruse mõistes abikõlblilk, lubatud on olemasolevate

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisehitisega seonduvad investeeringud sama

töötlemisüksuse piires. Ehk juhul, kui määruse eesmärkide saavutamisel on vajalik juba

olemasoleva töötlemisüksuse juurde ehitada ehitis, mis jääb samale territooriumile, siis on see

määruse eesmärkide täitmiseks abikõlblik.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse § 5 punkti 12 sõnastust, et muuta sätte tõlgendamine

selgemaks.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse § 6 lõike 2 punkti 8 sõnastust. Uue sõnastuse kohaselt,

kui soetatav seade või vahend paigaldatakse ehitisse, kinnisasjale või kalalaevastiku segmenti

4S3 kantud kalalaevale või seda kasutatakse ehitises, kinnisasjal või kalalaevastiku segmenti

4S3 kantud kalalaeval, peab see ehitis, kinnisasi või kalalaev olema taotleja otseses valduses

asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase

toetusosa maksmisest. Nimetatud punktis esitatud toetuse taotlejale esitatav nõue on seotud

sihipärase kasutusperioodiga. Sihipärase kasutusperioodi muudatusest on täpsemalt kirjutatud

eelnõu punktis 17.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse § 6 lõike 2 punkti 9 sõnastust. Loetellu lisatakse

karistusseadustiku § 361, milles on sätestatud loodusliku loomastiku kahjustamisega seotud

süüteo käsitlus ja mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71

lõike 1 punkti 1 tähenduses.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse § 10 lõike 1 sõnastust. Täiendus loob erisuse ühikuhinna

alusel hüvitatavate tegevuste puhul. Seega ettevalmistava töö, mis puudutab taotluse ja selles

esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamisest ning päikeseenergia allikast

elektrienergia tootmiseks kasutatava tootmisseadme projekteerimise, soetamise, paigaldamise

kulu ja tootmisseadme võrguga liitumise tasu, ei pea maksumuse väljaselgitamiseks läbi viima

ostumenetlust.

Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse § 11 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt tõstetakse

riigihangete registris läbiviidavate ostude eeldatava abikõlbliku maksumuse piirmäära, mis on

100 000 eurot või sellest suurem. Piirmäära suurenemine on tingitud üldisest majanduses

toimuvast kiirest hinnatõust kui ka kiirest inflatsioonist. Analoogselt on lähenetud ka näiteks

perioodi 2021—2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldistes tingimustes. Seega kui toetatava

tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus

on 100 000 eurot või sellest suurem, peab taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete

registris.

Eelnõu § 1 punktiga 15 kustutatakse § 11 lõige 9. Antud meetme taotlejateks ei saa olla hankija

riigihangete seaduse § 5 tähenduses. Muudatus tagab selgema arusaamise määruse tekstist.

Eelnõu § 1 punktiga 16 lisatakse § 12 lõiget 1 punktiga 51. Punkti 51 kohaselt tuleb taotlejal

taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava tootmisseadme kasutuselevõtmisega

seotud kulu hüvitamise taotlemisel esitada koos maksetaotlusega kasutatava seadme

nõuetekohasust tõendav dokument. Selliseks dokumendiks võib olla näiteks elektripaigaldise

nõuetekohasuse tunnistus. See on vajalik, et PRIA-l oleks võimalik kindlaks teha, millise

tootmisseadme on toetuse saaja soetanud.

5

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse § 14 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt lühendatakse

sihipärase kasutusperioodi aega viielt aastalt kolmele aastale. Tulenevalt Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 65 lõikest 1 võib liikmesriik lühendada

taristuinvesteeringu või tootliku investeeringu sihipärase kasutamise perioodi tähtaega kolme

aastani, kui tegu on VKEde investeeringute või nende loodud töökohtade säilitamisega.

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oma osa töötleval

tööstusel. EMKVFist peaks olema võimalik toetada sellesse tööstusharusse tehtavaid

sihtotstarbelisi investeeringuid, tingimusel et need aitavad saavutada ühise turukorralduse

eesmärke. Muudele ettevõtjatele kui VKE-d võib EMKVF rahaliste vahendite toel anda toetust

üksnes ainult rahastamisvahendite kaudu.4 Kuna määruse sihtgrupp saab olla üksnes ainult

VKE määrtluse alla kuuluv ettevõtja, annab see võimaluse kohaldada Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 65 lõiget 1 ning on võimalik lühenda sihipärase

kasutusperioodi aega viielt aastalt kolmele aastale. Muudatuse tulemusel väheneb bürokraatia

PRIA halduskoormuse näol, mis kuluks täiendavate kontrollide läbiviimisele toetuse saajate

juures.

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse § 14 lõike 2 punkti 1 sõnastust. Punktiga 1 sätestatakse,

milliseid toetuse taotlejale esitatud nõudeid peab toetuse saaja täitma sihipärase kasutusperioodi

lõpuni.

Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse § 14 lõike 3 punkti 1 sõnastust. Punkti 1 sõnastust

täpsustatakse selliselt, et tuleks välja, millised dokumendid tuleb esitada taastuvenergiaallika

kasutuselevõtuga seotud investeeringute elluviimise puhul.

Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse § 14 lõike 3 punkti 2 sõnastust. Punkti 2 kohaselt peab

toetuse saaja täitma määruse § 6 lõike 3 punktis 4 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid kuni

PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni. See tähendab, et taotleja ei tohi saada kuni PRIA

poolt viimase toetusosa maksmiseni taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust

riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest ega muud tagastamatut

riigiabi.

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse paragrahvi 14 lõiget 3, millega täiendatakse loetelu

punktiga 11. Punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja täitma § 6 lõike 2 punktides 5, 7, 9 ja 10

sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase

toetusosa maksmisest.

Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse määrust rakendussätete § 15. Paragrahviga 15

sätestatakse tingimused ostumenetluse riigihangete registris korraldamiseks taotlejatele, kes on

esitanud taotlused enne käesoleva eelnõu jõustumist. Tulenevalt HMS §-st 41 kui haldusakti

või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan

viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning

näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Ehk näitek kui PRIA-l on vaja

ajutiselt peatada jooksvalt avatud taotlusvoor või teha tehnilisi seadistusi, tuleb informeerida

taotlejaid toimingust, selle toimumise tõenäolisest ajavahemikust ja põhjusest.

Eelnõu §-s 2 muudetakse määrust nr 22.

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse § 2 lõiget 2 punktiga 4, mille kohaselt on abikõlblikud ka

investeeringud logistika- ja tarneahela parendamiseks. Kusjuures jääb edaspidigi kehtim nõue,

4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R1139

6

et toetatav tegevus peab aitama kaasa mere-vesiviljeluse toodangumahu kasvule, leevendama

vesiviljeluskasvanduse keskkonnamõjusid, soodustama tootmisprotsessil

taastuvenergiaallikatele üleminekut ja digitaliseerimist ning edendama vesiviljelusettevõtjate

vastupanuvõimet vesiviljelustoodete tootmisel keskkonna- ja kliimamuutuste tingimustes.

Logistika- ja tarneahela parendamise investeeringu elluviimisel antakse toetust kalandusturu

korraldamise seaduse § 12 alusel tunnustatud vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonile. See

tähendab, et toetuse abil saab oma logistika- ja tarneahelat paremini korralada tulundusühistu,

kelle liikmed tegelevad vesiviljelustoodete tootmisega.

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021—2027 Eesti rakenduskava toob välja,

et vesiviljelussektori jätkusuutlikkuse tagamise üks võtmetegur on ühistegevus, mistõttu on

vajalik suurendada tootjaorganisatsioonide konkurentsivõimet. Olemasolevate

tootjaorganisatsioonide peamine suunitlus on koondada väiksed tootmismahud suuremaks

kogumiks, et kindlustada stabiilsem logistika- ja tarneahel toodete kättesaadavamaks

muutmisel ning saavutada juurdepääs parematele turustamisvõimalustele, panustades enda

tegevusega jätkusuutlikku toidutootmist käsitlevatesse- ja nullreostuse strateegiasse. Lisaks

sellele nähakse ka tootjaorganiatsioonidel suurt rolli Eesti vesiviljeluse mitmeaastases riiklikus

tegevuskavas 2030.

Logistika- ja tarneahela parendamise investeeringu toetamisel on oluline teha vahet tootlikel

ehk vesiviljelustoodete tootmisega seotud investeeringutel. Nimelt on tootmismahtude

suurendamiseks võimalik toetust taotleda juba praegugi sellise mere-vesiviljeluskasvanduse

rajamiseks või laiendamiseks, mille põhitegevusala on kalakasvatus või taotleda toetust

investeeringutele magevee vesiviljeluskasvanduse ajakohastamiseks. Logistika- ja tarneahela

parendamise investeeringute hulka ei saa lugeda näiteks kalakasvanduste rekonstrueerimist,

laiendamist ega ka uute kasvanduste rajamist merre. Samuti ei kuulu logistika- ja tarneahela

parendamise investeeringute hulka selliste seadmete ostmine, mis on vajalikud

tootmisprotsessil. Näiteks merevesiviljeluses sukeldumisseadmed, maismaavesiviljeluses

kalakasvanduse hapnikuga rikastamine jms. Samas kalaveomahutite juurde kuuluva

hapnikumahuti soetamine on selle meetme kohaselt abikõlblik tegevus, sest

hapnikuvarustussüsteem on eluskalaveo mahutite üks osa. Kalaveomahutite juurde kuuluvaid

hapnikumahuteid on vaja kalade laadimisel kohapeal pidevalt täita selleks, et oleks võimalik

eluskala transportida kalakasvandustest merekasvandustesse. Antud meetme raames loetakse

näiteks abikõlblikuks tegevuseks, kui kalandusturu korraldamise seaduse § 12 alusel

tunnustatud vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon lisab statsionaarse hapnikuballooni oma

kinnistule, mida täidetakse kohapeal vastavalt vajadusele.

Mis puudutab kalade transportimist ühest kasvandusest teise, siis sellisel juhul on lubatud

seadmed, mis aitavad kaasa kalade transportimisele. Stabiilsema logistika- ja tarneahela

parendamise soodustamise eesmärk on tulundusühistu liikmete ühistegevuse edendamine, mille

tulemusel paraneb tootmisvõimekus ning suureneb tootmismaht. Selleks võib näiteks olla

mageveekalakasvandustes noorjärkude transport merekalakasvandustesse, kus kalad

saavutavad oma kaubakaalu. Selline lähenemine aitab kaasa merevesiviljeluse arengu kasvule,

millele saavad kõik tulundusühistu liikmed kaasa aidata.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse § 3 lõike 2 sõnastust. Sätestatu kohaselt kasutatakse

määruse rakendamisel teatud tegevuste puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis b sätestatud vormi ehk ühikuhinna alusel kindlaksmääratud

kulusid. Ühikuhinna alusel toetatakse taotluse ja neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide

koostamiseks tellitud töö ja teenusega seotud kulusid, samuti energiatootmisseadme

7

projekteerimise, soetamise ja paigaldamise ning tootmisseadme võrguga liitumise tasu kulusid.

Muudatuse tulemusel jääb endiselt kehtima senine loogika ning ühikuhinna alusel

kindlaksmääratud kulud on juba varasemalt tehtud kindlaks ja need kinnitati Euroopa

Komisjoni poolt.5

Eelnõu § 2 punktiga 3 asendatakse § 3 lõikes 3 punktis 2 tekstiosa „punktis 1 või 2 sätestatud

tegevust“ tekstiosaga „punktis 1, 2 või 4 sätestatud tegevust“. Nimetatud muudatus on tingitud

uue abikõlbliku tegevuse lisamisest ning uue sõnastuse kohaselt loetakase toetuse abikõlblikuks

maksimaalseks määraks 75 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest

tootjaorganisatsioonile, kes viib ellu investeeringuid sellise mere-vesiviljeluskasvanduse

rajamiseks või laiendamiseks, mille põhitegevusala on kalakasvatus, magevee

vesiviljeluskasvanduse ajakohastamiseks või logistika- ja tarneahela parendamiseks.

Eelnõu § 2 punktidega 4 ja 5 asendatakse § 3 lõikes 4 kehtiv tekstiosa uuega, mille kohaselt

määtatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 12 alusel tunnustatud vesiviljelussektori

tootjaorganisatsioonile toetuse maksimaalseks suuruseks logistika- ja tarneahela parendamisel

kuni 800 000 eurot.

Eelnõu § 2 punktiga 6 täiendatakse § 3 uue lõikega 61, mille kohaselt loetakse, et kalandusturu

korraldamise seaduse § 12 alusel tunnustatud vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooni poolt

logistika- ja tarneahela parendamise investeeringu elluviimisel ei tohi toetuse maksimaalne

suurus ühes taotlusvoorus olla suurem sellest näitajast, mis on alljärgnevalt loetletute hulgast

selle taotleja puhul suurim: 1) toetatava tegevuse elluviimiseks krediidiasutusest või

rahastamisvahendi kaudu võetava laenu suurus; 2) taotleja taotluse esitamisele vahetult

eelnenud viimase kinnitatud majandusaasta aruande kohane omakapitali suurus; 3) taotleja

omakapitali sissemakse suurus toetuse taotluse esitamise hetkel. Siinkohal tuleb võtta arvesse

seda näitajat, mis on toetuse taotleja puhul suurim. Samas jääb ka kehtima nõue, et logistika- ja

tarneahela parendamisel on maksimaalne toetuse suurus kuni 800 000 eurot.

Eelnõu § 2 punktiga 7 muudetakse § 3 lõike 7 sõnastust. Uue sõnastusega täpsustatakse, et

ühikuhinna arvutamisel on juba arvesse võetud toetuse määr, mis on 50 protsenti.

Eelnõu § 2 punktiga 8 muudetakse § 3 lõike 8 sõnastust. Uue sõnastusega täpsustatakse, et

ühikuhinna arvutamisel on juba arvesse võetud toetuse määr, mis on 50 protsenti. Toetuse

saajale makstakse ettevalmistava töö puhul dokumentide koostamise eest välja 256 eurot ühe

taotluse kohta.

Eelnõu § 2 punktiga 9 muudetakse § 4 lõike 2 sõnastust. Sätestatu kohaselt loetakse

abikõlblikuks ka § 4 lõikes 5 nimetatud kulu.

Eelnõu § 2 punktiga 10 § 4 lõikes 5 asendatakse seni kehtiv tekstiosa selliselt, et eelnõu

muudatusega loetakse abikõlblikuks kuluks kalandusturu korraldamise seaduse § 12 alusel

tunnustatud vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooni poolt logistika- ja tarneahela parendamise

investeeringu elluviimisel üksnes eluskalade transpordiks mõeldud O2-, O3- ja O4-kategooria

haagise soetamise kulu.

Eelnõu § 2 punktiga 11 täiendatakse § 4 lõikega 51. Paragrahvi 4 lõikes 5 sätestatud kulu on

abikõlblik, juhul kui see on tehtud ajavahemikus 1. juuli 2025 kuni 31. detsember 2029.

Alguskuupäev on erandina võrreldes teiste meetmemäärustega sätestatud, et raamistada

5 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-03/emkvf-2021-rakenduskava-v-3-1-est.pdf

8

konkreetselt tegevuste elluviimist ja kulude abikõlblikkuse perioodi. Määruses abikõlblikkuse

lõppkuupäeva ei sätestata, sest kulud on abikõlblikud kuni 2029. aasta 31. detsembrini,

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõikega 2.

Täpsem abikõlblikkuse periood sõltub taotlejast ning on toetuse taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud ajavahemik.

Eelnõu § 2 punktiga 12 kustutatakse § 4 lõige 9 ning kehtiva määruse kohaselt on taastuva

energiaallika kasutuselevõtmisega seotud kulud abikõlblikud üksnes taotleja omatarbimise

ulatuses ning taotleja omatarbimise arvestuse aluseks võib olla ka energiamajanduse korralduse

seaduse § 2 punktis 4 nimetatud energiaauditis märgitud energiatarbimine.

Eelnõu § 2 punktiga 13 muudetakse § 5 punkti 2 sõnastust. Sätestatu kohaselt on paragrahvi 4

lõikes 5 nimetatud kulu abikõlblik, juhul kui see on tehtud alates 1. juuli 2025.

Eelnõu § 2 punktiga 14 täiendatakse §i 5 punktiga 31. Paragrahvi 4 lõikes 5 nimetatud kulu on

mitteabikõlblik, kui see on tehtud enne 1. juulit 2025.

Eelnõu § 2 punktiga 15 täiendatakse määruse § 6 lõike 2 punkti 1, millega laiendatakse toetuse

taotlejate ringi. Magevee vesiviljeluskasvanduse ajakohastamise ja taastuva energiaallika

kasutuselevõtu investeeringute elluviimisel saavad toetust taotleda ka ettevõtjad, kes tegelevad

küll vesiviljelustoodete tootmisega, kuid kelle äriregistris märgitud põhitegevusala on näiteks

mõni muu tegevus. Eelpool sätestatud tegevuste elluviimiseks võib toetust taotleda: füüsilisest

isikust ettevõtja või äriühing, kelle põhitegevusala või kelle põhikirjaline eesmärk on

vesiviljelustoodete tootmine ja kalandusturu korraldamise seaduse § 12 alusel tunnustatud

vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon, kes on ettevõtja (näiteks tulundusühistu) äriseadustiku

tähenduses.

Eelnõu § 2 punktiga 16 täiendatakse § 6 uue lõikega 21, mille mõte seisneb selles, et ainult

kalandusturu korraldamise seaduse § 12 alusel tunnustatud vesiviljelussektori

tootjaorganisatsioon võib taotleda toetust logistika- ja tarneahela kujundamise investeeringu

elluviimiseks.

Eelnõu § 2 punktiga 17 asendatakse § 6 lõikes 3 kehtiv tekstiosa selliselt, et toetuse taotlejale

esitatavad nõuded kehtiksid ka paragrahvi 6 lõikes 21 nimetatud isikutlele. Muudatus on

ajendatud § 6 uue lõike 21 lisamisega, mistõttu on vaja asendada seni kehtiv sõnastus. Näiteks

logistika- ja tarneahela parendamise investeeringute toetuse taotlemisel ei ole vajalik, et toetuse

taotlejal oleks olemas kehtiv hoonestusluba või taotlejal peaks ilmtingimata olemas olema

veeseaduse §-s 187 sätestatud veeluba või §-s 196 sätestatud veekeskkonnariskiga tegevuse

registreering. Logistika- ja tarneahela parendamise investeeringud aitavad kaasa toodangumahu

kasvule, nende otsene eesmärk on edendada ühistegevust, mis võib väljenduda kalade

transportimise ühisel korraldamisel (nt maismaakasvandustes olevad noorjärgud viiakse edasi

kasvama merre, kus saavutatakse kalade kaubanduslik suurus). Seega ei ole majanduslikult

mõistlik, et iga ettevõtja hakkaks ise eraldi arendama tarneahelat vaid seda saaks korraladada

ühiselt läbi vesiviljeluse tootjaorganisatsiooni.

Eelnõu § 2 punktiga 18 muudetakse § 6 lõike 3 punkti 8 sõnastust, mille kohaselt lühendatakse

sihipärase kasutusperioodi aega viielt aastalt kolmele aastale. Tulenevalt Euroopa Parlamendi

9

ja nõukogu määruse (EL) 2021/10606 artikli 65 lõikest 1 võib liikmesriik lühendada

taristuinvesteeringu või tootlikku investeeringu sihipärase kasutamise perioodi tähtaega kolme

aastani, kui tegu on mikro-, väikese- või keskmise suurusega (VKE) ettevõtjate investeeringute

või nende loodud töökohtade säilitamisega. Kuna määruse sihtgrupp on ainult VKE suurusega

ettevõtjad, siis lühendatakse eelnõu muudatusega sihipärase kasutusperioodi aega viielt aastalt

kolmele aastale. Muudatuse tulemusel väheneb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti (PRIA) halduskoormus täiendavate kontrollide läbiviimisel toetuse saajate juures.

Eelnõu § 2 punktiga 19 täiendatakse § 7 lõikega 71, mille kohaselt tuleb toetuse taotlejal

esitada Euroopa Liidu tulemusnäitaja logistika- ja tarneahela parendamise investeeringu

elluviimisel, milleks on prognoositav suurenenud käibega ettevõtete arv.

Eelnõu § 2 punktiga 20 täiendatakse § 7 lõiget 8 punktiga 6, mille kohaselt tuleb toetuse

taotlejal logistika- ja tarneahela parendamise investeeringu elluviimisel esitada prognoos kasu

saavate tootjaorganisatsiooni kuuluvate liikmete arvust pärast investeeringu elluviimist.

Kalandusturu korraldamise seaduse § 13 tootjaorganisatsiooni tunnustamise nõuete kohaselt

võib vesiviljeluse tootjaorganisatsioonina tunnustada tulundusühistut, kui tulundusühistu ja

tema liikmete majandustegevus on seotud majanduslikult oluliste liikide tootmisega,

tulundusühistul on vähemalt viis vesiviljelustoodete tootmisega tegelevat liiget ühest või

mitmest riigist ning tulundusühistu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 1379/2013 artikli 14 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Vesiviljelustoodete tootmise korral on

tulundusühistu ja tema liikmed tootnud ja turustanud vähemalt 40 protsenti asjaomase liigi

Eesti kogutoodangust taotlemise aastale eelnenud kalendriaastal. Logistika- ja tarneahela

kujundamise investeeringu elluviimisel esitatakse teave selle kohta, mitu organisatsiooni liiget

pärast investeeringu elluviimist sellest kasu saavad. Liikmeid võib olla tootjaorganisatsioonis

ka rohkem kui viis.

Eelnõu § 2 punktiga 21 täiendatakse § 8 lõike 9 sõnastust. Sätestatakse, et toetuse taotlusi ei

hinnata, kui taotleja viib ellu investeeringut taastuva energiaallika kasutuselevõtuks või

logistika- ja tarneahela parendamiseks. Investeeringutele, mida tehakse taastuvenergia

kasutuselevõtu suurendamiseks või stabiilsema logistika- ja tarneahela kujundamiseks

paremusjärjestust ei koostata ehk kõik nõuetekohased taotlused rahuldatakse kuni selleks

tegevuseks eelarvelisi vahendeid jätkub. PRIA lõpetab toetuse taotluste vastuvõtmise hetkest,

mil laekunud taotluste põhjal määratud rahaline eelarve ammendub.

Eelnõu § 2 punktiga 22 asendatakse § 9 lõike 2 tekstiosa uue tekstiosaga. Sätestatu kohaselt

teeb PRIA nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse taastuva energiaallika kasutuselevõtu või

logistika- ja tarneahela parendamise investeeringu elluviimise puhul kalandusturu korraldamise

seaduse § 45 lõike 3 punkti 2 alusel.

Eelnõu § 2 punktiga 23 asendatakse § 9 lõike 4 tekstiosa uue tekstiosaga. Sätestatu kohaselt

teeb PRIA nõuetekohase taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 45 tööpäeva

jooksul. Taastuvenergia allika kasutuselevõtuga või logistika- ja tarneahela parendamisega

seotud investeeringu puhul arvestatakse alates nõuetekohase taotluse esitamisest.

Eelnõu § 2 punktiga 24 täiendatakse § 10 lõiget 1 ning sätestatakse, millisel juhul taotleja ei

pea korraldama ostumenetlust. Täiendus loob erisuse ühikuhinna alusel hüvitatavate tegevuste

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,

Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

10

puhul. Ostumenetlust ei pea korraldama taotluse ja selles esitatud andmeid tõendavate

dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenuse kulu, samuti taastuvast energiaallikast energia

tootmiseks kasutatava tootmisseadme projekteerimise, soetamise, paigaldamise ning

tootmisseadme võrguga liitumise tasu kulu puhul, sest tegevuse kulu kompenseeritakse juba

kindlaksmääratud ühikuhinna alusel.

Eelnõu § 2 punktiga 25 muudetakse § 11 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt tõstetakse

riigihangete registris läbiviidavate ostude eeldatava abikõlbliku maksumuse piirmäära, mis on

100 000 eurot või sellest suurem. Piirmäära suurenemine on tingitud nii üldisest hinnatõust kui

ka kiirest inflatsioonist. Analoogselt on lähenetud ka näiteks perioodi 2021—2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldisetes tingimustes. Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või

soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, peab

taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete registris.

Eelnõu § 2 punktiga 26 muudetakse kehtetuks § 11 lõige 9. Kuna antud määruse alusel ei ole

taotlejateks hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, siis selguse huvides kustutatakse

sellekohane säte, mis käsitleb sellist juhtumit, kus taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5

tähenduses. Kuna sellist taotlejat määruse kohaselt ei esine, siis vastav viide sellisele taotlejale

kustutatakse määrusest.

Eelnõu § 2 punktiga 27 täiendatakse § 12 lõiget 1 punktiga 41. Punkti 41 kohaselt tuleb taotlejal

taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava tootmisseadme kasutuselevõtmisega

seotud kulu hüvitamise taotlemisel esitada koos maksetaotlusega kasutatava seadme

nõuetekohasust tõendav dokument. Selliseks dokumendiks võib olla näiteks elektripaigaldise

nõuetekohasuse tunnistus. Nimetatud nõue tuleneb PRIA kohustusest kontrollida, millise

tootmisseadme on toetuse saaja soetanud.

Eelnõu § 2 punktiga 28 muudetakse § 14 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt lühendatakse

sihipärase kasutusperioodi aega viielt aastalt kolmele aastale. Tulenevalt Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2021/10607 artikli 65 lõikest 1 võib liikmesriik lühendada

taristuinvesteeringu või tootliku investeeringu sihipärase kasutamise perioodi tähtaega kolme

aastani, kui tegu on mikro-, väikese- või keskmise suurusega (VKE) ettevõtjate investeeringute

või nende loodud töökohtade säilitamisega. Kuna määruse sihtgrupp on ainult VKE suurusega

ettevõtjad, siis eelnõu muudatusega lühendatakse sihipärase kasutusperioodi aega viielt aastalt

kolmele aastale. Muudatuse tulemusel väheneb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti (PRIA) halduskoormus kuna täiendavate kontrollide läbiviimise aeg toetuse saajate

juures lüheneb kahe aasta võrra.

Eelnõu § 2 punktiga 29 muudetakse § 14 lõike 2 punkti 1 sõnastust. Tulenevalt paragrahvi 14

lõike 1 sõnastuse muudatusest, mille kohaselt lühendatakse sihipärase kasutusperioodi aega

viielt aastalt kolmele aastale, sätestatakse paragrahvi 14 lõike 2 punktis 1 nõuded taotlejale,

mille sihipärane kasutusperiood on kolm aastat.

Eelnõu § 2 punktiga 30 muudetakse § 14 lõike 3 punkti 1 sõnastust. Sätestatakse täiendavad

toetuse saaja kohutused, mis on seotud lühema perioodiga kui sihipärase kasutamise periood.

Taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava seadme kasutuselevõtmise korral

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,

Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

11

esitab taotleja seadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulude puhul lisaks veel

tootmisseadme nõuetekohasust tõendava dokumendi.

Eelnõu § 2 punktiga 31 täiendatakse § 14 lõiget 3 punktiga 21. Punkti 21 kohaselt peab toetuse

saaja täitma määruse § 6 lõike 3 punktides 5, 7, 9—11 ja 13 toetuse taotlejale sätestatud nõudeid

vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.

Eelnõu § 2 punktiga 32 sätestatakse kord, millal esitab taotleja logistika- ja tarneahela

parendamise investeeringu elluviimisel tulemus- ja seirenäitajate tegelikud tulemused.

Eelnõu § 2 punktiga 33 täiendatakse määrust rakendussätete 6. peatüki § 141. Paragrahviga

141 sätestatakse tingimused ostumenetluse ja ostumenetluse riigihangete registris

korraldamiseks taotlejatele, kes on esitanud taotlused enne käesoleva eelnõu jõustumist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.02.2021, lk 159), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja

muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49).

4. Määruse mõjud

Eelnõuga tehtavate muudatuste jõustumisel taotleja ega toetuse saaja halduskoormus ei suurene

ja PRIA töökoormus jääb samaks nii toetuse taotluste kui ka toetuse maksetaotluste

menetlemisel. Samas vähenb muudatuste jõustumisel sihipärase kasutusperioodi kontrollimise

aeg PRIA-le, seeläbi väheneb ka bürokraatia, mis kaasneb sihipärase kasutusperioodi jooksul

läbi viidud kontrollidega. Toetuse taotleja vaates muutub toetatavate tegevuste ellu viimine

senisest rohkem paindlikumaks aidates paremini määruse eesmärke saavutada.

Eelnõus tehtavad muudatused on kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava aastani 2030ˮ (PõKa) kestliku kalanduse programmiga, mille eesmärgiks on

võimaldada jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kalandus- ja vesiviljelussektor, kvaliteetne

toodang ning kõrge lisandväärtus ja suur ekspordipotentsiaal, mis väljendub ettevõtete

müügitulus ja eksporditavate toodete koguväärtuses eurodes

Eelnõu § 1 mõjud

Määruse rakendamisel on positiivne mõju majandusele, keskkonnale ning selle kaudu ka maa-

ja rannapiirkondade arengule. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46 „Mõjude

määratlemise kontrollküsimustiku“ tähenduses ei esine mõjusid riigi julgeolekule ja

välissuhetele ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Kalapüügi ja vesiviljeluse sektori jätkusuutlikkuse tagamise üheks võtmeteguriks on

ühistegevus, mistõttu on vajalik suurendada tootjaorganisatsioonide konkurentsivõimet. PõKa

2030 eesmärkide saavutamise ühe tegevusena on nimetatud ühisinvesteeringute ja algatuste

12

toetamine, mille tulemusena saavutatakse sektoris mastaabisääst ja konkurentsieelised.

Olemasolevate tootjaorganisatsioonide peamine suunitlus on koondada väiksed tootmismahud

suuremaks kogumiks, et kindlustada stabiilsem logistika- ja tarneahel toodete

kättesaadavamaks muutmisel ning saavutada juurdepääs parematele turustamisvõimalustele

panustades enda tegevusega jätkusuutlikku toidutootmist käsitlevatesse- ja nullreostuse

strateegiasse. Seetõttu on riigi roll toetada neid ühisinvesteeringuid ja algatusi, mis viivad

selliste muutusteni sektoris, et saavutatakse mastaabisääst ja konkurentsieelised ning ühtlasi

toetaksid EL-i poolt seatud poliitilisi eesmärke, seda nii kliima- ja keskkonnaprobleemide, kui

ka toiduga kindlustamise osas. Ühistegevuse soodustamine on üks Euroopa Liidu

kalanduspoliitika eesmärkidest.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetel on Eesti majanduses suur roll. Enamus Eestis

tegutsevatest ettevõtetest ongi sellise suurusega. Suurettevõtteid on Eestis vähe. Eestis on

väikese ja keskmise suurusega ettevõtete suhtarv suurem kui EL-is keskmiselt. Eestis tegutseb

toiduainetööstuse valdkonnas üle 800 ettevõtte, millest ~75% moodustavad alla 10 töötajaga

mikroettevõtted. Kalapüügi- ja vesiviljelusvaldkonnas on ligi 50% ettevõtetest mikroettevõtted,

kus on alla 10 töötaja.

Eelnõu omab positiivset mõju maapiirkonna konkurentsivõimele, sest sihtrühma ettevõtjad

paiknevad üle Eesti, nii maa- kui linnapiirkonnas. Toetuse sihtrühmaks on juba tegutsevad

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtjad. Eelnõu ei mõjuta

maapiirkondasid teistmoodi kui linnapiirkondi. Samas asub suur osa sektoris tegutsevatest

ettevõtetest väljaspool Harjumaad, mis võimaldab seeläbi eelnõu jõustumise korral tõsta

konkurentsivõimet Eesti erinevates piirkondades paiknevates ettevõtetes. Maapiirkonna

elaniku SKP elaniku kohta eurodes võib suureneda ning suhtelise vaesuse piir maapiirkonnas

(protsent) tulla allapoole, kui üle Eesti paiknevad ettevõtjad on konkurentsivõimelised ja

müügitegevuses edukad. Ettevõtted, kus tegeletakse kalapüügiga, vesiviljelustoodete tootmise

või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega, paiknevad üle Eesti kõigis maakondades.

Toidutootmine on riigi julgeoleku strateegiline osa.

Eelnõul puudub mõju riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele, kohaliku omavalitsuse

korraldusele, elukeskkonnale ja infoühiskonnale, haridusele, kultuurile ja spordile.

Eelnimetatud mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike. Riigi

välissuhted võivad mõningal määral mõjutada ekspordi sihtturgude valikut või edenemist

sihtturgudel. Kaks kolmandikku kalatoodete ekspordist suundub ELi välistesse riikidesse.

Eelnõu § 2 mõjud

Määruse eelnõul on oluline sotsiaalmajanduslik mõju, hõlmates regionaalarengut ja riigi

(toidu)julgeolekut läbi kohaliku toiduga varustatuse tagamise kaudu. Hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja § 46 „Mõjude määratlemise kontrollküsimustiku“ tähenduses ei esine

mõjusid riigi julgeolekule ja välissuhetele ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

korraldusele.

Määrusega kaasnevad mõjud on seotud ka keskkonnaalaste teguritega. ÜRO kliimamuutuste

raamkonventsiooni valitsuste vahelise kliimamuutuste rühma neljandas hindamisaruandes

nimetatud eesmärkide saavutamiseks võttis komisjon vastu edenemiskava

„Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050”, milles komisjon sätestas

kulutõhusa viisi üldise heite vajalikul määral vähendamiseks liidus 2050. aastaks. Samuti

panustatakse meetme keskkonnasäästlikkusele ja ressursitõhususe suurendamisele suunatud

13

tegevustega „Eesti 2035“ majanduse ja kliima strateegilisse eesmärki, mis on seotud

üleminekuga kliimaneutraalsele energiatootmisele tagades energiajulgeoleku ning võtta

kasutusele ringmajanduse põhimõtteid.8 Eestis on kohaliku ressursi väärindamise

ressursitootlikkus väga väike (0,56 eurot kg kohta 2017. aastal). Selleks tulebki jätkuvalt

suuremat rõhku panna keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele ja ärimudelitele ning kohalike

ressursside ja teisese toorme suuremale ja keskkonnahoidlikule väärindamisele.9 Määruse

sihtrühm ja otsesed kasusaajad on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või kalandusturu

korraldamise seaduse kohaselt tunnustatud vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon, kuhu

kuulub määruse väljatöötamise hetkel kaheksa ettevõtet. Põllumajandus- ja Toiduameti poolt

tunnustatud ehk tegevusloaga kalakasvandusi on Eestis 26 ning vähikasvandusi 19. Nendest

tegutsevaid ettevõtteid on Eestis ca 30, kus on töötajate aastakeskmine arv ca 50 inimest.10

Arvestades asjaolu, et kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemise tegevusloaga ettevõtjaid on

Põllumajandus- ja Toiduameti riiklikus toidu ja sööda käitlejate registris määruse eelnõu

väljatöötamise hetkel 109, kes osaliselt on sõltuvad imporditud vesiviljelustoodetest, on kaudne

mõju ka nendele tööstustele, eeskätt siis, kui määruse toel hakkavad vesiviljelustoodete tootjad

kala kasvatama. Osad vesiviljelustooteid käitlevad ettevõtjad kasvatavad mitmeid

veeorganisme (näiteks kalu või vähke) ning väärindavad hilisemas faasis oma toodangut.

Merevetikaid töötlevad lisaaine saamiseks üksikud ettevõtjad. Kuna määruse sihtrühm on ka

meres kalade kasvatamisega tegelevad ettevõtjad, siis investeeringute elluviimisel suureneb

sektoris hõivatute arv, mis omakorda võib tõsta tööhõive vajadust sektorites, sõltuvalt

vesiviljelustoodangust (HoReCa, töötlemine, kaubandus jms). Toodangumahtude

suurendamine ja tehnoloogia parem rakendamine vesiviljeluses aitab kaasa Euroopa Liidu

strateegia „Talust taldrikule“ toiduga kindlustatuse ning kestliku toidutootmise tagamisele ning

Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi

kujundamisele.

Mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele. Eelnõu omab positiivset mõju maapiirkonna

konkurentsivõimele, sest sihtrühma ettevõtjad paiknevad üle Eesti, nii maa- kui

linnapiirkonnas. Mere-vesiviljeluse arendamisel on hetkel saadud hoonestuslubasid Saaremaale

ning lähiaastatel näha mõningast töökohtade arvu tõusu selles piirkonnas. Mere-vesiviljeluseks

saab lugeda ka sellist tüüpi kasvandusi, mis kasutavad merevett aga paiknevad maismaal.11

Määruse muudatuse jõustumisel on võimalik paremini arendada vesvililjelusettevõtjate

ühistegevust läbi stabiilsema logistka- ja tarneahela arendamise toetamise.

Määrusel puudub mõju riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele, kohaliku omavalitsuse

korraldusele, elukeskkonnale ja infoühiskonnale, haridusele, kultuurile ja spordile.

Eelnimetatud mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike. Riigi

välissuhted võivad mõningal määral mõjutada ekspordi sihtturgude valikut või edenemist

sihtturgudel. Kuid seda pigem siis, kui kalakasvatuses toodangumahud hakkavad suurenema.

Kaks kolmandikku kalatoodete ekspordist suundub EL-i välistesse riikidesse, millest Eestis

toodetud vesiviljelustoodete osakaal on väga marginaalne.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

8 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/tegevuskava/majandus-ja-kliima 9 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/arenguvajadused#elurikkus 10 Statistikaameti andmed 25. mai 2024. a https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__ettevetete-

majandusnaitajad__ettevetete-tulud-kulud-kasum__aastastatistika/EM001 11 https://www.sciencedirect.com/topics/agricultural-and-biological-sciences/mariculture

14

eeldatavad tulud

Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad varem väljatöötatud toetusmeetmeid, seega ei

kaasne sellega menetlusprotsessi, tööjõudu ega IT-arendustegevusi puudutavaid lisakulusid.

Meetmeid rahastatakse rakenduskavas kirjeldatud tavapärase korra alusel, mil meetme

eelarvest 70% kaetakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30% Eesti

Vabariigi eelarvest. Rakendamisega seotud kulud planeeritakse tavapäraselt Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi eelarve biomajanduse programmis.

Perioodi 2021—2027 vesiviljeluse investeeringutoetuse eelarve on kokku 9 000 000 eurot,

millest 70% ehk 6 300 000 eurot kaetakse EMKVF vahenditest ning 30% ehk 2 700 000 eurot

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile eraldatud riigieelarvelistest vahenditest.

Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisinvesteeringute toetuse kogu

eelarve on määruse eelnõu väljatöötamise hetkel 19 843 542 eurot (Euroopa Liidu osa 13 890

479,40 eurot ja Eesti osa 5 953 062,60 eurot).

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja

Kliimaministeeriumile ning saadetakse arvamuse esitamiseks PRIA-le, samuti kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete töötlemisega ning vesiviljelustoodete tootmisega tegelevaid ettevõtjaid

esindavatele erialaliitudele - Eesti Kalaliit, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Eesti

Vesiviljelejate Liit, Eesti Kaugpüüdjate Liit ning Eesti Kalurite Liit. Määruse eelnõu

valikukriteeriumid on kinnitatud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021—

2027 seirekomisjoni poolt ning vesiviljelustoodete tootmisega seonduvate investeeringute

valikukriteeriumid logistka- ja tarneahela toetamiseks esitati seirekomisjonile kinnitamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1.4- 3/570

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks regionaal- ja põllumajandusministri

määruse „Regionaal- ja põllumajandusministri määruste muutmine” eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, REM_EN_kobar.docx

2. Määruse eelnõu seletuskiri, REM_SK_kobar.docx

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Eesti Kalaliit,

Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Eesti Vesiviljelejate Liit, Eesti Kaugpüüdjate Liit ning

Eesti Kalurite Liit.

Laura Freivald-Heapost

625 6297 [email protected]

Signe Soomann

625 6240 [email protected]

Karina Torop

625 6520 [email protected]

Jan Nilson

5626 7065 [email protected]